ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OÜ EUROPARK ESTONIA /*Teie 14.10.2025
Meie 30.10.2025 nr 2.2-9/25/3334-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses sellega, et Teie hinnangul kahjustaks
isikuandmete avaldamine viivistasu otsuses töötaja eraelu puutumatust ja ohustaks teisi tema
põhiseaduslikke õigusi. Olete soovinud, et AKI hindaks, kas halduslepingu üleandmisel
eraõiguslikule juriidilisele isikule on tema töötaja ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS)
või mõne muu teise õigusakti mõistes ning tema ees- ja perekonnanimi (isikuandmed) tuleks
märkida viivistasu otsusesse. Küsite, kas selline isikuandmete avaldamise nõue on
proportsionaalne ja vajalik ning kas oleks lubatav isikuandmete pseudonümiseerimine vms abinõu.
Esmalt selgitame, et isikuandmed on andmed, mille põhjal on võimalik otseselt või kaudselt
tuvastada konkreetne füüsiline isik, näiteks tema nime, isikukoodi või e-posti aadressi kaudu.
Sealjuures võib isikuandmeteks olla ka inimese välimus või hääl. Olete õigesti välja toonud, et
viivistasu otsusesse märgitavad ees- ja perekonnanimi on isikuandmed.
Isikuandmete töötlemine on igasugune andmetega tehtav toiming, mis võib hõlmata andmete
kogumist, salvestamist, säilitamist, muutmist, avaldamist, avalikustamist jms sõltumata
toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötlemist reguleerib
isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM). Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ning
tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid (seaduslikkus, läbipaistvus, eesmärgipärasus,
minimaalsus, õigsus, säilitamise piirang, usaldusväärsus, konfidentsiaalsus, vastutus).
Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on loetletud IKÜM artiklis 6 (nõusolek, lepingu
täitmine, seaduslik kohustus, avalik ülesanne, õigustatud huvi). Avalik sektor saab andmetöötluses
tugineda üldjuhul IKÜM art 6 lg 1 punktidele c ja e. Mõlemad alused eeldavad, et riigisiseses
õiguses on kehtestatud täpsem andmetöötluse regulatsioon. Nagu olete oma pöördumises välja
toonud, siis LS § 188 lg 4 järgi tuleb viivistasu otsusesse märkida otsuse koostanud ametiisiku ees-
ja perekonnanimi ning ametinimetus. See säte oma olemuselt võiks liigituda IKÜM art 6 lg 1 järgi
punkti c (seaduslik kohustus) alla ning võiks anda aluse isikuandmete töötlemiseks sh
avaldamiseks. Eelnevast tulenevalt võib eeldada, et seadusandja on pidanud seadust välja töötades
proportsionaalseks ja vajalikuks, et viivistasu otsusel, nagu ka muudel otsustel (sõiduki juhtimiselt
kõrvaldamise otsus, sõiduki teisaldamise otsus jne), oleks märgitud otsuse teinud ametiisiku ees-
ja perekonnanimi.
AKI selgitustaotlustele vastates siduvaid õiguslikke hinnanguid ei anna. Kui soovite rohkem teada
saada õigusaktide tõlgendamise, õigusloomelise tegevuse kohta või teha ettepanekuid
muudatusteks, tuleks Teil pöörduda MSVS1 § 3 kohaselt õigusakti välja töötanud asutuse poole.
1
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus–Riigi Teataja
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Liiklusseaduse kohta käivatele küsimustele, sh, kas LS § 188 lg 4 on proportsionaalne ja vajalik,
vastuse saamiseks tuleks teil pöörduda Kliimaministeeriumi poole. Kõikide KVS seaduse kohta
käivatele küsimustele vastuse saamiseks tuleb pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole.
Loodan, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hanna-Liina Jaani
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)