dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 20. juuli 2023
Viit
12-6/1104-1
Registreeritud
20. juuli 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2023 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Mihkel Kaevats
Lahendamise tähtaeg
21. august 2023

Failid

  • 📎TLU_arheoloogia_teaduskogu_labiraakimised.asice153 KB
  • 📎TLU_arheoloogia_teaduskogu_labiraakimised.pdf150 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] [email protected] 20. juuli 2023 nr 2-10/1591 Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu jätkusuutliku arengu tagamine Pöördumine lähtub Haridus- ja teadusministeeriumi ning Tallinna Ülikooli vahel 2022. a oktoobris sõlmitud halduslepingust (punkt 6.1.6), mille kohaselt ministeerium kohustub: „6.1.6 osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel, sh leidma 2023.a. jooksul koostöös ülikooli ja teiste partneritega lahenduse arheoloogia teaduskogu jätkusuutlikuks arenguks“ ning 2023. a rahastuskokkuleppest (punkt 1.13), mille kohaselt ülikool: „1.13 tagab arheoloogia teaduskogu luuleidude asjakohased hoiutingimused ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Muinsuskaitseametiga leiab optimaalse arheoloogiakogu rahastamismudeli”. Rahastuskokkuleppega eraldati Tallinna Ülikoolile 2023. a-ks teadus- ja arendustegevuse vahendite hulgas arheoloogia teaduskogu (AT) arendustegevuseks 100 000 eurot, kuid pikaajalise lahenduse leidmiseks on vajalik algatada läbirääkimiste protsess. Oma varasemas selgituskirjas (14.10.2022) juhtisime tähelepanu AT eelarvedefitsiidile ning viitasime, et ülikool on vastutustundlikult astunud olulisi samme AT kaasajastamiseks tehes suure investeeringu (üle 460 000 euro) arheozooloogia- ehk luukogu uue hoidla ehituseks ning katnud jooksvalt AT erinevad majandus- ja IT-kulud ning osaliselt ka vajaliku palgafondi. Lisaks nimetatutele on ülikool aastatel 2023–2025 tegemas üle 1,5 miljoni euro suurust investeeringut arheoloogia teaduskogu ülejäänud kollektsioonidele ja töötajatele mõeldud uue hooneosa ehitusse. Sellega luuakse kaasaegne kollektsioonide hoiustamise ja arheoloogia uurimise keskus. Samas leiame, et arheoloogiliste luuleidude aina kasvavas mahus säilitamine on spetsiifiline avalik-õiguslik funktsioon, mistõttu soovime tegevuse piisavas mahus rahastamiseks saavutada kokkulepe püsiva sihttoetuse osas. AT jätkusuutlik areng sõltub edaspidi oluliselt riigipoolsest täiendavast toetusest. HTM teaduskollektsioonidele suunatud rahastusmeetmest AT toetuseks saadav 155 000 eurot aastas moodustab käesoleval ajal vaid 80% otseselt kogudega töötava 8 inimese (koguhoidjad, konservaatorid) palgafondist ning ei võimaldada katta mingeid muid kulusid. Meetmest lubatud üldkululõivu (kuni 10%) pole ülikool sellelt summalt võtnud mitmeid aastaid. AT kollektsioonide kiire juurdekasv on peamiselt seotud väljaspoolt ülikooli laekuvate leidudega (avariikaevamised, hobiotsijate poolt Muinsuskaitseametile toodud leiud, muuseumite arheoloogiakollektsioonidest eraldatud inim- ja loomaluud ning pinnaseproovid). Samas peame väga oluliseks, et sellised kollektsioonid paikneks ülikoolide juures, sest meil on olemas kompetents arheoloogiliste luuleidude kirjeldamisel ja süstematiseerimisel ning pinnaseproovide töötlemisel. Mitme leiutüübi (nt inim- ja loomaluud, pinnaseproovid) puhul puudub avalik huvi, mida võiks muuseumites hoitavate museaalide juures eeldada (nn näitusekõlbulikud asjad). Ülikoolil on huvi ja võimekus kasutada kollektsioone teadustöödes ja ülaltoodut kokku võttes on arheoloogilise leiuainese hoiustamine ja säilitamine TLÜ AT hoidlates igati põhjendatud ja oodatud, kuid vajab püsivat kokkulepet materjali pikaajalise säilitamise, eksponeerimise, teadustöös kasutamise ja arendustegevuse vajalikus mahus rahastuse osas. Rõhutame, et AT tegevus on muuhulgas tihedalt seotud TAIE 2021-2035 kultuurivaldkonna alamvaldkonnaga „Kultuuripärandi, muinsuskaitse ja mäluasutustega seotud teadus- ja arendustegevus“, sest meie teadus- ja arendustegevus puudutab Eesti kultuuripärandi (sh ainelise ja vaimse) uurimist, süstematiseerimist ja säilitamist. Pöördumise eesmärgiks on algatada läbirääkimised, et leida optimaalne rahastusmudel Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu jätkusuutliku arengu tagamiseks. Lähtuvalt ülal toodud rahastusleppe punktist palume kõigi viidatud partnerite (Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ning Muinsuskaitseamet) tagasisidet läbirääkimiste kontaktisiku osas, et saaksime protsessiga edasi liikuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Niglas teadusprorektor rektori ülesannetes Lembi Lõugas TLÜ Arheoloogia teaduskogu juhataja 683 6462, 55514634, [email protected] Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet [email protected] [email protected] [email protected] 20. juuli 2023 nr 2-10/1591 Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu jätkusuutliku arengu tagamine Pöördumine lähtub Haridus- ja teadusministeeriumi ning Tallinna Ülikooli vahel 2022. a oktoobris sõlmitud halduslepingust (punkt 6.1.6), mille kohaselt ministeerium kohustub: „6.1.6 osutama ülikoolile igakülgset abi lepingu täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel, sh leidma 2023.a. jooksul koostöös ülikooli ja teiste partneritega lahenduse arheoloogia teaduskogu jätkusuutlikuks arenguks“ ning 2023. a rahastuskokkuleppest (punkt 1.13), mille kohaselt ülikool: „1.13 tagab arheoloogia teaduskogu luuleidude asjakohased hoiutingimused ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Muinsuskaitseametiga leiab optimaalse arheoloogiakogu rahastamismudeli”. Rahastuskokkuleppega eraldati Tallinna Ülikoolile 2023. a-ks teadus- ja arendustegevuse vahendite hulgas arheoloogia teaduskogu (AT) arendustegevuseks 100 000 eurot, kuid pikaajalise lahenduse leidmiseks on vajalik algatada läbirääkimiste protsess. Oma varasemas selgituskirjas (14.10.2022) juhtisime tähelepanu AT eelarvedefitsiidile ning viitasime, et ülikool on vastutustundlikult astunud olulisi samme AT kaasajastamiseks tehes suure investeeringu (üle 460 000 euro) arheozooloogia- ehk luukogu uue hoidla ehituseks ning katnud jooksvalt AT erinevad majandus- ja IT-kulud ning osaliselt ka vajaliku palgafondi. Lisaks nimetatutele on ülikool aastatel 2023–2025 tegemas üle 1,5 miljoni euro suurust investeeringut arheoloogia teaduskogu ülejäänud kollektsioonidele ja töötajatele mõeldud uue hooneosa ehitusse. Sellega luuakse kaasaegne kollektsioonide hoiustamise ja arheoloogia uurimise keskus. Samas leiame, et arheoloogiliste luuleidude aina kasvavas mahus säilitamine on spetsiifiline avalik-õiguslik funktsioon, mistõttu soovime tegevuse piisavas mahus rahastamiseks saavutada kokkulepe püsiva sihttoetuse osas. AT jätkusuutlik areng sõltub edaspidi oluliselt riigipoolsest täiendavast toetusest. HTM teaduskollektsioonidele suunatud rahastusmeetmest AT toetuseks saadav 155 000 eurot aastas moodustab käesoleval ajal vaid 80% otseselt kogudega töötava 8 inimese (koguhoidjad, konservaatorid) palgafondist ning ei võimaldada katta mingeid muid kulusid. Meetmest lubatud üldkululõivu (kuni 10%) pole ülikool sellelt summalt võtnud mitmeid aastaid. AT kollektsioonide kiire juurdekasv on peamiselt seotud väljaspoolt ülikooli laekuvate leidudega (avariikaevamised, hobiotsijate poolt Muinsuskaitseametile toodud leiud, muuseumite arheoloogiakollektsioonidest eraldatud inim- ja loomaluud ning pinnaseproovid). Samas peame väga oluliseks, et sellised kollektsioonid paikneks ülikoolide juures, sest meil on olemas kompetents arheoloogiliste luuleidude kirjeldamisel ja süstematiseerimisel ning pinnaseproovide töötlemisel. Mitme leiutüübi (nt inim- ja loomaluud, pinnaseproovid) puhul puudub avalik huvi, mida võiks muuseumites hoitavate museaalide juures eeldada (nn näitusekõlbulikud asjad). Ülikoolil on huvi ja võimekus kasutada kollektsioone teadustöödes ja ülaltoodut kokku võttes on arheoloogilise leiuainese hoiustamine ja säilitamine TLÜ AT hoidlates igati põhjendatud ja oodatud, kuid vajab püsivat kokkulepet materjali pikaajalise säilitamise, eksponeerimise, teadustöös kasutamise ja arendustegevuse vajalikus mahus rahastuse osas. Rõhutame, et AT tegevus on muuhulgas tihedalt seotud TAIE 2021-2035 kultuurivaldkonna alamvaldkonnaga „Kultuuripärandi, muinsuskaitse ja mäluasutustega seotud teadus- ja arendustegevus“, sest meie teadus- ja arendustegevus puudutab Eesti kultuuripärandi (sh ainelise ja vaimse) uurimist, süstematiseerimist ja säilitamist. Pöördumise eesmärgiks on algatada läbirääkimised, et leida optimaalne rahastusmudel Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu jätkusuutliku arengu tagamiseks. Lähtuvalt ülal toodud rahastusleppe punktist palume kõigi viidatud partnerite (Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ning Muinsuskaitseamet) tagasisidet läbirääkimiste kontaktisiku osas, et saaksime protsessiga edasi liikuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Niglas teadusprorektor rektori ülesannetes Lembi Lõugas TLÜ Arheoloogia teaduskogu juhataja 683 6462, 55514634, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →