Kiri

Eesti Suurkontsertide Korraldajate Teie 02.11.2020 Liit [email protected] Meie 14.12.2020 nr 1-9/2020/2567 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti seisukohad seoses ürituste ärajäämisega Austatud Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit Täname Teid pöördumise eest. Mõistame Teie muret ja probleeme, mis tulenevad koroonaviiruse levikust ja selle mõjust majandusele, eriti ürituste korraldamisele, aga laiemalt ka kõigile teistele turismi- ja meelelahutussektoriga seotud majandusharudele. Kahjuks tuleb nõustuda sellega, et epidemioloogiline olukord on pigem halvenemas ning võimalused suurürituste korraldamiseks ei pruugi sellega seoses lähiajal normaliseeruda. Nõustume Teie arutluskäigu ning tõdemusega, et eeltoodust tulenevalt võivad nii suurkontsertide korraldajatele kui ka tarbijatele kaasneda pöördumatud tagajärjed. Olete oma pöördumises teinud ettepaneku muuta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) senist praktikat võlaõigusseaduse tõlgendamise osas. Teete kolm konkreetset ettepanekut, kuidas Teie hinnangul kontserdikorraldaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingulisele vaidlusele kohaldatavast õigusest aru saada ning kuidas seda tõlgendada. Märgite, et olukord, kus tarbijal on õigus kontserdi ära jäämisel juba ettemakstud piletite raha tagasi saada, ei arvesta kontserdikorraldajate huvidega ega väljakujunenud olukorraga majanduses. Kokkuvõtvalt olete seisukohal, et korraldaja tahtest mittetulenevatel põhjustel ürituse edasilükkamine ei anna tarbijale õigust lepingust automaatset taganeda ja tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega. Leiate, et ürituse korraldajal on õigus pakkuda heastamist ning tarbija võib heastamisest keelduda põhjendatud asjaoludel. Esmalt anname teada TTJA kokkuvõtva seisukoha kontserdi aja edasilükkumisest tingitud lepingurikkumise hindamise küsimuses (I). Seejärel toome selguse huvides välja, milline on tarbija ja kaupleja vaheliste lepingust tõusetuvate õiguslike vaidluste pädevusjaotus (II) ning seejärel anname seisukoha Teie pöördumises tõstatud küsimuses (III). I. TTJA seisukoht kokkuvõtvalt 1. Arvesse tuleb võtta olukorda tervikuna. TTJA peab riikliku järelevalve ülesande raames hindama kõiki asjaga seotud olulisi asjaolusid ning hindama erinevaid võimalikke abinõusid. Küsimus on, kas eelmüügist soetatud piletite omanikud võivad kaupleja käest alati nõuda juba makstud piletete hüvitamist rahas, kui kontsert ei saanud toimuda COVID-19 pandeemia tõttu. Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  Seejuures peab TTJA arvesse võtma, et nakkuskriisi ja selle tagajärgede tõttu pole kauplejatel peaaegu mingit uut sissetulekut. Kui nad peaksid kõigi tühistatud ja edasi lükatud ürituste eelmüügi piletid (lühikese etteteatamisajaga) tagasi maksma, ähvardaks see suure tõenäosusega nimetatud ettevõtjate olemasolu. Maksejõuetuse laine tähendaks, et üritustele sissepääsuks ette müüdud piletite omanikud ei saaks mingisugustki hüvitist. Haldusmenetluses ette nähtud kaalutlusruumi eesmärk on neid kirjeldatud tagajärgi arvesse võtta ning võimalusel ära hoida. 2. Olulise rikkumise korral on tarbijal õigus taganeda. Kehtiva õiguse järgi võib tarbija kindlaks määratud kuupäeval toimuma pidanud kontserdi ära jäämise tõttu nõuda sissepääsupiletite eest ette makstud raha tagastamist. Eelduseks on, et kaupleja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Kui tarbija olulise lepingurikkumise tõttu lepingust taganeb, siis on tal õigus tasutud summa tagasi saada (VÕS § 189 lg 1). Kui kaupleja ei saa pakkuda kokku lepitud kuupäeval kontserti temast sõltumata asjaolu tõttu (sh viirusnakkuse puhang), siis on ta oluliselt lepingut rikkunud ning tarbija saab lepingust taganeda vaatamata sellele, kas kaupleja vastutab rikkumise eest või mitte. Seega VÕS-i üldise riskijaotuse vaatest tuleb tööd teinud töövõtjal kanda soorituse juhusliku hävimise riisiko osas ärilist riski. 3. Kaupleja võib taganemise vältimiseks pakkuda rikkumise heastamist, kuid tarbija ei ole kohustatud seda aktsepteerima. Kauplejal on ürituse ära jäämisel Covid-19 pandeemia mõjude tõttu võimalus pakkuda pileti ostjatele rikkumise heastamist (VÕS § 107). See ei mõjuta pileti ostjate õigust kauplejaga sõlmitud lepingutest taganeda. Samuti ei muuda heastamine juba toimunud olulist lepingurikkumist mitteoluliseks. 4. Kaupleja võib tarbijale rikutud kohustuse heastamiseks pakkuda nn kinkekaarti või vautšerit vähemalt ära jäänud kontserdi piletihinna ulatuses. Siiski võib sellise vautšeri omanik nõuda teenuseosutajalt vautšeri väärtuse väljamaksmist rahas, kui vautšeri aktsepteerimine on tema jaoks isiklikest asjaoludest tulenevalt ebamõistlik või kui teenuse pakkuja ei võimaldada tarbijal vautšerit lunastada mõistliku aja jooksul. 5. Tõlgendamisraam. Olles uurinud ja kaalunud ühelt poolt kaupleja ning teiselt poolt tarbijate huve peab TTJA kokkuvõttes mõistlikuks kontserdi aja edasilükkumisest tingitud rikkumise hindamisel lähtuda õigusaktide tõlgendamisel järgmisest raamist: 5.1. Tarbija keskne eesmärk on saada osa muusikalisest elamusest kontserdil. Heastamiseks võib kaupleja pakkuda, et ostetud pilet või selle asemel pakutav kinkekaart (või vautšer) piletihinna väärtuses kehtib sama esineja sama programmiga kontserdil muul konkreetsel ajal. 5.2. Heastamise pakkumist ei ole tarbija ühelgi tingimusel kohustatud vastu võtma. Soovitatav on siiski heastamist pakkuda tarbijale nii, et muud olulised kokkulepitud tingimused ei muutu, sh eelkõige kui kaupleja ei tühista kontserti täielikult (sh nt artisti muutmist saab lugeda kontserdi tühistamiseks), vaid lükkab edasi selle toimumise kuupäeva (sh jäävad programm ja artist samaks). Kauplejal on võimalik praktikas motiveerida tarbijat heastamist vastu võtma läbi täiendavate abinõude, sh näiteks kehtib pakutav kinkekaart (või vautšer) nö boonusega, s.t sisaldab teenust piletihinnast suuremas väärtuses või muud täiendavat hüve (analoogne praktika on olnud edukas ka lennuettevõtete seas). 5.3. Tarbija võib nõuda lepingust taganemisele tuginedes (VÕS § 116) teenuseosutajalt pileti või kinkekaardi (või vautšeri) väärtuse viivitamatut väljamaksmist rahas, kui kinkekaardi (või vautšeri) aktsepteerimine on tema jaoks isiklikest asjaoludest tulenevalt ebamõistlik (tarbija taganemisõigus). Sellekohased põhjendused esitab tarbija kauplejale viimase soovi korral enda taganemisavalduses. Heastamise ebamõistlikkust tarbija jaoks saab eeldada juhul, kui teenuse pakkuja ei võimaldada tarbijal piletit või kinkekaarti (või vautšerit) lunastata mõistliku aja jooksul (maksimaalselt ühe aasta jooksul alates ära jäänud üritusest). 2 (7)  II. Pädevusjaotus TTJA ning tarbijavaidluste komisjoni vahel a) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus 6. TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsus- asutus, kes teostab riiklikku järelevalvet tarbijaõiguste tagamise üle (TKS-i § 61 lg 1). 7. Lisaks riikliku järelevalve teostamisele on TTJA-le seadusega antud eripädevus, mis võimaldab ametil muuhulgas ka ise lahendada või edastada asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks tarbija õiguste tagamiseks kehtestatud nõuete rikkumise kohta ametile esitatud kaebusi, nõustada tarbijaid, tarbijaühendusi ja kauplejaid ning aidata kaasa nende tarbijakaitsealaste teadmiste täiendamisele ja teha ettepanekuid ameti pädevusvaldkondi puudutavate õigusaktide muutmiseks (TKS § 21 lg 2 p 2–4). 8. Tarbijanõustamisel saame lähtuda kehtivast seadusest ning tugineda tarbijavaidluste komisjoni ja kohtute asjakohasele praktikale. 9. TTJA tegevus riikliku järelevalvet teostava korrakaitseorganina toimub suures osas kaalutlusõiguse alusel. See on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kaalutlusruumi andmisel on seaduse eesmärk arvesse võtta kõikide elujuhtude eripärasid. Kaalutlusõigus seondub omakorda HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega, millest tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. 10. Praegu tuleb mh arvesse võtta ka seda, millised on pandeemia objektiivsed majanduslikud tagajärjed muusika-, kultuuri-, spordi- või muude vabaajaürituste kauplejatele ning ka kõikidele teistele vaba aja veetmise võimaluste pakkujatele (sh nt nagu muuseumid, veekeskused, basseinid, spordistuudiod vms). Samal ajal tuleb teisalt arvesse võtta ka seda riski, et tarbijate tagasimaksenõuded võivad muutuda teenusepakkuja maksejõuetuse (pankroti) tõttu majanduslikult väärtusetuks. a) Tarbijavaidluste komisjoni pädevus 11. Kui pooled on sõlminud kindlatel tingimustel lepingu kontserdi korraldamiseks ja lepingu osaks on osalemise võimaluse pakkumine kokkulepitud ajal, kohas ja artistiga, siis selliste lepingutingimuste ühepoolsel muutmisel kaupleja poolt (või ka tarbija poolt lepingust taganemisel) tõusetub poolte vahel võlaõiguslik lepinguliste kohustuste täitmisega seonduv vaidlus. See on tarbijavaidlus tarbijakaitseseaduse (TKS) tähenduses, mis on reguleeritud võlaõigusseaduses (VÕS). 12. Tarbija ja kaupleja lepingust tuleneva individuaalse tarbijavaidluse lahendamine saab toimuda eelkõige tarbijavaidluste komisjonis (komisjon) või kohtus. Tarbijavaidluste komisjon on tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu asutus, mis lahendab vaidlusi lähtudes seadusest ja muudest õigusaktidest. Komisjon lahendab tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis (TKS § 40 lg 2). Komisjoni liikmed ei allu teenistuslikult TTJA peadirektorile ning amet ei saa anda tarbijavaidluste komisjoni juhile ja ka liikmetele vaidluse lahendamisel teenistusalaste korraldusi või suuniseid (TKS §40 lg 1). 13. TTJA-l kui tarbijaõiguste tagamise üle riiklikku järelevalvet teostaval haldusorganil puudub tulenevalt korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg-st 2 üldjuhul seadusest tulenev pädevus lahendada poolte vahelisi individuaalseid lepingulisi eraõiguslikke vaidlusi. 3 (7)  b) Näiteid Tarbijavaidluste komisjoni senisest praktikast seoses ürituste ärajäämisega 14. Tarbijavaidluste komisjon on leidnud näiteks otsuses nr 19-1/20-09355-010, et kontserdi aeg on oluline pooltevahelise lepingu tingimus. Seda ei saa üks lepingupooltest ühepoolselt muuta. Komisjon leidis nimetatud kaasuses seega, et kaupleja rikkus oluliselt lepingut, sest kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS-i § 116 lg 2 p 1). Sellest järeldas komisjon, et kui tarbijale pakutud uus kontserdi aeg ei sobi, on tarbijal õigus lepingust taganeda, sh on tarbijal õigus tasutud summa tagasi saada (VÕS-i § 189). 15. Võrdluseks tõi komisjon nimetatud kaasuses, et ka kontserdi pileti ostnud isik ei saa ühepoolselt, näiteks liiklusõnnetusse sattumisel, kontserdi aega muuta ja nõuda, et kontserdikorraldaja korraldaks kontserdi piletiostnud isikule sobival ajal, sest algselt planeeritud ajal ei saanud ta vääramatu jõu asjaolu tõttu kontserdil osaleda. Samas rõhutas komisjon, et kaupleja ei esitanud nimetatud kaasuses ühtegi põhjendust sellele, mis alusel võib kontserdikorraldaja omandada müüdud pileti eest saadud raha, kui kontserdikorraldaja muudab kontserdi toimumise aega nii, et see pileti ostnud isikule ei sobi. 16. Otsuses nr 19-1/20-08286-010 on tarbijavaidluste komisjon leidnud, et tarbijal on õigus raha tagasi saada juhul, kui tarbija on piletite eest kauplejale tasunud, kuid lubatud ajal kontserti ei toimunud ning kaupleja on lepingu täitmise lubadust edasi lükanud aega, kui kohustuste mittetäitmine ei ole enam vabandatav. Komisjon selgitas, et kaupleja ja tarbija sõlmisid lepingu konkreetsel kuupäeval toimunud kontserdi külastamiseks ja kui lepitud kuupäeval takistas kauplejal kontserti korraldamast vääramatu jõud VÕS § 103 lg 3 tähenduses, siis on kaupleja lepingurikkumine vabandatav. Sellest tulenevalt leidis Komisjon, et tarbijal on taganemisõigus. Eeltooduga sarnasele lõpptulemusele jõudis komisjon ka lahendites nr 19- 1/20-08435-013 ja nr 19-1/20-07261-014, kus leidis, et tarbijal on õigus kontserdi kokku lepitud ajal mittetoimumisel lepingust taganeda. III. TTJA seisukoha kujundamisel olulist rolli omavad asjaolud a) Üldised kaalutlused ja seisukoha taust 17. Mõistame üldiselt Teie ettepanekus toodud seisukohti ja argumente ning igapäevase nõustamistegevuse käigus lähtumegi suuresti nendest seisukohtadest, sh oleme järjepidevalt rõhutanud, et ka tarbija lepingujärgse vastusoorituse põhieesmärk võiks olla esmajoones kontserdielamuse saamine ja muutunud kontserdi toimumise aja aktsepteerimine. 18. Oleme nõus seisukohaga, et erimeelsuste lahendamisel peaks esimesena eelistama omavahelisele kokkuleppele jõudmist ja kohtuväliselt alternatiivse lahenduse leidmist. Alles siis, kui pooled selles kokkuleppele ei jõua või kui kaupleja pakutud lahendused tarbijale ei sobi, peaks kaaluma muid lahendusi (kohus, tarbijavaidluste komisjon ja riiklik järelevalve). 19. Näeme, et igal tarbijal on oma individuaalsed huvid ja põhjused, miks ta soovib heastamisest keelduda ja lepingust taganeda ning palub oma raha tagasi. Enamasti ei näe tarbija põhjust, miks tema kui eraisik peaks toetama kauplejat ja taluma kaupleja äririske. Tarbijad ei usu ka pikemas perspektiivis, et suurürituste korraldamine oleks mõistlik lähima aja jooksul, sest pandeemia olukorras on selle kestust keeruline ennustada. Seega ei soovi tarbijad jätta oma vahendeid kaupleja kasutada, olemata veendunud, kas ja kuidas neid kasutatakse ning kas ja millal tegelikult üritus toimub. 20. Tulenevalt TTJA-le antud riikliku järelevalve funktsioonist, ei saa TTJA piirduda normide tõlgendamise ja hinnangute andmisega pelgalt individuaalsetele vaidlustele nii, nagu seda teeb enda praktikas tarbijavaidluste komisjon ja kohus. Korrakaitseorganina peab TTJA kohustusliku kaalutlusõiguse kasutamisel arvesse võtma terviklikku objektiivset olukorda ühiskonnas, mis on tekkinud uue SARS-CoV-2 viiruse (COVID-19 pandeemia) tõttu. Viirusnakkuse levik on nii Eestis kui ka kogu maailmas oluliselt piiranud võimalusi 4 (7)  meelelahutusürituste korraldamisel. See mõjutab suurt osa kauplejaid ja tarbijaid. Tõenäoliselt ongi pandeemia tagajärjed kõige märgatavamad turismi- ja meelelahutussektoris, sh kõikvõimalikel üritustel ning vaba aja veetmise kohtades. Seoses viiruse SARS-CoV-2 leviku ja sellega seotud ürituste piiramisega on suur osa kavandatud muusika-, kultuuri-, spordi- ja muudest vaba aja üritustest tühistatud ning vaba aja veetmise võimalused jäävad tõenäoliselt veel mõneks ajaks piiratuks või täielikult avalikkusele suletuks. 21. Samas võivad tarbija ootusi kahjustavad tõrked meelelahutusürituste korraldamisel tekkida ka SARS-CoV-2 levikust sõltumatult (näiteks festival või kontsert tühistatakse seetõttu, et artist on haige vms). Paratamatult peab TTJA enda seisukoha kujundamisel teiselt poolt arvestama ka seda, et see mõjutab valdkonnas kehtivate normide tõlgendamist ka väljaspool SARS-CoV- 2 nakkuskriisi. Seetõttu peab olema TTJA normitõlgenduse kujundamisel ettevaatlik ning mitte andma liialt avarat tõlgendust, mis võib mõjutada õiguskäivet ka pärast pandeemia vaibumist. Arvestada tuleb asjaoluga, et õiguslikult on kõnesolevat teemat raske piiritleda kitsalt ühe või teise majandusalaga või tegevusvaldkonnaga. TTJA poolt antav seaduse tõlgendus laieneb nii reisikorraldajatele, muude ürituste korraldajatele (etendusasutused, majutusettevõtted jne) kui ka teistele tähtaja muutmisega seotud lepingulistele suhetele tarbijatega. b) Kontserdi toimumise aja olulisus lepingutingimusena VÕS § 116 tähenduses 22. Olete oma analüüsis märkinud, et kontserdi toimumise aja puhul ei ole tegemist olulise lepingu tingimusega (st selle muutmise puhul ei ole tegemist olulise rikkumisega). TTJA on seisukohal, et kontserdi ärajäämine toob sõltumata selle põhjusest endaga kaasa kontserdi kaupleja ja sellele pileti ostnud isiku vahelise lepingu rikkumise. Selline rikkumine on eelduslikult alati ka oluline (eelkõige VÕS § 116 lg 2 p-i 1 tõttu). Seejuures ei ole oluline, kas rikkumine on võimalik heastada kontserdi läbiviimise teel muul ajal ja pileti ostjale sellele asendusüritusele pileti pakkumise teel või muul viisil. Veenev ei ole väide, et kontserdi toimumise aeg ei ole pileti ostja ja kaupleja vahelise lepingu raames oluline tingimus. Pigem saab eeldada vastupidist, st kui tarbija ostab pileti konkreetsel ajal toimuvale kontserdile, on selle toimumise aeg tema jaoks vaikimisi oluliseks lepingutingimuseks, millel tugineb tervikuna piletiostja lepingu sõlmimise tahe. Kui kontsert lepingujärgsel ajal ära jääb, jääb ka tarbijast piletiostja selle tulemusena eelduslikult olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. 23. Asjaolu, et kontserdi ärajäämine kujutab endast olulist lepingurikkumist ei välista siiski rikkumise heastamist kaupleja poolt s.t heastada saab ka olulise lepingurikkumise (vt selle kohta eraldi allpool). Heastamise osas tuleb siiski silmas pidada, et olulise lepingurikkumise ilmnemisel on pileti ostjal võimalik kohe lepingust taganeda ning pärast taganemist ei ole heastamine enam VÕS § 107 lg 1 kohaselt võimalik. See tähendab, et kaupleja peab lepingutest taganemise vältimiseks pileti ostjate poolt teatama neile heastamise kavatsusest ning pakkuma välja mõistliku heastamismehhanismi sisuliselt kohe, kui ilmneb kontserdi ärajäämine. Nimetatud asjaolu on siiski suuresti kaupleja enda kontrolli all, sest eelduslikult jõuab ka informatsioon kontserdi ärajäämise kohta esmalt avalikkuse ja pileti ostjateni kauplejalt. 24. VÕS §-s 105 on loetletud õiguskaitsevahendid, mida saab võlgniku vastu kasutada olenemata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, sh kas rikkumine on olnud tingitud vääramatust jõust, riigipoolsetest piirangutest või mitte. Nendeks õiguskaitsevahenditeks on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine ja hinna alandamine. Seega on lepingust taganemine pileti ostnud isiku vahetult seadusest tulenev õigus, kui on täidetud seaduses sätestatud taganemise eeldused (VÕS-i § 116). Kontserdi mittetoimumine on olukord, kus kahjustatud lepingupool jääb ilma sellest, mida ta õigustatult lootis, sest see oligi lepingu sõlmimise eesmärgiks (VÕS § 116 lg 2 p 1). Samuti võib tarbija puhul kontserdi toimumise aeg olla üheks eelduseks, millest tulenevalt on tarbijal on jätkuvalt 5 (7)  püsiv huvi lepingu täitmise vastu või kontserdi toimumisaja muudatus võib tuua kaasa selle huvi kadumise (VÕS § 116 lg 2 p 2). c) Kontserdi ärajäämise heastamine tarbijale VÕS § 107 järgi 25. Kontserdi korraldamiseks sõlmitud lepingu puhul on juriidiliselt üldjuhul tegemist töövõtulepinguga. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 26. Kaupleja võib tarbijale raha tagastamise asemel rikutud kohustuse heastamiseks pakkuda näiteks kinkekaarti või vautšerit. See võib endast kujutada heastamist VÕS § 107 tähenduses. Tarbijal ei ole ühelgi tingimusel kohustust heastamise pakkumist vastu võtta. 27. Euroopa Komisjon toob võrdlusena näiteks reisikorralduse valdkonnas (enda soovituse1 põhjenduspunktis 8) välja, et vautšeri vormis hüvitamine on võimalik juhul, kui reisija sellega nõustub. Soovituse punktis 4 leiab Euroopa Komisjon, et ka vautšerid peaksid olema hiljem rahas tagastatavad, kui tarbija seda taotleb. Ühtlasi peaks soovituse punkti 2 kohaselt olema tagatud vautšeri kehtivus ka kaupleja maksejõuetuse korral. d) Heastamise mõistlik viis ja aeg 28. Uue ürituse aeg peab olema mõistlik ega tohi põhjustada ebamugavusi ja kulutusi. Tarbijal peab olema heastamisega nõustumisel võimalik tagajärgi kaaluda. Kui tarbijale ei sobi ürituse korraldaja poolt pakutud heastamise lahendus, siis on tal õigus saada tagasi pileti eest tasutud raha. 29. Kui heastamise sisuks on pileti asendamine uue piletiga muul kontserdil tuleb tagada, et selline muu kontsert toimuks mõistliku aja jooksul pärast ärajäänud üritust. Arvestades, et enamasti jääb kontserdi korraldamiseks vajaminev aeg ühe aasta piiresse, siis ei pruugi rohkem kui ühe aasta võrra edasi lükatud kontsert heastamise viisina olla tarbija jaoks mõistlik. 30. Ärajäänud kontserdi kaupleja poolt heastamiseks kinkekaardi või vautšeri pakkumise korral peab olema tagatud, et selle välja andval kontsertide kauplejal on mõistliku aja jooksul kavas kontserte mille hulgast on kinkekaardi või vautšeri saajal lootust leida ärajäänud kontserdile sarnane asendusüritus. Kui kauplejal selliseid üritusi mõistliku aja jooksul pärast ärajäänud üritusi pakkuda ei ole või on nende toimumine ebakindel või ebatõenäoline, ei ole ka sellisel viisil heastamist võimalik mõistliku aja jooksul läbi viia. e) Tarbijal on alati õigustatud huvi heastamisest keelduda 31. Isegi, kui heastamine on ülalpool kirjeldatud kriteeriume arvesse võttes võimalik ning pakutud heastamise viis on mõistlik, sh kui heastamine on võimalik läbi viia mõistliku tähtaja jooksul, on TTJA seisukohal, et pileti ostja ei ole kohustatud heastamist aktsepteerima. 32. TTJA on kokku puutunud vaidlustega, mille käigus on tarbijad korduvalt avaldanud ka erinevaid põhjuseid, miks nad ei ole uuest kontserdi ajast (heastamisest) huvitatud ega soovi seda vastu võtta. Üldistavalt on tarbijad märkinud, et on kaotanud heastamise osas usalduse, kuna üritust on juba mitu korda edasi lükatud. Tarbijad ei ole enam kindlad, et üritus üldse toimub ja soovivad oma raha tagasi. Lisaks on tarbijaid, kes põhjendavad uuele kuupäevale lükatud üritusel mitte osalemise soovi perekondlike või tervislike põhjustega, võimatusega saada üritusel osalemiseks töölt puhkust, riskigruppi kuulumisega, majanduslike põhjustega (sissetuleku või pensioni kaotusega, töötusega jne), üritusega seotud isikliku sündmuse möödumisega, elukohavahetusega. Näeme, et praktikas leidub väga erinevaid heastamisega 1 Komisjoni soovitus (EL) 2020/648, 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020H0648#ntr11-L_2020151ET.01001001-E0011 6 (7)  mittenõustumise põhjuseid. Ei ole kahtlust, et konkreetsel üksikjuhul võib esineda väga keerulisi elulisi olukordi, mis välistavad heastamisega nõustumise. Tarbijate toodud põhjendused on tihti usutavad ning põhjendatud. f) Tarbija ja kaupleja huvidega tasakaalustatult arvestamine 33. Kokkuvõttes peab TTJA oma riikliku järelevalve funktsiooni raames arvesse võtma tasakaalustatult nii tarbijate kui ka kauplejate õigustatud ootusi ja huve. Arvestada tuleb esiteks sellega, et tarbija on sellises olukorras omapoolse rahalise kohustuse juba täielikult ette täitnud, ent ise samas midagi vastu saanud ei ole. Seetõttu ei oleks kaupleja poolt õige eeldada, et kontserdi aja muutmine ei saa kindlasti olla oluline lepingurikkumine. Olukorras, kus kaupleja kohustus jääb kokkulepitud tingimustel täitmata, ei saa kaupleja eeldada, et see ei ole oluline lepingurikkumine VÕS § 116 tähenduses. See paneb omapoolsed kohustused täitnud tarbija ebamugavasse olukorda, sh eriti olukorras, kus lepingu täitmine põhjustab tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi. Tarbijal võib olulise lepingurikkumise tõttu huvi lepingu täitmise vastu (muudetud kujul) kadunud olla. Ei ole põhjust eeldada, et tarbijal on alati huvi kontserdi vastu sõltumata selle toimumise ajast ja sellega seotud olustikust. 34. Samas peab TTJA teiselt poolt hindama ka kauplejate huve ning leidma lahenduse, mille puhul oleksid nii tarbijate kui ka ettevõtjate huvid omavahel mõistlikus tasakaalus. Et vältida pöördumatult kahjulikku tagajärge meelelahutusektorile ning kauplejate maksevõimele, võib olla mõistlik anda VÕS § 107 alusel tarbijale võimalus külastada teisel ajal meelahutusüritust, mis vastab tarbija vajadustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Jaana Tael 620 1706 [email protected] Illimar Pärnamägi 667 2025 [email protected] 7 (7)