(EIS) algatatud kooskõlastamine

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „“T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Käskkirja eelnõuga reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu fondist toetuse andmise tingimusi, millega aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ alla kuuluva meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmise tingimustega reguleeritakse sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimist. Toetuse andmine panustab ühtlasi teadussüsteemi programmi meetme „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevusse „Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine.“ Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Heidi Paju (735 0138, [email protected]), sama osakonna nõunik Pille Pikker (735 0215; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected] ). Eelnõu väljatöötamisse kaasati SA Eesti Teadusagentuuri teadus- ja arendustegevuse rahastamise osakonna teadlasmobiilsuse valdkonna juht Allan Padar (731 7350, [email protected]) ja välisteaduskoostöö osakonna juhataja Maarja Adojaan (731 7355, [email protected]) ning koostööpartnerid ministeeriumitest ning teadus- ja arendusasutustest. Tegevuse taust ja eesmärk Teadusvaldkonna arengut suunava „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgina nähakse, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ning kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada siin loodud teadmisi ning osalemist rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. 1 TAIE arengukava eesmärkide täitmiseks ning teaduse, majanduse ja ühiskonna arengu toetamiseks on vajalik kasvatada Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet, toetada tipptaseme poole püüdlemist ja luua võimalusi nii teadlaste pädevuse tõstmiseks kui rahvusvaheliseks koostööks. Meetme tegevused toetavad otseselt TAIE arengukava teadussüsteemi baasvõimekuse suurendamise tegevussuunda, täpsemalt selle alaeesmärke nagu teaduse kõrge taseme hoidmine, teadusasutuste ja teadlaskonna võimekuse suurendamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö võimaluste tagamine. Tegevuse eesmärgiks on sellest johtuvalt tõsta ja tugevdada Eesti teaduse kõrgetasemelisust, konkurentsivõimet ja mõjusust, toetades rahvusvahelises teadmusringluses osalemist. Teaduse kõrge taseme, rahvusvahelise konkurentsivõime ja teaduse akadeemilise mõju üks näitaja TAIE arengukavas on Eesti teadlaste avaldatud artiklite osakaal 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartiklite hulgas. 2019. aastal jõudis maailma enamtsiteeritud artiklite hulka 8,4% Eesti artiklitest (2012. aastal oli osakaal 8,2%,)1, 2035. aastaks seatud TAIE arengukava sihttase on 12,5%, mis tähendab kasvuvajadust veel ligikaudu kolmandiku võrra. Kuigi Eesti on olnud väga edukas Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020 (edaspidi H2020) – võidetud lepingute maht elaniku kohta oli 2018. aastal 148% Euroopa Liidu (edaspidi EL) keskmisest (EL keskmine on 100%)2 ning edukuse määr suhtena sisemajanduse koguprodukti oli 2018. aastal EL seas paremuselt teine, so 264% EL-i keskmisest3 – on arenguruumi veel mitmes aspektis. TAIE arengukavas on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonna peamise probleemina välja toodud, et rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud – mõjususe tõstmiseks on vaja teha strateegilisemaid valikuid koostöö osas, toetada teadusasutusi taotluste kirjutamisel ja kasvatada nende projektijuhtimise ja administreerimise võimekust, tõsta Eesti teadlaste juhtrolli konsortsiumite moodustamisel ja projektide koordineerimisel. Lisaks tuleb tegevustesse aktiivsemalt kaasata kohalikke omavalitsusasutusi, riigiameteid ja erasektorit. Selleks, et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et meil oleks paremad väljavaated rakendada neid oma majanduse ja ühiskonna hüvanguks, tuleb saavutada tihedam seos Euroopa teadusruumi algatustega. Arenguvajadustest ja prioriteetidest lähtuvalt jätkatakse toetatavate tegevuste raames teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Tegevuse prioriteediks on laiendada Eesti teadlaste ja TA-asutuste osalemist Eestile olulistes teadusalgatustes ning toetada neis juhirolli võtmist. Prioriteedist lähtudes toetatakse ERC grantide taotlemist, Marie Sklodowska Curie järeldoktori projektide elluviimist, antakse toetust teadusasutustele ja ettevõtetele rahvusvahelistes TAI algatustes osalemiseks ning selleks vajaliku pädevuse tõstmiseks, toetatakse rahvusvahelistumist soodustavaid tegevusi ja Eesti teaduse rahvusvahelist turundamist. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Eesmärkide saavutamisse sekkuti osaliselt, ühel või teisel viisil perioodi 2014-2020 „Mobilitas Pluss“ tegevustega. Perioodil 2021-2027 on rõhk rahvusvahelise koostöö fokusseerimisel, Eesti teaduse tipptaseme tõstmisel ja TAI algatustes osalemise strateegilisematel valikutel. Lisaks 1 Innovation Union Scoreboard 2 Eurostat, Horisont 2020 andmebaas 3 eCORDA, Eurostat. 2 sellele peavad võrreldes eelmise rahastusperioodiga kõik perioodi 2021-2027 jooksul rahastatavad tegevused panustama nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse.4 Kõik teaduse toetusmeetmed on omavahel seotud ja täiendavad üksteise tegevusi. Kuivõrd toetusmeetmete tegevuste sihtrühm on üldjoontes sama, so TA-asutused ja teadlased, on oluline maksimaalselt ära kasutada tegevuste vahelisi sünergiavõimalusi ja vältida dubleerimist. Olulisemad puutumused teiste toetuste andmise rakendusskeemidega on toodud tabelis 1. 4 Nutika spetsialiseerumise valdkonnad: 1) digilahendused igas eluvaldkonnas, 2) tervisetehnoloogiad ja - teenused, 3) kohalike ressursside väärindamine, 4) nutikad ja kestlikud energialahendused. 3  Tabel 1. Seosed teiste teaduse toetusmeetmete tegevustega. Teaduse Mobilitas 3.0 aspektid, kus dubleerimist Mobilitas 3.0 tegevused Relevantsed aspektid Mobilitas 3.0 tegevusele toetusmeetmed vältida  Teadlaskarjääri populaarsuse tõstmine ning loodus-, tehnoloogia- ja täppisteaduste (LTT)  TA-asutuste ja meediaorganisatsioonide erialadel kõrgkooli lõpetajate osakaalu koostöö hõlmab ka Research in Estonia suurendamine. (RiE) tegevusi. Teaduse  Teadust populariseerivad üritused jt  Teaduskommunikatsiooni valdkonna populariseerimine ettevõtmised saavad kaasata RiE-t sisendi arendamine koostöös teadusasutuste ja meediaorganisatsioonidega. küsimisel ning RiE saab teaduse  ERC grandi taotlemise edukuse populariseerimisega seotud tegevusi tõstmine  Teadust populariseerivate ürituste jm peegeldada rahvusvahelisel tasandil.  MSCA järeldoktori ettevõtmiste korraldamine. individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine  Akadeemilise ja tugipersonali koolitamine,  Rahvusvahelistes teadus-, õppevisiidid maailma juhtivate keskuste arendus ja juurde, seminarid, mentorlus, töövarjutamised,  Võimalik kattuvus akadeemilise ja innovatsioonialgatustes mitmekesiste oskuste arendamine. tugipersonali pädevuse tõstmise osalemise toetamine koolituste ja võrgustikutegevustega, kuid ASTRA  Võrgustikutegevused, osalemine võrgustikes  ETAGi Brüsseli esindus Mobilitas 3.0. raames keskendutakse (sh mitteakadeemilised (välis)võrgustikes, eelkõige raamprogrammi algatustes  Eesti teaduse välisturundus kommertsialiseerimise ja ettevõtluskoostöö osalemist toetavate pädevuste tõstmisele. „Research in Estonia“ võrgustikes osalemine), ettevõtliku avatusprotsessi toetamine.  Mobilitas 3.0 toetab konkurentsipõhise  Teadustaristu võimaluste laiem tutvustamine taotlusvooru alusel rahastuse saanud Tippkeskused ja ning taristu avamine kõigile kasutajatele, rahvusvahelises koostöös loodavaid teadustaristu teenuste valmiduse tagamine madala nõudluse võimalusi, tippkeskuste ja teadustaristu tingimustes ja nõudluse tekitamine. meede toetab aga olemasolevaid riiklikke tippkeskusi. 4  Teaduse Mobilitas 3.0 aspektid, kus dubleerimist Mobilitas 3.0 tegevused Relevantsed aspektid Mobilitas 3.0 tegevusele toetusmeetmed vältida  Mobilitas 3.0 fookuses on mobiilsus  Tippspetsialistide liikumine ettevõtlusest Sektoritevaheline teadussüsteemi piires ning toetatakse /avalikust sektorist korraliselt positiivselt mobiilsus (SEKMO)  ERC grandi taotlemise edukuse välismobiilsust. SekMo toetab aga evalveeritud TA-asutusse. tõstmine siseriiklikku sektoritevahelist mobiilsust.  MSCA järeldoktori individuaalgrandi projektide  TAI spetsialistide/noorte teadlaste  Dubleerimise ohtu ei ole, temaatilistes elluviimise toetamine ettevalmistamine, tipptasemel teadlaste programmides on mõeldud Temaatilised TA  Rahvusvahelistes teadus-, kaasamine. doktorantide/nooremteadurite kaasamist programmid arendus ja toetatavatesse projektitegevustesse osana innovatsioonialgatustes  Siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö. uurimismeeskondade tegevuses. osalemise toetamine  Eesti teadlaste ja  Ministeeriumite ja ettevõtete TA eest  Mobilitas 3.0 toetab raamprogrammi teadusadministraatorite vastutavate ametnike pädevuse kasvatamine projektide juhtimise ja haldamise alase RITA rahvusvahelistes teadus-, ning koordinatsiooni, koostööd ja pädevuse tõstmist, fookus on arendus ja võrgustumist soodustavate tegevuste rahvusvahelistel projektidel. innovatsioonialgatustes juhtrolli toetamine. võtmise võimekuse kasvatamine  ETAGi Brüsseli esindus  Dubleerimisohtu ei ole. Võimalikud  Maailma eesliinitehnoloogiate tutvustamine sünergiad Eestisse tuleva MSC  Eesti teaduse välisturundus ning teadus- ja arendusasutuste individuaalgrandi taotleja kaasamisel Õiglase Ülemineku „Research in Estonia“. uurimissuundade tugevdamine välistippspetsialistina. Fond (ÕÜF) välistippspetsialistide kaasamise ning rahvusvahelise koostöö kaudu.  Rahvusvahelise koostöö juures võimalik teha koostööd Brüsseli bürooga. 5 Väljumisstrateegia Toetatava tegevuse väljumisstrateegias on oluline, et struktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. Tegevuste edukust hinnatakse perioodi jooksul ning võimalusel jätkatakse tegevuste rahastust riigieelarvelistest vahenditest. Et Eesti positsioon rahvusvahelises TA süsteemis (sh Euroopa Teadusruumis, edaspidi ERA) ei langeks, on vajalik teadus- ja innovatsioonisüsteemi tasakaalustatud areng. Teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine peab säilitama riikliku rahastamise taseme 1% SKP-st proportsionaalselt SKP kasvuga. Sekkumise tegevused loovad teaduse rahastamisele täiendavaid võimalusi, näiteks personaalset tüüpi uurimistoetuse väljastamine, või toetavad teadlasi ja TA-asutusi, et neil oleks võimalik osaleda Euroopa horisondi algatustes. Sekkumisest toetatud teadlastel ja TA-asutustel on perioodi lõppedes paremad võimalused osaleda uutel grandikonkurssidel, mida rahastatakse, kas riigieelarvest või järgmisest EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist. Järgmisel perioodil vajavad riigieelarve või jätkumeetme toetust ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise, rahvusvahelistest TAI algatustes osalemise alategevused ning Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) Brüsseli esinduse tegevuse toetamine. ERC grandi taotlemine on ajamahukas ning eeldab teadlaste ettevalmistumist pikema perioodi jooksul, mistõttu ei saa eeldada et kõik käesoleva tegevuse raames toetatavad teadlased jõuaksid järgmiseks perioodiks nii kaugele, et ERC grant saada. ERC grandid on maailma ühed mainekamad teadusgrandid ning näitavad teaduse tipptaset, kuid Eesti teadlaste edukus taotlemisel on seni olnud selgelt alla Euroopa Liidu keskmise. Rahvusvahelistes TAI algatustes osalemine tähendab riigipoolse rahalise panuse katmist struktuurivahenditest. Suure tõenäosusega jätkavad raamprogrammi partnerluste tegevused ka järgmisel perioodil ja vajavad riigipoolset panust. ETAGi Brüsseli esinduse tegevus on end Eesti teaduse rahvusvahelistumise toetajana õigustanud ning selle tegevuse toetamine peab jätkuma ka järgmisel perioodil kas riigieelarvest või jätkumeetmest. Tegevuse lõpuks võiks toetusskeemist väljuda MSCA individuaalgrandi taotlejate ja Research in Estonia alategevused. Sekkumise elluviimise jooksul ootame MSCA individuaalgrandi taotlemise populaarsuse tõusu ja taotlejate edukuse kasvu tasemele, mis võimaldab taotlejatel grandikonkursil rahastust saada. Teadlaste ja teadusadministraatorite pädevus on perioodi jooksul eeldatavasti kasvanud tasemele, mis võimaldab TA-asutuse sisest pädevuse hoidmist ja tõstmist ega vaja järgmisel perioodil nii suures mahus koolitusi. Eesti teaduse välisturundamisel (Research in Estonia alategevus) on oluline viia läbi tegevusi, mis viiksid käeoleval perioodil Eesti tuntuse uuele tasemele nii, et Eestist kujuneks atraktiivne partner rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning Eesti teaduse turundamisest saaks osa Eesti brändist. 6  II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa 1 koosneb 16 punktist: 1. Reguleerimisala 2. Toetatavad tegevused 3. Tulemused 4. Rakendusasutus ja -üksus 5. Elluviija 6. Sihtrühm 7. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 9. Tegevusete eelarve 10. Kulude abikõlblikkus 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12. Elluviija kohustused 13. Aruandlus 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 15. Vaiete esitamine 16. Dokumentide säilitamine Käskkirja lisa 2 selgitab ühikuhindade alused, suuruse ja arvestamise korra. Eelnõu määrab käskkirja kehtestamise aluseks ÜSS2021_2027§10 lõiked 2 ja 4. Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala, esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud, kirjeldab toetuse andmise eesmärke ja defineerib tegevuse raames olulisemad mõisted, mida ei ole defineeritud teistes õigusaktides või mis on vajalikud käesoleva käskkirja raames täpsustada. Enamik toodud mõistetest ei esine kehtivas kõrgharidust või teadus- ja arendustegevust puudutavas seadusandluses, mistõttu on oluline neid selgitada. Lisaks Eesti õigusaktidest tulenevatele mõistetele seletatakse TATi kontekstis lahti ka ELi ja ERAga seotud mõisteid. Tegevuse elluviimisel on võrreldes eelmise perioodiga sel perioodil suurem fookus EL partnerlustel ja TAI algatustes osalemisel, mille tõttu on oluline, et TATi kontekstis tekiks mõistetest ühene arusaamine. Toetatavad tegevused on kavandatud riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärkide täitmist silmas pidades. Laiapõhjalised sihid Eesti riigile ja rahvale on sätestatud strateegiaga „Eesti 2035“5. Sekkumise tegevused panustavad otsesemalt kahe sihi – arukas, tegus ja tervist hoidev inimene ning tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus – saavutamisse, suurendades Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust (vt tabel 2). 5 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 7  Tabel 2. Eesti 2035 strateegiasse panustamine Ligipääsetavus Võrdsed võimalused Sooline võrdõiguslikkus Strateegiline siht (ligipääsetavuse (hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik) (soolise võrdõiguslikkuse indeks) näitaja) Meede mõjutab haridusteenuse kvaliteeti ja toetab võrdse Meede toetab soolise võrdõiguslikkuse Toetatavad tegevused kohtlemise põhimõtet. Toetatavad tegevused panustavad põhimõtet. Toetatavad tegevused hõlmavad peavad järgima ÜRO Eesti kõrghariduse kvaliteedi tõstmisse teadlaskonna endas mh teadlaste ja TA-asutuste personali puuetega inimeste pädevuse tõstmise kaudu ning seeläbi omakorda kvaliteetse pädevuse kasvatamist rahvusvaheliste õiguste konventsiooni Eestis elavad kõrghariduse kättesaadavusesse. Toetatavad tegevused projektide eestvedamise ja läbiviimise alal. Artiklis 9 toodud arukad, tegusad peavad järgima Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta nõudeid. Soolise võrdõiguslikkuse plaan on kohustuslik põhimõtteid. Meede ja tervist Taotluste hindamisel rakendatakse valikukriteeriume, mis kõikide raamprogrammi "Euroopa horisont" hõlmab teadlaskonna ja hoidvad on läbipaistvad ja tagavad eri soost, vanuses, rahvusest projektidele, mistõttu peavad meetmest TA-asutuste personali inimesed (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või toetatavad koolitused käsitlema ka soolise pädevuse kasvatamist veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega taotlejate võrdõiguslikkuse plaani koostamist ja ligipääsetavusega võrdse kohtlemise. järgimist, kasvatades seeläbi Eesti TA-asutuse seotud teemade personali teadlikkust ja pädevust soolise käsitlemisel, samuti võrdõiguslikkuse tagamisest TA projektides. kvaliteetse Meede toetab Eesti majanduse rahvusvahelise Meetme toel toetust saanud projektid omavad kõrghariduse konkurentsivõime kasvamist ja mitmekesisuse edendamist. positiivset mõju Eesti teadusele, kättesaadavuse Meetme raames toetatakse teisest rahvusest teadlaste innovatsioonile ning majandusele ja parandamist. toomist Eestisse, misläbi toetatakse nii meie TA-asutuste ja ühiskonnale laiemalt. Kus asjakohane, tuleb Korraldatavate teadusmahukate ettevõtete rahvusvahelise TA-projektis arvesse võtta soolisi aspekte, et koolituste, seminaride, Eesti majandus infopäevade jms konkurentsivõime tõstmist, kui ka mitmekesisuse tagada teadusliku probleemi lahenduse on tugev, ürituste asukoha valikul edendamist, arvamuste paljususe aktsepteerimist ja sobivus ja kasu nii naistele kui meestele. uuendusmeelne arvestatakse liikumis-, kultuurilise mitmekesisuse toetamist Eesti ühiskonnas. Meetmes toetatavad tegevused annavad ja vastutus- nägemis- ja Toetatavad tegevused peavad järgima Euroopa Liidu meestele ja naistele võrdsed võimaluse toetuse tundlik kuulmispuudega Põhiõiguste Harta nõudeid. Taotluste hindamisel taotlemiseks. Kuivõrd toetused on suunatud rakendatakse valikukriteeriume, mis on läbipaistvad ja TA-projektide elluviimisele ja teaduse inimeste, samuti ajutise tagavad eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rahvusvahelistumisele, mõjutavad need ka erivajadusega ja eakate rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude taotlejate huvi enese realiseerimise vastu ja inimeste ligipääsu või seksuaalse sättumusega taotlejate võrdse kohtlemise." soodustavad ettevõtlikkuse kasvu. võimalustega. 8 Valdkonna arengut suunav TAIE6 arengukava eesmärgiks on teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostöös Eesti elanike heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine ning konkurentsivõimeliste ja kestlike lahenduste pakkumine Eesti ja maailma arenguvajadustele. Rahastusperioodil 2021-2027 on oluline, et kõik sekkumise tegevused panustaksid TAIE arengukavas määratletud nutika spetsialiseerumise valdkondadesse ehk Eesti ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga fookusvaldkondadesse. Arengukavas sätestatud nutika spetsialiseerumise valdkonnad on: - digilahendused igas eluvaldkonnas; - tervisetehnoloogiad ja -teenused; - kohalike ressursside väärindamine; - nutikad ja kestlikud energialahendused. Käskkirjaga elluviidavad tegevused panustavad otseselt arengukava alaeesmärkidesse: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teaduse kõrge taseme ja mõjususe kasvu toetavad tipptasemel projektide ettevalmistamise toetamine ning välisteadlastele täiendavate võimaluste loomine Eestis teadustöö tegemiseks. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise, tugevate järeldoktorite Eestisse meelitamine ning rahvusvahelistes teadusprojektide osalemise toetamise kaudu antakse panus ka Eesti kõrghariduse edasiseks arenguks. Eesti teadlaste ja teadusadministraatorite pädevuse suurendamise alategevusega pakutakse teadlaskonnale võimalusi enesearenguks, sh mobiilsuse, rahvusvahelise koostöö ja teadmusvõrgustikes osalemise kaudu. Rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine tippkeskuste arendamise alategevuste kaudu luuakse stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes. Eelnõu punkt 2 defineerib toetatavad tegevused, mis jagunevad viieks sisutegevuseks. Lisaks on eelarves eraldi kajastatud horisontaalne tegevus, millega rahastatakse toetatavate tegevuste juhtimisega seotud kulusid. Kaht esimest sisutegevust – ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine ja Marie Skłodowska Curie järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine – toetatakse ühikuhinna alusel. Tegevus 2.1. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine Euroopa Horisondist rahastatavad Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandid on mainekamad ja suuremad individuaalsed teadusgrandid maailmas, toetades eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega teadust kõikides teadusvaldkondades. ERC grantide ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase ja nende taotlusvoorud avatakse korra aastas, hindamiseks on Euroopa Komisjonil tavapäraselt aega 5 kuud. ERCst toetatakse viit tüüpi grante: - alustava teadlase grant (ERC Starting Grant) karjääri alguses olevatele tippteadlastele, kel on doktorikraadi kaitsmisest möödunud 2-7 aastat, projekti maksumus võib olla kuni 1,5 miljonit ja kestvus kuni 5 aastat; 6 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 9 - iseseisva teadlase grant (ERC Consolidator Grant) edasise karjääri toetamiseks tippteadlastele, kes on doktorikraadi kaitsmisest möödunud 7-12 aastat, projekti maksumus võib olla kuni 2 miljonit ning kestvus kuni 5 aastat; - kogenud teadlase grant (ERC Advanced Grant) juhtivatele tippteadlastele, kes on viimase 10 aasta jooksul saavutanud väljapaistvaid teadustulemusi, projekti maksumus võib olla kuni 2,5 miljonit eurot ja kestvus kuni 5 aastat; - sünergia grant (ERC Synergy Grant) 2 kuni 4 liikmelisele teadusrühmale, projekti maksumus võib olla kuni 10 miljonit eurot 6 aastase projekti puhul, millele võib lisanduda 4 miljonit eurot laborite sisseseade ostmiseks, teadusaaristule ligipääsuks või Euroopasse või assotsieerunud riiki kolimise kulude katteks; - kontseptsiooni tõendamise grant (ERC proof of concept) teadlastele, kes on juba saanud ERC grandi ja soovivad enda teadusprojekti kommertsialiseerida, grandi suurus on 150 000 eurot ning selle kestvus võib olla 12-18 kuud. Seni on Eesti teadlaste edukus ERC grantide taotlemisel olnud madal, konkurents ERC grantidele on äärmiselt tihe ning siiani on taotlemisel selgelt edukamad Euroopa Liidu nn. vanad liikmesriigid, kellel on suurem kogemus grantide taotlemisel ning suurem riiklik tugi teadussüsteemile. Horisont 2020 programmis esitati ERC voorudesse 176 Eesti teadlaste projekti, nende edukuse määr oli kõigest 5%. EL keskmine edukuse määr oli 12%7, seega on Eesti teadlaste edukus olnud seni üle kahe korra madalam EL keskmisest. Ka taotlemise aktiivsus jääb Eestis tugevalt alla EL keskmisele. Horisont 2020 tipptasemel teaduse sambasse esitatud kõigist Eesti taotlustest vaid 15,4%8, võrreldes EL keskmisega (34,9%), oli see taas üle kahe korra madalam. Keskmisest nõrgem edukuse määr peegeldab ühest küljest vähest tipptasemel taotluste koostamise kogemust ning teisalt ebapiisavat toetust kõrgetasemeliste grantide ettevalmistamiseks. ERC grantide taotlemine ei ole lihtne, paljud teadlased taotlevad granti mitmeid kordi enne kui saavad positiivse tulemuse, taotluse ettevalmistamine ja täiendamine on aja- ja ressursimahukas ning teadlane vajab kindlust, et tal on võimalik teadustööga jätkata. ERC grandi taotlemise protsess koosneb kahest etapist (sünergia grandi puhul kolmest etapist). Esimeses etapis hinnatakse lühitaotlust ning taotleja seniseid saavutusi hindega A, B või C. Teise hindamisvooru saavad edasi ainult esimeses taotlusvoorus hinde A saanud taotlused, teises voorus hinnatakse täistaotluse teaduslikku tipptaset ja viiakse läbi intervjuud. Voorude põhjal otsustab hindamispaneel lõplikud hinded ja taotluste paremusjärjestuse. Taotlejad võivad saada hinde A või B, rahastamissoovituse saavad hindele A hinnatud taotlused, kuid taotlusi rahastatakse pingerea alusel kuni vooru eelarve ammendumiseni, mis tähendab et paremusjärjestuse lõpus olevad A hindega taotlused jäävad tavapäraselt rahatusest ilma. Hinde B saanud taotlused rahastussoovitust ei saa, kuid neil on võimalus oma taotlust täiendada ja uuesti esitada. Sünergia grantide puhul hinnatakse esimeses etapis lühitaotlust, teises etapis täistaotlust ning kolmandas etapis viiakse läbi intervjuud. Käesoleva tegevuse toetused on suunatud teadlastele, kes on ERC alustava teadlase, iseseisva teadlase, kogenud teadlase või sünergia grandikonkurssidel jõudnud teise vooru, kuid rahastusest ilma jäänud ning soovivad taotlust selle taasesitamiseks täiendada. Tegevusest saab toetust taotleda TA-asutus, kelle juures vastav teadlane töötab. Ühe teadlase kohta saab kogu meetme rahastusperioodi jooksul toetust taotleda kuni kaks korda. Toetusega antakse 7 ETAG_Horisont-2020.pdf , lk 10-11 8 ETAG_Horisont-2020.pdf , lk 25 10 teadlastele võimalus uurimistegevusega jätkata ning seeläbi ERC granditaotlust täiustada ja uuesti esitada. Alategevusest toetatakse ERC granditaotluse täiendamiseks vajaliku uurimistöö jätkamist 1,5 aasta jooksul. Elluviija ülesanne on teadlasi granditaotluste koostamisel toetada, nt administratiivse toe pakkumisel, koolituste soovitamisel ja otsimisel ning välisekspertide kontaktide vahendamisel ja TA-asutuste nõustamisel ERC granditaotluste koostamise protsessis. Igal perioodil eraldatavate toetuste arvu kehtestab elluviija. Vähemalt korra rahastusperioodi jooksul viib elluviija läbi alategevuse toetuse mõjuanalüüsi, et hinnata, kas ja kuidas antud toetus aitas ERC taotlejat oma taotluse teistkordseks esitamiseks ettevalmistamisel. Toetust makstakse uurimistöö läbiviimiseks ühikuhindade (lisa 2) alusel ja toetust saab taotleda pärast ERC grandi hindamistulemuste selgumist. Toetuse taotlemine ja menetlemine toimub elluviija kinnitatud korra alusel. Toetuse ühikuhinnad tuginevad samal ajal riikliku personaalse uurimistoetuse raames välja antava stardigrandile (PSG). Toetust hüvitatakse ühe projekti kohta kuni 1,5 aastat või kuni ERC grandi rahastuse saamiseni (kui see on lühem periood). Perioodil 2021-2027 on planeeritud hüvitada kokku 20 taotlust. Toetuse määr on ümardatult 86,3% ühikuhinnast sh EL toetus vähemalt 69,8%, riiklik kaasfinantseering ca 16,5% ja ca 13,7% katab taotleja omafinantseeringuga. Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine Euroopa Horisondist rahastatava Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) meetmete eesmärk on toetada teadlaste oskuste ja karjääri arengut, andes teadlastele võimaluse saada kogemusi eri riikides ja sektorites. MSCA raames on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödunud kuni kaheksa aastat, välja arvatud lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses viibitud aeg. Samuti ei loeta kaheksa aasta hulka karjääripause või teadusest eemal veedetud aega ning teatud juhtudel kolmandates riikides töötamise aega. Järeldoktor viib professori, juhtivteaduri, vanemteaduri või dotsendi juhendamisel läbi alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või arendustegevuse projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest. Oluline tingimus on, et MSCA järeldoktori toetuse taotleja ei saa olla resideerunud, töötanud ega õppinud riigis, kuhu järeldoktoriprojekti elluviimiseks suunduda soovitakse. MSCA grantide väga selge suunitlus on toetada teadlaste mobiilsust ja teises riigis kogemuse omandamist. MSCA voorud avatakse kord aastas ning taotlusi hinnatakse skaalal 0-100 punkti, kusjuures positiivse hinde lävend on 70 punkti. Taotlusi rahastatakse pingerea alusel. Konkurents MSCA toetustele on väga tihe, rahastusotsuse piir (cut-off score) MSCA järeldoktori toetusel oli 2021. aastal kõikides valdkondades (välja arvatud majandusteaduses) üle 90 punkti, Euroopa Komisjoni kvaliteedimärgise ehk Seal of Excellence taseme piir oli 85 punkti, mis tähendab, et tugeva konkurentsi tõttu kõik väga tugeva teadusliku tasemega taotlused rahastatud ei saa. Horisont 2020 raamprogrammis oli Eesti osalusega taotlusi MSCA-s 738 ja edukuse määr taotletud projektidest 10%, EL keskmine oli 12%. Tegevuse toetuse eesmärk on motiveerida teadlaskarjääri alustavaid järeldoktorante MSCA toetusi taotlema suunates järeldoktori toetused läbi MSCA meetmete, soodustada järeldoktorantuuri läbimist ning toetada välisriigis omandatud pädevuse toomist Eestisse. Alategevus on suunatud alustavale teadlastele, kes soovib Eestisse tulla ja on selleks osalenud 11 MSCA individuaalgrandi taotlusvoorus, seal lävendi ületanud, kuid vooru eelarve ammendumise tõttu Euroopa Komisjoni rahastusest ilma jäänud. Taotlejaks on TA-asutus, riiklik rakenduskõrgkool, ettevõte vm organisatsioon, kelle juurde nõuetele vastav teadlane soovib järeldoktori uurimisprojekti elluviimiseks suunduda. Vähemalt korra rahastusperioodi jooksul viib elluviija läbi tegevuse toetuse mõju analüüsi, et hinnata, kas ja kuidas antud toetus aitas MSCA taotlejat oma taotluse teistkordseks esitamiseks ettevalmistamisel. Toetust makstakse ühikuhindade (lisa 2) alusel, toetuste taotlusvoorud avatakse pärast MSCA järeldoktori individuaalgrandi hindamistulemuste selgumist. Toetuse ühikuhinnad tuginevad samal ajal riikliku personaalse uurimistoetuse raames välja antavale stardigrandile (PSG). Toetust eraldatakse ühe projekti kohta kuni 2 aastat. Perioodil 2021-2027 on planeeritud hüvitada kokku 125 taotlust. Toetuse määr on ümardatult 86,3% ühikuhinnast sh EL toetus vähemalt 69,8%, riiklik kaasfinantseering ca 16,5% ja ca 13,7% katab taotleja omafinantseeringuga. Toetuse andmise tingimuste eelarves kinnitatakse tegevuste 2.1 ja 2.2 maksimaalsed eelarved finantsallikate lõikes, millest tulenevad täpsed finantsmäärad. Tegevus 2.3. Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine. Tegevuse raames toetatakse osalemist riiklikku rahastamist eeldavates Euroopa Horisondi partnerluste projektides ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Riiklikku osalust eeldavad Euroopa Horisondi partnerlused on algatused, kus EL koos era- ja avaliku sektori partneritega toetavad ühise TAI programmi väljatöötamist ja rakendamist. Eesti puhul on partnerlustes osalemise eesmärk toetada riigi teadmistepõhist sotsiaalmajanduslikku arengut, tihendada valdkondlikku rahvusvahelist koostööd ning aidata kaasa Euroopa ees seisvate väljakutsete lahendamisele. Partnerlustes osalemine avab Eestile ligipääsu Euroopa ühistele TA-ressurssidele ja kompetentsidele (nt rahvusvahelistes konsortsiumides osalemine). See võimestab Eesti TA-tegevust ning aitab kujundada positiivseid muutusi ühiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus ja elukeskkonnas. Partnerlustes osalemine võimaldab luua kvaliteetseid ja suurema mõjuga TA-tulemusi, sh tippteadus, rakendusuuringud, uued ettevõtted ja innovatsioon, mida Eesti omaenda vahendite (sh taristu) ja teadmisega üksinda teha ei suudaks.9 Partnerlused on liikmesriikide jaoks peamine võimalus strateegiliselt suunata oluliste TA-koostöö valdkondade arengut Euroopa tasemel. Eesti, kui väikese riigi puhul on eriti oluline, et saaksime osa suurtest EL ühisalgatustest ja sellega kaasnevatest ressurssidest. Mitmetel alanud perioodi Euroopa partnerlustel on neis osalemise eelduseks riigipoolne kaasfinantseerimine või täiendavate vahendite eraldamine toetuse saanud teadlastele ja TA- asutustele. Partnerluste mõju ja tulemuslikkuse analüüs10 tuvastas, et senistes partnerlustes osalemine on toetanud Eesti teadlaste kriitilise massi suurenemist prioriteetsetes uurimisvaldkondades, võimaldanud arendada rahvusvahelist koostööd, parandanud teaduse taset ja infrastruktuuri. Samuti on partnerlused positiivselt mõjutanud toote- ja teenuste 9 Eesti Teadusagentuuri koordineeritavate partnerluste mõju- ja tulemuslikkuse analüüs ning hinnang osaluskava protsessi rakendamisele, lk 5. https://www.ETAG.ee/wp-content/uploads/2021/03/Partnerlused-ja-osaluskava- aruanne.pdf https://www.ETAG.ee/wp-content/uploads/2021/03/Partnerlused-ja-osaluskava-aruanne.pdf 10 Ibid., lk 74. 12 innovatsiooni ning tehnoloogia arengut. See, millistes riiklikku rahastamist eeldavates Euroopa Horisondi partnerlustes Eesti riik osaleb, st ka millistes partnerlustes osalemist käesoleva tegevuse raames toetatakse, kinnitatakse Rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemise strateegilises raamistikus11 ning see, kui suure eelarvega ja millistes partnerluste taotlusvoorudes osaletakse, kinnitatakse EL partnerluste osaluskavas12. Tulemuslik ja koordineeritud partnerlustes osalemine on ressursimahukas, mistõttu on suur osa kogu tegevuse eelarvest planeeritud Euroopa Horisondi partnerluste projektikonkurssidel osalemiseks. Projektikonkursil osalemise taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav partnerlus või algatus; elluviija osaleb valikukriteeriumite ja -metoodika loomisel. Projektide hindamine toimub keskselt, st partnerluse sekretariaat kaasab hindamisse sõltumatud eksperdid, kes hindavad projekte Euroopa Horisondi metoodika alusel. Iga projekti hindab kolm rahvusvaheliselt sõltumatut valdkondlikku eksperti, ekspertide hinnangu põhjal paneb ekspertide hindamispaneel paika taotluste pingerea ja taotluste rahastamine toimub vastavalt pingereale. Tegevuse raames rahastatakse pingerea järgi Eesti teadlaste poolt esitatud projekte, seejuures on maksimaalseks toetuse määraks 150 000 eurot. Partnerlusi rahastatakse tegelike kulude alusel. Elluviija on raamprogrammi kontaktpunktiks Eestis ja osaline riiklike kontaktpunktide (Nationa Contact Point, NCP) võrgustikes ning vahendab sealt tulnud infot ja nõuandeid TA- asutustele. Elluviija tegevused on mh partnerluste konsortsiumite töös osalemine, taotlusvoorude ettevalmistamine, partnerite nõustamise, teavitustöö, ürituste korraldamine ja projektide täitmise jälgimine. Samuti pakub elluviija lõppkasusaajatele abi nii partnerlustes osalemise valiku tegemisel kui taotluste koostamisel. Tegevus 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus Tegevuse raames rahastatakse Eesti TA kontaktbürood Brüsselis ehk ETAGi Brüsseli esindust ja tema poolt koordineeritavaid tegevusi Brüsselis. Kõigil EL liikmesriikidel, aga ka paljudel suurematel ülikoolidel, ettevõtetel ja TA-asutustel on Brüsselis oma esindused, kes pääsevad kiirelt ja vahetumalt olulisele informatsioonile ligi ning on hästi võrgustunud sarnaste esindustega. Kuna suurem osa Euroopa teadusprogramme ja -algatusi toimivad konkurentsipõhiselt, on väga oluline, et Eesti TA-asutused ja ettevõtted ei jääks teiste riikide konkurentidega võrreldes kehvemasse olukorda. Brüsseli esinduse ülesandeks on esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi võimekuse tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Brüsseli esinduse tähtsaim roll on Eesti teaduse rahvusvahelise koostöö toetamine, mis lähtub nii TAIE arengukava kui raamprogrammi tegevustest ja ETAGi arengukavas seatud välisteaduskoostöö eesmärkidest. Elluviija tegevused on seotud sihtgruppide töö toetamisega raamprogrammi ja sellega seotud algatuste ning ERA tegevuste raames. Võimaluse ja vajaduse tekkides on kavas toetada ka teiste ETAGi osalusega programmide rakendamist – nt Balti- ja 11 Rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemise strateegiline raamistik https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/TAI-algatustes-osalemise-strat-raamistik.pdf 12 EL partnerluste osaluskava https://etag.ee/valiskoostoo/euroopa-horisont/partnerlused/partnerlused-2/ 13 Põhjamaadega koostööprogrammide tegevustes osalemine. Brüsseli esinduse oluline osa on raamprogrammi mõju suurendamine Eestis. Seetõttu osaleb elluviija aktiivselt IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices in Brussels for EU R&D) võrgustiku (hetkel 10 erinevat tegevussuunda või töögruppi), Science Europe töös, Põhja- ja Baltimaade koostööformaadis. IGLO teiste büroodega, aga eriti Balti- ja Põhjamaade esindustega on plaanis jätkata tihedat koostööd, raamprogrammi teemaliste ühisürituste korraldamist ja regulaarset infovahetust, et tagada erinevate huvirühmade teadlikkus raamprogrammi võimalustest ning tõsta rahvusvaheliselt esile Eesti teadusrühmade võimekust. Science Europe raamprogrammi teemalises töögrupis on kavas panustada ühisürituste korraldamisse, vahendada infot ja olulisi kontakte ning edastada seda regulaarselt Eesti huvirühmadele. Võrreldes varasema perioodiga on suurem rõhk ministeeriumide suunalisel infovahetusel ja koostööl, nt võrgustikuürituste korraldamine valdkondlike atašeede ning teadusnõunike, arendusnõunike ja TA-asutuste esindajate vahel. Lisaks eelnevale toetab elluviija Brüsseli esinduse toel Eesti TA-asutusi raamprogrammis juhtrolli võtmisel konsortsiumide moodustajatena ja projektide koordineerijatena, motiveerides ja julgustades asutusi võtma projekti koordinaatori rolli, panustades oma projektide läbiviimiseks vajalikku rahvusvahelise võrgustiku (nt Teamingute toetuseks üritused Brüsselis) ülesehitamisse jms. Toetatakse ka raamprogrammi alase administratiivse võimekuse tõstmist – seda eelkõige lühiajaliste stažeerimiste läbi ministeeriumite esindajatele, teadusadministraatoritele, ETAGi töötajatele jne. Kõik see eeldab väga head võrgustumist Brüsselis kohapeal. Elluviija jätkab koostööd EASi ja KredExi Ühendasutusega (edaspidi EIS) (eriti EISi Brüsseli esindajaga) – Brüsseli esinduse algatusel kohtuvad ETAGi ja EISi raamprogrammi NCPd regulaarselt. Nende kohtumistega on plaan jätkata, et tagada ühine infoväli ning panustada teineteise tegemistesse raamprogrammiga seotud tegevuste raames, nt ETAGi või EISi Brüsseli esindaja poolt eest veetud õppevisiitide korraldamisse. Alategevusest toetatakse ETAGi Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist, sh hüvitatakse büroo ruumide rendikulud, sidekulud, bürootöötajate palgakulud, ürituste korraldamisega seotud materjali-, rendi- ja teenuste kulud (nt ruumide rent, toitlustamine, infomaterjalide kujundamine ja trükkimine, materjalide transport). Tegevuse toetuse määr on 100% ja tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. Tegevus 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ Tegevuse peamine eesmärk on edendada Eesti teaduse rahvusvahelistumist läbi turunduse ja kommunikatsiooni. Selle raames on oluline vahendada välisteadlastele ja välismaa TA- asutustele asjakohast informatsiooni Eesti teaduse ja Eestis teaduse tegemise võimaluste kohta. Lisaks ülevaatlikule infole loob elluviija uudisvoogu ja infomaterjali Eesti teaduse edulugudest, suunates neid rahvusvahelise auditooriumini nii sotsiaalmeedia kui traditsiooniliste meediakanalite kaudu, pöörates enam tähelepanu nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Loodav uudisvoog ja infomaterjalid peavad olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele. Elluviija teeb koostööd nt Study in Estonia või Work in Estonia tegevuste elluviijatega Eesti rahvusvaheliseks turundamiseks ja Eesti riikliku brändi arendamiseks, et Eesti oleks tuntud muuhulgas ka eduka teadusriigina. 14 Tutvustatakse Eesti teadust rahvusvahelistel üritustel, võttes aluseks sihtturud, mis „Eesti teaduse rahvusvahelise turundamise strateegias 2023-2027“ määratletakse. Tegevuse raames arendatakse veelgi enam koostööd strateegiliste partneritega nagu EIS, Välisministeerium, Haridus- ja Noorteamet (HARNO). Eesmärgiks on terviklik Eesti kuvandi loome ja maine tõstmine, mis aitab kaasa kõrgetasemeliste välisteadlaste Eestisse toomisele, väliskoostöö arendamisele ning investeeringutele. Kui Eestit nähakse atraktiivse teaduse tegemise sihtkohana, tuues siia tippteadlasi, tõstab see nii kohaliku teaduse kui ka kõrghariduse taset ja aitab kaasa teadmussiirdele. Arusaam Eestist kui tipptasemel teadusriigist, toetab edukust juhtpositsiooni võtmiseks konsortsiumites ning võimalusi välisinvesteeringute meelitamiseks Eestisse. Tegevus panustab TAIE arengukava eesmärki: toetada Eesti osalemist rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes, sh tipptasemel teadlaste värbamist Eestisse. Tegevuse toetuse määr on 100% ja tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. Horisontaalsed tegevused Horisontaalsete tegevuste all toetatakse tegevuste elluviimisega seotud tegevusi, sh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist. Selliste ürituste eesmärgiks on tõsta TA-asutustes, teadusmahukates ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avaliku sektori asutustes töötavate teadlaste, teadusadministraatorite ja Euroopa Horisondi projektide administratiiv-, finants- ja õigusküsimustega tegeleva tugipersonali spetsiifilist kompetentsi, mis võimaldab TA-asutustel TAI algatustest edukalt osa võtta. Koolituste all mõistetakse ettevalmistusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine TA-projektide kirjutamisel ja läbiviimisel ning administratiiv- ja tugipersonali välisteaduskoostöö alaste algatuste toetamise pädevuse kasvatamine, nt Euroopa Horisondi projektide ettevalmistamisel, aruannete koostamisel, juriidiliste küsimuste lahendmaisel, soolise võrdõiguslikkuse plaanide koostamisel jne. Tegevuse toetuse määr on 100% ja tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. Eelnõu punkt 3 kirjeldab tegevuse oodatavaid tulemusi ning nende saavutamise mõõtmiseks kasutatavaid näitajaid. Meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajate mõõtmismetoodika ning sihttasemete seadmise alused on detailselt kirjeldatud Rahandusministeeriumi seire juhendi lisas (näitajate metoodika). TATi spetsiifilised väljundnäitajad on seotud sisutegevustega ning nendele on püstitatud vahesihttase 2024. ja sihttase 2029. aastaks. Tegevuse „ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine“ näitajas arvestatakse kõiki teadlasi, kes tegevuse raames toetust on saanud. Kui üks teadlane saab tegevuse raames kaks korda toetust, arvestatakse toetuse saanuks kaks teadlast. Tegevuse „MSCA järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine“ näitajasse arvestatakse toetatud teadlasaastaid, so nende aastate arvu, mille jooksul teadlane on selle alategevuse projekti täitmisega hõivatud. Tegevuse „Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“ all arvestatakse kõiki Euroopa Horisondi projekte, mida antud tegevuse raames toetatakse ning mida juhivad Eesti TA-asutuses töötavad teadlased. Seejuures arvestatakse ka neid projekte, kus kasusaajaks on üks asutus, nt EIC kiirendi 15 projektid. Tegevuse „Research in Estonia“ raames korraldatud turundusürituste puhul loetakse nii riiklikke kui rahvusvahelisi üritusi, mille korraldamisest RiE osa võtab ning mille eesmärk on turundamine. Tegevuste näitajate andmeid kogub ja analüüsib elluviija ning edastab vahe- ja lõppsihttasemete saavutamise tulemused rakendusüksusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu punkt 4 defineerib rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse. Eelnõu punkt 5 defineerib elluviijana Eesti Teadusagentuuri. Tegevuse eluviimiseks kehtestab käesolev käskkiri volitusnormi tegevuste rakendusaktide loomiseks. ETAG on riigi sihtasutus, mis alustas tegevust 1. märtsil 2012. aastal. ETAG on 1990. a loodud Eesti Teadusfondi õigusjärglane, kelle üheks ülesandeks on finantseerida kõrgetasemelisi teadusuuringuid, uusi ideid ja nendeni jõudmist ning väljastada teadlastele uurimistoetusi ja -grante. ETAG toetab teadlasi, pakkudes rahastamisvõimalusi erinevateks teadustöö vajadusteks. Organisatsiooni üheks peamiseks ülesandeks on muuhulgas individuaalsete teadusgrantide konkursi korras väljaandmine (taotluste hindamine ning väljaantud grantide aruandluse kontrollimine). Elluviija nimetamise kriteeriumiks on varasem kogemus, mis loob eeldused antud tegevuse edukaks elluviimiseks. ETAG on olnud mitmete struktuurivahenditest rahastatavate programmide elluviija varasematel perioodidel, sh teadlasmobiilsuse programmide „Mobilitas“ ja „MobilitasPluss“ elluviija. ETAG korraldab rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemist, sh on kontaktasutuseks ning korraldab EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ning COST koostööprogrammide alast nõustamist, on liikmesorganisatsioon Science Europe´is, koordineerib raamprogrammi rakendamist. ETAG-i kogemus on Eestis ainulaadne ning arvestades tegevuse seotust ETAG-i tegevustega, on ETAG tegevuse elluviijana ainuvõimalik asutus. Eelnõu punkt defineerib alategevuse 2.3 elluviimisel ETAGi toimimise EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena. Vahendusasutusena on ETAGi ülesanneteks EL ühtekuuluvusfondidest partnerlustes osalemist kaasrahastatavate projekti sobivuse ja Ühissätete määruse artikkel 73 lõikes 4 viidatud nõuetele vastavuse hindamine. Eelnõu punkt 6 kirjeldab tegevuse sihtrühma. Tegevuse sihtrühmaks on Eestis teadustööd tegevad ja siia teadustööd tegema tulla soovivad teadlased ja teadusrühmade liikmed (nt assistendid vms). Lisaks TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemist toetav tugipersonal, kes tegeleb peaasjalikult finants-, õigus- ja personaliküsimustega. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kõikide tasemete õppurid, kes saavad kasu kvaliteetsemast kõrgharidusest ja Eestisse tulnud tippteadlaste kaasamisest. Ühiskond tervikuna, mis on samuti kaudne sihtrühm, saab kasu eelkõige pikemas perspektiivis eesti ja Eesti osalejate poolt tehtava teadus- , arendus- ja innovatsioonitegevuste rakendamisest. Eelnõu punkt 7 kirjeldab tegevuse lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused. Tegevuse taotlejana on määratletud Eesti positiivselt evalveeritud TA-asutused, riiklikud rakenduskõrgkoolid, ettevõtted, kodanikeühendused ja avalik sektor, kes raamprogrammi algatustes osaleda saavad. Eelnõu punkt 8 sätestab tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse periood jääb ajavahemikku 1. september 2022 kuni 31. märts 2029. Erinevate tegevuste abikõlblikkuse 16 perioodi algus on erinev, lähtudes tegevuste käivitamise ajast. Toetatava tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3 abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023, tulenevalt ERC grandi eelmise vooru ja MSCA järeldoktori individuaalgrandi ning raamprogrammi partnerluste voorude rahastamisotsuste avalikustamisest. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood algas 1. septembrist 2022, mil viidi ellu uut perioodi ettevalmistavad tegevused nagu RiE strateegia tellimine, kirjutamine ja esitlemine. Tegevuse 2.5 abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2023, kuna siis lõppes sarnase tegevuse rahastamine perioodi 2014-2021 struktuuritoetuste vahenditest, ja tegevuste elluviimisesse ei jääks sisse põhjendamatut pausi. Horisontaalsete tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on seatud 31. märts 2029, et vältida perioodi 2021-2027 lõpus määruse muudatusi abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks, nt on võimalik 2029. aastal hüvitada elluviija kulutusi seoses tegevuse lõpetamisega. Eelnõu punktis 9 esitatakse tegevuse eelarve, s.o 36 481 587 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25487 286 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 8 065 730 eurot ehk 22% ja toetuse saajate omafinantseeringust 2 928 571 eurot ehk 8 % (vt tabel 3). Meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ saavutamisele kogueelarve on 58 571 428 eurot sh Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 41 00 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 14 642 857 eurot ning omafinantseering 2 928 571 eurot. Käesolevaga ei võeta kogu eelarvet kasutusele, osa vahendeid on planeeritud suunata Teamingu projektideks. Käesolevaga kaetakse kogu omafinantseerimise kohustus, Teamingu projektidele omafinantseeringu nõuet ei rakendata. Tabel 3. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes: Tegevuse Riiklik kaas- Oma- Kulud Osakaalud EL toetus nr finantseering finantseering kokku EL RF OF Kokku Tegevused 2.1-2.2 14 910 000 3 532 608 2 928 571 21 371 179 69,8% 16,5% 13,7% 100,00% Tegevused 2.3-2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408 70,0% 30,0% 0,0% 100,00% Kokku 25 487 286 8 065 730 2 928 571 36 481 587 69,9% 22,1% 8,0% 100,00% Eelnõu punktis 10 tuuakse välja kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse tingimused. Tegevuste 2.1 ning 2.2 toetused on arvutatud vastavalt määruse lisas 2 toodud standardiseeritud ühikuhinnale. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi TAKS) § 12¹ kohaselt korraldab uurimistoetuste andmist ETAG, mis põhikirja kohaselt on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimiseks. Lähtudes TAKS §12¹ lõike 1 punktist 3, määrab ETAG uurimistoetused ning kinnitab juhatuse otsusega toetuste taotlemise tingimused ja korra ning eelarve koostamise põhimõtted, sh grantide ühikuhinna arvutuskäigu. TAKS defineerib uurimistoetused kui positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või 17 uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatava toetuse (§2, punkt 8). Tegemist on teadlastele ja uurimisrühmadele kindla eesmärgiga ning eesmärgist tuleneva mahu ja kestusega väljaantavate rahaliste vahenditega, mille eesmärk on toetada teadlaste ja uurimisrühmade kõrgetasemelisi uurimisprojekte, suurendades nõnda Eesti TA-tegevuse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Uurimistoetuste puhul tehakse toetuse taotlus konkreetse teadlase või uurimisrühma (isikuliselt on teada, kes on uurimisrühmas ehk tegemist on personaaliseeritud toetusega) kohta teadustöö tegemiseks konkreetses TA-asutuses, kõrgkoolis või ettevõttes. Toetus kantakse asutuse arvele ja asutus sõlmib teadlasega töölepingu. TAKS sätestab, et personaalset uurimistoetust (edaspidi PUT) taotletakse avalikul konkursil ETAGi kehtestatud ning HTMiga kooskõlastatud tingimustel ja korras. PUT taotluste hindamise korraldab ja toetuse määramise otsustab ETAG, uurimistoetusteks ettenähtud raha eraldatakse ETAGile HTM kaudu. Nii PUTi kui teiste grantide taotlemise tingimused, korra ja eelarve koostamise põhimõtted kehtestab juhatuse käskkirjaga ETAG. 2023. aasta personaalse uurimistoetuse stardigrandi (edaspidi PSG) tingimused ja kord on kinnitatud 25.11.2022 ETAGi juhatuse käskkirjaga13, see kinnitatakse igal aastal uuesti ja mille raames vaadatakse üle ka detailsed tingimused ning toetuse määrad. Perioodi 2014-2021 programmi „Mobilitas Pluss“ tegevuse „ERC taotlemise edukuse tõstmine“ kulud hüvitati tegelike kulude alusel, seejuures oli hüvitatavate kulude summa sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest PUTi määradest. Uue perioodi tegevusele „MSCA järeldoktori individuaalgrandi taotlejate toetamine“ sisuliselt analoogset programmi „Mobilitas Pluss“ järeldoktori toetust rahastati aga ühikuhinna alusel, mis tugines riigieelarvest antavale PUTi määradele. Võrreldes perioodi 2021-2027 programmi „Mobilitas 3.0“ ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise toetust ja MSCA järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetust kehtivate personaalse uurimistoetuse stardigrandi (edaspidi PSG) toetustega, saab välja tuua mitmeid sarnasusi nii tegevustes ja kui sihtrühmas (vt tabel 4). Sellest tulenevalt minnakse nimetatud tegevuste rahastamisel üle siseriikliku PSG fikseeritud grandimahul tuginevatele ühikuhindadele. PSG fikseeritud grandimahu aluseks on personalikulud, teadustöö kulud ning üldkulu, fikseeritud grandimahu kasutamine ühikuhinnana võimaldab lihtsustada toetuste eraldamise ja aruandluse protsessi ning võrdsustab riigis kasutusel olevad teadlaste toetusskeemid. Sõltuvalt PSG projektis osalevate isikute arvust eristatakse nelja fikseeritud grandimahtu:  PSG I ja II on mõeldud väiksemahulisteks individuaalprojektideks;  PSG III ja IV on mõeldud suuremamahulisteks teadusprojektideks, kuhu kaasatase lisaks projektijuhile vähemalt üks doktorikraadiga teadlane. ERC grandid on teadusmaailma suuremad ja mainekamad grandid kestusega kuni 5 aastat ja eelarvega 1,5 kuni 4 miljonit eurot. Sellise projekti ettevalmistamine on väga aja- ja ressursimahukas ning sisuliselt on nende ettevalmistamist sobilik kõrvutada PSG III taseme projektidega. MSCA järeldoktori individuaalgrandid on seevastu suunatud ühe teadlase pädevuse tõstmisele ja mobiilsusele ja need on sisuliselt võrreldavad PSG I taseme 13 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/PSG-tingimused-ja-kord-2022_MUUDETUD.pdf 18 projektidega. Seega sätestatakse tegevuse „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise toetuse ühikuhinnaks riikliku PSG III taseme grandimaht ning MSCA järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetuse ühikuhinnaks riikliku PSG I taseme grandimaht. 2023. aastal algavate grantide fikseeritud mahud (kinnitatud 01.02.202214) PSG I tasemele 72 000 eurot aastas, so 6000 eurot kuus ning III tasemele 110 000 euro aastast, so 9166,67 eurot kuus. Toetuste eelarvestamisel on lähtutud sellest, et ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise projekti kestuseks on 1,5 aastat ehk 18 kuud ning MSCA järeldoktori individuaalgrandi projekti kestuseks 2 aastat ehk 24 kuud. Ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile, kusjuures ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest. Näiteks, kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. Toetus makstakse välja kord aastas, seejuures on maksmise aluseks toetuse taotleja poolt esitatud tõend, et teadlane töötab rahastataval perioodil taotleja juures. Tõend sisaldab teadlase nime ning taotleja juures töötamise perioodi, mis peab vähemalt kattuma toetuse andmise perioodiga. Tõendis sisalduva info aluseks on taotleja ja teadlase vahel sõlmitud tööleping toetatavate tegevuste elluviimiseks. Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse põhjendatud vajadusel ühikuhindu juhul, kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist avatud taotlusvoorudele. Tabel 4. PSG ja ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise toetuse võrdlus Riiklik personaalne MSCA järeldoktori ERC grandi taotlemise individuaalgrandi uurimistoetus stardigrandile edukuse tõstmine projektide elluviimise (PSG) toetamine Toetus ERC grandi Toetus MCSA taotlemisel teise järeldoktori Mida toetatakse? Toetada teadusliku uurimistöö hindamisvooru jõudnud individuaalgrandi kogemuse omandanud teadlasi uurimistöö ettepaneku taotlusvoorus positiivse parendamiseks tulemuse (so vähemalt 70 oma uurimisrühma loomisel eesmärgiga esitada see punkti) saanud, kuid ning järelkasvu edendamisel. täiendatult järgmises rahastusest ilma jäänud, ERC grandi Eestis teadustööd jätkata taotlusvoorus. soovivale teadlasele. 14 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/Eelarvejuhend-2022_MUUDETUD.pdf 19  Stardigrant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti Toetus on mõeldud Mis tüüpi projekte toetatakse? täitmiseks, seejuures on III ja teadlase poolt algatatud ja IV tase mõeldud projektidele, juhitud uurimisprojekti kuhu on kaasatud vähemalt täitmiseks. ERC Toetus on mõeldud üks doktorikraadi või sellele granditaotluse projektid individuaalse vastava kvalifikatsiooniga on suuremahulised ja uurimisprojekti täitmiseks. põhitäitja, kes töötab projekti hõlmavad tavapäraselt täitmise ajal asutuses vähemalt lisaks taotlejale suuremat 0,5 koormusega ning I ja II või väiksemat tase individuaalprojektide uurimisgruppi. elluviimise toetamiseks. Eesti TA-asutuses töötavad teadlased, kes on Kellele tegevus suunatud on? Alustav teadlane, kes ERC alustava teadlase, soovib Eestisse tulla ja on iseseisva teadlase, selleks osalenud MSCA kogenud teadlase või individuaalgrandi Eesti TA-asutuses töötavad sünergia taotlusvoorus, seal lävendi teadlased grandikonkurssidel ületanud, kuid vooru jõudnud teise vooru, kuid eelarve ammendumise tõtt rahastusest ilma jäänud Euroopa Komisjoni ning soovivad taotlust rahastusest ilma jäänud. selle taasesitamiseks täiendada Eraisik positiivselt Kes võib taotleda? evalveeritud Eesti TA-asutuse nõusoleku alusel. TA-asutus annab nõusoleku taotluse Positiivselt evalveeritud Eesti TA-asutus esitamiseks ja asutuse kohustuste täitmiseks taotluse kinnitamisega. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le16. Toetatavate tegevustega kaasnevad kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Abikõlblikud on ka tõlke ja trükiste kulud ning koolituste, õppevisiitide ja konverentside kulud, toetatavaid tegevusi ellu viivate töötajate välislähetuste kulud seoses tulemuse saavutamiseks asjakohase ülesande täitmisega riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate ja asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Kui tegevuse 2.3 all toetatavate teadusprojektide elluviimiseks on tarvis soetada teadustegevusega või selle tulemuse kaitsmisega seotud tooteid või teenuseid, siis on ka need abikõlblikus. Samuti teadusuuringute läbiviimiseks või sellega seotud tegevuste elluviimiseks vajalikud siseriiklikud lähetused. Toodeteks võivad olla näiteks teadustööga seotud laborite sisseseade, nagu aparatuur, seadmed ja instrumendid. Siia alla kuuluvad ka uuringute teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajalik tehnika, selle paigaldamise, seadistamise, uuendamise, hoolduse ja remondiga seotud teenused ning patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmisega seotud teenused. Aga ka teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga (nt spetsiaalsed andmetöötluse vm programmid 20 ja eririistvara) kaasnevad ning teadusuuringutega seotud andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega seotud teenused ja kulud. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17-s nimetatud kulud. Lisaks on abikõlbmatud siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski mitteabikõlblike kulude tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning mitteabikõlblike kulude tekkimise riski maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 15 % ühtse määrana saadavatest projekti kaudsetest kuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel töötajale, sh ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest, mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega. Eelnõu punkt 11 määrab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ning § 28 lõikele 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Eelnõu punktis 12 määratletakse elluviija kohustused, eluviija ülesandeks on toetuste vahendamine ning selleks vajalike taotlusvoorude ettevalmistamine, läbiviimine, taotlejate juhiste ettevalmistamine ning ajakohane avalikustamine taotlejatele jm seonduvad tegevused. Eelnõu punkt 13 selgitab aruandluse korda ja sisu. Sellega sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu punkt 14 määratleb finantskorrektsiooni tegemise alused, eelnõu punktis 15 sätestatakse vaide esitamise kord. III. RIIGIABI ANALÜÜS Erasektori asutuste projektidele antav toetus võib olla nii riigiabi või ka vähese tähtsusega abi, teatavatel juhtudel ei ole antava abi puhul tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abiga. Kui antav abi koos kolme varasema aasta jooksul saadud abiga jääb alla 200 000 euro, on ettevõttele võimalik anda vähese tähtsusega abi. Kui ettevõttel on see piirmäär ületatud, on antavaks toetuseks riigiabi. Käesolevas meetmes on kolm tegevust, mille toetamiseks võivad toetust taotleda nii ettevõtted kui avaliku sektori asutused: teadlase uurimistegevuse finantseerimine (tegevus 2.1), 21 välisteadlase töölevõtmine (tegevus 2.2) ja partnerluses osalemine (tegevus 2.3). Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul elluviija. Kui toetus on riigiabi, siis on elluviija kohustus kontrollida taotleja vastavust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ja artiklis 6 sätestatule ning kontrollida, kas ettevõtja on riigiabi taotlemise hetke seisuga raskustes (siis ei saa riigiabi anda), kas taotletud toetuse määr on vastavuses taotleva ettevõtte või asutuse suurusega ning kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga. Elluviija kohustuseks on riigiabi andmise korral muuhulgas hinnata ka abi ergutava mõju nõude täitmist. Kui tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest nr 1407/2013, milles käsitletakse EL toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis ergutava mõju nõue (tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist) ei kohaldu. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune EL siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELTL artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1. Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest: riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva määruse kontekstis panustab riik meetme kaasfinantseeringusse. Seega vastav kriteerium on täidetud. 2. Abi antakse ettevõtjale: Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda nii ettevõtted kui avaliku sektori asutused, et tõsta enda töötaja taset, palgata järeldoktorit, osaleda partnerluses või tippkeskuse tegevustes, osaleda koolitusel. Seega antud kriteerium on täidetud, kui taotlejaks on majandustegevusega tegelev asutus. 3. Abimeetmel on valikuline iseloom: käesolevast meetmest toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom. 4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise: abi saamisel majandusliku eelise saavutamine võib antud meetme puhul võtta aastaid, sest ettevõtetel on meetme kaasabil võimalik tõsta ettevõtte poolt tehtava teaduse taset ja seal töötavate inimeste pädevust, kuid selle avaldumine majandustegevuses on pigem pikaajaline. Seega saab öelda, et kriteerium on täidetud. 5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel: meetme raames antava toetusepuhul on ebatõenäoline, et toetuse andmine võiks moonutada konkurentsi või kahjustada kaubandust ELi riikide vahel. 22 Üksnes juhul, kui abi vastab kõikidele kriteeriumteile, on tegemist riigiabiga. Riigiabi analüüsi teostab elluviija iga lõppsaaja puhul eraldi. IV. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. V. KÄSKKIRJA MÕJUD Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai. 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele Rahastatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele on vähemalt neutraalne või soodustav. See, kas ühe või teise tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis toetavad läbivatele teemadele positiivset mõju, selgub elluviimise käigus. Valdavalt toetatakse tegevuste raames TA-tegevust, mis tähendab, et mõju võib avaldada ka vastav teadustöö. Juhul kui teadustööl on läbivate teemadega seos, siis eelduste kohaselt on tegemist positiivse mõjuga. Tegevuste elluviimisel tuleb nii elluviijal kui ka lõppsaajatel järgida kavandatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele nagu regionaalareng, keskkonnahoid, kodanikuühiskonna areng, võrdsete võimaluste tagamine, ühtne riigivalitsemine või infoühiskonna edendamine. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemadega. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane ning võimalik. Toetuse taotluste hindamisel rakendatakse valikukriteeriume, mis on läbipaistvad ja tagavad eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega taotlejate võrdse kohtlemise. "Kõigi tegevuste elluviimisel peab arvestama 23 ligipääsetavuse põhimõtete täitmisega parimal võimalikul viisil. Näiteks koolituse läbiviimiseks sobiva koha valikul tuleb jälgida, et koht oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, ajutise või muu erivajadusega inimestele ja eakatele. Juhul, kui koolitus toimub välisriigis ning koolituse korraldaja on välisriigi asutus, tuleb asjakohasel juhul veenduda, et koolituse toimumise asukoht on koolitatava jaoks ligipääsetav. Samuti tuleb tagada ligipääsetavus informatsioonile ja kommunikatsioonile, kus see on asjakohane ja toetab tegevuste eesmärkide elluviimist. Tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul, võimaldades mõlemast soost inimestele tegevustes osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet tööturul. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele, mis on suunatud erinevatel karjäärietappidel olevatele teadlastele, et tagada Eesti TA-tegevuse jätkusuutlikus. Kuigi alategevused toetavad erinevatel karjäärietappidel teadlasi, ei diskrimineerita kedagi tulenevalt vanusest, doktorikraadi kaitsmisest möödunud aja sisse ei arvestata lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses viibitud aega jms. Tulenevalt toetatavast TA-tegevusest võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetatakse osalust tervisehoiualastes algatustes või sotsiaalset staatust ja –rolli käsitlevat teadustööd. Projektitaotlustes küsitakse taotlejatelt muuhulgas ka seda, kas ja kuidas nende teadustöö on seotud soolise võrdõiguslikkusega. Tegevus võib edendada naiste ja meeste võrdset osalemist otsustusprotsessides, näiteks läbi toetuse andmise hindamisprotsessidesse kaasatud isikute. Tasakaalustatud regionaalareng Meetme regionaalne mõju avaldub TA-asutuste, kõrgkoolide ning nende kolledžite regionaalse paiknemise ning nende kui kohalike kompetentsikeskuste rolli kaudu (ka väljaspool Tallinna ja Tartut), mis vähendab piirkondade vahelist ebavõrdsust. Asutuste ssetsemine eri piirkondades võimaldab teadusasutustel, kõrgkoolidel ja nende kolledžitel teha kohalike ettevõtete ja omavalitsustega koostööd, mis aitab edendada kohalikku elu ja piirkonna majanduskasvu. Eelkõige just ülikoolide regionaalsetel kolledžitel ja rakenduskõrgkoolidel on oluline roll teaduse ja innovatsiooni viimisel piirkondades tegutsevate ettevõteteni ja ettevõtete TA- võimekuse suurendamisel regioonides eeskätt piirkonnale olulistes tulevikku suunatud valdkondades (piirkondlikud ettevõtluse kasvuvaldkonnad). Toetatud projektide kaudu toetab meede Eesti eri piirkondade majandusarengut ja konkurentsivõime tõusu. Paranevad töövõimalused TA-asutustes, ettevõtetes ja kohalikes omavalitsustes ka tõmbekeskustest eemal. TA-asutused paiknevad enamjaolt Tallinnas ja Tartus. Seetõttu areneb peamiselt linnapiirkondade potentsiaal ja võimekus TA kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel. Riigi üldine TA võimekuse kasv avaldab positiivset kõrvalmõju ka suurlinnadest eemalasuvatele piirkondadele. Tegevused, milles toetatakse koostööd ettevõtetega, on võimalik osaleda ettevõtetel üle Eesti. Juhul kui tegevuste kaudu toetatakse nt koostööd Balti ja Põhjala piirkonna partneritega, toetataks piiriülest piirkondade koostööd ja sidustatust, kuid eesmärgiks ei ole mõne konkreetse piiriülese koostöö soodustamine, partnerite valik tuleneb projektide eripärast ning vajadustest. 24 Meede toetab Eesti TA-asutuste ja teadusmahukate ettevõtete rahvusvahelist koostööd ja tegutsemist välisturgudel ning soodustab nt ETAGi Brüsseli esinduse ja Research in Estonia tegevuste toel sisenemist rahvusvahelistele turgudele suurendades nii sidusust EL siseturu ja EL kui regiooni arenguga. Mõju avaldub ka Eesti konkurentsivõime üldises kasvus rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu ülejäänud Euroopaga. Keskkond ja kliima Osade tegevuste eesmärgiks võib olla teadusuuringute läbiviimine, sh koostöös ettevõtetega, millel võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate teemadega. Samas ei planeerita tegevustes teha valdkondlikke erisusi või soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. Tõenäoline on mõningate keskkonnaga seonduvate projektide toetamine, nt osalus keskkonna- ja kliima teemalistes ühisalgatustest või partnerlustes. Võimalikud toetatavad projektid ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Meetme mõju kliimale ja keskkonnahoiule avaldub peamiselt toetatavate projektide teadusrühmade tegevuse ning selle valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse vajalikku uut teadmist, mis on teadmuspõhise keskkonnapoliitika kujundamise aluseks. Kõrgem teaduslik tase aitab suuremate tootmismahtude juures vähendada kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale. Loodusressursse saab kasutada säästlikumalt ja nende kasutamisega kaasneb suurem lisandväärtus. VI. KÄSKKIRJA KEHTIVUS Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemiale, Noorte Teaduste Akadeemiale, Rektorite Nõukogule, positiivselt evalveeritud TA-asutustele, institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolidele, erialaliitudele ja Kaubandus-Tööstuskojale ning TAIE juhtkomisjonile, Euroopa Komisjonile ja ÜKP fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonile. Katrin Pihor teadus- ja areduspoliitika osakonna juhataja Lisad: 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. 2. TAT riskihindamise tabel. 25  EELNÕU 11.07.2023 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadussüsteemi meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine““. 3. Määran Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks” Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ 1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 rahastamine toimub standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §18 lõikele 3 ning Euroopa Komisjoni juhise „Juhised lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa Struktuuri- ja investeerimisfondide raames“, 27.05.2021 uuendatud versiooni punktile 4.4. 2. Ühikuhindadena tegevuste 2.1 ja 2.2 kohaste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse siseriikliku personaalse uurimistoetuse stardigrandi määrasid1,2, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud stardigrandi ühikuks on ühe kuu uurimisprojekti töö. 3. Ühikuhind fikseeritakse toetuse andmise lepingus. 4. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetatavates tegevustes ning nende määrad ja tüübid on järgmised: 4.1 Tegevus 2.1 Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandi taotlemise edukuse tõstmine 4.1.1 ühikuhind vastab ETAG personaalse uurimistoetuste stardigrandi (edaspidi PSG) III määrale;3 4.1.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 4.1.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel; 4.1.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile; 4.1.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 1 Strardigrandi tingimused ja kord: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/PSG-tingimused-ja-kord- 2022_MUUDETUD.pdf 2 Granditaotluse eelarve koostamise juhend: https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/11/Lisa-7-Eelarvejuhend- 2022_PRG-mahud_MUUDETUD.pdf 3 2023. aasta taotlusvoorus oli PSG III määr 110 000 eurot aastas, so. 9166,67 eurot kuus, https://etag.ee/wp- content/uploads/2023/01/Eelarvejuhend-2023.pdf  4.2 Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine 4.2.1 ühikuhind vastab ETAG PSG I4 määrale; 4.2.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 4.2.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel; 4.2.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile; 4.2.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 5. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAGi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud toetuse andmise leping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi eesmärk, tegevuskava, toetuse periood ja eelarve maht. 6. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil toetuse saaja poolne kinnitus, milles on välja toodud kinnitusega kaetud periood, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on toimunud vastavalt projekti kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidele. Ühikuhind makstakse välja vastavalt toetuse lepingus elluviija ja toetuse saaja poolt kokku lepitud perioodil. Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud projektide vahearuannetest selgub, et projektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal võimalik vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata. 7. Kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele. 4 2023. aasta taotlusvoorus oli PSG I määr 72 000 eurot aastas, so. 6000 eurot kuus, https://etag.ee/wp- content/uploads/2023/01/Eelarvejuhend-2023.pdf  Kooskõlastamiseks: 27.07.2023 nr 8-2/23/3398 Ministeeriumid Riigikantselei Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „“T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisad 1, 2 3. Seletuskiri 4. Seletuskiri lisad 1, 2 Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus SA Eesti Teadusagentuur Eesti Teaduste Akadeemia Noorte Teaduste Akadeemia Rektorite Nõukogu positiivselt evalveeritud TA asutused riigi rakenduskõrgkoolid Kaubandus-Tööstuskoda Erialaliidud TAIE juhtkomisjon Euroopa Komisjon ÜKP fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Pille Pikker 735 0215, [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks” „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3 Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1 1.4 Toetuse andmise eesmärk: 1.4.1 Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele. 1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses. 1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted: 1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused. 1.5.2 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on 2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist. 1.5.3 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 1.5.4 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 1.5.5 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) individuaalgrandi eesmärgiks on toetada doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa Horisondist“. 1.5.6 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval, koolitusel, seminaril, õppekäigul vms sündmusel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise. 2  1.5.7 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb. 1.5.8 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. 1.5.9 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine. 2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud uurimistöö ettepaneku parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus. 2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. 2.1.3 Toetuse määr on vähemalt 86% ühikuhinnast. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus. 2.2 MSCA järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine. 2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori individuaalgrandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt 70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud, Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele. 2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2. 2.2.3 Toetuse määr on vähemalt 86% ühikuhinnast. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus. 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine. 2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste taotlusvoorudes positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks. 2.3.2 Tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. 2.3.3 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus. 2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist. 3  2.4.2 Tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. 2.4.3 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“. 2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks. 2.5.2 Tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. 2.5.3 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.6 Tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse tabelis 1 toodud näitajatega. 2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 3. Tulemused 3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on: 3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1); 3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus 2.2); 3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3); 3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv (tegevus 2.4); 3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5). 3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): 4  Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2022 2029 2024 Meetmete nimekirja näitajad Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja Eesti osalemine arendustegevusse eurodes, normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja Euroopa teadusruumi sisendi annavad Eurostati andmed rahvusvaheliselt koordineeritud tegevustes: panus Tulemus- teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise kohta ning eCorda rahvusvaheliselt 0 - 38 näitaja andmed, mis põhinevad ELi rahalisel panusel osalejatele riigist. Riiklik koordineeritud TA- rahastus ja Euroopa horisondi andmed koondatakse ja tegevustesse. normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed). Eurot elaniku kohta. Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44). Arvestatakse mobiilsuses osalejate kumulatiivne arv kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui Mobiilsusskeemides sama isik osaleb erinevatel välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb 0 80 350 osalejate arv inimene iga kord arvesse. Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist, doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest. EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt Väljund- ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud näitaja rakenduskõrgkoolidega sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid Euroopa Liidu organisatsioonina läheb arvesse RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti raamprogrammide 0 80 250 organisatsioonid, kes EL raamprogrammi toetusskeemides osalevad. tegevustes osalevate Loendatakse unikaalseid organisatsioone. Ei arvestata Teaming organisatsioonide arv projektidega seotud organisatsioone, need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350). 5  Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2022 2029 2024 TATi spetsiifilised väljundnäitajad tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral, 0 6 20 tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks. tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori Teadlasaasta on üks aasta, mille jooksul teadlane on individuaalgrandi projektide elluviimise 0 35 125 hõivatud alategevuse projekti täitmisega. toetamine“ raames toetatud teadlasaastate arv tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-, Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“ mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti 0 5 20 raames toetust saanud Eesti teadlaste juhitud konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse projektide arv iga partner eraldi. Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel Tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste „Research in Estonia“ raames korraldatud 0 10 35 tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikide turundusürituste arv katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA- asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele. 6 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja vahendusasutus 5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG, edaspidi elluviija). 5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi vahendusasutus). 6. Sihtrühm 6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 7. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused 7.1 Toetuse lõppsaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning avaliku ja kolmanda sektori asutused. Lõppsajale vahendab toetust elluviija. 7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda lõppsaaja, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise hindamisvooru jõudnud, kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde. 7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda lõppsaaja, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA järeldoktori individuaalgrandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori individuaalgrandi uurimisprojekti elluviimist. 7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta. 7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. 7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. 7  7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus. 7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. märts 2029. Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes Tegevused Abikõlblikkuse periood 01. jaanuar 2023 – 31. 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. 2.2 MSCA järeldoktori individuaalgrandi hoidjate arvu suurendamine detsember 2028 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes 01. jaanuar 2023 – 31. osalemine detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus detsember 2028 01. september 2022 – 31. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. märts Horisontaalsed tegevused 2029 8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 9. Tegevuse eelarve 9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 481 587 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 8 065 730 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 2 928 571 eurot. 9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes: Tegevuse EL toetus Riiklik kaas- Oma- Kulud Osakaalud nr finantseering finantseering kokku EL RF OF Kokku Tegevused 2.1-2.2 14 910 000 3 532 608 2 928 571 21 371 179 69,8% 16,5% 13,7% 100,00% Tegevused 2.3-2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408 70,0% 30,0% 0,0% 100,00% Kokku 25 487 286 8 065 730 2 928 571 36 481 587 69,9% 22,1% 8,0% 100,00% 8 9.3 Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktides b ja c toodud tingimustele. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 7 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. 9.4 Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 9.5 Juhul, kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 10. Kulude abikõlblikkus 10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis 2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel; 10.2.2 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 10.2.3 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 10.2.4 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud, sh nendega seotud osalemistasud ja välislähetuste lähetuskulud; 10.2.5 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 10.2.6 sisse ostetavate teenuste kulud; 10.2.7 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 10.2.8 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 9  10.2.9 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 10.3 Riigiabi puhul on punktides 2.1 ja 2.2 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile c. 10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 11.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 4 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 12. Elluviija kohustused 12.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 12.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist; 12.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult: 12.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 12.1.4 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega; 12.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama lõppsaajaid toetuse taotlemisel; 12.1.6 sõlmima lõppsaajatega toetuslepingud ning maksma toetuse välja; 12.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse; 10  12.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 12.1.9 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast; 12.1.10 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 12.1.11 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 12.1.12 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule; 12.1.13 tagama lõppsaajale toetuse andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise. 13. Aruandlus 13.1 Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 13.2 Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 13.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 37-39. 11 14.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 14.3 Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 14.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. 15. Vaide lahendamine 15.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 15.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 15.3 Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-1024 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/690b7203-52a9-49b8-b072-e46442b9cda2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/690b7203-52a9-49b8-b072-e46442b9cda2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main