Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] 13.07.2023 nr 1-12/1071-1 Eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 4. augustiks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Rahandusministeerium Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Lisa: 1. Eelnõu 18 lehel 2. Seletuskiri 16 lehel Viivian Jõemets 5699 7410 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 11.07.2023 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA- tegevuse) programmi juhtimise, TA-tegevuse programmist toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. (2) TA tegevuse programmi abil viiakse ellu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ ja „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ eesmärke. (3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (4) Määruse rakendamise eest vastutab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG või toetuse andja). (5) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teadus- ja arendustegevus (edaspidi ka TA-tegevus) on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2) eesti kultuuri alane teadus- ja arendustegevus on TA-tegevus, mis tegeleb eesti kultuuri kui uurimisobjektiga; 3) alusuuring on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas; 4) rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 5) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse; 6) monograafia on mingit probleemi igakülgselt, põhjalikult ja terviklikult käsitlev teaduslik uurimus; 7) projekt on kindlaksmääratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga omavahel seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 8) taotleja on toetuse taotluse esitanud Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus; 9) partner on käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud asutus või isik, keda taotleja kaasab projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal ning kellel võivad tekkida selle käigus kulud; 10) toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud; 11) jätkutaotlus on taotlus, millega toetuse saaja taotleb käimasoleva projekti jätkuna uute tegevuste elluviimist järgmisel perioodil; 12) projekti vastutav täitja on isik, kellel on projektis ette nähtud ülesannete täitmiseks vajalik ettevalmistus, pädevused ja kogemus. § 3. TA-tegevuse programmi juhtimine (1) TA-tegevuse programmi juhib programmi nõukoda, mille koosseisu ja töökorra kehtestab ETAG. (2) Programmi nõukoja liikmeteks on kaks Kultuuriministeeriumi esindajat (sh teadusnõunik), üks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, üks ETAG-i esindaja ja kolm teadus- ja arendusasutuse esindajat. Programmi nõukoja koosseis kooskõlastatakse enne kinnitamist ja taotlusvooru avamist Kultuuriministeeriumiga. (3) Programmi nõukoja ülesanded on: 1) koordineerida TA-tegevuse programmi tegevusi; 2) kinnitada TA-tegevuse programmi prioriteetsed uurimissuunad igaks taotlusvooruks alates 2024. aastast; 3) koostada TA-tegevuse programmi iga-aastane tegevuskava, mis sisaldab uurimisvaldkondi või -teemasid, vajaduse korral ka täpsemaid uurimisküsimusi, tegevuste ajakava ja eelarvet; 4) teha ETAG-ile ettepanekuid toetuse taotluste hindamismetoodika kohta; 5) hinnata programmi elluviimise tulemuslikkust ning anda toetuse saajatele soovitusi edasisteks tegevusteks; 6) viia läbi sisulise hindamise läbinud ja lävendi ületanud taotluste prioriteetsuse hindamine vastavalt strateegilistele eesmärkidele, valdkonna arenguvajadustele ning taotlusvooru prioriteetidele ning esitada vastavad hinded koos põhjendustega ETAG-ile taotlustele koondhinde andmiseks. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) kasvatada ja tugevdada eesti kultuuri alast teadus- ja arendustegevuse võimekust Eesti kultuuri, teaduse ning laiemalt kogu ühiskonna arengu toetamisel vastavalt riiklikele ja valdkondlikele arengukavadele ja strateegiatele; 2) suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; 3) arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste ning valdkonna ekspertide järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades; 4) tugevdada Kultuuriministeeriumi kompetentsi ja võimekust uuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks ühiskonna probleemide lahendamisel ja arengueesmärkide saavutamisel; 5) tõsta Kultuuriministeeriumi ja teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel; 6) tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel; 7) arendada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostöö tulemuslikkust ettevõtete, organisatsioonide ning teadus- ja arendusasutuste vahel; 8) luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna, hariduse ja/või majanduse arengusse. (2) Toetuse kasutamise tulemusena: 1) on tekkinud võimekad uurimisrühmad, kes panustavad riigi poolt sõnastatuid prioriteetsete valdkondade uurimisse; 2) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad teevad sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks; 3) kasvanud on kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekus; 4) paranenud on teadus- ja arendusasutuste, partnerite ja riigi vaheline koostöö; 5) luuakse Eesti ühiskonna ja kultuurivaldkonna vajadustega arvestavaid teadustulemusi ning tagatud on vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv; 6) projekti tegevuse tulemusena omandatud teadmised ja oskused on integreeritud kõrgharidusõppe tegevustesse, kus see on asjakohane. § 5. Toetatavad tegevused ja riigiabi (1) Toetust antakse projektile, mis täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab oodatavate tulemuste saavutamisse ning mille raames viiakse läbi kultuurivaldkonna alusuuringuid, rakendusuuringuid või eksperimentaalarendusi või koostatakse ja avaldatakse monograafiaid. (2) Määruse alusel antav toetus võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 mõistes või riigiabina konkurentsiseaduse § 30 mõistes. (3) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (6) Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 25 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. (8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates. (9) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (10) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. 2. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 6. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja on Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. (2) Taotleja võib projekti kaasata partneri või partnereid, kes võib olla: 1) teadus- ja arendusasutus; 2) riigiasutus; 3) rakenduskõrgkool või muu haridusasutus; 4) mittetulundusühing ja sihtasutus; 5) kohaliku omavalitsuse üksus; 6) äriühing. (3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline ja tehniline eeldus; 8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele; 9) taotleja projekti vastutav täitja peab omama doktorikraadi. (4) Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatule. (2) Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. (3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), käesoleva määruse §-s 6 toodud nõuetele vastavuse kinnitus; 3) projekti nimetus eesti ja inglise keeles; 4) projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; 5) projekti elluviimise periood; 6) projekti teaduslik taust, põhjendus ja vajadusel multidistsiplinaarsus; 7) projekti uurimisprobleem ja -eesmärk, uurimismetoodika kirjeldus koos uurimisküsimuste ja/või hüpoteesi(de)ga; 8) ajakava ja tööplaan koos riskide maandamise meetmetega; 9) projekti eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti kogumaksumus, taotletava toetuse summa; info vajaliku taristu ja tehnoloogia kohta; 10) projekti eesmärk, eeldatavad tulemused, nende olulisus ühiskonnale, sealhulgas teaduslik olulisus ja võimalikud jätkamissuunad; 11) projekti vajalikkus ja taust, sh olulisus TA-programmi eesmärkide seisukohalt, mis on loetletud käesoleva määruse §-s 4; 12) projekti panus valdkonna järelkasvu tagamisele; 13) selgitus uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaani kohta; 14) kinnitus eetikanõuete järgimise kohta uurimistöö elluviimisel ning asjaomase eetikakomitee loa olemasolu või vajalikkuse kohta; vajadusel eetikakomitee kooskõlastus; 15) andmehaldusplaan, sealhulgas info projekti käigus tekkivate andmete ning nende kogumise, haldamise, säilitamise ja avalikustamise kohta; selgitus, kuidas tagatakse tulemuste vastavus programmi litsentsimispõhimõtetele; 16) projekti vastutav täitja ja täitja(d); ülesannete jaotus meeskonnas; kirjeldus projekti meeskonna kvalifikatsiooni kohta ning tõend vastutava täitja teaduskraadi kohta; 17) projekti vastutava täitja ja täitja(te) senine teadus- ja arendustegevuse alane tegevus; 18) seotud uurimisprojektid; 19) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. § 8. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab iga-aastaselt ETAG programmi nõukogu ettepanekul. (2) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab ETAG oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS või e- keskkond) kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse rahuldamise otsuse tegemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle perioodi lõppu; 3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva. (3) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (6) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 10. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas: 1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 2) on tõendatud algdokumentidega; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 24 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustusega; 4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse käigus. (3) Projekti kulu jaguneb otseseks ja üldkuluks. (4) Otsesed kulud on personalikulud (töötasud koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadustest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid) ning tegevuskulud (lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhi- või väikevara soetamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud ning muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud). (5) Üldkulu on asutuse kulu, mis on seotud projekti asutuse poolse haldamisega ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamisega. Üldkulu määr on kuni 10% otsestest kuludest. (6) Toetuse andmisel riigiabina grupierandi määruse artikli 25 alusel peavad abikõlblikud kulud olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised: 1) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga; 2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt; 3) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud; 4) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 5) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. (7) Mitteabikõlblik kulu on: 1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu; 2) mitterahaline kulu; 3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu; 7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks; 8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis; 10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu; 11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks. § 11. Toetuse määr ja projekti kogumaksumus (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude kogumaksumusest juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja projekti kogumaksumus ei ületa VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. (2) Toetuse maksimaalne osakaal grupierandi määruse artikkel 25 alusel antava abi korral on: 1) alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest; 2) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest. (3) Rakendusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest vastavalt grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 sätestatule. (4) Vähemalt ühte partnerit kaasava koostööprojekti või konsortsiumi ühisprojekti, mis võivad sisaldada nii alus- kui rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust, kogumaksumus peab olema vähemalt 210 000 eurot ja seda rahastatakse sihtotstarbelise toetuse kaudu. (5) Eksperimentaalarenduse, alusuuringu või monograafia projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 80 000 eurot. (6) Rakendusuuringu projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 50 000 eurot. 4. peatükk Taotluste menetlemine § 12. Taotluste menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 5 ja § 5 lõikes 4 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (5) Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuded. § 13. Taotluste hindamine (1) Projektide valimiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (2) Toetuse andja kaasab iga taotluse hindamisprotsessi vähemalt kaks hääleõiguseta eksperti. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (4) Hindamine toimub toetuse andja koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud ja avaldatud toetuse andja veebileheküljel. Hindamisjuhend sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriume, nende osakaalusid ja hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde kujunemise ning võrdsete koondhinnetega projektide eelistamise metoodikat. (5) Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindab ETAG-i hindamisnõukogu teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon. (6) Hindamiskomisjon koostab igale taotlusele sisulise hinnangu ja hinde, lähtudes vähemalt kahe eksperdi hinnangutest ning esitab vastava pingerea programmi nõukojale. (7) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) eesmärkide elluviimine ja teostatavus, tegevuskava selgus ja põhjendatus; 2) selgelt esitatud uurimisküsimus ja selle põhjendus, teema uudsus, metoodika sobivus, metoodika uuenduslikkus; 3) eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus, eelarve põhjendatus; 4) projektijuhi ja meeskonna sobivus, nende eelnev kogemus ja senine tegevus valdkonnas, suutlikkus projekti ellu viia, vajaliku taristu olemasolu ja sobivus; 5) projekti tulemuste rakendatavus, levitamine, kasutamine õppetöös, kultuurielus, andmete vabakasutuse potentsiaal ja kasutustingimuste standardsus. (8) Prioriteetsuse ja valdkonna arengu seisukohalt tähtsuse hindamisel võetakse arvesse 1) projekti mõju ja olulisus eesti kultuuri alasele teadus- ja arendustegevusele , Eesti teadusele, kultuurile ja ühiskonnale laiemalt; 2) projekti põhjendatus uurimisvaldkonna arengu ja vajaduste seisukohalt; 3) vastavus programmi ja taotlusvooru eesmärgile ja alaeesmärkidele; 4) projekti panus asutustevahelise koostöö arendamisse ja järelkasvu tagamisse. (9) Hindamiskomisjon koostab koondhinnangute ja -hinnete alusel toetuse taotluste paremusjärjestused. § 14. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb ETAG. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 6 ja 7 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil 3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse mitmest allikast topeltrahastamise või petturlusega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. (9) Kui taotleja toetusest loobub, siis määratakse toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale hindamisjuhendi põhjal. § 15. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 18. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 19. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks e-keskkonnas. (2) Vahearuanne esitatakse ETAG-ile e-keskkonna kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis ning see peab sisaldama vähemalt: 1) ülevaadet projekti abikõlblikkuse kuupäevast kuni vahearuande esitamise kuupäevani tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest; 2) põhjendusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 3) toetuse kasutamise aruannet või väljavõtet vahearuande esitamise kuupäeva seisuga, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega. (3) Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAG-ile e-keskkonna kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis. Projekti lõpparuandes näidatakse: 1) projekti sisuline aruanne ja tulemused vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele; 2) saavutatud tulemuste rakendatavus, andmete vabakasutuse potentsiaal, olulisus eesti kultuuri valdkonnale, Eesti teadusele, ühiskonnale ja majandusele; 3) kinnitus, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas repositooriumis; projekti käigus kogutud andmed, mis on talletatud andmehaldusplaanis näidatud viisil ja/või repositooriumis; 4) toetuse eraldamisel programmi nõukogu või ETAG-i nimetatud tingimuste täitmine; 5) toetuse kasutamise aruanne, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega. 6) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon. (4) Projekti ennetähtaegsel lõppemisel on taotleja kohustatud esitama lõpparuande ETAG-i määratud tähtajaks. (5) Programmi nõukoda annab lõpparuande ja muu projekti käigus kogutud andmestiku põhjal projekti täitmisele hinnangu, lähtudes vähemalt kahe eksperdi ning ETAG-i hinnangutest, ning ETAG teeb projekti täitmise hinnangu e-keskkonna kaudu taotlejale kättesaadavaks. (6) Toetuse andja menetleb vahe- ja lõpparuannet kuni 40 tööpäeva nende esitamisest arvates. (7) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja saabumist. (8) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise aeg peatub. (9) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil, samuti esitama kõik nõutud dokumendid. (10) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. § 20. Projekti tulemuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine (1) Projekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb toetuse saaja e-keskkonna kaudu avalikult kättesaadavaks. (2) Projekti lõpparuande teeb ETAG e-keskkonna kaudu avalikult kättesaadavaks. (3) Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja kolme kuu jooksul pärast toetuse kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava materjali avalikkusele, mis tehakse kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel. (4) Täpne andmete säilitamise koht täpsustatakse projekti andmehaldusplaanis. Andmete kättesaadavaks tegemiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud repositooriumid. Andmete piiritlemine ja kättesaadavaks tegemine repositooriumides tuleb täpsustada taotluses. Minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed. (5) Projekti tulemusel avaldatud ja projektile viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb toetuse saaja avalikkusele e-keskkonna kaudu vabalt kättesaadavaks. Juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid e-keskkonna kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist. (6) Programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul tuleb lähtuda eesmärgist soodustada loodud omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse varaliste õiguste võõrandamist. (7) Programmi vahendite toel tekkivad avaandmed tuleb FAIR-printsiipe (Findable, Accessible, Interoperable, Re-usable) järgides teha kättesaadavaks, st tagada leitavus, ligipääsetavus, koostoimevõimelisus, taaskasutatavus. (8) Taotleja nimetab Kultuuriministeeriumi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, samuti kasutab trükistes Kultuuriministeeriumi ja programmi logosid nähtaval kohal. 7. peatükk Jätkutaotluste menetlemine § 21. Jätkutaotluse esitamine ja hindamine (1) Toetuse eraldamise jätkamine toimub jätkutaotluse andmete, sh eelneva toetuse perioodi tulemuste põhjal. (2) Jätkutaotlus esitatakse e-keskkonna kaudu programmi nõukogu määratud tähtajaks. (3) Jätkutaotluses näidatakse ära: 1) jätkutaotlusele eelnenud projekti tulemuste kokkuvõte; 2) projekti perioodil tehtud olulised muudatused tegevuskavas ja nende põhjendus; 3) ajakava ja tööplaan jätkutaotluses kajastatud projekti perioodiks; 4) jätkutaotluses kajastatud projekti eelarve järgneva perioodi kohta; 5) juhul, kui esialgne toetus määrati kõrvaltingimustega, siis esitatud tingimuste täitmise tegevuskava. (3) Jätkutaotlusi hindab hindamiskomisjon kaasates vajadusel eksperte, võttes arvesse järgnevaid kriteeriume: 1) projekti senise perioodi tegevuste tulemuslikkus, sh tulemuste rakendatavus; 2) ühilduvus olemasolevate projektide ja rakendustega, andmete vabakasutuse potentsiaal ja kasutustingimuste standardsus; 3) järgmise projektitoetuse perioodi töökava teostatavus, tegevuste eesmärgipärasus, metoodika sobivus eesmärkide saavutamiseks, eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus. (4) Programmi nõukoda hindab jätkutaotluste prioriteetsust, projekti senise tegevuse panust valdkonna arendamisse. (5) Hindamiskomisjon koostab igale jätkutaotlusele koondhinnangu. § 22. Toetuse eraldamise jätkamine ja toetuse eraldamise lõpetamine (1) ETAG teeb koondhinnanguid arvesse võttes, sh taotlejalt saabunud arvamusi ja vastuväited kaaludes, põhjendatud ja erapooletu otsuse: 1) jätkata toetuse eraldamist taotletud mahus; 2) jätkata toetuse eraldamist osalises mahus, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega; 3) mitte jätkata toetuse eraldamist. (2) ETAG teeb otsuse mitte jätkata toetuse eraldamist, kui: 1) projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav; 2) programmi nõukogu poolt seatud täiendavad tingimused taotlejale ei ole täidetud; 3) projekti jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid; 4) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. (5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (9) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. (10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem kui neli kuud. (13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu. (14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (16) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused § 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus; 4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega; 12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (2) Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi. § 25. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses. 5) mõjuvatel põhjustel määrata (vastutava täitja siirdumine teisele tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud asjaolud) määrata projektile uus juht teavitades sellest ETAG-i. § 26. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 27. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) kontrollida toetuse kasutamist; 8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus; 10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi. 10. peatükk Määruse rakendamine § 28. Rakendussäte 2023. aastal kinnitab taotlusvooru eelarve ja ajakava ETAG, kooskõlastades selle eelnevalt Kultuuriministeeriumiga. Heidy Purga Tarvi Pürn minister spordi asekantsler kantsleri ülesannetes  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus-ja arendusprogramm 2023-2026“ toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministeerium lähtub teadus- ja arendustegevuse programmi (edaspidi TA programmi) meetme loomisel teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 13, mis kohustab ministeeriumit korraldama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevust. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib TA programmi raames riigieelarveliste toetuste (edaspidi toetus) andmist Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja nende partneritele. TA programmi eesmärk on luua eesti kultuuri valdkonnas uusi teadmisi, uurida ja arendada eesti kultuuri, ja teadust, ühiskonda ja majandust. TA programmi raames toetatakse eesti kultuuri teemalisi uurimisprojekte, mille raames tehtav tegevus vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele, st on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav. Eesti humanitaarteaduste rahastamine ja olukord Eesti teadus- ja arendussüsteemis on viimase kümne aasta jooksul halvenenud. Humanitaarteadlaste uurimistöid rahastatakse aina rohkem Euroopa Liidu struktuurivahenditest kui riigieelarvest. Eesti humanitaarteaduste riiklik rahastamine on pidevalt vähenenud. Eeltoodu nõrgendab oluliselt Eesti kultuuri uurimist ja selle kestlikkuse strateegilist käsitlust. Samuti väheneb võimekus leida kestlikkuse toeks praktilisi lahendusi mitte üksnes kultuurielus, vaid ka teistes olulistes valdkondades. Näiteks 2021. aastal toetati Eesti humanitaarteaduseid mitmel viisil: Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvusteaduste baasfinantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele (2 315 500 eurot), teadus- ja arendusprogrammid „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ ja „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ (2 000 000 eurot) ja Eesti Teadusagentuuri jagatavad uurimistoetused (1 197 405 eurot). Kultuurikapital pakub õppejõududele kunstide ja rahvakultuuri loometegevuse stipendiumeid (500 000 eurot). Kokku 4 315 500 eurot. Samuti on Kultuuriministeerium rahastanud iga-aastastelt kultuuri-, spordi- ja lõimumise uuringuid riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahenditest (Euroopa Regionaalfondi programm RITA, Euroopa Liidu Sotsiaalfondi loomemajanduse meede). Perioodil 2017-2022 oli ministeeriumi keskmine TA kogukulu 240 000 eurot aastas. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud haldusala asutusi, kes tegelevad TA-ga vastavalt oma põhikirjale (nt ERM, Eesti Meremuuseum). Eespool toodud võimalustest ei piisa, et suurendada kultuurivaldkonna TA-d strateegia „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukava 2021-2030“ (edaspidi Kultuur 2030) ja „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE) viienda fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ arenguvajaduste huvides. TA programm on seotud Kultuur 2030 2. eesmärgi „Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud“ tegevussuunaga 2.10 „Edendame Eesti kultuuri uurimis- ja teadustöö, sh loovuurimuse võimalusi. Eesti kultuuri säilimine ja areng toetub kõrgetasemelisele teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Soodustame teadus- ja arendustegevuse rakendamist kultuuri väljendusvormide mitmekesistamisel ning edendamist ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel ja eesmärkide saavutamisel.“. Kultuurivaldkonna TA programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse, milleks on kultuuriruumi elujõulisus, kvaliteetne haridus, rahumeelse ja kaasava ühiskonna areng, kuid ka soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsuse vähendamise eesmärgid. TA programm on samuti seotud Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ Taotluses väljapakutud TA tegevused aitavad ellu viia selle strateegia eesmärke 1 (Eesti kultuuriruumi elujõulisus). Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusnõunik Viivian Jõemets ([email protected], 628 2226) ja loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (anu- [email protected], 628 2234) ning Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 28 paragrahvist. Määrus sisaldab järgmisi peatükke: 1. Üldsätted 2. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine 3. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 4. Taotluste menetlemine 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 6. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 7. Jätkutaotluste menetlemine 8. Toetuse tagasinõudmine 9. Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused 10. Määruse rakendamine 1. peatükk reguleerib üldsätteid. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevuse) programmi juhtimise, TA-tegevuse programmist toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Määruse rakendamise eest vastutab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG või toetuse andja), kellega Kultuuriministeerium sõlmib halduslepingu. Määrusega reguleerimata küsimustele rakendatakse haldusmenetluse seadust ja toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. Paragrahv 2 selgitab määruses kasutatavaid mõisteid (teadus- ja arendustegevus, alusuuring, rakendusuuring, eksperimentaalarendus, projekt, taotleja, partner, toetuse saaja jne). Paragrahvis 3 kirjeldatakse programmi juhtimist. Programmi juhib seitsmeliikmeline nõukoda, kuhu kuuluvad riigi ja TA asutuste esindajad. Programmi nõukoja koosseis kooskõlastatakse enne kinnitamist ja taotlusvooru avamist Kultuuriministeeriumiga. Nõukoja ülesandeks on juhtida programmi kultuurivaldkonna strateegiliste eesmärkide vaatest, tuvastada valdkonnas vähe- või alauuritud teemasid, mis vajaksid riigipoolset täiendavat tuge ja arengutõuget, hinnata esitatud taotluste prioriteetsust valdkonna arengu ja strateegiliste eesmärkide aspektist. Programmi nõukoja ülesanne on läbi viia tehnilise vastavuse kontrolli ja sisulise hindamise läbinud taotluste prioriteetsuse hindamine vastavalt strateegilistele eesmärkidele, valdkonna arenguvajadustele ning taotlusvooru prioriteetidele ning esitada vastavad hinded koos põhjendustega ETAG-ile taotlustele koondhinde andmiseks. Paragrahv 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Kultuuriministeeriumi TA programmi eesmärgiks on ühiskonna nõudlusest tulenevate TA vajaduste rahuldamine. Tegemist on nn. ülalt-alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib tellimusena teadlastele ja uurimisrühmadele väljastpoolt, antud programmi puhul eeskätt avalikust sektorist. Avaliku huvi hindamisel lähtutakse riigi strateegilistest eesmärkidest, ministeeriumide, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning teiste huvitatud osapoolte ettepanekutest. Toetuse andmise eesmärk on: 1) kasvatada ja tugevdada eesti kultuuri alast teadus- ja arendustegevuse võimekust Eesti kultuuri, teaduse ning laiemalt kogu ühiskonna arengu toetamisel vastavalt riiklikele ja valdkondlikele arengukavadele ja strateegiatele; 2) suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna väljakutsete lahendamisele; 3) arendada riigile olulisi teadussuundi ja toetada teadlaste ning valdkonna ekspertide järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades; 4) tugevdada Kultuuriministeeriumi kompetentsi ja võimekust uuringute korraldamiseks ja nende kasutamiseks ühiskonna probleemide lahendamisel ja arengueesmärkide saavutamisel; 5) tõsta Kultuuriministeeriumi ja teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö efektiivsust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel; 6) tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel; 7) arendada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostöö tulemuslikkust ettevõtete, organisatsioonide ja teadus- ja arendusasutuste vahel; 8) luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna, hariduse ja/või majanduse arengusse. Toetuse kasutamise tulemusena: 1) on tekkinud võimekad uurimisrühmad, kes panustavad riigi poolt sõnastatuid prioriteetsete valdkondade uurimisse; 2) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad teevad sisulist koostööd teadus- ja arendustegevuse taseme, tulemuslikkuse ja mõju tõstmiseks; 3) kasvanud on kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekus; 4) paranenud on teadus- ja arendusasutuste, partnerite ja riigi vaheline koostöö; 5) luuakse Eesti ühiskonna ja kultuurivaldkonna vajadustega arvestavaid teadustulemusi ning tagatud on vastavate uurimissuundade jätkusuutlikkus ja järelkasv; 6) projekti tegevuse tulemusena omandatud teadmised ja oskused on integreeritud kõrgharidusõppe tegevustesse, kus see on asjakohane. Paragrahviga 5 kehtestatakse toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi andmise tingimused. Toetust antakse projektile, mis täidab toetuse andmise eesmärki ja panustab oodatavate tulemuste saavutamisse ning mille raames viiakse läbi kultuurivaldkonna alusuuringuid, rakendusuuringuid või eksperimentaalarendusi või koostatakse ja avaldatakse monograafiaid. Eraldi ei ole määruses välja toodud kultuurivaldkonna tervikkäsitluse mõistet, mis on kaetud suuremahulise ja tervikliku monograafia mõistega. Samuti ei ole määruses eraldi esile tõstetud strateegiliste uuringute mõistet, mille uurimistoetuste taotlused vastavad suuremahuliste vähemalt ühte partnerit kaasavate taotluste tingimustele. Määruse alusel antav toetus võib olla käsitletav vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 mõistes või riigiabina konkurentsiseaduse § 30 mõistes. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 25 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates. Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. 2. peatükk sätestab nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemise korra. Paragrahvis 6 kirjeldatakse nõudeid taotlejale ja partnerile. Taotleja võib olla Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. 2021. aasta seisuga on Eestis 24 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kes esindavad era-, riigi- ja avalikku sektorit. Taotleja poolt projekti kaasatud partneriks võib olla Eesti või välisriigi teadus- ja arendusasutus, riigiasutus, rakenduskõrgkool või muu haridusasutus, mittetulundusühing ja sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või äriühing. Partnerite kaasamine teadusprojekti soodustab teadussiiret, edendab koostööd teadlaste ning valdkonna asutuste vahel ning toetab teadlaste ja ekspertide horisontaalselt mobiilsust ning aitab kaasa ekspertide järelkasvu tagamisele valdkonnas. Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma; 6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline ja tehniline eeldus; 8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA määruses sätestatud tingimustele; 9) taotleja projekti vastutav täitja peab omama doktorikraadi. Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. Paragrahv 7 sätestab nõuded taotlusele. Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama määruse § 5 lõikes 1 sätestatule. Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), käesoleva määruse §-s 6 toodud nõuetele vastavuse kinnitus; 3) projekti nimetus eesti ja inglise keeles; 4) projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; 5) projekti elluviimise periood; 6) projekti teaduslik taust, põhjendus ja vajadusel multidistsiplinaarsus; 7) projekti uurimisprobleem ja -eesmärk, uurimismetoodika kirjeldus koos uurimisküsimuste ja/või hüpoteesi(de)ga; 8) ajakava ja tööplaan koos riskide maandamise meetmetega; 9) projekti eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti kogumaksumus, taotletava toetuse summa; info vajaliku taristu ja tehnoloogia kohta; 10) projekti eesmärk, eeldatavad tulemused, nende olulisus ühiskonnale, sealhulgas teaduslik olulisus ja võimalikud jätkamissuunad; 11) projekti vajalikkus ja taust, sh olulisus TA-programmi eesmärkide seisukohalt, mis on loetletud määruse §-s 4; 12) projekti panus valdkonna järelkasvu tagamisele; 13) selgitus uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaani kohta; 14) kinnitus eetikanõuete järgimise kohta uurimistöö elluviimisel ning asjaomase eetikakomitee loa olemasolu või vajalikkuse kohta; vajadusel eetikakomitee kooskõlastus; 15) andmehaldusplaan, sealhulgas info projekti käigus tekkivate andmete ning nende kogumise, haldamise, säilitamise ja avalikustamise kohta; selgitus, kuidas tagatakse tulemuste vastavus programmi litsentsimispõhimõtetele; 16) projekti vastutav täitja ja täitja(d); ülesannete jaotus meeskonnas; kirjeldus projekti meeskonna kvalifikatsiooni kohta ning tõend vastutava täitja teaduskraadi kohta; 17) projekti vastutava täitja ja täitja(te) senine teadus- ja arendustegevuse alane tegevus; 18) seotud uurimisprojektid; 19) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. Paragrahv 8 reguleerib taotluste esitamist. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab iga- aastaselt ETAG programmi nõukogu ettepanekul (seda alates 2024. aastast, 2023. aastal kinnitab eelarve ja ajakava ETAG, kooskõlastades selle eelnevalt Kultuuriministeeriumiga, vt § 28). Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab ETAG oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS või e- keskkond) kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. Paragrahvis 9 sätestatakse projekti tegevuste abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni taotluse rahuldamise otsuse tegemisele järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle perioodi lõppu; 3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva. Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (6) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. 3. peatükk sätestab projekti kulude abikõlblikkuse ja toetuse osakaalu. Paragrahvi 10 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas: 1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 2) on tõendatud algdokumentidega; 3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas määruse § 24 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustusega; 4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Mitteabikõlblik kulu on: 1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu; 2) mitterahaline kulu; 3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu; 4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu; 5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu; 7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks; 8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis; 10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu; 11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks. Paragrahvis 11 sätestatakse toetuste alammäärad. Toetuse ülemmäära ei piiritleta, kuid hindamiskomisjon hindab projekti eelarve otstarbekust ja põhjendatust. Alammäärad kehtestatakse eesmärgiga suunata uurimisrühmi koondama teemasid ning tegema koostööd ning soodustada uurimisrühmade teket seni väheuuritud, kuid riigi vaatest olulistes teemades. Lühiajalisi väikeprojekte eelarvega alla 50 000 euro TA programmi raames ei rahastata. Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude kogumaksumusest juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ja projekti kogumaksumus ei ületa VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. Toetuse maksimaalne osakaal grupierandi määruse artikkel 25 alusel antava abi korral on: 1) alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest; 2) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest. Rakendusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest vastavalt grupierandi määruse artikli 25 punktis 6 sätestatule. Vähemalt ühte partnerit kaasava koostööprojekti või konsortsiumi ühisprojekti, mis võivad sisaldada nii alus- kui rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust, kogumaksumus peab olema vähemalt 210 000 eurot ja seda rahastatakse sihtotstarbelise toetuse kaudu. Eksperimentaalarenduse, alusuuringu või monograafia projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 80 000 eurot. Rakendusuuringu projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 50 000 eurot. 4. peatükk sätestab taotluse menetlemise korra. Paragrahv 12 reguleerib taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 40 tööpäeva alatest taotlusvooru sulgemisest. Toetuse andja võib nõuda taotlejalt lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määrusega taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded. Paragrahvis 13 kirjeldatakse taotluste hindamise korda. Taotlusi hinnatakse kahes etapis: esmalt läbivad laekunud taotlused ETAG-i poolse vastavuskontrolli. Seejärel viivad sisulise hindamise läbi vähemalt kaks eksperti, kes esitavad projekti kohta oma retsensiooni ETAG-i poolt kokku kutsutud hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjon viib läbi taotluste paneelhindamise. Programmi nõukoda hindab uurimisteemade prioriteetsust valdkonna arengu ja strateegiliste eesmärkide aspektist. Taotluste teaduseetika ja andmehalduse osa hindab ETAG-i hindamisnõukogu teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjon, kes ei anna hindeid, vaid esitab oma seisukoha ja soovitused. Saadud koondhinda alusel moodustab ETAG taotluste pingread, mis on aluseks rahastamisotsusele. Paragrahv 14 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb ETAG. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-des 6 ja 7 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil 3) taotleja on esitanud valeandmeid, tegemist on loomevarguse, sama tegevuse mitmest allikast topeltrahastamise või petturlusega; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 5) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahv 15 sätestab taotleja ja toetuse saaja ärakuulamise. Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 5. peatükk reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Paragrahvi 16 kohaselt võib toetuse andja või toetuse saaja algatusel toetuse rahuldamise otsust muuta. Seda võib teha kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e- keskkonna kaudu. Paragrahv 17 reguleerib toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. 6. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi ja aruannete esitamist. Paragrahvi 18 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ühes osas, et vähendada halduskoormust ja suurendada toetuse saaja rahastuse kasutamise paindlikkust. Väljamakse tehakse 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast selle saabumist või täitmist. Paragrahv 19 reguleerib toetuse kasutamist, aruandlust ja tagasinõudmist. Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks e-keskkonnas. Vahearuanne esitatakse ETAG-ile e-keskkonna kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis ning see peab sisaldama vähemalt: 1) ülevaadet projekti abikõlblikkuse kuupäevast kuni vahearuande esitamise kuupäevani tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest; 2) põhjendusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 3) toetuse kasutamise aruannet või väljavõtet vahearuande esitamise kuupäeva seisuga, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega. Toetuse saaja esitab lõpparuande ETAG-ile e-keskkonna kaudu ETAG-i poolt määratud tähtajaks ja vormis. Projekti lõpparuandes näidatakse: 1) projekti sisuline aruanne ja tulemused vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele; 2) saavutatud tulemuste rakendatavus, andmete vabakasutuse potentsiaal, olulisus eesti kultuuri valdkonnale, Eesti teadusele, ühiskonnale ja majandusele; 3) kinnitus, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas repositooriumis; projekti käigus kogutud andmed, mis on talletatud andmehaldusplaanis näidatud viisil ja/või repositooriumis; 4) toetuse eraldamisel programmi nõukogu või ETAG-i nimetatud tingimuste täitmine; 5) toetuse kasutamise aruanne, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega. 6) muu taotleja hinnangul oluline projektiga vahetult seotud informatsioon. Programmi nõukoda annab lõpparuande ja muu projekti käigus kogutud andmestiku põhjal projekti täitmisele hinnangu, lähtudes vähemalt kahe eksperdi ning ETAG-i hinnangutest, ning ETAG teeb projekti täitmise hinnangu e-keskkonna kaudu taotlejale kättesaadavaks. Toetuse andja menetleb vahe- ja lõpparuannet kuni 40 tööpäeva nende esitamisest arvates. Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud aruande esitamise tähtaja saabumist. Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. Paragrahv 20 reguleerib projekti tulemuste avalikustamist ja kättesaadavaks tegemist. Projekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb toetuse saaja e-keskkonna kaudu avalikult kättesaadavaks. Projekti lõpparuande teeb ETAG e-keskkonna kaudu avalikult kättesaadavaks. Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja kolme kuu jooksul pärast toetuse kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava materjali avalikkusele, mis tehakse kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel. Täpne andmete säilitamise koht täpsustatakse projekti andmehaldusplaanis. Andmete kättesaadavaks tegemiseks sobivad mitmesugused institutsionaalsed või valdkondlikud repositooriumid. Andmete piiritlemine ja kättesaadavaks tegemine repositooriumides tuleb täpsustada taotluses. Minimaalselt tuleb teha kättesaadavaks publikatsioonide alusandmed. Projekti tulemusel avaldatud ja projektile viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb toetuse saaja avalikkusele e-keskkonna kaudu vabalt kättesaadavaks. Juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid e-keskkonna kaudu avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist. Programmi vahenditest toetatud projektide tulemusel võib sündida kaitsmist vääriv intellektuaalne omand, mille kaitsmise viisi valikul tuleb lähtuda eesmärgist soodustada loodud omandi maksimaalset kasutuselevõttu, taotlemata kasumit, ning välditakse varaliste õiguste võõrandamist. Programmi vahendite toel tekkivad avaandmed tuleb FAIR-printsiipe (Findable, Accessible, Interoperable, Re-usable) järgides teha kättesaadavaks, st tagada leitavus, ligipääsetavus, koostoimevõimelisus, taaskasutatavus. Taotleja nimetab Kultuuriministeeriumi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, samuti kasutab trükistes Kultuuriministeeriumi ja programmi logosid nähtaval kohal. 7. peatükk reguleerib jätkutaotluste menetlemist. Paragrahv 21 reguleerib jätkutaotluse esitamist ja hindamist. Toetuse eraldamise jätkamine toimub jätkutaotluse andmete, sh eelneva toetuse perioodi tulemuste põhjal. Jätkutaotlus esitatakse e-keskkonna kaudu programmi nõukogu määratud tähtajaks. Jätkutaotluses näidatakse ära: 1) jätkutaotlusele eelnenud projekti tulemuste kokkuvõte; 2) projekti perioodil tehtud olulised muudatused tegevuskavas ja nende põhjendus; 3) ajakava ja tööplaan jätkutaotluses kajastatud projekti perioodiks; 4) jätkutaotluses kajastatud projekti eelarve järgneva perioodi kohta; 5) juhul, kui esialgne toetus määrati kõrvaltingimustega, siis esitatud tingimuste täitmise tegevuskava. Jätkutaotlusi hindab hindamiskomisjon kaasates vajadusel eksperte, võttes arvesse järgnevaid kriteeriume: 1) projekti senise perioodi tegevuste tulemuslikkus, sh tulemuste rakendatavus; 2) ühilduvus olemasolevate projektide ja rakendustega, andmete vabakasutuse potentsiaal ja kasutustingimuste standardsus; 3) järgmise projektitoetuse perioodi töökava teostatavus, tegevuste eesmärgipärasus, metoodika sobivus eesmärkide saavutamiseks, eelarve ja planeeritud tegevuste vastavus. Programmi nõukoda hindab jätkutaotluste prioriteetsust, projekti senise tegevuse panust valdkonna arendamisse. Hindamiskomisjon koostab igale jätkutaotlusele koondhinnangu. Paragrahv 22 reguleerib jätkutoetuse eraldamise jätkamist ja toetuse eraldamise lõpetamist. ETAG teeb koondhinnanguid arvesse võttes, sh taotlejalt saabunud arvamusi ja vastuväited kaaludes, põhjendatud ja erapooletu otsuse: 1) jätkata toetuse eraldamist taotletud mahus; 2) jätkata toetuse eraldamist osalises mahus, kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega; 3) mitte jätkata toetuse eraldamist. ETAG teeb otsuse mitte jätkata toetuse eraldamist, kui: 1) projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav; 2) programmi nõukogu poolt seatud täiendavad tingimused taotlejale ei ole täidetud; 3) projekti jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid; 4) esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. 8. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist. Paragrahv 23 kirjeldab toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist. Toetuse andja teeb otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse alusel eelnõus sätestatud juhtudel (nt on toetust makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; tulemused ei ole saavutatud; abikõlbulikud kulud on plaanitust väiksemad; kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; toetuse saaja esitab valeandmeid või varjab andmed; vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega). Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Määruses kehtestatakse VTA tagasinõudmise ja tagasimaksmise sätted. Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem kui neli kuud. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu. Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada § 20 lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 9. peatükk sätestab toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused. Paragrahv 24 reguleerib toetuse saaja ja partneri kohustusi. Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi. Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh: 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded; 3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus; 4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina; 7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega; 12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude; 13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahvi 25 kohaselt on toetuse saajal õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames; 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses. 5) mõjuvatel põhjustel määrata (vastutava täitja siirdumine teisele tööle, alaliselt elama asumine teise riiki, surm, raske haigus, või muud olulised ja põhjendatud asjaolud) määrata projektile uus juht teavitades sellest ETAG-i. Paragrahvi 26 kohaselt on toetuse andja kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise; 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima projekti elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. Paragrahvi 27 kohaselt on toetuse andjal õigus: 1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 7) kontrollida toetuse kasutamist; 8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus; 10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi. 10. peatükk koosneb rakendussättest (§ 28), mille kohaselt kinnitab 2023. aastal taotlusvooru eelarve ja ajakava ETAG, kooskõlastades selle eelnevalt Kultuuriministeeriumiga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on Euroopa Liidu regulatsioonidega kooskõlas. 4. Määruse mõjud TA programm aitab edendada eesti kultuuri erinevate tahkude uurimist, tõsta valdkondliku teadustöö taset ning tõhustada riigi, TA asutuste ning partnerasutuste vahelist koostööd. Programmi tulemusena:  areneb kõrgetasemeline valdkondlik teadustegevus, mis mõtestab Eesti arengut kultuuri võtmes ning aitab leida selle toeks innovaatilisi lahendusi;  areneb interdistsiplinaarse TA-koostöö tulemuslikkus ettevõtete, organisatsioonide ja teadusasutuste vahel ning valdkonnad saavad täiendava sisendi innovatsiooniks;  arendatakse ja rakendatakse uusi meetodeid, mis mitmekesistavad Eesti kultuuri väljendusvorme;  toetatakse valdkonda, kus erasektori panus on paratamatult väike, sest väikerahva kultuurivaldkonna TA toetamine ei ole üldreeglina majanduslikult tulus;  tagatakse kultuurivaldkonna õppejõudude, teadlaste järelkasv; suureneb valdkonna spetsialistide ja ekspertide arv; luuakse tingimused võimekate uurimisrühmade tekkeks riigi vaatest oluliste teemade uurimisel;  paraneb rahvusvahelise koostöö võimekus;  suureneb humanitaarvaldkonna TA panus ning isikute ja institutsioonide võimekus ühiskondlikult oluliste teemade käsitlemisel ja uudsete lahenduste väljatöötamisel ning juurutamisel;  areneb erialane teaduskeel;  suureneb Eesti ühiskonna keeleline ja kultuuriline kestlikkus. Eesti rahvastik väheneb lähitulevikus. Väiksem rahvastik ei tähenda automaatselt väiksemat võimekust keelt ja kultuuri säilitada. See sõltub omakultuuri viljelemise võimekusest ning selle teadmistepõhisest arendamisest;  vähe- või alauuritud teemade prioritiseerimine ja eelisrahastamine võimaldab edendada kultuuri uurimise mitmekülgsust ja tasakaalustatust. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Aastatel 2023-2026 on TA programmi eelarve kokku 6,4 mln eurot. 2023. aastal on TA programmi eelarve 1,3 milj eurot. ETAG-iga sõlmitakse haldusleping. Halduslepingu alusel on 2024. aastast alates ETAG-i kulu rakendusülesande täitmise eest 1% programmi tegevuste aastasest eelarvest. 2023. aastal rakendusülesande täitmisega seoses täiendavaid kulusid programmi eelarvest ei kaasne. Teadustöö võimekuse kasvades ja uute kõrgetasemeliste uurimisrühmade tekkimisel suureneb Eesti kultuurivaldkonna konkurentsivõime rahvusvahelises konkurentsis teadusgrantide taotlemisel, mis võimaldab tulevikus Eesti kultuurivaldkonna teaduse rahastamisse tuua rahvusvahelisi grante. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Teadusagentuurile.