Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 07.10.2022.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakond Kriminaalasja number: 21278001671 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXX XXXXX Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 21278001671, milles menetlust alustati 19.10.2021.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 1 tunnustel. 25.06.2022.a esitati XXXXXX XXXXX´le kahtlustus selles, et tema 26.09.2021.a kella 18.15 paiku Tartu maakonnas Kastre vallas Kaagvere külas asuvas Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse kasutas väikerühma ruumis füüsilist vägivalda alaealise XXXX XXXXX suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et XXXXXX XXXXX võttis oma parema käega kinni kannatanu kaelast ning lükkas teise käega kannatanut vastu rinnakut diivanile pikali. Seejärel võttis XXXXXX XXXXX oma parema käega kinni selili diivanil olnud kannatanu kaelast ning sikutas vasaku käega kannatanut juustest. Oma sellise tegevusega põhjustas XXXXXX XXXXX kannatanu XXXX XXXXX-le füüsilist valu ning kaela vasakule küljele nahamarrastuse. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: Maarjamaa Hariduskolleegiumi poolt edastatud XXXX XXXXX seletuskirja ja kaebuse, ettekannete ja fotodega, mis on tehtud XXXX XXXXX vigastustest, kannatanu XXXX XXXXX ja tema seadusliku esindaja Tartu Linnavalitsuse Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna lastekaitsespetsialisti ülekuulamise protokollide, tunnistajate XXXXX XXXX-i ja XXXX XXXX ülekuulamise protokollide ja Emajõe õppekeskuse 26.09.2021.a turvakaamera salvestisega, on tõendamist leidnud XXXXXX XXXXX poolt vägivallateo toimepanemine XXXX XXXXX suhtes. Kannatanu XXXX XXXXX ülekuulamise protokollist nähtub, et 26.09.2021.a oli ta Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses, kus läks endast välja ja hakkas jalaga taguma väikerühma ust. Väikerühma ruumi tulid seejärel järelevalve töötajad XXXXX XXXX ja XXXXXX XXXXX. Kuivõrd kannatanu ei allunud korraldusele oma tuppa minna, siis suunati ta füüsilisel moel tuppa. Oma toas hakkas kannatanu jalaga toa akent peksma. Kuna kannatanu XXXXX XXXX-e korraldusele akna löömine lõpetada ei allunud, siis tõmbas ta kannatanu akna juurest ära. Kannatanu hakkas uuesti akna juurde pressima ja ähvardas XXXXX XXXX-e sõnadega „löön sulle jalaga munadesse“. Kannatanu hakkaski XXXXX XXXX_E lööma, misjärel viimane haaras kannatanu jalast kinni ja väänas ta põrandale maha, sest kannatanu oli talle ohtlik. XXXXX XXXX hoidis kannatanu kätt selja taga ning XXXXXX XXXXX hoidis kinni kannatanu jalgadest. Kui kannatanu oli rahunenud, siis lasti ta lahti. Seejärel ütles kannatanu XXXXXX XXXXX-le „sa ei puutu mind, kas see on sulle arusaadav“. Selle peale hakkas XXXXXX XXXXX kannatanut kätega vastu õlgasid tõukama ning oma parema käega kannatanu kõrist kinni haarama. Kannatanu tõmbas pead eest ära ja sellest valu ei tundnud. Seejärel ütles kannatanu veelkord XXXXXX XXXXX-le „sa ei tule mind puutuma, ammuilma veel mind kõrist kiskuma“. Selle peale vastas XXXXXX XXXXX kannatanule „sina ei tule mulle ütlema tatikas“. Kannatanu sõnade kohaselt läks diivani juures XXXXXX XXXXX talle uuesti kätega kõri kallale. XXXXXX XXXXX haaras parema käega kannatanu kõrist ning lükkas samal ajal teise käega kannatanut vastu rinnakut diivanile, põhjustades lükkamisega füüsilist valu. Diivanile kukkumise järgselt hakkas XXXXXX XXXXX uuesti kannatanu kõrist haarama, mispeale lõi kannatanu teda jalaga vastu rinnakut. Pärast seda väänas XXXXX XXXX kannatanu selili diivanile maha ning XXXXXX XXXXX võttis parema käega kinni kannatanu kaelast ja sikutas vasaku käega kannatanut juustest, põhjustades kannatanule tugevat valu. Kannatanu hakkas enda pead alla suruma ja püüdis XXXXXX XXXXX-t käest hammustada, et viimane vabastaks tema kaela, mispeale ütles XXXXXX XXXXX „sa ei tule mind hammustama“. Seejärel saabus väikerühma teine järelevalve töötaja ja XXXXXX XXXXX läks ruumist ära. Kõrist hoidmise ja diivanile lükkamise tagajärjel tekkis kannatanu kaela vasakule küljele marrastus, mis on fotodega fikseeritud. Tunnistaja XXXXX XXXX-e ütluste kohaselt nägi ta 26.09.2021.a tööl olles valveruumi kaamerast, et XXXX XXXXX ripub kasvataja jala küljest, ega lasknud tal ära minna. Seda nähes liikus ta koos XXXXXX XXXXX-ga väikerühma poole. Kohale jõudes oli kasvataja lahkunud ja XXXX XXXXX oli endast väljas. Tunnistaja läks ühel hetkel vaatama, kas 9. rühmas oleks võimalik kasutada eraldusruumi. Kui tunnistaja 7. rühma tagasi jõudis olid XXXXXX XXXXX ja XXXX XXXXX mõlemad endast väljas, karjusid. Tunnistaja ei näinud, kumb kumba enne puutus, aga XXXXXX XXXXX kees tunnistaja sõnul sel hetkel üle. Tunnistaja tegeles XXXX XXXXX eraldamisega ja ei mõelnud sellele, et kolleegi käitumine võiks olla vale. Hiljem ütlesid talle sündmuse ajal valveruumis viibinud järelevalvespetsialistid XXXXX XXXXXX ja XXXX XXXX, et kaamerast oli näha, et XXXXXX XXXXX kägistas XXXX XXXXX-t. Kuna sündmusest on palju möödas, ei mäletanud tunnistaja enam täpselt, mida ta ise nägi ja mida kolleegid talle rääkisid. Tunnistaja kuulis hiljem, et samal ajal, kui tema oli fikseerinud XXXX XXXXX käsi, oli XXXXXX XXXXX tunnistaja käte alt kägistanud XXXX XXXXX-t. Tunnistaja sõnul on XXXX XXXXX ise ka lühikese süütenööriga ja temaga on varemgi olnud probleeme. Tunnistaja XXXX XXXX-i ütlustest nähtub, et 26.09.2021.a ajal, mil XXXXX XXXX ja XXXXXX XXXXX läksid väikerühma ruumi olukorda kontrollima, jäi tema toimuvat kaamerast jälgima. Tunnistajale tundus, et XXXXXX XXXXX ja XXXX XXXXX vahel käib kähmlus, mistõttu otsustas ta ka ise väikerühma minna. Väikerühma jõudes oli XXXX XXXXX diivani peal selili, XXXXX XXXX hoidis kinni tema käsi ja XXXXXX XXXXX tema jalgu. Seejärel läks tunnistaja nende vahele ja ütles XXXXXX XXXXX-le, et viimane tuleks eest, et ta saaks võtta ise jalgade hoidmise üle. Tunnistajal on häguselt meeles, et sel hetkel kui ta vahele läks, tegi XXXXXX XXXXX oma parema labakäega Liis Nõmme näo juures liigutuse. Tunnistaja meelest lõi XXXXXX XXXXX teda oma labakäega vastu nägu. XXXX XXXXX ise ei saanud oma pead eest liigutada. XXXXXX XXXXX ütles talle „kas sina tuled mind hammustama või?“. Seejärel võttis tunnistaja olukorra üle ja üritas koos XXXXX XXXX-ga rahustas XXXX XXXXX maha. XXXXXX XXXXX karjus samal ajal XXXX XXXXX peale edasi, mis ajas viimast aina rohkem endast välja. Kui XXXXXX XXXXX ruumist lahkus, siis rahunes maha ka XXXX XXXXX. XXXX XXXXX ütles, et XXXXXX XXXXX oli teda kägistanud ja juustest sikutanud. Tunnistaja nägi XXXX XXXXX kaelal ka nähtavaid jälgi, millest tehti fotod. Tunnistaja kuulis hiljem, et see kägistamine ja juustest tirimine oli toimunud täpselt enne seda, kui tema rühmaruumi jõudis. 2 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse 26.09.2021.a turvakaamera salvestiselt nähtub, et XXXX XXXXX lööb käte ja jalaga vastu 7. rühmaruumi ust. Uksele ilmuvad XXXXX XXXX ja XXXXXX XXXXX. Kuivõrd XXXX XXXXX hakkab end uksest välja suruma, siis haarab XXXXX XXXX XXXX XXXXX vasakust käest ja XXXXXX XXXXX tema paremast käest ja tirivad teda tagasi tema toa suunas. Selle käigus liigub XXXXXX XXXXX parem käsi XXXX XXXXX pealaele, XXXX XXXXX tõmbab enda parema käe lahti ja kukub diivanile. Seejärel üritab XXXXXX XXXXX haarata XXXX XXXXX käest, kuid see ei õnnestu. XXXXX XXXX haarab XXXX XXXXX mõlema käe randmest ning hoiab XXXX XXXXX käsi risti ja liigub tema toa poole. Toa juures haarab XXXXXX XXXXX vasaku käega XXXX XXXXX käest ja tema parem käsi on välja sirutatud XXXX XXXXX kaela juurde. XXXX XXXXX surutakse tuppa, salvestiselt on näha, et XXXXXX XXXXX haarab parema käega XXXX XXXXX juustest ja lükkab ta tuppa. Seejärel lahkub XXXXX XXXX väikerühmast ja XXXXXX XXXXX jääb jalaga toa ust kinni hoidma. Järgnevalt siseneb väikerühma uuesti XXXXX XXXX, kes läheb XXXX XXXXX tuppa ja püüab XXXX XXXXX-t füüsiliselt kinni hoides toast välja saada, kuid XXXX XXXXX osutab vastupanu. Seejärel on näha, et XXXXX XXXX hoiab XXXX XXXXX-t tema toa ukse juures pikali maas ja XXXXXX XXXXX hoiab kinni tema jalgadest. Mõnikümmend sekundit hiljem lasevad nad XXXX XXXXX lahti. XXXX XXXXX kõnnib toast välja, pöörab ennast XXXXXX XXXXX poole ja tõstab enda rusikas parema käe ülesse, mille järel XXXXXX XXXXX tõukab ta endast eemale. Pärast seda haarab XXXXXX XXXXX enda kätega kinni XXXX XXXXX mõlemast labakäest ja lükkab ta diivanile istuli. XXXX XXXXX tõuseb diivanilt ülesse ja tõstab enda parema rusikas käe ülesse, seistes samal ajal XXXXXX XXXXX-ga vastakuti. XXXXXX XXXXX vasak käsi on suunatud XXXX XXXXX rusikas käe juurde ja parem käsi XXXX XXXXX kaela juurde, misjärel kukub XXXX XXXXX diivanile istuli. XXXX XXXXX tõuseb uuesti püsti ja XXXXXX XXXXX parem käsi on välja sirutatud XXXX XXXXX kaela juurde, millest tingituna on XXXX XXXXX pea tahapoole kaldu ja ta kukub diivanile. Seejärel haarab XXXXX XXXX XXXX XXXXX mõlema käe randmest kinni ja ristab tema käed, samal ajal on Monika Lauga parem käsi välja sirutatud XXXX XXXXX kaela juurde. Järgnevalt surutakse XXXX XXXXX diivanile selili asendis pikali ja XXXXX XXXX ja XXXXXX XXXXX hoiavad teda kinni. XXXXXX XXXXX hoiab kinni XXXX XXXXX jalgu, kuid tema ülakeha on suunatud XXXX XXXXX pea ja ülakeha suunas. Edasi võtab XXXX XXXX XXXX XXXXX jalgade hoidmise üle. Kahtlustatav XXXXXX XXXXX ei tunnista oma süüd ning märgib, et kuivõrd XXXX XXXXX oli agressiivne, siis tuli tema rahustamiseks rakendada jõudu, mis oli lubatu piires ja vältimatult vajalik, et tõrjuda XXXX XXXXX poolset vägivaldset rünnakut kahtlustatava ja TXXXXX XXXX-e suhtes. Kahtlustatav selgitab, et toimunu käigus XXXX XXXXX ähvardas XXXX XXXX-le jalaga munadesse lüüa, misjärel lõigi ta XXXXX XXXX-e nii jalgade kui ka kätega, samal ajal seisis kahtlustatav ukse peal. Seejärel pani XXXXX XXXX XXXX XXXXX tema toas pikali, et ta ei saaks enam rünnata. XXXXX XXXX hoidis kinni XXXX XXXXX ülakeha juurest ja kahtlustatav haaras jalgadest. Kui XXXX XXXXX oli rahunenud, siis lasti ta lahti. Seejärel liikus XXXX XXXXX kahtlustatava juurde, pani käe rusikasse ja ütles, et annab talle lõuga. Seepeale lükkas kahtlustatav ühe käega XXXX XXXXX kaelast eemale, et hoida distantsi. Kahtlustatav lükkas XXXX XXXXX sedasi lausa kolm korda, mille käigus XXXX XXXXX ähvardas talle jätkuvalt lõuga anda. Siis otsustati panna XXXX XXXXX diivanile pikali. Kahtlustatav hoidis kinni XXXX XXXXX jalgadest ning XXXXX XXXX tema ülakehast. Kuna XXXX XXXXX üritas XXXXX XXXX-e käsi hammustada, siis fikseeris kahtlustatav ühe käega XXXX XXXXX pea, et ta ei saaks pead liigutada. Selle käigus jäid XXXX XXXXX juuksed kahtlustatava käe alla, kuid selle 3 eesmärgiks oli XXXX XXXXX agressiivsuse maha surumine. Kahtlustatav ei mäleta, et oleks kordagi diivanil olles XXXX XXXXX kaelast kinni võtnud või talle marrastusi tekitanud. Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXXX XXXXX suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Käesoleval juhul on XXXXXX XXXXX-le etteheidetava teo puhul tegemist teise astme kuriteoga, mis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Samuti leiab prokurör, et XXXXXX XXXXX süü ei ole suur. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtub, et XXXXXX XXXXX käitumine kannatanu XXXX XXXXX maha rahustamisel ei olnud kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne ning XXXXXX XXXXX on enda käitumisega ületanud lubatud piire, tuleb siinkohal arvesse võtta ka kannatanu XXXX XXXXX enda käitumist intsidendi lahendamisel. Nimelt seda, et kannatanu XXXX XXXXX käitus XXXXXX XXXXX suhtes provotseerivalt. Kuigi kannatanu on ülekuulamisel avaldanud, et XXXXXX XXXXX hakkas teda kätega vastu õlgasid tõukama ning oma parema käega kannatanu kõrist kinni haarama, nähtub Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse 26.09.2021.a turvakaamera salvestiselt, et ka XXXX XXXXX ise tõstis korduvalt ülesse enda rusikas käe seistes samal ajal vastamisi XXXXXX XXXXX-ga. Kahtlustatava XXXXXX XXXXX sõnade kohaselt ütles XXXX XXXXX mitmel korral, et annab talle lõuga. Nimetatu on prokuröri hinnangul kutsunud esile ka XXXXXX XXXXX edasise käitumise, mis tõenäoliselt suurtest emotsioonidest tulenevalt on läinud ka üle lubatud piiride. Samuti tuleb siinkohal arvesse võtta kannatanu XXXX XXXXX isikut – ärritudes võib ta muutudagi agressiivseks ja tema rahustamine võib olla keeruline. Seetõttu oli kõnealusel perioodil koostatud Maarjamaa Hariduskolleegiumis tema suhtes ka isiklik käitumisjuhend sekkumiseks. Nimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXXX XXXXX tegevuses väiksemale süüle. Ka KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär (nimetatud kuriteokoosseis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse), millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning seda kahetsenud. Samuti leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, mis oleks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel kahtlustatav XXXXXX XXXXX suhtes. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXXX XXXXX on karistusregistrisse kandmata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest tänaseks aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Seda enam, et kahtlustatava töösuhe Maarjamaa Hariduskolleegiumis on tänaseks päevaks lõppenud. Prokuröri hinnangul ei ole XXXXXX XXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Tegemist on kahtlustatava suhtes toimetatava esimese kriminaalmenetlusega, mille tagajärjed ei ole olnud rasked. 4 XXXXXX XXXXX avaldas prokurörile, et ta on nõus täitma talle kriminaalmenetluse lõpetamisega määratavaid kohustusi. Eelnevatele asjaoludele tuginedes peab prokurör põhjendatuks kohaldada XXXXXX XXXXX suhtes KrMS § 202 sätteid. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21278001671 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXXXXX XXXXX tasuma 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 07.10.2022-07.04.2023, riigituludesse 400 eurot. Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 DVD-R plaat Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse 26.09.2021.a turvakaamera salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole XXXXXX XXXXX andmed kantud riiklikusse sõrmejälgede ja DNA-registrisse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata anda kahtlustatav XXXXXX XXXXX-le, saata Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse järelevalve peaspetsialist XXXXX XXXXX´ele ning kannatanu XXXX XXXXX-le ja tema seaduslikule esindajale Tartu Linnavalitsuse volitatud esindajale XXXX XXXX´ele. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. 5 (nimi, allkiri, kuupäev) 6