Eelnõu kooskõlastamine

17.11.2020 EELNÕU Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus § 1. Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „punktis 4“ sõnadega „punktides 3 ja 4“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, kui teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane.“; 3) paragrahvi 12 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79) sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 4) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 640 eurot ja juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses: „§ 152. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150 sätestatud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1150 artiklites 11 ja 12 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 6) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „§-s 15 sätestatud väärteo“ sõnadega „§-des 15 ja 152 sätestatud väärtegude“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juunil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „……“………………… 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „……“………………… 2020. a  Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Märkus/ettepanek MKM kommentaar TTJA Kooskõlastatud märkustega. Eelnõu § 1 punkt 3, millega muudetakse InfoTS § 11 lõiget 3. Esitatud eelnõu ja seletuskirja täiendamise ettepanek ei ole 1.1. Eelnõu praeguses sõnastuses pole üheselt selge keda täpsemalt ja vajalik tulenevalt § 11 lõike 3 muutmata jätmisest. Muudetud millistel juhtudel on teenuse osutaja kohustatud viivitamata teavitama eelnõuga kavandatakse üksnes minimaalsed vajalikud teenuste kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast muudatused, et tagada EL määruse 2019/1150 (edaspidi teabest. Sättes märgitud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet platvormide määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine. (TTJA) on InfoTS mõistes samuti „asjaomane ametiasutus“, kuna eelnõu §-s 1 punktis 4 pakutud muudatuse kohaselt seaduse §-s 12 teostab TTJA riiklikku järelevalvet InfoTS seaduse nõuete järgimise üle. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et InfoTS § 11 lõiget 3 muudetakse seepärast, et seaduse senises sõnastuses jäi ebaselgeks millise ebaseadusliku tegevuse puhul teavitada millist ametiisikut. Seletuskirjast võib lugeda, et eelnõus pakutud muudatusega „..võimaldatakse teenuse osutajal teavitada ebaseaduslikust tegevusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA), kes tegutseb seaduse üldise järelevalveasutusena“. Kuid seaduseelnõu § 1 lg 3 InfoTS § 11 lõike 3 muutmiseks ei nimeta ainsa asutusena, keda tuleb viivitamatult teavitada, ainult TTJA-d, vaid mainib, et teenuseosutaja on kohustatud viivitamatult teavitama „asjaomast asutust või TTJA-d“, andes teenuseosutajale sel moel valiku, kuid samas täpsemalt määratlemata millistel asjaoludel tuleks teavitada „asjaomast asutust“ ja millistel juhtudel TTJA-d. Selline sõnastus ei pruugi tagada teenuse osutajaile täit õigusselgust, teavitamise adressaadid vajaks täpsemat piiritlemist seaduses ja selgitamist ka eelnõu seletuskirjas. Eelnõus märgitakse muuhulgas „seaduse §-des 8-10 sätestatud teenuste Vt. eelnevat märkust kasutaja võimalikku ebaseaduslikku tegevust või pakutavat teavet“, seda on avatud eelnõu seletuskirjas. Seal selgitatakse eelnõu InfoTS § 11 lõike 3 muutmise sihte ja tausta, märkides, et „teavitamisele kuuluva ebaseadusliku tegevuse hulka tuleks muuhulgas lugeda selline teave, nagu näiteks vägivallale või vihkamisele õhutamine, õigusrikkumisele üles kutsumine, terrorikuritegu ja teave, milles kujutatakse nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis.“ Näib siiski, et seletuskirjas toodud selgitused vajaks täpsustamist, arvestades muuhulgas rohkem ka teiste sarnaseid valdkondi reguleerivate õigusaktidega ja ametkondade tegeliku tööjaotusega neis valdkondades. Seletuskirjas on teavitamisele kuuluvate ebaseaduslike tegevuste seas nimetatud terrorikuritegu. Kuid siin oleks täpsem kasutada samalaadset sõnastust, mis on vastavate normide sätestamisel kirjas EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis (EL) 2018/1808 (AVMSD), kus kasutatakse sõnastust „avalik üleskutse panna toime terroriakt“, teisiti öeldes – õhutamine terroriteole. EL audiovisuaalmeedia teenustele ja videojagamisplatvormidele, s.h. paljudele sotsiaalmeedia teenuste pakkujaile kohaldatav AVMSD artikkel 6 sätestab: liikmesriigid peavad tagama asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate pakutavad audiovisuaalmeedia teenused ei sisalda vägivallale või vihkamisele õhutamist, mis on suunatud isikute rühma või rühmaliikmete vastu; avalikku üleskutset panna toime terroriakti direktiivi (EL) 2017/541 artikli 5 tähenduses. AVMSD artikkel 28b kohaselt peavad liikmesriigid, ilma et see piiraks direktiivi 2000/31/EÜ artiklite 12-15 kohaldamist tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi teenuse osutajad (VSP) võtavad asjakohaseid meetmeid kaitsmaks alaealisi kasutaja loodud videote ja audiovisuaalsete äriteadete eest, mis võivad kahjustada nende füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et VSP-d võtavad asjakohaseid meetmeid kaitsmaks üldsust saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete eest, mis sisaldavad vägivallale või vihkamisele õhutamist, samuti sisu levitamise eest, mis sisaldab avalikku üleskutset panna toime terroriakt, lapspornoga seotud kuritegusid ning rassismi ja ksenofoobiaga seotud kuritegusid. Ilmselt oleks otstarbekas kasutada samalaadseid tegevusi reguleerivais õigusaktides ka üldjoontes sarnaseid mõisteid. Eelnõu § 1 punkt 4, millega muudetakse InfoTS § 12. Esitatud eelnõu ja seletuskirja täiendamise ettepanek ei ole Praegu sätestab eelnõu see punkt, et kogu InfoTS-s sätestatud nõuete vajalik tulenevalt § 12 kavandatud kujul muutmata jätmisest. täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet TTJA. Kuid eelpool on Muudetud eelnõuga määratakse TTJA teostama täiendavat näidatud, et eelnõuga reguleeritakse ka neid valdkondi ja tegevusi, mille järelevalvet kitsalt platvormide määruses kehtestatud nõuete üle tegelikult teostavad riiklikku järelevalvet teised ametkonnad. Eelnõu üle. seletuskirjas on arvatud teavitamisele kuuluvate ebaseaduslike tegevuste hulka ka sellised, millega tegelemine ei kuulu TTJA tööalasse, vaid teiste ametiasutuste pädevusse. Karistusseadustiku (KaRS) § 178 „Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine“ sisuga seonduvat mainitakse eelnõu seletuskirjas, nimetades alaealiste kujutamist pornograafilises või erootilises situatsioonis. Selle ebaseadusliku tegevusega seonduv ei kuulu TTJA töövaldkonda. KaRSi § 151 „Vaenu õhutamine“ näeb ette karistusi avaliku üleskutsumise eest vägivalla või vaenu õhutamisele. KaRS-s nähakse ette karistused terrorikuritegude, nende ettevalmistamise ja toimepanemiseks üleskutsumise eest. Ka nende tegevuste valdkonnas ei teosta riiklikku järelevalvet TTJA, vaid teised ametiasutused. Neid tõsiasju tuleks eelnõus arvestada ja sellest tulenevalt täiendada ka eelnõu seletuskirja. Eelnõu § 1 punkte 3 ja 4 võiks täiendada järgmiselt (pakutud Esitatud eelnõu täiendamise ettepanek ei ole vajalik tulenevalt muudatused on toodud jämedas kirjas): § 11 lõike 3 muutmata jätmisest. 3) paragrahvi 11 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teenuse osutaja on kohustatud, olenevalt ebaseadusliku tegevuse või pakutava teabe sisust, viivitamata teavitama asjaomast ametiasutust /…/ käesoleva seaduse §-des 8-10 sätestatud teenuste kasutaja võimalikust… /edasi eelnõu teksti järgi/.“ Paragrahvi 12 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Esitatud eelnõu täiendamise ettepanek ei ole vajalik tulenevalt „(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimise üle teostab § 11 lõike 3 muutmata jätmisest. riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või muu pädev ametiasutus, olenevalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 märgitud ebaseadusliku tegevuse laadist või pakutava teabe sisust“. Eelnõu § 1 punkt 9, millega täiendatakse InfoTS’i paragrahviga 161. Esitatud seletuskirja täiendamise ettepanek ei ole vajalik Lisatav paragrahv annab TTJA-le platvormide määruse artiklist 14 tulenevalt paragrahv 161 välja jätmisest. tuleneva õiguse pöörduda vahendusteenuse pakkuja või otsingumootori teenuse pakkuja vastu hagiga kohtusse, et lõpetada määruses sätestatud nõuete rikkumine. TTJA teeb ettepaneku täiendada seletuskirja selliselt, et sellest nähtuks, kuidas on kavandatud võimalike riigipoolsete kohtukulude tasumine InfoTS § 161 ette nähtud kohtuasja korral. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Märkusi ega ettepanekuid ei ole. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Märkusi ega ettepanekuid ei ole.  17.11.2020 Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada EL määruse 2019/11501 (edaspidi platvormide määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond Euroopa Liidu siseturul. Eelnõuga määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle tagamaks veebisaitide kaudu kaupu ja teenuseid pakkuvatele ärikasutajatele vajalikud õigused ja läbipaistvus. Täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest. Muudatused on minimaalsed, et tagada määruse nõuetekohane ja mõjus jõustamine ning õigusselgus, samas vältides otsekohalduva määruse ümberkirjutamist. Platvormide määrus jõustus 2019. a 11. juulil ning seda kohaldatakse alates 12. juulist 2020. Peamiselt informatiivset selgust taotleva määruse peamine eesmärk on muuta veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused ärikasutajate jaoks selgemaks ja õiglasemaks. Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist. Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama veebipõhiste vahendusteenuste (eelkõige müügiportaalid) ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujad (portaalid ja keskkonnad, mis võimaldavad internetiotsingut). Nõuded ei kehti veebipõhistele makseteenustele ega reklaamivahenditele, mille eesmärk ei ole lihtsustada otsetehingute algatamist ja millega ei kaasne lepingulist suhet tarbijatega. Platvormide määrusega soovitakse edendada õiglast, prognoositavat, jätkusuutlikku ja usaldusväärset veebipõhist ettevõtluskeskkonda siseturul. Veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised, võimaldades uusi ärimudeleid ja innovatsiooni ning sellised teenused pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õigluskindluse tagamiseks lahendada. Määruse eesmärk on tagada, et peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttest. See tähendab, et nähakse ette nõuded vahendusteenuste pakkujatele (platvormidele), mis aitavad neid teenuseid kasutavatel isikutel ehk ärikasutajatel hõlpsamalt ja tõhusamalt oma õiguste eest seista, võimaldades enne kohtusse pöördumist kasutada näiteks kaebuste lahendamise mehhanismi või lepitajate abi. 1 ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79 1 Kuna platvormide määruses määratletud ’veebipõhised vahendusteenused’ ning ’veebipõhised otsingumootori’ teenused liigituvad infoühiskonna teenusteks, on asjakohaseks õigusaktiks Infoühiskonna teenuse seadus (edaspidi InfoTS). Eelnõuga kaasnevad järelevalvekohustused TTJA-le. Eelnõu mõjud on hinnatud platvormide määruse eelnõu ja Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise kooskõlastuse etapis, mis kiideti heaks 21. juunil 2018. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubanduse ja teenuste talituse digimajanduse nõunik Marie Allikmaa (e-post: [email protected]) ning kaubanduse ja teenuste talituse juhataja Joonas Pärenson (e- post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubanduse ja teenuste talituse õigusnõunik Merike Koppel (e-post: [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150 nõuetekohane ja mõjus täitmine. Eelnõuga muudetakse infoühiskonna teenuse seaduse redaktsiooni RT I, 12.12.2018, 39. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada EL määruse 2019/1150 nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond Euroopa Liidu siseturul. Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 p 2 alusel. Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang2 vastab HÕNTE § 1 lg 1 põhimõtetele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnev menetlus 26. aprillil 2018. a esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (COM(2018) 2 „Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on promoting fairness and transparency for business users of online intermediation services“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/impact-assessment-proposal--promoting-fairness- transparency-online-platforms) 2 238 final), eelnõu ettepaneku. Vabariigi Valitsuse seisukohad platvormide määruse ettepaneku suhtes kiideti heaks 21. juuni 2018. a istungil. Eelnõu menetlemise ning kolmepoolsete (Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel) läbirääkimiste käigus määruse sisu esialgse ettepanekuga võrreldes oluliselt ei muutunud. Kolmepoolne kokkulepe saavutati 13. veebruari 2019. a triloogil, mis kinnitati Euroopa Liidu Nõukogu poolt 20. veebruari 2019. a alaliste esindajate komitees ja võeti vastu 14. juuni 2019. a. Määrus jõustus 11. juulil 2019. a. Platvormide määrusega soovitakse veebiplatvormide ja veebipõhiste otsingumootorite jaoks kehtestada reeglid, mis looksid ausa, läbipaistva ja selgelt ettenähtava majanduskeskkonna nende väiksemate ettevõtjate jaoks, kes internetis oma kaupu või teenuseid vahendavad. Veebiplatvormid peavad tagama, et teenuse osutamise tingimused on hõlpsalt mõistetavad ja kättesaadavad. Teenusetingimuste muutmisel peavad veebiplatvormid järgima platvormide määruses ette nähtud minimaalset etteteatamise tähtaega. Lisaks sätestatakse eelnõus veebipõhistele vahendajale mitmeid täiendavaid kohustusi, näiteks tuleb ärikasutajale nende teenuste peatamise, piiramise või lõpetamisele eelnevalt anda tagasisidet põhjuse kohta, kasutustingimustes tuleb avaldada kaupade ja teenuste järjestuse kuvamise põhimõtted ja loogika, samuti erikohtlemist võimaldavad klauslid ja see, kas ja kuidas võimaldatakse ligipääsu teenuse kasutamise käigus tekkinud andmetele. Olulise uuendusena tekib platvormidele kohustus sisse seada ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja määrata vähemalt kaks lepitusteenust pakkuvat lepitajat, et võimaldada platvormiga seotud vaidlusi kohtuväliselt lahendada. Kumbagi eelnimetatud kohustust ei kohaldata veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvatele väikeettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ lisa tähenduses3. Kaebustele tuleb anda individualiseeritud tagasiside. Seejuures tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks ja ajakohastada teavet esitatud kaebuste ning kaebuste menetlemiseks kulunud aja ja tulemuste kohta. Ettevõtjate ühendustel ja avaliku sektori asutustel on võimalik platvormide määrusest tulenevate nõuete rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks pöörduda hagiga veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate vastu kohtusse. Platvormide määruse eesmärk on tagada õiglane, prognoositav, jätkusuutlik ja usaldusväärne veebipõhine ettevõtluskeskkond siseturul, ning et täielikult peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ja artiklis 16 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Ühtsed reeglid on vajalikud, kuna selle eesmärki ei suuda liikmesriigid iseseisvalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Platvormide määruse juurde kuuluva otsusega luuakse Euroopa Komisjoni juurde veebiplatvormimajanduse vaatlusrühma ekspertrühm, mille ülesandeks on peamiselt veebiplatvormimajanduse kontekstis liidu võimaluste ja probleemide seire, mis hõlmab ka platvormide määruse kohaldamisega seonduvate probleemide seiret. Hiljemalt 13. jaanuariks 2022 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon määruse toimimist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande. 3 Väikeettevõte on ettevõte, milles töötab vähem kui 50 töötajat ning mille käive ja/või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. 3 3.2. Määrusega kaasnevad muudatused Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse kehtivaid sätteid. Punktiga 1 muudetakse InfoTS § 3 lõike 3 punkti 5 sõnastust. Sätet täiendatakse sõnastusega, mis viitab täiendavalt sama lõike punktile 3, võimaldades järelevalveasutusel või õiguskaitseorganil edasilükkamatu vajaduse korral kõrvale kalduda lisaks sama lõike punktis 4 toodud tingimustele ka punktis 3 toodud nõudest, s.o, et enne piirangu kehtestamist on Eesti pädev asutus taotlenud, et tegevuskoha riik kehtestaks piirangu ja viimane pole seda kehtestanud või see on olnud ebapiisav. Vastav muudatus tuleneb Justiitsministeeriumi meediateenuste analüüsist, mis tõi esile, et „kehtiv InfoTS ei luba, erinevalt e-kaubanduse direktiivist (artikkel 3 punkt 5), edasilükkamatu vajaduse korral teha erisust nõude osas, mille kohaselt tuleb pädeval asutusel taotleda tegevuskoha riigilt piirangu kehtestamist ning oodata ära, kas tegevuskoha riik kehtestab piirangu ja kas see piirang on piisav“ (lk 88). Vastav säte viib InfoTS § 3 lg 3 punkti 5 kooskõlla e-kaubanduse direktiiviga. Punktiga 2 täiendatakse InfoTS § 4 lõiget 1 punktiga 4. Täiendusega viiakse InfoTS kooskõlla e-kaubanduse direktiivi artikli 5 lg 1 punktiga g, millega nõutakse teenuseosutajalt käibemaksukohustuslase numbri avaldamist kui tema tegevuselt nõutakse käibemaksu. Vastav nõue seni puudus. Punktiga 3 täiendatakse InfoTS § 12 teksti – lõikega 2 pannakse TTJA-le ülesandeks teostada järelevalvet platvormide määrusest tulenevate nõuete täitmise üle. Täpsema järelevalve korralduse või rikkumisest teavitamise süsteemi töötab välja vajadusel TTJA. Platvormidele seatud kohustused on välja toodud platvormide määruses. Näiteks peavad veebipõhised vahendusteenuse osutajad tagama, et teenuse osutamise tingimused on hõlpsalt mõistetavad ja kättesaadavad. Veebiplatvormid peavad järgima platvormide määruses ette nähtud minimaalset etteteatamise tähtaega teenusetingimuste muudatuste kohta. Lisaks sätestatakse eelnõus veebipõhistele vahendajale mitmeid täiendavaid kohustusi, näiteks tuleb ärikasutajale nende teenuste peatamise, piiramise või lõpetamisele eelnevalt anda tagasisidet põhjuse kohta, kasutustingimustes tuleb avaldada kaupade ja teenuste järjestuse kuvamise põhimõtted ja loogika, samuti erikohtlemist võimaldavad klauslid ja see, kas ja kuidas võimaldatakse ligipääsu teenuse kasutamise käigus tekkinud andmetele. Platvormidel on kohustus sisse seada ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja määrata vähemalt kaks lepitusteenust pakkuvat lepitajat, et võimaldada platvormiga seotud vaidlusi kohtuväliselt lahendada. Punktiga 4 muudetakse InfoTS §-i 14. Kehtivas seaduses on ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot. Eelnõuga määratletakse juriidilisele isikule sunniraha ülemmääraks kuni 100 000 eurot. Kuna väärteo eest on kavandatud sarnaselt konkurentsiseadusega juriidilist isikut karistada kuni 400 000 eurose rahatrahviga, siis on arvestatud, et sobiv sunniraha määr on kuni 100 000 eurot. Punktiga 5 täiendatakse InfoTS’i §-ga 152. Platvormide määruse kohaselt peavad veebipõhised vahendusteenuse pakkujad looma ärikasutajate kaebuste jaoks ettevõttesisese kaebuste 4 menetlemise süsteemi (määruse artikkel 11) ja määrama kaks või rohkem lepitajat, kellega nad on valmis koos töötama, et saavutada ärikasutajatega kohtuväline kokkulepe (määruse artikkel 12). Mõlemad tingimused kohalduvad üksnes suurettevõtjatele 2003/361/EÜ lisa tähenduses, mille alla lähevad platvormid, kus töötab rohkem kui 50 töötajat ja käive ületab 10 miljonit eurot. Kohustuse täitmata jätmise eest saab selle alusel karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või kuni 400 000 eurot, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Arvestades karistatavate juriidiliste isikute majanduslikku võimu, võib nende ettevõtjate õiguserikkumisel olla tõsine mõju vastavale majandusvaldkonnale, aga ka konkurentsile, ning see võib kahjustada turuosaliste huve ja heaolu ning seeläbi ka oluliselt avalikku huvi. Seetõttu sätestatakse käesolevas seaduses juriidilistele isikutele KarS § 47 lõikes 2 kehtestatud karistuse ülemmäär sarnaselt konkurentsiseadusega. Punktiga 6 muudetakse InfoTS § 16 lõiget 2. Muudatus on tehniline ning tuleneb punktist 5. Paragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumine 1. juunil 2021. aastal. Määrus jõustus 11. juulil 2019 ehk kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt määruse enda rakendussättele kohaldatakse seda aga alates 12. juulist 2020. Üheaastane üleminekuperiood oli mõeldud turuosalistele (vahendusteenuse pakkujad ning ärikasutajad), aga ka rakendus- ja järelevalveasutustele uue regulatsiooniga kohanemiseks ning vajadusel teenuse tingimuste ümberkujundamiseks. Seaduse jõustumine alates 1. juunist 2021. aastal tagab turuosaliste kohanemise muudatustega ning aitab TTJA-l seada paika täpsemad järelevalveprotsessid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutatud termineid, mis tulenevad platvormide määrusest. Sealhulgas nt „ärikasutaja“, „veebipõhised vahendusteenused“ (sh pakkuja), „veebipõhine otsingumootor“ (sh pakkuja), „kommertsveebisaidi kasutaja“, „järjestus“. Tulenevalt määruse otsekohaldumisest ei ole mõisteid eelnõus lahti seletatud, vaid viidatakse määrusele endale. Mõiste „tarbija“ vastab võlaõigusseaduse § 1 lg 5 määratlusele ning „püsiv andmekandja“ vastab sama seaduse § 111 määratlusele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele InfoTS-is tehtavad rakenduslikud muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ ning määrusega (EL) 2019/1150. Määrusega on seotud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta. Vastav soovitus määratleb kriteeriumid, mille alusel saab hinnata platvormide määruse teatud sätete alla kuuluvaid subjekte; Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus). Vastav määrus on aluseks kontrolli mõiste määratlemisele; 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Vastav direktiiv on aluseks määruses sätestatud lepitusmenetluse protsessile; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Vastav direktiiv määratleb infoühiskonna teenuse mõiste, mille kaudu defineeritakse veebipõhise vahendusteenuse mõistet. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei ole ette näha olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; mõju majandusele; mõju elu- ja looduskeskkonnale; ega mõju regionaalarengule. Muudatused avaldavad positiivset mõju kuna veebipõhised vahendusteenused on peamised ettevõtluse ja uute ärimudelite, kaubanduse ja innovatsiooni võimaldajad ning nendega saab ka suurendada tarbijate heaolu. Läbipaistvus, selged reeglid ja õiglane konkurents aitavad suurendada tarbijatele kauba- ja teenusevalikut ning soodustavad hinnakonkurentsi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatus mõjutab valdkondlikku järelevalveasutust, milleks on TTJA. Platvormide määrusega seonduva järelevalvekohustuse mõju TTJA-le on eelnõu esitamise hetkel raskesti määratav. Kuna aga platvormide määruse üle järelevalve teostamine võiks olla peamiselt huvitatud poole initsiatiivil teostatav järelevalve, ei vaja see tõenäoliselt täiendavat inimressurssi ning sellega seotud ülesandeid on võimalik jagada olemasolevale personalile. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jälgib tähelepanelikult määruse ja käesoleva eelnõu mõju veebiplatvormipõhisele majandusele, et teha vajalikke täiendusi seoses tehnika arengu ja kaubandustingimuste muutumisega. 8. Rakendusaktid Rakendusaktid puuduvad. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. juunil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis käesoleva eelnõu arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Eelnõu koostamisel on suures osas arvesse võetud Justiitsministeeriumi meediateenuste analüüsist ning platvormide määruse rakendamisega seotud eelkonsultatsioonide käigus tehtud soovitusi. 6 Lisaks ministeeriumidele edastati eelnõu arvamuse avaldamiseks ka Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Jagamismajanduse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Avaldatud arvamused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 1. 2020. a juulis korraldati infopäev, kus tutvustati platvormide määrusest tulenevaid kohustusi platvormidele ning õigusi, millest kinni pidamist saavad platvormide kasutajad nõuda. Rohkem teavet leiab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi platvormide veebilehelt: https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-siseturg/platvormide-maarus 7  Justiitsministeerium 24.11.2020 nr 2-2/19-0420/443 Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Aeg Esitame kooskõlastamiseks infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) seaduse eelnõu; 2) seletuskiri ja lisa. Marie Allikmaa 715 1764 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158