Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Carol Laurimaa Teie 03.10.2025 juhtivspetsialist Põllumajandus- ja Toiduamet Meie 21.10.2025 nr 2.3-8/25/3199-2 [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon (AKI) vastab Teie pöördumisele, milles soovite saada juhiseid Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) loomade heaolu kohta laekuvate vihjete menetlemisteabe avalikustamisele teabenõude korras. Märgite pöördumises, et isegi siis, kui teabenõude korras väljastatavates dokumentides kinni katta isikuandmed, jääb pöördujale teada kontrolli toimumise aadress. Viimase kaudu on isik lihtsasti tuvastatav (enamasti kasutatakse selleks e-kinnistusraamatut või naabritega suhtlemist). Lisaks võivad menetlusdokumendid sisaldada ka isiku elutingimusi jms tundlikku teavet. Küsite, kas sellistes olukordades on alust keelduda teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamisest põhjusel, et tegemist on isiku eraelu puutumatust mõjutava teabega. Märgime, et AKI pädevuses on anda soovituslikke juhiseid avaliku teabe seaduse (AvTS) rakendamisel. Sellest tulenevalt saame selgitada teabenõude korral teabe väljastamisega seonduvat, selgitustaotlusele vastamise osas AKI-l pädevus puudub. Lisaks selgitame, et teabenõudega küsitud teabe väljastamise osas ei saa AKI asuda teabevaldaja asemel otsuseid tegema. See, kas ja millises ulatuses teavet väljastada, selle üle saab otsustada ikkagi PTA ise. Selgitame, et PTA-l teabevaldajana on seadusjärgne kohustus asutuse valduses olevad dokumendid teabenõude korras kas väljastada juurdepääsupiiranguteta osas (AvTS § 17 ja § 38 lg 2) või keelduda teabenõude täitmisest mõnel AvTS §-is 23 nimetatud alusel, keeldumist teabenõudjale ka põhjendades. Kui dokumendile on määratud juurdepääsupiirang, mis saab tuleneda kas AvTS- ist või mõnest eriseadusest, siis tuleb teabevaldajal tagada juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Seega tuleb teabevaldajal teabenõude korral väljastada dokument/teave selles ulatuses, millele piirangut (nt isikuandmed) ei ole kehtestatud. AKI mõistab Teie selgituste põhjal, et menetlusdokumentide väljastamisel teabenõude korras olete määranud juurdepääsupiirangu isikuandmetele ehk piirangu AvTS § 35 lg 1 punkti 12 alusel. Selgitame, et isikuandmeteks ei ole üksnes isiku nimi. Teie pöördumise kohaselt võib menetlusdokument sisaldada nt veel menetlusaluse isiku kodust aadress, koduste olude kirjeldust jms. Ka sellise teabe puhul võib olla tegemist isikuandmetega, millele on põhjendatud piirangu seadmine. Kas, millal ja millise sätte alusel on juurdepääsupiirang põhjendatud, seda saab otsustada PTA iga konkreetse olukorra asjaoludest lähtuvalt. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Juhime Teie tähelepanu sellele, et isikuandmetele juurdepääsupiirangu seadmist tuleb hinnata kogumis ehk kogu selle teabe pinnalt, mida konkreetne dokument sisaldab. Piiranguga ei tarvitse olla üksnes menetlusaluse nimi, vaid ka muu teave, mille alusel on isik tuvastatav. Seega tuleb teabevaldajal hinnata, kas ja millises ulatuses on dokumendis sellist teavet, mille avalikuks saamine võib riivata oluliselt menetlusaluse isiku ja/või tema pereliikme eraelu puutumatust. Sellest lähtuvalt määrata ka dokumendis oleva piiranguga teabe ulatus ning väljastada dokument piiranguta osas. Samas ei ole välistatud olukord, mil piiranguga dokumenti ei saagi väljastada, sest piirang hõlmab pea kogu dokumendis oleva teabe. Kuid see on dokumendi sisust lähtuvalt teabevaldaja hinnata. Seega, kas ja millises ulatuses saab PTA teabenõude korras väljastada loomade heaolu vihjete alusel toimuva menetlusega seotud dokumente, on asutuse enda hinnata ja otsustada. Täiendavalt toote välja, et teabenõudjad on menetlusaluse isiku andmed koos juhtumikirjeldusega avalikustanud sotsiaalmeedias, mis on kaasa toonud negatiivse tähelepanu nii menetlusalusele isikule kui tema pereliikmetele. Selgitame siinkohal, et kui isik, kes on asutuselt teabe saanud postitab selle nt sotsiaalmeedias, siis on tegemist teabe taaskordse avaldamisega, mille eest vastutab juba sotsiaalmeedias avaldaja, mitte teabe teabenõude korras välja andnud asutus. Küll aga on teabevaldaja kohustus, kellelt dokumente välja küsitakse, tagada, et avalikuks ei saaks see teave, sh isikuandmed, mis ei tohi avalikuks saada. Loodetavasti saime selgitustega abiks olla. Lugupidamisega Karin Uuselu jurist peadirektori volitusel 2 (2)