Käskkiri

TARBIJAKAITSE- JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi läbiviimise territoriaalne ulatus: töökohad Tallinn, Endla tn. 10A Asutuste esindaja riskianalüüsi läbiviimisel: MARGIT TAMMISTU Riskianalüüsi läbiviija ja dokumendi koostaja: OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant ILLE NAKURT-MURUMAA Riskianalüüsi läbiviimise aeg: mai - juuni 2020, täiendatud november 2020 Riskianalüüsi kinnitamise aeg: digitaalse allkirja andmise kuupäev Tondihobu OÜ | Raudoja küla, Anija vald, Harjumaa 74416 | (+372) 51 89602; (+372) 57 809806 | [email protected] | www.tondihobu.ee 1 Sisukord 1. Asutuse tegevuse üldiseloomustus ............................................................................ 5 2. Riskianalüüsi läbiviimise lähteandmed, kasutatud metoodika ................................ 6 5. Kasutatud Õigusaktid................................................................................................... 9 6. Kasutatud standardid ................................................................................................... 9 7. Muud kasutatud allikad ...............................................................................................10 8. Tegevuskava töötajate terviseriskide vähendamiseks .............................................11 1. ÜLDISED OHUTEGURID. RUUMIDE TEHNILISED KOMMUNIKATSIOONID, SISEKLIIMA ..................................................................................................................12 1.1. HOONE/TÖÖRUUMIDE VASTAVUS KASUTUSOTSTARBELE ........................... 12 1.2. RUUMIÕHU TEMPERATUUR...................................................................................... 13 1.3. RUUMIÕHU SUHTELINE NIISKUS ............................................................................ 14 1.4. ÕHU LIIKUMISKIIRUS, TÕMBETUUL TÖÖRUUMIDES ......................................... 15 1.5. ÕHUVAHETUS, VENTILATSIOONI-SÜSTEEMID. ÕHU SISSEPUHE, VÄLJATÕMME ............................................................................................................................ 16 1.6. STAATILINE ELEKTER ................................................................................................. 17 1.7. VÄLISÕHU TEMPERATUUR JA MUUD MÕJURID VÄLJAS TÖÖTAMISEL....... 18 2. MUUD FÜÜSIKALISED TEGURID ..................................................................................... 19 2.1. LOOMULIK VALGUS TÖÖKESKKONNAS ................................................................ 19 2.2. KUNSTLIK VALGUSTUS TÖÖKESKKONNAS. TÖÖRUUMIDE ÜLD- JA KOHTVALGUSTUS. TÖÖTAJATE SUBJEKTIIVNE NÄGEMISMUGAVUS ..................... 20 2.3. ELEKTRILÖÖGI OHT (elektripaigaldiste ohutus; elektritöövahendite korrasolek; elektriohutusnõuete täitmine tööprotsessis). TÖÖKESKKONNAS ASUVATE TOITEJUHTMETE JA-KAABLITE VIGASTAMISE OHT TÖÖ KÄIGUS. ........................... 22 2.4. MÜRA (seadmed, tööprotsess, ruumide iseärasused) TÖÖKESKKONNAS ........ 23 2.5. VIBRATSIOON ................................................................................................................ 25 2.6. IONISEERIV KIIRGUS, LOODUSLIK RADOON ....................................................... 26 2.7. TEHISLIK OPTILINE KIIRGUS, ELEKTROMAGNETVÄLJAD ............................... 27 3. TÖÖÕNNETUSTE OHTU PÕHJUSTAVAD OHUTEGURID .......................................... 28 3.1. TÖÖKESKKONNA KUJUNDUSEST TINGITUD ÄRALÖÖMISE OHT. USTE, LIFTIDE, TREPPIDE KASUTAMISEL ÕNNETUSTE OHT, MUUDE VIGASTUSTE OHT 28 3.2. SAMAL TASAPINNAL, TREPPIDEL LIBASTUMISE, KOMISTAMISE, KUKKUMISE OHT - SISERUUMID, TERRITOORIUM. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT TERRITOORIUMIL ..................................................................................................................... 29 3.3. ERITASAPINNALINE TÖÖ, KÕRGUSTES (kukkumiskõrgus 2 m või rohkem) TÖÖTAMINE. KUKKUMINE ERITASAPINNALT või KÕRGUSTEST ............................... 30 3.4. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT .......................................................................................... 31 2 4. TÖÖANDJA OHUTUSALANE TEGEVUS, TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSALASE TÖÖ KORRALDUS ORGANISATSIOONIS ...................................... 32 4.1. TULEOHUTUSNÕUETE TÄITMINE, TULEOHUTUS-PAIGALDISED JA ESMASED KUSTUTUSVAHENDID. ....................................................................................... 32 4.2. TÖÖKESKKONNA STRUKTUURID ............................................................................ 33 4.3. TÖÖHÜGIEEN, OLME, ESMAABIVAHENDID .......................................................... 34 5. KEEMILISED TEGURID ....................................................................................................... 35 5.1. OLMETOLM, HALLITUS, MUUD KAHJULIKUD AINED TÖÖRUUMIDES ........... 35 5.2. KÄTE JA PINDADE DESINFITSEERIMISE VAHENDID (toimeaine 70% alkohol) 35 5.3. KORISTUS- JA PUHASTUSAINED TÖÖKESKKONNAS (PINDADEL, ÕHUS) .. 36 5.4. KOKKUPUUDE OHTLIKE KEMIKAALIDEGA ........................................................... 38 6. BIOLOOGILISED TEGURID ................................................................................................ 39 6.1. Ohutegur COVID-19, GRIPP, muud HOOAJALISED, valdavalt HINGAMISTEEDE VIIRUSHAIGUSED ................................................................................... 39 6.2. KOKKUPUUDE VIIRUSHAIGUSTE, BAKTERIAALSETE NAKKUSTEGA OBJEKTIDEL, KLIENDIVASTUVÕTTUDEL VÕI TÖÖLÄHETUSTEL VÄLISRIIKIDESSE 40 6.3. PARASIIDID, LEMMIKLOOMADEGA KONTORISSE LEVIVAD NAKKUSED ..... 40 7. FÜSIOLOOGILISED TEGURID ........................................................................................... 42 7.1. SUNDASENDID (PIDEV VÕI PIKAAJALINE ISTUMINE KONTORITÖÖL) .......... 42 7.2. KUVARITÖÖST TINGITUD KORDUVAD ÜHETÜÜPSED TÖÖLIIGUTUSED ning sellest tingitud koormus nägemiselundkonnale, luu- lihaskonnale ..................................... 43 7.3. RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE ....................................................................... 45 7.4. TÖÖRUUMI PIISAVUS, ARVUTITÖÖKOHTADE ERGONOOMILINE KUJUNDUS 45 8. PSÜHHOSOTSIAALSED, sh ORGANISATOORSED TEGURID ................................. 47 8.1. TÖÖAJA KORRALDUS, TÖÖ MONOTOONSUS. TÖÖAJA HULKA ARVATAVAD VAHEAJAD .................................................................................................................................. 47 8.2. TÖÖTAJATE INFORMEERITUS. JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ ............................... 48 8.3. TÖÖ ISELOOMUST JA -KOORMUSEST TINGITUD PINGE. PIDEV TÄHELEPANU, MUUD VAIMSET PINGET PÕHJUSTAVAD TEGURID NING SELLEST TULENEV KURNATUSE JA ÜLEVÄSIMUSE OHT .............................................................. 49 8.4. INIMSUHTED KOLLEKTIIVIS. TÖÖKIUSAMINE. VÄGIVALLAOHT. JUHTKONNA TOETUS PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL. .............................................. 50 8.5. ÖÖTÖÖ. RASEDAD JA RINNAGA TOITVAD TÖÖTAJAD. ALAEALISED. ........ 51 8.6. NAKATUMISHIRM. VAIMNE PINGE SAGEDASEST TÖÖKORRALDUSE JA - REEGLITE MUUTUSEST SEOSES EPIDEMIOLOOGILISE OLUKORRA MUUTUSEGA. 52 3 4 1. Asutuse tegevuse üldiseloomustus 1.1. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mille põhitegevus on ohutusjärelevalve, tururegulatsioon ning seadusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine järgmistes valdkondades: • elektrooniline side, sagedushaldus ja meediateenused • raudteetransport ja EL struktuurivahendite rakendamine • eripädevusnõuetega tööde ning seadmete ja toodete ohutus • ehitised, taristu ja energiatõhusus • tarbijaõigused 1.2. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhtimine, struktuur ja ülesanded on kirjeldatud majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrusega nr 62 kinnitatud asutuse põhimääruses. 1.3. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametis on analüüsi koostamise hetkel 115 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat või ametnikku, kes tegutsevad asutuse põhitegevusega seotud valdkondades või sisemiste tugiteenuste valdkonnas. Kuna töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ei erista töölepingu alusel töötavaid isikuid (töötajad) ja avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusülesandeid täitvaid isikuid (ametnikud), siis selguse huvides kasutatakse käesolevas töös läbivalt mõistet „TÖÖTAJA“ mis hõlmab nii töötajaid kui ametnikke. 1.4. Kõik töötajad teevad kuvaritööd ning asutuse põhitegevusega seotud ametnikud teevad vajadusel välitööd. 1.5. Asutuse tegevuskoht on Tallinn, Endla 10A. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS- le. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutab ruume üürilepingu alusel. Taristu hooldus-, koristus- jms. haldustoiminguid korraldab üürileandja. 5 2. Riskianalüüsi läbiviimise lähteandmed, kasutatud metoodika 2.1. Üksikute ohutegurite väljaselgitamisel, riski suuruse hindamisel ning töökorralduse analüüsimisel kasutati töökeskkonna vaatlust, töötajate küsitlust. 2.2. Ohutegurite baastaseme määramisel kasutatud alusandmed: 2.2.1. Ventilatsioonisüsteemide kontrollmõõdistuse andmeid - Majatehnik OÜ 23.01.2020 töö nr 20006; 2.2.2. Elcity AS 26.03.2020 valgustustiheduse kontrollmõõtmise protokolli VT- 005TURV-2020 andmeid (evakuatsiooniteede valgustus); 2.2.3. Elcity AS 26.03.2020 valgustustiheduse kontrollmõõtmise protokolli VT- 005ÜLD-2020 andmeid (üldkasutatavate ruumide, tööruumide üldvalgustus); 2.2.4. RKAS lepingupartneri Tallinn, Endla 10A hoone koristuskaart 2.3. Asutuste esindajana osales riskianalüüsi läbiviimisel jurist Margit Tammistu. 3. Füüsikaliste ohutegurite hindamisel riskihindamise meetod HAZPAK: Making workplace safer. A practical guide to basic risk management. WorkCover New South Wales, Australia. (Publication No. 0228) – tabel 1 . Tabel 1 TÕENÄOSUS Väga TAGAJÄRG Tõenäoline, Väga tõenäoline, võib juhtuda Ebatõenäoline ebatõenäoline võib juhtuda aeg-ajalt või võimatu pidevalt 5 5 Surm või püsiv Talumatu risk Talumatu risk 4 3 tervisekahjustus /tegutse kohe /tegutse kohe Pikaajaline/krooniline 5 haigus või raske Talumatu risk/ 4 3 2 vigastus tegutse kohe Haiglaravi või vähemalt 3 päeva 4 3 2 1 töövõimetust 1 Esmaabi vajadus 3 2 1 Väheoluline risk 6 4. Keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel standard BS 8800:2004, kus riski tase leitakse riski tõenäosuse ja tagajärgede tõsiduse vahelise seose tabeli abil - tabel 2. Tabel 2 TAGAJÄRJED Ohtlik Eriti ohtlik Väheohtlik Pikaajaline kerge kahjustus (nt: Püsiv tõsine tervisekahjutus, Juhuslikud, kerged mõjud nahakahjustused, põletused, kauakestvad või pöördumatud (kerge mööduv haigus, ekseem) Võib vajada arstiabi. järelmõjud (nt. mürgistused, ESINEMISE väsimus, ärritus, Töövõimetus. Kutsehaiguse vähk). Töövõime kaotamine, esmaabivajadus). teke võimalik. Müra 80-85 dB(A) puue. Kutsehaigus väga TÕENÄOSUS Ei teki töövõimetust. Bioloogilised tegurid – 3. tõenäoline. Müra 85 dB(A) Häiriv müra ohurühm Kemikaalid: 3. või rohkem. Bioloogilised ohukategooria. 2. ohukategooria Bioloogilised tegurid – 4. tegurid – 2. ohurühm juhul, kui kokkupuude on ohurühm Kemikaalid: 4. lühiajaline või ebatõenäoline (nt. Kemikaalid: 1. ohukategooria ohukategooria kemikaali kasutamine suletud (nt H300; H314; H330; H340: süsteemides). H350 jne); 2. ohukategooria (H319; H373); kantserogeenid, mutageenid Ebatõenäoline 0-30% tööajast. Töötajatel suur isiklik otsustusvabadus. 1 2 3 Kemikaalid: väga ohtlikud Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk ained kuni 10% PN; muud kuni 50% PN Võimalik 30-70% tööajast. Töötajatel mõningane isiklik 2 3 4 otsustusvabadus. Kemikaalid: väga ohtlikud – Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk 10% kuni 50% PN; muud 50% kuni 100% PN Tõenäoline 70-100% tööajast. Töötajatel puudub isiklik 3 4 5 otsustusvabadus. Keskmine risk Suur risk Talumatu risk Kemikaalid: väga ohtlikud üle 50% PN; muud üle PN riskihinnang 5-astmelisel skaalal HAZPAK; BS 8800:2004: 1 - vähene - lisameetmeid vaja ei ole, ohutuse tagab sisekontroll mille käigus jälgitakse töökeskkonna seisundit. 2 - vastuvõetav - ohtu tuleb pidevalt jälgida sisekontrolli käigus ning riski hoidmiseks mõistlikul tasemel võimalusel kasutada sobivaid töökorralduslikke ja tehnilisi abinõusid. Vajalik on töötajate ohutusalane juhendamine. 3 - keskmine - kui majanduslikult või tehniliselt võimalik, on vajalik sekkumismeetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks. Üldjuhul vajalik tervisekontroll. Vajalik tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe (nt. ergonoomia, bioloogilised tegurid, kemikaalid vms). 4 - suur - ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui riskitaset ei õnnestu vähendada muude meetmetega, on vajalikud isikukaitsevahendid. Vajalik tööohutusalane juhendamine, väljaõpe, tervisekontroll. 5 - talumatu - riski vähendamine on vältimatu, töö jätkamine enne riskitaseme vähendamist keelatud. 7 NB! Kui ohustatud isikuid ei ole välja toodud, on tegu kogu personali või märgitud üksuse/osakonna personali mõjutava ohuteguriga. 8 5. Kasutatud Õigusaktid 1. Töölepingu seadus 2. Avaliku teenistuse seadus 3. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 4. VV 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 5. VV 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 6. Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 7. VV 15.11.2000 määrus 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 8. VV 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 9. VV 05.05.2000 määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 10. VV 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ 11. VV 12.04.2007 määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ 12. VV 08.04.2010 määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ 13. Sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 14. Kiirgusseadus 15. Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ 16. Tuleohutuse seadus 17. Kemikaaliseadus 18. Rahvatervise seadus 6. Kasutatud standardid 19. Standard EVS-EN 906-2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ruumiõhu ventilatsiooni- ja konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007“ 20. Standard EVS-EN 15251: 2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ 21. Standard EVS –EN 12464.1:2011 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Sisetöökohad“ 22. Standard EVS-EN 12464-2:2014 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Välistöökohad“ 23. Standard EVS 894:2008 „loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ 9 7. Muud kasutatud allikad 1. Ehitisregistri andmed Tallinn Endla 10A hoone kohta 2. Heakorratööde üldine kirjeldus, RKAS; 3. Riskianalüüsis viidatud kemikaalide ohutuskaardid 4. Asutuse juhtimisstruktuur 5. MTM 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ 6. Elcity OÜ 26.03.2020.a. Valgustustiheduse kontrollmõõtmiste aruanne nr. VT-005ÜLD-2020 7. Elcity OÜ 26.03.2020.a. Valgustustiheduse kontrollmõõtmiste aruanne nr VT- 005TURV-2020 8. RKAS koristuskaart Endla 10a, Tallinn 10  8. Tegevuskava töötajate terviseriskide vähendamiseks JRK. TEGEVUS TÄHTAEG VASTUTAJA NR Töötajatele riskianalüüsi tulemuste tutvustamine täiendava juhendamise käigus. regulaarselt Margit Tammistu 1. Tööriiete ja Isikukaitsevahendite hankimine 2. ja väljastamine töötajatele riskianalüüsi regulaarselt Anu Võlma tulemuste alusel. Töötajatele täiendava juhendamise läbiviimise alati pärast uute ohutusjuhendite 3. regulaarselt Margit Tammistu kinnitamist ja muudel õigusaktides sätestatud juhtudel. Tervisekontrolli korraldamine. Riskianalüüsi 4. tulemuste alusel tervisekontroll vajalik kõigile regulaarselt Margit Tammistu töötajatele (kuvaritöö, häiriv müra). Töökeskkonna sisekontrolli reeglite Reeglid 31.12.2020, 5. kehtestamine. Regulaarne sisekontroll. sisekontroll edaspidi Margit Tammistu süstemaatiliselt Trepiastmed- kõrvaldada ebaühtlased ja 6. ohtlikud astmekõrgused 0-korrusel, 31.12.2020 Anu Võlma märgistada ohtlikud kohad teistel korrustel. Välitöötajate vaktsineerimine gripi, Regulaarselt puukentsefaliidi vastu. Klientidega 7. vastavalt Margit Tammistu kokkupuutuvate töötajate vaktsineerimine vaktsineerimiskavale gripi vastu. Korrigeerida valgustuslahendus, tagamaks Esimesel nõutav valgustus töökohtadel. Pärast võimalusel. Olukorra korrigeerimist viia läbi kontrollmõõtmised. lahendamiseni 8. Anu Võlma kasutatakse vajadusel laualampe. Radooni taseme mõõdistamine 0-korruse 9. tööruumides 01.07.2023 Anu Võlma 11 1. ÜLDISED OHUTEGURID. RUUMIDE TEHNILISED KOMMUNIKATSIOONID, SISEKLIIMA 1.1. HOONE/TÖÖRUUMIDE VASTAVUS KASUTUSOTSTARBELE Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, VV 14.12.2007 määruse 176 kohaselt peavad hooned ja tööruumid olema nende kasutamisotstarbele vastava nõuded konstruktsiooni ja tugevusega. Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m). Hoone vastavust esitatud nõuetele tõendab kasutusluba. Asutuse tegevuskohaks olev hoone Endla tn. 10a, Tallinn, on valminud 1973 ning renoveeritud 2006 ja/või hiljem. Energiamärgis 2010.a. (EHR kood 101038951). Hoone sihtotstarve on büroohoone. Hoone konstruktsioonid ja kasutatud materjalid: madalvundamendiga telliskivihoone; kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal monteeritav raudbetoon. Katusekatte materjal bituumen või PVC. Hoone fassaadil aknad. Ohuteguri objektiivne mõju Hoone kasutamisel töökeskkonnana tuleb järgida ruumide sihipärase kasutamise nõudeid. Hoone tehnosüsteemide tervisele, töötajate projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud lähteandmetega ning hoone omanikul/tööandjal tuleb silmas pidada, et hinnangud töökohtade arvu suurendamine tööruumides toob ilmselt kaasa õhuvahetuse, jahutuse ebapiisavuse. Objektiivselt võivad mõnedes tööruumides (päikesepoolsed, paljude töökohtadega ruumid) töökeskkonna tegelikke tingimusi mõjutada ka tavapärasest oluliselt või kestvalt erinevad ilmastikuolud (ebatavaliselt madalad või kõrged õhutemperatuurid pikema aja jooksul). Tööandja Hoone tehnosüsteemid: soojusvarustuse liik – kaugküte. Ventilatsiooni liik - soojustagastusega ventilatsioon. sekkumismeetmed Peamiseks probleemiks töötajate hinnangul on õhuvahetuse piisavuse ning päikesepoolsetes ruumides sobiva riskitaseme sisekliima tagamine. Probleemid võivad tekkida päikesepoolsetes tööruumides või suuremates tööruumides kus on palju vähendamiseks töökohti. Tööandjal tuleb reageerida töötajate subjektiivsetele kaebustele ning pikka aega esinevate ebaharilikult madalate või kõrgete õhutemperatuuride puhul pöörduda operatiivselt hoone haldaja poole õhuhulkade, kütte- või jahutussüsteemide reguleerimiseks. Kui tehnosüsteemid seda piisavalt ei võimalda, kaaluda ajutisi töökorralduslikke muutusi - tööaja nihutamist, tööpäeva lühendamist, osalist kaugtööd vms. Töötaja abinõud Töötajal on oluline ise jälgida oma töökoha seisundit ning vajadusel pöörduda viivitamatult tööandja poole. Teha vajadusel ka ettepanekuid töö ajutiseks ümberkorraldamiseks. 12 1.2. RUUMIÕHU TEMPERATUUR Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Asutus kasutab ruume üürilepingu alusel (hoone haldaja RKAS). nõuded Töö sisu ja soovituslikud nõuded: TTJA kõigis struktuuriüksustes tehakse kerget tööd, mis vastab kategooriale Ia (energiakulu kuni 500 kJ/h - tööd, mida tehakse üldjuhul istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust). Sellistes ruumides on soovitatav temperatuur vahemikus 20o - 26oC. Tegelik olukord: Töötajate hinnangul on ruumides temperatuur väga kõikuv, keeruline on seadistada sobivaks. Samuti on hoones ruume (nt. 6. korruse tööruumid, päikesepoolsed ruumid kõigil korrustel) kus automaatne ventilatsioon väga kõikuva temperatuuriga – vahemikus 19oC kuni 25oC. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: suured temperatuurimuutused lühikese aja jooksul tekitavad töötajatele ebamugavust ning võivad tervisele, töötajate suurendada viirushaigustesse nakatumise tõenäosust. Sundasendid, korduvad ühetüüpsed liigutused (nt kuvaritöö) hinnangud madala õhutemperatuuri või tuuletõmbuse tingimustes suurendavad liigesehaiguste jm. ülekoormushaiguste tekke tõenäosust. Tuleb arvestada, et tuuletõmbus põhjustab töötajate tervisele ohtu ka siis, kui ruumiõhu temperatuur vastab soovituslikele piirväärtustele. Töötajate küsitlustulemused (vastas 84 töötajat): 17,9% vastanud töötajatest leidis, et tööruumide temperatuur on ebasobiv. 40,5% vastanutest leiab, et sellised probleemid esinevad aeg-ajalt. Töötajad on probleemina esile tõstnud ka ühes tööruumis töötavate inimeste erinevad arusaamad soojusmugavusest. Tööandja Tööruumide temperatuur riskianalüüsi läbiviimise ajal vastas üldiselt soovituslikele piirväärtustele. Erinõudeid sekkumismeetmed analüüsitud töökeskkonna ruumiõhu temperatuurile õigusnormidega kehtestatud ei ole. Päikesepoolsetes ruumides riskitaseme soovivad töötajad avada aknaid kuid see mõjutab ventilatsioonisüsteemi töö efektiivsust. vähendamiseks Töötajatel on oluline arvestada samas ruumis töötavate kolleegidega - aknaid tööruumis avada siis, kui see ei häiri kedagi või kui selleks ajaks ruumist lahkutakse. Tööandja saab soovitada töötajatel teha lisapuhkepause ruumide õhutamiseks - lahkuda siis tööruumidest. Püsivalt kõrge välisõhutemperatuuri perioodil teha võimalusel kaugtööd vms. Kui kaugtöö pole võimalik, siis on äärmiselt oluline tarbida piisavalt joogivett ning teha regulaarseid liikumispause. Pauside ajal viibida jahedamates ruumides või väljas. Töötaja abinõud Töötaja saab ise oma soojusliku mugavuse tagamiseks jälgida, et kantaks aastaajale vastavat rõivastust. Kui ruumiõhu temperatuur ruumis ei taga töötajale töötegemiseks soojuslikku mugavustunnet (ruum tundub liiga jahe või liiga palav), siis pöörduda viivitamatult isiklikult või töökeskkonnavoliniku vahendusel tööandja või töökeskkonnaspetsialisti poole. Ruumide õhutamine avatud akende abil saab toimuda kõigi ruumis töötavate inimeste kokkuleppel ja võimalusel puhkepauside ajal. 13 1.3. RUUMIÕHU SUHTELINE NIISKUS Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Ruumiõhu suhtelise niiskuse tasemele ei ole õigusaktiga kehtestatud piirnorme. Seega saab tööruumide suhtelise nõuded õhuniiskuse taset hinnata soovituslike piirväärtuste (hoonete ehitamise ja/või renoveerimise ajal kehtinud normid - standardi EVS-EN 15251-2007 B tabel B.6, soojusliku mugavuse klass II: 25−60 % ) kontekstis. Inimese tervise seisukohalt optimaalne õhuniiskuse tase (eriti kui tehakse nägemiselundkonda koormavat tööd) on 40% kuni 60%. Analüüsitud töökeskkonnas, nii nagu kõigis tsentraalse küttesüsteemiga ja/või sundventilatsiooniga hoonetes võib külmal aastaajal ruumiõhu suhtelise niiskuse tase olla alla soovituslikku mugavustaset ning jääda alumisele soovituslikule normipiirile või sõltuvalt ruumist ja välisõhu tingimustest isegi alla selle. Ohuteguri objektiivne mõju Liiga kuiv õhk ruumides kus tehakse nägemiselundkonda koormavat tööd (kuvaritöö), tekitab inimestele subjektiivset tervisele, töötajate ebamugavust (silmade ja naha kuivus, silmade punetus ja kipitamine, üksikutel juhtudel võib välja kujuneda kuiva silma hinnangud sündroom). Soojal aastaajal on õhu niiskustase üldjuhul kõrgem (lähedane optimaalsele) kuid külmal aastaajal võib see olla subjektiivselt ebamugav. 53,6% küsitluses osalenud töötajatest leidis, et õhuniiskuse tase on sobiv, 16,7% vastanutest pidas seda täiesti ebasobivaks. Riskianalüüsi läbiviija hinnangul ei ole ruumiõhu niiskuse tase analüüsitud töökeskkonnas otsese tervistkahjustava mõjuga kuid võib põhjustada tervisekaebusi sõltuvalt töötaja subjektiivsest terviseseisundist ning tööharjumustest. Rohkem ohustatud on inimesed, kes teevad kuvaritööd 100% tööajast ning kelle töötempo on kiire (s.t töötajal puudub võimalus mõjutada oma tööintensiivsust või puhkepauside sagedust ja kestust). Tööandja Tööandja abinõud: juhendamise käigus peab tööandja töötajatele selgitama täpset nägemisteravust või suurt sekkumismeetmed silmade koormust nõudvate tööde puhul tööergonoomia olulisust - regulaarsed lühiajalised pausid silmade riskitaseme puhkamiseks; pikemate pauside ajal tööruumidest lahkumine; väljaspool tööaega silmade koormuse vähendamiseks vähendamine jms. Lokaalsete õhuniisutajate kasutamine on sundventilatsiooniga ruumides (eriti kiire õhuvahetuse perioodil - kui ventilatsiooniagregaadid töötavad suure intensiivsusega) ebaefektiivne (näitena analoogsetes töökeskkondades kontrollmõõtmisel õhuniiskuse tase mõõdetuna 1 m kaugusel olevast õhuniisutajast erineb ruumiõhu üldisest niiskuse tasemest 2%) ning sellel saab olla valdavalt psühholoogiline mõju. Ilma sundventilatsioonita ruumides võib neid kasutada, kuid tuleb tagada nende piisav puhastamine (vastasel juhul võib õhuniisutaja muutuda saasteallikaks). Töötaja abinõud Töötajad peavad järgima tööandja poolt kehtestatud või soovitatud töö- ja puhkeaja nõudeid. Lisaks muudele lühiajalistele pausidele töö tegemise käigus ja lõunavaheajale on kuvaritööl tarvilik regulaarsete silma- puhkepauside tegemine (näiteks 20-20-20 harjutus - iga 20 minuti järel katkestad silmi koormava arvutitöö ning suunad pilgu 20 sekundiks kujuteldava 20 meetri kaugusele. Seejärel pilgutad teadlikult 5 x silmi ja siis jätkad tööd). Selleks on oluline tööruumides tekitada töötajatele pilgu kontsentreerimiseks värvilaike (kunstiteosed, joonistused, fotod seintel; suuremad taimed vms). Pikemate pauside ajal on soovitatav lahkuda ruumidest ning minna välja. Väljaspool tööaega vältige silmade ülekoormamist. Arsti soovitusel võite kriitilistel perioodidel (pingeline tööaeg, eriti kuiva õhu periood; subjektiivsed füsioloogilised iseärasused) kasutada niisutavaid silmatilku või -salve. 14 1.4. ÕHU LIIKUMISKIIRUS, TÕMBETUUL TÖÖRUUMIDES Riskihinne Üldine tase 2. Kui hoida aknad külmal aastaajal avatuna, siis võib tase mõnel töökohal olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, Riskianalüüsi läbiviimise ajal tööruumides soovituslikest piirväärtustest suuremat õhu liikumise kiirust /tuuletõmbust/ ei nõuded tuvastatud. Töökohtade ülevaatamise ja töötajate küsitluse tulemusena tuvastati, et peamiseks tõmbetuule tekitajaks tööruumides on avatud aken. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ühes ruumis töötavad inimesed arvestaksid üksteisega ning soovitav on hoida aknaid avatuna vaid siis, kui kõik ruumis töötavad inimesed sellega nõustuvad ja/või puhkepauside ajal kui lahkutakse tööruumist. Soovituslikud piirnormid (hoone renoveerimise ajal kehtinud standard Standard EVS-EN:15251-2007 järgi II soojusmugavuse klass - kontorites lubatud vahemik 0,18 m/s kuni 0,22 m/s). Ohuteguri objektiivne mõju Külmetumise oht. Selja- ja kaelavalude teke (ülekoormushaiguste riski suurenemine), eriti kui õhutemperatuur on tervisele, töötajate soovituslikest piirnormidest madalam või kõrgem ja samal ajal on õhu liikumise kiirus suur (üle soovituslike piirnormide). hinnangud Lisaks soovituslikele piirnormidele on kerge töö tegemise ruumides oluline jälgida, et ruumi puhutav õhk (ventilatsioonist, avatud aknast) ei oleks ruumiõhust jahedam rohkem kui 5oC. Suurem risk on neil töötajatel, kes töötavad otsese vahetu päikesekiirguse mõjuväljas (töökohad, millele on suur operatiivne soojuskiirgus akendest) ning samal ajal avatakse aken. Töötajate küsitlustulemuste järgi on vaid vähesed töötajad (5%) seisukohal, et töökohal esineb pidevalt tuuletõmbust. 81% küsitlusele vastanud töötajatest leiab, et tuuletõmbus ei ole töökeskkonnas oluline probleem. Tööandja Tööandja abinõud: puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötajal on oluline ise jälgida oma töökoha seisundit ning vajadusel pöörduda viivitamatult tööandja poole. Teha ettepanekuid töökohtade ümberpaigutamiseks. Ka soojal aastaajal on oluline kanda sobivat (katvat kuid seejuures hingavat) rõivastust (õlad kaetud, vajadusel ülestõstetav krae või õlgadele võetav sall). Ühises ruumis töötavatel inimestel teha kompromisse ja arutada tööruumi üldist seisundit mõjutavad küsimused omavahel läbi. 15 1.5. ÕHUVAHETUS, VENTILATSIOONI-SÜSTEEMID. ÕHU SISSEPUHE, VÄLJATÕMME Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Selle taseme määramisel arvestatakse töötajate nõuded arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust ning kasutatavate seadmete hulka ja eripära. Mehaaniline väljatõmbeventilatsioon on tööruumides kohustuslik siis, kui tööruumis kasutatakse ohtlikke aineid, tehakse tööd, mis tekitab tolmu või eraldub töökeskkonda suitsu. Analüüsitud töökeskkonnas ei ole mehaaniline väljatõmbeventilatsioon kohustuslik, kuid siiski tuleb tagada piisav õhuvahetus. Kogu hoones (kõigis tööruumides) on mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Hoone renoveerimisjärgsel vastuvõtmisel on tehtud kontrollimõõtmised (Majatehnik OÜ katselabor, 16.01.2020.a. protokoll 20006). Mõõtmistulemuste põhjal saab järeldada, et ventilatsioonisüsteem vastab valdavas ulatuses projektijärgsele. Mõõtmistulemusi töötajate küsitlustulemustega võrreldes võivad probleemsed kohad olla: Ruum 115 (sissepuhke erinevus projektijärgsest 15%); Ruum 206 (nii sissepuhe kui väljatõmme 10% kehvem); Ruumides 209 ja 211 väljatõmme kehvapoolne; Ruum 2019 – sissepuhe ligi 15% kehvem projektijärgsest; Ruum 312 – väljatõmme; Ruum 409 – väljatõmme; Ruum 411 – sissepuhe; Ruum 414 – väljatõmme; Ruum 415 – väljatõmme ja sissepuhe; Ruum 504 – väljatõmme ja sissepuhe; Ruum 505 - sissepuhe; Ruum 513 – sissepuhe; Ruum 514 – väljatõmme; Ruum 612 – sissepuhe. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: puuduliku õhuvahetuse tulemusena võib ruumiõhus lubamatult kõrgele tõusta CO 2 tervisele, töötajate kontsentratsioon ning see omakorda vähendab töötaja töövõimet, põhjustab unisust ja suuremate hinnangud kontsentratsioonide juures peavalu ja lõpuks teadvuse kaotust. Analüüsitud töökeskkonnas on töötajate hinnangul probleeme õhuvahetuse piisavuse tagamisega - ruumides on umbne ning soojal aastaajal suurendab ebamugavust ruumiõhu kõrge temperatuur. Töötajate hinnangud: 23,8% töötajatest on seisukohal, et õhuvahetuse probleeme esineb pidevalt ning 33,3% leiab, et õhuvahetuse probleeme esineb sageli. Tööandja Tööandja sekkumismeetmed: jälgida töökeskkonna seisundit pidevalt (põhiliseks indikaatoriks on mikrokliima sekkumismeetmed parameetrid - õhutemperatuuri oluline tõus annab märku, et CO2 kontsentratsioon liiga kõrge. Umbsetes tööruumides riskitaseme väheneb töövõime - sümptomiteks väsimuse teke, peavalu ja tähelepanu langus. Oluline on koostöös hoone haldajaga vähendamiseks (RKAS) muuta võimalusel süsteemi seadistusi tagamaks piisavat õhuvahetust tööruumides. Oluline on süsteemi regulaarne hooldus, s.h. puhastus, filtrite vahetus jms. toimingud. NB! Juhendada töötajaid - kontoriergonoomika - sagedane liikumine, võimlemisharjutused parandavad verevarustust ning vähendavad "õhupuuduse" sümptomeid. Töötaja abinõud Töötajatel jälgida oma töökeskkonda ning vajadusel pöörduda kaebustega viivitamatult töökeskkonnavoliniku ja/või tööandja poole. Pauside ajal lahkuda tööruumidest ning viibida võimalikult palju väljas. Puhkepauside ajal teha sobivaid võimlemisharjutusi aju verevarustuse tagamiseks. Pidev istuv tööasend põhjustab selle, et töötaja ümber tekib seisva, CO2-rikka õhu kogunemine, lisaks põhjustab staatiline istuv asend vereringe häireid, verevool ajju väheneb ja ajus tekib hapnikuvaegus (sümptomid viitavad õhupuudusele kuigi ruumiõhus keskmiselt on hapnikku piisavalt). Probleemi lahendamiseks tuleks püsti tõusta, ringi kõndida (terviserada treppidel vms) ja siis jätkata töö tegemist. 16 1.6. STAATILINE ELEKTER Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Staatilise elektri teke on võimalik (sünteetiliste) materjalide hõõrdumisel. •Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000-voldist nõuded laengut •Et kuulda, on vaja 4000-voldist laengut •Et näha, on vaja üle 5000-voldist laengut. Tekkiva laengu tugevust mõjutab ruumiõhu suhteline niiskus. (Näiteks sünteetilisel vaibal kõndimine - õhuniiskus 20% - laeng 35000V, õhuniiskus 80% - laeng 1500V; sünteetilise kattega toolil istumine - õhuniiskus 20%-laeng 18000V, õhuniiskus 80% - laeng 1500V). Analüüsitud töökeskkonnas on töötajat häiriva staatilise elektri teke pigem ebatõenäoline - töökeskkonnas kasutatav vapikate on sertifikaadi kohaselt madala riskiga ( (EN 1815) ≤ 2 KV). Teoreetiline, kuid siiski madal risk vaipkattega ruumides külmal aastaajal - kui ruumiõhu niiskuse tase langeb ja töötajad kannavad sünteetilisi rõivad ning sünteetilise tallaga jalanõusid. Tervist kahjustava või tuleohtu põhjustava staatilise elektri teke ei ole analüüsitud töökeskkonnas tõenäoline. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: laengute suurus kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub õhu suhtelisest niiskusest. Mida tervisele, töötajate väiksem on õhuniiskus, seda suurem potentsiaal koguneb meie kehale. Kõige ohtlikumad kuud on talvekuud, hinnangud vähemohtlikud juunist septembrini. Staatilist laengut tunnevad inimesed erinevalt. Mõni on väga tundlik, teine ei tunne midagi, see oleneb naha elektrijuhtivusest. Töötaja tervist kahjustavat staatilist elektrit analüüsitud töökeskkonnas ei esine. Tähelepanelikud peaksid olema töötajad kellele on siirdatud invasiivsed meditsiiniseadmed (sisekõrva implantaat; südamestimulaator vms). Tööandja Tööandjal puudub võimalus otseste sekkumismeetmete rakendamiseks, kuna töökeskkonnas mõningane sekkumismeetmed sünteetiliste viimistlusmaterjalide, mööbli vms. kasutamine on paratamatu. riskitaseme Võimalust mööda tuleks tegeleda ruumiõhu niiskuse taseme kontrollimisega ning püüda hoida õhuniiskuse tase kõigis vähendamiseks tööruumides vähemalt 30% piiril ka külmal aastaajal. Teha selleks koostööd hoone haldajaga. Niisutamise puhul tuleb jälgida, et puhastamata õhuniisutaja/ vent. süsteemi kaudu ei oleks bakterite ruumikandumise ohtu (õhuniisutid pakuvad bakterite kasvuks soodsat keskkonda). Tsentraalseid külma-vee õhuniisuteid on võimalik kasutada mehaanilise ventilatsioonisüsteemi korral - need peavad olema ühendatud veevõrku ja varustatud vee äravooluga. Autonoomseid konsooltüüpi õhuniisuteid, mis niisutamise jaoks retsirkuleerivad vett, ei ole soovitatav töökeskkonnas kasutada, kuna vesi nendes süsteemides saastub kiiresti mikroorganismidega (legionella vms). Töötaja abinõud Töötajal vajalik tööandja teavitamine, juhul kui staatiline elekter teda väga häirib või kui tegu on riskigruppi kuuluva (südamestimulaatori või muude elektrooniliste meditsiiniliste abivahenditega seadmete kasutaja) töötajaga. Kui kuulute riskigruppi (saate tihti "särtsu"), siis talvel on vaipkatetega tööruumides soovitatav kanda puuvillasest materjalist rõivaid ja nahktallaga jalanõusid. 17 1.7. VÄLISÕHU TEMPERATUUR JA MUUD MÕJURID VÄLJAS TÖÖTAMISEL Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TTOS ja VV 14.06.2007 määrus 176 ei kehtesta nõuded kliimatingimustele. VV määruse 176 kohaselt peab nõuded tööandja tagama töötaja kaitsmise ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Välitööl tuleb rakendada abinõusid, et töötajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise eest. Olukord: analüüsitud töökohtadel peavad töötajad vastavalt vajadusele viibima väljas, liikudes klientide, koostööpartnerite juurde. Töö tegemisel kasutatakse ametisõidukeid. Ohuteguri objektiivne mõju Vahetu tervisemõju: suured temperatuurimuutused lühikese aja jooksul võivad suurendada viirushaigustesse (nn. tervisele, töötajate külmetushaigustesse) nakatumise tõenäosust; Pikaajaline väljas liikumine ebasobivas rõivastuses madala hinnangud õhutemperatuuri, tuuletõmbuse ja suure õhuniiskuse tingimustes suurendab luu- ja lihaskonnahaiguste tekke tõenäosust. Kaudne tervisemõju (õnnetusoht): väljas liikumisel temperatuurimuutused, sademed suurendavad õnnetusohtu nii jalgsi kui autoga liikumisel - kukkumisoht ja sellest tingitud traumad; liiklusõnnetustesse sattumise oht. Tööandja 1. töökorraldusabinõud - töötajad saavad üldjuhul väljas liikumiseks valida sobiva aja, mõõdukas isiklik otsustuspädevus sekkumismeetmed ning järelevalvetoimingute edasilükkamine ebasoodsate ilmastikuolude korral kui ei ole tegu kiireloomulise riskitaseme menetlustoiminguga. vähendamiseks 2. sobivad töörõivad ja -jalanõud – välitööd tegevatele ametnikele väljastatakse tööriided ja isikukaitsevahendid vastavalt asutuse „Isikukaitsevahendite väljaandmise ja kasutamise korrale“. Väljastatavad tööjalanõud (kummikud, turvasaapad) peavad olema libisemisohtu vähendava tallaga. 3. töötajate juhendamine. Töötaja abinõud Vali väljas liikumiseks võimalusel sobiv aeg. Veendu, et kannad sobivaid ülerõivaid, vajadusel peakatet; jalanõusid. Veendu, et kaasas on vajalikud isikukaitsevahendid. Sõidukiga liikumisel veendu, et sõiduki omadused (NB! elektriautod) ja tehniline seisukord vastavad aastaaja nõuetele. Väga ebasobivate ilmastikuolude korral lükka konkreetse tööülesande täitmine edasi. 18 2. MUUD FÜÜSIKALISED TEGURID VALGUSTUS - sisetöökohad EVS-EN 12464-1:2011 - liikumisteed, trepid, koridorid - 100 lx, liftid - 100 lx, valgustustihedus lifti ees - 200 lx, bürootöökohad tab. 5.26 - (kuvaritöökohad 500 lx, kuvaritöökoha vahetu lähiümbrus 300 lx; konverentsi- ja nõupidamisruumid 500 lx (reguleeritav valgustus), arhiivid 200 lx. Välistöökohad, territoorium - standard EVS-EN 12464-2:2014. 2.1. LOOMULIK VALGUS TÖÖKESKKONNAS Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Olukord: Asutuses on enamik pidevalt kasutatavaid tööruume varustatud akendega. Ilma akendeta on vastuvõtu nõuded töökoht ning töökohad 0-korrusel (seal küll pidevalt keegi ei tööta). Õiguslik nõue: VV 14.06.2007 määrus nr 176 - Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Päikesevalgus ei tohi langeda otse visuaalsetele tööülesannetele või otse tööd tegevatele inimestele. Loomuliku päevavalguse puudumisel peab töökohas olema tagatud piisav kunstlik valgustus. Analüüsitud töökeskkonnas ei ole aknad pindkaetud klaasiga. Otsese päikesevalguse blokeerimiseks on akendel rulood või kardinad kuid need võivad olla ebapiisavad. Ohuteguri objektiivne mõju Loomuliku valguse pikaajaline puudumine tingib väsimust ja tekitab psüühilisi probleeme kuid puuduvad tõenduspõhised tervisele, töötajate andmed, et loomuliku valguse puudumine töökeskkonnas tekitab tervisekahjustusi. Tööandjal on kohustus tagada kõigis hinnangud ruumides piisav valgustatuse tase ning akende puudumisel ja/või pimedal aastaajal tuleb piisav valgustatus tagada kunstliku valgustusega. Terviseriskide maandamiseks on kehtestatud nõue, et ruumides, kus viibivad inimesed (kõik kontoriruumid, nõupidamisruumid jms), tuleb kasutada valgusteid, mille värvisesitus on lähedane loomulikule päevavalgusele (max väärtus Ra 100, kohustuslik on vähemalt Ra 80). Valgusallika värviesitusomadusi võivad vähendada selle optiline süsteem, klaasimine ja värvilised pinnad, seega on kunstliku valguse puhul täpset nägemisteravust nõudva töö puhul soovitatav heledates toonides viimistlusmaterjalide ja mööbli kasutamine. Võimalikult loomulik värviesitus tagab nägemisvõime, mugavuse ja heaolutunde. Töötajate hinnangud: 78,6% küsitletud töötajatest on seisukohal, et nende töökohal on pidevalt tagatud piisav või sobiv loomulik valgus. Tööandja Kõigil töötajatel peab olema võimalik vaatekaugust ja-keskkonda vahetades puhata ning vaimu värskendada. sekkumismeetmed Loomuliku päevavalguse vähesus töökeskkonnas võib olla tingitud sellest, et aknapinnad tuleb katta sobivate katetega riskitaseme otsese päikesekiirguse blokeerimiseks. Aknakatete kasutamine on aga hädavajalik, kuna see võimaldab vähendamiseks päikesepoolsetes ruumides takistada ruumiõhu temperatuuri liigset tõusu. Lamellkardinad ei ole nii tõhusad. Lisaks temperatuuri tõstmisele halvendab otsene päikesekiirgus arvuti kuva kvaliteeti ja seeläbi põhjustab silmade väsimust ja lõpuks nägemisteravuse halvenemist. Vastuvõtus asuval töökohal loomulik valgus puudub. Suuremates tööruumides paiknevad osad töökohad aknast kaugemal kuid ruumis on loomulik valgus siiski olemas. Töötaja abinõud Töötaja isiklikud abinõud: juhul kui töökohal puudub pikema aja vältel loomulik valgus (ka juhul, kui aknad on kaetud ning see tekitab teis häiritusse tunde), väljuda puhkepauside ajal võimalusel tööruumidest. Tegu ei ole aktiivse tervistkahjustava faktoriga, vaid pigem mõjutab töötajate üldist enesetunnet ja tekitab kurnatust. Kui Teie arvates on tööruumis kasutatavad valgustid ebasobivad - s.t ei taga teie subjektiivset nägemismugavust, siis pöörduge viivitamatult otse või töökeskkonnavoliniku vahendusel tööandja poole ja püüdke leida sobiv lahendus. 19 2.2. KUNSTLIK VALGUSTUS TÖÖKESKKONNAS. TÖÖRUUMIDE ÜLD- JA KOHTVALGUSTUS. TÖÖTAJATE SUBJEKTIIVNE NÄGEMISMUGAVUS Riskihinne 3, pärast valgustuslahenduse korrigeerimist teha kontrollmõõtmised ja hinnata riskitaset uuesti. Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Kui töökoha valgustuse osas on juhindutud nõuded standardi EVS-EN 12464-1:2011 nõuetest, eeldatakse, et töökoha sisevalgustuse nõuded on täidetud. Vajadusel tuleb töökoha valgustatust suurendada vastavalt töötaja eale või terviseseisundile. Põhinõuded valgustuskeskkonnale: nägemismugavus, nägemisvõime säilimine elu jooksul, ohutus, ergonoomika, psühhofüsioloogiliste protsessidega arvestamine. Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teise ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. (Töökeskkonnas kasutatavad värvustemperatuurid - soe (soevalge) alla 3300 K; vahepealne (neutraalvalge) 3300 kuni 5300 K; külm (päevavalgusvalge) üle 5300). Olukord: Analüüsitud töökeskkonnas on töökohad varustatud LED valgustitega. Kõigis kasutatavates ruumides on märtsis 2020.a. läbi viidud valgustuse kontrollmõõtmised (Elcity OÜ 26.03.2020.a. valgustustiheduse kontrollmõõtmiste aruanne NR. VT-005ÜLD-2020). Aruandest nähtub, et paljudes olme- ja üldkasutatavates ruumides ja paljudes tööruumides on mõõdukas või oluline alavalgustus ka siis kui inimesed ei viibi töökohtadel. Töökohtadel on alavalgustuse üheks või peamiseks põhjuseks töökohtade paigutuse sobimatus valgustuslahenduse suhtes (valgustid jäävad töötaja selja taha vms). Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: Valesti valitud, valesti paigutatud või valesti dimensioneeritud valgus põhjustab uimasust, unisust, tervisele, töötajate tähelepanu langust (, valesid tööliigutusi, ebaergonoomilisi asendeid, silmade ülepinget ja sellega kaasnevaid hinnangud ärritusnähtusid (silmade kuivus, punetus, kipitamine), nägemisteravuse halvenemist, õnnetusohtu (muuhulgas kokkupuutejuhtumite ohu olulist suurenemist), vaimseid terviseprobleeme. Ülevalgustatus võib tekitada väsimust, peavalu ja silmade kuivust ning valulikkust. Tööruumide, üldkasutatavate ruumide alavalgustus tekitab ohu tööõnnetusteks; Töökohtadel kuvaritöö ja muu täpset nägemisteravust nõudva töö tegemisel põhjustab pikaajaline alavalgustus silmalihaste ülepingest tingitud väsimust ning selle tulemusena võib halveneda nägemisteravus. Esmaste subjektiivsete kaebustena võib pikaajalises alavalgustatuses töötajatel esineda silmade väsimust, peavalu, pearinglust. Pimestusräigus suurendab tööõnnetuste ohtu ning põhjustab silmade olulist ülekoormust. Heledad läikivad tööpinnad ja seinad peegeldavad valgust, tumedad seevastu neelavad. Pastelsed toonid on „silmasõbralikud“. Töötajate küsitluse tulemused: 10,7% vastanutest on seisukohal, et valgustatuse tase töökeskkonnas on ebasobiv; 27,4% vastanutest leiab, et valgustus on enam-vähem sobiv ja 61,9% töötajatest leiab, et valgustatuse tase on sobiv töö tegemiseks. Tööandja Oluline on tagada piisav valgustus ohutuks töötamiseks ning seejuures tagada igale töötajale sobiv nägemismugavus. sekkumismeetmed Eriti oluline on tagada nõutav valgustus suure nägemiselundkonna koormusega töödel (tabelite, teiste mahukat arvinfot riskitaseme sisaldavate dokumentide täppisjälgimine vahetult või arvutiekraanil). vähendamiseks Tööandja tegevused: 20  1. Pöörduda hoone haldaja poole ning nõuda kõigis alavalgustatud tööruumides (Elcity OÜ aruanne NR. VT- 005ÜLD-2020) valgustuslahenduse korrigeerimist lähtudes töökohtade tegelikust paigutusest. Nii üld- kui kohtvalgustid peavad paiknema nii, et ei pimestaks töötajat kuid valgustaks samas vajalikul määral töötsooni. Pärast korrigeerivaid tegevusi viia läbi uus kontrollmõõtmine. 2. Vajadusel korrigeerida sobiva tulemuse saavutamiseni valgustust kohtvalgustuse abil. Ka nõupidamisruumides tagada nõutav valgustustihedus (500 lx), kasutada vajadusel täiendavaid kohtvalgusteid. Valgustus nõupidamisruumides peab olema reguleeritav. 3. Pidevalt jälgida töökeskkonna valgustatuse taset sisekontrolli käigus (või nõuda pistelist kontrollmõõtmist üürileandjalt), tagada lampide õigeaegne vahetamine (jälgida hooldeväärtust). Töötaja abinõud Töötajatel jälgida oma töökoha seisundit ning pöörduda vajadusel viivitamatult kas töökeskkonnavoliniku vahendusel või otse tööandja poole, kui on vaja vahetada valgusteid või täiendada töökoha valgustust kohtvalgusti abil. Puhkepauside ajal kõigil suurt silmade pingutust nõudva töö tegijatel (kontoritöötajad) teha silmalihaste lõõgastamiseks harjutusi (nt 20-20-20 harjutus või muud sarnased). Silmadega seotud kaebuste (kui silmad tunduvad väga kuivad ja valulikud) tekkimisel (õhk võib muutuda kuivaks) vaid arsti soovitusel ka niisutavate silmatilkade kasutamine. 21 2.3. ELEKTRILÖÖGI OHT (elektripaigaldiste ohutus; elektritöövahendite korrasolek; elektriohutusnõuete täitmine tööprotsessis). TÖÖKESKKONNAS ASUVATE TOITEJUHTMETE JA-KAABLITE VIGASTAMISE OHT TÖÖ KÄIGUS. Riskihinne Üldine tööst tulenev tase – 1, paigaldiste ohutuse kontroll – riskitase vajadusel hinnata objektipõhiselt elektriohutusnõuete eiramisel riskitase kõrgem Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: Elektripaigaldiste hooldus ja käitamine peab toimuma kooskõlas kehtivate normidega (Seadme nõuded ohutuse seadus, MTM 26.06.2015 määrus nr 74). Pikendusjuhtmete kasutamine töökeskkonnas on eesmärgipärane ainult ajutise lahendusena ning kindlasti tuleb arvestada, et ülekoormatud ahelad (nt. pikendusjuhtmete jadaühendused) võivad põhjustada lühise ja tulekahju. Töökeskkonnas peavad sõltuvalt töö iseloomust olema asjakohased maandused. Olukord: kõik töös kasutatavad seadmed on elektritoitega (kontoriseadmed). Paljudel töökohtadel on 2 või rohkem kuvarit. Muud kontoriseadmed vastavalt töö iseloomule. Töökeskkonnas lahtiselt asuvad toitejuhtmed ja kaablid peavad paiknema ohutult (et ei jääks liikumisteedele, tooli alla või kõndimisel jalgade alla) ning nende töötsoonist eemaldamise võimatuse korral olema nähtavalt tähistatud. Elektriseadmeid (s.h. sülearvutite adapterid ja toitejuhtmed jms) ei tohi asetada küttekehade lähedusse. Riskianalüüsi andmete kogumise ajal nähtavaid puudusi ei tuvastatud. Ohuteguri objektiivne mõju Terviseoht: Elektrijuhtmete ja -kaablite vigastamisel on võimalik elektrilöök ja selle tagajärjel traumad. Elektriseadmete tervisele, töötajate hooldamata jätmisel võivad hooldamata ja/või nõuetele mittevastavad seadmed ja elektripaigaldised põhjustada hinnangud õnnetusi - tulekahju jms. raskeid tagajärgi. Elektriohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tõsist vara- ja tervisekahju. Tööandja Tööandja abinõud ohutuse tagamiseks: töökeskkonnana kasutatavatel hoonetel on kasutusluba; elektripaigaldised on sekkumismeetmed kontrollitud ja nõuetelevastavad. Paigaldiste ohutuse tagab hoone haldaja. riskitaseme Vajalik on töötajate elektriohutusalane juhendamine elektriohutusnõuete täitmise tagamiseks. vähendamiseks Pikendusjuhtmed ei tohi kontoris asendada alalist juhtmestikku. Tagada kõigile elektriseadmetele korrektne ühendus, pikendusjuhtmeid kasutada ainult ajutise lahendusena ning mitte tekitada pikendusjuhtmetest jadasid. Sülearvuti kasutamisel oluline jälgida, et pikendusjuhtmed ega sülearvutite toitejuhtmed, adapterid paikneksid vabalt ning ohutult. Toitejuhtmete vigastuse, seadmete rikke korral elektritöövahendite kasutamine keelatud, töö tuleb kohe katkestada ning informeerida tööandjat juhtunust. Pidev sisekontroll. Töötaja abinõud Töötajatel kohustus järgida elektriohutuse nõudeid. Ärge asetage pikendusjuhtmeid, elektrijuhtmeid, adaptereid radiaatorite lähedale või peale. Eemaldage toitejuhtmed vooluvõrgust kui need ei ole kasutuses. Elektriseadmeid ja - tööriistu lubatud kasutada ainult eesmärgipäraselt. Elektriseadmete rikkest teavitada viivitamatult tööandjat/tööandja määratud pädevat isikut ning kuni olukorra lahendamiseni eemaldada vigane seade/pikendusjuhe vooluvõrgust. 22 2.4. MÜRA (seadmed, tööprotsess, ruumide iseärasused) TÖÖKESKKONNAS Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 12.04.2007määrus nr 108 - kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et töökeskkonna müratase on 80 dB(A) või nõuded ületab selle, on tööandja kohustatud koostama ja rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tööandja on kohustatud märgistama müraallikad ja ohualad asjakohaste hoiatusmärkidega seal, kus müratase on 80 dB(A) või ületab selle. Alates 85 dB(A) on müra kuulmist kahjustav. Olukord: analüüsitud töökeskkonnas üheski tööruumis töö tegemisel kuulmist kahjustavat müra ei esine. Tööandja peab tagama töötajate ja teiste hoones viibivate isikute tervisekaitse siiski ka laiemas tähenduses – s.t sellistes keskkondades peame juhinduma RterS ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42. Ja selle määruse kohaselt peab iga hoone valdaja (s.h. tööandja) arvestama määrusega konkreetsele hoonetüübile (nt büroo) kehtiva müra piirtasemega ning nii nagu määrus sätestab, siis ei tohi ehitistes müra ületada piirtaset. Kui piirtase (sõltuvalt büroo tüübist 40 dB(A) või 45 dB(A)) on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Tuleb muidugi mõista, et määruses 42 toodud piirtasemete puhul ei ole tegu tõendatult tervistkahjustava heliga vaid pigem HÄIRIVA MÜRAGA – s.t sekkumisabinõude valikul tuleb sellest lähtuda. Pisut enam võib häirivat müra esineda ruumides, kus on palju töökohti. Kontoritöökohtadel võivad häirivat müra tekitada kontoriseadmed (printerid), kuid need on analüüsitud töökeskkonnas paigutatud töötajatest eemale. Välitööd tegevatel ametnikel võimalik kokkupuude kuulmist kahjustava müraga. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: häiriv müra (ekvivalentne müratase tööpäeva jooksul 45 dB(A) kuni 70 dB(A), ei kahjusta inimese tervisele, töötajate kuulmiselundkonda. Häiriv müra võib põhjustada väsimust ja kahjustada tervist riskigruppi (nt. kroonilised hinnangud südame- ja veresoonkonna haigused) kuuluvatel töötajatel: Häiriva, 45 – 70 dB(A) müra tulemusena langeb tööviljakus, tõuseb õnnetuste oht (nt kokkupuutejuhtumid), sagenevad väsimusega seotud sümptomid, kõrgenevad stressiindeksi näitajad, mis omakorda võib viia kõrge vererõhu ja kroonilise väsimuse avaldumiseni. Võivad tekkida närvisüsteemi häired — peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus. Vali, tervist, s.h. kuulmiselundkonda kahjustav müra: Alates 80 dB(A) müratasemest on võimalik tervisekahjustuste teke kui viibite sellise müra keskkonnas kogu tööpäeva. Kuulmiskahjustused tekivad mürast, mille ekvivalentne ekspositsioonitase 8 h tööpäeva jooksul algab 85 dB(A)-st. Selline müra suurendab ka õnnetuste ohtu, töötajate üleväsimust ning südame-veresoonkonnahaiguste avaldumist. Analüüsitud töökeskkonnas sellist müra üheski tööruumis ei esine. Kuulmist kahjustavat müra võib esineda välitööl – tervisekahjustuste vältimiseks kasutada sel juhul kuulmiskaitsevahendeid. Tööandja Tööandja on analüüsitud töökeskkonnas häiriva müra taset vähendanud: 1. tehniliste abinõudega - nt kasutatakse sekkumismeetmed tänava- ja olmemüra summutavat siseruumi- või fassaadiviimistlust; 2. töötajatel on võimalik teha regulaarselt riskitaseme närvisüsteemi puhkamiseks tarvilikke pause; 3. tööruumides on põrandal sammu- ja tegevusmüra summutavad vähendamiseks vaipkatted; Võimalusel tagada pikemate telefonivestluste, s.h. isiklike telefonikõnede pidamiseks on eraldatud boksid (praegu ei ole), nõupidamised toimuvad üldjuhul nõupidamisruumides kuid sageli kogunetakse korrustel asuvatele avatud puhkealadele – võimalusel vältida seda või eraldada puhkealad töötsoonist heli summutavate vaheseintega. 23  Täiendavad võimalused häiriva müra mõju tuvastamiseks ja vähendamiseks: 1. Vajalik tervisekontrollis hinnata suurema töötajate arvuga ruumis, häiriva müra keskkonnas töötamise võimalikku tervisemõju; 2. suuremates ruumides saab vajadusel töökohtade eraldamiseks kasutada rohkem pehmeid materjale - madalad, kõvad riiulid ei aita müra summutada; 3. seintele võib paigutada kunsti vms ning ruumis võiks kasutada rohkem suuri taimi kuna suur avatud ruum ning tühjad seinad peegeldavad helilaineid ja müra liigub ruumis paremini; 4. võimalusel eraldada korrustel asuvad avatud puhkealad tööaladest heli summutavate kergvaheseintega vms. 5. juhendada töötajaid - kuidas puhkepauside ajal taastuda häirivast mürast; 6. töötajate soovil väljastada neile süvenemist nõudva töö tegemiseks häirivat müra summutavad sobivad kuulmiskaitsevahendid (SNR max 20). 7. võimalus teha kaugtööd. Kuulmist kahjustav müra välitööl – väljastada välitööd tegevatele ametnikele kuulmiskaitsevahendid (soovitav on nii madala (SNR kuni 25) kui suure (SNR üle 25) summutusvõimega kuulmiskaitsevahendite hankimine, et töötajal oleks võimalik valida sobivad sõltuvalt objektil tegelikult esinevast müratasemest. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: kõige olulisem on töötajate teadlikkus - töökeskkonnas esinev stressor (eriti süvenemist nõudva analüütilise vms. töö puhul) on ka töömüra (isegi telefoni sage helisemine, arvutiklahvide klõbin). Müra mõju töötajate stressitasemele sõltub keerulisest tegurite kombinatsioonist: 1. müra laadist (selle valjusest, toonist ja etteaimatavusest); 2. tööülesande keerulisusest (nt kui töö nõuab keskendumist, võib teiste jutt stressorina mõjuda); 3. kutsealast (nt muusikud võivad kannatada tööstressi all mure tõttu kuulmiskahjustuse pärast); 4. töötaja individuaalsetest omadustest. Teatud asjaoludel, eriti kui töötaja on väsinud, võivad stressi põhjustada muul ajal täiesti kahjutud müratasemed. Selleks, et oma tervist kaitsta, peaksid häiriva müra keskkonnas töötavad inimesed tegema regulaarseid lühiajalisi katkestusi töös (vajalik ka kontoritöös - nt - assistendid, referendid, personalitöötajad, klientide vastuvõtmisega tegelevad ametnikud ja teised, kellel on pidevalt vaja suhelda). Pausi ajal on kindlasti oluline ringi liikuda (vereringe stimulatsioon ja seeläbi närvisüsteemi pingeseisundi leevendamine). Iga töötaja saab oma töökeskkonnas arvestada kolleegidega - ühises tööruumis vältida pikki isiklikke telefonikõnesid, intensiivseid telefonihelinaid jms. Probleemide tekkimisel (kui Sul on tekkinud tervisekaebused, mida seostad häiriva müraga) pöördu viivitamatult tööandja poole ja palu vajadusel erakorralist tervisekontrolli. Välitööl kasuta vajadusel kuulmiskaitsevahendeid. 24 2.5. VIBRATSIOON Riskihinne 0 Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: VV 12.04.2007 määrus nr 109 - kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et määruses toodud nõuded vibratsiooni meetmete rakendusväärtusi ületatakse, on tööandja kohustatud koostama ning rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava töötajate vibratsiooniga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tegelik olukord: analüüsitud töökeskkonnas puudub töötajatel kokkupuude tervist kahjustada võiva üld- või kohtvibratsiooniga. Ohuteguri objektiivne mõju Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas määruse 109 kohaselt on: tervisele, töötajate üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) hinnangud ületab 0,5 m/s2 (edaspidi üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2 (edaspidi kohtvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Sellist vibratsioonitaset analüüsitud töökeskkonnas ühelgi ametikohal ei esine. Tööandja Tööandja abinõud: puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks. sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks. 25 2.6. IONISEERIV KIIRGUS, LOODUSLIK RADOON Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Töökeskkonnas ei kasutata ioniseeriva kiirguse allikaid. Töötajaid võib mõjutada ainult looduslik kiiritus (maise nõuded või kosmilise päritoluga looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest - nt looduslik radoon - põhjustatud kiiritus). Keskkonnaamet tagab uuringute või muude asjakohaste meetodite abil kõikide toimingute väljaselgitamise, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär. Täna viiakse hoonete ehitamisel läbi asjakohased uuringud ja väljastatakse kiirgusohutushinnang enne hoone kasutusloa väljastamist. TTJA kasutab aga tööruume, mis on ehitatud enne sellise kontrollinõude kehtestamist. Asutuse tööruumid asuvad KEM 30.07.2018 määruse 28 järgi kõrgendatud radooniriskiga maa-alal (Tallinna linn). Tööandja korraldab õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine peab olema tehtud hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Kui õhu radoonisisaldus vastab viitetasemele, korraldab tööandja kordusmõõtmise iga kümne aasta tagant. Ohuteguri objektiivne mõju Deterministlike kahjustuste (tekivad, kui otsene tagajärg kiiritusele, iseloomulik on doosiläve olemasolu (> 100 mSv), tervisele, töötajate millest väiksemad doosid mõju ei avalda. Suuremate dooside korral kaasneb põletikuline kahjustus, koe hukkumine) hinnangud teke loodusliku radooniga kokkupuutes ei ole võimalik. Stohhastilised kahjustused. (Kahjustuse tekkimine on juhusliku iseloomuga. Avalduvad suurenenud tõenäosusena haigestuda eluaja jooksul vähki või saada defektidega järglasi. Haiguse kulg ei sõltu doosi suurusest, küll aga sõltub doosi suurusest haigestumise tõenäosus) radooniga kokkupuutes on võimalikud, kui radooni kontsentratsioon pika aja vältel ületab viitetaset (300 Bq/m3 õhus). Tööandja Vajalik on ruumiõhu radoonisisalduse mõõdistamine (võib korraldada koos haldajaga) hiljemalt 01.07.2023.a. läbi viia sekkumismeetmed hoone 0-korrusel asuvates tööruumides. Sekkumismeetmete valik KEM 30.07.2018 määruse 28 järgi sõltuvalt riskitaseme mõõtmistulemustest. vähendamiseks Töötaja abinõud Puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks. 26 2.7. TEHISLIK OPTILINE KIIRGUS, ELEKTROMAGNETVÄLJAD Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 08.04.2010 määrus nr 47 - tööandja peab arvestama optilise kiirguse allikate ja nendega seotud nõuded töövahendite tootjate või tarnijate antud tehnilistele andmetele ja soovitustele seadmete paigaldamisel, märgistamisel ja kasutamisel; valgustundlike kemikaalide ja optilise kiirguse koosmõju, mis võib kahjustada töötajate tervist; võimalikke kaudseid mõjusid nagu ajutine pimestamine, plahvatus või tulekahju; Tehislik optiline kiirgus jaotatakse laser- ja mittekoherentseks kiirguseks. Olukord: analüüsitud töökeskkonnas olulisi elektromagnetilise kiirguse allikaid ei kasutata. Mõningane kokkupuude sellise kiirgusega on kaasajal vältimatu - igas töökeskkonnas on suure vooluga elektrikaablid, elektrikilbid, võimsad serverid, telefonijaamad, pidev mobiiltelefonide kasutamine vms. Analüüsitud töökeskkonnas töötajate vahetu viibimise kohtades selliseid suure mõjuga kiirgusallikaid ei esine ning TTJA töökeskkonda saab üldiselt lugeda madala tehisliku optilise kiirgusega töökeskkonnaks. Tehniliste üksuste (ennekõike sideosakond) töötajad peavad tööülesannete täitmisel sageli viibima objektidel kus raadiolainete, elektromagnetkiirgusega kokkupuute tõenäosus on suurem (tugijaamad; raadiosageduslikud valgustusseadmed; elektripaigaldised faasivooluga üle 100A; radarid; ringhäälingusüsteemid jms). Ohuteguri objektiivne mõju Kokkupuude olulise (piirnorme ületava) tehisliku optilise kiirgusega omab järgmist tõendatud toimet: tervisele, töötajate 1. Biofüüsikaline mõju hinnangud termoefekt, kus kehakoed soojenevad liigselt, mis väljendub kehatemperatuuri tõusus ning kogu keha või lokaalses kuumastressis; lihaste; närvisüsteemi stimulatsioon. 2. Mõju reproduktiivorganitele – viljastumisvõime vähenemine; raseduse katkemise oht 3. Aktiivsete siirdatud invasiivsete meditsiiniseadmete (nt. südamestimulaatorid; siirdatud insuliinpumbad; implantaadid) töö häired. Tööandja Kuidas kaitsta töötajaid suure riskiga töökeskkondades: 1) Eemaldada kiirgusallikas - lülitada see välja, kui see välja või sekkumismeetmed asendada alternatiivse, ohutuma lahendusega. riskitaseme 2) Viia töötajad kiirgusallikast kaugemale – elektromagnetvälja tugevus väheneb kauguse ruuduga;. Sarnaselt tuleb vähendamiseks töötajatele töökohtade valikul arvestada suure vooluga elektrikaablite või seadmete lähedusest. 3) Ekraneerida (varjestada) kiirgusallikas – ehitada töötajate kaitseks ekraan tagasipeegeldavast või absorbeerivast materjalist. Varjestada võib kaablid ja muud seadme kiirgavad osad. 4) Kaitsta töötajad – ekraneeriva riietuse valik (ei toimi madalsageduslike magnetväljade vastu). Sideosakonna, teiste suurema riskiga välitööd tegevate ametnike juhendamine terviseriskidest. Vajadusel eririietus objektidel käimiseks. Tervisekontroll. Raseda töötaja töö ümberkorraldamine vajadusel. Kui mõnel töötajal on subjektiivsed kaebused, siis töötaja psühhosotsiaalse ebakindluse ja hirmu vähendamiseks on tööandjal kõige mõistlikum kaaluda töökoha ümberpaigutamist või allikast kaugemale nihutamist. Selle võimatuse korral kasutada sobivat varjestust kiirgusallikal. Töötaja abinõud Töötajal puudub analüüsitud töökeskkonnas vajadus mitteioniseeriva tehisliku optilise kiirguse riski vastu sekkumismeetmete rakendamiseks. Subjektiivsete kaebuste tekkimisel pöördu tööandja poole ja palu vajadusel erakorralist tervisekontrolli. 27 3. TÖÖÕNNETUSTE OHTU PÕHJUSTAVAD OHUTEGURID 3.1. TÖÖKESKKONNA KUJUNDUSEST TINGITUD ÄRALÖÖMISE OHT. USTE, LIFTIDE, TREPPIDE KASUTAMISEL ÕNNETUSTE OHT, MUUDE VIGASTUSTE OHT Riskihinne 1, treppidel 3 (kui ohualad märgistatud, 0-korrusel astmekõrguste erinevus kõrvaldatud - riskitase 2) Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 14.06.2007 määrus 176 - uste liikumine ei tohi töötajat ohustada. Pöörd- ja pendeluksed (s.h. nõuded turvaväravad) peavad olema läbipaistvad või vaateavaga. Läbipaistvad uksed peavad olema selgesti märgistatud. Ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevad liikumisteed ja trepid, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud ohutu liikumine. Analüüsitud töökeskkonnas on üldiselt tagatud ohutu liikumine. Töötajad sisenevad uksest ning kasutavad vajadusel treppi. Hoones asuvaid lifte kontrollib ja puhastab hoone haldaja regulaarselt kooskõlas MTM määruse nr 95 nõuetega. Mööbli paigutus ruumides varieerub korruste lõikes kuid otsest äralöömise või vigastuste tekke ohtu ei esine. Mõningast ohtu põhjustavad trepid – hoonet on erinevatel aegadel renoveeritud, osa trepiastmeid on erineva kõrgusega - erinevus ca 2 cm. Ühe trepi ülemine üks aste erineb ülejäänutest 8 cm võrra. Maja ees esimene trepiaste on kõrgem, trepist alla tulles on ohtlik. Eri kõrgusega trepiastmed, 0 korrus ja 5-6 k vahel. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: rasked või isesulguvad uksed, lifituksed, turvaväravad võivad raskendada tööülesannete täitmist tervisele, töötajate (abivahendit kasutavatel inimestel on raske liikuda) või sulgumisel tekitada jalavigastusi. Teravad mööblinurgad võivad hinnangud liikumisel põhjustada äralöömise ohtu. Ebatasasused ja kõrguste erinevused treppidel võivad põhjustada õnnetusi. Tööandja Tööandja peab tagama: et liftid on kontrollitud ja korras (sealhulgas liftide uksed avanevad ja sulguvad ohutult). Kõik sekkumismeetmed uksed peavad olema ohutud. Külastajatele mõeldud ustest peab olema võimalik siseneda ka abivahendi (ratastool, riskitaseme käimisraam vms abivahend) kasutajal. Erivajadusega töötaja töölevõtmisel tuleb vajadusel töökoht kohandada vähendamiseks konkreetse töötaja jaoks sobivaks. Mööbli valikul ja paigutamisel tuleb arvestada, et töökohtade vahele jääksid piisava laiusega liikumisteed (mitme töökohaga ruumides on töötajatel mõnikord kiusatus tekitada riiulitest, kappidest ja sahtliboksidest "barrikaade"). Vajalik suhelda hoone haldajaga ning paluda hoone haldajal kõrvaldada trepiastmete ebatasasusest tingitud kukkumisoht 0-korrusel. 0-korrusel märgistada trepiastmete servad kuni sisulise lahenduse leidmiseni ja mujal kus astmekõrgus erineb, märgistada astmete servad püsivalt. Märgistamisel juhinduda sotsiaalministri 30.11.1999 määruse nr 75 §12 nõuetest (Töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht ettevõttes, kus on takistustega kokkupõrkamise ning inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega. Märgistuse ulatus peab olema vastavuses märgistatava takistuse või ohuala suurusega.) Vajalik pidev sisekontroll. Töötaja abinõud Töötajad peavad aktiivselt osalema töökeskkonna sisekontrollis, pöördudes viivitamatult tööandja poole, kui töökeskkonnas esinevad puudused (liftid ei tööta korralikult, uste avamine on raskendatud vms). Töökohtade ümberkujundamisel arvestada, et liikumisteed tööruumides oleksid piisava laiusega ja ohutud. 28 3.2. SAMAL TASAPINNAL, TREPPIDEL LIBASTUMISE, KOMISTAMISE, KUKKUMISE OHT - SISERUUMID, TERRITOORIUM. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT TERRITOORIUMIL Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 14.06.2007 määruse 176 - asutuse territooriumil või tööruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud nõuded trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja kaldteed, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate inimeste ohutus. Treppidel peavad olema alla kukkumist takistavad piirded. Põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ega tohi olla libedad või ohtlike kallakutega. Põrandad, kuhu tööprotsessi käigus võib sattuda vedelikku või muud libedust suurendavat ainet, peavad olema piisava karedusega. Olukord: hoonesisesed liikumisteed asutuse mõlemas tegutsemiskohas on üldiselt ohutud - hooned vastavad projekteerimis- ja ehitusnõuetele, põrandaid ja treppe hooldatakse ja puhastatakse regulaarselt. Külmal aastaajal on võimalik, et välistreppidel ja territooriumil esineb libedust. Sel juhul sekkub vastavalt lepingule hoone haldaja koostööpartner (talveperioodil hooldussagedus min. 5 x nädalas, töö valmis hiljemalt hommikul 07.00). Hoone välisuksest trepp avaneb alale, kus võivad liikuda ka sõidukid, jalgrattad, elektritõukerattad jms. Samal tasapinnal kukkumise oht järelevalve teostamisel objektil Ohuteguri objektiivne mõju Samal tasapinnal või treppidel kukkudes võib saada erineva raskusastmega vigastusi. Täpsemalt kirjeldatud tervisele, töötajate punktis 3.1 hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: Tööandja on sõlminud hoone haldajaga üürilepingu mis sisaldab ka koristusteenuse ja territooriumi sekkumismeetmed hooldamise kohustust. Tööandja ülesanne on jälgida, et teenusepakkuja täidab oma kohustusi mõistliku hoolsusega, riskitaseme vajadusel pöörduda hoone halduri poole. Asutuse territooriumil ja parkimisalal liikumisel tuleb olla hoolikas ja vähendamiseks tähelepanelik. Majast väljudes ja majja sisenedes tuleb hoolikalt veenduda, et liikumine on ohutu. Kõigile järelevalvet teostavatele, objektidel liikuvatele ametnikele väljastada libisemiskindla tallaga (libisemiskindel - SRC EVS-EN ISO 13287:2019) turvajalanõud. Siseruumides ohutuse tagamise asjaolud kirjeldatud alateemas 3.1 Töötaja abinõud Töötaja abinõud: järgida tööandja kehtestatud heakorranõudeid. Korrastada regulaarselt oma töökohta ning pärast asetada töövahendid selleks ettenähtud kohale. Töökeskkonnas (nii siseruumides kui ettevõtte territooriumil, parklas) liikumisel olla hoolikas ja tähelepanelik, vältida asjatut kiirustamist. Külmal aastaajal kanda aastaajale vastavaid jalanõusid. Vältida treppidel ja väljas liikudes (NB! eriti oluline - uksest väljudes!) kõrvalisi tegevusi - nt mobiiltelefoni kasutamine. Objektile minnes tuleb valida aastaajale ja ilmastikutingimustele vastavad jalanõud. Tööandja nõudmisel kanna turvajalanõusid, 29 3.3. ERITASAPINNALINE TÖÖ, KÕRGUSTES (kukkumiskõrgus 2 m või rohkem) TÖÖTAMINE. KUKKUMINE ERITASAPINNALT või KÕRGUSTEST Riskihinne 0, vajadusel hinnata riski juhtumipõhiselt (nt. järelvalve teostamisel objektidel vajadus eritasapinnalise töö tegemiseks või kõrgtööks). Olukorra kirjeldus, Nõuded: Tööandja peab tagama töö tegemiseks sobivad vahendid ning peab tagama töötaja ohutuse kogu töö nõuded tegemise jooksul. Olukord: organisatsioonis üldiselt eritasapinnalist tööd ei tehta. Võimalik on eritasapinnalise töö või kõrgtöö tegemine välitööl järelevalve teostamisel. Ohuteguri objektiivne mõju Eritasapinnalisel tööl tagab töötaja ohutuse hoolsus ja tähelepanu. Otseselt ohtlikke tasapindu asutuse ruumides tervisele, töötajate riskianalüüsi läbiviimise ajal ei tuvastatud. Valgustus töökeskkonnas oli piisav, eritasapinnad nõuetekohaselt hinnangud märgistatud. Ajutisel kõrgtööl (nt. kui see on vajalik objektil) on vigastuste teke võimalik, kui töötaja kasutab tööks mittesobivaid või mittekorras vahendeid. Samuti võib vigastusi põhjustada hooletus või tähelepanematus (redel ei ole püsikindlalt paigutatud või tegeldakse kõrvaliste asjadega). Tööandja Tööandja abinõud: juhul kui tekib vajadus sellise töö tegemiseks, tuleb töötajaid enne töö alustamist sekkumismeetmed juhendada. Tagada töötajale korras töövahendid ja vajadusel kaitsevahendid. riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Eritasapinnalisel tööl tagab töötaja ohutuse hoolsus ja tähelepanu. Otseselt ohtlikke tasapindu ettevõttes riskianalüüsi läbiviimise ajal ei tuvastatud. Valgustus töökeskkonnas vastab nõuetele. Töötajad on tööülesannete täitmisel hoolsad ja tähelepanelikud. 30 3.4. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT Riskihinne 2; külmal, pimedal aastaajal võib riskitase sõltuvalt objekti asukohast ja tingimustest olla suurem. Olukorra kirjeldus, Ametisõitudel, s.h. töölähetusse minekul osaleb töötaja liikluses, kasutades selleks ametisõidukit, isiklikku sõiduautot või nõuded ühistranspordivahendit. Ise sõidukit juhtides on töötajal täiendav vastutus iseenda ja kaasliiklejate ohutuse eest. Riski suurendab muuhulgas töötaja väsimus, hooletus ja kõrvaliste asjadega tegelemine sõiduki juhtimise ajal. Ohuteguri objektiivne mõju Autoga sõites, muu liiklusvahendi kasutamisel liiklusõnnetusse sattumisel võivad olla erineva raskusastmega tagajärjed. tervisele, töötajate Sellised õnnetused võivad lõppeda surmaga. hinnangud Tööandja Tööandja kohustused: tagada, et töötajal on ametisõitude tegemisel piisavalt aega sihtpunkti jõudmiseks ning et sõidu sekkumismeetmed ajal ei pea töötaja tööandja survel tegelema kõrvaliste asjadega (nt telefonikõned, kiireloomulistele e-kirjadele, riskitaseme sõnumitele vastamine vms). Juhenda töötajaid. vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja kohustused: ära kunagi istu sõidukirooli väsinuna. Sõiduki juhtimise ajal täida kõiki liiklusreegleid. Ka kõige kiiremad telefonikõned ja teated võivad oodata kuni jõuate sihtpunkti või teete peatuse ohutus kohas. 31 4. TÖÖANDJA OHUTUSALANE TEGEVUS, TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSALASE TÖÖ KORRALDUS ORGANISATSIOONIS 4.1. TULEOHUTUSNÕUETE TÄITMINE, TULEOHUTUS-PAIGALDISED JA ESMASED KUSTUTUSVAHENDID. Riskihinne 2, ohutusnõuete eiramisel, pikendusjuhtmete hooletul kasutamisel, töötajate juhendamata jätmisel 3 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TuOS kohaselt on hoone omanik kohustatud kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, nõuded seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll), tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. Peamajas on hiljuti paigaldatud uued tuletõkkeuksed. Tööandja vastutab töötajatele asjakohase juhendamise ja õppuste läbiviimise eest. Olukord: Töö iseloomu tõttu on tulekahju tekke oht väike. Asutuses on määratud tuleohutusalaseid ülesandeid täitvad isikud. Tuleohutuspaigaldised hoone haldaja poolt kontrollitud, vastavad nõuetele. Riskianalüüsi läbiviimise ajal olid töökohtadel töökorras ATS-süsteemid, olid olemas ja kontrollitud esmased tulekustutusvahendid (kustutid), ligipääs esmastele kustutusvahenditele vaba. Evakuatsiooniväljapääsud olid vabad, liikumisteedel ei esinenud takistusi. Töötajad on läbinud esmase tuleohutusalase juhendamise ja asjakohase hädaolukorra õppuse. Ohuteguri objektiivne mõju Oht tulekahju puhkemiseks. Tulekahju põhjustab vara- ja tervisekahju. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: Jälgida, et esmased tulekustutusvahendid on olemas ja kontrollitud. Viia kõigile töötajatele läbi sekkumismeetmed esmane tuleohutusalane juhendamine ning korraldada koostöös hoone haldajaga asjakohaseid evakuatsiooni- ja riskitaseme hädaolukorraõppusi. vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: Hoida töökohad puhtad, osaleda õppustel. Suitsetada on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas (õues eraldatud alal), ruumides suitsetamine on keelatud. Tööandjal tähistada kõik tulekustutusvahendite asukohad nõutava tähistusega. Jälgida, et seadmete toitekaablid paiknevad ohutult - et Te ei vigastaks neid tooli või jalaga. Kui märkate, et juhe on vigatatud või kuum, siis eemaldage see viivitamatult vooluvõrgust ning pöörduge uue vahendi saamiseks tööandja poole. Ärge kandke kontoris viibides välijalanõusid (lumi, pori võib tilkuda jalanõudelt pikendusjuhtme karpidesse ja põhjustada lühise). 32 4.2. TÖÖKESKKONNA STRUKTUURID Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Asutuses on määratud töökeskkonnaspetsialist ning tööandja on TTOS §17 alusel korraldanud töökeskkonnavoliniku nõuded valimised. Määratud ja koolitatud on esmaabiandjad. Töökeskkonnavolinikud läbivad alati 2 kuu jooksul alates valimistulemuste selgumisest vähemalt 24h TTO väljaõppekoolituse, esmaabiandja 16h väljaõppekoolituse. Asutuses on riskianalüüsi läbiviimise ajal alla 150 töötaja, töökeskkonnanõukogu moodustamine ei ole vajalik. Ohuteguri objektiivne mõju TTOS sätestatud töökeskkonnastruktuuride eesmärk ei ole "formaalne" ametisse määramine, vaid tööandjale ja tervisele, töötajate töötajatele nn tugistruktuuri moodustamine - et tööohutusalased küsimused jõuaksid isikuteni, kelle pädevuses on nende hinnangud lahendamine. Samuti on oluline, et tööandja teaks tegelikke tööohutusalaseid probleeme ja seeläbi saaks panustada töökeskkonna parandamisse. Töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinikud saavad koondada sisendinfo töökeskkonna tegevuskava (-eelarve) planeerimiseks ja edastada selle asutuse juhtkonnale. Tööandja Tööandja on korraldanud töökeskkonnastruktuuride moodustamise (on määratud töökeskkonnaspetsialist, valitud ja sekkumismeetmed koolitatud töökeskkonnavolinikud) kooskõlas TTOS nõuetega ning tagab järjepidevalt seaduses sätestatud koolituste riskitaseme läbimise võimaluse. Määratud ja koolitatud (16h koolitus) esmaabiandjad. vähendamiseks Riskianalüüsi läbiviimise ajal ei ole tööandja aga aktiivselt panustanud TK struktuuride töö tegelikku käivitamisse. Töötajate küsitlustulemustest selgub, et vaid 57% töötajatest nõustub täielikult väitega "Tean, kellelt saan vajalikku abi ja nõustamist kui mul on töötervishoiu- või –ohutusalaseid küsimusi". Tööandja ülesanne on aktiivselt panustada töökeskkonnastruktuuride töö käivitamisse (luues tööohutusalaseid ülesandeid täitvatele töötajatele sisulised ja ajalised võimalused ning andes neile vajaliku otsustuspädevuse) ning osaleda ka asutuse juhtkonna kaudu aktiivselt töökeskkonna parendamises. Juhendamise käigus selgitada töötajatele Töökeskkonnaspetsialisti ja - volinike rolli ning tutvustada ametisse määratud/valitud isikuid. Töötaja abinõud Töökeskkonnastruktuuride moodustamine tagab töötajatele võimaluse TK spetsialisti ja -volinike vahendusel operatiivselt leida lahendusi tööohutuse probleemidele. 33 4.3. TÖÖHÜGIEEN, OLME, ESMAABIVAHENDID Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: 14.06.2007 määrus nr 176 - kui töötajatele ei ole riietusruumid vajalikud, tuleb igale töötajale tagada koht nõuded üleriiete hoidmiseks. Kui töö laadist tulenevalt on ette nähtud puhkepausid, kuid puudub puhkeruum, tuleb selleks otstarbeks kohandada mõni muu ruum, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Töökohal peavad olema piisava suurusega tualetid. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada. Olmeruumid peavad olema puhtad. Esmaabivahendid peavad asuma kättesaadavates kohtades. Olukord: Töökeskkonna olmetingimused vastavad töö iseloomule - büroos ei ole riietus- ja pesuruumid vajalikud. Tagatud on üleriiete hoidmise võimalus igal korrusel. Üleriiete hoidmise koht võimaldab hoida ka välijalanõusid. Samas on töötajad välja toonud, et see ei sobi märgade ülerõivaste ja jalanõude hoidmiseks. Tualettruumid on mõlemas tegutsemiskohas kõigil korrustel nõuetele vastavad kuid neid võiks töötajate arvu arvestades olla rohkem. Kõigil korrustel on sisustatud avatud puhkealad kuid töötajate sõnul on nende kasutamine ebamugav eraldatuse puudumise tõttu. Puhkeruumid peaksid võimalusel muust töökeskkonnast olema eraldatud vaheseina ja soovitavalt uksega - puhkeruumis peaksid inimesed saama end vabalt tunda ning vajadusel ka lõõgastuda ja lobiseda. Esmaabivahendid olemas. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: olmeruumide puudumine või nende sobimatus võib suurendada muude (ennekõike psühhosotsiaalsete) tervisele, töötajate ohutegurite mõju - nt tähendab see, et puhkeruum peaks kindlasti olema töökeskkonnast eraldatud, kuna hinnangud puhkeruumis ei peaks inimesed olema pidevalt pinges (pidev kuvariga töötamine ja infotulv tekitab nagunii vaimse pingeseisundi). Lemmikloomade tööle kaasavõtmine on võimalik ainult tööandja loal ning see peab toimuma mõistlikult ja kolleege arvestavalt. Ka tööandja loa olemasolul on lubatud kaasa võtta ainult terveid ja sotsiaalseid lemmikloomi. Tööandja Pidevalt istuvas asendis töötajatel on pauside ajal võimalik tööruumist lahkuda, soovi korral minna puhkealale. sekkumismeetmed Puhkealal ei ole küll võimalik privaatselt pikali heita kuid siiski on võimalik koridorides liikuda, teha trepikõndi vms. riskitaseme Tööandja võimalikud tegevused töökeskkonna olmetingimuste parandamiseks: kaasata kõik töötajad, vähendamiseks töökeskkonnaspetsialist ja -volinikud aktiivselt töökeskkonna hubasemaks muutmise protsessi. Esmaabivahendid: esmaabivahendite kättesaadavus asutuses üldiselt tagatud. Töö iseloomu tõttu kulub kõige tõenäolisemalt plaastreid (sõrmede pisivigastuste oht). Töötaja abinõud Töötajad on kohustatud järgima ettevõtte töö- ja puhkeaja reegleid. Kontoritöötajatel (kellel ei ole küll töö iseloomu tõttu puhkeruumi olemasolu kohustuslik) on kindlasti tarvilik tööpauside ajal lahkuda töökabinetist, liikuda ringi. Lõunat tuleks võimalusel süüa väljaspool tööruumi või üldse lahkuda hoonest. Teha tööandjale töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku vahendusel või otse tööandjale aktiivselt ettepanekuid töökeskkonna hubasemaks muutmiseks. 34 5. KEEMILISED TEGURID 5.1. OLMETOLM, HALLITUS, MUUD KAHJULIKUD AINED TÖÖRUUMIDES Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 14.06.2007 määrus nr176 - tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad. nõuded Olukord: töökeskkonnas, kus põrandatel on pehme materjal (vaipkatted), on võimalik tolmu kogunemine ehituskonstruktsioonide (põrandaliistude) vahele, juhtmete (neid on analüüsitud töökeskkonnas palju) peale, põrandakatete alla. Hallituse esinemine analüüsitud töökeskkonnas ei ole tõenäoline. Ohuteguri objektiivne mõju Tavaruumides (kontoriruumid, olmeruumid) on koristamine esmalt esteetika küsimus - koristamata ruumides tervisele, töötajate on töötajatel ebamugav ning töö kvaliteet halveneb. Liigne tolm ruumides (tööpindadel, vaipkatetes, põrandal), hinnangud hallitusseente (ka vähese ohtlikkusega liikide) eosed võivad tekitada tundlikel töötajatel ärritusreaktsioone ning kutsuda esile allergilisi reaktsioone. Tööandja arvestab töökeskkonna hea tava kujundamisel, et kontorisse kaasa võetud lemmikloomade karvad võivad allergilistel töötajatel terviseprobleeme - s.t lemmikloomad on lubatud kõiki puudutatud isikute nõusolekul. Tööandja Tööandja abinõud: süstemaatiline sisekontroll, vajadusel operatiivne suhtlus hoone haldaja või puhastusteenuse sekkumismeetmed pakkujaga. Kui töötajatel esineb subjektiivseid kaebusi tolmule või muudele võimalikele ärritajatele (allergilised või riskitaseme tundlikkusreaktsioonid), suunata töötaja viivitamatult tervisekontrolli. Käituda vastavalt arsti soovitustele (vajadusel ja vähendamiseks võimalusel eemaldada ruumidest terviseprobleeme tekitavad esemed, kui töötaja terviseseisund seda nõuab. Selle võimatuse korral leida koostöös töötaja ja raviarstiga sobiv lahendus). Töötaja abinõud Töötaja abinõud: subjektiivsete kaebuste tekkimisel informeerida viivitamatult tööandjat. Lemmikloomade kaasavõtmisel arvestada kolleegidega. 5.2. KÄTE JA PINDADE DESINFITSEERIMISE VAHENDID (toimeaine 70% alkohol) Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Käte ja pindade desinfitseerimiseks kasutatakse alkoholipõhiseid (etanool, 2-propanool vms) des. vahendeid. Selliste nõuded. vahendite puudumisel kasutada piiritust või 80% alkoholisisaldusega viina. Töötajatel vahetu kokkupuude desinfitseerimisvahenditega käte ja pindade desinfitseerimisel. Desinfitseerivat ainet pihustatakse kätele või pindadele, kätele pihustatud vahendil lastakse imenduda, pindadele pihustatud vahend hõõrutakse kogu kontaktpinnale ühtlaselt. Ohuteguri objektiivne mõju Alkohol on nahka ja limaskesti ärritava ja kuivatava toimega. Tuleohtlik. tervisele, töötajate hinnangud 35  Tööandja Kemikaali pihustamisel kätele on oht, et käte nahk muutub kuivaks. Võib tekkida naha puhetus, ärritus. Riski sekkumismeetmed maandamiseks on oluline tööpäeva lõpul ja võimalusel ka vahepeal kreemitada puhtaid käsi. Võimalusel asendada riskitaseme käte desinfitseerimine kätepesuga (korralik, sooja vee ja seebiga pesu juhul, kui on olemas kätepesuvalamu), vähendamiseks kuna käte pesemine on tõhus ning kuivatab käte limaskesta vähem. Desinfitseerida kindlasti juhul kui sagedase pesemise võimalust ei ole. Pindade desinfitseerimisel esmaselt desinfitseerida need kontaktpinnad, mis on töötajate vahetus läheduses (nt töölaud). Samuti puhastada regulaarselt ja võimalusel desinfitseerida üldkasutatavad kontaktpinnad - nt liftide nupud, telefonid, treppide käsipuud (des. vahendi puudumisel kasutada klaasipuhastusvahendit või pindade üldpuhastusvahendit). Töötaja abinõud Pindade desinfitseerimisel ja puhastamisel, kui pihustate vahendit pinnale - vältige pihustamist enda suunas ja õhku. Kui see ei ole võimalik, siis kasutage kaitseprille. Pindade puhastamiseks on eelistatud ühekordsed lapid. Käte kaitsmiseks on soovitatav kanda kummikindaid (sobivad ühekordsed nitriil-, lateks- või vinüülkindad; "majapidamiskindad"). Maski kandmine on näidustatud juhul, kui ainet pihustatakse õhku suures koguses ja ruumis on kehv õhuvahetus. Õhku pihustamist tuleb vältida. 5.3. KORISTUS- JA PUHASTUSAINED TÖÖKESKKONNAS (PINDADEL, ÕHUS) Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: Vv 14.06.2007 määrus nr176 - Tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad. nõuded Olukord: tööandja on korraldanud tööruumide puhastuse ja koristuse läbi üürilepingu. Üürileandja on hanke tulemusena valinud koostööpartneri, kes tagab kõigi ruumide puhtuse ja heakorra kooskõlas hoone eripärade ja töö iseloomuga. Kontori- ja olmeruume koristatakse piisava sagedusega (põrandapinnad ja klaaspinnad üldjuhul 2 x nädalas, üldalad 5x nädalas). Porivaipade vahetus vastavalt koristusplaanile. Puhastamisel ja koristamisel kasutatakse vähese ohtlikkusega kemikaale (tarnija AS Estko). Tooteid kasutatakse ainult sihipäraselt ja kooskõlas tootekaardiga. Ohuteguri objektiivne mõju Terviserisk: liigne koristusainete jääk tööruumides (vaipkatetes ja mujal) võib põhjustada ärritust, allergilisi reaktsioone. tervisele, töötajate Kasutatavad kemikaalid on vähese ohtlikkusega ning nende kogunemine töökeskkonnas (õhus, pindadel) töötajate hinnangud tervist kahjustada võival määral ei ole tõenäoline kui puhastustööde tegemisel järgitakse tehnoloogilist kirjeldust. Tööandja Töökeskkonnas ei esine õhus või pindadel töötajate tervist kahjustada võival tasemel kemikaalide jääke sekkumismeetmed eeldusel, et teenusepakkuja järgib tehnoloogilises kirjelduses toodud juhiseid. Tööandja abinõud: töö- ja riskitaseme olmeruumide koristuse kvaliteedi regulaarne kontroll, vajadusel tekkinud ebakõlade lahendamine. Töötajate vähendamiseks teadlikkuse tõstmine - vajadusel huvilistele lühike kontori keemilisi ohutegureid tutvustav loeng. Riskianalüüsi läbiviija on tutvunud kõigi kasutatavate puhastus- ja koristusainete ohutuskaartidega ning pööranud enam tähelepanu töötajate kommentaarides välja toodud ainetele või protsessidele. 36 Töötaja abinõud Töötaja: ärritusnähtude või allergiliste kaebuste esinemisel pöördu viivitamatult tööandja poole ning palu vajadusel erakorralist tervisekontrolli. Asjaolu, et töökeskkonnas kasutatavad puhastusained on vähese ohtlikkusega, ei välista allergiliste reaktsioonide teket. Huvi korral palu tööandjal korraldada koristuskemikaale tutvustav koolitus. Ka nõudepesuvahendi kasutamine nõude (kohvitassid vms) käsitsi pesuks on asjakohane, kuid see kuivatab käte pindmist nahakihti ning võib tundliku naha korral põhjustada naha liigset kuivust. Probleemi lahendamiseks on soovitatav iga kord pärast kasutamist käed puhta veega loputada, kuivatada ja kreemitada. Alternatiivina võib soovitada ühekordsete kummikinnaste kasutamist (paluge tööandjalt üks karp ühekordseid kindaid valamu kõrvale). 37 5.4. KOKKUPUUDE OHTLIKE KEMIKAALIDEGA Riskihinne Tehnikaosakond – 2; teised järelevalvet tegevad töötajad - 1 Olukorra kirjeldus, Asutuse tehnikaosakonna töötajad viibivad ametiülesannete täitmisel objektidel kus käideldakse ohtlikke nõuded kemikaale. Selliste külastuste käigus on võimalik kokkupuude erineva ohuastmega kemikaalidega. Teiste järelevalvet teostavate üksuste töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega on pigem ebatõenäoline. Ohuteguri objektiivne mõju Konkreetsete kemikaalide mõju tervisele on kirjeldatud kemikaali ohutuskaardil. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandjal on kohustus tagada kõigile (s.h. ka kõrge erialase pädevusega) töötajatele kemikaaliohutusalane sekkumismeetmed juhendamine ja väljaõpe. Tagada isikukaitsevahendite olemasolu ning kasutusnõuete tutvustamine. riskitaseme Vajadusel erakorraline tervisekontroll. vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja on kohustatud läbima kemikaaliohutusalase juhendamise. Enne objektil töö alustamist on kohustus tutvuda asjakohaste kemikaaliohutuskaartidega ning objektil kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid vastavalt ohutuskaardile. Igasuguse vahetu kokkupuute korral terviseohtlike kemikaalidega on töötaja kohustatud hindama võimalikku tervisemõju vastavalt ohutuskaardil kirjeldatule ning tõenäoliste sümptomite esinemisel vajadusel pöörduma arsti poole ning teavitama tööandjat. 38 6. BIOLOOGILISED TEGURID 6.1. Ohutegur COVID-19, GRIPP, muud HOOAJALISED, valdavalt HINGAMISTEEDE VIIRUSHAIGUSED Riskihinne 2, haiguspuhangute, epideemia ajal riskitase kõrgem Olukorra kirjeldus, Tegu on valdavalt õhk- või piisklevinakkustega - s.t peamiseks riskifaktoriks on kontakt viirusekandja ja/või saastunud nõuded pindade või esemetega. Kõrgendatud risk rasedatel, vanemaealistel (60+), kroonilisi haigusi põdevatel töötajatel. Ohtu suurendavad faktorid on: ebapiisavad hügieenitingimused, ebapiisav õhuvahetus, liiga väikesed või töö iseloomuga sobimatud tööruumid, haigena tööl viibimine. Ohuteguri objektiivne mõju Haigestumine. Sõltuvalt haigestunud üldisest terviseseisundist, vanusest jms teguritest võib haiguse kulg olla raske ning tervisele, töötajate pole välistatud tüsistused. hinnangud Tööandja Tööandja tagab töötajate juhendamise. sekkumismeetmed Välitööd tegevatele töötajatele, kontoris klientidega kokkupuutuvatele töötajatele pakub tööandja võimalust vaktsineerida riskitaseme gripi vastu. vähendamiseks Tugiteenuste töötajatel nakkustega kokkupuute risk väiksem – tööandja võib soovi korral korraldada vaktsineerimise. Kui turule tuleb Covid-19 vaktsiin, siis selgita töötajatele vaktsineerimise korda. Haigestumise vältimise peamine abinõu on hügieeninõuete järgimine. Kui on tõenäoline, et puutusid kokku viirusekandja või saastunud esemete/pindadega, siis võimalusel pese või desinfitseeri käed. Väldi näo puudutamist ning samuti ära kasuta saastunud kätega mobiiltelefoni, joogipudelit, huulepulka vms. Ka enne suitsetamist on äärmiselt oluline pesta või desinfitseerida käed. Töötajate ohutuse tagamiseks on mõistlik regulaarselt puhastada ja haiguspuhangute ajal vajadusel ka desinfitseerida kontaktpindu (arvuti klaviatuur, mobiiltelefon, kliendiruumides, vastuvõtus, puhkeruumis üldkasutatavad pinnad). Vastuvõtu tööala võimalusel eraldada turvaklaasiga. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: võimalusel vältida haigena tööl käimist tagamaks kiiret ja tüsistusteta tervenemist ning kaastöötajate nakatamist. Viiruste hooajal pesta tihti käsi - alati puhkepausile minnes, k.a. enne suitsetamist. Võimalusel ja vajadusel desinfitseeri (kuid ära sellega üle pinguta)! Külmetumisohu ja sellest tingitud haigestumise vältimiseks kanda ruumide / välisõhu temperatuuri ja õhu liikumiskiirust arvestavat tööriietust. Ruumides vajadusel ka salli või pleedi. Külmal aastaajal ruumidest välja minnes, objektile minnes kasutada alati sobivat ülerõivastust. Riskigruppi kuuluvad töötajad (rasedad, vanemaealised, kroonilisi haigusi põdevad) tuleks puhangu ajaks töölt kõrvaldada (rasedad TLS §18 alusel, teised kokkuleppel või arsti otsuse alusel). Igapäevatöös ei ole vältimatut vajadust isikukaitsevahendite kandmiseks. Vaktsineeri end gripi vastu ja kui tekib võimalus, siis ka Covid-19 vastu. 39 6.2. KOKKUPUUDE VIIRUSHAIGUSTE, BAKTERIAALSETE NAKKUSTEGA OBJEKTIDEL, KLIENDIVASTUVÕTTUDEL VÕI TÖÖLÄHETUSTEL VÄLISRIIKIDESSE Riskihinne puudutatud töötajad - 2 Olukorra kirjeldus, Kliendivastuvõtt – võimalik kokku puutuda haigestunud klientidega. Objektidel käimine – looduses liikudes võimalik nõuded kokkupuude puukide, teiste haigusi levitavate putukate, loomadega. Lähetuses võimalik kokkupuude nakkushaigustega ennekõike inimkontaktide kaudu. Nakatumisvõimaluse tõenäosus ning ohtlikkus klientidega kokkupuutes pigem ebatõenäoline kuna kliendikontakt ei ole füüsiline. Looduses, objektidel liikudes kõige tõenäolisem puukidega kokkupuude. Järelevalvetoimingute tegemisel võimalik pisivigastuste teke ja seeläbi teetanusse nakatumise oht. Nakatumisvõimaluse tõenäosus ning ohtlikkus lähetuste ajal - sõltuvalt lähetuse sihtriigist, vajadusel hinnata juhtumipõhiselt. Ohuteguri objektiivne mõju Haigestumine. Haiguse kulg võib olla raske sõltuvalt haigusest ning konkreetse töötaja terviseseisundist. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Kliendivastuvõttu tegevad töötajad – kui töötervishoiuarst eab vajalikuks, siis tervisekontrolli käigus rindkere sekkumismeetmed röntgenülesvõte tuberkuloosi varaseks ennetamiseks. riskitaseme Välitööd tegevad ametnikud – tööandja korraldab oma kulul vaktsineerimise puukentsefaliidi vastu. Vajadusel vähendamiseks kaaluda muude vaktsiinvälditavate haiguste (nt. teetanus) vastu vaktsineerimist. Enne lähetusse minekut vajalik tutvuda sihtriigi spetsiifilise olukorraga, vajadusel läbida reisimeditsiini konsultatsioon ning vajadusel asjakohane vaktsineerimine. Tööandjal juhendada töötajaid asjakohaste meetmete vajalikkuse osas Töötaja abinõud Kui teed välitööd, siis küsi tööandjalt puukentsefaliidi vaktsiini. Palu vajadusel tööandjalt infot lähetuse sihtriiki arvestades. Külasta reisimeditsiinikabinetti ja tee vajalikud vaktsineerimised. 6.3. PARASIIDID, LEMMIKLOOMADEGA KONTORISSE LEVIVAD NAKKUSED Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Parasiitide esinemine analüüsitud keskkonnas on pigem ebatõenäoline. Teoreetiliselt võimalik kirpude vms parasiitide nõuded. sattumine töökeskkonda lemmikloomadega. Vajadusel kahjuritõrje asjakohaste püünisvahendite või keemiliste meetoditega pädeva lepingupartneri poolt. 40 Ohuteguri objektiivne mõju Kontaminatsioon (saastumine), parasiitide sattumine töökeskkonda või töökeskkonnast koju töötaja isiklike asjadega. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandja kaasab vajadusel operatiivselt hoone haldaja ning tõendatud pädevusega kahjuritõrjuja. sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Kui märkate töökeskkonnas parasiite või kahjureid (närilised, putukad), siis informeerige viivitamatult tööandjat. Täitke tööandja juhiseid. 41 7. FÜSIOLOOGILISED TEGURID 7.1. SUNDASENDID (PIDEV VÕI PIKAAJALINE ISTUMINE KONTORITÖÖL) Riskihinne 3 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TTOS, VV 14.06.2007 määrus 176 - töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit nõuded muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha suurus peab võimaldama töötajal tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Töökoha paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. VV 11.01.2000 määrus nr 13; VV määrus 362 - töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja (edaspidi kasutaja) füüsilisi ja vaimseid võimeid. Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega. Olukord: osad töölauad reguleeritava kõrgusega, mis võimaldavad töötada nii seistes kui istudes. Enamikes töökohtades siiski laua reguleerimises võimalust ei ole. Töötoolid on üldiselt mugavad, reguleeritava seljatoega, käetugedega. Töötajatel on võimalik kokkuleppel tööandjaga kasutada aeg-ajalt kaugtöö võimalust. Ohuteguri objektiivne mõju Pidevad ühetüübilised tööasendid, põhjustavad väsimust (kumuleerudes üleväsimust), skeleti-lihasvalusid, mis võivad tervisele, töötajate muutuda krooniliseks ja areneda ülekoormushaigusteks. Pidev seismine või istumine ühel töötamiskohal (nt pikaajaline hinnangud seismine, istumine kuvaritööl) ilma liikumisvõimaluseta põhjustab verevarustushäireid ning sellest tingitud valusid ja turseid jalgades (vedeliku kogunemine, veenilaiendite oht!), alaseljavalusid jms. Istuvast staatilisest tööasendist tingitud ülekoormushaiguste tekke oht kõigil kontoritöötajatel, kes ei kasuta päeva jooksul teistsuguseid töötamisasendeid ega liigu ringi. Õige tööasendi kasutamine vähendab riski. Tööandja Juhendada töötajaid, tutvustada ergonoomia põhitõdesid ning töövõimlemise olulisust. sekkumismeetmed Sundasendis töötajatele võimaldab töökorraldus regulaarsete puhkepauside pidamist koormava, sundasendis töötamise riskitaseme mõju vähendamiseks. Töötajatele on tutvustatud töö- ja puhkeaja korraldust ning selgitatud töö iseloomust tingitud vähendamiseks puhkepauside kasutamise eesmärki - tegu on tööaja hulka arvatavate, ohutegurite (sundasendid, koormavad 42  ühetüüpsed tööliigutused) leevendamiseks vajalike pausidega ning nende pauside ajal peaks töötaja puhkama, tegema lõõgastvaid harjutusi. Tööandja korraldab kõigile töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures füsioloogilistest teguritest tingitud riski ennetamiseks. Töötaja abinõud Töötajate abinõud ohutegurite mõju vähendamiseks: järgida tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust. Puhkepauside ajal liikuda võimalusel ringi, teha lõdvestavaid harjutusi. Istuvas asendis töötavatel inimestel pauside ajal kindlasti tõusta, teha võimlemisharjutusi või liikuda ringi. Kui seisate pidevalt, siis pausi ajal istuda, toetada selga, sirutada jalad välja või tõsta kõrgemale. Lõdvestada käsi ja õlgu (õlaringid jms harjutused). Võimalusel vaheldada erinevaid tööasendeid (kui Sul on reguleeritava kõrgusega töölaud, siis kasuta seda võimalust) ja liigu teistele töötamiskohtadele (ringiliikumine aitab vähendada ka teiste ohutegurite mõju - nt hapnikuvaegust, ventilatsioonisüsteemist tingitud tõmbetuule mõju jms). Läbi alati tervisekontroll, täida töötervishoiuarsti ettekirjutusi. Väljaspool tööaega säästa tervist, võimalusel väldi vabal ajal töös kasutatavaid sundasendeid. 7.2. KUVARITÖÖST TINGITUD KORDUVAD ÜHETÜÜPSED TÖÖLIIGUTUSED ning sellest tingitud koormus nägemiselundkonnale, luu- lihaskonnale Riskihinne kõik üle 50% kuvaritöö tegijad - 3 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TTOS, VV 14.06.2007 määrus 176 - töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit nõuded muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha suurus peab võimaldama töötajal tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Töökoha paigutus peab tagama ergonoomiliselt õige kehaasendi. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. VV 11.01.2000 määrus nr 13 - töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja (edaspidi kasutaja) füüsilisi ja vaimseid võimeid. Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega. Olukord: kõik asutuse töötajaid kasutavad töö tegemiseks vahelduvalt või kogu tööpäeva jooksul arvutit. Töökohad on üldiselt kujundatud kooskõlas nõuetega, kuid mõne töötaja jaoks on töökoht ebamugavalt madal. Tööruum võib olla ebapiisav ja sellest tingituna tööasend ebaergonoomiline, juhul kui laual on 2 või 3 kuvarit; kui töötajal on ealine vms. kaugenägelikkus; kui töötaja töötab lisaks arvutile ka dokumentidega jne. Töökohti on vajalik regulaarselt kaasajastada (ergonoomiline arvutihiir, käetugi, jalatugi, nimmetugi, reguleeritava kõrgusega töölauad vms) vastavalt töötaja subjektiivsetele vajadustele. Ohuteguri objektiivne mõju Pidev vahepausideta töö kuvariga põhjustab suurt koormust luu- ja lihaskonnale ning nägemiselundkonnale. Ülekoormus tervisele, töötajate omakorda võib põhjustada nägemisteravuse halvenemist ning lõpuks tõsiseid kroonilisi ülekoormushaigusi (nt randme ja hinnangud küünarliigese ülekoormusest põhjustatud karpaalkanalisündroom, epikondüliit, "arvutikael", kaela-õlavöötme pinge ja sellest tingitud ülekoormushaigused jne). Episoodiline või vahelduv arvutitöö (kui töötaja liigub päeva jooksul ringi, töötab vahepeal seistes) ei põhjusta nii suurt terviseriski kuid võib siiski kaasa tuua silmade väsimise (eriti kui töökohal on ebasobiv sisekliima - nt liiga kuiv õhk) või 43  kaela-õlavöötmevalusid (kui kuvar või muu kasutatav töövahend on paigutatud väga ebasobivalt või peate pidevalt nõupidamisruumis vaatama seinale kuvatud pilti ning seda on ebamugav jälgida või kui töötaja töökohal liiga kõrge temperatuur ja samal ajal ventilatsioonisüsteemist puhuv tõmbetuul). Tööandja Tööandja abinõud: töötajate sisuline juhendamine - ergonoomilised tööasendid, võimlemisharjutused. Oluline sekkumismeetmed on regulaarsete puhkepauside võimaldamine kuvaritöötajatele mitte harvem kui 2 tunni järel (ka siis, kui töötaja töötab riskitaseme osa päevast teises ruumis või viibib koosolekutel). Kõigil töötajatel, kelle tööajast kuvaritöö (töö, kus töötaja töö ajal vähendamiseks viibib fikseeritud asendis ning ühtlasi on töö seotud käte sundasendiga ning suure koormusega nägemiselundkonnale) hõlmab rohkem kui 50%, on kohustus läbida tervisekontroll mis peab hõlmama luu- ja lihaskonna kontrolli ja nägemisteravuse hindamist. Hinnata sisekontrolli käigus regulaarselt kuvaritöökohtade sobivust ja hankida ergonoomilisi töövahendeid vastavalt eelarvelistele võimalustele. Kui töötajale tundub standard-töölaud liiga kitsas, võimaldada talle lisaks ergonoomiline käetugi vältimaks üle lauaserva rippuvaid käsi ja selle tulemusena randme- ja küünarliigese vaevusi. Võimaldada töötajatele kaugtöö päevi kui töö iseloom seda lubab. Tervisekontroll. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: HOIA LIIGESED NEUTRAALSES ASENDIS, siis on lihased lõdvestunud ja saavad paremini töötada. (Lihaste, liigeste ja kõõluste stress (pinge) tekib: kokku pigistatud käed, painutatud randmed, pööratud kael, pööratud, alla painutatud pea.) Oluline on regulaarsete puhkepauside tegemine mitte harvem kui 2 tunni järel. Pauside ajal väldi istumist, kasutada lõõgastavaid võimlemisharjutusi. Igal kuvaritöötajal (ka episoodiliselt arvutit kasutaval töötajal) kasutada võimalusel 20- 20-20 harjutust (iga 20 minuti järel suunata pilk 20 sekundiks 20 meetri kaugusele, seejärel pilgutada silmi ning samal ajal lõdvestada käsi). Puhkepauside ajal lõdvestumiseks kasuta teistsugust asendit kui tööasend (nt kui töötad ainult istudes, siis peaksid seisma, liikuma; seistes töötavad inimesed peaksid pauside ajal istuma, tõstma jalad kõrgemale). Vajalik on lõdvestada käsi randmest, küünarliigestest, õlaliigestest. Suhtle aktiivselt tööandjaga, palu vajadusel lisavahendeid - ergonoomiline arvutihiir, käetugi, võimlemispall vms). Soovitavad regulaarsed käte lõõgastavad harjutused ka siis, kui Teil veel ei ole kaebusi. Kõigile töötajatele on vajalik tervisekontroll ülekoormushaiguste ennetamiseks ja õigeaegseks tuvastamiseks. 44 7.3. RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Riskihinne 1; riski hindamisel on aluseks sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 Olukorra kirjeldus, Nõuded: tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist nõuded. teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale. Olukord: analüüsitud töökeskkonnas raskuste teisaldamisega seotud töid reeglina ei tehta. Ohuteguri objektiivne mõju Skeleti-lihasvalud, mis võivad muutuda krooniliseks ja areneda ülekoormushaigusteks tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: raskuste käsitsi teisaldamisega seotud tööde tegemisel vajadusel juhendamisel ergonoomiliste sekkumismeetmed töövõtete tutvustamine. riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: kasuta teisaldustööl õigeid töövõtteid, säästa selga ja ölavöödet. Tee vajadusel selga ja käsi lõdvestavaid harjutusi. 7.4. TÖÖRUUMI PIISAVUS, ARVUTITÖÖKOHTADE ERGONOOMILINE KUJUNDUS Riskihinne 2, ealise vms kaugenägelikkusega töötajatel võib riskitase olla 3 Olukorra kirjeldus, Kontoritöökohad on üldiselt kujundatud kooskõlas kaasaegsete ergonoomianõuetega. Töötajad kasutavad sõltuvalt nõuded. tööülesannetest lauaarvuteid või sülearvuteid. Sülearvuti kasutamisel kasutatakse lisaklaviatuuri ja lisamonitori. Oluline on jälgida, et monitorid ei paikneks liiga madalal ega liiga kõrgel; hiir peab asuma klaviatuuriga samal tasapinnal. Valgusti peab paiknema töökoha (klaviatuuri) kohal. Objektil elektroonilisi töövahendeid üldiselt ei kasutata (töötajatel on kaasaskantavad lauatelefonid. Menetlustoimingute kohta koostatakse kohapeal paberkandjal protokoll, kontoris sisestatakse andmed arvutisse). 45 Ohuteguri objektiivne mõju Töökohtade ülevaatusel tuvastati, et paljud töökohad paiknevad ruumis valgustite suhtes ebasobivalt. See võib tervisele, töötajate põhjustada pimedal aastaajal ebaergonoomiliste tööasendite kasutamist. hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: jälgida töökohtade seisundit ja kujundust sisekontrolli käigus. Töötajate soovil hankida neile sekkumismeetmed jalatoed, vahetada välja töötool vms. Võimalusel pakkuda töötajatele reguleeritava kõrgusega töölaudu (et töötajad riskitaseme saaksid soovi korral töötada seistes). Kaugtöö tegijatel või väljaspool tööandja püsiasukohta tegutsevatel töötajatel vähendamiseks kujundada oma töötamiskohad käesolevas riskianalüüsis toodud soovitusi arvestades. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: hoida oma kuvaritöökoht korras, mitte kuhjata töökohale liigseid esemeid. Kui tunnete, et kuvar on teile liiga lähedal ja see häirib, siis: 1) vaadake, kas saate kuvari asendit muuta; 2) pöörduge tööandja poole ja paluge endale käetugi ja kohendage enda tööasendit kuid ärge seejuures unustage, et käed ei tohi töö tegemisel (ükskõik, kas töötate seistes või istudes) üle laua ääre rippuda; täida töötervishoiuarsti ja tööandja soovitusi. Kui töötad kodukontoris või väljaspool tööandja püsitegevuskohta (teise asutuse ruumides), siis jälgi oma töökoha kujundust ning vajadusel palu abi tööandjalt või oma tegevuskoha asutuselt. 46 8. PSÜHHOSOTSIAALSED, sh ORGANISATOORSED TEGURID 8.1. TÖÖAJA KORRALDUS, TÖÖ MONOTOONSUS. TÖÖAJA HULKA ARVATAVAD VAHEAJAD Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Asutuse töökorraldus, s.h. töö- ja puhkeaja kasutamine on kirjeldatud töökorralduse reeglites. Töö toimub üldjuhul 40h nõuded töönädala arvestuspõhimõttel selliselt, et tööpäeva pikkus on 8h. Tööajast avatakse välja lõunavaheaeg mille kestus ja aeg on märgitud töökorralduse reeglites (riskianalüüsi läbiviimise ajal töökorralduse reeglid uuendamisel). Lisaks lõunavaheajale saavad töötajad kasutada tööpäevasiseseid vaheaegu füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju leevendamiseks. Sellised pausid arvatakse tööaja hulka. Enamikel töötajatel on mõõdukalt paindlik töökorraldus, mis peaks vähendama monotoonsust - st töötajad saavad ise sättida lõunaaja ja tööpäevasiseste pauside kasutamist vastavalt vajadusele. Ohuteguri objektiivne mõju Liiga pikk järjestikune kuvariga töötamine ja puhkepausideta töötamine põhjustab silmade ja psüühika üleväsimust ning tervisele, töötajate suurendab oluliselt ülekoormushaiguste tekke riski (arvestades töö iseloomu). Lõunavaheaeg ja tööaja hulka arvatavad hinnangud vaheajad on kooskõlas tehtava töö iseloomuga ning ohutegurite tasemega. Enamikes osakondades on töötajatel mõõdukas isiklik otsustuspädevus pauside tegemise osas. Kaugtööd väga ei tehta kuid pärast eriolukorra lõppu võib asutuse praktika muutuda. Tööandja Tööandja abinõud: töö- ja puhkeaja korraldus vastab tehtava töö iseloomule. Kõik töötajad saavad lisaks sekkumismeetmed lõunavaheajale kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ohutegurite mõju leevendamiseks. Kui eriolukorra ajal riskitaseme kujunes välja kaugtöö tegemise kogemus, siis võib ka tulevikus võimaldada töötajatele kaugtööpäevi, kui see on vähendamiseks kooskõlas töö iseloomuga. Kaasata töötajaid võimalusel projektipõhiselt põhitööst erinevate ülesannete (kaasa arvatud näiteks asutusesisesed, töökeskkonnaga seotud ülesanded) täitmisse. Töötajad läbivad tervisekontrolli, kus muuhulgas hinnatakse töötaja terviseseisundi sobivust tööandja kehtestatud tööaja korraldusele. Töötajate küsitlustulemustest selgub, et töötajad on töökorraldusega üldiselt rahul: 83,3% küsitluses osalenud töötajatest on seisukohal, et tööaja korraldus on sobiv ning arvestab mõistlikul määral töötaja vajadusega. Osad töötajad ei ole teadlikud tööaja hulka arvatavate vaheaegade kasutamise võimalusest. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: töötajad on kohustatud järgima tööandja kehtestatud tööaja korraldust ning tööaja hulka arvatavate vaheaegade ajal tegema vajadusel lõõgastavaid võimlemisharjutusi ohutegurite mõju leevendamiseks. Tervisekontrolli läbimine on töötajatele kohustuslik. Pöördu viivitamatult tööandja poole, kui töö erilise iseloomu või töömahu tõttu tunned end tavalisest väsinumana, oled kurnatud. Pöördumata jätmine võib kaasa tuua väsimuse süvenemise, stressi ja lõpuks läbipõlemise. 47 8.2. TÖÖTAJATE INFORMEERITUS. JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Hea töökorraldus hõlmab ka töötajate ja tööandja vahelist infovahetust. On oluline, et tööandja kaasaks töötajaid nõuded. nende pädevuse piires juhtimisotsustuste tegemisse - nt oma stsruktuuriüksuse tasandil. Töötajate jaoks on tähtis, et kogu tööks vajalik info jõuaks töötajateni ametlikest allikatest. Samuti on tulemusliku töö jaoks oluline, et töötajatel oleks võimalus pöörduda vahetu juhi ja/või juhtkonna poole küsimustega ja ettepanekutega. Töösuhte osapooled peavad teineteise suhtes olema viisakad ja lugupidavad. Töötajad peavad omavahel tegema mõistlikku koostööd. Küsitluse tulemused näitavad, et töötajad on üldiselt rahul info liikumisega organisatsioonis. Olukord: 78,6% vastanutest on seisukohal, et tunneb alati või enamasti oma juhi toetust keerulistes olukordades. 81% vastanuid tunneb end meeskonnas väärtustatuna. Kokkuvõttes saab öelda, et töötajad on üldiselt rahul tööatmosfääriga ning leiavad, et kuna töö riigiasutuses on üsna pingeline, on hea tööatmosfäär väga oluline. TTJA tööatmosfääri hindavad vastanud töötajad heaks. Ohuteguri objektiivne mõju Töötajate madal informeerituse tase ning halb juhtimiskultuur ei põhjusta kiireid tööga seotud tervisekahjustusi. Küll aga tervisele, töötajate on need teemad töötasu ebapiisavuse kõrval peamised töölt lahkumise põhjused. Tööjõu voolavuse vähendamiseks on hinnangud lisaks uutele töötajatele suunatud sisseelamisprogrammidele oluline hinnata regulaarselt info liikumise taset ettevõttes ning juhtimiskultuuri taset. Kuna hiljuti on toimunud kahe asutuse liitmine, siis saab küsitluse tulemuste põhjal järeldada, et asutuste liitmine on õnnestunud pigem hästi. Mõned töötajad on vastustes märkinud, et uute tarkvaralahenduste juurutamine on kaasa toonud lisakoormuse. Samuti on mõned vastanud hinnanud töökoormust liiga suureks ja leitakse, et sagedased infokoosolekud ei ole tulemuslikud ning pigemvõiks seda aega kasutada töö tegemiseks. Töötajate töösoorituse tulemuslikkus sõltub suurel määral sellest, kas nad tunnevad end meeskonna osana ja tajuvad, et neid usaldatakse. Tööandja Analüüsitud töökeskkonnas riskianalüüsi läbiviimise käigus korraldatud töötajate küsitlustulemustest nähtub, et enamik sekkumismeetmed töötajaid on rahul informatsiooni liikumisega asutuses ning leiavad, et töötajaid kaasatakse mõistlikul määral riskitaseme juhtimisotsuste tegemisse. Enamik küsitluses osalenud töötajaid tunnevad end osana meeskonnast. vähendamiseks Tööandja peab ka edaspidi jälgima, et info liikumine ettevõttes toimuks kiiresti. Uute infokanalite (nt siseveeb vms) kasutuselevõtt või muutmine peab alati jõudma iga töötajani. Uute juhtide värbamisel on oluline tutvustada ka neile asutuse juhtimiskultuuri, personalipoliitikat ning töökorralduse reegleid. Töötajatega peetavatel iga-aastastel arenguvestlustel ja/või rahulolu-uuringute läbiviimisel jälgida töötajate informeerituse taset ning töötajate hinnanguid juhtimiskultuurile, et vajadusel rakendada parendusmeetmeid. Töötaja abinõud Töötajatele: On oluline, et kasutaksite tööalaste otsustuste tegemisel ametlikest allikatest pärinevat informatsiooni. Kui Teil on tunne, et info ei jõua Teieni, siis esimese valikuna pöörduge alati oma vahetu juhi poole. Kõigist juhtimiskultuuri probleemidest informeerige kõigepealt oma vahetut juhti. Kui probleem on seotud vahetu juhi isikuga, pöörduge kindlasti kõrgemalseisva juhi, personalijuhi või töökeskkonnavoliniku poole. Kui Te ei teavita tööandjat info liikumise või juhtimiskultuuriga seotud probleemidest, ei ole ettevõtte tippjuhtkonnal võimalik olukorda parandada. 48 8.3. TÖÖ ISELOOMUST JA -KOORMUSEST TINGITUD PINGE. PIDEV TÄHELEPANU, MUUD VAIMSET PINGET PÕHJUSTAVAD TEGURID NING SELLEST TULENEV KURNATUSE JA ÜLEVÄSIMUSE OHT Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Töötajate küsitlustulemused. 45,2% vastanutest leidis, et töö on osakonnas (struktuuriüksuses) hästi korraldatud ning nõuded reeglina pole vajadust jääda tööle kauemaks põhjusel, et ei jõua oma tööd tööpäeva jooksul ära teha. Samas väga suur (19% nõustus täielikult ning 35,7% nõustub osaliselt) hulk vastanuid leidis, et tuleb sageli jääda tööle kauemaks kuna muidu tööülesanded kuhjuvad või jäävad tegemata. 68% vastanutest leidis, et asutuses on hea meeskond, kuigi töö iseloom on pigem individuaalne. 58,3% töötajaid leiab, et TTJA-s töötajaid tunnustatakse hea töö eest. Samuti on enamik vastanuid seisukohal, et asutuses on võimalik end täiendada ja õppida uusi asju – uute asjade õppimine annab töötajale võimaluse tunda end väärtuslikuna ning arenemisvõimelisena. See vähendab ka tööst tingitud rutiini ja läbipõlemise riski. Ohuteguri objektiivne mõju Kui tööülesanded pidevalt kuhjuvad, töötajad kannatavad pideva ülekoormuse käes ning juhid ei toeta neid töö tervisele, töötajate korraldamisel, võib töötajal tekkida tööstress ning lõpuks läbipõlemine (inimene ei jaksa lõpmatuseni negatiivseid hinnangud emotsioone kanda). Kui töötajal puudub arenguperspektiiv ja võimalus õppida uusi asju, siis ka jooksvate tööülesannete kvaliteet sageli langeb. Tööandja Tööandja abinõud: juhi toetus. Arenguvestlused. Vajadusel töö ümberkorraldamine. sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: pöördu alati oma juhi, personalijuhi või kolleegide poole, kui vajad tuge või abi. Vajadusel palu ülesannete jaotamist. Kui tunned, et ei tule emotsioonide juhtimisega toime, ära häbene paluda psühholoogi abi. 49 8.4. INIMSUHTED KOLLEKTIIVIS. TÖÖKIUSAMINE. VÄGIVALLAOHT. JUHTKONNA TOETUS PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL. Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Inimsuhted kollektiivis on töötajate küsitlustulemuste kohaselt alati (sellise vastuse andis 54,8% vastanutest) või nõuded enamasti (39,3% vastanutest) sõbralikud ja professionaalsed. Siiski tuleb märkida, et 6% vastanutest on seisukohal, et inimsuhted ei ole sõbralikud. 5 (6%)vastanut on töökohal tundunud vaimset või füüsilist kiusamist ja 7 vastanut (8,3%) nõustusid väitega osaliselt, et on kogenud vaimset kiusamist või ahistamist tööl. On oluline, et asutuse regulatsioonides käsitletakse asutuse töökultuuri ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Töökiusamise, s.h. diskrimineerimisjuhtumite korral peab töötaja teadma, kelle poole pöörduda, et mure saaks objektiivselt lahendatud. Riskianalüüsi läbiviimise ajal 11,9% ei tea, kelle poole pöörduda ning 15,5% ei ole päris kindlad, kas selline võimalus on olemas. Ohuteguri objektiivne mõju Kui töötajad ei ole teadlikud oma õigustest ning ettevõtte reeglitest kiusamisjuhtumite ja diskrimineerimisjuhtumite tervisele, töötajate lahendamisel ja/või neil puudub võimalus pöörduda probleemide korral töökeskkonnavoliniku või tööandja poole, on oht hinnangud töömotivatsiooni langemiseks. See omakorda võib põhjustada töötajate lahkumist. Suur personalivoolavus aga põhjustab tööandjale ja teistele töötajatele probleeme - pidev uute töötajate lisandumine tähendab pidevat väljaõppevajadust ning see omakorda paneb suure vaimse koormuse kogenud töötajatele. Ühtsete käitumisreeglite kehtestamine (sõltumata sellest, millisel ametipositsioonil on kiusaja või kiusatav) ning töötajate teadlikus ettevõtte käitumisreeglitest suurendab kollektiivi sidusust - kõik teavad, kelle poole vajadusel probleemiga pöörduda. Samuti aitab see vähendada ka ametihierarhiast tingitud verbaalse vägivalla jms psühhosotsiaalsete survemeetodite taset asutuses. Kui kõik on teadlikud, et igale sellisele teole järgneb juhtkonnapoolne aktiivne sekkumine, siis sellised olukorrad on hõlpsamini ära hoitavad. Tööandja Tööandja abinõud: juhi toetus. Arenguvestlused. Regulaarselt üle vaadata ja vajadusel koostada või ajakohastada sekkumismeetmed asutuse reeglid - personalipoliitikat ja/või ettevõtte töökorralduse reegleid täiendada vajadusel vägivalla- ja riskitaseme kiusamisjuhtumite käsitlemise reeglitega ning kehtestada ja rakendada vastavad töökorralduse reeglid või -protseduurid. vähendamiseks Tutvustada töötajatele kõiki vajalikke käitumisjuhiseid, nõustada ja abistada töötajaid alates tööle asumisest (juhendamine, väljaõpe) ning ka töösuhte ajal (võimaldades toetust ning andes nõu tööalaste kiusamis-, diskrimineerimis-, ebavõrdse kohtlemise- jms. probleemide lahendamiseks). Töötaja abinõud Kui tunned, et Sulle või Su kolleegile tehakse liiga, siis pöördu oma juhi, personalitöötaja vms. isiku poole, kes Sinu arvates objektiivselt ja õiglaselt selle probleemiga tegeleb. 50 8.5. ÖÖTÖÖ. RASEDAD JA RINNAGA TOITVAD TÖÖTAJAD. ALAEALISED. Riskihinne 1 Riskigruppidesse kuuluvate (nt kroonilisi haigusi põdevate; vähenenud või puuduva töövõimega) töötajate värbamisel vajalik uuesti hinnata. Raseda töötaja puhul lähtuda arsti soovitustest ja VV 11.06.2009 määrusest nr 95 Olukorra kirjeldus, Asutuses ei tööta alaealisi töötajaid. Raseda töötaja töötingimuste kohandamisel arvestatakse arsti soovitustega. nõuded. Vajadusel jääb rase töötaja töövõimetuslehele kooskõlas TLS § 18. Vanusest tingitud ohutegureid, mis tingiksid töökeskkonnas muudatusi või erimeetmete rakendamist, analüüsitud töökeskkonnas töötajatel ei ole. Tööandja arvestab töö- ja puhkeaja planeerimisel võimalusel töötaja töö- ja pereelu ühildamise vajadustega. Erigruppe analüüsitud töökeskkonnas ei tööta. Öötööd üldjuhul ei tehta. Ohuteguri objektiivne mõju Sõltuvalt ametikohast ja isiku terviseseisundist võib tekkida vajadus raseda töötaja töötingimuste muutmiseks või töö tervisele, töötajate ümberkorraldamiseks arsti soovituste järgi. Alaealisi töötajaid analüüsitud töökeskkonnas ei tööta. hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: kõik töötajad läbivad regulaarse tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Raseda töötaja puhul sekkumismeetmed arvestatakse töötaja terviseseisundit vastavalt naistearsti otsusele ning võimalusel korraldatakse töö ümber või riskitaseme vabastatakse töötaja tööülesannete täitmisest kooskõlas TLS nõuetega. Rinnaga toitvad naised saavad lisapause vähendamiseks kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Sisekontrolli töötervishoiuarsti otsuste täitmise üle, raseda töötaja töötingimuste sobivuse hindamise ja sobivate töötingimuste rakendamise üle teeb töökeskkonnaspetsialist. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: töötaja on kohustatud informeerima tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (nt pereelu korraldamise vajadus, terviseseisund vms). Tervisekontrolli läbimine on töötajale kohustuslik ning töötaja peaks informeerima töötervishoiuarsti kõigist terviseprobleemidest, mis töötaja arvates võivad olla seotud töö iseloomu ja tööaja korraldusega. Töötaja on teadlik, et töötervishoiuarsti või raseda töötaja puhul naistearsti/ämmaemanda) otsus on tööandjale siduv ja sellest kõrvalekaldumine ei ole lubatud ka poolte kokkuleppel. 51 8.6. NAKATUMISHIRM. VAIMNE PINGE SAGEDASEST TÖÖKORRALDUSE JA -REEGLITE MUUTUSEST SEOSES EPIDEMIOLOOGILISE OLUKORRA MUUTUSEGA. Riskihinne 2; epidemioloogilise olukorra halvenemisel või sõltuvalt töötaja pingetaluvusest ning isiklikest asjaoludest võib riskitase subjektiivselt olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, Töötajate jaoks on õhklevinakkushaiguste kõrghooaeg ja haigestumise oht ning teema pidev fookuses olek väga kurnav. nõuded. Peamiseks riskiteguriks on töötaja vahetu hirm haigestuda töö tegemise käigus. Riski suurendab riigi ja tööandja poolt teostatav reeglite täitmise kontroll ja sellest tulenev vaimne pinge töötajatel. Täiendavaks riski suurendavaks teguriks on piirangute ja probleemide tekkimine isiklikus ja pereelus (reisipiirangud, võimalik eneseisolatsioonikohustus, laste koduõppe korraldamine, töö kaotamise hirm jms). Ohuteguri objektiivne mõju Pidev pingeseisund (stress), sellest tingitud väsimus ja kurnatus. Läbipõlemine. tervisele, töötajate Immuunsüsteemi nõrgenemine kestva stressi tagajärjel ning seeläbi ka viirushaigustesse haigestumise tõenäosuse hinnangud suurenemine. Tööandja Tööandja abinõud: Tööandja teavitab töötajaid asjakohaselt, rahulikult ning arusaadavalt. sekkumismeetmed Kõik kehtestatud reeglid on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. riskitaseme Tööandja hoidub ülereageerimisest ja töötajate hirmutamisest. vähendamiseks Tööandja kommunikeerib töötajatele nii hästi ja selgelt kui võimalik kõiki vajalikke riigi, KOV ja tööandja reegleid. Tööandja arvestab võimalusel töötajate pereelu korraldamise vajadusega. vajadusel tagada töötajale võimalus vahetu juhi või personaliosakonnaga arutada tekkinud probleeme -nn. ettevõttesisese infotelefoni loomine vajaduse korral. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: Töötaja täidab tööandja reegleid mõistlikult ja hoolikalt. Töötaja teavitab tööandjat kõigist probleemidest ja reeglite täitmisel tekkinud küsimustest. Kui töötaja tunneb, et on hirmul või reeglid tunduvad ebaõiglased ja piiravad, siis pöördub viivitamata tööandja poole probleemide arutamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant 52  KÄSKKIRI 04.12.2020 nr 1-2/20-052 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökeskkonna riskianalüüsi kinnitamine Kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p-ga 3 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 “Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” § 5 lõike 2 ning lõike 3 punkti 1 alusel: 1. kinnitan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökeskkonna riskianalüüsi (lisatud); 2. tunnistan kehtetuks 10.09.2020 käskkirja nr 1-2/20-033 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökeskkonna riskianalüüsi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Margit Tammistu TARBIJAKAITSE- JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi läbiviimise territoriaalne ulatus: töökohad Tallinn, Endla tn. 10A Asutuste esindaja riskianalüüsi läbiviimisel: MARGIT TAMMISTU Riskianalüüsi läbiviija ja dokumendi koostaja: OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant ILLE NAKURT-MURUMAA Riskianalüüsi läbiviimise aeg: mai - juuni 2020, täiendatud november 2020 Riskianalüüsi kinnitamise aeg: digitaalse allkirja andmise kuupäev Tondihobu OÜ | Raudoja küla, Anija vald, Harjumaa 74416 | (+372) 51 89602; (+372) 57 809806 | [email protected] | www.tondihobu.ee 1 Sisukord 1. Asutuse tegevuse üldiseloomustus ............................................................................ 5 2. Riskianalüüsi läbiviimise lähteandmed, kasutatud metoodika ................................ 6 5. Kasutatud Õigusaktid................................................................................................... 9 6. Kasutatud standardid ................................................................................................... 9 7. Muud kasutatud allikad ...............................................................................................10 8. Tegevuskava töötajate terviseriskide vähendamiseks .............................................11 1. ÜLDISED OHUTEGURID. RUUMIDE TEHNILISED KOMMUNIKATSIOONID, SISEKLIIMA ..................................................................................................................12 1.1. HOONE/TÖÖRUUMIDE VASTAVUS KASUTUSOTSTARBELE ........................... 12 1.2. RUUMIÕHU TEMPERATUUR...................................................................................... 13 1.3. RUUMIÕHU SUHTELINE NIISKUS ............................................................................ 14 1.4. ÕHU LIIKUMISKIIRUS, TÕMBETUUL TÖÖRUUMIDES ......................................... 15 1.5. ÕHUVAHETUS, VENTILATSIOONI-SÜSTEEMID. ÕHU SISSEPUHE, VÄLJATÕMME ............................................................................................................................ 16 1.6. STAATILINE ELEKTER ................................................................................................. 17 1.7. VÄLISÕHU TEMPERATUUR JA MUUD MÕJURID VÄLJAS TÖÖTAMISEL....... 18 2. MUUD FÜÜSIKALISED TEGURID ..................................................................................... 19 2.1. LOOMULIK VALGUS TÖÖKESKKONNAS ................................................................ 19 2.2. KUNSTLIK VALGUSTUS TÖÖKESKKONNAS. TÖÖRUUMIDE ÜLD- JA KOHTVALGUSTUS. TÖÖTAJATE SUBJEKTIIVNE NÄGEMISMUGAVUS ..................... 20 2.3. ELEKTRILÖÖGI OHT (elektripaigaldiste ohutus; elektritöövahendite korrasolek; elektriohutusnõuete täitmine tööprotsessis). TÖÖKESKKONNAS ASUVATE TOITEJUHTMETE JA-KAABLITE VIGASTAMISE OHT TÖÖ KÄIGUS. ........................... 22 2.4. MÜRA (seadmed, tööprotsess, ruumide iseärasused) TÖÖKESKKONNAS ........ 23 2.5. VIBRATSIOON ................................................................................................................ 25 2.6. IONISEERIV KIIRGUS, LOODUSLIK RADOON ....................................................... 26 2.7. TEHISLIK OPTILINE KIIRGUS, ELEKTROMAGNETVÄLJAD ............................... 27 3. TÖÖÕNNETUSTE OHTU PÕHJUSTAVAD OHUTEGURID .......................................... 28 3.1. TÖÖKESKKONNA KUJUNDUSEST TINGITUD ÄRALÖÖMISE OHT. USTE, LIFTIDE, TREPPIDE KASUTAMISEL ÕNNETUSTE OHT, MUUDE VIGASTUSTE OHT 28 3.2. SAMAL TASAPINNAL, TREPPIDEL LIBASTUMISE, KOMISTAMISE, KUKKUMISE OHT - SISERUUMID, TERRITOORIUM. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT TERRITOORIUMIL ..................................................................................................................... 29 3.3. ERITASAPINNALINE TÖÖ, KÕRGUSTES (kukkumiskõrgus 2 m või rohkem) TÖÖTAMINE. KUKKUMINE ERITASAPINNALT või KÕRGUSTEST ............................... 30 3.4. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT .......................................................................................... 31 2 4. TÖÖANDJA OHUTUSALANE TEGEVUS, TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSALASE TÖÖ KORRALDUS ORGANISATSIOONIS ...................................... 32 4.1. TULEOHUTUSNÕUETE TÄITMINE, TULEOHUTUS-PAIGALDISED JA ESMASED KUSTUTUSVAHENDID. ....................................................................................... 32 4.2. TÖÖKESKKONNA STRUKTUURID ............................................................................ 33 4.3. TÖÖHÜGIEEN, OLME, ESMAABIVAHENDID .......................................................... 34 5. KEEMILISED TEGURID ....................................................................................................... 35 5.1. OLMETOLM, HALLITUS, MUUD KAHJULIKUD AINED TÖÖRUUMIDES ........... 35 5.2. KÄTE JA PINDADE DESINFITSEERIMISE VAHENDID (toimeaine 70% alkohol) 35 5.3. KORISTUS- JA PUHASTUSAINED TÖÖKESKKONNAS (PINDADEL, ÕHUS) .. 36 5.4. KOKKUPUUDE OHTLIKE KEMIKAALIDEGA ........................................................... 38 6. BIOLOOGILISED TEGURID ................................................................................................ 39 6.1. Ohutegur COVID-19, GRIPP, muud HOOAJALISED, valdavalt HINGAMISTEEDE VIIRUSHAIGUSED ................................................................................... 39 6.2. KOKKUPUUDE VIIRUSHAIGUSTE, BAKTERIAALSETE NAKKUSTEGA OBJEKTIDEL, KLIENDIVASTUVÕTTUDEL VÕI TÖÖLÄHETUSTEL VÄLISRIIKIDESSE 40 6.3. PARASIIDID, LEMMIKLOOMADEGA KONTORISSE LEVIVAD NAKKUSED ..... 40 7. FÜSIOLOOGILISED TEGURID ........................................................................................... 42 7.1. SUNDASENDID (PIDEV VÕI PIKAAJALINE ISTUMINE KONTORITÖÖL) .......... 42 7.2. KUVARITÖÖST TINGITUD KORDUVAD ÜHETÜÜPSED TÖÖLIIGUTUSED ning sellest tingitud koormus nägemiselundkonnale, luu- lihaskonnale ..................................... 43 7.3. RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE ....................................................................... 45 7.4. TÖÖRUUMI PIISAVUS, ARVUTITÖÖKOHTADE ERGONOOMILINE KUJUNDUS 45 8. PSÜHHOSOTSIAALSED, sh ORGANISATOORSED TEGURID ................................. 47 8.1. TÖÖAJA KORRALDUS, TÖÖ MONOTOONSUS. TÖÖAJA HULKA ARVATAVAD VAHEAJAD .................................................................................................................................. 47 8.2. TÖÖTAJATE INFORMEERITUS. JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ ............................... 48 8.3. TÖÖ ISELOOMUST JA -KOORMUSEST TINGITUD PINGE. PIDEV TÄHELEPANU, MUUD VAIMSET PINGET PÕHJUSTAVAD TEGURID NING SELLEST TULENEV KURNATUSE JA ÜLEVÄSIMUSE OHT .............................................................. 49 8.4. INIMSUHTED KOLLEKTIIVIS. TÖÖKIUSAMINE. VÄGIVALLAOHT. JUHTKONNA TOETUS PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL. .............................................. 50 8.5. ÖÖTÖÖ. RASEDAD JA RINNAGA TOITVAD TÖÖTAJAD. ALAEALISED. ........ 51 8.6. NAKATUMISHIRM. VAIMNE PINGE SAGEDASEST TÖÖKORRALDUSE JA - REEGLITE MUUTUSEST SEOSES EPIDEMIOLOOGILISE OLUKORRA MUUTUSEGA. 52 3 4 1. Asutuse tegevuse üldiseloomustus 1.1. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mille põhitegevus on ohutusjärelevalve, tururegulatsioon ning seadusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine järgmistes valdkondades: • elektrooniline side, sagedushaldus ja meediateenused • raudteetransport ja EL struktuurivahendite rakendamine • eripädevusnõuetega tööde ning seadmete ja toodete ohutus • ehitised, taristu ja energiatõhusus • tarbijaõigused 1.2. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhtimine, struktuur ja ülesanded on kirjeldatud majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrusega nr 62 kinnitatud asutuse põhimääruses. 1.3. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametis on analüüsi koostamise hetkel 115 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat või ametnikku, kes tegutsevad asutuse põhitegevusega seotud valdkondades või sisemiste tugiteenuste valdkonnas. Kuna töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ei erista töölepingu alusel töötavaid isikuid (töötajad) ja avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusülesandeid täitvaid isikuid (ametnikud), siis selguse huvides kasutatakse käesolevas töös läbivalt mõistet „TÖÖTAJA“ mis hõlmab nii töötajaid kui ametnikke. 1.4. Kõik töötajad teevad kuvaritööd ning asutuse põhitegevusega seotud ametnikud teevad vajadusel välitööd. 1.5. Asutuse tegevuskoht on Tallinn, Endla 10A. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara AS- le. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutab ruume üürilepingu alusel. Taristu hooldus-, koristus- jms. haldustoiminguid korraldab üürileandja. 5 2. Riskianalüüsi läbiviimise lähteandmed, kasutatud metoodika 2.1. Üksikute ohutegurite väljaselgitamisel, riski suuruse hindamisel ning töökorralduse analüüsimisel kasutati töökeskkonna vaatlust, töötajate küsitlust. 2.2. Ohutegurite baastaseme määramisel kasutatud alusandmed: 2.2.1. Ventilatsioonisüsteemide kontrollmõõdistuse andmeid - Majatehnik OÜ 23.01.2020 töö nr 20006; 2.2.2. Elcity AS 26.03.2020 valgustustiheduse kontrollmõõtmise protokolli VT- 005TURV-2020 andmeid (evakuatsiooniteede valgustus); 2.2.3. Elcity AS 26.03.2020 valgustustiheduse kontrollmõõtmise protokolli VT- 005ÜLD-2020 andmeid (üldkasutatavate ruumide, tööruumide üldvalgustus); 2.2.4. RKAS lepingupartneri Tallinn, Endla 10A hoone koristuskaart 2.3. Asutuste esindajana osales riskianalüüsi läbiviimisel jurist Margit Tammistu. 3. Füüsikaliste ohutegurite hindamisel riskihindamise meetod HAZPAK: Making workplace safer. A practical guide to basic risk management. WorkCover New South Wales, Australia. (Publication No. 0228) – tabel 1 . Tabel 1 TÕENÄOSUS Väga TAGAJÄRG Tõenäoline, Väga tõenäoline, võib juhtuda Ebatõenäoline ebatõenäoline võib juhtuda aeg-ajalt või võimatu pidevalt 5 5 Surm või püsiv Talumatu risk Talumatu risk 4 3 tervisekahjustus /tegutse kohe /tegutse kohe Pikaajaline/krooniline 5 haigus või raske Talumatu risk/ 4 3 2 vigastus tegutse kohe Haiglaravi või vähemalt 3 päeva 4 3 2 1 töövõimetust 1 Esmaabi vajadus 3 2 1 Väheoluline risk 6 4. Keemiliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel standard BS 8800:2004, kus riski tase leitakse riski tõenäosuse ja tagajärgede tõsiduse vahelise seose tabeli abil - tabel 2. Tabel 2 TAGAJÄRJED Ohtlik Eriti ohtlik Väheohtlik Pikaajaline kerge kahjustus (nt: Püsiv tõsine tervisekahjutus, Juhuslikud, kerged mõjud nahakahjustused, põletused, kauakestvad või pöördumatud (kerge mööduv haigus, ekseem) Võib vajada arstiabi. järelmõjud (nt. mürgistused, ESINEMISE väsimus, ärritus, Töövõimetus. Kutsehaiguse vähk). Töövõime kaotamine, esmaabivajadus). teke võimalik. Müra 80-85 dB(A) puue. Kutsehaigus väga TÕENÄOSUS Ei teki töövõimetust. Bioloogilised tegurid – 3. tõenäoline. Müra 85 dB(A) Häiriv müra ohurühm Kemikaalid: 3. või rohkem. Bioloogilised ohukategooria. 2. ohukategooria Bioloogilised tegurid – 4. tegurid – 2. ohurühm juhul, kui kokkupuude on ohurühm Kemikaalid: 4. lühiajaline või ebatõenäoline (nt. Kemikaalid: 1. ohukategooria ohukategooria kemikaali kasutamine suletud (nt H300; H314; H330; H340: süsteemides). H350 jne); 2. ohukategooria (H319; H373); kantserogeenid, mutageenid Ebatõenäoline 0-30% tööajast. Töötajatel suur isiklik otsustusvabadus. 1 2 3 Kemikaalid: väga ohtlikud Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk ained kuni 10% PN; muud kuni 50% PN Võimalik 30-70% tööajast. Töötajatel mõningane isiklik 2 3 4 otsustusvabadus. Kemikaalid: väga ohtlikud – Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk 10% kuni 50% PN; muud 50% kuni 100% PN Tõenäoline 70-100% tööajast. Töötajatel puudub isiklik 3 4 5 otsustusvabadus. Keskmine risk Suur risk Talumatu risk Kemikaalid: väga ohtlikud üle 50% PN; muud üle PN riskihinnang 5-astmelisel skaalal HAZPAK; BS 8800:2004: 1 - vähene - lisameetmeid vaja ei ole, ohutuse tagab sisekontroll mille käigus jälgitakse töökeskkonna seisundit. 2 - vastuvõetav - ohtu tuleb pidevalt jälgida sisekontrolli käigus ning riski hoidmiseks mõistlikul tasemel võimalusel kasutada sobivaid töökorralduslikke ja tehnilisi abinõusid. Vajalik on töötajate ohutusalane juhendamine. 3 - keskmine - kui majanduslikult või tehniliselt võimalik, on vajalik sekkumismeetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks. Üldjuhul vajalik tervisekontroll. Vajalik tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe (nt. ergonoomia, bioloogilised tegurid, kemikaalid vms). 4 - suur - ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui riskitaset ei õnnestu vähendada muude meetmetega, on vajalikud isikukaitsevahendid. Vajalik tööohutusalane juhendamine, väljaõpe, tervisekontroll. 5 - talumatu - riski vähendamine on vältimatu, töö jätkamine enne riskitaseme vähendamist keelatud. 7 NB! Kui ohustatud isikuid ei ole välja toodud, on tegu kogu personali või märgitud üksuse/osakonna personali mõjutava ohuteguriga. 8 5. Kasutatud Õigusaktid 1. Töölepingu seadus 2. Avaliku teenistuse seadus 3. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 4. VV 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 5. VV 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 6. Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ 7. VV 15.11.2000 määrus 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 8. VV 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 9. VV 05.05.2000 määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 10. VV 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ 11. VV 12.04.2007 määrus nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ 12. VV 08.04.2010 määrus nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ 13. Sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 14. Kiirgusseadus 15. Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ 16. Tuleohutuse seadus 17. Kemikaaliseadus 18. Rahvatervise seadus 6. Kasutatud standardid 19. Standard EVS-EN 906-2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ruumiõhu ventilatsiooni- ja konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007“ 20. Standard EVS-EN 15251: 2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ 21. Standard EVS –EN 12464.1:2011 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Sisetöökohad“ 22. Standard EVS-EN 12464-2:2014 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Välistöökohad“ 23. Standard EVS 894:2008 „loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ 9 7. Muud kasutatud allikad 1. Ehitisregistri andmed Tallinn Endla 10A hoone kohta 2. Heakorratööde üldine kirjeldus, RKAS; 3. Riskianalüüsis viidatud kemikaalide ohutuskaardid 4. Asutuse juhtimisstruktuur 5. MTM 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ 6. Elcity OÜ 26.03.2020.a. Valgustustiheduse kontrollmõõtmiste aruanne nr. VT-005ÜLD-2020 7. Elcity OÜ 26.03.2020.a. Valgustustiheduse kontrollmõõtmiste aruanne nr VT- 005TURV-2020 8. RKAS koristuskaart Endla 10a, Tallinn 10  8. Tegevuskava töötajate terviseriskide vähendamiseks JRK. TEGEVUS TÄHTAEG VASTUTAJA NR Töötajatele riskianalüüsi tulemuste tutvustamine täiendava juhendamise käigus. regulaarselt Margit Tammistu 1. Tööriiete ja Isikukaitsevahendite hankimine 2. ja väljastamine töötajatele riskianalüüsi regulaarselt Anu Võlma tulemuste alusel. Töötajatele täiendava juhendamise läbiviimise alati pärast uute ohutusjuhendite 3. regulaarselt Margit Tammistu kinnitamist ja muudel õigusaktides sätestatud juhtudel. Tervisekontrolli korraldamine. Riskianalüüsi 4. tulemuste alusel tervisekontroll vajalik kõigile regulaarselt Margit Tammistu töötajatele (kuvaritöö, häiriv müra). Töökeskkonna sisekontrolli reeglite Reeglid 31.12.2020, 5. kehtestamine. Regulaarne sisekontroll. sisekontroll edaspidi Margit Tammistu süstemaatiliselt Trepiastmed- kõrvaldada ebaühtlased ja 6. ohtlikud astmekõrgused 0-korrusel, 31.12.2020 Anu Võlma märgistada ohtlikud kohad teistel korrustel. Välitöötajate vaktsineerimine gripi, Regulaarselt puukentsefaliidi vastu. Klientidega 7. vastavalt Margit Tammistu kokkupuutuvate töötajate vaktsineerimine vaktsineerimiskavale gripi vastu. Korrigeerida valgustuslahendus, tagamaks Esimesel nõutav valgustus töökohtadel. Pärast võimalusel. Olukorra korrigeerimist viia läbi kontrollmõõtmised. lahendamiseni 8. Anu Võlma kasutatakse vajadusel laualampe. Radooni taseme mõõdistamine 0-korruse 9. tööruumides 01.07.2023 Anu Võlma 11 1. ÜLDISED OHUTEGURID. RUUMIDE TEHNILISED KOMMUNIKATSIOONID, SISEKLIIMA 1.1. HOONE/TÖÖRUUMIDE VASTAVUS KASUTUSOTSTARBELE Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, VV 14.12.2007 määruse 176 kohaselt peavad hooned ja tööruumid olema nende kasutamisotstarbele vastava nõuded konstruktsiooni ja tugevusega. Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, mis võimaldab töötajatel tervist kahjustamata oma tööd teha. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m). Hoone vastavust esitatud nõuetele tõendab kasutusluba. Asutuse tegevuskohaks olev hoone Endla tn. 10a, Tallinn, on valminud 1973 ning renoveeritud 2006 ja/või hiljem. Energiamärgis 2010.a. (EHR kood 101038951). Hoone sihtotstarve on büroohoone. Hoone konstruktsioonid ja kasutatud materjalid: madalvundamendiga telliskivihoone; kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal monteeritav raudbetoon. Katusekatte materjal bituumen või PVC. Hoone fassaadil aknad. Ohuteguri objektiivne mõju Hoone kasutamisel töökeskkonnana tuleb järgida ruumide sihipärase kasutamise nõudeid. Hoone tehnosüsteemide tervisele, töötajate projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud lähteandmetega ning hoone omanikul/tööandjal tuleb silmas pidada, et hinnangud töökohtade arvu suurendamine tööruumides toob ilmselt kaasa õhuvahetuse, jahutuse ebapiisavuse. Objektiivselt võivad mõnedes tööruumides (päikesepoolsed, paljude töökohtadega ruumid) töökeskkonna tegelikke tingimusi mõjutada ka tavapärasest oluliselt või kestvalt erinevad ilmastikuolud (ebatavaliselt madalad või kõrged õhutemperatuurid pikema aja jooksul). Tööandja Hoone tehnosüsteemid: soojusvarustuse liik – kaugküte. Ventilatsiooni liik - soojustagastusega ventilatsioon. sekkumismeetmed Peamiseks probleemiks töötajate hinnangul on õhuvahetuse piisavuse ning päikesepoolsetes ruumides sobiva riskitaseme sisekliima tagamine. Probleemid võivad tekkida päikesepoolsetes tööruumides või suuremates tööruumides kus on palju vähendamiseks töökohti. Tööandjal tuleb reageerida töötajate subjektiivsetele kaebustele ning pikka aega esinevate ebaharilikult madalate või kõrgete õhutemperatuuride puhul pöörduda operatiivselt hoone haldaja poole õhuhulkade, kütte- või jahutussüsteemide reguleerimiseks. Kui tehnosüsteemid seda piisavalt ei võimalda, kaaluda ajutisi töökorralduslikke muutusi - tööaja nihutamist, tööpäeva lühendamist, osalist kaugtööd vms. Töötaja abinõud Töötajal on oluline ise jälgida oma töökoha seisundit ning vajadusel pöörduda viivitamatult tööandja poole. Teha vajadusel ka ettepanekuid töö ajutiseks ümberkorraldamiseks. 12 1.2. RUUMIÕHU TEMPERATUUR Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Asutus kasutab ruume üürilepingu alusel (hoone haldaja RKAS). nõuded Töö sisu ja soovituslikud nõuded: TTJA kõigis struktuuriüksustes tehakse kerget tööd, mis vastab kategooriale Ia (energiakulu kuni 500 kJ/h - tööd, mida tehakse üldjuhul istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust). Sellistes ruumides on soovitatav temperatuur vahemikus 20o - 26oC. Tegelik olukord: Töötajate hinnangul on ruumides temperatuur väga kõikuv, keeruline on seadistada sobivaks. Samuti on hoones ruume (nt. 6. korruse tööruumid, päikesepoolsed ruumid kõigil korrustel) kus automaatne ventilatsioon väga kõikuva temperatuuriga – vahemikus 19oC kuni 25oC. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: suured temperatuurimuutused lühikese aja jooksul tekitavad töötajatele ebamugavust ning võivad tervisele, töötajate suurendada viirushaigustesse nakatumise tõenäosust. Sundasendid, korduvad ühetüüpsed liigutused (nt kuvaritöö) hinnangud madala õhutemperatuuri või tuuletõmbuse tingimustes suurendavad liigesehaiguste jm. ülekoormushaiguste tekke tõenäosust. Tuleb arvestada, et tuuletõmbus põhjustab töötajate tervisele ohtu ka siis, kui ruumiõhu temperatuur vastab soovituslikele piirväärtustele. Töötajate küsitlustulemused (vastas 84 töötajat): 17,9% vastanud töötajatest leidis, et tööruumide temperatuur on ebasobiv. 40,5% vastanutest leiab, et sellised probleemid esinevad aeg-ajalt. Töötajad on probleemina esile tõstnud ka ühes tööruumis töötavate inimeste erinevad arusaamad soojusmugavusest. Tööandja Tööruumide temperatuur riskianalüüsi läbiviimise ajal vastas üldiselt soovituslikele piirväärtustele. Erinõudeid sekkumismeetmed analüüsitud töökeskkonna ruumiõhu temperatuurile õigusnormidega kehtestatud ei ole. Päikesepoolsetes ruumides riskitaseme soovivad töötajad avada aknaid kuid see mõjutab ventilatsioonisüsteemi töö efektiivsust. vähendamiseks Töötajatel on oluline arvestada samas ruumis töötavate kolleegidega - aknaid tööruumis avada siis, kui see ei häiri kedagi või kui selleks ajaks ruumist lahkutakse. Tööandja saab soovitada töötajatel teha lisapuhkepause ruumide õhutamiseks - lahkuda siis tööruumidest. Püsivalt kõrge välisõhutemperatuuri perioodil teha võimalusel kaugtööd vms. Kui kaugtöö pole võimalik, siis on äärmiselt oluline tarbida piisavalt joogivett ning teha regulaarseid liikumispause. Pauside ajal viibida jahedamates ruumides või väljas. Töötaja abinõud Töötaja saab ise oma soojusliku mugavuse tagamiseks jälgida, et kantaks aastaajale vastavat rõivastust. Kui ruumiõhu temperatuur ruumis ei taga töötajale töötegemiseks soojuslikku mugavustunnet (ruum tundub liiga jahe või liiga palav), siis pöörduda viivitamatult isiklikult või töökeskkonnavoliniku vahendusel tööandja või töökeskkonnaspetsialisti poole. Ruumide õhutamine avatud akende abil saab toimuda kõigi ruumis töötavate inimeste kokkuleppel ja võimalusel puhkepauside ajal. 13 1.3. RUUMIÕHU SUHTELINE NIISKUS Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Ruumiõhu suhtelise niiskuse tasemele ei ole õigusaktiga kehtestatud piirnorme. Seega saab tööruumide suhtelise nõuded õhuniiskuse taset hinnata soovituslike piirväärtuste (hoonete ehitamise ja/või renoveerimise ajal kehtinud normid - standardi EVS-EN 15251-2007 B tabel B.6, soojusliku mugavuse klass II: 25−60 % ) kontekstis. Inimese tervise seisukohalt optimaalne õhuniiskuse tase (eriti kui tehakse nägemiselundkonda koormavat tööd) on 40% kuni 60%. Analüüsitud töökeskkonnas, nii nagu kõigis tsentraalse küttesüsteemiga ja/või sundventilatsiooniga hoonetes võib külmal aastaajal ruumiõhu suhtelise niiskuse tase olla alla soovituslikku mugavustaset ning jääda alumisele soovituslikule normipiirile või sõltuvalt ruumist ja välisõhu tingimustest isegi alla selle. Ohuteguri objektiivne mõju Liiga kuiv õhk ruumides kus tehakse nägemiselundkonda koormavat tööd (kuvaritöö), tekitab inimestele subjektiivset tervisele, töötajate ebamugavust (silmade ja naha kuivus, silmade punetus ja kipitamine, üksikutel juhtudel võib välja kujuneda kuiva silma hinnangud sündroom). Soojal aastaajal on õhu niiskustase üldjuhul kõrgem (lähedane optimaalsele) kuid külmal aastaajal võib see olla subjektiivselt ebamugav. 53,6% küsitluses osalenud töötajatest leidis, et õhuniiskuse tase on sobiv, 16,7% vastanutest pidas seda täiesti ebasobivaks. Riskianalüüsi läbiviija hinnangul ei ole ruumiõhu niiskuse tase analüüsitud töökeskkonnas otsese tervistkahjustava mõjuga kuid võib põhjustada tervisekaebusi sõltuvalt töötaja subjektiivsest terviseseisundist ning tööharjumustest. Rohkem ohustatud on inimesed, kes teevad kuvaritööd 100% tööajast ning kelle töötempo on kiire (s.t töötajal puudub võimalus mõjutada oma tööintensiivsust või puhkepauside sagedust ja kestust). Tööandja Tööandja abinõud: juhendamise käigus peab tööandja töötajatele selgitama täpset nägemisteravust või suurt sekkumismeetmed silmade koormust nõudvate tööde puhul tööergonoomia olulisust - regulaarsed lühiajalised pausid silmade riskitaseme puhkamiseks; pikemate pauside ajal tööruumidest lahkumine; väljaspool tööaega silmade koormuse vähendamiseks vähendamine jms. Lokaalsete õhuniisutajate kasutamine on sundventilatsiooniga ruumides (eriti kiire õhuvahetuse perioodil - kui ventilatsiooniagregaadid töötavad suure intensiivsusega) ebaefektiivne (näitena analoogsetes töökeskkondades kontrollmõõtmisel õhuniiskuse tase mõõdetuna 1 m kaugusel olevast õhuniisutajast erineb ruumiõhu üldisest niiskuse tasemest 2%) ning sellel saab olla valdavalt psühholoogiline mõju. Ilma sundventilatsioonita ruumides võib neid kasutada, kuid tuleb tagada nende piisav puhastamine (vastasel juhul võib õhuniisutaja muutuda saasteallikaks). Töötaja abinõud Töötajad peavad järgima tööandja poolt kehtestatud või soovitatud töö- ja puhkeaja nõudeid. Lisaks muudele lühiajalistele pausidele töö tegemise käigus ja lõunavaheajale on kuvaritööl tarvilik regulaarsete silma- puhkepauside tegemine (näiteks 20-20-20 harjutus - iga 20 minuti järel katkestad silmi koormava arvutitöö ning suunad pilgu 20 sekundiks kujuteldava 20 meetri kaugusele. Seejärel pilgutad teadlikult 5 x silmi ja siis jätkad tööd). Selleks on oluline tööruumides tekitada töötajatele pilgu kontsentreerimiseks värvilaike (kunstiteosed, joonistused, fotod seintel; suuremad taimed vms). Pikemate pauside ajal on soovitatav lahkuda ruumidest ning minna välja. Väljaspool tööaega vältige silmade ülekoormamist. Arsti soovitusel võite kriitilistel perioodidel (pingeline tööaeg, eriti kuiva õhu periood; subjektiivsed füsioloogilised iseärasused) kasutada niisutavaid silmatilku või -salve. 14 1.4. ÕHU LIIKUMISKIIRUS, TÕMBETUUL TÖÖRUUMIDES Riskihinne Üldine tase 2. Kui hoida aknad külmal aastaajal avatuna, siis võib tase mõnel töökohal olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, Riskianalüüsi läbiviimise ajal tööruumides soovituslikest piirväärtustest suuremat õhu liikumise kiirust /tuuletõmbust/ ei nõuded tuvastatud. Töökohtade ülevaatamise ja töötajate küsitluse tulemusena tuvastati, et peamiseks tõmbetuule tekitajaks tööruumides on avatud aken. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ühes ruumis töötavad inimesed arvestaksid üksteisega ning soovitav on hoida aknaid avatuna vaid siis, kui kõik ruumis töötavad inimesed sellega nõustuvad ja/või puhkepauside ajal kui lahkutakse tööruumist. Soovituslikud piirnormid (hoone renoveerimise ajal kehtinud standard Standard EVS-EN:15251-2007 järgi II soojusmugavuse klass - kontorites lubatud vahemik 0,18 m/s kuni 0,22 m/s). Ohuteguri objektiivne mõju Külmetumise oht. Selja- ja kaelavalude teke (ülekoormushaiguste riski suurenemine), eriti kui õhutemperatuur on tervisele, töötajate soovituslikest piirnormidest madalam või kõrgem ja samal ajal on õhu liikumise kiirus suur (üle soovituslike piirnormide). hinnangud Lisaks soovituslikele piirnormidele on kerge töö tegemise ruumides oluline jälgida, et ruumi puhutav õhk (ventilatsioonist, avatud aknast) ei oleks ruumiõhust jahedam rohkem kui 5oC. Suurem risk on neil töötajatel, kes töötavad otsese vahetu päikesekiirguse mõjuväljas (töökohad, millele on suur operatiivne soojuskiirgus akendest) ning samal ajal avatakse aken. Töötajate küsitlustulemuste järgi on vaid vähesed töötajad (5%) seisukohal, et töökohal esineb pidevalt tuuletõmbust. 81% küsitlusele vastanud töötajatest leiab, et tuuletõmbus ei ole töökeskkonnas oluline probleem. Tööandja Tööandja abinõud: puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötajal on oluline ise jälgida oma töökoha seisundit ning vajadusel pöörduda viivitamatult tööandja poole. Teha ettepanekuid töökohtade ümberpaigutamiseks. Ka soojal aastaajal on oluline kanda sobivat (katvat kuid seejuures hingavat) rõivastust (õlad kaetud, vajadusel ülestõstetav krae või õlgadele võetav sall). Ühises ruumis töötavatel inimestel teha kompromisse ja arutada tööruumi üldist seisundit mõjutavad küsimused omavahel läbi. 15 1.5. ÕHUVAHETUS, VENTILATSIOONI-SÜSTEEMID. ÕHU SISSEPUHE, VÄLJATÕMME Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Selle taseme määramisel arvestatakse töötajate nõuded arvu ruumis, töötajate füüsilist koormust, tööruumi suurust ning kasutatavate seadmete hulka ja eripära. Mehaaniline väljatõmbeventilatsioon on tööruumides kohustuslik siis, kui tööruumis kasutatakse ohtlikke aineid, tehakse tööd, mis tekitab tolmu või eraldub töökeskkonda suitsu. Analüüsitud töökeskkonnas ei ole mehaaniline väljatõmbeventilatsioon kohustuslik, kuid siiski tuleb tagada piisav õhuvahetus. Kogu hoones (kõigis tööruumides) on mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Hoone renoveerimisjärgsel vastuvõtmisel on tehtud kontrollimõõtmised (Majatehnik OÜ katselabor, 16.01.2020.a. protokoll 20006). Mõõtmistulemuste põhjal saab järeldada, et ventilatsioonisüsteem vastab valdavas ulatuses projektijärgsele. Mõõtmistulemusi töötajate küsitlustulemustega võrreldes võivad probleemsed kohad olla: Ruum 115 (sissepuhke erinevus projektijärgsest 15%); Ruum 206 (nii sissepuhe kui väljatõmme 10% kehvem); Ruumides 209 ja 211 väljatõmme kehvapoolne; Ruum 2019 – sissepuhe ligi 15% kehvem projektijärgsest; Ruum 312 – väljatõmme; Ruum 409 – väljatõmme; Ruum 411 – sissepuhe; Ruum 414 – väljatõmme; Ruum 415 – väljatõmme ja sissepuhe; Ruum 504 – väljatõmme ja sissepuhe; Ruum 505 - sissepuhe; Ruum 513 – sissepuhe; Ruum 514 – väljatõmme; Ruum 612 – sissepuhe. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: puuduliku õhuvahetuse tulemusena võib ruumiõhus lubamatult kõrgele tõusta CO 2 tervisele, töötajate kontsentratsioon ning see omakorda vähendab töötaja töövõimet, põhjustab unisust ja suuremate hinnangud kontsentratsioonide juures peavalu ja lõpuks teadvuse kaotust. Analüüsitud töökeskkonnas on töötajate hinnangul probleeme õhuvahetuse piisavuse tagamisega - ruumides on umbne ning soojal aastaajal suurendab ebamugavust ruumiõhu kõrge temperatuur. Töötajate hinnangud: 23,8% töötajatest on seisukohal, et õhuvahetuse probleeme esineb pidevalt ning 33,3% leiab, et õhuvahetuse probleeme esineb sageli. Tööandja Tööandja sekkumismeetmed: jälgida töökeskkonna seisundit pidevalt (põhiliseks indikaatoriks on mikrokliima sekkumismeetmed parameetrid - õhutemperatuuri oluline tõus annab märku, et CO2 kontsentratsioon liiga kõrge. Umbsetes tööruumides riskitaseme väheneb töövõime - sümptomiteks väsimuse teke, peavalu ja tähelepanu langus. Oluline on koostöös hoone haldajaga vähendamiseks (RKAS) muuta võimalusel süsteemi seadistusi tagamaks piisavat õhuvahetust tööruumides. Oluline on süsteemi regulaarne hooldus, s.h. puhastus, filtrite vahetus jms. toimingud. NB! Juhendada töötajaid - kontoriergonoomika - sagedane liikumine, võimlemisharjutused parandavad verevarustust ning vähendavad "õhupuuduse" sümptomeid. Töötaja abinõud Töötajatel jälgida oma töökeskkonda ning vajadusel pöörduda kaebustega viivitamatult töökeskkonnavoliniku ja/või tööandja poole. Pauside ajal lahkuda tööruumidest ning viibida võimalikult palju väljas. Puhkepauside ajal teha sobivaid võimlemisharjutusi aju verevarustuse tagamiseks. Pidev istuv tööasend põhjustab selle, et töötaja ümber tekib seisva, CO2-rikka õhu kogunemine, lisaks põhjustab staatiline istuv asend vereringe häireid, verevool ajju väheneb ja ajus tekib hapnikuvaegus (sümptomid viitavad õhupuudusele kuigi ruumiõhus keskmiselt on hapnikku piisavalt). Probleemi lahendamiseks tuleks püsti tõusta, ringi kõndida (terviserada treppidel vms) ja siis jätkata töö tegemist. 16 1.6. STAATILINE ELEKTER Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Staatilise elektri teke on võimalik (sünteetiliste) materjalide hõõrdumisel. •Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000-voldist nõuded laengut •Et kuulda, on vaja 4000-voldist laengut •Et näha, on vaja üle 5000-voldist laengut. Tekkiva laengu tugevust mõjutab ruumiõhu suhteline niiskus. (Näiteks sünteetilisel vaibal kõndimine - õhuniiskus 20% - laeng 35000V, õhuniiskus 80% - laeng 1500V; sünteetilise kattega toolil istumine - õhuniiskus 20%-laeng 18000V, õhuniiskus 80% - laeng 1500V). Analüüsitud töökeskkonnas on töötajat häiriva staatilise elektri teke pigem ebatõenäoline - töökeskkonnas kasutatav vapikate on sertifikaadi kohaselt madala riskiga ( (EN 1815) ≤ 2 KV). Teoreetiline, kuid siiski madal risk vaipkattega ruumides külmal aastaajal - kui ruumiõhu niiskuse tase langeb ja töötajad kannavad sünteetilisi rõivad ning sünteetilise tallaga jalanõusid. Tervist kahjustava või tuleohtu põhjustava staatilise elektri teke ei ole analüüsitud töökeskkonnas tõenäoline. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: laengute suurus kehal võib ulatuda 5000 voldini, nende suurus sõltub õhu suhtelisest niiskusest. Mida tervisele, töötajate väiksem on õhuniiskus, seda suurem potentsiaal koguneb meie kehale. Kõige ohtlikumad kuud on talvekuud, hinnangud vähemohtlikud juunist septembrini. Staatilist laengut tunnevad inimesed erinevalt. Mõni on väga tundlik, teine ei tunne midagi, see oleneb naha elektrijuhtivusest. Töötaja tervist kahjustavat staatilist elektrit analüüsitud töökeskkonnas ei esine. Tähelepanelikud peaksid olema töötajad kellele on siirdatud invasiivsed meditsiiniseadmed (sisekõrva implantaat; südamestimulaator vms). Tööandja Tööandjal puudub võimalus otseste sekkumismeetmete rakendamiseks, kuna töökeskkonnas mõningane sekkumismeetmed sünteetiliste viimistlusmaterjalide, mööbli vms. kasutamine on paratamatu. riskitaseme Võimalust mööda tuleks tegeleda ruumiõhu niiskuse taseme kontrollimisega ning püüda hoida õhuniiskuse tase kõigis vähendamiseks tööruumides vähemalt 30% piiril ka külmal aastaajal. Teha selleks koostööd hoone haldajaga. Niisutamise puhul tuleb jälgida, et puhastamata õhuniisutaja/ vent. süsteemi kaudu ei oleks bakterite ruumikandumise ohtu (õhuniisutid pakuvad bakterite kasvuks soodsat keskkonda). Tsentraalseid külma-vee õhuniisuteid on võimalik kasutada mehaanilise ventilatsioonisüsteemi korral - need peavad olema ühendatud veevõrku ja varustatud vee äravooluga. Autonoomseid konsooltüüpi õhuniisuteid, mis niisutamise jaoks retsirkuleerivad vett, ei ole soovitatav töökeskkonnas kasutada, kuna vesi nendes süsteemides saastub kiiresti mikroorganismidega (legionella vms). Töötaja abinõud Töötajal vajalik tööandja teavitamine, juhul kui staatiline elekter teda väga häirib või kui tegu on riskigruppi kuuluva (südamestimulaatori või muude elektrooniliste meditsiiniliste abivahenditega seadmete kasutaja) töötajaga. Kui kuulute riskigruppi (saate tihti "särtsu"), siis talvel on vaipkatetega tööruumides soovitatav kanda puuvillasest materjalist rõivaid ja nahktallaga jalanõusid. 17 1.7. VÄLISÕHU TEMPERATUUR JA MUUD MÕJURID VÄLJAS TÖÖTAMISEL Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TTOS ja VV 14.06.2007 määrus 176 ei kehtesta nõuded kliimatingimustele. VV määruse 176 kohaselt peab nõuded tööandja tagama töötaja kaitsmise ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Välitööl tuleb rakendada abinõusid, et töötajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise eest. Olukord: analüüsitud töökohtadel peavad töötajad vastavalt vajadusele viibima väljas, liikudes klientide, koostööpartnerite juurde. Töö tegemisel kasutatakse ametisõidukeid. Ohuteguri objektiivne mõju Vahetu tervisemõju: suured temperatuurimuutused lühikese aja jooksul võivad suurendada viirushaigustesse (nn. tervisele, töötajate külmetushaigustesse) nakatumise tõenäosust; Pikaajaline väljas liikumine ebasobivas rõivastuses madala hinnangud õhutemperatuuri, tuuletõmbuse ja suure õhuniiskuse tingimustes suurendab luu- ja lihaskonnahaiguste tekke tõenäosust. Kaudne tervisemõju (õnnetusoht): väljas liikumisel temperatuurimuutused, sademed suurendavad õnnetusohtu nii jalgsi kui autoga liikumisel - kukkumisoht ja sellest tingitud traumad; liiklusõnnetustesse sattumise oht. Tööandja 1. töökorraldusabinõud - töötajad saavad üldjuhul väljas liikumiseks valida sobiva aja, mõõdukas isiklik otsustuspädevus sekkumismeetmed ning järelevalvetoimingute edasilükkamine ebasoodsate ilmastikuolude korral kui ei ole tegu kiireloomulise riskitaseme menetlustoiminguga. vähendamiseks 2. sobivad töörõivad ja -jalanõud – välitööd tegevatele ametnikele väljastatakse tööriided ja isikukaitsevahendid vastavalt asutuse „Isikukaitsevahendite väljaandmise ja kasutamise korrale“. Väljastatavad tööjalanõud (kummikud, turvasaapad) peavad olema libisemisohtu vähendava tallaga. 3. töötajate juhendamine. Töötaja abinõud Vali väljas liikumiseks võimalusel sobiv aeg. Veendu, et kannad sobivaid ülerõivaid, vajadusel peakatet; jalanõusid. Veendu, et kaasas on vajalikud isikukaitsevahendid. Sõidukiga liikumisel veendu, et sõiduki omadused (NB! elektriautod) ja tehniline seisukord vastavad aastaaja nõuetele. Väga ebasobivate ilmastikuolude korral lükka konkreetse tööülesande täitmine edasi. 18 2. MUUD FÜÜSIKALISED TEGURID VALGUSTUS - sisetöökohad EVS-EN 12464-1:2011 - liikumisteed, trepid, koridorid - 100 lx, liftid - 100 lx, valgustustihedus lifti ees - 200 lx, bürootöökohad tab. 5.26 - (kuvaritöökohad 500 lx, kuvaritöökoha vahetu lähiümbrus 300 lx; konverentsi- ja nõupidamisruumid 500 lx (reguleeritav valgustus), arhiivid 200 lx. Välistöökohad, territoorium - standard EVS-EN 12464-2:2014. 2.1. LOOMULIK VALGUS TÖÖKESKKONNAS Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Olukord: Asutuses on enamik pidevalt kasutatavaid tööruume varustatud akendega. Ilma akendeta on vastuvõtu nõuded töökoht ning töökohad 0-korrusel (seal küll pidevalt keegi ei tööta). Õiguslik nõue: VV 14.06.2007 määrus nr 176 - Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Päikesevalgus ei tohi langeda otse visuaalsetele tööülesannetele või otse tööd tegevatele inimestele. Loomuliku päevavalguse puudumisel peab töökohas olema tagatud piisav kunstlik valgustus. Analüüsitud töökeskkonnas ei ole aknad pindkaetud klaasiga. Otsese päikesevalguse blokeerimiseks on akendel rulood või kardinad kuid need võivad olla ebapiisavad. Ohuteguri objektiivne mõju Loomuliku valguse pikaajaline puudumine tingib väsimust ja tekitab psüühilisi probleeme kuid puuduvad tõenduspõhised tervisele, töötajate andmed, et loomuliku valguse puudumine töökeskkonnas tekitab tervisekahjustusi. Tööandjal on kohustus tagada kõigis hinnangud ruumides piisav valgustatuse tase ning akende puudumisel ja/või pimedal aastaajal tuleb piisav valgustatus tagada kunstliku valgustusega. Terviseriskide maandamiseks on kehtestatud nõue, et ruumides, kus viibivad inimesed (kõik kontoriruumid, nõupidamisruumid jms), tuleb kasutada valgusteid, mille värvisesitus on lähedane loomulikule päevavalgusele (max väärtus Ra 100, kohustuslik on vähemalt Ra 80). Valgusallika värviesitusomadusi võivad vähendada selle optiline süsteem, klaasimine ja värvilised pinnad, seega on kunstliku valguse puhul täpset nägemisteravust nõudva töö puhul soovitatav heledates toonides viimistlusmaterjalide ja mööbli kasutamine. Võimalikult loomulik värviesitus tagab nägemisvõime, mugavuse ja heaolutunde. Töötajate hinnangud: 78,6% küsitletud töötajatest on seisukohal, et nende töökohal on pidevalt tagatud piisav või sobiv loomulik valgus. Tööandja Kõigil töötajatel peab olema võimalik vaatekaugust ja-keskkonda vahetades puhata ning vaimu värskendada. sekkumismeetmed Loomuliku päevavalguse vähesus töökeskkonnas võib olla tingitud sellest, et aknapinnad tuleb katta sobivate katetega riskitaseme otsese päikesekiirguse blokeerimiseks. Aknakatete kasutamine on aga hädavajalik, kuna see võimaldab vähendamiseks päikesepoolsetes ruumides takistada ruumiõhu temperatuuri liigset tõusu. Lamellkardinad ei ole nii tõhusad. Lisaks temperatuuri tõstmisele halvendab otsene päikesekiirgus arvuti kuva kvaliteeti ja seeläbi põhjustab silmade väsimust ja lõpuks nägemisteravuse halvenemist. Vastuvõtus asuval töökohal loomulik valgus puudub. Suuremates tööruumides paiknevad osad töökohad aknast kaugemal kuid ruumis on loomulik valgus siiski olemas. Töötaja abinõud Töötaja isiklikud abinõud: juhul kui töökohal puudub pikema aja vältel loomulik valgus (ka juhul, kui aknad on kaetud ning see tekitab teis häiritusse tunde), väljuda puhkepauside ajal võimalusel tööruumidest. Tegu ei ole aktiivse tervistkahjustava faktoriga, vaid pigem mõjutab töötajate üldist enesetunnet ja tekitab kurnatust. Kui Teie arvates on tööruumis kasutatavad valgustid ebasobivad - s.t ei taga teie subjektiivset nägemismugavust, siis pöörduge viivitamatult otse või töökeskkonnavoliniku vahendusel tööandja poole ja püüdke leida sobiv lahendus. 19 2.2. KUNSTLIK VALGUSTUS TÖÖKESKKONNAS. TÖÖRUUMIDE ÜLD- JA KOHTVALGUSTUS. TÖÖTAJATE SUBJEKTIIVNE NÄGEMISMUGAVUS Riskihinne 3, pärast valgustuslahenduse korrigeerimist teha kontrollmõõtmised ja hinnata riskitaset uuesti. Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Kui töökoha valgustuse osas on juhindutud nõuded standardi EVS-EN 12464-1:2011 nõuetest, eeldatakse, et töökoha sisevalgustuse nõuded on täidetud. Vajadusel tuleb töökoha valgustatust suurendada vastavalt töötaja eale või terviseseisundile. Põhinõuded valgustuskeskkonnale: nägemismugavus, nägemisvõime säilimine elu jooksul, ohutus, ergonoomika, psühhofüsioloogiliste protsessidega arvestamine. Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teise ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. (Töökeskkonnas kasutatavad värvustemperatuurid - soe (soevalge) alla 3300 K; vahepealne (neutraalvalge) 3300 kuni 5300 K; külm (päevavalgusvalge) üle 5300). Olukord: Analüüsitud töökeskkonnas on töökohad varustatud LED valgustitega. Kõigis kasutatavates ruumides on märtsis 2020.a. läbi viidud valgustuse kontrollmõõtmised (Elcity OÜ 26.03.2020.a. valgustustiheduse kontrollmõõtmiste aruanne NR. VT-005ÜLD-2020). Aruandest nähtub, et paljudes olme- ja üldkasutatavates ruumides ja paljudes tööruumides on mõõdukas või oluline alavalgustus ka siis kui inimesed ei viibi töökohtadel. Töökohtadel on alavalgustuse üheks või peamiseks põhjuseks töökohtade paigutuse sobimatus valgustuslahenduse suhtes (valgustid jäävad töötaja selja taha vms). Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: Valesti valitud, valesti paigutatud või valesti dimensioneeritud valgus põhjustab uimasust, unisust, tervisele, töötajate tähelepanu langust (, valesid tööliigutusi, ebaergonoomilisi asendeid, silmade ülepinget ja sellega kaasnevaid hinnangud ärritusnähtusid (silmade kuivus, punetus, kipitamine), nägemisteravuse halvenemist, õnnetusohtu (muuhulgas kokkupuutejuhtumite ohu olulist suurenemist), vaimseid terviseprobleeme. Ülevalgustatus võib tekitada väsimust, peavalu ja silmade kuivust ning valulikkust. Tööruumide, üldkasutatavate ruumide alavalgustus tekitab ohu tööõnnetusteks; Töökohtadel kuvaritöö ja muu täpset nägemisteravust nõudva töö tegemisel põhjustab pikaajaline alavalgustus silmalihaste ülepingest tingitud väsimust ning selle tulemusena võib halveneda nägemisteravus. Esmaste subjektiivsete kaebustena võib pikaajalises alavalgustatuses töötajatel esineda silmade väsimust, peavalu, pearinglust. Pimestusräigus suurendab tööõnnetuste ohtu ning põhjustab silmade olulist ülekoormust. Heledad läikivad tööpinnad ja seinad peegeldavad valgust, tumedad seevastu neelavad. Pastelsed toonid on „silmasõbralikud“. Töötajate küsitluse tulemused: 10,7% vastanutest on seisukohal, et valgustatuse tase töökeskkonnas on ebasobiv; 27,4% vastanutest leiab, et valgustus on enam-vähem sobiv ja 61,9% töötajatest leiab, et valgustatuse tase on sobiv töö tegemiseks. Tööandja Oluline on tagada piisav valgustus ohutuks töötamiseks ning seejuures tagada igale töötajale sobiv nägemismugavus. sekkumismeetmed Eriti oluline on tagada nõutav valgustus suure nägemiselundkonna koormusega töödel (tabelite, teiste mahukat arvinfot riskitaseme sisaldavate dokumentide täppisjälgimine vahetult või arvutiekraanil). vähendamiseks Tööandja tegevused: 20  1. Pöörduda hoone haldaja poole ning nõuda kõigis alavalgustatud tööruumides (Elcity OÜ aruanne NR. VT- 005ÜLD-2020) valgustuslahenduse korrigeerimist lähtudes töökohtade tegelikust paigutusest. Nii üld- kui kohtvalgustid peavad paiknema nii, et ei pimestaks töötajat kuid valgustaks samas vajalikul määral töötsooni. Pärast korrigeerivaid tegevusi viia läbi uus kontrollmõõtmine. 2. Vajadusel korrigeerida sobiva tulemuse saavutamiseni valgustust kohtvalgustuse abil. Ka nõupidamisruumides tagada nõutav valgustustihedus (500 lx), kasutada vajadusel täiendavaid kohtvalgusteid. Valgustus nõupidamisruumides peab olema reguleeritav. 3. Pidevalt jälgida töökeskkonna valgustatuse taset sisekontrolli käigus (või nõuda pistelist kontrollmõõtmist üürileandjalt), tagada lampide õigeaegne vahetamine (jälgida hooldeväärtust). Töötaja abinõud Töötajatel jälgida oma töökoha seisundit ning pöörduda vajadusel viivitamatult kas töökeskkonnavoliniku vahendusel või otse tööandja poole, kui on vaja vahetada valgusteid või täiendada töökoha valgustust kohtvalgusti abil. Puhkepauside ajal kõigil suurt silmade pingutust nõudva töö tegijatel (kontoritöötajad) teha silmalihaste lõõgastamiseks harjutusi (nt 20-20-20 harjutus või muud sarnased). Silmadega seotud kaebuste (kui silmad tunduvad väga kuivad ja valulikud) tekkimisel (õhk võib muutuda kuivaks) vaid arsti soovitusel ka niisutavate silmatilkade kasutamine. 21 2.3. ELEKTRILÖÖGI OHT (elektripaigaldiste ohutus; elektritöövahendite korrasolek; elektriohutusnõuete täitmine tööprotsessis). TÖÖKESKKONNAS ASUVATE TOITEJUHTMETE JA-KAABLITE VIGASTAMISE OHT TÖÖ KÄIGUS. Riskihinne Üldine tööst tulenev tase – 1, paigaldiste ohutuse kontroll – riskitase vajadusel hinnata objektipõhiselt elektriohutusnõuete eiramisel riskitase kõrgem Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: Elektripaigaldiste hooldus ja käitamine peab toimuma kooskõlas kehtivate normidega (Seadme nõuded ohutuse seadus, MTM 26.06.2015 määrus nr 74). Pikendusjuhtmete kasutamine töökeskkonnas on eesmärgipärane ainult ajutise lahendusena ning kindlasti tuleb arvestada, et ülekoormatud ahelad (nt. pikendusjuhtmete jadaühendused) võivad põhjustada lühise ja tulekahju. Töökeskkonnas peavad sõltuvalt töö iseloomust olema asjakohased maandused. Olukord: kõik töös kasutatavad seadmed on elektritoitega (kontoriseadmed). Paljudel töökohtadel on 2 või rohkem kuvarit. Muud kontoriseadmed vastavalt töö iseloomule. Töökeskkonnas lahtiselt asuvad toitejuhtmed ja kaablid peavad paiknema ohutult (et ei jääks liikumisteedele, tooli alla või kõndimisel jalgade alla) ning nende töötsoonist eemaldamise võimatuse korral olema nähtavalt tähistatud. Elektriseadmeid (s.h. sülearvutite adapterid ja toitejuhtmed jms) ei tohi asetada küttekehade lähedusse. Riskianalüüsi andmete kogumise ajal nähtavaid puudusi ei tuvastatud. Ohuteguri objektiivne mõju Terviseoht: Elektrijuhtmete ja -kaablite vigastamisel on võimalik elektrilöök ja selle tagajärjel traumad. Elektriseadmete tervisele, töötajate hooldamata jätmisel võivad hooldamata ja/või nõuetele mittevastavad seadmed ja elektripaigaldised põhjustada hinnangud õnnetusi - tulekahju jms. raskeid tagajärgi. Elektriohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tõsist vara- ja tervisekahju. Tööandja Tööandja abinõud ohutuse tagamiseks: töökeskkonnana kasutatavatel hoonetel on kasutusluba; elektripaigaldised on sekkumismeetmed kontrollitud ja nõuetelevastavad. Paigaldiste ohutuse tagab hoone haldaja. riskitaseme Vajalik on töötajate elektriohutusalane juhendamine elektriohutusnõuete täitmise tagamiseks. vähendamiseks Pikendusjuhtmed ei tohi kontoris asendada alalist juhtmestikku. Tagada kõigile elektriseadmetele korrektne ühendus, pikendusjuhtmeid kasutada ainult ajutise lahendusena ning mitte tekitada pikendusjuhtmetest jadasid. Sülearvuti kasutamisel oluline jälgida, et pikendusjuhtmed ega sülearvutite toitejuhtmed, adapterid paikneksid vabalt ning ohutult. Toitejuhtmete vigastuse, seadmete rikke korral elektritöövahendite kasutamine keelatud, töö tuleb kohe katkestada ning informeerida tööandjat juhtunust. Pidev sisekontroll. Töötaja abinõud Töötajatel kohustus järgida elektriohutuse nõudeid. Ärge asetage pikendusjuhtmeid, elektrijuhtmeid, adaptereid radiaatorite lähedale või peale. Eemaldage toitejuhtmed vooluvõrgust kui need ei ole kasutuses. Elektriseadmeid ja - tööriistu lubatud kasutada ainult eesmärgipäraselt. Elektriseadmete rikkest teavitada viivitamatult tööandjat/tööandja määratud pädevat isikut ning kuni olukorra lahendamiseni eemaldada vigane seade/pikendusjuhe vooluvõrgust. 22 2.4. MÜRA (seadmed, tööprotsess, ruumide iseärasused) TÖÖKESKKONNAS Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 12.04.2007määrus nr 108 - kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et töökeskkonna müratase on 80 dB(A) või nõuded ületab selle, on tööandja kohustatud koostama ja rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tööandja on kohustatud märgistama müraallikad ja ohualad asjakohaste hoiatusmärkidega seal, kus müratase on 80 dB(A) või ületab selle. Alates 85 dB(A) on müra kuulmist kahjustav. Olukord: analüüsitud töökeskkonnas üheski tööruumis töö tegemisel kuulmist kahjustavat müra ei esine. Tööandja peab tagama töötajate ja teiste hoones viibivate isikute tervisekaitse siiski ka laiemas tähenduses – s.t sellistes keskkondades peame juhinduma RterS ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42. Ja selle määruse kohaselt peab iga hoone valdaja (s.h. tööandja) arvestama määrusega konkreetsele hoonetüübile (nt büroo) kehtiva müra piirtasemega ning nii nagu määrus sätestab, siis ei tohi ehitistes müra ületada piirtaset. Kui piirtase (sõltuvalt büroo tüübist 40 dB(A) või 45 dB(A)) on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Tuleb muidugi mõista, et määruses 42 toodud piirtasemete puhul ei ole tegu tõendatult tervistkahjustava heliga vaid pigem HÄIRIVA MÜRAGA – s.t sekkumisabinõude valikul tuleb sellest lähtuda. Pisut enam võib häirivat müra esineda ruumides, kus on palju töökohti. Kontoritöökohtadel võivad häirivat müra tekitada kontoriseadmed (printerid), kuid need on analüüsitud töökeskkonnas paigutatud töötajatest eemale. Välitööd tegevatel ametnikel võimalik kokkupuude kuulmist kahjustava müraga. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: häiriv müra (ekvivalentne müratase tööpäeva jooksul 45 dB(A) kuni 70 dB(A), ei kahjusta inimese tervisele, töötajate kuulmiselundkonda. Häiriv müra võib põhjustada väsimust ja kahjustada tervist riskigruppi (nt. kroonilised hinnangud südame- ja veresoonkonna haigused) kuuluvatel töötajatel: Häiriva, 45 – 70 dB(A) müra tulemusena langeb tööviljakus, tõuseb õnnetuste oht (nt kokkupuutejuhtumid), sagenevad väsimusega seotud sümptomid, kõrgenevad stressiindeksi näitajad, mis omakorda võib viia kõrge vererõhu ja kroonilise väsimuse avaldumiseni. Võivad tekkida närvisüsteemi häired — peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus. Vali, tervist, s.h. kuulmiselundkonda kahjustav müra: Alates 80 dB(A) müratasemest on võimalik tervisekahjustuste teke kui viibite sellise müra keskkonnas kogu tööpäeva. Kuulmiskahjustused tekivad mürast, mille ekvivalentne ekspositsioonitase 8 h tööpäeva jooksul algab 85 dB(A)-st. Selline müra suurendab ka õnnetuste ohtu, töötajate üleväsimust ning südame-veresoonkonnahaiguste avaldumist. Analüüsitud töökeskkonnas sellist müra üheski tööruumis ei esine. Kuulmist kahjustavat müra võib esineda välitööl – tervisekahjustuste vältimiseks kasutada sel juhul kuulmiskaitsevahendeid. Tööandja Tööandja on analüüsitud töökeskkonnas häiriva müra taset vähendanud: 1. tehniliste abinõudega - nt kasutatakse sekkumismeetmed tänava- ja olmemüra summutavat siseruumi- või fassaadiviimistlust; 2. töötajatel on võimalik teha regulaarselt riskitaseme närvisüsteemi puhkamiseks tarvilikke pause; 3. tööruumides on põrandal sammu- ja tegevusmüra summutavad vähendamiseks vaipkatted; Võimalusel tagada pikemate telefonivestluste, s.h. isiklike telefonikõnede pidamiseks on eraldatud boksid (praegu ei ole), nõupidamised toimuvad üldjuhul nõupidamisruumides kuid sageli kogunetakse korrustel asuvatele avatud puhkealadele – võimalusel vältida seda või eraldada puhkealad töötsoonist heli summutavate vaheseintega. 23  Täiendavad võimalused häiriva müra mõju tuvastamiseks ja vähendamiseks: 1. Vajalik tervisekontrollis hinnata suurema töötajate arvuga ruumis, häiriva müra keskkonnas töötamise võimalikku tervisemõju; 2. suuremates ruumides saab vajadusel töökohtade eraldamiseks kasutada rohkem pehmeid materjale - madalad, kõvad riiulid ei aita müra summutada; 3. seintele võib paigutada kunsti vms ning ruumis võiks kasutada rohkem suuri taimi kuna suur avatud ruum ning tühjad seinad peegeldavad helilaineid ja müra liigub ruumis paremini; 4. võimalusel eraldada korrustel asuvad avatud puhkealad tööaladest heli summutavate kergvaheseintega vms. 5. juhendada töötajaid - kuidas puhkepauside ajal taastuda häirivast mürast; 6. töötajate soovil väljastada neile süvenemist nõudva töö tegemiseks häirivat müra summutavad sobivad kuulmiskaitsevahendid (SNR max 20). 7. võimalus teha kaugtööd. Kuulmist kahjustav müra välitööl – väljastada välitööd tegevatele ametnikele kuulmiskaitsevahendid (soovitav on nii madala (SNR kuni 25) kui suure (SNR üle 25) summutusvõimega kuulmiskaitsevahendite hankimine, et töötajal oleks võimalik valida sobivad sõltuvalt objektil tegelikult esinevast müratasemest. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: kõige olulisem on töötajate teadlikkus - töökeskkonnas esinev stressor (eriti süvenemist nõudva analüütilise vms. töö puhul) on ka töömüra (isegi telefoni sage helisemine, arvutiklahvide klõbin). Müra mõju töötajate stressitasemele sõltub keerulisest tegurite kombinatsioonist: 1. müra laadist (selle valjusest, toonist ja etteaimatavusest); 2. tööülesande keerulisusest (nt kui töö nõuab keskendumist, võib teiste jutt stressorina mõjuda); 3. kutsealast (nt muusikud võivad kannatada tööstressi all mure tõttu kuulmiskahjustuse pärast); 4. töötaja individuaalsetest omadustest. Teatud asjaoludel, eriti kui töötaja on väsinud, võivad stressi põhjustada muul ajal täiesti kahjutud müratasemed. Selleks, et oma tervist kaitsta, peaksid häiriva müra keskkonnas töötavad inimesed tegema regulaarseid lühiajalisi katkestusi töös (vajalik ka kontoritöös - nt - assistendid, referendid, personalitöötajad, klientide vastuvõtmisega tegelevad ametnikud ja teised, kellel on pidevalt vaja suhelda). Pausi ajal on kindlasti oluline ringi liikuda (vereringe stimulatsioon ja seeläbi närvisüsteemi pingeseisundi leevendamine). Iga töötaja saab oma töökeskkonnas arvestada kolleegidega - ühises tööruumis vältida pikki isiklikke telefonikõnesid, intensiivseid telefonihelinaid jms. Probleemide tekkimisel (kui Sul on tekkinud tervisekaebused, mida seostad häiriva müraga) pöördu viivitamatult tööandja poole ja palu vajadusel erakorralist tervisekontrolli. Välitööl kasuta vajadusel kuulmiskaitsevahendeid. 24 2.5. VIBRATSIOON Riskihinne 0 Olukorra kirjeldus, Õiguslikud nõuded: VV 12.04.2007 määrus nr 109 - kui riskianalüüsi tulemusel selgub, et määruses toodud nõuded vibratsiooni meetmete rakendusväärtusi ületatakse, on tööandja kohustatud koostama ning rakendama tehniliste ja töökorralduslike meetmete tegevuskava töötajate vibratsiooniga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. Tegelik olukord: analüüsitud töökeskkonnas puudub töötajatel kokkupuude tervist kahjustada võiva üld- või kohtvibratsiooniga. Ohuteguri objektiivne mõju Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas määruse 109 kohaselt on: tervisele, töötajate üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) hinnangud ületab 0,5 m/s2 (edaspidi üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2 (edaspidi kohtvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Sellist vibratsioonitaset analüüsitud töökeskkonnas ühelgi ametikohal ei esine. Tööandja Tööandja abinõud: puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks. sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks. 25 2.6. IONISEERIV KIIRGUS, LOODUSLIK RADOON Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Töökeskkonnas ei kasutata ioniseeriva kiirguse allikaid. Töötajaid võib mõjutada ainult looduslik kiiritus (maise nõuded või kosmilise päritoluga looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest - nt looduslik radoon - põhjustatud kiiritus). Keskkonnaamet tagab uuringute või muude asjakohaste meetodite abil kõikide toimingute väljaselgitamise, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on käesoleva seaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär. Täna viiakse hoonete ehitamisel läbi asjakohased uuringud ja väljastatakse kiirgusohutushinnang enne hoone kasutusloa väljastamist. TTJA kasutab aga tööruume, mis on ehitatud enne sellise kontrollinõude kehtestamist. Asutuse tööruumid asuvad KEM 30.07.2018 määruse 28 järgi kõrgendatud radooniriskiga maa-alal (Tallinna linn). Tööandja korraldab õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine peab olema tehtud hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Kui õhu radoonisisaldus vastab viitetasemele, korraldab tööandja kordusmõõtmise iga kümne aasta tagant. Ohuteguri objektiivne mõju Deterministlike kahjustuste (tekivad, kui otsene tagajärg kiiritusele, iseloomulik on doosiläve olemasolu (> 100 mSv), tervisele, töötajate millest väiksemad doosid mõju ei avalda. Suuremate dooside korral kaasneb põletikuline kahjustus, koe hukkumine) hinnangud teke loodusliku radooniga kokkupuutes ei ole võimalik. Stohhastilised kahjustused. (Kahjustuse tekkimine on juhusliku iseloomuga. Avalduvad suurenenud tõenäosusena haigestuda eluaja jooksul vähki või saada defektidega järglasi. Haiguse kulg ei sõltu doosi suurusest, küll aga sõltub doosi suurusest haigestumise tõenäosus) radooniga kokkupuutes on võimalikud, kui radooni kontsentratsioon pika aja vältel ületab viitetaset (300 Bq/m3 õhus). Tööandja Vajalik on ruumiõhu radoonisisalduse mõõdistamine (võib korraldada koos haldajaga) hiljemalt 01.07.2023.a. läbi viia sekkumismeetmed hoone 0-korrusel asuvates tööruumides. Sekkumismeetmete valik KEM 30.07.2018 määruse 28 järgi sõltuvalt riskitaseme mõõtmistulemustest. vähendamiseks Töötaja abinõud Puudub vajadus sekkumismeetmete rakendamiseks. 26 2.7. TEHISLIK OPTILINE KIIRGUS, ELEKTROMAGNETVÄLJAD Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 08.04.2010 määrus nr 47 - tööandja peab arvestama optilise kiirguse allikate ja nendega seotud nõuded töövahendite tootjate või tarnijate antud tehnilistele andmetele ja soovitustele seadmete paigaldamisel, märgistamisel ja kasutamisel; valgustundlike kemikaalide ja optilise kiirguse koosmõju, mis võib kahjustada töötajate tervist; võimalikke kaudseid mõjusid nagu ajutine pimestamine, plahvatus või tulekahju; Tehislik optiline kiirgus jaotatakse laser- ja mittekoherentseks kiirguseks. Olukord: analüüsitud töökeskkonnas olulisi elektromagnetilise kiirguse allikaid ei kasutata. Mõningane kokkupuude sellise kiirgusega on kaasajal vältimatu - igas töökeskkonnas on suure vooluga elektrikaablid, elektrikilbid, võimsad serverid, telefonijaamad, pidev mobiiltelefonide kasutamine vms. Analüüsitud töökeskkonnas töötajate vahetu viibimise kohtades selliseid suure mõjuga kiirgusallikaid ei esine ning TTJA töökeskkonda saab üldiselt lugeda madala tehisliku optilise kiirgusega töökeskkonnaks. Tehniliste üksuste (ennekõike sideosakond) töötajad peavad tööülesannete täitmisel sageli viibima objektidel kus raadiolainete, elektromagnetkiirgusega kokkupuute tõenäosus on suurem (tugijaamad; raadiosageduslikud valgustusseadmed; elektripaigaldised faasivooluga üle 100A; radarid; ringhäälingusüsteemid jms). Ohuteguri objektiivne mõju Kokkupuude olulise (piirnorme ületava) tehisliku optilise kiirgusega omab järgmist tõendatud toimet: tervisele, töötajate 1. Biofüüsikaline mõju hinnangud termoefekt, kus kehakoed soojenevad liigselt, mis väljendub kehatemperatuuri tõusus ning kogu keha või lokaalses kuumastressis; lihaste; närvisüsteemi stimulatsioon. 2. Mõju reproduktiivorganitele – viljastumisvõime vähenemine; raseduse katkemise oht 3. Aktiivsete siirdatud invasiivsete meditsiiniseadmete (nt. südamestimulaatorid; siirdatud insuliinpumbad; implantaadid) töö häired. Tööandja Kuidas kaitsta töötajaid suure riskiga töökeskkondades: 1) Eemaldada kiirgusallikas - lülitada see välja, kui see välja või sekkumismeetmed asendada alternatiivse, ohutuma lahendusega. riskitaseme 2) Viia töötajad kiirgusallikast kaugemale – elektromagnetvälja tugevus väheneb kauguse ruuduga;. Sarnaselt tuleb vähendamiseks töötajatele töökohtade valikul arvestada suure vooluga elektrikaablite või seadmete lähedusest. 3) Ekraneerida (varjestada) kiirgusallikas – ehitada töötajate kaitseks ekraan tagasipeegeldavast või absorbeerivast materjalist. Varjestada võib kaablid ja muud seadme kiirgavad osad. 4) Kaitsta töötajad – ekraneeriva riietuse valik (ei toimi madalsageduslike magnetväljade vastu). Sideosakonna, teiste suurema riskiga välitööd tegevate ametnike juhendamine terviseriskidest. Vajadusel eririietus objektidel käimiseks. Tervisekontroll. Raseda töötaja töö ümberkorraldamine vajadusel. Kui mõnel töötajal on subjektiivsed kaebused, siis töötaja psühhosotsiaalse ebakindluse ja hirmu vähendamiseks on tööandjal kõige mõistlikum kaaluda töökoha ümberpaigutamist või allikast kaugemale nihutamist. Selle võimatuse korral kasutada sobivat varjestust kiirgusallikal. Töötaja abinõud Töötajal puudub analüüsitud töökeskkonnas vajadus mitteioniseeriva tehisliku optilise kiirguse riski vastu sekkumismeetmete rakendamiseks. Subjektiivsete kaebuste tekkimisel pöördu tööandja poole ja palu vajadusel erakorralist tervisekontrolli. 27 3. TÖÖÕNNETUSTE OHTU PÕHJUSTAVAD OHUTEGURID 3.1. TÖÖKESKKONNA KUJUNDUSEST TINGITUD ÄRALÖÖMISE OHT. USTE, LIFTIDE, TREPPIDE KASUTAMISEL ÕNNETUSTE OHT, MUUDE VIGASTUSTE OHT Riskihinne 1, treppidel 3 (kui ohualad märgistatud, 0-korrusel astmekõrguste erinevus kõrvaldatud - riskitase 2) Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 14.06.2007 määrus 176 - uste liikumine ei tohi töötajat ohustada. Pöörd- ja pendeluksed (s.h. nõuded turvaväravad) peavad olema läbipaistvad või vaateavaga. Läbipaistvad uksed peavad olema selgesti märgistatud. Ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevad liikumisteed ja trepid, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud ohutu liikumine. Analüüsitud töökeskkonnas on üldiselt tagatud ohutu liikumine. Töötajad sisenevad uksest ning kasutavad vajadusel treppi. Hoones asuvaid lifte kontrollib ja puhastab hoone haldaja regulaarselt kooskõlas MTM määruse nr 95 nõuetega. Mööbli paigutus ruumides varieerub korruste lõikes kuid otsest äralöömise või vigastuste tekke ohtu ei esine. Mõningast ohtu põhjustavad trepid – hoonet on erinevatel aegadel renoveeritud, osa trepiastmeid on erineva kõrgusega - erinevus ca 2 cm. Ühe trepi ülemine üks aste erineb ülejäänutest 8 cm võrra. Maja ees esimene trepiaste on kõrgem, trepist alla tulles on ohtlik. Eri kõrgusega trepiastmed, 0 korrus ja 5-6 k vahel. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: rasked või isesulguvad uksed, lifituksed, turvaväravad võivad raskendada tööülesannete täitmist tervisele, töötajate (abivahendit kasutavatel inimestel on raske liikuda) või sulgumisel tekitada jalavigastusi. Teravad mööblinurgad võivad hinnangud liikumisel põhjustada äralöömise ohtu. Ebatasasused ja kõrguste erinevused treppidel võivad põhjustada õnnetusi. Tööandja Tööandja peab tagama: et liftid on kontrollitud ja korras (sealhulgas liftide uksed avanevad ja sulguvad ohutult). Kõik sekkumismeetmed uksed peavad olema ohutud. Külastajatele mõeldud ustest peab olema võimalik siseneda ka abivahendi (ratastool, riskitaseme käimisraam vms abivahend) kasutajal. Erivajadusega töötaja töölevõtmisel tuleb vajadusel töökoht kohandada vähendamiseks konkreetse töötaja jaoks sobivaks. Mööbli valikul ja paigutamisel tuleb arvestada, et töökohtade vahele jääksid piisava laiusega liikumisteed (mitme töökohaga ruumides on töötajatel mõnikord kiusatus tekitada riiulitest, kappidest ja sahtliboksidest "barrikaade"). Vajalik suhelda hoone haldajaga ning paluda hoone haldajal kõrvaldada trepiastmete ebatasasusest tingitud kukkumisoht 0-korrusel. 0-korrusel märgistada trepiastmete servad kuni sisulise lahenduse leidmiseni ja mujal kus astmekõrgus erineb, märgistada astmete servad püsivalt. Märgistamisel juhinduda sotsiaalministri 30.11.1999 määruse nr 75 §12 nõuetest (Töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht ettevõttes, kus on takistustega kokkupõrkamise ning inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega. Märgistuse ulatus peab olema vastavuses märgistatava takistuse või ohuala suurusega.) Vajalik pidev sisekontroll. Töötaja abinõud Töötajad peavad aktiivselt osalema töökeskkonna sisekontrollis, pöördudes viivitamatult tööandja poole, kui töökeskkonnas esinevad puudused (liftid ei tööta korralikult, uste avamine on raskendatud vms). Töökohtade ümberkujundamisel arvestada, et liikumisteed tööruumides oleksid piisava laiusega ja ohutud. 28 3.2. SAMAL TASAPINNAL, TREPPIDEL LIBASTUMISE, KOMISTAMISE, KUKKUMISE OHT - SISERUUMID, TERRITOORIUM. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT TERRITOORIUMIL Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 14.06.2007 määruse 176 - asutuse territooriumil või tööruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud nõuded trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja kaldteed, peavad olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate inimeste ohutus. Treppidel peavad olema alla kukkumist takistavad piirded. Põrandad peavad olema kindlalt paigaldatud ega tohi olla libedad või ohtlike kallakutega. Põrandad, kuhu tööprotsessi käigus võib sattuda vedelikku või muud libedust suurendavat ainet, peavad olema piisava karedusega. Olukord: hoonesisesed liikumisteed asutuse mõlemas tegutsemiskohas on üldiselt ohutud - hooned vastavad projekteerimis- ja ehitusnõuetele, põrandaid ja treppe hooldatakse ja puhastatakse regulaarselt. Külmal aastaajal on võimalik, et välistreppidel ja territooriumil esineb libedust. Sel juhul sekkub vastavalt lepingule hoone haldaja koostööpartner (talveperioodil hooldussagedus min. 5 x nädalas, töö valmis hiljemalt hommikul 07.00). Hoone välisuksest trepp avaneb alale, kus võivad liikuda ka sõidukid, jalgrattad, elektritõukerattad jms. Samal tasapinnal kukkumise oht järelevalve teostamisel objektil Ohuteguri objektiivne mõju Samal tasapinnal või treppidel kukkudes võib saada erineva raskusastmega vigastusi. Täpsemalt kirjeldatud tervisele, töötajate punktis 3.1 hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: Tööandja on sõlminud hoone haldajaga üürilepingu mis sisaldab ka koristusteenuse ja territooriumi sekkumismeetmed hooldamise kohustust. Tööandja ülesanne on jälgida, et teenusepakkuja täidab oma kohustusi mõistliku hoolsusega, riskitaseme vajadusel pöörduda hoone halduri poole. Asutuse territooriumil ja parkimisalal liikumisel tuleb olla hoolikas ja vähendamiseks tähelepanelik. Majast väljudes ja majja sisenedes tuleb hoolikalt veenduda, et liikumine on ohutu. Kõigile järelevalvet teostavatele, objektidel liikuvatele ametnikele väljastada libisemiskindla tallaga (libisemiskindel - SRC EVS-EN ISO 13287:2019) turvajalanõud. Siseruumides ohutuse tagamise asjaolud kirjeldatud alateemas 3.1 Töötaja abinõud Töötaja abinõud: järgida tööandja kehtestatud heakorranõudeid. Korrastada regulaarselt oma töökohta ning pärast asetada töövahendid selleks ettenähtud kohale. Töökeskkonnas (nii siseruumides kui ettevõtte territooriumil, parklas) liikumisel olla hoolikas ja tähelepanelik, vältida asjatut kiirustamist. Külmal aastaajal kanda aastaajale vastavaid jalanõusid. Vältida treppidel ja väljas liikudes (NB! eriti oluline - uksest väljudes!) kõrvalisi tegevusi - nt mobiiltelefoni kasutamine. Objektile minnes tuleb valida aastaajale ja ilmastikutingimustele vastavad jalanõud. Tööandja nõudmisel kanna turvajalanõusid, 29 3.3. ERITASAPINNALINE TÖÖ, KÕRGUSTES (kukkumiskõrgus 2 m või rohkem) TÖÖTAMINE. KUKKUMINE ERITASAPINNALT või KÕRGUSTEST Riskihinne 0, vajadusel hinnata riski juhtumipõhiselt (nt. järelvalve teostamisel objektidel vajadus eritasapinnalise töö tegemiseks või kõrgtööks). Olukorra kirjeldus, Nõuded: Tööandja peab tagama töö tegemiseks sobivad vahendid ning peab tagama töötaja ohutuse kogu töö nõuded tegemise jooksul. Olukord: organisatsioonis üldiselt eritasapinnalist tööd ei tehta. Võimalik on eritasapinnalise töö või kõrgtöö tegemine välitööl järelevalve teostamisel. Ohuteguri objektiivne mõju Eritasapinnalisel tööl tagab töötaja ohutuse hoolsus ja tähelepanu. Otseselt ohtlikke tasapindu asutuse ruumides tervisele, töötajate riskianalüüsi läbiviimise ajal ei tuvastatud. Valgustus töökeskkonnas oli piisav, eritasapinnad nõuetekohaselt hinnangud märgistatud. Ajutisel kõrgtööl (nt. kui see on vajalik objektil) on vigastuste teke võimalik, kui töötaja kasutab tööks mittesobivaid või mittekorras vahendeid. Samuti võib vigastusi põhjustada hooletus või tähelepanematus (redel ei ole püsikindlalt paigutatud või tegeldakse kõrvaliste asjadega). Tööandja Tööandja abinõud: juhul kui tekib vajadus sellise töö tegemiseks, tuleb töötajaid enne töö alustamist sekkumismeetmed juhendada. Tagada töötajale korras töövahendid ja vajadusel kaitsevahendid. riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Eritasapinnalisel tööl tagab töötaja ohutuse hoolsus ja tähelepanu. Otseselt ohtlikke tasapindu ettevõttes riskianalüüsi läbiviimise ajal ei tuvastatud. Valgustus töökeskkonnas vastab nõuetele. Töötajad on tööülesannete täitmisel hoolsad ja tähelepanelikud. 30 3.4. LIIKLUSÕNNETUSTE OHT Riskihinne 2; külmal, pimedal aastaajal võib riskitase sõltuvalt objekti asukohast ja tingimustest olla suurem. Olukorra kirjeldus, Ametisõitudel, s.h. töölähetusse minekul osaleb töötaja liikluses, kasutades selleks ametisõidukit, isiklikku sõiduautot või nõuded ühistranspordivahendit. Ise sõidukit juhtides on töötajal täiendav vastutus iseenda ja kaasliiklejate ohutuse eest. Riski suurendab muuhulgas töötaja väsimus, hooletus ja kõrvaliste asjadega tegelemine sõiduki juhtimise ajal. Ohuteguri objektiivne mõju Autoga sõites, muu liiklusvahendi kasutamisel liiklusõnnetusse sattumisel võivad olla erineva raskusastmega tagajärjed. tervisele, töötajate Sellised õnnetused võivad lõppeda surmaga. hinnangud Tööandja Tööandja kohustused: tagada, et töötajal on ametisõitude tegemisel piisavalt aega sihtpunkti jõudmiseks ning et sõidu sekkumismeetmed ajal ei pea töötaja tööandja survel tegelema kõrvaliste asjadega (nt telefonikõned, kiireloomulistele e-kirjadele, riskitaseme sõnumitele vastamine vms). Juhenda töötajaid. vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja kohustused: ära kunagi istu sõidukirooli väsinuna. Sõiduki juhtimise ajal täida kõiki liiklusreegleid. Ka kõige kiiremad telefonikõned ja teated võivad oodata kuni jõuate sihtpunkti või teete peatuse ohutus kohas. 31 4. TÖÖANDJA OHUTUSALANE TEGEVUS, TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSALASE TÖÖ KORRALDUS ORGANISATSIOONIS 4.1. TULEOHUTUSNÕUETE TÄITMINE, TULEOHUTUS-PAIGALDISED JA ESMASED KUSTUTUSVAHENDID. Riskihinne 2, ohutusnõuete eiramisel, pikendusjuhtmete hooletul kasutamisel, töötajate juhendamata jätmisel 3 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TuOS kohaselt on hoone omanik kohustatud kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, nõuded seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll), tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. Peamajas on hiljuti paigaldatud uued tuletõkkeuksed. Tööandja vastutab töötajatele asjakohase juhendamise ja õppuste läbiviimise eest. Olukord: Töö iseloomu tõttu on tulekahju tekke oht väike. Asutuses on määratud tuleohutusalaseid ülesandeid täitvad isikud. Tuleohutuspaigaldised hoone haldaja poolt kontrollitud, vastavad nõuetele. Riskianalüüsi läbiviimise ajal olid töökohtadel töökorras ATS-süsteemid, olid olemas ja kontrollitud esmased tulekustutusvahendid (kustutid), ligipääs esmastele kustutusvahenditele vaba. Evakuatsiooniväljapääsud olid vabad, liikumisteedel ei esinenud takistusi. Töötajad on läbinud esmase tuleohutusalase juhendamise ja asjakohase hädaolukorra õppuse. Ohuteguri objektiivne mõju Oht tulekahju puhkemiseks. Tulekahju põhjustab vara- ja tervisekahju. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: Jälgida, et esmased tulekustutusvahendid on olemas ja kontrollitud. Viia kõigile töötajatele läbi sekkumismeetmed esmane tuleohutusalane juhendamine ning korraldada koostöös hoone haldajaga asjakohaseid evakuatsiooni- ja riskitaseme hädaolukorraõppusi. vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: Hoida töökohad puhtad, osaleda õppustel. Suitsetada on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas (õues eraldatud alal), ruumides suitsetamine on keelatud. Tööandjal tähistada kõik tulekustutusvahendite asukohad nõutava tähistusega. Jälgida, et seadmete toitekaablid paiknevad ohutult - et Te ei vigastaks neid tooli või jalaga. Kui märkate, et juhe on vigatatud või kuum, siis eemaldage see viivitamatult vooluvõrgust ning pöörduge uue vahendi saamiseks tööandja poole. Ärge kandke kontoris viibides välijalanõusid (lumi, pori võib tilkuda jalanõudelt pikendusjuhtme karpidesse ja põhjustada lühise). 32 4.2. TÖÖKESKKONNA STRUKTUURID Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Asutuses on määratud töökeskkonnaspetsialist ning tööandja on TTOS §17 alusel korraldanud töökeskkonnavoliniku nõuded valimised. Määratud ja koolitatud on esmaabiandjad. Töökeskkonnavolinikud läbivad alati 2 kuu jooksul alates valimistulemuste selgumisest vähemalt 24h TTO väljaõppekoolituse, esmaabiandja 16h väljaõppekoolituse. Asutuses on riskianalüüsi läbiviimise ajal alla 150 töötaja, töökeskkonnanõukogu moodustamine ei ole vajalik. Ohuteguri objektiivne mõju TTOS sätestatud töökeskkonnastruktuuride eesmärk ei ole "formaalne" ametisse määramine, vaid tööandjale ja tervisele, töötajate töötajatele nn tugistruktuuri moodustamine - et tööohutusalased küsimused jõuaksid isikuteni, kelle pädevuses on nende hinnangud lahendamine. Samuti on oluline, et tööandja teaks tegelikke tööohutusalaseid probleeme ja seeläbi saaks panustada töökeskkonna parandamisse. Töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinikud saavad koondada sisendinfo töökeskkonna tegevuskava (-eelarve) planeerimiseks ja edastada selle asutuse juhtkonnale. Tööandja Tööandja on korraldanud töökeskkonnastruktuuride moodustamise (on määratud töökeskkonnaspetsialist, valitud ja sekkumismeetmed koolitatud töökeskkonnavolinikud) kooskõlas TTOS nõuetega ning tagab järjepidevalt seaduses sätestatud koolituste riskitaseme läbimise võimaluse. Määratud ja koolitatud (16h koolitus) esmaabiandjad. vähendamiseks Riskianalüüsi läbiviimise ajal ei ole tööandja aga aktiivselt panustanud TK struktuuride töö tegelikku käivitamisse. Töötajate küsitlustulemustest selgub, et vaid 57% töötajatest nõustub täielikult väitega "Tean, kellelt saan vajalikku abi ja nõustamist kui mul on töötervishoiu- või –ohutusalaseid küsimusi". Tööandja ülesanne on aktiivselt panustada töökeskkonnastruktuuride töö käivitamisse (luues tööohutusalaseid ülesandeid täitvatele töötajatele sisulised ja ajalised võimalused ning andes neile vajaliku otsustuspädevuse) ning osaleda ka asutuse juhtkonna kaudu aktiivselt töökeskkonna parendamises. Juhendamise käigus selgitada töötajatele Töökeskkonnaspetsialisti ja - volinike rolli ning tutvustada ametisse määratud/valitud isikuid. Töötaja abinõud Töökeskkonnastruktuuride moodustamine tagab töötajatele võimaluse TK spetsialisti ja -volinike vahendusel operatiivselt leida lahendusi tööohutuse probleemidele. 33 4.3. TÖÖHÜGIEEN, OLME, ESMAABIVAHENDID Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: 14.06.2007 määrus nr 176 - kui töötajatele ei ole riietusruumid vajalikud, tuleb igale töötajale tagada koht nõuded üleriiete hoidmiseks. Kui töö laadist tulenevalt on ette nähtud puhkepausid, kuid puudub puhkeruum, tuleb selleks otstarbeks kohandada mõni muu ruum, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Töökohal peavad olema piisava suurusega tualetid. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada. Olmeruumid peavad olema puhtad. Esmaabivahendid peavad asuma kättesaadavates kohtades. Olukord: Töökeskkonna olmetingimused vastavad töö iseloomule - büroos ei ole riietus- ja pesuruumid vajalikud. Tagatud on üleriiete hoidmise võimalus igal korrusel. Üleriiete hoidmise koht võimaldab hoida ka välijalanõusid. Samas on töötajad välja toonud, et see ei sobi märgade ülerõivaste ja jalanõude hoidmiseks. Tualettruumid on mõlemas tegutsemiskohas kõigil korrustel nõuetele vastavad kuid neid võiks töötajate arvu arvestades olla rohkem. Kõigil korrustel on sisustatud avatud puhkealad kuid töötajate sõnul on nende kasutamine ebamugav eraldatuse puudumise tõttu. Puhkeruumid peaksid võimalusel muust töökeskkonnast olema eraldatud vaheseina ja soovitavalt uksega - puhkeruumis peaksid inimesed saama end vabalt tunda ning vajadusel ka lõõgastuda ja lobiseda. Esmaabivahendid olemas. Ohuteguri objektiivne mõju Tervisemõju: olmeruumide puudumine või nende sobimatus võib suurendada muude (ennekõike psühhosotsiaalsete) tervisele, töötajate ohutegurite mõju - nt tähendab see, et puhkeruum peaks kindlasti olema töökeskkonnast eraldatud, kuna hinnangud puhkeruumis ei peaks inimesed olema pidevalt pinges (pidev kuvariga töötamine ja infotulv tekitab nagunii vaimse pingeseisundi). Lemmikloomade tööle kaasavõtmine on võimalik ainult tööandja loal ning see peab toimuma mõistlikult ja kolleege arvestavalt. Ka tööandja loa olemasolul on lubatud kaasa võtta ainult terveid ja sotsiaalseid lemmikloomi. Tööandja Pidevalt istuvas asendis töötajatel on pauside ajal võimalik tööruumist lahkuda, soovi korral minna puhkealale. sekkumismeetmed Puhkealal ei ole küll võimalik privaatselt pikali heita kuid siiski on võimalik koridorides liikuda, teha trepikõndi vms. riskitaseme Tööandja võimalikud tegevused töökeskkonna olmetingimuste parandamiseks: kaasata kõik töötajad, vähendamiseks töökeskkonnaspetsialist ja -volinikud aktiivselt töökeskkonna hubasemaks muutmise protsessi. Esmaabivahendid: esmaabivahendite kättesaadavus asutuses üldiselt tagatud. Töö iseloomu tõttu kulub kõige tõenäolisemalt plaastreid (sõrmede pisivigastuste oht). Töötaja abinõud Töötajad on kohustatud järgima ettevõtte töö- ja puhkeaja reegleid. Kontoritöötajatel (kellel ei ole küll töö iseloomu tõttu puhkeruumi olemasolu kohustuslik) on kindlasti tarvilik tööpauside ajal lahkuda töökabinetist, liikuda ringi. Lõunat tuleks võimalusel süüa väljaspool tööruumi või üldse lahkuda hoonest. Teha tööandjale töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku vahendusel või otse tööandjale aktiivselt ettepanekuid töökeskkonna hubasemaks muutmiseks. 34 5. KEEMILISED TEGURID 5.1. OLMETOLM, HALLITUS, MUUD KAHJULIKUD AINED TÖÖRUUMIDES Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Nõuded: VV 14.06.2007 määrus nr176 - tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad. nõuded Olukord: töökeskkonnas, kus põrandatel on pehme materjal (vaipkatted), on võimalik tolmu kogunemine ehituskonstruktsioonide (põrandaliistude) vahele, juhtmete (neid on analüüsitud töökeskkonnas palju) peale, põrandakatete alla. Hallituse esinemine analüüsitud töökeskkonnas ei ole tõenäoline. Ohuteguri objektiivne mõju Tavaruumides (kontoriruumid, olmeruumid) on koristamine esmalt esteetika küsimus - koristamata ruumides tervisele, töötajate on töötajatel ebamugav ning töö kvaliteet halveneb. Liigne tolm ruumides (tööpindadel, vaipkatetes, põrandal), hinnangud hallitusseente (ka vähese ohtlikkusega liikide) eosed võivad tekitada tundlikel töötajatel ärritusreaktsioone ning kutsuda esile allergilisi reaktsioone. Tööandja arvestab töökeskkonna hea tava kujundamisel, et kontorisse kaasa võetud lemmikloomade karvad võivad allergilistel töötajatel terviseprobleeme - s.t lemmikloomad on lubatud kõiki puudutatud isikute nõusolekul. Tööandja Tööandja abinõud: süstemaatiline sisekontroll, vajadusel operatiivne suhtlus hoone haldaja või puhastusteenuse sekkumismeetmed pakkujaga. Kui töötajatel esineb subjektiivseid kaebusi tolmule või muudele võimalikele ärritajatele (allergilised või riskitaseme tundlikkusreaktsioonid), suunata töötaja viivitamatult tervisekontrolli. Käituda vastavalt arsti soovitustele (vajadusel ja vähendamiseks võimalusel eemaldada ruumidest terviseprobleeme tekitavad esemed, kui töötaja terviseseisund seda nõuab. Selle võimatuse korral leida koostöös töötaja ja raviarstiga sobiv lahendus). Töötaja abinõud Töötaja abinõud: subjektiivsete kaebuste tekkimisel informeerida viivitamatult tööandjat. Lemmikloomade kaasavõtmisel arvestada kolleegidega. 5.2. KÄTE JA PINDADE DESINFITSEERIMISE VAHENDID (toimeaine 70% alkohol) Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Käte ja pindade desinfitseerimiseks kasutatakse alkoholipõhiseid (etanool, 2-propanool vms) des. vahendeid. Selliste nõuded. vahendite puudumisel kasutada piiritust või 80% alkoholisisaldusega viina. Töötajatel vahetu kokkupuude desinfitseerimisvahenditega käte ja pindade desinfitseerimisel. Desinfitseerivat ainet pihustatakse kätele või pindadele, kätele pihustatud vahendil lastakse imenduda, pindadele pihustatud vahend hõõrutakse kogu kontaktpinnale ühtlaselt. Ohuteguri objektiivne mõju Alkohol on nahka ja limaskesti ärritava ja kuivatava toimega. Tuleohtlik. tervisele, töötajate hinnangud 35  Tööandja Kemikaali pihustamisel kätele on oht, et käte nahk muutub kuivaks. Võib tekkida naha puhetus, ärritus. Riski sekkumismeetmed maandamiseks on oluline tööpäeva lõpul ja võimalusel ka vahepeal kreemitada puhtaid käsi. Võimalusel asendada riskitaseme käte desinfitseerimine kätepesuga (korralik, sooja vee ja seebiga pesu juhul, kui on olemas kätepesuvalamu), vähendamiseks kuna käte pesemine on tõhus ning kuivatab käte limaskesta vähem. Desinfitseerida kindlasti juhul kui sagedase pesemise võimalust ei ole. Pindade desinfitseerimisel esmaselt desinfitseerida need kontaktpinnad, mis on töötajate vahetus läheduses (nt töölaud). Samuti puhastada regulaarselt ja võimalusel desinfitseerida üldkasutatavad kontaktpinnad - nt liftide nupud, telefonid, treppide käsipuud (des. vahendi puudumisel kasutada klaasipuhastusvahendit või pindade üldpuhastusvahendit). Töötaja abinõud Pindade desinfitseerimisel ja puhastamisel, kui pihustate vahendit pinnale - vältige pihustamist enda suunas ja õhku. Kui see ei ole võimalik, siis kasutage kaitseprille. Pindade puhastamiseks on eelistatud ühekordsed lapid. Käte kaitsmiseks on soovitatav kanda kummikindaid (sobivad ühekordsed nitriil-, lateks- või vinüülkindad; "majapidamiskindad"). Maski kandmine on näidustatud juhul, kui ainet pihustatakse õhku suures koguses ja ruumis on kehv õhuvahetus. Õhku pihustamist tuleb vältida. 5.3. KORISTUS- JA PUHASTUSAINED TÖÖKESKKONNAS (PINDADEL, ÕHUS) Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Nõuded: Vv 14.06.2007 määrus nr176 - Tööruumid ja töövahendid tuleb hoida puhtad. nõuded Olukord: tööandja on korraldanud tööruumide puhastuse ja koristuse läbi üürilepingu. Üürileandja on hanke tulemusena valinud koostööpartneri, kes tagab kõigi ruumide puhtuse ja heakorra kooskõlas hoone eripärade ja töö iseloomuga. Kontori- ja olmeruume koristatakse piisava sagedusega (põrandapinnad ja klaaspinnad üldjuhul 2 x nädalas, üldalad 5x nädalas). Porivaipade vahetus vastavalt koristusplaanile. Puhastamisel ja koristamisel kasutatakse vähese ohtlikkusega kemikaale (tarnija AS Estko). Tooteid kasutatakse ainult sihipäraselt ja kooskõlas tootekaardiga. Ohuteguri objektiivne mõju Terviserisk: liigne koristusainete jääk tööruumides (vaipkatetes ja mujal) võib põhjustada ärritust, allergilisi reaktsioone. tervisele, töötajate Kasutatavad kemikaalid on vähese ohtlikkusega ning nende kogunemine töökeskkonnas (õhus, pindadel) töötajate hinnangud tervist kahjustada võival määral ei ole tõenäoline kui puhastustööde tegemisel järgitakse tehnoloogilist kirjeldust. Tööandja Töökeskkonnas ei esine õhus või pindadel töötajate tervist kahjustada võival tasemel kemikaalide jääke sekkumismeetmed eeldusel, et teenusepakkuja järgib tehnoloogilises kirjelduses toodud juhiseid. Tööandja abinõud: töö- ja riskitaseme olmeruumide koristuse kvaliteedi regulaarne kontroll, vajadusel tekkinud ebakõlade lahendamine. Töötajate vähendamiseks teadlikkuse tõstmine - vajadusel huvilistele lühike kontori keemilisi ohutegureid tutvustav loeng. Riskianalüüsi läbiviija on tutvunud kõigi kasutatavate puhastus- ja koristusainete ohutuskaartidega ning pööranud enam tähelepanu töötajate kommentaarides välja toodud ainetele või protsessidele. 36 Töötaja abinõud Töötaja: ärritusnähtude või allergiliste kaebuste esinemisel pöördu viivitamatult tööandja poole ning palu vajadusel erakorralist tervisekontrolli. Asjaolu, et töökeskkonnas kasutatavad puhastusained on vähese ohtlikkusega, ei välista allergiliste reaktsioonide teket. Huvi korral palu tööandjal korraldada koristuskemikaale tutvustav koolitus. Ka nõudepesuvahendi kasutamine nõude (kohvitassid vms) käsitsi pesuks on asjakohane, kuid see kuivatab käte pindmist nahakihti ning võib tundliku naha korral põhjustada naha liigset kuivust. Probleemi lahendamiseks on soovitatav iga kord pärast kasutamist käed puhta veega loputada, kuivatada ja kreemitada. Alternatiivina võib soovitada ühekordsete kummikinnaste kasutamist (paluge tööandjalt üks karp ühekordseid kindaid valamu kõrvale). 37 5.4. KOKKUPUUDE OHTLIKE KEMIKAALIDEGA Riskihinne Tehnikaosakond – 2; teised järelevalvet tegevad töötajad - 1 Olukorra kirjeldus, Asutuse tehnikaosakonna töötajad viibivad ametiülesannete täitmisel objektidel kus käideldakse ohtlikke nõuded kemikaale. Selliste külastuste käigus on võimalik kokkupuude erineva ohuastmega kemikaalidega. Teiste järelevalvet teostavate üksuste töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega on pigem ebatõenäoline. Ohuteguri objektiivne mõju Konkreetsete kemikaalide mõju tervisele on kirjeldatud kemikaali ohutuskaardil. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandjal on kohustus tagada kõigile (s.h. ka kõrge erialase pädevusega) töötajatele kemikaaliohutusalane sekkumismeetmed juhendamine ja väljaõpe. Tagada isikukaitsevahendite olemasolu ning kasutusnõuete tutvustamine. riskitaseme Vajadusel erakorraline tervisekontroll. vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja on kohustatud läbima kemikaaliohutusalase juhendamise. Enne objektil töö alustamist on kohustus tutvuda asjakohaste kemikaaliohutuskaartidega ning objektil kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid vastavalt ohutuskaardile. Igasuguse vahetu kokkupuute korral terviseohtlike kemikaalidega on töötaja kohustatud hindama võimalikku tervisemõju vastavalt ohutuskaardil kirjeldatule ning tõenäoliste sümptomite esinemisel vajadusel pöörduma arsti poole ning teavitama tööandjat. 38 6. BIOLOOGILISED TEGURID 6.1. Ohutegur COVID-19, GRIPP, muud HOOAJALISED, valdavalt HINGAMISTEEDE VIIRUSHAIGUSED Riskihinne 2, haiguspuhangute, epideemia ajal riskitase kõrgem Olukorra kirjeldus, Tegu on valdavalt õhk- või piisklevinakkustega - s.t peamiseks riskifaktoriks on kontakt viirusekandja ja/või saastunud nõuded pindade või esemetega. Kõrgendatud risk rasedatel, vanemaealistel (60+), kroonilisi haigusi põdevatel töötajatel. Ohtu suurendavad faktorid on: ebapiisavad hügieenitingimused, ebapiisav õhuvahetus, liiga väikesed või töö iseloomuga sobimatud tööruumid, haigena tööl viibimine. Ohuteguri objektiivne mõju Haigestumine. Sõltuvalt haigestunud üldisest terviseseisundist, vanusest jms teguritest võib haiguse kulg olla raske ning tervisele, töötajate pole välistatud tüsistused. hinnangud Tööandja Tööandja tagab töötajate juhendamise. sekkumismeetmed Välitööd tegevatele töötajatele, kontoris klientidega kokkupuutuvatele töötajatele pakub tööandja võimalust vaktsineerida riskitaseme gripi vastu. vähendamiseks Tugiteenuste töötajatel nakkustega kokkupuute risk väiksem – tööandja võib soovi korral korraldada vaktsineerimise. Kui turule tuleb Covid-19 vaktsiin, siis selgita töötajatele vaktsineerimise korda. Haigestumise vältimise peamine abinõu on hügieeninõuete järgimine. Kui on tõenäoline, et puutusid kokku viirusekandja või saastunud esemete/pindadega, siis võimalusel pese või desinfitseeri käed. Väldi näo puudutamist ning samuti ära kasuta saastunud kätega mobiiltelefoni, joogipudelit, huulepulka vms. Ka enne suitsetamist on äärmiselt oluline pesta või desinfitseerida käed. Töötajate ohutuse tagamiseks on mõistlik regulaarselt puhastada ja haiguspuhangute ajal vajadusel ka desinfitseerida kontaktpindu (arvuti klaviatuur, mobiiltelefon, kliendiruumides, vastuvõtus, puhkeruumis üldkasutatavad pinnad). Vastuvõtu tööala võimalusel eraldada turvaklaasiga. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: võimalusel vältida haigena tööl käimist tagamaks kiiret ja tüsistusteta tervenemist ning kaastöötajate nakatamist. Viiruste hooajal pesta tihti käsi - alati puhkepausile minnes, k.a. enne suitsetamist. Võimalusel ja vajadusel desinfitseeri (kuid ära sellega üle pinguta)! Külmetumisohu ja sellest tingitud haigestumise vältimiseks kanda ruumide / välisõhu temperatuuri ja õhu liikumiskiirust arvestavat tööriietust. Ruumides vajadusel ka salli või pleedi. Külmal aastaajal ruumidest välja minnes, objektile minnes kasutada alati sobivat ülerõivastust. Riskigruppi kuuluvad töötajad (rasedad, vanemaealised, kroonilisi haigusi põdevad) tuleks puhangu ajaks töölt kõrvaldada (rasedad TLS §18 alusel, teised kokkuleppel või arsti otsuse alusel). Igapäevatöös ei ole vältimatut vajadust isikukaitsevahendite kandmiseks. Vaktsineeri end gripi vastu ja kui tekib võimalus, siis ka Covid-19 vastu. 39 6.2. KOKKUPUUDE VIIRUSHAIGUSTE, BAKTERIAALSETE NAKKUSTEGA OBJEKTIDEL, KLIENDIVASTUVÕTTUDEL VÕI TÖÖLÄHETUSTEL VÄLISRIIKIDESSE Riskihinne puudutatud töötajad - 2 Olukorra kirjeldus, Kliendivastuvõtt – võimalik kokku puutuda haigestunud klientidega. Objektidel käimine – looduses liikudes võimalik nõuded kokkupuude puukide, teiste haigusi levitavate putukate, loomadega. Lähetuses võimalik kokkupuude nakkushaigustega ennekõike inimkontaktide kaudu. Nakatumisvõimaluse tõenäosus ning ohtlikkus klientidega kokkupuutes pigem ebatõenäoline kuna kliendikontakt ei ole füüsiline. Looduses, objektidel liikudes kõige tõenäolisem puukidega kokkupuude. Järelevalvetoimingute tegemisel võimalik pisivigastuste teke ja seeläbi teetanusse nakatumise oht. Nakatumisvõimaluse tõenäosus ning ohtlikkus lähetuste ajal - sõltuvalt lähetuse sihtriigist, vajadusel hinnata juhtumipõhiselt. Ohuteguri objektiivne mõju Haigestumine. Haiguse kulg võib olla raske sõltuvalt haigusest ning konkreetse töötaja terviseseisundist. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Kliendivastuvõttu tegevad töötajad – kui töötervishoiuarst eab vajalikuks, siis tervisekontrolli käigus rindkere sekkumismeetmed röntgenülesvõte tuberkuloosi varaseks ennetamiseks. riskitaseme Välitööd tegevad ametnikud – tööandja korraldab oma kulul vaktsineerimise puukentsefaliidi vastu. Vajadusel vähendamiseks kaaluda muude vaktsiinvälditavate haiguste (nt. teetanus) vastu vaktsineerimist. Enne lähetusse minekut vajalik tutvuda sihtriigi spetsiifilise olukorraga, vajadusel läbida reisimeditsiini konsultatsioon ning vajadusel asjakohane vaktsineerimine. Tööandjal juhendada töötajaid asjakohaste meetmete vajalikkuse osas Töötaja abinõud Kui teed välitööd, siis küsi tööandjalt puukentsefaliidi vaktsiini. Palu vajadusel tööandjalt infot lähetuse sihtriiki arvestades. Külasta reisimeditsiinikabinetti ja tee vajalikud vaktsineerimised. 6.3. PARASIIDID, LEMMIKLOOMADEGA KONTORISSE LEVIVAD NAKKUSED Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Parasiitide esinemine analüüsitud keskkonnas on pigem ebatõenäoline. Teoreetiliselt võimalik kirpude vms parasiitide nõuded. sattumine töökeskkonda lemmikloomadega. Vajadusel kahjuritõrje asjakohaste püünisvahendite või keemiliste meetoditega pädeva lepingupartneri poolt. 40 Ohuteguri objektiivne mõju Kontaminatsioon (saastumine), parasiitide sattumine töökeskkonda või töökeskkonnast koju töötaja isiklike asjadega. tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandja kaasab vajadusel operatiivselt hoone haldaja ning tõendatud pädevusega kahjuritõrjuja. sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Kui märkate töökeskkonnas parasiite või kahjureid (närilised, putukad), siis informeerige viivitamatult tööandjat. Täitke tööandja juhiseid. 41 7. FÜSIOLOOGILISED TEGURID 7.1. SUNDASENDID (PIDEV VÕI PIKAAJALINE ISTUMINE KONTORITÖÖL) Riskihinne 3 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TTOS, VV 14.06.2007 määrus 176 - töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit nõuded muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha suurus peab võimaldama töötajal tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Töökoha paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. VV 11.01.2000 määrus nr 13; VV määrus 362 - töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja (edaspidi kasutaja) füüsilisi ja vaimseid võimeid. Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega. Olukord: osad töölauad reguleeritava kõrgusega, mis võimaldavad töötada nii seistes kui istudes. Enamikes töökohtades siiski laua reguleerimises võimalust ei ole. Töötoolid on üldiselt mugavad, reguleeritava seljatoega, käetugedega. Töötajatel on võimalik kokkuleppel tööandjaga kasutada aeg-ajalt kaugtöö võimalust. Ohuteguri objektiivne mõju Pidevad ühetüübilised tööasendid, põhjustavad väsimust (kumuleerudes üleväsimust), skeleti-lihasvalusid, mis võivad tervisele, töötajate muutuda krooniliseks ja areneda ülekoormushaigusteks. Pidev seismine või istumine ühel töötamiskohal (nt pikaajaline hinnangud seismine, istumine kuvaritööl) ilma liikumisvõimaluseta põhjustab verevarustushäireid ning sellest tingitud valusid ja turseid jalgades (vedeliku kogunemine, veenilaiendite oht!), alaseljavalusid jms. Istuvast staatilisest tööasendist tingitud ülekoormushaiguste tekke oht kõigil kontoritöötajatel, kes ei kasuta päeva jooksul teistsuguseid töötamisasendeid ega liigu ringi. Õige tööasendi kasutamine vähendab riski. Tööandja Juhendada töötajaid, tutvustada ergonoomia põhitõdesid ning töövõimlemise olulisust. sekkumismeetmed Sundasendis töötajatele võimaldab töökorraldus regulaarsete puhkepauside pidamist koormava, sundasendis töötamise riskitaseme mõju vähendamiseks. Töötajatele on tutvustatud töö- ja puhkeaja korraldust ning selgitatud töö iseloomust tingitud vähendamiseks puhkepauside kasutamise eesmärki - tegu on tööaja hulka arvatavate, ohutegurite (sundasendid, koormavad 42  ühetüüpsed tööliigutused) leevendamiseks vajalike pausidega ning nende pauside ajal peaks töötaja puhkama, tegema lõõgastvaid harjutusi. Tööandja korraldab kõigile töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures füsioloogilistest teguritest tingitud riski ennetamiseks. Töötaja abinõud Töötajate abinõud ohutegurite mõju vähendamiseks: järgida tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust. Puhkepauside ajal liikuda võimalusel ringi, teha lõdvestavaid harjutusi. Istuvas asendis töötavatel inimestel pauside ajal kindlasti tõusta, teha võimlemisharjutusi või liikuda ringi. Kui seisate pidevalt, siis pausi ajal istuda, toetada selga, sirutada jalad välja või tõsta kõrgemale. Lõdvestada käsi ja õlgu (õlaringid jms harjutused). Võimalusel vaheldada erinevaid tööasendeid (kui Sul on reguleeritava kõrgusega töölaud, siis kasuta seda võimalust) ja liigu teistele töötamiskohtadele (ringiliikumine aitab vähendada ka teiste ohutegurite mõju - nt hapnikuvaegust, ventilatsioonisüsteemist tingitud tõmbetuule mõju jms). Läbi alati tervisekontroll, täida töötervishoiuarsti ettekirjutusi. Väljaspool tööaega säästa tervist, võimalusel väldi vabal ajal töös kasutatavaid sundasendeid. 7.2. KUVARITÖÖST TINGITUD KORDUVAD ÜHETÜÜPSED TÖÖLIIGUTUSED ning sellest tingitud koormus nägemiselundkonnale, luu- lihaskonnale Riskihinne kõik üle 50% kuvaritöö tegijad - 3 Olukorra kirjeldus, Nõuded: TTOS, VV 14.06.2007 määrus 176 - töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit nõuded muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha suurus peab võimaldama töötajal tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Töökoha paigutus peab tagama ergonoomiliselt õige kehaasendi. Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. VV 11.01.2000 määrus nr 13 - töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi, töökoha töötingimusi ning töövahendi kasutaja (edaspidi kasutaja) füüsilisi ja vaimseid võimeid. Tööandja peab jälgima, et töövahendit kasutataks ettenähtud viisil ning tööd saaks teha ergonoomiliselt õigete tööliigutuste ja -asenditega. Olukord: kõik asutuse töötajaid kasutavad töö tegemiseks vahelduvalt või kogu tööpäeva jooksul arvutit. Töökohad on üldiselt kujundatud kooskõlas nõuetega, kuid mõne töötaja jaoks on töökoht ebamugavalt madal. Tööruum võib olla ebapiisav ja sellest tingituna tööasend ebaergonoomiline, juhul kui laual on 2 või 3 kuvarit; kui töötajal on ealine vms. kaugenägelikkus; kui töötaja töötab lisaks arvutile ka dokumentidega jne. Töökohti on vajalik regulaarselt kaasajastada (ergonoomiline arvutihiir, käetugi, jalatugi, nimmetugi, reguleeritava kõrgusega töölauad vms) vastavalt töötaja subjektiivsetele vajadustele. Ohuteguri objektiivne mõju Pidev vahepausideta töö kuvariga põhjustab suurt koormust luu- ja lihaskonnale ning nägemiselundkonnale. Ülekoormus tervisele, töötajate omakorda võib põhjustada nägemisteravuse halvenemist ning lõpuks tõsiseid kroonilisi ülekoormushaigusi (nt randme ja hinnangud küünarliigese ülekoormusest põhjustatud karpaalkanalisündroom, epikondüliit, "arvutikael", kaela-õlavöötme pinge ja sellest tingitud ülekoormushaigused jne). Episoodiline või vahelduv arvutitöö (kui töötaja liigub päeva jooksul ringi, töötab vahepeal seistes) ei põhjusta nii suurt terviseriski kuid võib siiski kaasa tuua silmade väsimise (eriti kui töökohal on ebasobiv sisekliima - nt liiga kuiv õhk) või 43  kaela-õlavöötmevalusid (kui kuvar või muu kasutatav töövahend on paigutatud väga ebasobivalt või peate pidevalt nõupidamisruumis vaatama seinale kuvatud pilti ning seda on ebamugav jälgida või kui töötaja töökohal liiga kõrge temperatuur ja samal ajal ventilatsioonisüsteemist puhuv tõmbetuul). Tööandja Tööandja abinõud: töötajate sisuline juhendamine - ergonoomilised tööasendid, võimlemisharjutused. Oluline sekkumismeetmed on regulaarsete puhkepauside võimaldamine kuvaritöötajatele mitte harvem kui 2 tunni järel (ka siis, kui töötaja töötab riskitaseme osa päevast teises ruumis või viibib koosolekutel). Kõigil töötajatel, kelle tööajast kuvaritöö (töö, kus töötaja töö ajal vähendamiseks viibib fikseeritud asendis ning ühtlasi on töö seotud käte sundasendiga ning suure koormusega nägemiselundkonnale) hõlmab rohkem kui 50%, on kohustus läbida tervisekontroll mis peab hõlmama luu- ja lihaskonna kontrolli ja nägemisteravuse hindamist. Hinnata sisekontrolli käigus regulaarselt kuvaritöökohtade sobivust ja hankida ergonoomilisi töövahendeid vastavalt eelarvelistele võimalustele. Kui töötajale tundub standard-töölaud liiga kitsas, võimaldada talle lisaks ergonoomiline käetugi vältimaks üle lauaserva rippuvaid käsi ja selle tulemusena randme- ja küünarliigese vaevusi. Võimaldada töötajatele kaugtöö päevi kui töö iseloom seda lubab. Tervisekontroll. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: HOIA LIIGESED NEUTRAALSES ASENDIS, siis on lihased lõdvestunud ja saavad paremini töötada. (Lihaste, liigeste ja kõõluste stress (pinge) tekib: kokku pigistatud käed, painutatud randmed, pööratud kael, pööratud, alla painutatud pea.) Oluline on regulaarsete puhkepauside tegemine mitte harvem kui 2 tunni järel. Pauside ajal väldi istumist, kasutada lõõgastavaid võimlemisharjutusi. Igal kuvaritöötajal (ka episoodiliselt arvutit kasutaval töötajal) kasutada võimalusel 20- 20-20 harjutust (iga 20 minuti järel suunata pilk 20 sekundiks 20 meetri kaugusele, seejärel pilgutada silmi ning samal ajal lõdvestada käsi). Puhkepauside ajal lõdvestumiseks kasuta teistsugust asendit kui tööasend (nt kui töötad ainult istudes, siis peaksid seisma, liikuma; seistes töötavad inimesed peaksid pauside ajal istuma, tõstma jalad kõrgemale). Vajalik on lõdvestada käsi randmest, küünarliigestest, õlaliigestest. Suhtle aktiivselt tööandjaga, palu vajadusel lisavahendeid - ergonoomiline arvutihiir, käetugi, võimlemispall vms). Soovitavad regulaarsed käte lõõgastavad harjutused ka siis, kui Teil veel ei ole kaebusi. Kõigile töötajatele on vajalik tervisekontroll ülekoormushaiguste ennetamiseks ja õigeaegseks tuvastamiseks. 44 7.3. RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Riskihinne 1; riski hindamisel on aluseks sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 Olukorra kirjeldus, Nõuded: tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist nõuded. teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale. Olukord: analüüsitud töökeskkonnas raskuste teisaldamisega seotud töid reeglina ei tehta. Ohuteguri objektiivne mõju Skeleti-lihasvalud, mis võivad muutuda krooniliseks ja areneda ülekoormushaigusteks tervisele, töötajate hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: raskuste käsitsi teisaldamisega seotud tööde tegemisel vajadusel juhendamisel ergonoomiliste sekkumismeetmed töövõtete tutvustamine. riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: kasuta teisaldustööl õigeid töövõtteid, säästa selga ja ölavöödet. Tee vajadusel selga ja käsi lõdvestavaid harjutusi. 7.4. TÖÖRUUMI PIISAVUS, ARVUTITÖÖKOHTADE ERGONOOMILINE KUJUNDUS Riskihinne 2, ealise vms kaugenägelikkusega töötajatel võib riskitase olla 3 Olukorra kirjeldus, Kontoritöökohad on üldiselt kujundatud kooskõlas kaasaegsete ergonoomianõuetega. Töötajad kasutavad sõltuvalt nõuded. tööülesannetest lauaarvuteid või sülearvuteid. Sülearvuti kasutamisel kasutatakse lisaklaviatuuri ja lisamonitori. Oluline on jälgida, et monitorid ei paikneks liiga madalal ega liiga kõrgel; hiir peab asuma klaviatuuriga samal tasapinnal. Valgusti peab paiknema töökoha (klaviatuuri) kohal. Objektil elektroonilisi töövahendeid üldiselt ei kasutata (töötajatel on kaasaskantavad lauatelefonid. Menetlustoimingute kohta koostatakse kohapeal paberkandjal protokoll, kontoris sisestatakse andmed arvutisse). 45 Ohuteguri objektiivne mõju Töökohtade ülevaatusel tuvastati, et paljud töökohad paiknevad ruumis valgustite suhtes ebasobivalt. See võib tervisele, töötajate põhjustada pimedal aastaajal ebaergonoomiliste tööasendite kasutamist. hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: jälgida töökohtade seisundit ja kujundust sisekontrolli käigus. Töötajate soovil hankida neile sekkumismeetmed jalatoed, vahetada välja töötool vms. Võimalusel pakkuda töötajatele reguleeritava kõrgusega töölaudu (et töötajad riskitaseme saaksid soovi korral töötada seistes). Kaugtöö tegijatel või väljaspool tööandja püsiasukohta tegutsevatel töötajatel vähendamiseks kujundada oma töötamiskohad käesolevas riskianalüüsis toodud soovitusi arvestades. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: hoida oma kuvaritöökoht korras, mitte kuhjata töökohale liigseid esemeid. Kui tunnete, et kuvar on teile liiga lähedal ja see häirib, siis: 1) vaadake, kas saate kuvari asendit muuta; 2) pöörduge tööandja poole ja paluge endale käetugi ja kohendage enda tööasendit kuid ärge seejuures unustage, et käed ei tohi töö tegemisel (ükskõik, kas töötate seistes või istudes) üle laua ääre rippuda; täida töötervishoiuarsti ja tööandja soovitusi. Kui töötad kodukontoris või väljaspool tööandja püsitegevuskohta (teise asutuse ruumides), siis jälgi oma töökoha kujundust ning vajadusel palu abi tööandjalt või oma tegevuskoha asutuselt. 46 8. PSÜHHOSOTSIAALSED, sh ORGANISATOORSED TEGURID 8.1. TÖÖAJA KORRALDUS, TÖÖ MONOTOONSUS. TÖÖAJA HULKA ARVATAVAD VAHEAJAD Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Asutuse töökorraldus, s.h. töö- ja puhkeaja kasutamine on kirjeldatud töökorralduse reeglites. Töö toimub üldjuhul 40h nõuded töönädala arvestuspõhimõttel selliselt, et tööpäeva pikkus on 8h. Tööajast avatakse välja lõunavaheaeg mille kestus ja aeg on märgitud töökorralduse reeglites (riskianalüüsi läbiviimise ajal töökorralduse reeglid uuendamisel). Lisaks lõunavaheajale saavad töötajad kasutada tööpäevasiseseid vaheaegu füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju leevendamiseks. Sellised pausid arvatakse tööaja hulka. Enamikel töötajatel on mõõdukalt paindlik töökorraldus, mis peaks vähendama monotoonsust - st töötajad saavad ise sättida lõunaaja ja tööpäevasiseste pauside kasutamist vastavalt vajadusele. Ohuteguri objektiivne mõju Liiga pikk järjestikune kuvariga töötamine ja puhkepausideta töötamine põhjustab silmade ja psüühika üleväsimust ning tervisele, töötajate suurendab oluliselt ülekoormushaiguste tekke riski (arvestades töö iseloomu). Lõunavaheaeg ja tööaja hulka arvatavad hinnangud vaheajad on kooskõlas tehtava töö iseloomuga ning ohutegurite tasemega. Enamikes osakondades on töötajatel mõõdukas isiklik otsustuspädevus pauside tegemise osas. Kaugtööd väga ei tehta kuid pärast eriolukorra lõppu võib asutuse praktika muutuda. Tööandja Tööandja abinõud: töö- ja puhkeaja korraldus vastab tehtava töö iseloomule. Kõik töötajad saavad lisaks sekkumismeetmed lõunavaheajale kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ohutegurite mõju leevendamiseks. Kui eriolukorra ajal riskitaseme kujunes välja kaugtöö tegemise kogemus, siis võib ka tulevikus võimaldada töötajatele kaugtööpäevi, kui see on vähendamiseks kooskõlas töö iseloomuga. Kaasata töötajaid võimalusel projektipõhiselt põhitööst erinevate ülesannete (kaasa arvatud näiteks asutusesisesed, töökeskkonnaga seotud ülesanded) täitmisse. Töötajad läbivad tervisekontrolli, kus muuhulgas hinnatakse töötaja terviseseisundi sobivust tööandja kehtestatud tööaja korraldusele. Töötajate küsitlustulemustest selgub, et töötajad on töökorraldusega üldiselt rahul: 83,3% küsitluses osalenud töötajatest on seisukohal, et tööaja korraldus on sobiv ning arvestab mõistlikul määral töötaja vajadusega. Osad töötajad ei ole teadlikud tööaja hulka arvatavate vaheaegade kasutamise võimalusest. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: töötajad on kohustatud järgima tööandja kehtestatud tööaja korraldust ning tööaja hulka arvatavate vaheaegade ajal tegema vajadusel lõõgastavaid võimlemisharjutusi ohutegurite mõju leevendamiseks. Tervisekontrolli läbimine on töötajatele kohustuslik. Pöördu viivitamatult tööandja poole, kui töö erilise iseloomu või töömahu tõttu tunned end tavalisest väsinumana, oled kurnatud. Pöördumata jätmine võib kaasa tuua väsimuse süvenemise, stressi ja lõpuks läbipõlemise. 47 8.2. TÖÖTAJATE INFORMEERITUS. JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ Riskihinne 1 Olukorra kirjeldus, Hea töökorraldus hõlmab ka töötajate ja tööandja vahelist infovahetust. On oluline, et tööandja kaasaks töötajaid nõuded. nende pädevuse piires juhtimisotsustuste tegemisse - nt oma stsruktuuriüksuse tasandil. Töötajate jaoks on tähtis, et kogu tööks vajalik info jõuaks töötajateni ametlikest allikatest. Samuti on tulemusliku töö jaoks oluline, et töötajatel oleks võimalus pöörduda vahetu juhi ja/või juhtkonna poole küsimustega ja ettepanekutega. Töösuhte osapooled peavad teineteise suhtes olema viisakad ja lugupidavad. Töötajad peavad omavahel tegema mõistlikku koostööd. Küsitluse tulemused näitavad, et töötajad on üldiselt rahul info liikumisega organisatsioonis. Olukord: 78,6% vastanutest on seisukohal, et tunneb alati või enamasti oma juhi toetust keerulistes olukordades. 81% vastanuid tunneb end meeskonnas väärtustatuna. Kokkuvõttes saab öelda, et töötajad on üldiselt rahul tööatmosfääriga ning leiavad, et kuna töö riigiasutuses on üsna pingeline, on hea tööatmosfäär väga oluline. TTJA tööatmosfääri hindavad vastanud töötajad heaks. Ohuteguri objektiivne mõju Töötajate madal informeerituse tase ning halb juhtimiskultuur ei põhjusta kiireid tööga seotud tervisekahjustusi. Küll aga tervisele, töötajate on need teemad töötasu ebapiisavuse kõrval peamised töölt lahkumise põhjused. Tööjõu voolavuse vähendamiseks on hinnangud lisaks uutele töötajatele suunatud sisseelamisprogrammidele oluline hinnata regulaarselt info liikumise taset ettevõttes ning juhtimiskultuuri taset. Kuna hiljuti on toimunud kahe asutuse liitmine, siis saab küsitluse tulemuste põhjal järeldada, et asutuste liitmine on õnnestunud pigem hästi. Mõned töötajad on vastustes märkinud, et uute tarkvaralahenduste juurutamine on kaasa toonud lisakoormuse. Samuti on mõned vastanud hinnanud töökoormust liiga suureks ja leitakse, et sagedased infokoosolekud ei ole tulemuslikud ning pigemvõiks seda aega kasutada töö tegemiseks. Töötajate töösoorituse tulemuslikkus sõltub suurel määral sellest, kas nad tunnevad end meeskonna osana ja tajuvad, et neid usaldatakse. Tööandja Analüüsitud töökeskkonnas riskianalüüsi läbiviimise käigus korraldatud töötajate küsitlustulemustest nähtub, et enamik sekkumismeetmed töötajaid on rahul informatsiooni liikumisega asutuses ning leiavad, et töötajaid kaasatakse mõistlikul määral riskitaseme juhtimisotsuste tegemisse. Enamik küsitluses osalenud töötajaid tunnevad end osana meeskonnast. vähendamiseks Tööandja peab ka edaspidi jälgima, et info liikumine ettevõttes toimuks kiiresti. Uute infokanalite (nt siseveeb vms) kasutuselevõtt või muutmine peab alati jõudma iga töötajani. Uute juhtide värbamisel on oluline tutvustada ka neile asutuse juhtimiskultuuri, personalipoliitikat ning töökorralduse reegleid. Töötajatega peetavatel iga-aastastel arenguvestlustel ja/või rahulolu-uuringute läbiviimisel jälgida töötajate informeerituse taset ning töötajate hinnanguid juhtimiskultuurile, et vajadusel rakendada parendusmeetmeid. Töötaja abinõud Töötajatele: On oluline, et kasutaksite tööalaste otsustuste tegemisel ametlikest allikatest pärinevat informatsiooni. Kui Teil on tunne, et info ei jõua Teieni, siis esimese valikuna pöörduge alati oma vahetu juhi poole. Kõigist juhtimiskultuuri probleemidest informeerige kõigepealt oma vahetut juhti. Kui probleem on seotud vahetu juhi isikuga, pöörduge kindlasti kõrgemalseisva juhi, personalijuhi või töökeskkonnavoliniku poole. Kui Te ei teavita tööandjat info liikumise või juhtimiskultuuriga seotud probleemidest, ei ole ettevõtte tippjuhtkonnal võimalik olukorda parandada. 48 8.3. TÖÖ ISELOOMUST JA -KOORMUSEST TINGITUD PINGE. PIDEV TÄHELEPANU, MUUD VAIMSET PINGET PÕHJUSTAVAD TEGURID NING SELLEST TULENEV KURNATUSE JA ÜLEVÄSIMUSE OHT Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Töötajate küsitlustulemused. 45,2% vastanutest leidis, et töö on osakonnas (struktuuriüksuses) hästi korraldatud ning nõuded reeglina pole vajadust jääda tööle kauemaks põhjusel, et ei jõua oma tööd tööpäeva jooksul ära teha. Samas väga suur (19% nõustus täielikult ning 35,7% nõustub osaliselt) hulk vastanuid leidis, et tuleb sageli jääda tööle kauemaks kuna muidu tööülesanded kuhjuvad või jäävad tegemata. 68% vastanutest leidis, et asutuses on hea meeskond, kuigi töö iseloom on pigem individuaalne. 58,3% töötajaid leiab, et TTJA-s töötajaid tunnustatakse hea töö eest. Samuti on enamik vastanuid seisukohal, et asutuses on võimalik end täiendada ja õppida uusi asju – uute asjade õppimine annab töötajale võimaluse tunda end väärtuslikuna ning arenemisvõimelisena. See vähendab ka tööst tingitud rutiini ja läbipõlemise riski. Ohuteguri objektiivne mõju Kui tööülesanded pidevalt kuhjuvad, töötajad kannatavad pideva ülekoormuse käes ning juhid ei toeta neid töö tervisele, töötajate korraldamisel, võib töötajal tekkida tööstress ning lõpuks läbipõlemine (inimene ei jaksa lõpmatuseni negatiivseid hinnangud emotsioone kanda). Kui töötajal puudub arenguperspektiiv ja võimalus õppida uusi asju, siis ka jooksvate tööülesannete kvaliteet sageli langeb. Tööandja Tööandja abinõud: juhi toetus. Arenguvestlused. Vajadusel töö ümberkorraldamine. sekkumismeetmed riskitaseme vähendamiseks Töötaja abinõud Töötaja abinõud: pöördu alati oma juhi, personalijuhi või kolleegide poole, kui vajad tuge või abi. Vajadusel palu ülesannete jaotamist. Kui tunned, et ei tule emotsioonide juhtimisega toime, ära häbene paluda psühholoogi abi. 49 8.4. INIMSUHTED KOLLEKTIIVIS. TÖÖKIUSAMINE. VÄGIVALLAOHT. JUHTKONNA TOETUS PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL. Riskihinne 2 Olukorra kirjeldus, Inimsuhted kollektiivis on töötajate küsitlustulemuste kohaselt alati (sellise vastuse andis 54,8% vastanutest) või nõuded enamasti (39,3% vastanutest) sõbralikud ja professionaalsed. Siiski tuleb märkida, et 6% vastanutest on seisukohal, et inimsuhted ei ole sõbralikud. 5 (6%)vastanut on töökohal tundunud vaimset või füüsilist kiusamist ja 7 vastanut (8,3%) nõustusid väitega osaliselt, et on kogenud vaimset kiusamist või ahistamist tööl. On oluline, et asutuse regulatsioonides käsitletakse asutuse töökultuuri ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Töökiusamise, s.h. diskrimineerimisjuhtumite korral peab töötaja teadma, kelle poole pöörduda, et mure saaks objektiivselt lahendatud. Riskianalüüsi läbiviimise ajal 11,9% ei tea, kelle poole pöörduda ning 15,5% ei ole päris kindlad, kas selline võimalus on olemas. Ohuteguri objektiivne mõju Kui töötajad ei ole teadlikud oma õigustest ning ettevõtte reeglitest kiusamisjuhtumite ja diskrimineerimisjuhtumite tervisele, töötajate lahendamisel ja/või neil puudub võimalus pöörduda probleemide korral töökeskkonnavoliniku või tööandja poole, on oht hinnangud töömotivatsiooni langemiseks. See omakorda võib põhjustada töötajate lahkumist. Suur personalivoolavus aga põhjustab tööandjale ja teistele töötajatele probleeme - pidev uute töötajate lisandumine tähendab pidevat väljaõppevajadust ning see omakorda paneb suure vaimse koormuse kogenud töötajatele. Ühtsete käitumisreeglite kehtestamine (sõltumata sellest, millisel ametipositsioonil on kiusaja või kiusatav) ning töötajate teadlikus ettevõtte käitumisreeglitest suurendab kollektiivi sidusust - kõik teavad, kelle poole vajadusel probleemiga pöörduda. Samuti aitab see vähendada ka ametihierarhiast tingitud verbaalse vägivalla jms psühhosotsiaalsete survemeetodite taset asutuses. Kui kõik on teadlikud, et igale sellisele teole järgneb juhtkonnapoolne aktiivne sekkumine, siis sellised olukorrad on hõlpsamini ära hoitavad. Tööandja Tööandja abinõud: juhi toetus. Arenguvestlused. Regulaarselt üle vaadata ja vajadusel koostada või ajakohastada sekkumismeetmed asutuse reeglid - personalipoliitikat ja/või ettevõtte töökorralduse reegleid täiendada vajadusel vägivalla- ja riskitaseme kiusamisjuhtumite käsitlemise reeglitega ning kehtestada ja rakendada vastavad töökorralduse reeglid või -protseduurid. vähendamiseks Tutvustada töötajatele kõiki vajalikke käitumisjuhiseid, nõustada ja abistada töötajaid alates tööle asumisest (juhendamine, väljaõpe) ning ka töösuhte ajal (võimaldades toetust ning andes nõu tööalaste kiusamis-, diskrimineerimis-, ebavõrdse kohtlemise- jms. probleemide lahendamiseks). Töötaja abinõud Kui tunned, et Sulle või Su kolleegile tehakse liiga, siis pöördu oma juhi, personalitöötaja vms. isiku poole, kes Sinu arvates objektiivselt ja õiglaselt selle probleemiga tegeleb. 50 8.5. ÖÖTÖÖ. RASEDAD JA RINNAGA TOITVAD TÖÖTAJAD. ALAEALISED. Riskihinne 1 Riskigruppidesse kuuluvate (nt kroonilisi haigusi põdevate; vähenenud või puuduva töövõimega) töötajate värbamisel vajalik uuesti hinnata. Raseda töötaja puhul lähtuda arsti soovitustest ja VV 11.06.2009 määrusest nr 95 Olukorra kirjeldus, Asutuses ei tööta alaealisi töötajaid. Raseda töötaja töötingimuste kohandamisel arvestatakse arsti soovitustega. nõuded. Vajadusel jääb rase töötaja töövõimetuslehele kooskõlas TLS § 18. Vanusest tingitud ohutegureid, mis tingiksid töökeskkonnas muudatusi või erimeetmete rakendamist, analüüsitud töökeskkonnas töötajatel ei ole. Tööandja arvestab töö- ja puhkeaja planeerimisel võimalusel töötaja töö- ja pereelu ühildamise vajadustega. Erigruppe analüüsitud töökeskkonnas ei tööta. Öötööd üldjuhul ei tehta. Ohuteguri objektiivne mõju Sõltuvalt ametikohast ja isiku terviseseisundist võib tekkida vajadus raseda töötaja töötingimuste muutmiseks või töö tervisele, töötajate ümberkorraldamiseks arsti soovituste järgi. Alaealisi töötajaid analüüsitud töökeskkonnas ei tööta. hinnangud Tööandja Tööandja abinõud: kõik töötajad läbivad regulaarse tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Raseda töötaja puhul sekkumismeetmed arvestatakse töötaja terviseseisundit vastavalt naistearsti otsusele ning võimalusel korraldatakse töö ümber või riskitaseme vabastatakse töötaja tööülesannete täitmisest kooskõlas TLS nõuetega. Rinnaga toitvad naised saavad lisapause vähendamiseks kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Sisekontrolli töötervishoiuarsti otsuste täitmise üle, raseda töötaja töötingimuste sobivuse hindamise ja sobivate töötingimuste rakendamise üle teeb töökeskkonnaspetsialist. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: töötaja on kohustatud informeerima tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (nt pereelu korraldamise vajadus, terviseseisund vms). Tervisekontrolli läbimine on töötajale kohustuslik ning töötaja peaks informeerima töötervishoiuarsti kõigist terviseprobleemidest, mis töötaja arvates võivad olla seotud töö iseloomu ja tööaja korraldusega. Töötaja on teadlik, et töötervishoiuarsti või raseda töötaja puhul naistearsti/ämmaemanda) otsus on tööandjale siduv ja sellest kõrvalekaldumine ei ole lubatud ka poolte kokkuleppel. 51 8.6. NAKATUMISHIRM. VAIMNE PINGE SAGEDASEST TÖÖKORRALDUSE JA -REEGLITE MUUTUSEST SEOSES EPIDEMIOLOOGILISE OLUKORRA MUUTUSEGA. Riskihinne 2; epidemioloogilise olukorra halvenemisel või sõltuvalt töötaja pingetaluvusest ning isiklikest asjaoludest võib riskitase subjektiivselt olla kõrgem. Olukorra kirjeldus, Töötajate jaoks on õhklevinakkushaiguste kõrghooaeg ja haigestumise oht ning teema pidev fookuses olek väga kurnav. nõuded. Peamiseks riskiteguriks on töötaja vahetu hirm haigestuda töö tegemise käigus. Riski suurendab riigi ja tööandja poolt teostatav reeglite täitmise kontroll ja sellest tulenev vaimne pinge töötajatel. Täiendavaks riski suurendavaks teguriks on piirangute ja probleemide tekkimine isiklikus ja pereelus (reisipiirangud, võimalik eneseisolatsioonikohustus, laste koduõppe korraldamine, töö kaotamise hirm jms). Ohuteguri objektiivne mõju Pidev pingeseisund (stress), sellest tingitud väsimus ja kurnatus. Läbipõlemine. tervisele, töötajate Immuunsüsteemi nõrgenemine kestva stressi tagajärjel ning seeläbi ka viirushaigustesse haigestumise tõenäosuse hinnangud suurenemine. Tööandja Tööandja abinõud: Tööandja teavitab töötajaid asjakohaselt, rahulikult ning arusaadavalt. sekkumismeetmed Kõik kehtestatud reeglid on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. riskitaseme Tööandja hoidub ülereageerimisest ja töötajate hirmutamisest. vähendamiseks Tööandja kommunikeerib töötajatele nii hästi ja selgelt kui võimalik kõiki vajalikke riigi, KOV ja tööandja reegleid. Tööandja arvestab võimalusel töötajate pereelu korraldamise vajadusega. vajadusel tagada töötajale võimalus vahetu juhi või personaliosakonnaga arutada tekkinud probleeme -nn. ettevõttesisese infotelefoni loomine vajaduse korral. Töötaja abinõud Töötaja abinõud: Töötaja täidab tööandja reegleid mõistlikult ja hoolikalt. Töötaja teavitab tööandjat kõigist probleemidest ja reeglite täitmisel tekkinud küsimustest. Kui töötaja tunneb, et on hirmul või reeglid tunduvad ebaõiglased ja piiravad, siis pöördub viivitamata tööandja poole probleemide arutamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant 52