Käskkiri

KÄSKKIRI 19.11.2020 nr 1-2/20-048 Nakkushaiguste ennetamise ja vältimise ohutusjuhendi kinnitamine Majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 “Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus” § 5 lõike 2 ning lõike 3 punkti 1 alusel ning kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega: kinnitan OÜ Tondihobu poolt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile koostatud nakkushaiguste ennetamise ja vältimise ohutusjuhendi (lisatud); (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Margit Tammistu  Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, OÜ Tondihobu OHUTUSJUHEND NAKKUSHAIGUSTE (gripp, covid-19 jt) ENNETAMISEKS JA VÄLTIMISEKS 1. JUHENDIT PEAVAD JÄRGIMA: KÕIK TEENISTUJAD JA ASUTUSE RUUMIDES VIIBIVAD KOOSTÖÖPARTNERID 2. PEAMISED RISKID: 2.1. Vahetu kokkupuude viirushaigust põdevate ja/või presümptomaatiliste (sümptomite tekkimise eelsete) nakkusohtlike kaastöötajatega, koostööpartneritega, klientidega; 2.2. Hügieeninõuete (nt. kätepesu) ja muude tööandja mõistlike ohutusalaste korralduste eiramisest tingitud nakatumisoht; 2.3. Ruumide halvast hügieenilisest seisukorrast, s.h. õhuvahetussüsteemide halvast seisukorrast; kätepesu- või desinfitseerimisvõimaluste puudumisest tingitud nakatumisoht; 3. OHU KIRJELDUS 3.1. GRIPP, COVID-19 jt. on viirusnakkused, mis levivad inimeselt inimesele peamiselt õhus lenduvate, hõljuvate või pindadele maandunud väikeste piiskade (või aerosoolina) – neid nimetatakse piisknakkusteks. 3.2. Piisknakkused levivad, kui nakatunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena satuvad viirusosakesed sülje- vm piiskadena (või aerosoolina) pindadele ja õhku. 4. TÖÖTAJA TEGEVUS RISKI MAANDAMISEL JA OHUTUSE TAGAMISEL 4.1. Haigena või haigusele viitavate sümptomitega ole kodus. 4.1.1. Haigussümptomite (nõrkus, tugev väsimus, nohu, köha, kurguvalu, palavik jms) ilmnemisel jää koju. 4.1.2. Kui sümptomid ilmnevad tööl viibides, siis lahku viivitamatult töölt, teavita vahetut juhti ja personalijuhti esimesel võimalusel ning pöördu oma perearsti poole töövõimetuse tuvastamiseks ja/või edasiste ravijuhiste saamiseks; 4.2. Käitumisreeglid tööl: 4.2.1. tööle jõudes pese või pesemisvõimaluse puudumisel desinfitseeri pärast üleriiete ja välisjalanõude eemaldamist viivitamata hoolikalt käed. 4.2.2. võimalusel korralda töö nii, et kolleegidel, koostööpartneritel ja klientidel oleks võimalik hoida Sinuga mõistlikku distantsi. Ajaks, mil distantsi hoidmine pole Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, OÜ Tondihobu võimalik, küsi tööandjalt kaitsemask (kui lähikontakt kestab lühikest aega, võid kanda tavalist näomaski või meditsiinilist maski. Kui lähikontakt kestab ja/või pead halvasti ventileeritud ruumis viibima kauem kui paar tundi, siis on vajalik tõendatud kaitseomadustega respiraator kaitseklass FFP2 või FFP3). 4.2.3. võimalusel hajutage kolleegidega tööpäevasiseste puhkepauside (sh lõunapausi) aegu nii, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid; 4.2.4. puhkepausile siirdudes pese või desinfitseeri kohe käed ja alles seejärel asu puhketoimingute juurde. 4.2.5. Kui nakkusoht on suur, siis ära kasuta tööruumides mobiiltelefoni, huulepulka, joogipudelit või -kruusi jms. näo juurde asetatavaid esemeid. Kui vajad neid, siis hoia neid puhkeruumis ning enne nende kasutamist puhasta käed. 4.2.6. Järgi tööandja jooksvaid juhiseid (e-posti teel edastatud info ja siseveebis olev info). 4.3. Võimalusel laadi oma telefoni HOIA-rakendus. Kui kasutad töötelefoni, siis saab tööandja vastava rakenduse laadimist nõuda. 5. TÖÖANDJA TEGEVUSED: 5.1. Tööandja tagab töö- ja olmeruumide koristamise. 5.1.1. Sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast või juhul, kui ettevõttes on viibinud haiguskahtlane inimene, on soovitatav koristada ruume tavapärasest sagedamini. Sealhulgas on mõistlik paar korda tööpäeva jooksul korralikult puhastada kontaktpinnad (ukselingid, trepikäsipuud, lülitid, puhke- ja tööruumides laua- ja tööpinnad, toolide käetoed jms). Puhkeruumides on selline puhastus mõistlik teha alati vahetult pärast puhkepausi lõppu. 5.2. Tööandjal on õigus kõrvaldada haigustunnustega töötaja või nakkuskahtlane töölt või mitte lubada teda tööle. 5.3. Sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast võib tööandja rakendada riigi pädevate ametiasutuste poolt kehtestatud lisanõudeid. Tõenäolised lisanõuded sõltuvalt töö iseloomust on järgmised kuid mitte ainult: 5.3.1. Nakkuse levikut takistavate näomaskide või isikukaitsevahendite (nt. kaitsekindad, hingamisteede kaitsemaskid, näovisiirid) kandmise soovitus või kohustus; 5.3.2. Soovituslik või kohustuslik eneseisolatsioon või karantiin; 5.3.3. Kohustuslik kehatemperatuuri mõõtmine tööle saabumisel; 5.4. Sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast võib tööandja suunata töötajad kaugtööle kui töö iseloom seda võimaldab. 5.5. Tööandja võib isikukaitsevahendite kasutamise kõrval või asemel paigutada tööruumidesse, kontoritesse töökohtade eraldamiseks vaheseinu, kaitseklaase või - ekraane. 5.6. Distantsi hoidmise soodustamiseks võib tööandja paigutada vastavad märgid sissepääsude juurde ning vajadusel kohustada töötajaid täiendavalt informeerima ka suulise meeldetuletusega; 5.7. Tualetid varustatakse piisava hulga seebi ja ühekordsete või korduvkasutatavate käterättidega. Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse kuivatuspaberiga. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, OÜ Tondihobu LISA 1 KÄTE HÜGIEEN - enne töö alustamist; - pärast jäätmete käitlemist; - pärast koristamist; 1. Käsi tuleb pesta: - pärast tualeti kasutamist; - pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist; - enne ja pärast söömist, joomist või suitsetamist; 2. KÄTE PESEMISE TEHNIKA 2.1. Seisa kraanikausist piisavalt eemal, et riided ei puutuks kokku kraanikausiga; 2.2. Ava kraan, reguleeri vesi toasoojaks (alla 35 kraadi); 2.3. Tee käed ja randmed jooksva vee all korralikult märjaks; 2.4. Doseeri kätele piisavalt pesuainet, et kogu käte pinna saaks pesuainega katta; 2.5. Hõõru käsi pesuainega, eriti pööra tähelepanu peopesale, sõrmede vahedele ja randmele. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–60 sekundit; 2.6. Loputa käed hoolikalt jooksva vee all; 2.7. Kuivata käed ühekordse paberrätikuga, kuni käed on täielikult kuivad. NB! Käte korralik kuivatamine on olulise tähtsusega, sest mikroorganismide hulk niisketel kätel on suurem kui kuivadel. 3. KÄTE HÜGIEENILISE ANTISEPTIKA (DESINFITSEERIMISE) TEHNIKA 3.1. Doseeri peopessa umbes 3 ml antiseptikumi ja kanna see kätele laiali. 3.2. Hõõru peopesasid vastamisi; 3.3. Hõõru parema käega üle vasaku ja vasaku käega üle parema käe selja; 3.4. Hõõru peopesasid vastamisi, parema ja vasaku käe sõrmed vaheliti; 3.5. Hõõru sõrmede pealispindasid teise käe peopesas, hoides sõrmed lukustatuna; 3.6. Hõõru parema käe pöialt ringjate liigutustega vasakus peopesas ja vastupidi; 3.7. Hõõru sõrmeotsi ringjate liigutustega edasi tagasi ühe käe peopesas ja vastupidi; 3.8. Hõõru käsi seni kuni käed on kuivad. NB! Kogu tegevuse kestvus on vähemalt 30 sekundit. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, OÜ Tondihobu LISA 2 MASKI KANDMINE 1. Tööandjal on õigus sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast vastavalt riskihindamise tulemustele soovitada või nõuda näomaski või kaitsemaski kandmist tööruumides või mujal tööülesannete täitmisel. 2. Juhul, kui tööandja näomaski või kaitsemaski kandmist soovitab või nõuab, tagab ta selliste maskide kättesaadavuse ning asjakohased suletavad kogumiskotid korduvkasutatavate näomaskide ja suletavad prügikastid ühekordsete näo- või kaitsemaskide jaoks. 3. Juhul, kui kannad ühekordset või korduvkasutatavat näomaski, siis pead seda vahetama mitte harvem kui 2 tunni järel. 4. Näomaski või kaitsemaski kandmine: 4.1. Enne puhta maski võtmist pese või desinfitseeri käed; 4.2. Võta mask pakendist nii, et Sa ei puuduta kätega maski sisepinda. 4.3. Respiraatormaski (kaitsemaski) kasutamisel hinga sügavalt sisse ja hoia hinge kinni senikaua kui kaitsemask on paigaldatud. 4.4. Aseta mask näole nii, et maski puhas sisepind katab nina ja suu täielikult. Selleks hoia maski väliskülje servadest. 4.5. Kui mask on paigas, siis kinnita ja fikseeri, kohendades vajadusel nina- ja lõuapiirkonnast ja veendu, et kinnituspaelad on maksimaalselt mugavalt paigas. 4.6. Kui kasutad kaitsemaski, siis veendu pärast maski paigaldamist, et mask on õigesti (hermeetiliselt) paigaldatud - selleks hinga sügavalt välja. Kui maski külgedelt ei leki õhku, on mask õigesti paigaldatud. Maski paigaldamise õppevideo https://www.youtube.com/watch?v=YVrF8QTKJKU&ab_channel=Toompeamal evkond NB! ühekordne mask viska alati kohe pärast eestvõtmist selleks ettenähtud kogumiskohta. Selleks ettenähtud prügikastid asuvad 1. korrusel klienditeeninduse ruumis ja tagumise trepikoja välisukse juures. NB! Korduvkasutatav mask pane suletavasse kotti ning pese 65oC veega. Uuesti kasutada võib alles siis, kui on pestud ja triigitud! Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, OÜ Tondihobu LISA 3 KUI TÖÖTAJA HAIGESTUB RESPIRATOORSESSE HAIGUSESSE (PALAVIK, NOHU, KÖHA, NÕRKUS jm SÜMPTOMID). TÖÖVÄLISEL AJAL (MITTE TÖÖKOHAL OLLES): 1. Töötaja peab jääma koju ja võtma ühendust perearstiga, kes langetab otsuse COVID- 19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe (TVL) osas. 2. Kolleegid, kes puutusid haigusnähtudega töötajaga vahetult kokku, suunatakse vajadusel Terviseameti korraldusel eneseisolatsiooni kuni asjaolude selgumiseni. 3. Kolleegid, kes pole töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda kokku puutunud, jätkavad peadirektori otsuse alusel tavapärast töölkäimist, kuid jälgivad 14 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb jääda neil koju ja võtta ühendust oma perearstiga. 4. Haigestunud töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes pärast sümptomite teket tingimusel, et tal vähemalt 3 päeva ei ole esinenud respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. Lõpliku otsuse teeb perearst. Kui töötaja haigusleht on arsti poolt lõpetatud, siis töötaja võib naasta tööle ja tööandjal ei ole õigust nõuda töötajalt täiendavat testi. TÖÖAJAL (TÖÖKOHAL OLLES): 5. Haiguskahtlane või haigestunud töötaja peab viivitamata koju minema. Töötaja võib tööle naasta 14 päeva möödudes tingimusel, et ta on täielikult terve – st ei esine respiratoorseid sümptomeid ega palavikku. 6. Töötaja peab võtma ühendust oma perearstiga. Perearst hindab COVID-19 võimalikkust sümptomite, epidemioloogilise seose või laboratoorse testimise alusel (laboratoorse testimise vajaduse üle otsustab perearst). 7. COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeerib tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. 8. Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseametiga. 9. Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb kõrvalisetele isikutele sulgeda ning viia neis läbi korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine. 10. COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal selgitama välja inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Tööandja teeb lähikontaktsete väljaselgitamiseks koostööd Terviseametiga. 11. Lähikontaktsed peavad jääma koju 14 päevaks (või muuks Terviseameti poolt määratud perioodiks) ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud töötajad võivad peadirektori otsuse alusel jätkata oma igapäevast töörutiini (st peadirektor otsustab, kas töö jätkub kontoris või kaugtööna), kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, OÜ Tondihobu 12. Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, jätkavad teised töötajad oma tööd, kuid kindlasti peavad jätkuvalt jälgima oma terviseseisundit. Koostas: Ille Nakurt-Murumaa Tel. +372 5780986