Muuseumide andmekogu põhimäärus

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 9 delta_docName \* MERGEFORMAT Muuseumide andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Muuseumide andmekogu nimi ja eesmärk (1) Andmekogu ametlik nimi on „Muuseumide infosüsteem” (edaspidi infosüsteem ). Infosüsteemi ametlik lühend on „MuIS”. (2) Infosüsteemi eesmärk on võimaldada: 1) kultuuriväärtusega asjade ühtse korra kohast ja elektroonilist museaalina arvele võtmist; 2) museaalide, muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asjade (edaspidi hoiulevõetud asi ) ja abikogusse arvatud asjade (edaspidi abikogu asi ) kohta muuseumisse vastuvõtmisel ning hilisema uurimistöö käigus kogutud andmete keskset ja süstemaatilist säilitamist; 3) museaalidega, hoiulevõetud asjadega ja abikogu asjadega tehtavate toimingute elektroonilist registreerimist; 4) museaalide, hoiulevõetud asjade ja abikoguasjade tasuta tutvustamist avalikkusele veebiliidese kaudu. § 2. Vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet ja volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (2) Vastutav töötleja: 1) tagab infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib infosüsteemi arendustöid; 4) töötleb ja väljastab andmeid; 5) määrab infosüsteemi käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuded; 6) tagab infosüsteemi andmetega seotud kasutajatoe; 7) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel; 8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet infosüsteemi pidamise üle. (3) Volitatud töötleja: 1) korraldab infosüsteemi majutamist ja infotehnoloogilist haldamist; 2) kasutab infosüsteemi arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks; 4) korraldab infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning infosüsteemi infrastruktuuri hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab infosüsteemi varukoopiate tegemise; 6) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 7) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt; 8) tagab infosüsteemi infotehnoloogilise kasutajatoe; 9) informeerib vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel. § 3. Infosüsteemi ülesehitus ja andmete kaitse (1) Infosüsteem koosneb kasutajaõigustega isikute töökeskkonnast ja avalikust veebiliidesest. (2) Infosüsteemi andmete puhul tagatakse nende: 1) käideldavus, tagades nende kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklus, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsus, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele ja isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi. (3) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (4) Infosüsteemi turbeaste on madal (L) ja turvaklass on K1T1S1. 2. peatükk Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine § 4. Infosüsteemiga liitumine (1) Infosüsteemiga liitumine on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse muuseumiseaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil. (2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi vabatahtliku liitumise infosüsteemiga otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga tingimusel, et muuseumi tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatule. Tegevuse vastavuse hindamise metoodika ja liitumistaotluse vormi kinnitab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga. (3) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi liitumine käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel toimub lepingu sõlmimisega muuseumi ja Muinsuskaitseameti vahel. § 5. Infosüsteemi kasutajaõigused (1) Infosüsteemi kasutajaõigused võib anda: 1) vastutava ja volitatud töötleja ametnikule ja töötajale; 2) muuseumis kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule (edaspidi asutuse haldur ) ; 3) muuseumitöötajale; 4) muudele isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi. (2) Vastutava töötleja juht annab kasutajaõigused vähemalt ühele vastutava või volitatud töötleja ametnikule või töötajale ( infosüsteemi haldur ), kes: 1) kannab muuseumi infosüsteemiga liitumisel infosüsteemi muuseumi nime, registrikoodi ja kontaktandmed; 2) määrab iga muuseumi kohta vähemalt ühe asutuse halduri, lähtudes liitumistaotluses esitatud teabest; 3) annab kasutajaõigused vastutava ja volitatud töötleja teistele ametnikele ja töötajatele. (3) Asutuse haldur annab kasutajaõigused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele. (4) Infosüsteemi kasutajaõiguste andmisel määrab asutuse haldur kindlaks isiku kasutajaõiguste, sealhulgas andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu õiguse ulatuse. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud isiku kasutajaõiguste ulatuse määramisel, sealhulgas juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmisel lähtutakse isiku õigustatud huvist ja töökohustustest ning muuseumi juhi kehtestatud muuseumikogu korralduse põhimõtetest. § 6. Infosüsteemi kasutamise õiguse äravõtmine Vastutav töötleja võib omal algatusel kasutajalt kasutajaõigused ära võtta, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) kasutaja on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda; 2) kasutaja on korduvalt kandnud infosüsteemi ebaõigeid andmeid; 3) kasutaja on võimaldanud oma kasutajakontot kasutada teisel isikul; 4) kasutaja on andmeid kasutanud mittesihipäraselt; 5) andmete infosüsteemi kandmine ei ole enam kasutaja tööülesanne. 3. peatükk Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs § 7. Infosüsteemi andmed ja nende säilitamise tähtaeg (1) Infosüsteemi koosseisu kuuluvad: 1) paberkandjal alusdokumendid ja nende skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud koopiad ; 2) digitaalsed alusdokumendid; 3) digitaalne andmebaas; 4) digitaalne arhiiv. (2) Infosüsteemi andmete detailne koosseis on esitatud käesoleva määruse lisas. (3) Infosüsteemi andmeid säilitatakse alaliselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed. (4) Kui infosüsteemi kasutajaõigustega isik ei ole infosüsteemi andmeid esitanud, tema andmed ei sisaldu ühegi museaali, hoiulevõetud asja või abikogu asja kirjelduses ja ta ei ole ühegi museaali, hoiulevõetud asja või abikogu asjaga seotud toimingu osapool, kustutatakse infosüsteemist tema nimi ja isikukood pärast kasutajaõiguste lõppemist. § 8. Isikuandmete töötlemise erisus (1) Isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. (2) Asja muuseumile üle või hoiule andnud isiku andmeid töödeldakse vastava isiku kirjaliku nõusoleku alusel. § 9. Andmeandjad (1) Infosüsteemi andmeandjad on infosüsteemiga liitunud muuseumid. (2) Andmeandja nimel esitavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud korras andmeid andmeandja töötajad, kellele on käesoleva määruse §-st 5 lähtudes antud vajalikus ulatuses infosüsteemi kasutajaõigused. § 10. Andmete esitamise kord (1) Andmed esitatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel kehtestatud kultuuriministri määruse „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ 2. ja 3. peatükis sätestatud toimingute teostamisel, arvestades eelnimetatud määruses nimetatud tähtaegu. (2) Andmete esitamisena käsitatakse andmete infosüsteemi sisestamist ja infosüsteemi kantud andmete muutmist või kustutamist. (3) Õigus andmeandja nimel andmete esitamiseks on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul. (4) Andmete esitajad esitavad andmed infosüsteemi veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. (5) Andmete esitajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. (6) Andmete esitamisel registreeritakse infosüsteemis automaatselt: 1) andmete esitaja ees- ja perekonnanimi; 2) asutus, kelle nimel andmed esitatakse; 3) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg. § 11. Juurdepääs infosüsteemi kantud andmetele (1) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele tagatakse avalikkuse juurdepääs infosüsteemi veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. (2) Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja infosüsteemis vormistatud dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul: 1) vastutava ja volitatud töötleja kaudu; 2) muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse on konkreetne museaal arvatud, kus asi on hoiule võetud või kellele on konkreetne museaal või hoiule võetud asi kasutamiseks antud; 3) konkreetset museaali või hoiule võetud asja konserveeriva, restaureeriva ja digiteeriva muuseumi kaudu. (3) Juurdepääsupiiranguga on järgmised museaali ja hoiule võetud asja andmed: 1) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed; 2) püsiasukoht ja ajutine asukoht; 3) ostuhind. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata andmetele võib juurdepääsupiirangu kehtestada muuseumi juht juhul, kui asja muuseumile üleandja või hoiule andja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud. (5) Museaali juurdepääsupiiranguta andmed ja digitaalne kujutis muutuvad infosüsteemi veebilehel avalikkusele kättesaadavaks museaali arvelevõtmise kinnitamisel. (6) Hoiule võetud asja juurdepääsupiiranguta andmed ja digitaalne kujutis tehakse infosüsteemi veebilehel avalikkusele kättesaadavaks asja omaniku nõusolekul. (7) Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asja ja selle kohta kogutud andmete kohta, kohaldatakse käesolevat paragrahvi ka abikogu asjaga seotud andmetele. § 12. Ebaõigete andmete parandamine (1) Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud ebaõiged andmed, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed. (2) Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks. § 13. Andmete logimine (1) Andmekogusse andmete esitamine, päringute tegemine ning kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine logitakse. (2) Andmete esitamise logisid säilitatakse tähtajatult. (3) Päringute tegemise ning kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise logisid säilitatakse kaks aastat nende tekkimisest alates. 4. peatükk Järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja lõpetamine § 14. Riiklik ja haldusjärelevalve Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle teostavad Muinsuskaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt. § 15. Infosüsteemi pidamise rahastamine Infosüsteemi pidamist, sealhulgas hooldustöid, haldamist ning arendustöid rahastatakse riigieelarvest infosüsteemi vastutava töötleja eelarve kaudu. § 16. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteem lõpetatakse kooskõlas avaliku teabe seaduses ja arhiiviseaduses sätestatud nõuetega. 5. peatükk Rakendussäte § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Heidy Purga delta_coSignerTwoName \* MERGEFORMAT Tarvi Pürn m inister s pordi ase kantsler kantsleri ülesannetes Lisa Muuseumide andmekogusse esitatavate andmete loetelu Kultuuriministri määrus e „Muuseumide andmekogu põhimäärus “ Lisa Muuseumide andmekogusse esitatavate andmete loetelu Asja esmase dokumenteerimise andmete loetelu: asja nimetus; teose korral asja autor; asja asukoht esmase dokumenteerimise hetkel; asja esmane lühikirjeldus , taustateave ja üleandmise või hoiule võtmise tingimused : tulmelegend ; asja esmane üldinfo; asja olemus; olemasolu korral asja eraldatavate osade arv; olemasolu korral asja omaniku määratud number ; üleandmise või hoiule võtmise tingimused; hoiule andmise korral eesmärk ja vajaduse korral selle täpsustus (näituse nimi või haridusprogrammi nimi) ; asja seisund ja olemasolu korral kahjustused; üleandja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed või üleandja puudumise korral selle põhjus; vastuvõtja nimi, isikukood ja kontaktandmed ; omandiõiguste üleandmi se asjaolud ; autoriõiguste olemasolu või puudumine ; varaliste autoriõiguste kuuluvus ning nende üleandmi se tingimused ; isikuandmete avaldamise tingimused ja piirangu kehtivus ; hoiule võtmise korral tagastamise kavandatud kuupäev ; kande tegija nimi , isik uk ood ja kande tegemise aeg. Muuseumi kogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni koosoleku andmete loetelu: koosoleku toimumise kuupäev ja koht ; komisjoni esime he nimi ja isikukood; komisjoni lii kmete nimed ja isikukoodid ; protokollija nimi ja isikukood; hinnang iga asja kultuuriväärtuse kohta; ostu korral müügihind; otsus asja museaalina arvele võtmise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise kohta . Asja museaalina arvele võtmise andmete loetelu lisaks punktis 1 nimetatule : museaali number (unikaalne identifikaator), mis koosneb järgmistest andmeväljadest: acr − muuseumi tähelühend; trt − tulmeraamatu tähis; trs − tulmenumbri seerianumber; trj − tulmenumbri järjekorranumber; trl − tulmenumbri lisanumber; kt − kogu tähis; ks − kogu seerianumber; kj − kogu järjekorranumber; kl − kogu lisanumber; lv – täiendav lisaväli . museaali püsiasukoht; digitaalse museaali puhul selle fail ; kande tegija nimi, isik uk ood ja kande tegemise aeg . Museaali muuseumikogust väljaarvamise andmete loetelu: väljaarvamise põhjus; pärast väljaarvamist tehtav toiming ja vastuvõtva asutuse nimi, kui tegemist on üleandmisega ; kande tegija nimi, isi ku kood ja kande tegemise aeg . A sja muuseumisse hoiule võ tmise andmete loetelu lisaks punktis 1 nimetatule : hoiule võtud asja number (unikaalne identifikaator) ; kande tegija nimi, isi ku kood ja kande tegemise aeg . Asja tagastamise andmete loetelu: õigustatud isiku nimi ja isikukood või registrikood ja kontaktandmed ; asja seisund tagastamise aja l; tagastamise kuupäev ; kande tegija nimi, isi ku kood ja kande tegemise aeg . Museaali kirjeldamise andmete loetelu lisaks punkti de s 1 ja 3 nimetatule : identifitseerivad andmed ; füüsiline kirjeldus ; seisukorra ja eritingimuste andmed; märgid ja tekstid objektil; asja valmistamise, kogumise ja temaatilise kirjeldusega seotud taustainfo; seosed teiste objektidega ja viited välistele allikatele; museaali digitaalne koopia ; osade olemasolul nende kirjeldused ; kande tegija nimi, isi ku ko o d ja kande tegemise aeg . Museaali ja hoiule võetud asja kasutamise taotlemise ja kasutamiseks andmise andmete loetelu: kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed ; kasutusaja kavandatud algus- ja lõppkuupäev; kasutuseesmärk; kasut us koht; asja seisund kasutamiseks andmise ajal; kasutamise tingimused ; kande tegija nimi, isi ku kood ja kande tegemise aeg . Museaalide ja hoiule võetud asjade inventuuri andmete loetelu: komisjoni esimehe nimi ja isikukood; komisjoni lii kmete nimed ja isikukoodid ; inventuuri algus- ja lõppkuupäev; märge museaali ja hoiule võetud asja allesoleku või puudumise kohta; kui museaali ja hoiule võetud asja seisund on muutunud, siis uus seisund; olemasolu korral museaali ja hoiule võetud asja uued kahjustused ; kande tegija nimi, isi ku kood ja kande tegemise aeg . Muuseumi andmete loetelu: nimi; registrikood; kontakta ndmed. Infosüsteemi kasutaj aõigustega isikute andmete loetelu: nimi; isikukood. Kultuuriministri määruse „ Muuseumide andmekogu põhimäärus “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 1 5 lõike 1 alusel. Eelnõu eesmärk on viia muuseumi de andmekogu põhi määrus kooskõlla muuseumiseaduse 1. mail 2023 jõustu nud muudatustega . Praegu reguleerivad muuseumikogude valdkonda järgmised kultuuriministri määrused: 8. juuli 2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ ; 8. juuli 2013. a määrus nr 31 „ Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ ; 8. juuli 2013. a määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ . N eid määrusi on vaja muuta, sest muuseumiseaduse 1. mail 2023 jõustunud muudatuste kohaselt muutu si d museaalide muuseumikogust väljaarvamise alused ja kord ning hoiule võetud asja definitsioon. 28. aprillil 2023 lõp pes muuseumide infosüsteemi (edaspidi infosüsteem või MuIS ) MuIS 2.0 I etapi arendustööd e projekt , mis võt tis arvesse eelnõu ga tehtavaid muudatusi. Ühte määrusesse liidetakse seni eraldi kehtestatud määrused nr 30 ja 31 (uus määrus „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“), sest nende regulatsioon on omavahel seotud ja nii saab vältida dubleerimist. Lisaks viiakse selguse huvides kehtivast andmekogu põhimäärusest (määrus nr 32) eespool viidatud määrusse üle peatükid nr 4 ja 5, sest nendes kirjelda t ud vormistamise nõuded ei ole otseselt seotud andmekogu pidamise normidega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja o n ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ( [email protected], 628 2335 ) ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel kehtestatava kultuuriministri määrusega „ Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist: 1. peatükk „ Üldsätted “ (§-d 1 – 3); 2. peatükk „ Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine “ (§-d 4 – 6) ; 3. peatükk „ Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs “ (§ d 7 – 13) ; 4. peatükk „ Riiklik järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja lõpetamine “ (§-d 14 – 16) ; 5. peatükk „ Rakendussäte “ (§ 17) . 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 sätestatakse andmekogu nim etus ja eesmärk . Andmekogu ametlik nim etus on „Muuseumide infosüsteem“ ja lühend „ MuIS “ . MuIS -is saab hallata muuseumikogu sid ja pidada arvestust riigivara üle . Samuti võimaldab süsteem teha muuseumides leiduva teabe kättesaadavaks nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele huvilistele. Infosüsteem koosneb mõtteliselt kahest osast: registreeritud kasutajatele ligipääsetavast töökeskkonnast , mille osa on ka digihoidla, ning avalikust veebilehest www.muis.ee . 2005. aastal valmis infosüsteemi analüütikute ja muuseumitöötajate ühise töö tulemusel MuIS -i detailanalüüs. Selle käigus vaadati üle muuseumis toimuvad tegevused ja arutati läbi nende loogiline kulg, pidades silmas keskset veebipõhist infosüsteemi. 2007. aasta detsembris lõppes MuIS-i tarkvara testimisperiood, infosüsteem oli kasut us valmis 2008. aasta juuniks. Ametlikul t asutati infosüsteem kultuuriministri 8. juuli 2013. a määrus ega nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“. 2023. aasta seisuga kasutab MuIS - i 62 muuseumi, sh kõik riigimuuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid , kellele on MuIS kohustuslik, ning suuremad avalik-õigusliku isiku, munitsipaal - ja eramuuseumid , kellele on liitumine vabatahtlik. Kokku on infosüsteemi sisestatud andmed umbes nelja miljoni museaali kohta (sh umbes kaks miljonit digikujutist). Looduse ainevaldkonna riigi muuseumidele on muuseumiseaduses nende kollektsioonide spetsiifika tõttu ette nähtud erand (liitumine MuIS - iga on vabatahtlik ), mis võimaldab kasutada spetsiaalselt loodusteaduslike kollektsioonide tarbeks väljatöötatud infosüsteeme. 2022. aastal vaadati MuIS-i erinevaid avalikke lehti 4 346 734 korda, sessioonide arv oli 296 526. Kasutajate arv oli 96 930, kellest 34 387 jõudis MuIS-i sotsiaalmeedia kaudu . Digikujutisi laeti alla 170 915 ja vaadati kokku 22 856 7 67 korral. Avaliku portaali kaudu saadeti muuseumidele tagasisidet 2021 kor da . Infosüsteemi eesmärk on võimaldada: 1) võtta kultuuriväärtusega asjad ühtse korra kohaselt ja elektrooniliselt museaalina arvele; 2) säilitada museaalid , muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asjad (edaspidi hoiulevõetud asi ) ja abikogusse arvatud asjad (edaspidi abikogu asi ) muuseumisse vastuvõtmisel ning hilisema uurimistöö käigus kogutud andmed keskselt ja süstemaatiliselt; 3) registreerida museaalidega , hoiulevõetud ja abikogu asjadega tehtavad toimingud elektrooniliselt; 4) tutvustada museaale , hoiulevõetud ja abikogu asju tasuta avalikkusele veebiliidese kaudu. Võrreldes kehtiva määrusega on eesmärkides tehtud üks muudatus ja lisandunud võimalus ka abikogu asju avalikus veebis nähtavaks teha. Paragrahvis 2 sätestatakse, e t infosüsteemi vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet ja volitatud töötaja Registrite ja Infosüsteemide K eskus . Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud lõiked 2 ja 3, mis loetlevad mõlema töötleja ülesanded. Paragrahv 3 käsitleb infosüsteemi ülesehitust ja andmete kaitset. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei ole. Infosüsteemi turbeaste on madal (L) ja turvaklass on K1T1S1. 2. peatükk „ Infosüsteemiga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine “ Paragrahv 4 käsitleb infosüsteemi ga liitumist . See on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse muuseumiseaduse § 9 alusel haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu osas, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi vabatahtliku liitumise infosüsteemiga otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga tingimusel, et muuseumi tegevus vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 sätestatule. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud lõiget 2 , kuhu on lisatud täpsustus, et Muinsuskaitseameti peadirektor kinnitab käskkirjaga liitumistaotluse vormi ja hindamismetoodika, mille alusel muuseumi t egevuse vastavus t hinnatakse . Paragrahv 5 käsitleb infosüsteemi kasutajaõigusi . Lõik ega 1 sätestatakse, et kasutajaõigused võib anda: 1) vastutava (st Muinsuskaitseamet i ) ja volitatud töötleja (st Registrite ja Infosüsteemide Keskus e ) ametnikule ja töötajale – tegemist on nn infosüsteemi halduri ehk muuseumideülese administraatoriga, kes annab kasutajaõigusi edasi muuseumidele ; 2) muuseumis kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise õigustega isikule – tegemist on nn asutuse haldu ri ehk muuseumisisese administraatoriga, kes annab muuseumis kasutajaõigusi edasi selle muuseumi töötajatele ja muudele isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi; 3) muuseumitöötajale; 4) muudele isikutele, kellel on selleks õigustatud huvi . K ehtivas määruses on seda määratletud kitsam alt ( muuseumis praktikal viibijad ja muuseumikogu teaduslikul eesmärgil uurija d ) , kuid praktikas on ilmnenud, et õigustatud huviga isiku id võib olla rohkem (nt vabatahtlikud , kodu-uurijad, üliõpilased ) . Samas ei ole kõi ki neid määruse tasandil mõistlik üles l ugeda . Paragrahv 6 reguleerib õigust e äravõtmist. Kehtivas määruses vastavat sätet ei ole. Eelnõu kohaselt võib vastutav töötleja omal algatusel kasutajalt õigused ära võtta, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest: 1) kasutaja on korduvalt rikkunud andmete töötlemise korda; 2) kasutaja on korduvalt kandnud infosüsteemi valesid andmeid; 3) kasutaja on võimaldanud oma kasutajakontot kasutada teisel isikul; 4) kasutaja on andmeid kasutanud mittesihipäraselt; 5) kasutaja tööülesanne ei ole enam andme id infosüsteemi kand a . 3. peatükk „ Infosüsteemi andmed ja nende säilitamine, andmeandjad, andmete esitamise kord ja juurdepääs “ Paragrahv 7 sätestab infosüsteemi andmete koosseisu ja nende säilitamise tähtaja. Lõike 1 kohaselt kuuluvad infosüsteemi koosseisu: 1) paber il alusdokumendid ning nende skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud koopiad ; 2) digitaalsed alusdokumendid ; 3) digitaalne andmebaas; 4) digitaalne arhiiv ( s.o digihoidla, kus museaalide digikujutis i ja digitaalse id museaal e pik k a aega säilita takse ) . Paber il alusdokumendid on paberil allkirjastatud ja paberil säilitatavad dokumendid, mis tõendavad infosüsteemi kantud andmete õigsust. Eelkõige on need enne infosüsteemiga liitumist muuseumides kasutusel olnud tulmeraamatud ja inventeerimisraamatud, milles põhjal museaal e infosüsteemis kirjeldatakse . Digitaalsed või paber il alusdokumendid on n äiteks museaali muuseumikogust väljaarvamise aluseks olevad ministri, valla- või linnavalitsuse või juriidilise isiku juhtorgani otsused ning ekspertide arvamused. PDF- i d salvestatakse infosüsteemi, et kogu museaaliga seotud toimingute ajalugu oleks ühest kohast lihtsasti kättesaadav – see lisandus on ainus muudatus , mis võrreldes kehtiva määrusega tehakse . Lõike 2 kohaselt esitatakse t erviklik andmekoosseis määruse lisas. Lõikes 3 sätestatakse, et i nfosüsteemi andmeid säilitatakse alaliselt , välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetud andmed . Lõike 4 kohaselt kustutatakse infosüsteemi st kasutajaõigustega isiku nimi ja isikukood, kui selle isiku kasutajaõigused on lõppenud, aga seda ainult juhul, kui see isik ise ei ole infosüsteemi andmeid esitanud , muutnud ega kustutanud (nt on vajanud ligipääsu ainult uurimistöö tegemiseks) . Lisaks on kustutamise eeldus, et see isik ei ole infosüsteemis seotud ühegi museaali või hoiule võetud asja kirjeldus ega ega ole osapooleks ühe ski nendega seotud toimingu s . Vastasel juhul o n ka tema andmed kultuuriväärtuslik teave, mida säilitatakse alaliselt. Antud lõike alusel kustutatavad andmed on pigem erand kui reegel, sest üldjuhul antakse kasutajaõigused siiski isikutele selleks, et nad saaksid seal vormistada museaalidega seotud toiminguid. Muuseumide ülesanne on säilitada museaale alaliselt (niivõrd kui see on füüsiliste asjade puhul võimalik) ja järelikult peab alaliselt säilitama ka nende asjadega seotud teavet, sest need kuuluvad kokku. Museaali kirjeldamine ja sellele seeläbi konteksti loomine on oma olemuselt teadustöö, st et on oluline teada, kes on kirjelduse andmed sisestanud, neid muutnud või kustutanud. Lisaks konkreetset kultuuriväärtusega asja iseloomustavale või selles sisalduvale teabele on oluline uurimismaterjal ka sellega seotud toimingud. Nt info selle kohta, mida ja miks ei ole museaalina arvele võetud , mis on muuseumikogust välja arvatud ja kes osalesid otsustamisel , annab pildi ühiskonna väärtushinnangutest, samuti ülevaate muuseumikogu kujunemise ajaloost ning võimaldab uurida muuseume ning nende ajalugu laiemalt. Tähtajatult on vaja säilitada ka museaali või hoiule võetud asja allesoleku ja omandiõiguse tõendamiseks vajalikku teavet . Nt museaali ja hoiule võetud asjaga seotud toimingute (arvele võtmine, hoiule võtmine, kasutamise taotlemine ja kasutamiseks andmine, väljaarvamine, tagastamine, inventeerimine) vormistamisega seotud andmete infosüsteemi kandmise andmed (kande tegija nimi, isikukood ja kande tegemise aeg) , mis kõik kokku dokumenteerivad kultuuriväärtusliku objekti elukaarel toimunut (vastav info on kasutajaõigustega isikute töökeskkonnas nähtav iga objekti juures). Rahvusarhiivi 28.12.2017 hindamisotsus nr 5-1/17/68 „Muuseumide dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine“ ütleb, et muuseumide tegevuse käigus loodavad dokumendid ei ole arhivaalid ja muuseumid ei kuulu arhiivimoodustajate hulka. Kuid seda mitte seetõttu, et see ei ole kultuuriväärtuslik materjal, vaid et muuseumid ise on mäluasutused nagu Rahvusarhiivgi ning muuseumide põhitegevuslik kogude haldamisega seotud teave kuulub vahetult kogude juurde ja omab hindamatut väärtust üksnes koos kogudega. Samas hindamisotsuses mainitakse, et muuseumi ülesannete ja tegevuste käigus loodud ja saadud teave on püsiva säilitusväärtusega, kuid see teave säilib ka siis, kui seda ei anta üle Rahvusarhiivi. Ka kõik Kultuuriministeeriumi tegevuse käigus tekkivad muuseumikogude haldamisega seotud dokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks , st alaliselt säilitatavaks . Võrreldes kehtivaga määrusega on ära jäetud lõige, mis sätestas, et m useaalide ja hoiulevõetud asjade kasutamiseks andmise ja tagastamisega seotud digitaalseid ja paber il alusdokumente säilitatakse kümme aastat pärast museaali ja hoiulevõetud asja tagastamist. Tegelikkuses on vastavaid alusdokumente siiski alaliselt säilitatud, sest neis sisalduv teave võib olla v ajalik ka aastaid hiljem. Muuseumil puudub muidu võimalus hiljem tõestada, et on kasutuses olnud museaali või muu kultuuriväärtusega asja tema omanikule tagastanud . Omandi üle on pidevalt vaidlusi ning seda ka aastakümneid hiljem. Paragrahv 8 sätestab isikuandmete töötlemise erisuse, viidates seejuures muuseumiseaduse §- le 16 , kus vastav kord on kehtestatud . Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud lõige 2, mille kohaselt töödeldakse isiku, kes on asja muuseumile üle või hoiule andnud , andmeid selle isiku kirjaliku nõusoleku alusel , kus isik saab määrata isikuandmete avaldamise tingimused ja võimaliku piirangu kehtivuse . Muuseumiseaduse § 16 muudeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega. Nimelt viidi v aldkondlikud eriseadused kooskõlla E uroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega (edaspidi IKS RS ), mis võeti vastu 20. veebruaril 2019 (jõustus 15. märtsil 2019). Muuseumiseaduse § 16 lõike 1 kohaselt t ehakse museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu. Muuseumiseaduse § 16 lõi g e 2 sätestab, et kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad (sh eriliiki) isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda muuseumi seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades samas paragrahvis toodud tingimusi. Museaali kirjeldavate andmete hulka loetakse ka selle kirjelduse tegijate ja museaaliga seotud administratiivsete toimingute tegijate isikuandmed, sest kultuuriväärtuslik ei ole mitte ainult museaal ise, vaid tema elukaar tervikuna. Muuseumiseaduse § 16 lõike 4 kohaselt on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Muuseumiseaduse § 16 lõi g e 5 sätestab, et kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadus- ja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või tema määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust. Paragrahv 9 sätestab , et i nfosüsteemi andmeandjad on infosüsteemiga liitunud muuseumid. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei ole. Paragrahv 10 reguleerib andmete esitamise korda. Võrreldes kehtiva määrusega ei sätestata toimingu te vormistamise nõudeid ja tähtaegu mitte andmekogu põhimääruses, vaid kultuuriministri määruses „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ . Andmete esitamisena käsitatakse andmete infosüsteemi sisestamist ja sinna kantud andmete muutmist või kustutamist. Õigus andmeandja nimel andme id esita da on ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul. Andmete esitajad esitavad andmed infosüsteemi veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitaja d tuvastatakse digitaal selt ainult kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades (st ID-kaardi, mobiil-ID või Smart -ID abil) . Võrreldes kehtiva määrusega on ära võetud parooli ga tuvastamise võimalus. Paragrahv 11 reguleerib andmetele juurdepääsu. Lõike 1 kohaselt tagatakse infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguta andmetele avalikkuse juurdepääs infosüsteemi veebilehe kaudu kooskõlas avaliku teabe seadusega ning § 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. Infosüsteemi kantud juurdepääsupiiranguga andmetele ja infosüsteemis vormistatud dokumentidele on juurdepääs ainult vastavas ulatuses kasutajaõigustega isikul: 1) vastutava ja volitatud töötleja kaudu; 2) muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse on konkreetne museaal arvatud, kus asi on hoiule võetud või kellele on konkreetne museaal või hoiulevõetud asi kasutamiseks antud; 3) konkreetset museaali või hoiule võetud asja konserveeriva, restaureeriva ja digiteeriva muuseumi kaudu. Võrreldes kehtiva määrusega on lühendatud lõikes 3 toodud loetelu, mis sätestab, millised andmed on automaatselt juurdepääsupiiranguga . Juurdepääsupiiranguga on järgmised museaali ja hoiulevõetud asja andmed: 1) andmete infosüsteemi esitaja isikuandmed; 2) püsiasukoht ja ajutine asukoht; 3) ostuhind. Välja on võetud andmed kahjustus te ja abikogusse arvatud asja kohta , sest puudub mõjuv põhjendus, miks need peaksid olema juurdepääsupiiranguga. Samuti on välja võetud andmed teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse või sõjaväerelvade riiklikusse registrisse kantud relva kohta , sest uue korra kohaselt ei kanta museaalina arvele võetud relvi topelt eelnimetatud registritesse. Asja üleandja ja hoiuleandja isikuandmed on edaspidi juurdepääsupiiranguga juhul , kui vastav isik on seda taotlenud . Endiselt säilib võimalus , et kui asja muuseumile üle - või hoiuleandja või isikuandmete andmesubjekt on seda taotlenud , siis võib muuseumi juht ka muudele lõikes 3 nimetamata andmetele juurdepääsupiirangu kehtestada . Lõigetega 5 ja 6 täpsustatakse, mil lise toimingu järel juurdepääsupiiranguta andmed infosüsteemi avalikul veebilehel kättesaadavaks muutuvad: museaali puhul on see arvelevõtmise kinnitamisel ning hoiulevõetud asja puhul pärast omaniku sellekohast nõusoleku t . Paragrahv 12 reguleerib valede andmete parandamist. Kui andmeandja avastab, et ta on infosüsteemi esitanud valed andmed, on ta kohustatud viivitamata korraldama vea parandamise ja esitama infosüsteemi õiged andmed. Volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete õigsuse täpsustamiseks ja anda korraldusi ebaõigete andmete parandamiseks. Paragrahv 13 sätestab andmete logimise korra . Kehtivas määruses vastavat sätet ei ole. Lõike 1 kohaselt logitakse andmete esitamine, päringute tegemine ning kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine. L õige 2 sätestab, et andmete esitamise logisid säilitatakse tähtajatult . Vastavalt eelnõu § 10 lõikele 2 käsitletakse andmete esitamisena nii andmete infosüsteemi sisestamist kui ka infosüsteemi kantud andmete muutmist või kustutamist. Nende logimiste käigus sündivad andmed (st kande tegija nimi, isikukood ja kande tegemise aeg) dokumenteerivad kultuuriväärtusliku objekti elukaarel toimunut ning neid käsitletakse andmekogu osana (sisalduvad eelnõu lisas toodud andmekoosseisus) . Vt alalise säilitamise põhjendused seletuskirjas § 7 juures. Lõige 3 sätestab, et päringute tegemise ning kasutajaõiguste andmise ja äravõtmise logisid säilitatakse kaks aastat nende tekkimisest alates , mis on senise praktika põhjal piisav aeg. Päringute all on mõeldud nii andmete vaatami st kui ka rakendusserveri päringud , nagu nt sisselogimised infosüsteemi, veateated jmt . Andmejälgija on plaanis kasutusele võtta MuIS 2.0 arendustööde III etapis (praegu lõppes I etapp). 4. peatükk „ Riiklik järelevalve, infosüsteemi rahastamine ja lõpetamine “ Paragrahv 14 sätestab, et r iiklikku ja haldusjärelevalvet määruse rakendamise üle teevad Muinsuskaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi Infosüsteemi Amet õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt. Võrreldes kehtiva määrusega on ära jäetud lõige 2, mis kordas muuseumiseaduses sätestatut. Paragrahv 15 puudutab i nfosüsteemi pidamise rahastami st , mis toimub riigieelarvest infosüsteemi vastutava töötleja eelarve kaudu. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sätet muudetud. Paragrahv 16 puudutab in fosüsteemi lõpetamist . Selle otsustab valdkonna eest vastutav minister, kuid lõpetamine eeldab ka muuseumiseaduse muutmist. 5. peatükk „ Rakendussäte “ Paragrahviga 17 tunnistatakse kultuuriministri 8. juuli 2013 . a määrus nr 32 „ Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus “ kehtetuks. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4 . Määruse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning sotsiaalsed mõjud. Neid hinnati juba muuseumiseaduse muutmisel ning määrusel ei ole sellele täiendavat mõju. 5 . M ääruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud MuIS 2.0 I etapi arendustö id rahastati Euroopa Liidu tõukefondidest (projekt lõp p e s 28. aprillil 2023 , ametlikult plaanitakse võtta kasutusele 14. septembril 2023 ) ning määruse rakendamine lisakulusid kaasa ei too . Muuseumitöötajate koolitus te , mis on seotud infosüsteemi uuenduste tutvustamisega , korraldamise kulud kaetakse Muinsuskaitseameti 2023. aasta tavapärasest eelarvest ning nendega on juba selle koostamisel arvestatud. Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne . 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kultuuriministeerium kaasa s eelnõu ettevalmistamisse huvirühmade esindajaid. 2. märtsil 2023 t oimu s kohtumi ne infosüsteemi kasutavate muuseumide peavarahoidjatega , kellele saadeti eelnevaks tutvumiseks ja kommenteerimiseks ka määruste kavandid . Eelnõu on valminud koostöös Muinsuskaitseametiga. Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile , Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile kui infosüsteemi kasutavaid muuseume haldavatele ministeeriumidele, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Eelnõu saadet i arvamuse avaldamiseks infosüsteemi kasutavatele muuseumidele, Tartu Ülikoolile, Eesti Muuseumiühingule , Eesti Muuseumide Liidule ja ICOM Eesti Rahvuskomiteele . Osapooled märkusi ei esitanud. E elnõu esitat i kooskõlastamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile , kellest kaks esimest kooskõlastasid eelnõu märkustega. Vt lisa 1 „ Märkuste tabel kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõudele “ . Kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja m ärgistamise ja säilitamise kord“ eelnõu de seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste tabel kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõudele J rk nr M ärkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine Riigi Infosüsteemi Amet Muuseumide andmekogu põhimääru s : 1. Eelnõu § 8 sätestab, et isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. Muuseumiseaduse § 16 kätkeb endas kõigest museaalil või seda kirjeldavates andmetes sisalduvaid isikuandmeid, mitte ülejäänuid isikuandmeid. Näiteks veebiliidese kasutajaandmed, külastajate andmed jne. Arusaadavalt talletatakse ka nende kohta infosüsteemis erinevat informatsiooni, mistõttu on ka neile vaja sätestada reeglistikud (sh. säilitamistähtajad). A rvestatud . Täiendasime eelnõu § 8 ja seletuskirja. Selgitame täiendavalt, et m useaali kirjeldavate andmete hulka loetakse ka selle kirjelduse tegijate ja museaaliga seotud toi mingute tegijate isikuandmed , sest kultuuriväärtuslik ei ole mitte ainult museaal ise, vaid tema elukaar tervikuna (st kes on kirjeldusi teinud , kes on erinevaid toiminguid teinud) . Lisaks on museaalide kadumise korral oluline tuvastada, kes sellega viimase toimingu tegi . A valiku veebilehe külastajate andmeid isikustatult ei koguta. 2. Eelnõu § 13 sätestab andmete logimist. Lisaks andmete infosüsteemi kandmisele ja muutmisele tuleks logida ka andmete kustutamist, tutvumist ja väljastamist. Vastasel juhul ei ole võimalik tagada, et andmekogu ei väärkasutata ning samuti pole võimalik andmesubjektile vastata, et kellele tema andmeid on väljastatud. Hea variant on kasutada andmejälgijat. Arvestatud. § 13 tervikuna ümber sõnastatud ja seletuskirja täiendatud. Andmejälgija on plaanis kasutusele võtta MuIS 2.0 arendustööde III etapis (praegu lõppes I etapp). 3. Eelnõu § 13 sätestab ka muuhulgas, et logisid säilitatakse tähtajatult. Isikuandmeid sisaldavaid logisid ei saa säilitada tähtajatult ja neile tuleb määrata säilitamistähtajad. A rvestatud . § 13 tervikuna ümber sõnastatud ja seletuskirja täiendatud. 4. Eelnõu § 13 lõikes 2 jääb arusaamatuks tehniliste ja andmebaasi logide erinevus. Lisaks eeldusel, et andmebaasi logides sisalduvad isikuandmed, siis pole korrektne kirjutada, et logisid säilitatakse minimaalselt kuus kuud. Tuleb sätestada maksimaalne mõistlik määr säilitamiseks. Vastasel korral unustatakse nende andmete kustutamine sootuks. Arvestatud . § 13 tervikuna ümber sõnastatud ja seletuskirja täiendatud. Andmekaitse Inspektsioon Muuseumide andmekogu põhimääru s : 1.1. Põhimääruse eelnõu § 7 lõike 3 järgi säilitatakse andmekogu andmeid alaliselt. Samas ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, miks on vajalik säilitada alaliselt andmekogusse andmete esitajate, vastuvõtjate, komisjoni esimehe ja liikmete isikuandmeid. Samuti ei ole aru saada kasutajaõigust omavate kasutajate, kelleks põhimääruse § 5 lõike 1 järgi on vastutava ja volitatud töötleja ametnikud ja töötajad, muuseumide töötajad ning muud isikud, kellel on õigustatud huvi (nt vabatahtlikud, kodu-uurijad, üliõpilased) andmete alalise säilitamise vajadus. Kuigi põhimäärusest ega ka seletuskirjast ei nähtu, milliseid andmeid kasutajate kohta kasutajaõiguste andmisel andmekogusse kogutakse, siis ilmselt on tegemist isikuandmetega. Lisaks nähtub põhimääruse § 13 lõikest 1, et andmete andmekogusse kandmine, sh muutmine logitakse ning logis säilitatakse muu hulgas teavet, mis võimaldab tuvastada kande või päringu teinud isikut. Seega sisaldavad ka logid isikuandmeid, mida eelnimetatud sätte kohaselt säilitatakse tähtajatult. Märgime, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Antud juhul jääb arusaamatuks, miks on kasutajate, andmete esitajate, vastuvõtjate ja komisjoni liikmete isikuandmeid, aga ka logisid vaja säilitada alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud, ideaalis peaks 2 (2) lausa volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla tähtajatu. Seega vajab isikuandmete säilitamist puudutav osa täiendamist. Arvestatud . Täiendasime eelnõu § 7, 8 ja 13 ja seletuskirja. 1.2. Põhimääruse eelnõu § 7 lõike 2 järgi esitatakse andmekogu detailne koosseis määruse lisana. Samas ei ole eelnõu lisas toodud andmekoosseisust võimalik aru saada, milliseid andmeid kogutakse kasutajate, asja üleandja, vastuvõtja, autori, komisjoni esimehe või liikmete kohta. Näiteks põhimääruse lisa punkt 1.18 näeb ette, et muuseumi- või abikogu täiendamise eesmärgil esmasel dokumenteerimisel esitatakse andmed vastuvõtja kohta, kuid loetelust ei selgu, milliseid andmeid tegelikult andmekogule vastuvõtja kohta esitatakse. Küll aga on asja üleandja ning komisjoni esimehe ja liikmete kohta andmekogusse kantavad andmed loetletud kultuuriministri määruse „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõus. Peame vajalikuks selgitada, et avaliku teabe seaduse § 435 lõige 1 näeb ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sh andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Seega peab andmekogu põhimäärus sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest, seejuures peab loetelust selguma, kelle kohta milliseid andmeid kogutakse. Arvestatud. Täiendasime lisa . Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord : 1.1. Eelnõu 2. ja 3. peatükis nimetatud andmed, mis tuleb kanda muuseumide andmekogusse, ei kajastu andmekogu põhimääruse eelnõu lisas toodud andmekoosseisus. Nagu eelnevalt selgitatud, siis tuleb andmekogu põhimääruses loetleda andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis. Arvestatud. Suures osas eelnõu 2. ja 3. peatükis nimetatud andmed kajastusi d põhimääruse lisas toodud andmekoosseisus, kuid kohati oli kasutatud erinevaid mõisteid ning järjekord ei olnud kahes dokumendis sama , mis tegi võrdlemise keeruliseks . Ühtlustasime mõisteid ning viisime kaks dokumenti kooskõlla. Osaliselt on määruse eelnõus andmed üldistatud kujul ning detailsemalt lahti kirjutatud andmekoosseisus. Lisasime kasutajaõigustega isikute kohta kogutavate andme te loetelu . Muuseumid Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord : 1. § 6 lg 4 Kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel, võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele. Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum : Peaks olema mitmuses, nii nagu seadusetekstis, st arheoloogilisi leide säilitavaks asutuseks.... Ulla Kadakas, Eesti Ajaloomuuseum : toetan Arvi märkust Arvestatud. § 6 lg 4 ümber sõnastatud. 2. § 6 lg 4 Kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel , võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele. Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum : viidatud seadusepunkt sätestab, et muuseum ( üldmõistena ) saab olla arheoloogilisi leide säilitav asutus. Siin tekib erisus üksikleidude ja välitööde leidude vahel. Üksikleidude osas teeb otsuse lause teises pooles nimetatud komisjon ning selle kohta oleks kohane viidata MuKS § 24 lg 2 ja uuringuteatise alusel toimuvate välitööde leidude puhul MuKS § 30 lg 2, st sel juhul määratakse leide säilitav asutus uuringuteatisega ning kinnitatakse uuringuaruande heakskiitmisega. Minu arvates peaks siin olema sarnane täiendus kui on järgmise punkti juures, st Sellisel juhul [kui on olemas otsus ja muuseumi nõusolek] võib museaalid arvele võtta komisjoni otsuseta. Ulla Kadakas, Eesti Ajaloomuuseum : toetan Arvi märkust Osaliselt arvestatud. § 6 lg 4 ümber sõnastatud ja jäetud välja viide konkreetsele paragrahvile, mis väldib määruse muutmise vajadust, kui peaks muudetama muinsuskaitseseaduse sätteid . Sel juhul on hõlmatud nii üksikleiud kui ka välitööde leiud. Sisulises mõttes võiks tõepoolest sellistel juhtumitel ka komisjoni otsuste t a arvele võtta, kuid MuIS tehniliselt seda praegu ei võimalda ning see küsimus lahendatakse järgmistes arendusetappides .