Järelepärimine

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 28.11.2025 nr 1.1-16/2994-1 AKI taotlus uuringule "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile" Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile" läbiviimiseks koostöös SA Mõttekoda Praxise ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ-ga. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad: 1. Taotlus; 2. Lisa 1 Registriandmete analüüsi päring; 3. Lisa 2 EUROMOD andmepäringu kirjeldus; 4. Lisa 3 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine; 5. Lisa 4 Teenusesaajate lähedaste intervjuud. Pöördumine ja nõusolek (esialgne kava); 6. Lisa 5 Teenusesaajate lähedaste intervjuu kava (esialgne kavand). Ketlin Mõru [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh jah tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Ketlin Mõru, [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) (uuringu sisuline läbiviija), registrikood Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja 11343217, Rataskaevu 2 – 6, 10123 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Epp Kallaste, [email protected] telefon: +372 56667440 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) läbiviija), registrikood 90005952, Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Hede Sinisaar, [email protected] telefon:+372 56958309 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 612 1360 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet, registrikood 70000332, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tatari tn 51, 10134 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik: Rauno Temmer, telefoninumber [email protected], 625 9135 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille alus? läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi mis on kooskõlas teadus- ja viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil arendustegevuse korralduse seaduse § läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kõigi ministeeriumide ülesandeks on arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja  sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu eesmärgiks on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule. Uuringu fookuses on hinnata, kuidas reform on mõjutanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja rahastust ning millist mõju on see avaldanud kohalike omavalitsuste halduskoormusele. Samuti on eesmärgiks selgitada välja, kas ja kuidas on reform mõjutanud hooldekodude hinnastamist ja kvaliteeti, sh töötajate arvu ja töötingimuste nõuete täitmist. Uuringu eesmärgiks on kaardistada, millised on Eestis ja mujal Euroopas rakendatavad head praktikad ning millised lahendused võiksid sobida Eestile pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Isikuandmete töötlemine uuringus on vajalik, et (vt taotluse punktid 5 ja 6):  Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule  ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja kvaliteedile.  Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.  Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad. Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, sh kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registrite ja Statistikaameti andmeid. Uuringu eesmärkide täitmiseks viiakse läbi küsitlus kohalike omavalitsuste ja üldhooldusteenuse osutajate seas (isikuandmeid ei koguta). Samuti viiakse läbi KOVide fookusgruppide intervjuud, süvaintervjuud teenuseosutajate, teenusesaajate ja teenusesaajate lähedastega. Süvaintervjuud toimuvad nõusoleku alusel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu eesmärkide täitmiseks on vaja töödelda isikuandmeid järgmistest allikatest: I. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) registriandmed (STAR ja SKAIS). II. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed Statistikaametis. Nende töötlemise vältimatus uuringu eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud järgnevalt: I. SKA registriandmed. Uuringule püstitatud uurimisküsimused nõuavad, et hindaksime hooldereformi mõju väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) kättesaadavusele, rahastusele ja halduskoormusele nii teenusesaajate, kohalike omavalitsuste kui riigi vaates. Seda pole võimalik hinnata ilma isiku kaudset tuvastamist võimaldavate registriandmeteta, mis seotakse ühe inimese teenuse- ja toetuseepisoodide tervikuks. STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine on vajalik järgmistele uurimisküsimustele vastamisel: 1. Üldhooldusteenuse maht ja dünaamika isikute tasandil. Uuringu üks keskseid eesmärke on hinnata üldhooldusteenuse saajate ja teenusekohtade arvu muutust ajas ning reformi mõju teenuse kättesaadavusele. Selleks on vaja isikupõhiselt tuvastada, isikute arv perioodil (2022–2025), kes olid üldhooldusteenusel, millal teenus algas ja lõppes. Agregeeritud andmed (ainult teenusekohtade või juhtumite arv) ei võimalda eristada, kas muutused tulenevad uute inimeste lisandumisest või sama inimese korduvatest teenuseepisoodidest. 2. Teenuse maksumuse ja kulude jaotuse analüüs isiku tasandil. Hooldereformi mõju hindamise eesmärgiks on analüüsida, kuidas jagunevad üldhooldusteenuse kulud kohaliku omavalitsuse, teenusesaaja omaosaluse, väiksema sissetuleku hüvitise ja muude toetuste vahel. STARist on vaja koondada mujal puuduv info teenusekoha hinna, KOV-i osa ja isiku omaosaluse kohta, samuti muude KOV-i toetuste kohta. SKAISist on vaja sama isiku pensioni ja teiste asjakohaste toetuste andmeid, et hinnata, kui suure osa inimese sissetulekust moodustab omaosalus ja kas väiksema sissetuleku hüvitis täidab eesmärki tagada teenuse rahaline kättesaadavus. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood registripidaja juures) kasutamine on vältimatu selleks, et samale inimesele kuuluvad teenuse- ja sissetulekuandmed kokku siduda. Uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul, kuid ilma isikukoodita ei saa SKA andmeid omavahel ühendada. 3. Teenusele jõudmise teekond ja KOVide roll. Uurimisküsimused sisaldavad küsimusi inimeste jõudmisest üldhooldusteenusele kohaliku omavalitsuse suunamisega ja suunamiseta. Samuti on vaja hinnata, kuidas muutus KOVide halduskoormus ja  rahastamise vajadus. Selleks on jagada teesnusesaajad selle järgi, kas teenus on osutatud KOVi suunamisel või ilma, milline on olnud rahastusallikate kombinatsioon ning kuidas erinevad KOVid praktikat rakendavad. Sellises lõikes andmeid muudes allikates peale STARi pole. 4. Teenuse geograafiline kättesaadavus ja elukoha kaugus teenusekohast. Uurimisküsimustele vastamiseks tuleb analüüsida, kas kehtivad piirmäärad ja reform tervikuna tagavad üldhooldusteenuse kättesaadavuse mõistlikul kaugusel inimese elukohast. Selle analüüsimiseks on vaja võrrelda inimese elukohta enne teenusele asumist teenuse osutamise kohaga. STARist on vaja teenuseosutaja ja teenusekoha aadressi (või KOVi/omavalitsusüksust) ning sellele eelnevat isiku elukoha aadressi või administratiivset üksust. Isikupõhisus on vajalik, et saaks hinnata, kui kaugele kodukohast konkreetne inimene teenusele läheb. Agregeeritud KOV-tasemel andmed ei võimaldaks teha vahet KOVide sisestel erinevustel (nt linna ja valla eri piirkonnad). 5. Tulemuste esitamine KOVide kaupa ja piirkonniti diferentseeritult. Uuringu lähteülesanne eeldab tulemuste esitamist kohalike omavalitsuste lõikes ja Eesti kaardil. Selleks on vaja isikutasandil määrata iga teenusesaaja elukohajärgne KOV ja teenuse osutamise KOV ning seejärel arvutada koondnäitajad (teenuse kasutus, kulude jaotus, teenuse kaugus) KOVide kaupa. Isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine registripidaja juures (isikukood, elukoha aadress) on vajalik selleks, et sama inimese kohta käivad kirjed andmekogudes leitaks üles ja see võimaldab analüüsis koondada inimesed KOVide kaupa; uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul. Kokkuvõttes on STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik selleks, et vastata lähteülesandes püstitatud uurimisküsimustele hooldereformi mõju kohta üldhooldusteenuse kättesaadavusele, hinnale, rahastusele ja KOVide halduskoormusele. Ilma isikupõhise sidumiseta registripidaja juures saaksime hinnata üksnes üldisi mahunäitajaid ja analüüsida teenuseid teenusepakkujate asukoha järgi H-veebi sisestatud andmetel, kuid mitte elukoha KOV-ide parktikaid, omaosaluskoormust, rahalist toimetulekut ning teenuse kaugust elukohast. Uuringu läbiviijad töötlevad SKA-st saadud andmeid juba pseudonüümitud kujul, st isikuid ei ole võimalik otse tuvastada, kuid registripidaja jaoks on isikukoodi kasutamine vajalike seoste loomiseks vältimatu. II. EUROMOD. Kuigi registriandmete analüüs annab teavet, kui paljud inimesed teenust saavad ning milline on üldine kulude jaotus, siis see ei sisalda teenusesaajaga seotud muid taustatunnuseid ega tema leibkonna ehk lähedaste teavet. Seega ei ole ainult registriandmete alusel võimalik vastata kas ja millisel moel on teenus rahaliselt kättesaadav nii teenusesaaja kui tema lähedaste vaatest. Ka ei ole võimalik vaid registriandmetel analüüsida, kuidas võimalikud lahendusettepanekud mõjutavad teenuse saaja ja tema lähedaste majanduslikku toimetulekut ning olenevalt lahendusettepanekutest ka mõju riigi eelarvele. Seega on EUROMODi analüüsi eesmärgiks on toetada järgmistele uurimusküsimustele vastamist: a. Milline on võimalike poliitikamuudatuse eeldatav mõju riigieelarve tuludele (maksu laekumine)? b. Milline võimalike poliitikamuudatuste eeldatav mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? c. Milline on täna omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? d. Milline on omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) muudatuse mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? Nendele uurimusküsimustele vastamiseks on sobilik analüüsis kasutada EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmed. EUROMOD mudelis on olemas informatsioon hooldekodus viibimise kohta, samuti andmed inimese taustatunnuste ja sissetulekute kohta. Lisaks on võimalik eristada samas hooldekodus elavaid inimesi. Kuigi  EUROMODis ei ole andmeid praeguste üldhooldusteenusega (hooldekodukohaga) seotud kulutuste kohta, on võimalik EUROMODiga analüüsida erinevate rahastusettepanekute mõju (näiteks hoolduskindlustuse rakendamise mõju või maksulaekumise muutumist lähtuvalt rahvastiku vananemisest). Kuna andmetes on olemas ka hooldekodus oleva inimese pereliikmete andmed (lapsed, elukaaslane), siis nende sissetulekute analüüsimine võimaldab hinnata, kuidas neid mõjutaks erinevas suurusjärgus hooldekodukohatasu maksmine või milline oleks erineva omaosaluse (suurusjärgud) korral mõju vaesusele ja sissetulekutele. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete kasutamiseks, sest: e. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. f. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonüümima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. g. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd on vaja hinnata, mõju erinevatele leibkonnatüüpide, sh mõju majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadele (nt üksikvanemad, kes on lastega leibkondadest kõige enam suhtelisest vaesusest ohustatud). Lähedase üldhooldusteenuse maksumuse toetamine võib nende olukorda veelgi halvendada. Statistikaameti erinevates küsitlusuuringud aga ei hõlma institutsionaalseid leibkondi ning teisalt on ka teatud leibkonnatüüpe kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks. h. EUROMODi mudeli registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest. i. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi mudeli sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla, kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased. Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu eesmärke. Kuivõrd SKA registriandmete analüüs ja EUROMODi mudeli analüüs ei võimalda analüüsida teenusesaajate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsuste hinnanguid üldhooldusteenuse osutamisest, siis viiakse uuringus läbi süvaintervjuud nii teenusesaajate kui lähedastega, samuti teenuseosutajatega. Teenusesaajate ja nende lähedaste intervjueerimise eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused võiksid suurendada teenust saavate eakate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste rahulolu. Hooldereformi mõju teenuse saajate vaatest saame hinnata seeläbi, kas hooldereformile seatud eesmärgid on praegu teenusesaajatele endiselt probleemiks või selliseid probleeme, mida hooldereformiga lahendada loodeti, praegu enam ei esine. Seeläbi saame hinnata, kuivõrd on intervjueeritavatele probleemiks hooldekodude hind ja kättesaadavus. Teenusesaajad ja nende lähedased (10–12 värbame eelistatult intervjueeritud teenuseosutajate kaudu. Seeläbi tagame (vähemalt osaliselt) teenusesaajate ja nende lähedaste valimi mitmekesisuse vastavalt teenuseosutajate profiilile – sealhulgas linnas ja maal, erineva suurusega hooldekodus ning nii KOV-i omandis kui eraõiguslikus asutuses teenust saavad vanemaealised. Juhul, kui teenuseosutaja ei soovi osaleda värbamises või ei saa teenusesaajatelt kontakteerumiseks nõusolekut, kasutame alternatiivselt teenusesaajate intervjueeritavate leidmiseks lumepalli meetodit (nt kasutades uurimisrühma ja nende tuttavate kontaktvõrgustikku või sotsiaalmeedia reklaame). Teenusel viibivate isikute värbamiseks tutvustavad teenuseosutajad teenusesaajatele uuringut ning küsivad nõusolekut temaga kontakteerumiseks. Ideaalis edastavad teenuseosutajad kuni kahe nõusoleku andnud teenusesaaja telefoninumbri või lepivad nendega kokku intervjueerimise aja teenusesesaaja viibimispaigas. Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta. Juhul, kui teenusosutaja annab teenusesaaja telefoninumbri intervjueerimise kokku leppimiseks, siis kasutame seda teenusesaajatega ühenduse võtmiseks (vt lisa 4). Kuna paljudel vanemaealistel ei pruugi olla võimalust ja/või digipädevust e-posti kasutamiseks, siis on telefon hea lahendus intervjuu kokku leppimiseks. Tutvustame esmalt uuringu sisu ja eesmärki ning lepime kokku intervjuu toimumise aja. Alternatiivina lepib teenusepakkuja nõusoleku küsimisel juba kokku ka intervjueerimiseks sobiva aja ning annab meile info intervjueeritava ja talle sobiva intervjueerimise aja kohta. Vajadusel võib üldhooldusteenusel viibiva isiku intervjuul osaleda ka tema lähedane. Lähedase kaasamise vajadust arutame teenusesaajaga telefoni teel enne intervjuu aja kokkuleppimist või otsustab teenusepakkuja teenusesaajaga intervjuu kokku leppimisel lähedase osalemise. Lähedase osalemine aitab vajadusel toetada suhtlemist ja täpsustada vastuseid, säilitades samal ajal fookuse teenusesaaja kogemusel. Lähedase roll on toetav (nt terviseseisundist tulenevatel põhjustel, sh kuulmislangus) ning selline intervjuu liigitub üldhooldusteenust saava isiku intervjuu alla. Lähedasi värbame sama meetodiga, kui teenusesaajaid – esmase lähenemisena kasutame teenusepakkujate abi, mida vajadusel täiendame lumepalli meetodiga. Lähedaste värbamisel palume teenusepakkujal pöörduda selliste inimeste poole, kes ei ole intervjueeritavate teenusesaajate lähedane, et tagada esinduslikum ja mitmekülgsem vaade üldhooldusteenuse hetkeolukorrast ning tulevikuootustest. Kui lähedasel on võimalus intervjuus osaleda veebi vahendusel, intervjueerime veebi teel. Kui see ei ole võimalik, siis lepime kokku alternatiivse intervjueerimise viisi (telefoni teel või näost-näkku intervjuu intervjueeritavale sobivas asukohas). 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele), kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud süsteemi parandamiseks ning neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud ka Sotsiaalkindlustusamet. Uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu tulemused toetavad eesmärki, et teenused võimaldaksid saada vajadustele vastavat abi ning vähendaksid lähedaste hoolduskoormust. Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vajadusel vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda nii sihtrühmale kui riigile. Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: „Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ ning selle tegevussuunda: „minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine“. Uuringu tulemused toetavad lahenduste leidmist arengukavas esitatud väljakutsele: „Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.“, Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks. Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle punkti all planeeritud hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, kuid ka investeeringud taristu ajakohastamisse ning tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamiseks sotsiaalsektoris. Samuti on uuring kooskõlas sotsiaalkaitse (sh pikaajalise hoolduse) korralduse uuendamisvajadusega, arvestades ühiskondlikke muutusi ning hoolduskoormusega elanike osatähtsuse vähendamise eesmärgiga. Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba 18. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised teenused. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65- aastased ja vanemad) elanike seas. Euroopa Liidu hooldusstrateegia pikaajalise hoolduse soovituse eesmärgiks on muuta pikaajaline hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Muuhulgas on eesmärgiks tagada pikaajalist hooldust vajavate inimestele väärikas elatustase, laiendada professionaalsete hooldusteenuste valikut (sh kodu-, kogukonna- ja institutsionaalne hooldus) ning vähendada piirkondlikke erinevusi. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on läbi viinud avaliku hanke ning sõlminud töövõtulepingu eduka ühispakkujaga (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejateks on Centar ja Praxis. Uuringus viiakse läbi registriandmete analüüs, mis põhineb SKA (andmeandja) registrite (STAR, SKAIS) andmetel, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs ja modelleerimine. SKA registritest väljavõetud andmed  pseudonüümitakse ehk igale isikukoodidele genereeritakse umbisikustatud unikaalne kood ehk UID (andmekoosseis on esitatud taotluse lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. SKAle esitatavas päringus palume koondada andmed, mis on registripidajal juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. SKA teeb registritest päringu vaid statistiliseks analüüsiks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüsiks vajalike andmete päring tehakse minimaalsele andmekoosseisule (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaametil tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid ega andmetöötlust. EUROMODi mudeli andmestik on varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringus kasutame EUROMODi uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringus kasutatav EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis on kirjeldatud taotluse lisas 2. Statistikaamet annab volitatud töötlejatele andmete kasutamise võimaluse turvalisel viisil RDP- keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele teeb Statistikaamet teadlaste keskkonnas uuringu kausta, millele pääsevad ligi vaid uurimistööga seotud isikud. EUROMODi andmeid analüüsivad EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Näiteks on Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamisse ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nii Praxise kui Centari uuringutiimi liikmed osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii kogu rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu eesmärkide saavutamist kahjustamata isikuid, kelle andmeid analüüsitakse. Olemasolevate registriandmete ja EUROMOD-i andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba registripidajal olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames. Nende andmete kogumiseks ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi ega õigusi. Andmesubjektidelt, teenusesaajad ja lähedased, kogutakse intervjuudega andmeid minimaalsel 4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.  määral, nendes uurimusküsimustes, millele ei ole varem kogutud andmete töötlemisega vastata. Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudes kogutakse teavet (vt lisa 5) hooldereformi ja võimalike lahendusettepanekute mõju hindamiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Sotsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside info avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärgi, andmekoosseisu ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsis registriandmete analüüsi ja EUROMODi maksude ja toetuste mikrosimulatsioonil põhinevat analüüsi. Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad isiku nõusoleku alusel. Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised Sotsiaalkindlustusameti (registripidaja) registrid:  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. SKA võtab STARist välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel olnud isikud ja nende andmed ning genereerib neile isikukoodile vastava pseudokoodi (UID). 2. SKA võtab loetelu punktis 1 nimetatud isikutele SKAISi päringuga pensioni saamise andmed ja asendab isikukoodd pseudokoodidega (UID). 3. SKA eemaldab andmetest isikukoodi. 4. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele. 5. SKA ei edasta pseudokoodi-isikukoodi võtit Centarile ega Praxisele, kuid säilitab selle uuringu lõpuni, et vajadusel andmepäringu tulemusi täpsustada ja kontrollida. 6. Centar ja PRAXIS analüüsivad pseudonüümitud andmeid. Andmeid hoitakse Praxise OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10). Andmetele pääsevad ligi vaid uurimistiimi liikmed. Kolmandatele isikutele saadud andmestikke ei edastata. 7. Pärast uuringu lõppu teavitab uuringu läbiviijate kontaktisik SKA-d sellest, et uuringu jaoks saadud andmete töötlemine on lõpetatud ja andmed kustutatakse. Seejärel kustutab SKA andmepäringu tarbeks loodud isikukoodide ja pseudokoodide vastavustabeli. Uuringu läbiviija valduses olevad andmed kustutatakse hiljemalt kahe 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  kuu jooksul pärast seda, kui tellija on uuringu lõppraporti vastu võtnud ja uuringu tutvustused on läbi viidud, eelduslikult 2026. aasta lõpuks (sõltuvalt lõppraporti vastuvõtmise ajast). Kustutamistähtaja määramisel on arvestatud, et nimetatud ajavahemikus võib tõusta vajadus andmekvaliteedi kontrollimiseks ja tulemuste täpsustamiseks tellija kommentaaride alusel. Täpsustusvajadus võib ilmneda kuni lõppraporti lõpliku vastuvõtmiseni, sh andmeanalüüsi ja tellija tagasiside käigus. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmete kasutamise protsess: a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on Statistikaametil kokku pandud ja pseu- donüümitud juba varasemalt riikliku statistika tööde käigus Rahandusministeeriumi telli- musel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). Käesoleva uuringu käigus ei ole tarvilik siduda kokku täiendavaid andmeid, kasutatakse juba olemasolevat pseudo- nüümitud andmestikku. EUROMODi sisendandmed sisaldavad erinevate registrite and- meid, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3. b) EUROMODi mudeli pseudonüümitud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötle- jatele (Praxisele ja Centarile) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku- mise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (Praxis või Centar) teeb andmete päringu taotluse Statistikaame- tile6.  Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele ja Centarile analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast välja saatmist konfidentsiaalsuse kont- rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Uuringu lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Sotsiaalhoolekande aruande keskkonna H-veeb andmetel oli 2024. aasta lõpus 11 448 inimest, kes oli väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenusel. EUROMODi mudeli kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. STAR/SKAIS registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2022–2025 (vt taotluse lisa 1). EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt taotluse lisa 2). 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks 6 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). STAR/SKAIS registriandmete koosseis on registrite lõikes esitatud taotluse lisas 1. Vähendamaks otsese tuvastamise võimalusi agregeerime vanuse ja elukoha näitajaid mõnevõrra. Täpse sünniaja asemel tehakse analüüs sünnikuu ja -aastaga. Inimese elukoha aadress agregeeritakse sihtnumbri tasemele. Statistikaameti EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud taotluse lisas 2. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Registriandmete analüüsis kasutatakse andmeid järgmistest Sotsiaalkindlustusameti registritest:  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg- nevatest registritest:  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus- laste register);  Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);  Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe- tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta- mise register, töötuskindlustuse andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info- süsteemi andmed);  Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);  Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs- teemi andmed, äriregister);  Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. SKA teostab STARi ja SKAIS päringud ning loob igale isikukoodile pseudokoodi (UID) (vt ka osa 8). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümimise tegi Statistikaamet. Pseudonüümimise võtmeid uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta.  10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1. EUROMOdi mudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 2 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. STAR/SKAIS registriandmete pseudonüümimise võtme loob ja hoiab kuni uuringu lõppemiseni SKA (vt ka osa 8). Uuringu eesmärgi saavutamiseks teostatud päringud koos UID vastavusega kustutab registripidaja/andmeesitaja (SKA) peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava teate, hiljemalt kahe kuu jooksul lõppraporti vastuvõtmisest alates (eeldatavalt 2026. aasta lõpuks). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmed pseudonüümis varasemalt Statistikaamet. Pseudonüüimise võtit uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta ja Statistikaamet säilitab koodivõtit vastavalt riikliku statistika regulatsioonile. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. SKA kustutab teostatud registrite päringud koos UID vastavusega peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava teate. Teostatud päringud koos UID vastavusega kustutatakse kahe kuu jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist (olenevalt lõppraporti vastuvõtmisest orienteeruvalt 2026. aasta lõpuks).Vt ka osa 10.2. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli pseudonüümitud andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejatel (Praxis ja Centar) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise korda reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise kord. Uuringu käigus loodud analüüsikaustadele ligipääs säilitatakse 2026. aasta lõpuni. EUROMODi sisendandmestikku säilitatakse vastavalt riiklik statistika regulatsioonile ja see ei puuduta käesolevat uuringut. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.). isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt- lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin- gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar- tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita- mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. 7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav ra- kendusuuring, mille tellijaks sotsiaalministee- rium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andme- subjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitsee- ritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktand- meid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eel- nevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev punkt). Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo- nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada- vaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu- sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi- nisteeriumi kodulehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Info uuringu läbiviimisest ja uuringus teavitatakse. töödeldavatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 11.3. Kust on leitavad - andmekaitsetingimused ? 8 12. Kas isikuandmeid edastatakse ei kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad11: Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis Lisa 2: EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 4: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuud – pöördumine ja nõusolek (esialgne kavand) Lisa 5: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuude kava (esialgne kavand) 10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Lisa 2 EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024 Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes. Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR) isa pseudo-ID (RR) leibkonna pseudo-ID (RR) ema pseudo-ID (RR) partneri pseudo-ID (RR) omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg) omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg) kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg) hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg) sugu (Statreg) vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg) kodakondsus (Statreg) kodakondsus detailne (Statreg) maalises piirkonnas elamine (Statreg) linnalises piirkonnas elamine (Statreg) perekonnaseis (RR) rahvus (Statreg) olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg) maakond (RR, Statreg) kohalik omavalitsus (RR, Statreg) väikelinn (Statreg) eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg) sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR) eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg) eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) finantsvarad – agregeeritud tunnus aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg) isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg) kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) eluruumi tubade arv (EHR, Statreg) eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR) muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex) aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR) aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR) kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR) aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg) mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA) aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg) töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg) töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) institutsionaalne leibkond (Statreg) sünnikuu (Statreg, RR) leibkonna tüüp (agregeeritud) ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg) tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (EMTAK) mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) mitmel kalendrikuul töötas (MKR) mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) Ametiala (TÖR, MKR, Statreg) ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg) töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg) töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg) kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg) kas isik vahetas aasta jooksul töökohta mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) registreeritud töötu (EMPIS) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) III samba tööandja sissemaksed (MKR) III sambaga liitumise aasta (MKR) Maamaks (MKR) töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) tööandja sotsiaalmaks (MKR) tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus kingitused ja annetused (MKR) koolituskulud (MKR) eluaseme intressid (MKR) eluaseme üür (MKR) maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) maksed erapensioniskeemidesse (MKR) rahaline palgatulu (bruto) (MKR) rahaline palgatulu (neto) (MKR) rahaline palgatulu Eestist (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) varasem rahaline palgatulu (MKR) tunnipalk (MKR) intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus dividendid (MKR) intressid (MKR) intressid (neto) (MKR) kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) erapensionid – agregeeritud tunnus pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) II samba väljamaksed pensionieas (MKR) III samba väljamaksed pensionieas (MKR) II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) kinnisvara või maa renditulu (MKR) kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) eluruumi renditulu (MKR) litsentsitasud (MKR) muu renditulu (MKR) siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg) tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) koondamishüvitised - agregeeritud tunnus koondamishüvitis (EMPIS) tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) koondamisega seotud tulud (MKR)  Lisa 3 Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine Hooldereformi mõju uuringu eesmärk, seaduslikud alused, andmesubjektide ring, andmete töötlemise protsessid ja osapooled ning tulemid on detailselt kirjeldatud teadusuuringus isikuandmete töötlemise taotluses. Uuringu tellijaks ja vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Uuringu sisuliseks läbiviijateks on Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (edaspidi Centar). Uuringu raames ei toimu füüsiliste isiklike aspektide süstemaatilist või ulatuslikku hindamist, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ning ei tehta sellisel hindamisel või andmeanalüüsil põhinevaid otsuseid, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut. Isikuandmete töötlemine toimub kahes osas: registriandmete analüüs ja Statistikaameti andmete kasutamisel. Nii registriandmete kui Statistikaameti andmete kasutamise detailne kirjeldus on toodud taotluses (vt punktid 7, 8). Andmeid kasutatakse sellises mahus ja sellisel määral, mis on vajalikud uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimusküsimustele vastamiseks. Isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmeid töötlevad uuringu raames Sotsiaalkindlustusamet (SKA): 1. Esmalt võtab SKA STARst välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel olnute isikute andmed. 2. SKA lisab STARi üldhooldusteenusel olevate isikute kohta SKAISi päringu alusel vajalikud tunnused pensioni saamisest. 3. SKA genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse umbisikustatud ID ehk UID. 4. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. 5. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele. Uuringu läbiviijatele edastab SKA andmestikud, mis koosnevad vaid päritud andmetest ja UID-st ehk pseudonüümitud andmed. Seega töötlevad Praxis ja Centar uuringu läbiviimisel üldhooldusteenuse saajate pseudonüümitud registriandmeid. Registriandmete analüüsi eesmärgiks on:  Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja kvaliteedile.  Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.  Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad. Isikukoodidega andmestikke Praxisele ja Centarile ei edastata, Praxis ja Centar töötlevad pseudonüümitud andmeid – nii tagatakse, et uuringu läbiviijad ei saa andmeid isikuga otse siduda. Andmepäringud ja pseudonüümine on kavandatud nii, et andmete liikumine on piiratud ja turvaline ning samuti on määratletud tähtaeg, mis ajaks on vaja hiljemalt kõik päringud koos UIDdega kustutada. Uuringu tulemused esitatakse üldistatult, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Statistikaameti andmetest kasutatakse uuringus EUROMODi maksude ja toetuste mikrosimulatsiooni mudeli andmeid (uuringus kasutatav andmekoosseis on esitatud taotluse lisas). Need andmed on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku pandud ning pseudonüümitud, mistõttu erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle uuringu raames kokku ei puututa. Lisaks toimub Statistikaameti andmete töötlemine turvalises teadlaste keskkonnas, mille kasutamisel lähtutakse Statistikaameti konfidentsiaalsustingimustes vastavalt sõlmitavale lepinguga Statistikaametiga. Statistikaameti andmete töötlemiseks on Praxis ja Centar määratlenud, kes uuringutiimi liikmetest neid andmeid töötlevad, arvestades nii varasemat kogemust kui uuringu eesmärke. Uuringu andmetöötluse, s.h isikuandmete töötlemise riskid on maandatud kõigi osapoolte poolt (Praxis, Centar, SKA, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet) selleks vajalike turvameetmete igapäevase rakendamise kaudu. SKA, Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi puhul rakenduvad nende asutuse infoturbe ja andmetöötluse reeglid, mis laienevad neis asutuses kõigi tööülesannete täitmisele. Töötajad on teadlikud turvalise andmeedastuse reeglitest ja võimalustest, kõiki andmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel eesmärgipärasuse, minimaalsuse jt põhimõtteid rakendades. Hinnates isikuandmete töötlemise toimingutega kaasnevaid võimalikke ohte (art. 35 lg 7 p. c) on võetud arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Valitud on turvameetmed ohtude haldamiseks, jääkrisk on madal. Isikuandmeid ei väljastata kolmandatele isikutele, keda ei ole taotluses määratletud, välja arvatud intsidentide ja pöördumiste menetlemiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustele. Logiandmeid töödeldakse vaid tuvastamaks kõrvalekaldeid normaalsest tööprotsessist ja vajadusel intsidendi menetlemiseks. Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõe- mõju tase maandamiseks näosus Moodustatud 1 2 Madal Isikustatud Ametijuhendites ja asutuste isikuandmete andmeid ei tohi põhimäärustes on kirjeldatud kogumile kasutada kogu isikute tegevused, s.h pääsevad ligi organisatsioonis, konfidentsiaalsuskohustused volitamata vaid üksnes seoses isikuandmete töötajad kindlate töötlusega, kui töötajale on (väljaspoolt eesmärkide vastav tööülesanne organisatsiooni) saavutamiseks määratud. selleks volitatud  isikute poolt ja Avaliku sektori töötajad on kooskõlas isikule läbinud andmekaitsealase määratud koolituse ja eksami. tööülesannete täitmiseks. Statistikaameti andmete töötlemisel pääsevad uuringu analüütikud päritavale andmestikule ligi vaid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Statistikaameti andmete kasutamiseks sõlmivad uuringu läbiviijad Kõnealuse uurimisprojekti kaustadesse on juurdepääs vaid neil analüütikutel, kes antud uuringu raames kvantitatiivset mõjude hindamist läbi viivad. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud. Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Moodustatud 1 3 Madal Andmete töötleja Tagada ligipääsuhalduse isikuandmetele peab tagama süsteemide abil juurdepääs kogumile organisatsiooniliste andmetele üksnes selleks pääsevad ligi ja turvameetmete volitatud isikutele (tehnilised volitamata kaudu andmete meetmed, korralduslikud kolmandad töötlemise riskide meetmed ja juhised). isikud maandamise. Lisaks, kõigi andmete edastamine toimub failidena vaid krüpteeritud kujul, mille saab avada vaid kokkulepitud, konkreetseks isikuandmete töötlemiseks volitatud töötaja. Uuringu läbiviijad sõlmivad Statistikaametiga lepingu, kus on määratud ära analüütikute kohustused ja vastutus, sh konfidentsiaalsuskohustus. Uuringus kasutatavad Statistikaameti andmestikud  on juba Statistikaameti poolt varasemalt pseudonüümitud. See tähendab, et isikud, kelle andmeid analüüsitakse, ei ole andmestikus otseselt tuvastatavad. Koodivõtit hoitakse ainult Statistikaametis ja see ei ole kättesaadav teistele osapooltele. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse, uuringu tulemusena valminud tabelid ja joonised alles pärast seda, kui Statistikaameti töötaja on need üle kontrollinud ja taganud, et tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid. Uuringu tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vaid väheste indiviidide kohta, siis agregeeritakse tunnused. Moodustatud 0 2 Madal Kui vastutav Uuringu lõpliku lähteülesande isikuandmete töötleja kasutab alusel on vastutav töötleja kogumi volitatud volitatud töötleja sõlminud uuringu läbiviijatega töötleja töötleb teenuseid (volitatud töötlejaga) lepingu, isikuandmeid isikuandmete milles esitatakse kõik puudulikul kaitse üldmääruse asjakohased tingimused artikli 28 lõigete 2 alusel isikuandmete kaitse ja 4 tähenduses, peab selleks olema üldmääruse artikli 28 lõikes 3 isikuandmete sätestatust lähtudes või kaitse üldmääruse lepitakse muul moel täpsem artikli 28 lõike 3 andmevahetus kokku tingimustele vastav (lähtudes teadusuuringu õigusakt või leping taotluses kirjeldatud (nt ka riigihange, eesmärkidest, tingimustest ja teadusuuringu protsessidest). konkurss) Kuna tegemist on registriandmete töötlusega, peale mida päringud kustutakse, on mõju isikuandmetele ajutise iseloomuga (kasutusse jääb vaid uuringu tulemuste andmestik). Andmete edastamine osapoolte vahel toimub ainult krüpteeritud kujul, samuti on andmevahetuseks õigustatud osapooled ja isikud eelnevalt määratud. Seetõttu võib pidada vähetõenäoliseks, et andmesubjekti isikuandmed saavad kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tekiks varalise või mittevaralise kahju realiseerumise reaalne oht. Uuringus kasutatava EUROMODi mudeli sisendandmestiku säilitamine ei sõltu sellest uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel on osa riikliku statistikatöödest). Uuringus on arvestatud, et Statistikaameti andmed on juba varasemalt pseudonüümitud ning nende töötlemine toimub Statistikaameti turvalises keskkonnas konfidentsiaalsuslepingu alusel (uuringus kasutatava EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus on esitatud taotluse lisas 2). Säilitamine puudutab seega vaid praeguse uuringu jaoks loodud teadlaste keskkonda loodud projektikausta ja uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. Arvestades rakendatud meetmeid on isikule tekkiva võimaliku füüsilise, varalise või mittevaralise kahju (nt maine kahju, rahaline kahju, identiteedivargus või -pettus, diskrimineerimine (pp. 75) tekkimise tõenäosus vähetõenäoline. Kokkuvõtvalt hindame, et riskid on maandatud ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.  Lisa 3 Hea uuringus osaleja! Oleme tänulik, et olete avaldanud valmisolekut osaleda Hooldereformi mõju uuringus. Intervjuude eesmärk on teada saada, milline on rahulolu üldhooldusteenuse tänasest korraldusega ja millised on senised kogemused. Soovime aru saada, millised on peamised murekohad üldhooldusteenuse kasutamisel ning mida on vaja muuta, et suurendada teenusega rahulolu. See aitab teenuseid ja tugisüsteeme muuta tõhusamaks ning vajadustele paremini vastavaks. Meievaheline vestlus on konfidentsiaalne ning intervjueeritavate kontaktid on teada ainult Mõttekoja Praxis ja Rakendusuuringute Keskus Centar uuringurühma liikmetele. Mitte üheski materjalis me Teie isikule ei viita ega kasutata infot, mis võimaldaks seda tuvastada. Vestlus kestab umbes 1 tund ja see toimub Teile sobival ajal ning kohas (telefonis, veebis või näost- näkku kohtudes). Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema. Kui nõustute jätkuvalt uuringus osalema, siis lepime kokku Teile sobiva vestluse aja ja viisi. Heade soovidega Uuringujuht Mõttekoda Praxis Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar  Lisa 5 Teenusesaajate ja lähedastega intervjuu kava (mustand) Sissejuhatus Uuringu eesmärk on hinnata hooldereformi mõju, saada teada, milline on rahuolu üldhooldusteenusega, milline on kasutajate kogemus. Samuti on eesmärgiks teada saada, milliseid muudatusi on vaja, et rahuolu teenusega suurendada. Teeme intervjuusid inimestega, kes on üldhooldusteenusel, et paremini mõista, milline on kasutaja kogemus ja hinnang. Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda. Kas teile sobib, kui salvestame intervjuu? Salvestust kasutame analüüsiks. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse koheselt pärast intervjuu ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte tegemist. Andmete salvestamine on vajalik nende töötlemiseks – kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua me kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, saame hiljem selle veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite. 1. Teenusele jõudmine ja kättesaadavus Kas teenuse saaja viibib hooldekodus oma elukohajärgses KOV-is või teises piirkonnas? Kas teenuse saajal või lähedastel oli valikuvõimalus? Kui kaua on teenuse saaja olnud teenusel? Kui tuldi teenusele pärast 01.07.2023, mis olid peamised põhjused? Kui kaua võttis aega teenusele jõudmine üldhooldusteenusele? Kas enne saadi koduteenust? 2. Igapäevaelu ja tegevused hooldekodus Kui sageli ja mis viisil toimub suhtlus lähedastega? Kas suhtlus KOVi sotsiaaltöötajaga on regulaarne ja toetav? Milliseid huvi- ja vabaajategevusi hooldekodus pakutakse? Kas teenusesaajatel on võimalus käia väljaspool asutust (nt kontserdid, teater, ekskursioonid, lähedaste külastused)? Kui tihti on võimalik käia iseseisvalt või saatjaga õues? 3. Tervis ja isiklikud vahendid Millised tervishoiuteenused on hooldekodus tagatud? Kuidas on korraldatud isiklike ravimite ja hooldusvahendite ostmine? Millisel viisil on isiklikud rahalised vahendid kättesaadavad (päevas, nädalas, kuus)? Kas teenusesaajatele on tagatud nende vajadustest lähtuvad abivahendid (nt kepid, kargud, ratastool, kuuldeaparaadid, inkontinentsitooted)? Kas lähedased on nendest abivahenditest teadlikud? 4. Teenusemaksumus ja hooldusplaan Kui jõukohane on teenuse omaosaluse maksmine teenusesaajale ja lähedastele? Kui suure osa inimene, lähedased maksavad lisaks KOVile teenuse hinnast puudujääva osa? Kui suures ulatuses tasub KOV? Kas hooldusplaan on teenusesaajale ja lähedastele selgitatud? Kas hooldekodu osutab hooldusplaanis kirjeldatud teenuseid ja tegevusi? Milliseid ei osuta? 5. Rahulolu ja ettepanekud Milline on teie üldine rahulolu üldhooldusteenusega (hooldekodu) teenusega? Mis on teie arvates hooldekodu tugevused? Mis meeldib kõige rohkem? Mis ei meeldi või vajaks parandamist? Kas hooldekodu arvestab teenusesaajate ja lähedaste soovide ning arvamustega? Mis peaks hooldekodus muutuma, et rahulolu oleks kõrgem? Mida saaks riik või KOV teha, et olukord hooldekodudes paraneks? 6. Intervjuu lõpp Kas soovite lisada midagi, mida me ei küsinud?  Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti STAR1 andmed Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed Päring 1: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse Päring 5: STAR1 üldhooldusteenuse kehtinud abinõu (ööpäevaringne päringute 1–2 isikute üldhooldusteenus) rakendamiste andmed 2022–2025 pensionide andmed (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised) perioodil 2022–2025 Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Isikukood*, UID - pensioni liik - Sugu kolmekohalise - Sünniaeg: kuu, aasta koodina, koodi nimi - Surmaaeg: kuu, aasta - määratud pensioni summa (kuu), eurot Menetluse andmed: - väljamakstud - UID pensioni summa - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond, (kuu), eurot vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - väljamakse kuu, - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje aasta sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik, maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel - Abinõu rakendamise alguse kuu ja aasta - Abinõu rakendamise lõpu kuu ja aasta (kui on abinõu rakendamine lõppenud) - Abinõu rakendamisel teenuseosutamise koha aadress (täielik) - Abinõu rakendamisel teenuseosutaja registrikood Teenuse rahastamise allikad: - UID - Teenuskoha maksumus kokku, eurot - Inimese omaosalus, eurot - KOVi osalus, eurot - Muu (sh alates 2023. II poolaasta väiksema sissetuleku hüvitis), eurot - Kulu alguse ja lõpu kuupäev - Kulu kirje loomise (sisestamise) kuupäev Päring 2: Üldhooldusteenuse saajad – sisestamiste andmetest teenuseosutajate sisestatud andmed perioodil 2022–2025: - Viide isikule (UID) - Sisestamise kuupäev - Teenuseosutaja registrikood - Teenuseosutamise koha aadress (täielik) - Teenuse alguse ja lõpu kuupäev Päring 3: Kohalike omavalitsuste määratud toetused: üldhooldusteenuse saajad (abinõue rakendamised üldhooldusteenusele suunamiseks ehk päring 1 ja teenuseosutaja sisestamised ehk päring 2) ning abinõu tüübi: toetuse rakendamine perioodil 2022–2025:  - UID - Abinõu tüüp: toetus - Abinõu meede: Abivajaduse hindamisega seotud toetused ja Abinõu alammeetmed: o Hambaravitoetus, o Hooldekodutoetus, o Majutustoetus, o Muu toetus, o Prillitoetus, o Ravimitoetus, o Taastus-ja hooldusravi toetus, o Tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus, o Tehnilise abivahendi toetus, o Tervisetoetus (üldine), o Tervishoiuteenuse toetus, o Toetus toimetuleku tagamiseks (kohalik), o Toitlustustoetus; - Abinõu meede: Muu toetus ja Abinõu alammeede: Muu toetus - Abinõu meede: Sihtgrupist tulenevad toetused + Abinõu alammeetmed: o Hambaravitoetus, o Prillitoetus, o Puudega inimese toetus, o Ravimitoetus, o Tervisetoetus, o Toetus eakatele, represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele, o Toetus isiklike kulude katmiseks; - Abinõu rakendamise alguse- ja lõpukuupäev - Tegeliku kulu summa ja kuluperiood (kuu, aasta ehk mis perioodi eest maksti), eurot Päring 4: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kõik pöördumised perioodil 2022–2025 (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised): Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Sugu - Sünniaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta Menetluse andmed: - UID - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond, vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik, maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel (tagasi võetud, arhiveeritud, passiivne, lõpetatud, aktiivne, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud, automaatne lõpetamine, algatatud) *isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijatele (Centarile ja Praxisele). Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh jah tema nimi ja kontaktandmed)? Kas on olemas eetikakomitee otsus1? ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Ketlin Mõru, [email protected] 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) (uuringu sisuline läbiviija), registrikood Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja 11343217, Rataskaevu 2 – 6, 10123 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Epp Kallaste, [email protected] telefon: +372 56667440 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) läbiviija), registrikood 90005952, Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn telefoninumber Kontaktisik: Hede Sinisaar, [email protected] telefon:+372 56958309 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected] telefoninumber telefon 612 1360 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet, registrikood 70000332, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tatari tn 51, 10134 Tallinn Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik: Rauno Temmer, telefoninumber [email protected], 625 9135 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille alus? läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi mis on kooskõlas teadus- ja viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil arendustegevuse korralduse seaduse § läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja kõigi ministeeriumide ülesandeks on arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendusprojekti avamise otsus, leping vms. arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja  sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu eesmärgiks on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule ning esitada ettepanekud süsteemi parendamiseks. Uuringu on tellinud riigihankena Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu lõppeesmärgiks fookuses on esiteks hinnata, kuidas reform on mõjutanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja rahastust ning millist mõju on see avaldanud kohalike omavalitsuste halduskoormusele. Samuti on eesmärgiks selgitada välja, kas ja kuidas on reform mõjutanud hooldekodude hinnastamist ja kvaliteeti, sh töötajate arvu ja töötingimuste nõuete täitmist. Kolmandaks uuringu eesmärgiks on kaardistada, millised on Eestis ja mujal Euroopas rakendatavad head praktikad ning millised lahendused võiksid sobida Eestile pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Täpsemalt on uuringu eesmärke, ülesandeid, kuid ka tellija ootusi metoodikale kirjeldatud uuringu hanke tehnilises kirjelduses (vt lisa 6). Eeltoodud eesmärkidele vastatakse uuringus kolme uurimusülesande abil, mis laiemalt jagunevad järgmiselt:  I uurimisülesanne – kohalike omavalitsuste (KOV-de) dokumentatsiooni ja olemasolevate andmete analüüs, sh pakutavate sekkumiste ja tugisüsteemide kaardistamine ja analüüsimine. Uurimusülesandes kasutatakse kohalike omavalitsuste raamatupidamise andmed, Sotsiaalministeeriumi/Sotsiaalkindlustusameti H- ja S-veebi sotsiaalhoolekande statistiliste aruannete andmed, majandustegevuse registri ja äriregistri avalikke andmeid ning Statistikaameti avalikus andmebaasis avaldatud rahvastiku näitajaid. Sellesse uurimusülesandes kasutatakse lisaks avalikele ja agregeeritud andmetele ka Sotsiaalkindlustusameti STAR/SKAIS registriandmeid.  II uurimisülesanne – täiendavate andmete kogumine sihtrühmadelt, et hinnata üldhooldusteenuse kvaliteeti, hinnakujundust, kättesaadavust, hooldereformi mõju üldhooldusteenusele ja alternatiivsetele teenustele (nagu koduhooldus) ja tulevikuvaadet. Esmalt viiakse sekkumisloogika ja uuringu järgmiste uurimusülesannete täitmiseks läbi intervjuud poliitikakujundajatega (nt hooldereformi eesmärgid, kitsaskohad, parima praktikad, tulevikuvaade jne). Sellesse uurimusülesandesse kuulub KOV-ide ja teenuseosutajate küsitlus (isikuandmeid ei koguta), süvaintervjuud üldhooldusteenuse saajate ja nende lähedastega (nõusoleku alusel) ning üldhooldusteenuse osutajatega (8 intervjuud). Ametialaste süvaintervjuude/fookusgruppide, küsitluste läbiviimisel (KOV- ide, teenuseosutajatega) kasutame kontakteerumisel avalikke kontaktandmeid. Oleme teadlikud soovitusest kontakteeruda üldisel e-kirja aadressil, et mitte üleliigselt koormata asutuste ja KOVde esindajaid, kuid uuringu eesmärki silmas pidades on asjakohasem kontakteeruda sotsiaalkaitse valdkonna eest vastutava inimesega või teenuseosutaja juhatajaga.  III uurimisülesanne – välisriikide praktika analüüsimine, mis hõlmab nii dokumendianalüüsi, kirjanduse analüüsi kui ka välisriikide ekspertidega intervjuude läbiviimist.  IV uurimisülesanne – eesmärgiks on sünteesida eelnevate uurimusülesannete ja tegevuste tulemused, töötada välja võimalikud lahendused ja ettepanekud ning nende valideerimine sidusrühmade esindajatega (nt tellija moodustatud juhrühmaga). Selle uurimusülesande osaks on ka Statistikaameti EUROMOD-i maksude ja toetuste mudeli kasutamine. Isiku nõusolekuta töödeldakse isikuandmeid I uurimusülesandes Sotsiaalkindlustusameti STAR/SKAIS registriandmete analüüsis ning IV uurimusülesandes EUROMODi maksude ja toetuste mudeli (mudeli andmed pseudonüümitud) kasutamisel. Isiku nõusolekuta isikuandmete (sh pseudonüümitud andmete) töötlemine uuringus on vajalik, et (vt ka taotluse punktid 5 ja 6):  Anda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja kvaliteedile.  Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad.  Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad. Kokkuvõttes kirjeldame selles taotluses eelkõige isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi ja tegevusi ning süvaintervjuude läbiviimist üldhooldusteenuse saajate ja nende lähedastega, kuid muid kasutatavaid meetodeid ja allikaid detailsemalt ei kirjelda. Uuringus käsitleme teemasid, mis puudutavad teenuseid ja sekkumisi, mis on suunatud hooldust vajavatele inimestele ning seega käsitleme kaudselt inimese tervisega seotud teavet (nt abivajaduse hindamine; suur hooldusvajadus). Samuti sisaldab EUROMODi maksude ja toetuste mudeli tervisega seotud toetuste ja hüvitiste andmeid. Uuringu läbiviimisel järgime nii tervisega seotud andmete kasutamisel kui uuringus tervikuna teaduseetika põhimõtteid. Lisas 3 on esitatud ka andmete töötlemise ja riskide maandamise meetmed, mis lähtuvad nii uuringu metoodikast kui uurimusülesannetest. Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, sh kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registrite ja Statistikaameti andmeid. Uuringu eesmärkide täitmiseks viiakse läbi küsitlus kohalike omavalitsuste ja üldhooldusteenuse osutajate seas (isikuandmeid ei koguta). Samuti viiakse läbi KOVide fookusgruppide intervjuud, süvaintervjuud teenuseosutajate, teenusesaajate ja teenusesaajate lähedastega. Süvaintervjuud toimuvad nõusoleku alusel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu eesmärkide täitmiseks on vaja töödelda isiku nõusolekuta pseudonüümitud isikuandmeid järgmistest allikatest: I. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) registriandmed (STAR ja SKAIS). II. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed Statistikaametis. Nende töötlemise vältimatus uuringu eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud järgnevalt: I. SKA registriandmed. Uuringule püstitatud uurimisküsimused nõuavad, et hindaksime hooldereformi mõju väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) kättesaadavusele, rahastusele ja halduskoormusele nii teenusesaajate, kohalike omavalitsuste kui riigi vaates. Seda pole võimalik hinnata ilma isiku kaudset tuvastamist võimaldavate registriandmeteta, mis seotakse ühe inimese teenuse- ja toetuseepisoodide tervikuks. STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine on vajalik järgmistele uurimisküsimustele vastamisel: 1. Üldhooldusteenuse maht ja dünaamika isikute tasandil. Uuringu üks keskseid eesmärke on hinnata üldhooldusteenuse saajate ja teenusekohtade arvu muutust ajas ning reformi mõju teenuse kättesaadavusele. Selleks on vaja isikupõhiselt tuvastada, isikute arv perioodil (2022–2025), kes olid üldhooldusteenusel, millal teenus algas ja lõppes. Agregeeritud andmed (ainult teenusekohtade või juhtumite arv) ei võimalda eristada, kas muutused tulenevad uute inimeste lisandumisest või sama inimese korduvatest teenuseepisoodidest. 2. Teenuse maksumuse ja kulude jaotuse analüüs isiku tasandil. Hooldereformi mõju hindamise eesmärgiks on analüüsida, kuidas jagunevad üldhooldusteenuse kulud kohaliku omavalitsuse, teenusesaaja omaosaluse, väiksema sissetuleku hüvitise ja muude toetuste vahel. STARist on vaja koondada mujal puuduv info teenusekoha hinna, KOV-i osa ja isiku omaosaluse kohta, samuti muude KOV-i toetuste kohta. SKAISist on vaja sama isiku pensioni ja teiste asjakohaste toetuste andmeid, et hinnata, kui suure osa inimese sissetulekust moodustab omaosalus ja kas väiksema sissetuleku hüvitis täidab eesmärki tagada teenuse rahaline kättesaadavus. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood registripidaja juures) kasutamine on vältimatu selleks, et samale inimesele kuuluvad teenuse- ja sissetulekuandmed kokku siduda. Uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul, kuid ilma isikukoodita ei saa SKA andmeid omavahel ühendada. 3. Teenusele jõudmise teekond ja KOVide roll. Uurimisküsimused sisaldavad küsimusi inimeste jõudmisest üldhooldusteenusele kohaliku omavalitsuse suunamisega ja suunamiseta. Samuti on vaja hinnata, kuidas muutus KOVide halduskoormus ja  rahastamise vajadus. Selleks on jagada teesnusesaajad selle järgi, kas teenus on osutatud KOVi suunamisel või ilma, milline on olnud rahastusallikate kombinatsioon ning kuidas erinevad KOVid praktikat rakendavad. Sellises lõikes andmeid muudes allikates peale STARi pole. 4. Teenuse geograafiline kättesaadavus ja elukoha kaugus teenusekohast. Uurimisküsimustele vastamiseks tuleb analüüsida, kas kehtivad piirmäärad ja reform tervikuna tagavad üldhooldusteenuse kättesaadavuse mõistlikul kaugusel inimese elukohast. Selle analüüsimiseks on vaja võrrelda inimese elukohta enne teenusele asumist teenuse osutamise kohaga. STARist on vaja teenuseosutaja ja teenusekoha aadressi (või KOVi/omavalitsusüksust) ning sellele eelnevat isiku elukoha aadressi või administratiivset üksust. Isikupõhisus on vajalik, et saaks hinnata, kui kaugele kodukohast konkreetne inimene teenusele läheb. Agregeeritud KOV-tasemel andmed ei võimaldaks teha vahet KOVide sisestel erinevustel (nt linna ja valla eri piirkonnad). 5. Tulemuste esitamine KOVide kaupa ja piirkonniti diferentseeritult. Uuringu lähteülesanne eeldab tulemuste esitamist kohalike omavalitsuste lõikes ja Eesti kaardil. Selleks on vaja isikutasandil määrata iga teenusesaaja elukohajärgne KOV ja teenuse osutamise KOV ning seejärel arvutada koondnäitajad (teenuse kasutus, kulude jaotus, teenuse kaugus) KOVide kaupa. Isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine registripidaja juures (isikukood, elukoha aadress) on vajalik selleks, et sama inimese kohta käivad kirjed andmekogudes leitaks üles ja see võimaldab analüüsis koondada inimesed KOVide kaupa; uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul. Kokkuvõttes on STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik selleks, et vastata lähteülesandes püstitatud uurimisküsimustele hooldereformi mõju kohta üldhooldusteenuse kättesaadavusele, hinnale, rahastusele ja KOVide halduskoormusele. Ilma isikupõhise sidumiseta registripidaja juures saaksime hinnata üksnes üldisi mahunäitajaid ja analüüsida teenuseid teenusepakkujate asukoha järgi H-veebi sisestatud andmetel, kuid mitte elukoha KOV-ide parktikaid, omaosaluskoormust, rahalist toimetulekut ning teenuse kaugust elukohast. Uuringu läbiviijad töötlevad SKA-st saadud andmeid juba pseudonüümitud kujul, st isikuid ei ole võimalik otse tuvastada, kuid registripidaja jaoks on isikukoodi kasutamine vajalike seoste loomiseks vältimatu. II. EUROMOD. Kuigi STAR-i ja SKAISi registriandmetele tuginev analüüs annab teavet, kui paljud inimesed teenust saavad ning milline on üldine kulude jaotus, siis see ei sisalda teenusesaajaga seotud muid taustatunnuseid ega tema (nt keskmine netosissetulek, leibkonna ehk lähedaste teavet olemasolu). Seega ei ole ainult STAR-i ja SKAISi registriandmete alusel võimalik vastata hanke tehnilises kirjelduses toodud küsimusele: „Kui jõukohane on teenuse saajatele nende poolt kaetava osa maksmine?“ ning analüüsida, milline on vanemaealiste sissetulekute ebavõrdsus, et sellega arvestada uuringu lahendusettepanekute väljatöötamisel („Kuidas tuleme toime suure vanemaealiste ebavõrdsusega?“). EUROMOD andmestik sisaldab informatsiooni teenusesaajate sissetulekute kohta ja võimaldab seda võrrelda teenuse omaosaluse suurusega. Kui teenusesaajal on lähedasi – ülalpidamiskohustuslasi, siis tasub puuduoleva summa tema lähedane. Seetõttu on on oluline analüüsida ka teenuse rahalist kättesaadavust lähedaste vaatest ja ka omaosaluse võimaliku muutuse (nt omaosaluse kasv/vähenemine) mõju leibkondade toimetulekule, sest see võib omakorda mõjutada nende teenusest loobumist/teenusele liikumist, hoolduskoormust jne. Analüüsi käigus ei looda teenuse saajaid või lähedasi iseloomustavaid detailseid profiile, vaid tuginetakse üldistele näitajatele (nt keskmine leibkonna sissetulek ja selle muutus lähtuvalt stsenaariumist, suhtelise vaesuse määr ja selle muutus, keskmine pension teenusesaajate hulgas võrreldes omaosaluse määraga, ebavõrdsuse muutus jne), et vastata allolevatele küsimustele (vt uurimusküsimused a.-d. ja nende detailsem kirjeldus). kas ja millisel moel on teenus rahaliselt kättesaadav nii teenusesaaja kui tema lähedaste vaatest. Ka ei ole võimalik vaid registriandmetel analüüsida, kuidas võimalikud lahendusettepanekud mõjutavad teenuse saaja ja tema lähedaste majanduslikku toimetulekut ning olenevalt lahendusettepanekutest ka mõju riigi eelarvele. Seega on EUROMODi analüüsi eesmärgiks on toetada järgmistele uurimusküsimustele vastamist: a. Milline on võimalike poliitikamuudatuse eeldatav mõju riigieelarve tuludele (maksu laekumine)? b. Milline võimalike poliitikamuudatuste eeldatav mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? c. Milline on täna omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? d. Milline on omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) muudatuse mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? Nendele uurimusküsimustele vastamiseks on sobilik analüüsis kasutada EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmed. EUROMOD mudelis on olemas informatsioon hooldekodus viibimise kohta, samuti andmed inimese taustatunnuste ja sissetulekute kohta. Lisaks on võimalik eristada samas hooldekodus elavaid inimesi. Kuigi EUROMODis ei ole andmeid praeguste üldhooldusteenusega (hooldekodukohaga) seotud kulutuste kohta, on võimalik EUROMODiga analüüsida erinevate rahastusettepanekute mõju (näiteks hoolduskindlustuse rakendamise mõju või maksulaekumise muutumist lähtuvalt rahvastiku vananemisest). Kuna andmetes on olemas ka hooldekodus oleva inimese pereliikmete andmed (lapsed, elukaaslane), siis nende sissetulekute analüüsimine võimaldab hinnata, kuidas neid mõjutaks erinevas suurusjärgus hooldekodukohatasu maksmine või milline oleks erineva omaosaluse (suurusjärgud) korral mõju vaesusele ja sissetulekutele. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete kasutamiseks, sest: e. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. f. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonüümima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. g. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd on vaja hinnata, mõju erinevatele leibkonnatüüpide, sh mõju majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadele (nt üksikvanemad, kes on lastega leibkondadest kõige enam suhtelisest vaesusest ohustatud). Lähedase üldhooldusteenuse maksumuse toetamine võib nende olukorda veelgi halvendada. Statistikaameti erinevates küsitlusuuringud aga ei hõlma institutsionaalseid leibkondi ning teisalt on ka teatud leibkonnatüüpe kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks. h. EUROMODi mudeli registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik  mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Ka suhtelise vaesuse määra ja vanemaealiste sissetulekute ebavõrdsuse näitajate arvutamine eeldab kogu andmestiku olemasolu. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest. i. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi mudeli sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla, kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased. Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu eesmärke. Kuivõrd SKA registriandmete analüüs ja EUROMODi mudeli analüüs ei võimalda analüüsida teenusesaajate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsuste hinnanguid üldhooldusteenuse osutamisest, siis viiakse uuringus läbi süvaintervjuud nii teenusesaajate kui lähedastega (isiku nõusolekul), samuti teenuseosutajatega. Süvaintervjuud isiku nõusolekul Teenusesaajate ja nende lähedaste intervjueerimise eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused võiksid suurendada teenust saavate eakate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste rahulolu. Hooldereformi mõju teenuse saajate vaatest saame hinnata seeläbi, kas hooldereformile seatud eesmärgid on praegu teenusesaajatele endiselt probleemiks või selliseid probleeme, mida hooldereformiga lahendada loodeti, praegu enam ei esine. Seeläbi saame hinnata, kuivõrd on intervjueeritavatele probleemiks hooldekodude hind ja kättesaadavus. Teenusesaajad ja nende lähedased (10–12 värbame eelistatult intervjueeritud teenuseosutajate kaudu. Seeläbi tagame (vähemalt osaliselt) teenusesaajate ja nende lähedaste valimi mitmekesisuse vastavalt teenuseosutajate profiilile – sealhulgas linnas ja maal, erineva suurusega hooldekodus ning nii KOV-i omandis kui eraõiguslikus asutuses teenust saavad vanemaealised. Juhul, kui teenuseosutaja ei soovi osaleda värbamises või ei saa teenusesaajatelt kontakteerumiseks nõusolekut, kasutame alternatiivselt teenusesaajate intervjueeritavate leidmiseks lumepalli meetodit (nt kasutades uurimisrühma ja nende tuttavate kontaktvõrgustikku või sotsiaalmeedia reklaame). Teenusel viibivate isikute värbamiseks tutvustavad teenuseosutajad teenusesaajatele uuringut (selleks on võimalik kasutada lisas 7 esitatud uuringus osaleja infolehte) ning küsivad nõusolekut temaga kontakteerumiseks. Ideaalis edastavad teenuseosutajad kuni kahe nõusoleku andnud teenusesaaja telefoninumbri või lepivad nendega kokku intervjueerimise aja teenusesesaaja viibimispaigas. Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta (vt ka lisad 4, 5 ja 7). Juhul, kui teenusosutaja annab teenusesaaja telefoninumbri intervjueerimise kokku leppimiseks, siis kasutame seda teenusesaajatega ühenduse võtmiseks (vt lisad 4). Kuna paljudel vanemaealistel ei pruugi olla võimalust ja/või digipädevust e-posti kasutamiseks, siis on telefon hea lahendus intervjuu kokku leppimiseks. Tutvustame esmalt uuringu sisu ja eesmärki ning lepime kokku intervjuu toimumise aja. Edastame või kirjeldame uuringus osalemise tingimusi (lisa 7). Seejuures juhime tähelepanu, et intervjuu andmise järel töötleme antud vastuseid, sh ka neid, mis võivad puudutada üldhooldusteenuse saaja terviseseisundiga seotud teavet (nt abivajadus, hooldusvajadus). Alternatiivina lepib teenusepakkuja nõusoleku küsimisel juba kokku ka intervjueerimiseks sobiva aja ning annab meile info intervjueeritava ja talle sobiva intervjueerimise aja kohta. Vajadusel võib üldhooldusteenusel viibiva isiku intervjuul osaleda ka tema lähedane. Lähedase kaasamise vajadust arutame teenusesaajaga telefoni teel enne intervjuu aja kokkuleppimist või otsustab teenusepakkuja teenusesaajaga intervjuu kokku leppimisel lähedase osalemise. Lähedase osalemine aitab vajadusel toetada suhtlemist ja täpsustada vastuseid, säilitades samal ajal fookuse teenusesaaja kogemusel. Lähedase roll on toetav (nt terviseseisundist tulenevatel põhjustel, sh kuulmislangus) ning selline intervjuu liigitub üldhooldusteenust saava isiku intervjuu alla. Lähedasi värbame sama meetodiga, kui teenusesaajaid – esmase lähenemisena kasutame teenusepakkujate abi, mida vajadusel täiendame lumepalli meetodiga. Lähedaste värbamisel palume teenusepakkujal pöörduda selliste inimeste poole, kes ei ole intervjueeritavate teenusesaajate lähedane, et tagada esinduslikum ja mitmekülgsem vaade üldhooldusteenuse hetkeolukorrast ning tulevikuootustest. Kui lähedasel on võimalus intervjuus osaleda veebi vahendusel, intervjueerime veebi teel. Kui see ei ole võimalik, siis lepime kokku alternatiivse intervjueerimise viisi (telefoni teel või näost-näkku intervjuu intervjueeritavale sobivas asukohas). Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt (vt lisa 4). Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi (sh teenusesaaja terviseseisundit puudutav teave) ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 7). Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudega kogutakse andmeid vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks (vt intervjuukava lisa 5). Kui intervjuuga nõus olnud isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu läbiviimist anonüümne nimi/kood. Seega intervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse koheselt pärast intervjuu ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte tegemist. Lähtume läbi viidavate teenusesaajate ja lähedaste intervjuude analüüsi koostamisel ja tulemuste avaldamisel Eesti heast teadustavast ning Euroopa teadlaste eetikakoodeksist (ALLEA). Intervjuude puhul on oluline tagada, et need ei põhjustaks üldhooldusteenusel olevatele inimestele ja lähedasele kui intervjueeritavale asjatut koormust või muid ebamugavusi. Intervjuud viiakse läbi poolstruktureeritud formaadis, võimaldades osalejal oma mõtteid vabalt väljendada. Intervjuukatkete kasutamisel uuringuaruandes viitame intervjueeritavatele üldistatult ning andmete kogumisel ja analüüsi läbiviimisel lähtume minimaalsuse põhimõttest. Jälgime, et tagatud oleks vanemaealiste väärikas kohtlemine ja huvide kaitse. Vanemaealisi intervjueerides lähtume järgmistest põhimõtetest:  Intervjueeritavat koheldakse lugupidavalt ja väärikalt. Väldime suhtlusviise, mis võivad mõjuda alavääristavalt või hoolimatult. Ei kasutata elderspeak’i – see tähendab, et hoidutakse kõne aeglustamisest, liigsest lihtsustamisest, lapsemeelsest intonatsioonist või asjatust hääle tõstmisest, kui see ei ole tingitud konkreetsest kuulmisraskusest või erivajadusest.  Intervjueerimisstiili kohandatakse paindlikult vastavalt intervjueeritava individuaalsetele võimetele. Vajadusel sõnastatakse küsimused ümber või jagatakse mitmeks osaks, ent säilitatakse neutraalne ja väärikas toon. Kui intervjueeritav kaldub teemast kõrvale, suunatakse vestlust delikaatselt ja kannatlikult.  Intervjuu viiakse läbi intervjueeritava tempos ja turvalises õhkkonnas. Teeme vajadusel pause, võimaldame puhkust ning kasutame piisavat ajavaru, et vältida survet intervjuu „ära tegemiseks“.  Kuulmis- või muude sensoorsete raskuste korral räägitakse selgelt, aeglaselt ja võimalikult näost näkku, ent mitte valjuhäälselt ega liialdatult. Samuti jälgitakse, et keskkond oleks võimalikult müravaba ja privaatsust võimaldav.  Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta.   Arvestatakse hooldusteenusel viibimise eripäradega. Intervjuud planeeritakse nii, et need ei langeks kokku söögi-, ravimi- ega puhkepausidega ning oleksid kooskõlastatud hooldustöötajatega, kes tunnevad intervjueeritava igapäevast rutiini.  Intervjuud ei viida läbi üksnes teadmisvajadusest lähtudes, vaid ka empaatiast ja austusest. Iga vestlus on võimalus anda vanemaealisele inimesele tunne, et tema kogemus ja arvamus on olulised. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele), kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud süsteemi parandamiseks ning neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on kaasatud ka Sotsiaalkindlustusamet. Uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu tulemused toetavad eesmärki, et teenused võimaldaksid saada vajadustele vastavat abi ning vähendaksid lähedaste hoolduskoormust. Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vajadusel vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda nii sihtrühmale kui riigile. Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: „Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ ning selle tegevussuunda: „minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine“. Uuringu tulemused toetavad lahenduste leidmist arengukavas esitatud väljakutsele: „Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.“, Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks. Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle punkti all planeeritud hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, kuid ka investeeringud taristu ajakohastamisse ning tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamiseks sotsiaalsektoris. Samuti on uuring kooskõlas sotsiaalkaitse (sh pikaajalise hoolduse) korralduse uuendamisvajadusega, arvestades ühiskondlikke muutusi ning hoolduskoormusega elanike osatähtsuse vähendamise eesmärgiga. Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba 18. põhimõtte järgi on igaühel õigus kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised teenused. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65- aastased ja vanemad) elanike seas. Euroopa Liidu hooldusstrateegia pikaajalise hoolduse soovituse eesmärgiks on muuta pikaajaline hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Muuhulgas on eesmärgiks tagada pikaajalist hooldust vajavate inimestele väärikas elatustase, laiendada  professionaalsete hooldusteenuste valikut (sh kodu-, kogukonna- ja institutsionaalne hooldus) ning vähendada piirkondlikke erinevusi. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on läbi viinud avaliku hanke ning sõlminud töövõtulepingu eduka ühispakkujaga (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejateks on Centar ja Praxis. Uuringus viiakse läbi registriandmete analüüs, mis põhineb SKA (andmeandja) registrite (STAR, SKAIS) andmetel, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs ja modelleerimine. SKA registritest väljavõetud andmed pseudonüümitakse ehk igale isikukoodidele genereeritakse umbisikustatud unikaalne kood ehk UID (andmekoosseis on esitatud taotluse lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. SKAle esitatavas päringus palume koondada andmed, mis on registripidajal juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. SKA teeb registritest päringu vaid statistiliseks analüüsiks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüsiks vajalike andmete päring tehakse minimaalsele andmekoosseisule (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaametil tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid ega andmetöötlust. EUROMODi mudeli andmestik on varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) 4 . Uuringus kasutame EUROMODi uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringus kasutatav EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis on kirjeldatud taotluse lisas 2. Statistikaamet annab volitatud töötlejatele andmete kasutamise võimaluse turvalisel viisil RDP- keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele teeb Statistikaamet teadlaste keskkonnas uuringu kausta, millele pääsevad ligi vaid uurimistööga seotud isikud. EUROMODi andmeid analüüsivad EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Näiteks on Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamisse ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii 4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.  andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nii Praxise kui Centari uuringutiimi liikmed osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii kogu rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu eesmärkide saavutamist kahjustamata isikuid, kelle andmeid analüüsitakse. Olemasolevate registriandmete ja EUROMOD-i andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba registripidajal olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames. Nende andmete kogumiseks ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi ega õigusi. Andmesubjektidelt, teenusesaajad ja lähedased, kogutakse intervjuudega andmeid minimaalsel määral, nendes uurimusküsimustes, millele ei ole varem kogutud andmete töötlemisega vastata. Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudes kogutakse teavet (vt lisa 5) hooldereformi ja võimalike lahendusettepanekute mõju hindamiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Sotsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside info avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärgi, andmekoosseisu ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isiku nõusolekuta isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsis registriandmete analüüsi ja EUROMODi maksude ja toetuste mikrosimulatsioonil põhinevat analüüsi. Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad isiku nõusoleku alusel. Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised Sotsiaalkindlustusameti (registripidaja) registrid:  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. SKA võtab STARist välja perioodil 2022–2025 üldhooldusteenusel olnud isikud ja 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  nende andmed ning genereerib neile isikukoodile vastava pseudokoodi (UID). 2. SKA võtab loetelu punktis 1 nimetatud isikutele SKAISi päringuga pensioni saamise andmed ja asendab isikukoodd pseudokoodidega (UID). 3. SKA eemaldab andmetest isikukoodi. 4. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviijatele ehk Centarile ja Praxisele. 5. SKA ei edasta pseudokoodi-isikukoodi võtit Centarile ega Praxisele, kuid säilitab selle uuringu lõpuni, et vajadusel andmepäringu tulemusi täpsustada ja kontrollida. 6. Centar ja PRAXIS analüüsivad pseudonüümitud andmeid. Andmeid hoitakse Praxise OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10). Andmetele pääsevad ligi vaid uurimistiimi liikmed. Kolmandatele isikutele saadud andmestikke ei edastata. 7. Pärast uuringu lõppu teavitab uuringu läbiviijate kontaktisik SKA-d sellest, et uuringu jaoks saadud andmete töötlemine on lõpetatud ja andmed kustutatakse. Seejärel kustutab SKA andmepäringu tarbeks loodud isikukoodide ja pseudokoodide vastavustabeli. Uuringu läbiviija valduses olevad andmed kustutatakse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui tellija on uuringu lõppraporti vastu võtnud ja uuringu tutvustused on läbi viidud, eelduslikult 2026. aasta lõpuks (sõltuvalt lõppraporti vastuvõtmise ajast). Kustutamistähtaja määramisel on arvestatud, et nimetatud ajavahemikus võib tõusta vajadus andmekvaliteedi kontrollimiseks ja tulemuste täpsustamiseks tellija kommentaaride alusel. Täpsustusvajadus võib ilmneda kuni lõppraporti lõpliku vastuvõtmiseni, sh andmeanalüüsi ja tellija tagasiside käigus. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmete kasutamise protsess: a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on Statistikaametil kokku pandud ja pseu- donüümitud juba varasemalt riikliku statistika tööde käigus Rahandusministeeriumi telli- musel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). Käesoleva uuringu käigus ei ole tarvilik siduda kokku täiendavaid andmeid, kasutatakse juba olemasolevat pseudo- nüümitud andmestikku. EUROMODi sisendandmed sisaldavad erinevate registrite and- meid, mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3. b) EUROMODi mudeli pseudonüümitud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötle- jatele (Praxisele ja Centarile) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku- mise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (Praxis või Centar) teeb andmete päringu taotluse Statistikaame- tile6.  Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele ja Centarile analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast välja saatmist konfidentsiaalsuse kont- rolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Isiku nõusolekul andmete kogumine: Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad isiku nõusoleku alusel. Uuritavatelt kogutud andmed anonüümitakse ja tulemusi esitatakse kujul, mis ei võimalda isikute otsest tuvastamist. Täpsemalt on süvaintervjuude läbiviimist teenusesaajate ja lähedastega kirjeldatud punktis 5. Uuringu lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et 6 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Isiku nõusolekul andmete kogumisel on sihtrühmaks üldhooldusteenuse saajad ja lähedased. Sotsiaalhoolekande aruande keskkonna H-veeb andmetel oli 2024. aasta lõpus 11 448 inimest, kes olid väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ning majandustegevuse registri andmetel oli üldhooldusteenuse osutajaid 170 (kehtiv tegevusluba). Isikuandmeid valimi koostamiseks ei pärita (vt süvaintervjuude läbiviimine isiku nõusolekul punktis 5). Isiku nõusolekuta andmete töötlemisel ehk SKA registriandmete analüüsis ja EUROMODi mudeli kasutamisel on valimi suurused järgmised:  SKA registriandmete analüüsis töödeldakse üldhooldusteenuse saajate andmeid: Sotsiaalministeeriumi H-veebi andmetel oli 2024. aasta lõpus üldhooldusteenusel 11 448 inimest.  EUROMODi mudeli kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. STAR/SKAIS registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2022–2025 (vt taotluse lisa 1). EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt taotluse lisa 2). 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). STAR/SKAIS registriandmete koosseis on registrite lõikes esitatud taotluse lisas 1. Vähendamaks otsese tuvastamise võimalusi agregeerime vanuse ja elukoha näitajaid mõnevõrra. Täpse sünniaja asemel tehakse analüüs sünnikuu ja -aastaga. Inimese elukoha aadress agregeeritakse sihtnumbri tasemele. Statistikaameti EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud taotluse lisas 2. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. SKA registriandmete analüüsis kasutatakse andmeid järgmistest registritest:  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR),  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järg- nevatest registritest:  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus- laste register);  Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);   Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe- tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta- mise register, töötuskindlustuse andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info- süsteemi andmed);  Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);  Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);  Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs- teemi andmed, äriregister);  Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. SKA teostab STARi ja SKAIS päringud ning loob igale isikukoodile pseudokoodi (UID) (vt ka osa 8). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümimise tegi Statistikaamet. Pseudonüümimise võtmeid uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. SKA registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1. EUROMODi mudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis, mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 2 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. SKA registriandmete analüüs: STAR/SKAIS registriandmete pseudonüümimise võtme loob ja hoiab kuni uuringu lõppemiseni SKA (vt ka osa 8). Uuringu eesmärgi saavutamiseks teostatud päringud koos UID vastavusega kustutab registripidaja/andmeesitaja (SKA) peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava teate, hiljemalt kahe kuu jooksul lõppraporti vastuvõtmisest alates (eeldatavalt 2026. aasta lõpuks). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmed pseudonüümis varasemalt Statistikaamet. Pseudonüüimise võtit uuringu läbiviijatele (Praxis ja Centar) kättesaadavaks ei tehta ja Statistikaamet säilitab koodivõtit vastavalt riikliku statistika regulatsioonile. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. SKA kustutab teostatud registrite päringud koos UID vastavusega peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava teate. Teostatud päringud koos UID vastavusega kustutatakse kahe kuu  jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist (olenevalt lõppraporti vastuvõtmisest orienteeruvalt 2026. aasta lõpuks).Vt ka osa 10.2. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli pseudonüümitud andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejatel (Praxis ja Centar) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise korda reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise kord. Uuringu käigus loodud analüüsikaustadele ligipääs säilitatakse 2026. aasta lõpuni. EUROMODi sisendandmestikku säilitatakse vastavalt riiklik statistika regulatsioonile ja see ei puuduta käesolevat uuringut. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.). isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage7 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt- lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin- gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar- tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita- mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav ra- kendusuuring, mille tellijaks sotsiaalministee- rium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andme- subjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitsee- ritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktand- meid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eel- nevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt eelnev punkt). Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo- nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada- vaks. 7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu- sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi- nisteeriumi kodulehel. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Info uuringu läbiviimisest ja uuringus teavitatakse. töödeldavatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 11.3. Kust on leitavad - andmekaitsetingimused8? 12. Kas isikuandmeid edastatakse ei kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)10 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad11: Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis Lisa 2: EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 4: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuud – pöördumine ja nõusolek (esialgne kavand) Lisa 5: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuude kava (esialgne kavand) Lisa 6: Hanke tehniline kirjeldus Lisa 7: Uuringus osaleja infoleht 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 10 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 11 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Lisa 2 EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024 Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG), aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg). Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on aastases lõikes. Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga ligipääsu taotleme on järgmine: indiviidi pseudo-ID (RR) isa pseudo-ID (RR) leibkonna pseudo-ID (RR) ema pseudo-ID (RR) partneri pseudo-ID (RR) omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg) omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg) kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg) kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg) hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg) sugu (Statreg) vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg) kodakondsus (Statreg) kodakondsus detailne (Statreg) maalises piirkonnas elamine (Statreg) linnalises piirkonnas elamine (Statreg) perekonnaseis (RR) rahvus (Statreg) olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg) maakond (RR, Statreg) kohalik omavalitsus (RR, Statreg) väikelinn (Statreg) eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS) avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg) sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR) eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg) eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS) finantsvarad – agregeeritud tunnus aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg) isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR) isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg) kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS) eluruumi tubade arv (EHR, Statreg) eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR) eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR) muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR) aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS) aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR) aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS) aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex) aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR) aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR) aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS) kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR) kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR) aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST) aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR) aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg) mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg) aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg) hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA) aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS) mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS) aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS) mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS) püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg) töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg) töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) institutsionaalne leibkond (Statreg) sünnikuu (Statreg, RR) leibkonna tüüp (agregeeritud) ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg) tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg) tegevusala (detailne) (EMTAK) mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR) mitmel kalendrikuul töötas (MKR) mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR) kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR) Ametiala (TÖR, MKR, Statreg) ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg) töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR) kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg) kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg) töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg) kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg) kas isik vahetas aasta jooksul töökohta mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS) registreeritud töötu (EMPIS) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS, Kaitseväekohustuslaste register (KVKR)) aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg) mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg) tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR) madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR) milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR) Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR) välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR) töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR) III samba tööandja sissemaksed (MKR) III sambaga liitumise aasta (MKR) Maamaks (MKR) töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR) tööandja sotsiaalmaks (MKR) tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR) eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus kingitused ja annetused (MKR) koolituskulud (MKR) eluaseme intressid (MKR) eluaseme üür (MKR) maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik) maksed erapensioniskeemidesse (MKR) rahaline palgatulu (bruto) (MKR) rahaline palgatulu (neto) (MKR) rahaline palgatulu Eestist (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR) rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR) mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR) varasem rahaline palgatulu (MKR) tunnipalk (MKR) intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus dividendid (MKR) intressid (MKR) intressid (neto) (MKR) kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR) muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR) erapensionid – agregeeritud tunnus pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR) pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR) investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR) II samba väljamaksed pensionieas (MKR) III samba väljamaksed pensionieas (MKR) II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR) kinnisvara või maa renditulu (MKR) kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR) eluruumi renditulu (MKR) litsentsitasud (MKR) muu renditulu (MKR) siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik) siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik) puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR) tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR) mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg) tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR) koondamishüvitised - agregeeritud tunnus koondamishüvitis (EMPIS) tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS) koondamisega seotud tulud (MKR)  Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti STAR1 andmed Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed Päring 1: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse Päring 5: STAR1 üldhooldusteenuse kehtinud abinõu (ööpäevaringne päringute 1–2 isikute üldhooldusteenus) rakendamiste andmed 2022–2025 pensionide andmed (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised) perioodil 2022–2025 Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Isikukood*, UID - pensioni liik - Sugu kolmekohalise - Sünniaeg: kuu, aasta koodina, koodi nimi - Surmaaeg: kuu, aasta - määratud pensioni summa (kuu), eurot Menetluse andmed: - väljamakstud - UID pensioni summa - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond, (kuu), eurot vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - väljamakse kuu, - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje aasta sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik, maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel - Abinõu rakendamise alguse kuu ja aasta - Abinõu rakendamise lõpu kuu ja aasta (kui on abinõu rakendamine lõppenud) - Abinõu rakendamisel teenuseosutamise koha aadress (täielik) - Abinõu rakendamisel teenuseosutaja registrikood Teenuse rahastamise allikad: - UID - Teenuskoha maksumus kokku, eurot - Inimese omaosalus, eurot - KOVi osalus, eurot - Muu (sh alates 2023. II poolaasta väiksema sissetuleku hüvitis), eurot - Kulu alguse ja lõpu kuupäev - Kulu kirje loomise (sisestamise) kuupäev Päring 2: Üldhooldusteenuse saajad – sisestamiste andmetest teenuseosutajate sisestatud andmed perioodil 2022–2025: - Viide isikule (UID) - Sisestamise kuupäev - Teenuseosutaja registrikood - Teenuseosutamise koha aadress (täielik) - Teenuse alguse ja lõpu kuupäev Päring 3: Kohalike omavalitsuste määratud toetused: üldhooldusteenuse saajad (abinõue rakendamised üldhooldusteenusele suunamiseks ehk päring 1 ja teenuseosutaja sisestamised ehk päring 2) ning abinõu tüübi: toetuse rakendamine perioodil 2022–2025:  - UID - Abinõu tüüp: toetus - Abinõu meede: Abivajaduse hindamisega seotud toetused ja Abinõu alammeetmed: o Hambaravitoetus, o Hooldekodutoetus, o Majutustoetus, o Muu toetus, o Prillitoetus, o Ravimitoetus, o Taastus-ja hooldusravi toetus, o Tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus, o Tehnilise abivahendi toetus, o Tervisetoetus (üldine), o Tervishoiuteenuse toetus, o Toetus toimetuleku tagamiseks (kohalik), o Toitlustustoetus; - Abinõu meede: Muu toetus ja Abinõu alammeede: Muu toetus - Abinõu meede: Sihtgrupist tulenevad toetused + Abinõu alammeetmed: o Hambaravitoetus, o Prillitoetus, o Puudega inimese toetus, o Ravimitoetus, o Tervisetoetus, o Toetus eakatele, represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele, o Toetus isiklike kulude katmiseks; - Abinõu rakendamise alguse- ja lõpukuupäev - Tegeliku kulu summa ja kuluperiood (kuu, aasta ehk mis perioodi eest maksti), eurot Päring 4: Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kõik pöördumised perioodil 2022–2025 (arvestades, et kuni 2024. a alguseni on andmed vaid osalised): Teenuse saaja andmed: - Isikukood*, UID - Sugu - Sünniaeg: kuu, aasta - Surmaaeg: kuu, aasta Menetluse andmed: - UID - Menetlev KOV – menetluseomanik KOV (riik, maakond, vald, linn, piirkond – Tallinnas linnaosad) - Menetluse sisestamise kuupäev – andmebaasi kirje sisestamise kuupäev - Elukoha aadress menetluse alguskuupäeval (riik, maakond, vald, linn, piirkond, sihtnumber (zip kood)) - Menetluse staatus päringu hetkel (tagasi võetud, arhiveeritud, passiivne, lõpetatud, aktiivne, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud, automaatne lõpetamine, algatatud) *isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijatele (Centarile ja Praxisele).  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/47-6 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2026 Tallinnas Mart Uusjärv Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile" 19.01.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta hiljemalt 31.12.2026. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmekoosseis“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu olemust ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 19.01.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ja selle lisades. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja andmekoosseis 2 (2) Saatja: Epp Kallaste <[email protected]> Saaja: SKA Info, Sven Veskijärv, [email protected], Hede Sinisaar Teema: Hooldereformi uuringu STAR andmete päring Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Saime heakskiidu andmekaitse inspektsioonist andmete kasutamiseks Hooldereformi uuringus ja palume vastavalt sellele andmepäring teha ja andmed edastada. Kirja manuses on AKI-le esitatud taotlus, mille lisa 1 sätestab SKA andmepäringu koosseisu ja täiendatud taotluse tekst, milles on värvilisel taustal AKI küsimustele vastavalt täiendatud tekst. AKI küsimused ja täiendused ei puudutanud SKA andmepäringut. Lugupidamisega Epp Kallaste Juhataja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR [cid:[email protected]]<https://www.centar.ee/> Rataskaevu 2-6, 10123 Tallinn reg nr 11343217 tel 5666 7440 koduleht https://centar.ee/ Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Hooldereformi mõjuanalüüsi uuring Sotsiaalministeeriumile Kas p oliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah u uring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palu me eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele , v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter . Kas i sikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontakt andmed ) ? jah Kas on olemas e etikakomitee otsus ? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. ei Kas o sa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel ? Kui jah , siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand . ei 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1 . Vastutava töötleja nimi , registrikood , aadress ja kontakt andmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega , kontaktisiku e-post, telefon Sotsiaalministeerium , registrikood 70001952 , Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn K etlin Mõru , [email protected] 1. 2 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi , registrikood , aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (uuringu sisuline läbiviija), registrikood 11343217, Rataskaevu 2 – 6, 10123 Tallinn Kontaktisik: Epp Kallaste , [email protected] telefon: +372 56667440 2. 2 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest ) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. 3 . Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline läbiviija), registrikood 90005952, Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn Kontaktisik: Hede Sinisaar, [email protected] telefon:+372 56958309 2. 4 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2. 5 . Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn [email protected] telefon 612 1360 2. 6 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Statistikaamet, registrikood 70000332, Tatari tn 51, 10134 Tallinn Kontaktisik: Rauno Temmer, [email protected], 625 9135 [email protected] 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks - 3 . Mis on t eadusuuringu läbiviimise õiguslik alus ? Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Tegemist on uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 4 . Mis on i sikuandmete töötlemise eesmärk ? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine . Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa ( näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu eesmärgiks on anda terviklik hinnang 1. juulil 2023 jõustunud hooldereformi mõjule ning esitada ettepanekud süsteemi parendamiseks . Uuringu on tellinud riigihankena Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviijateks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu lõppeesmärgiks fookuses on esiteks hinnata, kuidas reform on mõjutanud väljaspool kodu osutatava üld hooldusteenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja rahastust ning millist mõju on see avaldanud kohalike omavalitsuste halduskoormusele . Samuti on eesmärgiks selgitada välja, kas ja kuidas on reform mõjutanud hooldekodude hinnastamist ja kvaliteeti, sh töötajate arvu ja töötingimuste nõuete täitmist. Kolmandaks u uringu eesmärgiks on kaardistada , millised on Eestis ja mujal Euroopas rakendatavad head praktikad ning millised lahendused võiksid sobida Eestile pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Täpsemalt on uuri n gu eesmärke , ülesandeid, kuid ka tellija ootusi metoodikale kirjeldatud uuringu hanke tehnilises kirjelduses (vt lisa 6 ). Eeltoodud eesmärkide le vasta takse uuringus kolme uurimusülesande abil, mis laiemalt jagunevad järgmiselt: I u urimisülesanne – kohalike omavalitsuste ( KOV-de ) dokumentatsiooni ja olemasolevate andmete analüüs , sh pakutavate sekkumiste ja tugisüsteemide kaardistamine ja analüüsimine . Uurimusülesandes kasutatakse kohalike omavalitsuste raamatupidamise andmed , Sotsiaalministeeriumi/Sotsiaalkindlustusameti H- ja S-veebi sotsiaalhoolekande statistilis te aruannete andme d , majandustegevuse registri ja äriregistri avalik ke andme i d ning Statistikaameti avalikus andmebaasis avaldatud rahvastiku näitajaid. Sellesse uurimusülesandes kasutatakse lisaks avalikele ja agregeeritud andmetele ka Sotsiaalkindlustusameti STAR/SKAIS registriandme id . II u urimisülesanne – täiendavate andmete kogumine sihtrühmadelt, et hinnata üldhooldusteenuse kvaliteeti, hinnakujundust, kättesaadavust, hooldereformi mõju üldhooldusteenusele ja alternatiivsetele teenustele (nagu koduhooldus) ja tulevikuvaadet. Esmalt viiakse s ekkumisloogika ja uuringu järgmiste uurimusülesannete tä it miseks läbi intervjuud poliitikakujundajatega (nt hooldereformi eesmärgid, kitsaskohad , parima praktikad, tulevikuvaade jne) . Selle sse uurimusülesan desse kuulu b KOV-ide ja teenuseosutajate küsitlu s (isikuandmeid ei koguta) , süva intervjuud üldhooldus teenuse saaja te ja nende lähedaste ga (nõusoleku alusel) ning üldhooldus teenuse osutajate ga (8 intervjuud ) . Ametialaste süvaintervjuude/fookusgruppide , küsitluste läbiviimisel (KOV-ide, teenuseosutajatega) kasutame kontakteerumisel avalikke kontaktandmeid. Oleme teadlikud soovitusest kontakteeruda üld isel e-kirja aadressil, et mitte üleliigselt koormata asutuste ja KOVde esindajaid, kuid uuringu eesmärki silmas pidades on asjakohasem kontakteeruda sotsiaalkaitse valdkonna eest vastutava inimesega või teenuseosutaja juhatajaga. III u urimisülesanne – välisriikide praktika analüüsimine, mis hõlmab nii dokumendianalüüsi, kirjanduse analüüsi kui ka välisriikide ekspertidega intervjuude läbiviimist. IV u urimisülesanne – eesmärgiks on sünteesida eelnevate uurimusülesannete ja tegevuste tulemused, töötada välja võimalikud lahendused ja ettepanekud ning nende valideerimine sidusrühmade esindajatega (nt tellija moodustatud juhrühmaga ) . Selle uurimusülesande osaks o n ka Statistikaameti EUROMOD -i maksude ja toetuste mudeli kasutamine. Isiku nõusolekuta töödeldakse isikuandmeid I uurimusülesan de s Sotsi a alkindlustusameti STAR/SKAIS registriandmete analüüsis ning IV uurimusülesandes EUROMOD i maksude ja toetuste mudeli (mudeli andmed pseudon üümitud) kasutamise l . Isiku nõusolekuta i sikuandmete (sh pseudonüümitud andmete ) töötlemine uuringus on vajalik, et (vt ka taotluse punktid 5 ja 6) : A nda faktipõhine ja piirkonniti diferentseeritud hinnang hooldereformi mõjule ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuste kättesaadavusele, hinnale ja kvaliteedile . Hinnata, kuidas reform mõjutas KOV-ide halduskoormust ja rahastamise vajadust, millised on piirkondlikud erisused ja süsteemi kitsaskohad . Analüüsida, kuidas on muutunud teenuse rahaline kättesaadavus teenusesaajate ja nende perede jaoks ning millised tegurid seda mõjutavad . Kokkuvõttes kirjeldame selles taotluse s eelkõige isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemis ega seotud küsimusi ja tegevusi ning süvaintervjuude läbiviimist üldhooldusteenuse saajate ja nende lähedastega, kuid muid kasutatavaid meetodeid ja allikaid detailsemalt ei kirjelda . Uuringus käsitleme teemasid, mis puudutavad teenuseid ja sekkumisi, mis on suunatud hooldust vajavatele inimestele ning seega käsitleme kaudselt inimese tervisega seotud teavet (nt abivajaduse hindamine; suur hooldusvajadus). Samuti sisaldab EUROMODi maksude ja toetuste mudeli tervisega seotud toetuste ja hüvitiste andmeid. Uuringu läbiviimisel järgime nii tervisega seotud andmete kasutamisel kui uuringus tervikuna teaduseetika põhimõtteid . L isas 3 on esitatud ka andmete töötlemise ja riskide maandamise meetmed , mis lähtuvad nii uuringu metoodikast kui uurimusülesannetest . U uringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid , sh kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti registrite ja Statistikaameti andmeid . Uuringu eesmärkide täitmiseks viiakse läbi küsitlus kohalike omavalitsuste ja üldhooldusteenuse osutaja te seas (isikuandmeid ei koguta) . Samuti viiakse läbi KOVide fookusgruppide intervjuud , süvaintervjuud teenu se osutajate, teenusesaajate ja teenusesaajate lähedastega . Süvaintervjuud toimuvad nõusoleku alusel . 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks . Uuringu eesmärkide täitmiseks on vaja töödelda isiku nõusolekuta pseudonüümitud isikuandme id järgmistest allikatest : Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) registriandmed (STAR ja SKAIS). EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed Statistikaametis. Nende töötlemise vältimatus uuringu eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud järgnevalt: I. SKA r egistriandme d. Uuringule püstitatud uurimisküsimused nõuavad, et hindaksime hooldereformi mõju väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) kättesaadavusele, rahastusele ja halduskoormusele nii teenusesaajate, kohalike omavalitsuste kui riigi vaates. Seda pole võimalik hinnata ilma isiku kaudset tuvastamist võimaldava te registri andmeteta , mi s seotakse ühe inimese teenuse- ja toetuseepisoodid e tervikuks . STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine on vajalik järgmiste le uurimisküsimu s te le vastamisel : Üldhooldusteenuse maht ja dünaamika isikute tasandil . Uuringu üks keskseid eesmärke on hinnata üldhooldusteenuse saajate ja teenusekohtade arvu muutust ajas ning reformi mõju teenuse kättesaadavusele. Selleks on vaja isikupõhiselt tuvastada, isikute arv perioodil (2022–2025) , kes olid üldhooldusteenusel, millal teenus algas ja lõppes. Agregeeritud andmed (ainult teenusekohtade või juhtumite arv) ei võimalda eristada, kas muutused tulenevad uute inimeste lisandumisest või sama inimese korduvatest teenuseepisoodidest. Teenuse maksumuse ja kulude jaotuse analüüs isiku tasandil . Hooldereformi mõju hindamise eesmärgiks on analüüsida, kuidas jagunevad üldhooldusteenuse kulud kohaliku omavalitsuse, teenusesaaja omaosaluse, väiksema sissetuleku hüvitise ja muude toetuste vahel. STARist on vaja koondada mujal puuduv info teenusekoha hinna, KOV-i osa ja isiku omaosaluse kohta, samuti muude KOV-i toetuste kohta. SKAISist on vaja sama isiku pensioni ja teiste asjakohaste toetuste andmeid, et hinnata, kui suure osa inimese sissetulekust moodustab omaosalus ja kas väiksema sissetuleku hüvitis täidab eesmärki tagada teenuse rahaline kättesaadavus. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood registripidaja juures) kasutamine on vältimatu selleks, et samale inimesele kuuluvad teenuse- ja sissetulekuandmed kokku siduda. Uuringu läbiviijani jõua vad andmed pseudonüümitud kujul, kuid ilma isikukoodita ei saa SKA andmeid omavahel ühendada. Teenusele jõudmise teekond ja KOVide roll . Uurimisküsimuse d sisaldavad küsimusi inimeste jõu dmisest üldhooldusteenusele kohaliku omavalitsuse suunamise ga ja suunamiseta. Samuti on vaja hinnata, kuidas muut us KOVide halduskoormus ja rahastamise vajadus. Selleks on jagada teesnusesaajad selle järgi , kas teenus on osutatud KOVi suunamisel või ilma, milline on olnud rahastusallikate kombinatsioon ning kuidas erinevad KOVid praktikat rakendavad. Sellises lõikes andmeid muudes allikates peale STARi pole. Teenuse geograafiline kättesaadavus ja elukoha kaugus teenusekohast . U urimisküsimus tele vastamiseks tuleb analüüsida , kas kehtivad piirmäärad ja reform tervikuna tagavad üldhooldusteenuse kättesaadavuse mõistlikul kaugusel inimese elukohast . Selle analüüsimiseks on vaja võrrelda inimese elukohta enne teenusele asumist teenuse osutamise kohaga. STARist on vaja teenuseosutaja ja teenusekoha aadressi (või KOVi/omavalitsusüksust) ning sellele eelnevat isiku elukoha aadressi või administratiivset üksust. Isikupõhisus on vajalik, et saaks hinnata, kui kaugele kodukohast konkreetne inimene teenusele läheb. Agregeeritud KOV-tasemel andmed ei võimaldaks teha vahet KOVide sisestel erinevustel (nt linna ja valla eri piirkonnad). Tulemuste esitamine KOVide kaupa ja piirkonniti diferentseeritult . Uuringu lähteülesanne eeldab tulemuste esitamist kohalike omavalitsuste lõikes ja Eesti kaardil. Selleks on vaja isikutasandil määrata iga teenusesaaja elukohajärgne KOV ja teenuse osutamise KOV ning seejärel arvutada koondnäitajad (teenuse kasutus, kulude jaotus, teenuse kaugus) KOVide kaupa. Isikut tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine registripidaja juures (isikukood, elukoha aadress) on vajalik selleks, et sama inimese kohta käivad kirjed andmekogudes leitaks üles ja see võimaldab analüüsis koondada inimesed KOVi de kaupa ; uuringu läbiviijani jõuavad andmed pseudonüümitud kujul. Kokkuvõttes on STARi ja SKAISi isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik selleks, et vastata lähteülesandes püstitatud uurimisküsimustele hooldereformi mõju kohta üldhooldusteenuse kättesaadavusele, hinnale, rahastusele ja KOVide halduskoormusele. Ilma isikupõhise sidumiseta registripidaja juures saaksime hinnata üksnes üldisi mahunäitajaid ja analüüsida teenuseid teenusepakkujate asukoha järgi H-veebi sisestatud andmetel , kuid mitte elukoha KOV-ide parktikaid , omaosaluskoormust, rahalist toimetulekut ning teenuse kaugust elukohast. Uuringu läbiviijad töötlevad SKA-st saadud andmeid juba pseudonüümitud kujul, st isikuid ei ole võimalik otse tuvastada, kuid registripidaja jaoks on isikukoodi kasutamine vajalike seoste loomiseks vältimatu. II. EUROMOD . Kuigi STAR-i ja SKAISi registriandme te le tuginev analüüs anna b t eavet, kui paljud inimesed teenust saavad ning milline on üldine kulude jaotus, siis see ei sisalda teenusesaajaga seotud muid taustatunnuseid ega tema (nt keskmine netosissetulek, leibkonna ehk lähedaste teavet olemasolu) . Seega ei ole ainult STAR-i ja SKAISi registriandmete alusel võimalik vastata hanke tehnilises kirjelduses toodud küsimusele : „Kui jõukohane on teenuse saajatele nende poolt kaetava osa maksmine?“ ning analüüsida, milline on vanemaealiste sissetulekute ebavõrdsus, et sellega arvestada uuringu lahendusettepanekute väljatöötamisel ( „ Kuidas tuleme toime suure vanemaealiste ebavõrdsusega ? “ ) . EUROMOD andmestik sisaldab informatsiooni teenusesaaja te sissetulekute kohta ja võimaldab seda võrrelda teenuse omaosaluse suurusega. Kui teenusesaajal on lähedasi – ülalpidamiskohustuslasi, siis tasub puuduoleva summa tema lähedane. Seetõttu on on oluline analüüsida ka teenuse rahalist kättesaadavust lähedaste vaatest j a ka omaosaluse võimaliku muutuse (nt omaosaluse kasv/vähenemine) m õju leibkondade toimetulekule, sest see võib omakorda mõjutada nende teenusest loobumist /teenusele liikumist , hoolduskoormust jne . A nalüüsi käigus ei looda teenuse saajaid või lähedasi iseloomustavaid detailseid profiile, vaid tuginetakse üldistele näitajatele (nt keskmine leibkonna sissetulek ja selle muutus lähtuvalt stsenaariumist, suhtelise vaesuse määr ja selle muutus , keskmine pension teenusesaajate hulgas võrreldes omaosaluse määraga , ebavõrdsuse muutus jne ) , et vastata allolevatele k üsimustele ( vt uurimus küsimused a.-d . ja nende detailsem kirjeldus ) . kas ja millisel moel on teenus rahaliselt kättesaadav nii teenusesaaja kui tema lähedaste vaatest . Ka ei ole võimalik vaid registriandmete l a nalüüsi da , kuidas võimalikud lahendusettepanekud mõjuta vad teenuse saaja ja tema lähedaste majanduslikku toimetulekut ning olenevalt lahendusettepanekutest ka mõju riigi eelarve le . Seega on EUROMODi analüüs i eesmärgiks on toetada j ärgmistele uurimusküsimustele vastamist: Milline on võimalike poliitikamuudatuse eeldatav mõju riigieelarve tuludele (maksu laekumine)? Milline võimalike poliitikamuudatuste eeldatav mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? Milline on täna omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? Milline on omaosaluse (teenusesaajate keskmine kulu kuus) muudatuse mõju teenusesaajate ebavõrdsusele ja vaesusele? Nendele uurimusküsimustele vastamiseks on sobilik analüüsis kasutada EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmed. EUROMOD mudelis on olemas informatsioon hooldekodus viibimise kohta, samuti andmed inimese taustatunnuste ja sissetulekute kohta. Lisaks on võimalik eristada samas hooldekodus elavaid inimesi. Kuigi EUROMO D is ei ole andmeid praeguste üldhooldusteenusega ( hooldekodukohaga ) seotud kulutuste kohta, on võimalik EUROMODiga analüüsida erinevate rahastusettepanekute mõju (näiteks hoolduskindlustuse rakendamise mõju või maksulaekumise muutumist lähtuvalt rahvastiku vananemisest). Kuna andmetes on olemas ka hooldekodus oleva inimese pereliikmete andmed (lapsed, elukaaslane), siis nende sissetuleku te analüüsimine võimaldab hinnata, kuidas neid mõjutaks erinevas suurusjärgus hooldekodukohatasu maksmine või milline oleks erineva omaosaluse (suurusjärgud) korral mõju vaesusele ja sissetulekutele. Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate sisendandmete kasutamiseks, sest: EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv, arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. Andmestik on juba pseodonü üm itud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist. Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks hakata koostama ning pseodonü üm ima, mis oleks kõigile osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd on vaja hinnata, mõju erinevatele leibkonnatüüpide, sh mõju majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja nende leibkondadel e (nt üksikvanemad, kes on lastega leibkondadest kõige enam suhtelisest vaesusest ohustatud) . Lähedase üldhooldusteenuse maksumuse toetamine võib nende olukorda veelgi halvendada. Statistikaameti erinevates küsitlusuuringud aga ei hõlma institutsionaalseid leibkondi ning teisalt on ka teatud leibkonnatüüpe kogu rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks. EUROMODi mudeli registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Ka suhtelise vaesuse määra ja vanemaealiste sissetulekute ebavõrdsuse näitajate arvutamine eeldab kogu andmestiku olemasolu. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi mudeli sisendiks oleva andmestiku kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste kontaktandmed ei pruugi olla , kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla ajakohased. Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu eesmärke . Kuivõrd SKA registriandmete analüüs ja EUROMODi mudeli analüüs ei võimalda analüüsida teenusesaajate, teenuseosutajate ega kohalike omavalitsuste hinnanguid üldhooldusteenuse osutamisest, siis viiakse uuringus läbi süvaintervjuud nii teenusesaajate kui lähedastega (isiku nõusolekul) , samuti teenuseosutajatega. Süvaintervjuud isiku nõusolekul T eenusesaajate ja nende lähedaste intervjueerimise eesmärk on kaardistada kogemused ja rahulolu üldhooldusteenuse tänase korraldusega ning koguda ettepanekuid selle kohta, millised muudatused võiksid suurendada teenust saavate eakate ja nende ülalpidamiskohustusega lähedaste rahulolu. Hooldereformi mõju teenuse saajate vaatest saame hinnata seeläbi, kas hooldereformile seatud eesmärgid on praegu teenusesaajatele endiselt probleemiks või selliseid probleeme, mida hooldereformiga lahendada loodeti, praegu enam ei esine. Seeläbi saame hinnata, kuivõrd on intervjueeritavatele probleemiks hooldekodude hind ja kättesaadavus. Teenusesaajad ja nende lähedased (10–12 värbame eelistatult intervjueeritud teenuseosutajate kaudu. Seeläbi tagame (vähemalt osaliselt) teenusesaajate ja nende lähedaste valimi mitmekesisuse vastavalt teenuseosutajate profiilile – sealhulgas linnas ja maal, erineva suurusega hooldekodus ning nii KOV-i omandis kui eraõiguslikus asutuses teenust saavad vanemaealised. Juhul, kui teenuseosutaja ei soovi osaleda värbamises või ei saa teenusesaajatelt kontakteerumiseks nõusolekut, kasutame alternatiivselt teenusesaajate intervjueeritavate leidmiseks lumepalli meetodit (nt kasutades uurimisrühma ja nende tuttavate kontaktvõrgustikku või sotsiaalmeedia reklaame). Teenusel viibivate isikute värbamiseks tutvustavad teenuseosutajad teenusesaajatele uuringut (selleks on võimalik kasutada lisas 7 esitatud uuringus osaleja infolehte) ning küsivad nõusolekut temaga kontakteerumiseks. Ideaalis edastavad teenuseosutajad kuni kahe nõusoleku andnud teenusesaaja telefoninumbri või lepivad nendega kokku intervjueerimise aja teenusesesaaja viibimispaigas. Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta (vt ka lisa d 4, 5 ja 7 ) . Juhul, kui teenusosutaja annab teenusesaaja telefoninumbri intervjueerimise kokku leppimiseks, siis kasutame seda teenusesaajatega ühenduse võtmiseks (vt lisa d 4 ) . Kuna paljudel vanemaealistel ei pruugi olla võimalust ja/või digipädevust e-posti kasutamiseks, siis on telefon hea lahendus intervjuu kokku leppimiseks. Tutvustame esmalt uuringu sisu ja eesmärki ning lepime kokku intervjuu toimumise aja. Edastame või kirjeldame uuringus osalemise tingimusi (lisa 7 ). Seejuures juhime tähelepanu, et intervjuu andmise järel töötleme antud vastuseid , sh ka neid, mis võivad puudutada üldhooldusteenuse saaja terviseseisundiga seotud teavet (nt abivajadus, hooldusvajadus). Alternatiivina lepib teenusepakkuja nõusoleku küsimisel juba kokku ka intervjueerimiseks sobiva aja ning annab meile info intervjueeritava ja talle sobiva intervjueerimise aja kohta. Vajadusel võib üldhooldusteenusel viibiva isiku intervjuul osaleda ka tema lähedane. Lähedase kaasamise vajadust arutame teenusesaajaga telefoni teel enne intervjuu aja kokkuleppimist või otsustab teenusepakkuja teenusesaajaga intervjuu kokku leppimisel lähedase osalemise. Lähedase osalemine aitab vajadusel toetada suhtlemist ja täpsustada vastuseid, säilitades samal ajal fookuse teenusesaaja kogemusel. Lähedase roll on toetav (nt terviseseisundist tulenevatel põhjustel, sh kuulmislangus) ning selline intervjuu liigitub üldhooldusteenust saava isiku intervjuu alla. Lähedasi värbame sama meetodiga, kui teenusesaajaid – esmase lähenemisena kasutame teenusepakkujate abi, mida vajadusel täiendame lumepalli meetodiga. Lähedaste värbamisel palume teenusepakkujal pöörduda selliste inimeste poole, kes ei ole intervjueeritavate teenusesaajate lähedane, et tagada esinduslikum ja mitmekülgsem vaade üldhooldusteenuse hetkeolukorrast ning tulevikuootustest. Kui lähedasel on võimalus intervjuus osaleda veebi vahendusel, intervjueerime veebi teel. Kui see ei ole võimalik, siis lepime kokku alternatiivse intervjueerimise viisi (telefoni teel või näost-näkku intervjuu intervjueeritavale sobivas asukohas). Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt (vt lisa 4) . Samuti esitatakse uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete töötlemise tingimusi (sh teenusesaaja terviseseisundit puudutav teave) ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 7 ). Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudega koguta kse a ndmeid vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamis e ks (vt intervjuukava lisa 5 ). Kui intervjuuga nõus olnud isik intervjuu salvestamist ei soovi, siis teeme intervjuu ajal märkmeid ning koostame kokkuvõtte kohe pärast intervjuud. Intervjuule omistatakse kohe pärast intervjuu läbiviimist anonüümne nimi/kood. Seega i ntervjuu märkmed ja kokkuvõte ei sisalda andmeid, mis võimaldaksid inimese otsest tuvastamist. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise ja Centari uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse koheselt pärast intervjuu ümberkirjutamist, st transkriptsiooni või kokkuvõtte tegemist. Lähtume läbi viidavate teenusesaajate ja lähedaste intervjuude analüüsi koostamisel ja tulemuste avaldamisel Eesti heast teadustavast ning Euroopa teadlaste eetikakoodeksist (ALLEA). Intervjuude puhul on oluline tagada, et need ei põhjustaks üldhooldusteenusel olevatele inimestele ja lähedasele kui intervjueeritavale asjatut koormust või muid ebamugavusi. Intervjuud viiakse läbi poolstruktureeritud formaadis, võimaldades osalejal oma mõtteid vabalt väljendada. Intervjuukatkete kasutamisel uuringuaruandes viitame intervjueeritavatele üldistatult ning andmete kogumisel ja analüüsi läbiviimisel lähtume minimaalsuse põhimõttest. Jälgime , et tagatud oleks vanemaealiste väärikas kohtlemine ja huvide kaitse. Vanemaealisi intervjueerides lähtume järgmistest põhimõtetest: Intervjueeritavat koheldakse lugupidavalt ja väärikalt. Väldime suhtlusviise, mis võivad mõjuda alavääristavalt või hoolimatult. Ei kasutata elderspeak’i – see tähendab, et hoidutakse kõne aeglustamisest, liigsest lihtsustamisest, lapsemeelsest intonatsioonist või asjatust hääle tõstmisest, kui see ei ole tingitud konkreetsest kuulmisraskusest või erivajadusest. Intervjueerimisstiili kohandatakse paindlikult vastavalt intervjueeritava individuaalsetele võimetele. Vajadusel sõnastatakse küsimused ümber või jagatakse mitmeks osaks, ent säilitatakse neutraalne ja väärikas toon. Kui intervjueeritav kaldub teemast kõrvale, suunatakse vestlust delikaatselt ja kannatlikult. Intervjuu viiakse läbi intervjueeritava tempos ja turvalises õhkkonnas. Teeme vajadusel pause, võimaldame puhkust ning kasutame piisavat ajavaru, et vältida survet intervjuu „ära tegemiseks“. Kuulmis- või muude sensoorsete raskuste korral räägitakse selgelt, aeglaselt ja võimalikult näost näkku, ent mitte valjuhäälselt ega liialdatult. Samuti jälgitakse, et keskkond oleks võimalikult müravaba ja privaatsust võimaldav. Intervjueeritaval on õigus keelduda küsimustele vastamast või intervjuu katkestada. Seda rõhutatakse enne intervjuu algust ning inimese valikuid austatakse ilma surveta. Arvestatakse hooldusteenusel viibimise eripäradega. Intervjuud planeeritakse nii, et need ei langeks kokku söögi-, ravimi- ega puhkepausidega ning oleksid kooskõlastatud hooldustöötajatega, kes tunnevad intervjueeritava igapäevast rutiini. Intervjuud ei viida läbi üksnes teadmisvajadusest lähtudes, vaid ka empaatiast ja austusest. Iga vestlus on võimalus anda vanemaealisele inimesele tunne, et tema kogemus ja arvamus on olulised. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu . Uuringu tulemusel selgub, milline on olnud hooldereformi mõju teenusesaajatele ja nende lähedastele (sh teenuse rahalisele kättesaadavusele) , kohalikele omavalitsustele ning kas riiklik rahastus on olnud piisav. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud s üsteemi parandamiseks ning neid on võimalik kasutada hooldereformi jätkutegevuste planeerimisel. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimi se j uhtrühma on kaasatud ka Sotsiaalkindlustusamet . Uuringu läbiviija teks on Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lep in gu alusel ühispakkujad Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (edaspidi Centar) ja SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis ) . Uuringu tulemused to etavad eesmärki, et teenused võimaldaksid saada vajadustele vastavat abi ning vähendaksid lähedaste hoolduskoormust. Samuti on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vajadusel vastavasisulistele õigusloome muudatustele ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega võib kaasneda nii sihtrühmale kui riigile. Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: „ Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu “ ning selle tegevussuunda : „ minna üle sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine “ . Uuringu tulemused toetavad lahenduste leidmist arengukavas esitatud väljakutsele: „Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust. “, Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027 , mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks. Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle punkti all planeeritud hooldusteenuste arendamine, mis võimaldavad saada hooldus- ja tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, kuid ka investeeringud taristu ajakohastamisse ning tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamis eks sotsiaalsektoris . Samuti on uuring kooskõlas sotsiaalkaitse (sh pikaajalise hoolduse) korraldus e uuendamisvajadusega , arvestades ühiskondlikke muutusi ning hoolduskoormusega elanike osatähtsuse vähendamise eesmärgiga. Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba 1 8. põhimõtte järgi on i gaühel õigus kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised teenused. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) elanike seas. Euroopa Liidu hooldusstrateegia pikaajalise hoolduse soovituse eesmärgiks on muuta pikaajaline hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks . Muuhulgas on eesmärgiks tagada pikaajalist hooldust vajavate inimestele väärikas elatustase, laiendada professionaalsete hooldusteenuste valikut (sh kodu-, kogukonna- ja institutsionaalne hooldus) ning vähendada piirkondlikke erinevusi . 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu . Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks . Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on läbi viinud avaliku hanke ning sõlminud töövõtulepingu eduka ühispakkujaga ( Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ ja Sihtasutus Mõttekoda Praxis). Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötleja te ks on Centar ja Praxis. Uuringus viiakse läbi registriandmete analüüs , mis põhineb SKA ( andmeandja) registrite (STAR, SKAIS) andmetel , kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis . Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs ja modelleerimine . SKA r egistri te st väljavõetud andmed pseudonüümitakse ehk igale isikukoodidele genereeritakse umbisikustatud unikaal n e kood ehk UID (andmekoosseis on esitatud taotluse lisas 1 ). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. SKAle esitatavas p äringus palume koondada andmed, mis on registripidajal juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. SKA teeb registritest päringu vaid statistiliseks analüüsiks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. A nalüüsiks vajalike andmete päring tehakse minimaalse le andmekoosseisu le (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit , mille sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti l tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid ega andmetöötlust . EUROMOD i mudeli andmestik on varasemalt kokku pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium) . Uuringu s kasutame EUROMODi uuringu eesmärkide täitmiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Uuringu s kasutatav EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis on kirjeldatud taotluse l isas 2 . Statistikaamet annab v olitatud töötlejat e le andme te kasutamise võimaluse turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele teeb Statistikaamet teadlaste keskkonnas uuringu kaust a , millele pääse vad ligi vaid uurimistööga seotud isik ud . EUROMODi andme id analüüsi vad EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Näiteks on Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostami s se ning aidanud Statistikaametil kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nii Praxise kui Centari uuringutiimi liikmed osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii kogu rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja uuringu eesmärkide saavutamist kahjustamata isiku id, kelle andme id analüüsitakse . Olemasolevate registriandmete ja EUROMOD-i andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Seejuures kasutatakse uuringus andmeid, mis on juba registripidajal olemas või mis on kogutud riikliku statistikatöö raames . Nende a ndmete kogumiseks ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi ega õigusi . Andmesubjektide lt , teenusesaajad ja lähedased , kogutakse intervjuudega andmeid minimaalsel määral, nendes uurimusküsimustes, millele ei ole varem kogutud andmete töötlemisega vastata. Teenusesaajate ja lähedaste intervjuudes kogutakse teavet (vt lisa 5) hooldereformi ja võimalike lahendusettepanekute mõju hindamiseks . I ntervjuud toimu vad isiku nõusolekul. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaal toetuste ja - teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. S otsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside info avaldatakse ministeeriumi lehel . Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmär gi , andmekoosseisu ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. K uidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani ? Sealhulgas palume välja tuua mil liseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isiku nõusolekuta i sikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsi s registriandmete analüüsi ja EUROMODi m aksude ja toetuste mikrosimulatsioonil põhinevat analüüsi. Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad isiku nõusoleku alusel. R egistriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised Sotsiaalkindlustusameti (registripidaja) registrid: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) , Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: SKA võtab STAR i st välj a perioodil 2022 – 2025 üldhooldusteenusel olnu d isiku d ja nende andmed ning genereerib neile isikukoodile vastava ps e udokoodi (UID) . SKA võtab loetelu punktis 1 nimetatud isikutele SKAISi päringu ga pensioni saamise andmed ja asendab isikukoodd pseudokoodidega (UID) . SKA eemaldab andme test isikukoodi. SKA edastab krüpteeritult uuringu läbiviija te le ehk Centarile ja Praxisele. SKA ei edasta pseudokoodi-isikukoodi võtit Centarile ega Praxisele, kuid säilitab selle uuringu lõpuni, et vajadusel andmepäringu tulemusi täpsustada ja kontrollida . Centar ja PRAXIS analüüsivad pseudonüümitud andmeid . A ndmeid hoitakse Praxise OneDrive pilveteenuses (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus, vt ka punkt 10). Andmetele pääsevad ligi vaid uurimistiimi liikmed. Kolmandatele isikutele saadud andmestikke ei edastata. Pärast uuringu lõppu teavitab uuringu läbiviijate kontaktisik SKA-d sellest, et uuringu jaoks saadud andmete töötlemine on lõpetatud ja andmed kustutatakse. Seejärel kustutab SKA andmepäringu tarbeks loodud isikukoodide ja pseudokoodide vastavustabeli. Uuringu läbiviija valduses olevad andmed kustutatakse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui tellija on uuringu lõppraporti vastu võtnud ja uuringu tutvustused on läbi viidud, eelduslikult 2026. aasta lõpuks (sõltuvalt lõppraporti vastuvõtmise ajast). Kustutamistähtaja määramisel on arvestatud, et nimetatud ajavahemikus võib tõusta vajadus andmekvaliteedi kontrollimiseks ja tulemuste täpsusta miseks tellija kommentaaride alusel. T äpsustusvajadus võib ilmneda kuni lõppraporti lõpliku vastuvõtmiseni, sh andmeanalüüsi ja tellija tagasiside käigus. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmete kasutamise protsess: EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on Statistikaameti l kokku pandud j a pseudonü ümitud juba varasemalt riikliku statistika tööde käigus Rahandusministeeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). Käesoleva uuringu käigus ei ole tarvilik siduda kokku täiendavaid andmeid , kasutatakse juba olemasolevat pseudonüümitud andmestikku . EUROMODi s isendandmed sisaldavad erinevate registrite andmeid , mille kirjeldus on esitatud punktis 9.3 . EUROMODi mudeli pseudonü ümi tud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele (Praxisele ja Centar ile ) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liikumise protsess on järgmine: Uuringu läbiviija ( Praxis või Centar) teeb andmete päringu taotluse Statistikaametile . Statistikaamet lisab pseudonü ümi tud andmestikud Praxisele ja Centarile analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas. Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne keskkonnast välja saatmist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Isiku nõusolekul andmete kogumine: Kvalitatiivuuringus läbiviidavad intervjuud üldhooldusteenuse saajate ja lähedastega toimuvad isiku nõusoleku alusel. Uuritavatelt kogutud andmed anonüümitakse ja tulemusi esitatakse kujul, mis ei võimalda isikute otsest tuvastamist. Täpsemalt on süvaintervjuude läbiviimist teenusesaajate ja lähedastega kirjeldatud punktis 5. Uuringu l õpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9 . Loetlege i sikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus . Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on . Isiku nõusolekul andmete kogumi sel on sihtrühmaks üldhooldusteenuse saajad ja lähedased. S otsiaalhoolekande aruande keskkonna H-veeb andmetel oli 2024. aasta lõpus 11 448 inimest, kes oli d väljaspool kodu osutatav al üldhooldusteenusel ning majand us tegevuse registri andmetel oli üldhooldusteenuse osutajaid 170 ( kehtiv tegevusluba ). Isikuandmeid valimi koostamiseks ei pärita (vt süvaintervjuude läbiviimine isiku nõusolekul punktis 5) . Isiku nõus o lekuta andmete töötlemi sel ehk SKA registriandmete analüüsis ja EUROMODi mudeli kasutamisel on valimi suuruse d järgmised: SKA registriandmete analüüsis töödeldakse üldhooldusteenuse saajate andmeid: Sotsiaalministeeriumi H-veebi andmetel oli 2024. aasta lõpus üldhooldusteenusel 11 448 inimest. EUROMODi mudeli kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit. 9 .1. Tooge välja p eriood, mille kohta isikuandmete päring tehakse . STAR/SKAIS registri andmete analüüsi andmete perioodiks on 2022 – 2025 (vt taotluse lisa 1). EUROMOD i maksude- ja toetuste mudeli andmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt t aotluse lisa 2 ) . 9 .2. Loetlege t öödeldavate isikuandmete kooseis . Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi , isikukood, e-posti aadress jne) ning p õhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). STAR/SKAIS registriandmete koosseis on registrite lõikes esitatud taotluse lisas 1 . Vähendamaks otsese tuvastamise võimalusi agregeerime vanuse ja elukoha näitajaid mõnevõrra. Täpse sünniaja asemel tehakse analüüs sünnikuu ja -aastaga. Inimese elukoh a aadress agregeeritakse sihtnumbri tasemele . Statistikaameti EUROMOD i maksude- ja toetuste mudeli andmekoosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud taotluse lisas 2 . 9 .3. Loetlege i sikuandmete allikad . Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. SKA r egistriandmete analüüs is kasutatakse andmeid järgmistest registritest: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) , Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS). EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisend a nd mestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest registritest: Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register); Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister); Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töötuskindlustuse andmekogu); Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi andmed); Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister); Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu); Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed, äriregister); Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem). 9 .4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutav a töötleja ga ) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandja te ga (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 1 0 . Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümisee ri takse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms) ? Kui andmeid ei pseudonümi seerita , siis selgitada, miks seda ei tehta. SKA teosta b STARi ja SKAIS päringud ning loob igale isikukoodile pseudokoodi (UID) (vt ka osa 8 ) . EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmed on juba pseudonü üm itud. Pseudonü ümimi se tegi Statistikaamet. Pseudonü ümimis e võt meid uuringu läbiviija te le (Praxis ja Centar ) kättesaadavaks ei tehta. 1 0 .1. Loetlege p seudonümiseeritud andmete koosseis . SKA r egistriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1. EUROMO D i mudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis , mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 2 (EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). 1 0 .2. Kirjeldage pseudonümi seerimise protsessi ja vahendeid . Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. SKA registriandmete analüüs: STAR/SKAIS r egistriandmete pseudonüümimise võtme loob ja hoiab kuni uuringu lõppemiseni SKA (vt ka osa 8 ). U uringu eesmärgi saavutamiseks teostatud päringud koos UID vastavusega kustutab r egistripidaja/andmeesitaja (SKA) peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava teate , hiljemalt kahe kuu jooksul lõppraporti vastuvõtmi sest alates ( eeldatavalt 202 6 . aasta lõpuks ) . EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisend andmed pseudonü üm i s varasemalt Statistikaamet . Pseudonü ü imise võtit uuringu läbiviija te le (Praxis ja Centar ) kättesaadavaks ei tehta ja Statistikaamet säilitab koodivõtit vastavalt riikliku statistika regulatsioonile . 1 0 . 3 . Tooge välja p seudon ü mi seeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonü miseer ita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. SKA kustutab teostatud registrite päringud koos UID vastavusega peale seda, kui uuringu läbiviija on edastanud vastava teate. Teostatud päringud koos UID vastavusega kustutatakse kahe kuu jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist (olenevalt lõppraporti vastuvõtmisest orienteeruvalt 2026. aasta lõpuks). Vt ka osa 10.2 . EUROMODi maks ude ja toetuste mudeli pseudonüümitud andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötleja te l (Praxis ja Centar ) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule . Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord a reguleeri b Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise kor d . Uuringu käigus loodud analüüsikaust adele ligipääs säilitatakse 2026. aast a lõpuni . EUROMODi sisendandmestik ku säilitatakse vastavalt riiklik statistika regulatsioonile ja see ei puuduta käesolevat uuringut . 1 1 . Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei jah, teavitatakse üldiselt (vt punkt 11.2.). 1 1 .1. Kui vastasite ei, siis palun põhjenda ge Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehta v rakendus uuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes teavitatakse andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldis e lt (vt eelnev punkt) . Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 1 1 .2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse. I nfo uuringu läbiviimisest ja uuringus töödeldavatest andmetest avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel . Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringu eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega . 1 1 .3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused ? - 1 2 . Kas i sikuandme id edasta takse kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. ei 1 2 .1. Lo e tlege r iigid, kuhu isikuandmeid edastatakse . - 1 2 .2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse ? - Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad : Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis Lisa 2 : EUROMODi maksude- ja toetuste mudeli andme päringu kirjeldus Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 4: Teenusesaajate ja lähedaste intervjuud – p öördumine ja nõusolek (esialgne kavand) Lisa 5 : Teenusesaajate ja lähedaste intervjuude kava (esialgne kavand) Lisa 6: Hanke tehniline kirjeldus Lisa 7: Uuringus osaleja infoleht