Kiri

EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS MTÜ Tasuja pst. 6 Viljandi 71011 [email protected] 13. juuli 2023 Lugupeetud kultuuriminister Heidy Purga Pöördun Kultuuriministeeriumi poole palvega suurendada alates 2024. aastast MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuse tegevustoetust 150 000 euro võrra. Kiire inflatsioon ja viimastel aastatel toimunud riigipoolse rahastuse vähenemine on viinud organisatsiooni majanduslikult kriitilisse seisu. Vajame kestma jäämiseks senisest suuremat riigi majanduslikku tuge. Baastoetuse kasvu vajame põhitegevuse jätkamiseks, Pärimusmuusika Aida ülalpidamiskulude katmiseks ning töötajatele konkurentsivõimelise töötasu tagamiseks. Kes me oleme ja mida teeme? MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuse tegevuse eesmärk on, et erinevate põlvkondade teadlikkus ja huvi pärimusmuusika vastu looks uusi inspireerivaid kohtumisi kontsertidel, pidudel, kogukonnas ja digiruumis. Tegevusvaldkonna edendamise üheks nurgakiviks on läbimõeldud ja järjepidev koostöö erinevate organisatsioonide, haridusasutuste ning kogukondade eestvedajatega. Alates 2008. aasta kevadest, mil Eesti Pärimusmuusika Keskus asus tegutsema Pärimusmuusika Aidas, oleme korraldanud üleriigiliselt enam kui 1000 pärimusmuusika sündmust, millest on osa saanud 65 000 - 70 000 inimest aastas. Juba 30 aastat on meie eestvedamisel aset leidnud Viljandi pärimusmuusika festival, mis toob üheks juuli nädalalõpuks Viljandisse üle 20 000 külastuse. Oleme järjepidevalt hoidnud oma tegevuse fookuses lapsi ja noori, korraldades neile kursuseid ja kontserte. Loome noortele muusikutele kasvuplatvorme laagrite, konkursside, mentorprogrammide ja esinemisvõimaluste pakkumise näol. Pärimusmuusika Ait pole mitte ainult koduks meie organisatsioonile, vaid võõrustab aastas kümneid teisi sündmuseid ja on peamiseks korralduspaigaks Viljandi kitarrifestivalile ja paljudele teistele olulistele Viljandis toimuvatele kultuurisündmustele. Partnerlus riigiga Soovime jätkuvalt olla riigile strateegiliseks koostööpartneriks, toetades ja panustades oma valdkonnas läbi mitmekülgsete tegevuste Eesti riigi kultuuripoliitika elluviimist. Meie organisatsiooni pikaajalise, järjepideva ja sihikindla tegutsemise tulemusel on märgatavalt paranenud laiemalt kultuuri ja kitsamalt pärimuskultuuri ning pärimusmuusika kättesaadavus ühiskonnas. Meil on jätkuvalt soov toimetada selle nimel, et Eestis oleks pärimuskultuur elujõuline, kultuurimaastik mitmekesine ja kõrgetasemeline ning et pärimusmuusika jõuaks igale poole üle kogu riigi ja kaugemalegi. Pärimuskultuuril on täita tähtis roll meie rahvuse säilimise ja arengu seisukohalt. On ülioluline, et kiiresti muutuvas ja globaliseeruvas maailmas areneks meie noortel kodanikel välja selge identiteeditunnetus ja siin on pärimuskultuuril asendamatu roll täita. Noorteni peab läbi köitvate eeskujude jõudma meie esivanemate tarkus, mis aitab neid värvikirevas maailmas säilitada sideme oma maa, rahva ja kultuuriga. Oleme andnud ja anname oma erialase kõrgharidusega spetsialistidest koosnevate töötajatega endast parima, et nii koolisüsteemis kui huvihariduses oleks pärimusmuusika kättesaadavus ja teadlikkus võimalikult hea. Suur osa meie koolitusprogramme, laagreid ja väljaandeid on pühendatud selle eesmärgi täitmisele. Põhjendus Viimased aastad on paljudele kultuuriorganisatsioonide väga rasked olnud. Ellujäämise nimel olime sunnitud tegema valusaid otsuseid - vähendasime 50% võrra töötajate arvu ning leidsime erinevaid kokkuhoiuvõimalusi, mis aitasid tagada kriitlise tähtusega tegevuste jätkumise miinimummahus. Samuti oleme leidnud lisavõimalusi omatulude kasvatamiseks - tõstnud piletite hindu, laagrite ja kursuste osalustasusid, ruumide ja tehnika rendihindu. Meie pingutustele vaatamata ei suuda me hinnatõusu ja inflatsiooniga sammu pidada ning lõpetasime 2022. aasta 190 000 euro suuruse kahjumiga. Paraku ootab sarnases suurusjärgus kahjum meid ka selle aasta lõpus ees. Näeme, et tänaseks on kokkuhoiu ja omatulu teenimise võimalused ammendunud ning varasemalt reservi kogutud vahenditest ei piisa miinuse katmiseks ning meie ainus väljapääs elujõulise organisatsioonina jätkamiseks on riigipoolse baasrahastuse kasv alates 2024. aastast. Riikliku tegevustoetuse olulisus 2008. aasta eel, mil toimus Pärimusmuusika Aida ehitus ja valmistuti organisatsiooni mahukamaks käivitumiseks, tehti mitmepoolne kokkulepe, et organisatsiooni tegevust toetatakse riikliku tegevustoetusena nii Kultuuriministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarvest. 2019. aastal teavitati meid otsusest vähendada tegevustoetust 261 000 eurolt 130 000 euroni. Meie rahastuse mudel on alati koosnenud riigi-, Viljandi linna ja erasektori toetusest ning omatuludest. Kõige suurem riigipoolne rahastaja oli HTM. Saime aru, et nii suur baasrahastuse vähendamine viib paratamatult meie organisatsiooni tegevuse lõpetamiseni ning pidasime mõlema ministeeriumiga läbirääkimisi, mille tulemusel kasvas Kultuuriministeeriumi toetus 210 000 võrra (oli 168 000 eurot). HTM toetust alates 2020. aastast pole, mistõttu on varasema 429 000 euro suuruse tegevustoetuse maht olnud alates sellest ajast 378 437 eurot. Tutvudes riigipoolse rahastuse ülevaatega viimasel 12 aastal, on näha, kuidas riigieelarveline toetus on vähenenud ja osakaal kogu eelarvest on 2022. aastal võrreldes 2019. aastaga langenud 27.09%lt 22.5%ni. % kogu Eelarve maht HTM toetus Kult.min toetus Toetus kokku eelarvesse 2011 1372754 260696 128188 388884 28.33 2012 1389059 260696 128232 388928 28.00 2013 1468035 260696 128232 388928 26.49 2014 1325780 260696 150000 410696 30.98 2015 1361813 260696 161000 421696 30.97 2016 1356997 260696 168000 428696 31.59 2017 1329944 260696 168000 428696 32.23 2018 1420697 261000 168000 429000 30.20 2019 1583375 130000 299000 429000 27.09 2020 965641 0 378437 378437 39.19 2021 1416247 0 378437 378437 26.72 2022 1680764 0 378437 378437 22.52 2022. a. eelarvest on näha, et püsikuludel ehk Pärimusmuusika Aida halduskuludel ja töötasufondil on väga suur osakaal eelarvest. Nendes valdkondades ongi kõige rohkem raha puudu. Mõlemad on püsikulud, mille suurust ei saa väga mõjutada. Pärimusmuusika Aida haldamisele kulus 415 363 eurot ja töötasu fondile 481 955, millest 216 154 on seotud otseselt aida haldusega seotud töökohtadega. Soovime alates 2024. aastast tegevustoetuse tõusu 180 563 euro võrra ehk kokku oleks riigipoolne tegevustoetus 559 000 eurot, mis jaguneks Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuurimisteeriumi vahel. Haridus- ja Teadusministeeriumist küsime toetust haridusvaldkonna 1 inimese töötasu fondi tarbeks 30 563 euro ulatuses. Kultuuriministeeriumist küsime lisa toetust Pärimusmuusika Aida ülalpidamiskulude ja töötajate personalikulude katteks kogusummas 150 000 eurot. Eelarve maht HTM toetus Kult.min toetus Toetus kokku % kogu eelarvesse 2024 1746540 30563 528437 559000 32.01 2024. aastat planeerides arvestame jätkuva kulubaasi kasvuga - kasvavad nii tegevustega seotud kulud, Pärimusmuusika Aida kommunaalkulud kui ka personalikulud, prognoosime ka omatulude kasvu, kuid stabiilsema keskkonna igapäevatöö jätkamiseks on tarvilik riikliku tegevustoetuse kasv, mis võiks olla 32% organisatsiooni eelarvest. Kui eelarve maht on 1,74 miljonit eurot, siis riiklik tegevustoetus peaks olema 559 000 eurot ehk kasvama 180 563 euro võrra. Lisanduv toetus katab ära püsikuludest tekkiva miinuse ja aitab jätkata kõikide põhitegevustega ning Pärimusmuusika Aida haldamisega. Kultuuriministeeriumi tegevustoetus on Eesti Pärimusmuusika Keskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ülioluline. Loodame väga, et leiate võimaluse meie tegevustoetuse suurendamiseks! Lugupidamisega Tarmo Noormaa Juhataja