(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid Meie 20.07.2023 nr 1.2-2/94-1 Tervisekassa Sotsiaalkindlustusamet Õiguskantsler Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, millele ootame tagasisidet hiljemalt 14. augustiks 2023. a. Eelnõu on koostatud lähtuvalt „Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 10. aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2023–2027“ sotsiaalpoliitiliste prioriteetide all toodud punktist 12: „Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel“. Seetõttu menetletakse eelnõu kiireloomulisena, piirdudes vaid ühe kooskõlastusringiga ja loobudes väljatöötamiskavatsuse koostamisest, kuna tegemist on Eesti ühiskonnas kiiret lahendust ootava probleemiga, millele on korduvalt Sotsiaalministeeriumi tähelepanu juhtinud nii Õiguskantsler kui ka kümned ministeeriumi poole pöördunud lapsevanemad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri 3) seletuskirja lisa (rakendusakti kavand) Lisaadressaadid: Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Lastekaitse Liit Eesti Lasterikaste Perede Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Kristina-Valeria Tobias [email protected]  Rakendusakti kavand Seletuskirja lisa KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Sotsiaalkindlustusamet.“; 2) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses: „171) perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud isiku jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva suurus;“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses: „(82) Sotsiaalkaitse infosüsteem edastab andmekogule § 7 lõike 5 punktis 171 nimetatud andmed.“. 1  EELNÕU 14.07.2023 Ravikindlustuse seaduse täiendamise seadus § 1. Ravikindlustuse seaduse täiendamine Ravikindlustuse seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses: „§ 551. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine vanemahüvitist saanud isikule (1) Kindlustatud isikule, kellele on töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kolmel kalendriaastal makstud vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise erisusi kohaldatakse kindlustatud isikule, kellele makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäev on kindlustatud isiku vanemapuhkusele vahetult järgneval kalendriaastal. (3) Sotsiaalkindlustusamet edastab Tervisekassale perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud, kindlustatud isiku jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva suuruse (edaspidi vanemahüvitise kalendripäeva tulu), mis on välja arvutatud perehüvitiste seaduse §-s 39 sätestatud korras. (4) Tervisekassa võrdleb kindlustatud isiku vanemahüvitise kalendripäeva tulu samale isikule käesoleva seaduse § 55 alusel arvutatud kalendripäeva keskmise tuluga ja võtab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isikule soodsama kalendripäeva tulu.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023. a Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a  Ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu lahendab viimastel aastatel korduvalt Õiguskantsleri ja mitmete lapsevanemate poolt tõstatatud probleemi vanemapuhkuselt tööle naasvatele vanematele esimesel tööaastal ajutise töövõimetuse hüvitiste – haigus- ja hooldushüvitise – maksmisel. Probleemi põhjuseks on kehtiv ravikindlustuse seaduse regulatsioon, mille järgi võtab Tervisekassa ravikindlustatud inimestele ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval kalendriaastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus tulu teenida, siis maksab Tervisekassa lapsevanemale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldushüvitist mitte rohkem kui töötasu alammääralt. Töötasu alammääralt arvutatud haigus- ja hooldushüvitis on väiksem kui Sotsiaalkindlustusametist lapsevanemale makstud vanemahüvitis ka seetõttu, et ravikindlustuse seaduse alusel makstavate rahaliste hüvitiste määrad haiguse puhul on 70% ning hoolduse puhul 80% ravikindlustatud inimese isiklikust kalendripäeva keskmisest tulust. Kuna koduselt hoolduselt lasteaeda viidud väikelaps võib alguses tihti haigestuda, peavad väikelaste vanemad sageli hoolduslehel viibima ning töötasu alammääralt arvutatav hooldushüvitis määraga 80% mõjutab pere eelarvet negatiivselt. Seega satuvad vanemapuhkuselt naasvad vanemad esimesel tööaastal töövõimetushüvitisi saades oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid olnud töötades. Eelnõus luuakse Tervisekassale seaduslik võimalus maksta lapsevanemale või muule vanemahüvitist saama õigustatud isikule (näiteks lapsendajale) esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist, mille arvutamisel lähtutakse kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimese jaoks soodsama variandi. Muudatuse soovitav mõju on anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeerium. Eelnõu aluspõhimõtete väljatöötamisest võtsid osa laste ja perede osakonna perepoliitika juht Kadri Raid ([email protected]), analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira ([email protected]), tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristina-Valeria Tobias (kristina- [email protected]) ning Tervisekassa töövõimetushüvitiste teenusejuht Lea Kalda ([email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti arendusosakonna juhataja Kristina Pähkel ([email protected]) ja hüvitiste osakonna perehüvitiste valdkonna juht Pirjo Künnapuu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristina-Valeria Tobias ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). 1 Eelnõu on keeletoimetanud Kristina-Valeria Tobias (6269 119, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõus täiendatakse ravikindlustuse seadust (RT I, 06.07.2023, 76). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide ja neis lubatud eranditega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009). Eelnõu on koostatud lähtuvalt „Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 10. aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2023-2027“ sotsiaalpoliitiliste prioriteetide all toodud punktist 12: „Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel“. Seetõttu menetletakse eelnõu kiireloomulisena, piirdudes vaid ühe kooskõlastusringiga ja loobudes väljatöötamiskavatsuse koostamisest, sest eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 2 punkti 1 mõttes. Eelnõu kiireloomulisus tuleneb sellest, et tegemist on Eesti ühiskonnas juba aastaid teadvustatud probleemiga, millele on korduvalt Sotsiaalministeeriumi tähelepanu juhtinud nii Õiguskantsler kui ka kümned ministeeriumi poole pöördunud lapsevanemad. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on lahendada oluline kitsaskoht lapsevanematele ajutise töövõimetuse hüvitiste maksmisel esimesel tööaastal pärast nende vanemapuhkuselt naasmist, mil Tervisekassa maksab töölepinguga töötavale vanemale haigus- ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt. Seega on eelmisel aastal vanemapuhkusel olnud inimene, kes haigestub ise või põetab haiget last, esimesel tööaastal ebasoodsamas olukorras võrreldes sellega, kui ta ei oleks vanemapuhkusel olnud, vaid teeninud töötades sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kehtiva ravikindlustuse seaduse (RaKS) kohaselt on Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise (TVH) maksmise eesmärk osaliselt hüvitada ravikindlustatud inimesele haigestumise või hooldusvajaduse tõttu saamata jäänud tulu (näiteks töötasu või kutsetegevusest saadud tulu). TVH arvutatakse ravikindlustatu isikliku, töövõimetuslehele jäämisele eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab Tervisekassale Eesti Maksu- ja Tolliamet. TVH arvestamisel lähtutakse kas inimesele arvestatud sotsiaalmaksust (töölepinguga töötajate puhul) või tema eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksust (VÕS lepinguga töötavate inimeste ja FIE-de puhul). Kui inimene omab mõlemat kindlustusliiki, arvutab Tervisekassa TVH inimesele soodsamal alusel. TVH arvutamise aluseks on inimese isiklik ühe kalendripäeva keskmine tulu, mis saadakse RaKS § 55 kohaselt ravikindlustatu eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kogutulu jagamisel 365-ga. Mittetöötavad lapsevanemad on kuni lapse kolmeaastaseks 2 saamiseni riigi kulul ravikindlustatud ja omavad Tervisekassa andmekogus kindlustusliiki nr 9 “Alla 3-aastast last kasvatav isik”. Sellise kindlustuskaitse alusandmed edastab Tervisekassale Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Kui ravikindlustatu on viibinud terve töövõimetusele eelnenud aasta vanemapuhkusel, maksab Tervisekassa töösuhtes töötajale TVH-d mitte rohkem kui töötasu alammääralt. Kui inimene viibis osa eelnenud aastast vanemapuhkusel ja teise osa töötas, sõltub töövõimetushüvitise arvutamise alus talle eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu suurusest. Töötasu alammääralt arvutatud TVH on enamasti oluliselt väiksem kui Sotsiaalkindlustusametist lapsevanemale makstud vanemahüvitis. Vanemahüvitist makstakse lapsevanematele perehüvitiste seaduse (PHS) alusel ja see sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi, mida on perel õigus saada kokku kuni 605 kalendripäeva. Nimetatud päevi on vanematel õigus kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitise saamise õigus on vanemate vahel jagatav, mis tähendab, et pere saab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ise otsustada, kes vanematest ja millises määras seda õigust kasutab, üksteist neile sobival ajal välja vahetades. PHS § 33 lõikest 1 lähtudes on lisaks Eestis last kasvatavatele vanematele teatud tingimustel õigus vanemahüvitist saada ka vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal (vanemahüvitist saama õigustatud isikud). PHS-s on vanemahüvitise suuruse arvutamiseks kaks alust: 1) ema vanemahüvitise arvutamisel võetakse aluseks lapse eeldatav sünnikuupäev; 2) teiste vanemahüvitise saajate ja ema puhul jagatava vanemahüvitise saamisel võetakse aluseks lapse tegelik sünnikuupäev. Kui laps on sündinud ja rahvastikuregistris registreeritud, saadab SKA kõikidele selle lapsega seoses vanemahüvitist saama õigustatud isikutele jagatava vanemahüvitise kaardiga personaalse pakkumuse jagatava vanemahüvitise suuruse (kalendripäeva brutotulu) kohta, mis lähtub iga inimese isikustatud sotsiaalmaksu suurusest referentsperioodil. PHS § 39 lõike 3 punkti 2 kohaselt võetakse vanemahüvitise saamise õigust omavate isikute puhul jagatava vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel referentsperioodiks lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnikuule vahetult eelnenud üheksa kalendrikuud. PHS § 39 lõike 4 järgi on lapsendaja vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvestusperiood lapsendaja vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kalendrikuule eelnenud 15 kalendrikuud, millest on maha arvatud selle õiguse tekkimise kuule eelnenud kolm kalendrikuud. Vanemahüvitist saama õigustatud isiku esialgne jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva suurus arvutatakse kõikidele potentsiaalsetele vanemahüvitise saajatele välja võrdsetel alustel, tagades sel viisil nii vanemahüvitise saajate ühetaolise kohtlemise. Eelnõus sätestatakse Tervisekassale uus TVH maksmise võimalus järgmisel kujul: 1) Tervisekassa taotleb SKA-lt vanemapuhkust (=ravikindlustuse liiki nr 9) kasutanud lapsevanemale välja arvutatud jagatud vanemahüvitise ühe kalendripäeva suuruse, mille suurust piirab vanemahüvitise maksimummäär; 2) Tervisekassa võrdleb vanemahüvitise ühe kalendripäeva suurust vanemapuhkuse perioodil osaliselt, täis- või osakoormusega töölepingu või VÕS-lepinguga töötanud või FIE-na tegutsenud vanemale töövõimetuslehele jäämisele eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmetega või 3) Tervisekassa võrdleb mittetöötanud vanemate puhul jooksval aastal kehtiva sotsiaalmaksu miinimummäära ja tööandja poolt töövõimetuslehele märgitud tegeliku töötasu suhtega (piiranguks alampalga päevamäär) ning 3  4) selgitab välja ravikindlustatu jaoks soodsama (loe: suurema) hüvitise maksmise aluseks võetava määra ning maksab TVH selle määra alusel. Näide: töötajast lapsevanem jääb hoolduslehele, kusjuures talle maksti eelmisel kalendriaastal 8 kuud vanemahüvitist ja 4 kuud töötasu. Tervisekassa toimib nii: • SKA saadab Tervisekassa andmekogusse loodava uue X-tee teenusega hooldushüvitist saada sooviva vanema jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva keskmise tulu suuruse, mis võetakse SKA vanemahüvitise pakkumusest sellele vanemale (tulemus 50 eurot); • Tervisekassa arvutab Maksu- ja Tolliametist saadud sotsiaalmaksu andmete alusel välja hooldushüvitist sooviva vanema eelmise kalendriaasta keskmise kalendripäeva tulu suuruse (s.o rakendab täna kehtivat töövõimetushüvitiste arvutamise korda) (tulemus 30 eurot); • Tervisekassa võrdleb vanemahüvitise keskmist kalendripäeva suurust (50 eurot) ja sotsiaalmaksu andmetelt arvutatud kalendripäeva keskmist tulu (30 eurot); • Tervisekassa võtab hooldushüvitise arvutamisel aluseks vanemahüvitise päevatulu 50 eurot, millest maksab välja 80% (hooldushüvitise kehtiv suurus). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahvi lõikes 1 on kehtestatud põhimõte, et neile ravikindlustatutele, kellele on töövõimetuslehele jäämisele eelnenud kalendriaastale eelnenud kolmel kalendriaastal makstud vanemahüvitist, jääb kehtima RaKS §-s 55 sätestatud keskmise kalendripäeva tulu arvutamise kord koos käesoleva eelnõuga seadusesse lisatavas §-s 551 kehtestatavate erisustega. See tähendab, et vaadeldavale ravikindlustatute rühmale kehtib edaspidi kaks erinevat TVH arvutamise korda. Esimese paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse, et uusi kalendripäeva keskmise tulu arvutamise erisusi kohaldatakse kindlustatud isikule, kellele makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäev on kindlustatud isiku vanemapuhkusele vahetult järgneval kalendriaastal. See piirang on vajalik selleks, et hüvitise erikord toetaks käesoleva eelnõu koostamise põhieesmärki – aidata vanemapuhkuselt naasvaid vanemaid nende esimesel vanemapuhkuse järgsel tööaastal. Edaspidi töötades vanemad enam erikorda ei vaja, kuna siis võetakse neile TVH maksmisel aluseks täna kehtiv, isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud aastatulust lähtuv keskmise kalendripäeva arvutamise kord, kuivõrd neil on alates teisest tööaastast aastatulu olemas. Esimese paragrahvi lõikes 3 on sätestatud seaduslik andmevahetuse alus SKA ja Tervisekassa vahel. SKA edastab Tervisekassale perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud isiku jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva suuruse (vanemahüvitise kalendripäeva tulu). PHS 33 lõikest 1 lähtudes on lisaks Eestis last kasvatavatele vanematele teatud tingimustel õigus vanemahüvitist saada ka vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal (vanemahüvitist saama õigustatud isikud). Pärast lapse sündi ja rahvastikuregistris registreerimist saadab SKA kõikidele selle lapsega seoses vanemahüvitist saama õigustatud isikutele jagatava vanemahüvitise kaardiga personaalse pakkumuse jagatava vanemahüvitise suuruse (brutotulu) kohta. SKA kasutab lapsevanemale jagatava vanemahüvitise suuruse arvutamisel vanema kohta erinevates registrites olevaid andmeid ja esitab vanemale õigustatud hüvitise pakkumuse tema referentsperioodi tulu ja hõivatuse järgi. 4 Jagataval vanemahüvitisel on miinimummäär, miinimum tulumäär ja maksimummäär. SKA arvestab jagatava vanemahüvitise suuruse arvutamisel alljärgnevaid põhimõtteid.  Kui inimesel referentsperioodil puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse tema vanemahüvitis vanemahüvitise kalendriaasta määras (2023. a on see 21,8 eurot (bruto) päevas, 654 eurot (bruto) kuus, kui kalendrikuus on 30 päeva).  Kui inimene on saanud referentsperioodil kasvõi mingis summas sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, aga see on olnud väiksem või võrdne kuupalga alammääraga (2023. a on see 24,16 eurot (bruto) päevas, 725 eurot (bruto) kuus, kui kalendrikuus on 30 päeva) siis pakutakse vanemale vanemahüvitist kuupalga alammääras.  Kui inimene on referentsperioodil saanud tulu vanemahüvitise maksimaalses määras või sellest rohkem (2023. a on see, 143,04 eurot (bruto) päevas, 4291,29 eurot (bruto) kuus, kui kalendrikuus on 30 päeva), siis pakutakse vanemahüvitist vanemahüvitise maksimaalses määras. Lisaks arvestab SKA järgmisi asjaolusid: - sündinud lapse vanusevahe võrreldes eelneva lapsega; - vanema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ja kindlad sotsiaalmaksu liigid, mis vanemahüvitise arvestamisel arvesse lähevad; - haigushüvitise saamine; - vanema töötuna arvel olemise periood jms. SKA iseteeninduses on olemas ka vanemahüvitise kalkulaatori funktsionaalsus, mida kasutades saab juba täna iga vanem endale välja arvutada võimaliku vanemahüvitise summa lähtuvalt lapse eeldatavast sünniajast. Rohkem infot vanemahüvitise kalkulaatori kohta: (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/vanemahuvitise-kalkulaator-ja-vanemahuvitise- arvutamine, https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/dashboard/portal/). Kusjuures tuleb silmas pidada, et lapse tegeliku sünniaja selgudes võivad eeldatavates summades toimuda muutused. Näide: Kui laps sünnib juulikuus, siis tekib tema vanematel (või muudel seoses selle lapsega hüvitist saama õigustatud inimestel) jagatava vanemahüvitise õigustatus alates juulist. SKA arvutab mõlemale vanemale jagatava vanemahüvitise suuruse pakkumuse ja edastab selle vanematele. Jagatav vanemahüvitis määratakse ja seda hakatakse maksma sellele vanemale, kes on kinnitanud jagatava vanemahüvitise pakkumuse kaardi. Esimese paragrahvi lõikes 4 sätestatakse Tervisekassa õigus võrrelda ravikindlustatu SKA-st saadud vanemahüvitise kalendripäeva tulu samale isikule TVH arvestamise tavakorras RaKS §-s 55 alusel arvutatud kalendripäeva keskmise tuluga ja võtta kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isikule soodsam kalendripäeva tulu. Näide: töötajast lapsevanem jääb hoolduslehele, kusjuures talle maksti eelmisel kalendriaastal 8 kuud vanemahüvitist ja 4 kuud töötasu. Tervisekassa toimib nii: • SKA saadab Tervisekassa andmekogusse loodava uue X-tee teenusega hooldushüvitist saada sooviva vanema jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva keskmise tulu suuruse, mis võetakse SKA vanemahüvitise pakkumusest sellele vanemale (tulemus 50 eurot); • Tervisekassa arvutab Maksu- ja Tolliametist saadud sotsiaalmaksu andmete alusel välja hooldushüvitist sooviva vanema eelmise kalendriaasta keskmise kalendripäeva tulu suuruse (s.o rakendab täna kehtivat töövõimetushüvitiste arvutamise korda) (tulemus 30 eurot); • Tervisekassa võrdleb vanemahüvitise keskmist kalendripäeva suurust (50 eurot) ja sotsiaalmaksu andmetelt arvutatud kalendripäeva keskmist tulu (30 eurot); 5  • Tervisekassa võtab hooldushüvitise arvutamisel aluseks vanemahüvitise päevatulu 50 eurot, millest maksab välja 80% (hooldushüvitise kehtiv suurus). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse ravikindlustuse seaduse ja vanemahüvitise seaduse kehtivat terminoloogiat, uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on Euroopa Liidul liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL-i artiklist 48 on Euroopa Liidul õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud Euroopa Liidu koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009). 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatustega seoses võib eeldada mõju neljas suuremas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju riigivalitsemisele ning mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. 6.1.Sotsiaalsed mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väikelaste vanemad, kes naasevad tööle või alustavad töötamist esimesel aastal pärast vanemapuhkuselt naasmist ning kes seetõttu täna kehtiva TVH arvutamise korra alusel oluliselt kaotavad haigus- ja hooldushüvitise suuruses. Tervisekassa andmetel oli 2022. aastal selliste lapsevanemate arv ca 11 000, neist 89% olid emad. Vanemapuhkusel viibimine mõjutab haigus- ja hooldushüvitise suurust, mistõttu on need lapsevanemad, kes on vanemapuhkusel viibinud või kellel on hiljuti vanemapuhkus läbi saanud, tööturul ebavõrdsemas olukorras, võrreldes nendega, kes pole vanemapuhkusel viibinud või kelle vanemapuhkusest on juba rohkem aega möödunud. Just vanemapuhkuse järgsetel esimestel lasteaia-aastatel kipuvad lapsed kõige rohkem haigestuma, mis omakorda suurendab vanemate vajadust töövõimetuslehtede võtmise järele. Kuigi hooldushüvitist saab taotleda kuni lapse 12-aastaseks saamiseni (või alla 19-aastase puudega inimese hooldamisel), näitavad Tervisekassa andmed, et üle 60% töövõimetuslehtedest võetakse kuni kolmeaastaste laste hooldamiseks. Vanemahüvitise suuruse arvestamine haigus- ja hooldushüvitise maksmisel seab hüvitise suuruse paremini vastavusse lapsevanemate varasemate töötasudega ning toob kaasa olulise mõju väikelastega perede heaolule. Tervisekassa on analüüsinud kulusid, vaadeldes neid töövõimetuslehti, mille väljakirjutamisele eelneva 3 aasta jooksul oli inimesel Tervisekassas alanud kindlustusliik 9 (kindlustatud kui alla 3- aastast last kasvatav isik) ehk vaadeldi 2018.-2022. andmeid. Uuriti 288 193 töövõimetuslehte (sh 62 509 haiguslehte (21,7% lehtedest ja 225 684 hoolduslehte (78,3% lehtedest)), mis kirjutati välja 52 158 inimesele. Lehtedest oli 88,7% avatud naistele (79,6% haiguslehtedest ja 91,2% hoolduslehtedest); keskmine vanus töövõimetuslehe avamise ajal oli 33,05 aastat (mediaan 33 6 aastat). Esmaseid lehti oli 88,4% ja järglehti 11,6%. Keskmine töövabastuspäevade arv lehe kohta oli 9,2, millest Tervisekassa hüvitas keskmiselt 8,2 päeva ning 177,1 eurot (kokku 51 031 996 eurot). Sagedasim töövõimetuslehe põhjus oli alla 12-aastase lapse põetamine (76,8% lehtedest), millele järgnes haigestumine (16,5% lehtedest). Kuna vanemahüvitise ja hooldushüvitise saajate hulgas on peamiselt noored naised, siis muudatustel on eelkõige mõju naiste sissetulekutele, mille tulemusena toetatakse võrdsust meeste ja naiste vahel. Muudatustel on toetav mõju ka lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamise võimalustele, eelkõige naiste tööhõivele, sest haige lapse eest hoolitsemine või enda ravimine saab edaspidi paremat toetust. Meetmed, mis soodustavad tööellu naasmist, avaldavad positiivset mõju pereplaneerimise otsustele ning suurendavad järgnevate laste sünni tõenäosust. Seega on käesolevatel muudatustel ka kaudne mõju sündimusele Eestis. Võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga ja ka tööturul hõivatutega, on muudatusest mõjutatud sihtrühm suhteliselt väike. Siiski on tegemist riigi jaoks olulise muudatusega, mis on juba aastaid olnud Eesti perepoliitikas lahendamata kitsaskoht, millele on viidanud nii rahvusvaheline kogukond, meedia, huvigrupid kui ka Õiguskantsler. 6.2.Majanduslikud mõjud Muudatustel on oluline mõju väikelastega perede majanduslikule toimetulekule. 2022. aastal maksti vanemapuhkusel viibinud isikutele haigus- ja hooldushüvitist töötasu alammääras (2022. aastal 30,88) või alla selle 60% juhtudest. Võttes aluseks keskmise määratud jagatava vanemahüvitise suuruse (2023. aasta alguse seisuga 47 eurot naistel ja 72 eurot meestel), oleks nende hooldushüvitise päevamäär naistel 38 eurot ja meestel 57 eurot ning haigushüvitise päevamäär naistel 33 eurot ja meestel 50 eurot. Töövabastuspäevade keskmine arv töövõimetuslehe kohta oli 2022. aastal 9,2, millest Tervisekassa hüvitas keskmiselt 8,2 päeva. Arvestades keskmist töövabastuse pikkust, kaotavad lapsevanemad, kes naasevad vanemapuhkuselt ja jäävad hoolduslehele, umbes 50–212 eurot lehe kohta. Lapse haigestumise sagedus võib perede lõikes olla väga erinev, kuid muudatus puudutab eelkõige ühte kõige töö- ja pereelu ühitamise mõttes keerukamat kalendriaastat kogu tööelust ning seega võib mõju sagedust hinnata keskmiseks. Mõju ulatus sõltub ka pere teiste laste arvust ja vanusest ning kas peres on puudega või erivajadusega lapsi ning kas tegu on ühe või kahe vanemaga perega. Muudatuste võit perele on märkimisväärsem siis, kui hoolduslehti on ühe kuu jooksul mitmeid näiteks ka erinevate laste eest samuti siis, kui pere on ühe vanemaga, st seal on ainult üks tuluteenija. Muudatus soodustab ka väikelapsevamate, eelkõige laste emade, kiiremat naasmist tööturule, mis on omakorda toetab pere toimetulekut. Kokkuvõttes on tegu väikeperedele olulise majandusliku mõjuga muudatusega. Seaduseelnõust on mõjutatud ka ettevõtted, kus töötavad väikelapsevanemad, kuna hoolduslehtede võtmine võib mõningal määral suureneda. Samas on mõju ulatus ja sagedus ettevõtete vaatest pigem väikesed, mis ei too ettevõtetele kaasa täiendavat halduskoormust. 6.3.Mõju riigivalitsemisele Mõju riigiasutustele Muudatus mõjutab SKA ja Tervisekassa tööprotsesse. SKA-l tuleb luua sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) uus X-tee teenus, mille vahendusel SKA saadab Tervisekassa andmekogusse TVH-d saada 7 sooviva vanema jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva keskmise tulu suuruse, mis võetakse SKA vanemahüvitise pakkumusest sellele vanemale. Tervisekassa andmekogusse luuakse uute andmete vastuvõtu ja töötlemise võimekus. Mõju riigieelarvele Tervisekassa on analüüsinud kulusid, vaadeldes neid töövõimetuslehti, mille väljakirjutamisele eelneva 3 aasta jooksul oli inimesel Tervisekassas alanud kindlustusliik 9 (kindlustatud kui alla 3- aastast last kasvatav isik) ehk vaadeldi 2018.-2022. andmeid. Uuriti 288 193 töövõimetuslehte (sh 62 509 haiguslehte (21,7% lehtedest ja 225 684 hoolduslehte (78,3% lehtedest)), mis kirjutati välja 52 158 inimesele. Tervisekassa analüüsi kohaselt tekib muudatuste jõustumisel riigile (Tervisekassa eelarvele) täiendav kulu ca 4,5 miljonit eurot (selle summa kujunemine on lahti selgitatud käesoleva eelnõu seletuskirja 7. punktis). Infosüsteemide arenduseks kulub esialgsel hinnangul ca 290 000€, millest SKA arenduse maksumus on orienteeruvalt 250 000€ ning Tervisekassa puhul 40 000€. Arvestades eelnimetatud kulude suurusega, on kokkuvõttes mõju riigieelarvele väikese ulatusega, ent täiendava kuluga hüvitiste maksmiseks on vaja arvestada iga-aastases eelarves. Pikemas perspektiivis tuleks silmas pidada, et hetkel on sünnitusvanusest väljumas 1980ndatel sündinud ning veel mõned aastad on sünnituseas väikesearvulisemad põlvkonnad, samas on oma 20ndatesse eluaastatesse sisenemas juba natuke suuremad põlvkonnad kui mõni aasta tagasi (https://www.stat.ee/rahvastikupyramiid). Tõenäoliselt ei suurene muudatusest tulenev täiendav kulu Tervisekassale (inflatsiooni arvestamata) lähema paari aasta jooksul, ent pärast seda hakkab veidi suurenema. Hüvitise arvutamise aluse muutmine hakkab ilmselt mõjutama ka töövõimetuslehtede kasutamise kvantiteeti, kuivõrd haigus- või hoolduslehele jäämine ei ole enam sedavõrd ebatulus kui kehtiva korra alusel. 6.4.Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Haigus- ja hooldushüvitise arvestuse muutmine vanemapuhkusejärgselt nõuab nii SKA kui ka Tervisekassa infosüsteemide arendust. Tööde teostamiseks – analüüs, arendamine, testimine – kulub asutustel hinnanguliselt 6-8 kuud, kusjuures töid on osaliselt võimalik teha ka paralleelselt. Enne infosüsteemide väljaarendamist on SKA alternatiivlahendusena valmis edastama vanemahüvitise saajate jagatava vanemahüvitise isikustatud päevamäära suurusi Tervisekassale üksikpäringu alusel enda ametnike kaudu, kes küsimise peale info edastavad. Selleks sobiva kanali lepivad kokku SKA ja Tervisekassa omavahel. Esialgsed ajaplaani ja eelarvehinnangud täpsustuvad, kui projektiga jõutakse äri- ja süsteemianalüüsi faasi, kuid mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arengule arenduse skoopi arvestades on pigem väike. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse eelnõuga puutumuses olevates andmekogudes – sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS), mille vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet (SKA) – ning Tervisekassa andmekogus, mille vastutav töötleja on Tervisekassa – isikuandmeid. Seetõttu rakendavad SKA ja Tervisekassa juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Infoturbe rakendamiseks on kasutusel infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem ISKE. Eelnõu seadusena jõustudes jäävad kehtima samad turvameetmed ja ohuhinnangud, mis eelnevalt nende andmekogude andmete haldamiseks on kehtestatud. 8 Samas täiendatakse eelnõuga Tervisekassa andmekogu põhimäärust uute, SKAIS-st saadavate unikaalsete andmetega, milleks on vanemahüvitise saajate jagatava vanemahüvitise pakkumuses sisalduvad isikustatud päevamäärade suurused, mida hakkab Tervisekassale edastama SKA kui SKAIS-i vastutav töötleja. Seega täieneb Tervisekassa andmekogu olemasolev andmekoosseis ja täpsustub andmeandjate loetelu, milleks muudetakse Vabariigi Valitsuse 06.03.2019 määrust nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand lisatud). Uusi andmeid töödeldakse samadel alustel nagu kõiki muid Tervisekassa andmekogu kaudu vahetatavaid isikuandmeid. Lisaks tuleb silmas pidada, et isikuandmete töötlemine toimub vaadeldaval juhul vanemahüvitist saama õigustatud isikute endi huvides, kuna sellest sõltub nende töövõimetushüvitiste suurus. Seega on andmesubjektide põhiõiguste riive väike, kuna isikuandmeid töödeldakse infosüsteemide vahendusel ning igal üksikjuhul eraldi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatus mõjutab SKA ja Tervisekassa tööprotsesse. SKA-l tuleb luua sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) uus X-tee teenus, mille vahendusel SKA saadab Tervisekassa andmekogusse TVH-d saada sooviva vanema jagatava vanemahüvitise ühe kalendripäeva keskmise tulu suuruse, mis võetakse SKA vanemahüvitise pakkumusest sellele vanemale. Tervisekassa andmekogus luuakse uute andmete vastuvõtu ja töötlemise võimekus. Haigus- ja hooldushüvitise arvestuse muutmine vanemapuhkusejärgselt nõuab nii SKA kui ka Tervisekassa infosüsteemide arendust. Tööde teostamiseks – analüüs, arendamine, testimine – kulub asutustel hinnanguliselt 6-8 kuud, kusjuures töid on osaliselt võimalik teha ka paralleelselt. Selleks, et prognoosida eelnõu rakendamise eeldatavaid kulusid, on Tervisekassa analüüsinud olemasolevaid töövõimetuslehti, mille väljakirjutamisele eelneva 3 aasta jooksul oli inimesel Tervisekassas alanud kindlustusliik 9 (kindlustatud kui alla 3-aastast last kasvatav isik) ehk vaadeldi 2018.-2022. andmeid. Valimisse kuulus 288 193 töövõimetuslehte (sh 62 509 haiguslehte (21,7% lehtedest ja 225 684 hoolduslehte (78,3% lehtedest)), mis kirjutati välja 52 158 inimesele. Tervisekassal ei olnud analüüsi jaoks võimalik kasutada personaliseeritud vanemahüvitise väljamakse andmeid, mis on tundlikud isikuandmed, mille töötlemiseks on vaja seaduslikku alust või Andmekaitse Inspektsiooni luba, mistõttu kasutati analüüsis keskmisi vanemahüvitise väljamakse andmeid. Tervisekassa analüüsi eeldused olid järgmised: 1) analüüsitavas valimis kõigil (nii meestel kui naistel), kellel töövõimetuslehele eelneva 3 aasta jooksul on sündinud laps, võeti töövõimetushüvitise arvutamise aluseks see vanemahüvitise suurus, mida SKA maksis keskmiselt välja tema lapse sündimise kuul. Täpsemini: TVH aluseks olev päevamäär = keskmine vanemahüvitis lapse sündimise kuul * 12 / 365-ga; 2) lapse sündimise (ligikaudseks) kuupäevaks loeti kindlustusliigi 9 hiliseimat kehtimise alguse kuupäeva, mis eelnes töövõimetuslehe avamise kuupäevale; 3) keskmise vanemahüvitise suuruse arvestamisel võeti iga lehe puhul arvesse isiku sugu ja vanust (lapse sündimise hetkel) ja elukoha maakonda; 4) kui teatava kombinatsiooni kohta vanemahüvitise andmeid polnud, kasutati aasta keskmist vanemahüvitise suurust; 5) keskmine vanemahüvitise suurus sisaldas kõiki vanemahüvitise liike. 9  Tervisekassa analüüsi tulemused 2018 2019 2020 2021 2022 Lehti 52 225 52 471 47 665 61 435 74 397 Hüvitatud summa kokku (a) 7 985 322 8 403 548 9 291 809 11 529 755 13 821 561 Hüvitatud summa kokku (b) 7 985 322 8 403 548 9 291 809 10 832 825 12 926 740 Keskmine vanemahüvitise 28.90 31.99 34.58 36.39 38.16 päevamäär (EUR) Hüvitatud summa kokku (c) 971 0811 10 336 634 11 038 593 13 484 530 15 409 110 Hüvitatud summa kokku (d) 11 050 580 11 669 657 12 616 809 15 084 605 17 426 363 (a) tegelikult hüvitatud päevade kogumaksumus (arvestades, et aastatel 2021-2022 kehtis hüvitamise erikord ehk Tervisekassa hüvitas alates 6. töövõimetuslehe päevast); (b) tegelikult hüvitatud päevade arvestuslik kogumaksumus (ilma aastatel 2021-2022 kehtiva erikorrata ehk Tervisekassa hüvitas alates 9. töövõimetuslehe päevast); (c) hüvitatud päevade kogumaksumus alates 9. töövõimetuslehe päevast korrutatuna TVH keskmise päevamääraga (kõigil vanemapuhkuselt naasvatel vanematel); (d) hüvitatud päevade kogumaksumus alates 9. töövõimetuslehe päevast korrutatud kas TVH keskmise päevamääraga või SM maksu järgi saadud päevamääraga, valides inimesele soodsama määra (kõigil vanemapuhkuselt naasvatel vanematel). Kokkuvõte: 1. praegu kehtiva TVH arvestamise korra järgi oleks Tervisekassa hüvitanud väikelaste vanematele 2022. aastal haigus- ja hooldushüvitisi summas ca 12,9 mln eurot (tegelikkuses hüvitas 13 821 56, kuna 2022. aastal kehtis hüvitamise erikord ehk Tervisekassa hüvitas alates 6. töövõimetuslehe päevast); 2. uut, eelnõus kirjeldatud korda kasutades ehk arvestades inimesele soodsamal alusel kas vanemahüvitise päevamäära või eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel saadud keskmist kalendripäeva tulu, oleks Tervisekassa hüvitanud väikelaste vanematele 2022. aastal haigus- ja hooldushüvitisi summas ca 17,4 mln eurot (4,5 mln eurot rohkem kui kehtiva korra puhul). Seega tekib Tervisekassa analüüsi kohaselt pakutavate muudatuste jõustumisel riigile (Tervisekassa eelarvele) täiendav kulu ca 4,5 miljonit eurot aastas. Infosüsteemide arenduseks kulub esialgsel hinnangul ca 290 000€, millest SKA arenduse maksumus on orienteeruvalt 250 000€ ning Tervisekassa puhul 40 000€. 8. Rakendusaktid Seoses käesoleva eelnõu jõustumisega vajab ajakohastamist Vabariigi Valitsuse 06.03.2019 määrus nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“. Seletuskirja lisas on rakendusakti kavand. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 01.01.2024. a. 10 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumitega eelnõude infosüsteemis EIS, samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Õiguskantslerile, Tervisekassale ja Sotsiaalkindlustusametile ning Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Lastekaitse Liidule ja Eesti Lasterikaste Perede Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2023. a. 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0985 - Ravikindlustuse seaduse täiendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 14.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1670dd87-9a8e-4977-b4a1-d2fa35c30b38 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1670dd87-9a8e-4977-b4a1-d2fa35c30b38?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main