Teie 15.01.2025 nr 2-5/25-00084,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
10.1.1/24-0607/-2T
[email protected]
Meie 05.02.2025 nr 7-1/535
COM(2024) 576 Ettepanek: EUROOPA
PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles
käsitletakse koostööd selliste nõuete täitmise
eest vastutavate asutuste vahel, kelle
ülesandeks on tagada direktiivi (EL) 2019/633
(milles käsitletakse põllumajandustoodete ja
toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes
suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid)
täitmine
Esitame käesolevaga ettepanekud seoses ettepanekuga COM(2024) 576.
1) Toetame algatuse eesmärki tõhustada piirülest koostööd ebaausate kaubandustavade (UTP)
tõkestamiseks. Samas on oluline, et algatus ei tooks endaga kaasa täiendavat halduskoormust
ja bürokraatiat, sh töökoormuse kasvu Konkurentsiametile. Piiriüleste UTP juhtumite menetlemine
kooskõlas määrusega võivad suurendada järelevalveasutuste ressursivajadust ning tuua kaasa
lisakulusid. Eriti puudutab see vastastikuse abi taotlusi (art 5 jj) ning võimalikku koordinaatori rolli
laiaulatuslike UTP-de puhul (art 18). Peame vajalikuks komisjonil täiendavalt hinnata, kas
koordinaatori ülesandeid ja töökoormust saab liikmesriikide vahel paremini jagada.
2) Eesti üldjoontes toetab teavitamismehhanismi loomist (art 8), mis tagab järelevalveasutuste
vahelise kiirema ja tõhusama koostöö. Samas vajab selgitamist kõikide liikmesriikide teavitamise
kohustuse vajalikkus. Siinkohal peame oluliseks, et ei kehtestataks järelevalveasutusi koormavat
teabe edastamise lisakohustust olukordades, kus see sisulist lisaväärtust ei anna ning ei ole
seetõttu vajalik.
3) UTPde tuvastamine ja menetlemine peab olema tõhus ja tulemuslik, kuid uurimised on sageli
ajamahukas ja nõuavad märkimisväärseid ressursse. Seda arvestades võib artiklis 5 viidatud 60-
päevane vastamistähtaeg võib osutuda ebapiisavaks, eriti kui tegemist ei ole olemasoleva teabe
väljastamisega ning info kogumiseks tuleb teha täiendavaid toiminguid. Peame oluliseks, et
kaalutaks pikema tähtaja sätestamist. Juhul, kui teabe kogumine eeldab aga täiemahulise
uurimise algatamist (ehk toimub sisuliselt üleminek artiklile 6) peab järelevalveasutusel säilima
menetluse algatamise otsustamisel selge kaalutlusõigus. Muuhulgas peaks järelevalveasutusel
olema õigus keelduda võimaliku rikkumise menetlemisest, kui rikkumisel puudub esmapilgul
oluline mõju. Peame vajalikuks eelnõus selgemini välja tuua, et artikli 5 ülemineku otsustamisel
artiklile 6 on tagatud järelevalveasutuse kaalutlusõigus.
4) Arvestada tuleb asjaoluga, et kehtestatavad reeglid ei hakkaks mõjutama riigisisest
menetlusnormistikku. Näiteks ei tohiks algatusega suunata liikmesriiki valima rikkumiste
lahendamiseks konkreetset menetlusliiki või muuta oluliselt liikmesriigis kehtivaid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100
[email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood
70000898
haldusmenetluse reegleid. Menetlusnormid peaksid üldises plaanis jääma liikmesriigi
autonoomsesse pädevusse. Arvesse tuleb võtta, et Eestis ei ole haldustrahve. Aktiivse ja jätkuva
korrarikkumise tõrjumine toimub haldusmenetluses ettekirjutuse tegemise ja sunniraha
rakendamisega ning juhul kui on vaja rikkujat karistada, läheb haldusmenetlus üle
väärteomenetluseks ning sellisel juhul kohaldub Eestis süüteomenetluse regulatsioon ja
karistusseadustik. Hetkel viidatakse eelnõus keeldumise alusena vaid kriminaal- ja
kohtumenetluse algatamisele (eelkõige artiklis 10 ja 14). Keeldumise alused peaksid selgelt
hõlmama ka haldusmenetlusi (administrative proceedings) ja väärteomenetlusi (misdemeanour
proceedings).
5) Jõustunud otsuse ja karistuse jõustamise mehhanismi (art 7) puhul tuleb samuti arvesse võtta
seda, et UTP trahvide miinimum- ja maksimummäärad ei ole harmoneeritud, samuti kehtivad
liikmesriikides rikkumistele erinevad aegumistähtajad. Leiame, et Eestile peab jääma õigus
keelduda vastastikusest abist juhul, kui tõendite kogumine, rikkumise uurimine või otsuse
jõustamine on siseriikliku õigusega vastuolus või ületab järelevalveasutuse pädevust. Peame
oluliseks, et kaalutaks laiendada artiklis 10 sätestatud keeldumise aluseid, et liikmesriikidel oleks
võimalik keelduda ka muudel mõjuvatel põhjustel.
6) Oluline on määruses täpsustada andmekaitse ja konfidentsiaalse teabe, eelkõige ettevõtja
ärisaladuse ja taotleja anonüümsuse tagamise reegleid vastastikuse teabevahetuse korral.
Koostööd tegevad järelevalveasutused peavad mõlemad tagama ärisaladuse ja muu
konfidentsiaalse teabe kaitse, kui selle avalikustamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti.
Koostööd tegevatel järelevalveasutustel peavad olema selged volitused nõuda, et uuritavad
isikud, kes esitavad dokumente või avaldusi, määratleksid konfidentsiaalse teabe, et tagada selle
kaitse.
7) Vastastikuse abi korral peab taotlev järelevalveasutus esitama kogu vajaliku informatsiooni ja
tõendid (artikkel 9). Eelnõus ei ole täpsustatud, et kui kogutud tõendid on koostatud taotleva
järelevalveasutuse riigikeeles, siis kes vastutab nende tõlkimise ja sellega kaasnevate võimalike
kulude eest. Ettepanek täiendada eelnõud, et taotlev järelevalveasutus peab esitama taotluse
saanud järelevalveasutuse nõudel kogu edastatud informatsiooni ja tõendite ingliskeelsed tõlked
omal kulul.
8) On positiivne, et uute taotluste loomise valguses plaanitakse vastu võtta ka nende
standardlahendused. See teeb tööprotsessi lihtsamaks ja aitab praktikat ühtlustada. Näiteks
senine Request for information (RFI) vorm töötab UTP informatsioonivahetusel hetkel väga
tõhusalt. Seejuures peab standardlahenduse loomisel arvestama nende ühese arusaadavuse ja
lihtsusega. Lisaks on oluline, kuidas nende taotluste esitamine toimub, st elektrooniliselt või mõne
portaali kaudu (praegu toimub UTP teemaline asjaajamine peamiselt CIRCABC portaalis).
Täiendavate platvormide loomine võib tekitada vajaduse täiendavateks kulutusteks platvormiga
liidestumiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
/*Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Konkurentsiamet
Mari-Liis Mikli 5861 8982
[email protected]