Vastus pöördumisele

Ülle Kauksi Teie 08.06.2023 nr 1-7/873-1 Võrokeste kongressi vanemate kogu [email protected] Meie 12.07.2023 nr 1-7/873-2 Lugupeetud Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanem Võrokeste I Kongressil otsused, mis võeti vastu Võrus 22. aprillil 2023, määratlevad võrokeste soovi olla tunnustatud Eestimaa põlisrahvana ja tõstatavad samuti küsimusi võrukeelsest meediast, kultuurist ja võru keele avalikust kasutusest ning piirkonna elukeskkonna kaitsmisest. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud rahvusvahelise põliskeelte kümnendi eesmärk on tagada põlisrahvastele õigus säilitada, taaselustada ja edendada oma keeli ning lõimida keelelise mitmekesisuse ja mitmekeelsusega seonduvad teemad ülemaailmse säästvasse arengu eesmärkidega. UNESCO juhtimisel on koostatud kümnendi tegevuskava, mida saab aluseks võtta ka Eesti murdekeelte kaitseks ja arendamiseks, pakkuda tuge ka teistele maailma ohustatud põliskeeltele, kasutades nii hõimuliikumisest saadud kogemusi kui ka Eesti oskusteavet keeletehnoloogia arendamisel. Põlisrahvaste ja põliskeelte staatust ja õigusi reguleerivad ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon ning Rahvusvahelise tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooni, mille alusel loetakse põlisrahvasteks rahvaid, kes elavad koloniseeritud aladel või koloniaalvõimude poolt loodud riikide aladel. Vastavate rahvusvaheliste konventsioonide valguses ei ole Eestis põlisrahvaid. Kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine ja edendamine on üks UNESCO olulisi tegevussuundi. Kultuuriministeerium on juhindunud oma tegevustes UNESCO vastu vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist. 2006. aastal nimetas Kultuuriministeerium konventsiooniga võetud kohustuste täitmise rakendusasutuseks Eesti Rahvakultuuri Keskuse. Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu on toetust saanud Võrumaa muuseumid, murdekeele õpikud, rahvakultuuri üritused, ajaleht „Uma Leht“, keeleuuringud ja palju muud. Võru Instituudi tegevust on Kultuuriministeerium toetanud alates 1995. aastast ja Vana-Võrumaa pärimuskultuuri toetusmeedet, sh võru keelega seonduvaid ettevõtmisi, alates 2000. aastast esmalt programmi „Lõuna-Eesti keel ja kultuur“ ning 2010. aastast eraldiseisva Vana-Võromaa pärimuskultuuri toetusmeetme abil. Toetuste eesmärk on väärtustada ja taaselustada piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, siduda noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga. Mul on väga hea meel tõdeda, et 2021. aasta rahvaloenduse andmeil räägib võru keelemurret ligi kolmveerand (73%) Võru maakonna elanikest ning üle poole (59%) Põlva maakonna elanikest. See on kõrgeim näitaja oma piirkonna murdekeele kõnelejate seas. Kultuuriministeerium on alati valmis Võrumaa esindajatega kohtuma ja Võrokeste Kongressi vanemate kogu poolt esitatud ettepanekuid arutama. Oleme omalt poolt püüdnud igati kaasa aidata võro keelekasutusele ja piirkondliku kultuuri säilimisele, samuti selle tutvustamisele laiemale avalikkusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu kultuuriväärtuste asekantsler Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Teadmiseks/sama: Riigikantselei Anne-Ly Reimaa 6282217, [email protected]