Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Rigrado OÜ [email protected] Meie 20.10.2025 nr 2.1-1/25/1351-2900-6 Tähelepanu juhtimine Andmekaitse Inspektsioon on saanud mitmeid pöördumisi seoses isikuandmete töötlemisega Royal Grace Ilukliinikus. Pöördumiste kohaselt on inimestel tekkinud küsimused, kust ilukliinik on saanud nende kontaktandmeid, mis eesmärgil ja millisel õiguslikul alusel inimeste isikuandmeid töödeldakse. Ilukliiniku vastus neile küsimustele oli puudulik. Seetõttu selgitame Teile isikuandmete töötlemise põhimõtteid, et saaksite oma tegevuse ise üle vaadata ja vajadusel muuta. Esmalt selgitame, et isikuandmed on andmed, mille põhjal on võimalik otseselt või kaudselt tuvastada konkreetne füüsiline isik, näiteks tema nime, isikukoodi, e-posti aadressi või telefoninumbri kaudu. Sealjuures võib isikuandmeteks olla ka inimese välimus või hääl. Andmesubjekt on füüsiline isik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse. Isikuandmete töötlemine on igasugune andmetega tehtav toiming, mis võib hõlmata andmete kogumist, salvestamist, korrastamist, säilitamist, muutmist, juurdepääsu võimaldamist, avaldamist, avalikustamist, päringute teostamist, väljavõtete tegemist, kasutamist, edastamist, ristkasutamist, ühendamist, üleandmist, sulgemist, kustutamist või hävitamist sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM). Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ning tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid:  Seaduslikkus ja läbipaistvus – isikuandmete töötlemiseks peab alati olema mingi seaduslik alus. Samuti peab isikuandmete töötlemine olema isikule, kelle andmeid töödeldakse, läbipaistev ning tehtud vastavalt nõuetele.  Eesmärgipärasus – isikuandmete töötlemine peab alati olema seotud mingi eesmärgiga. Kui Teil on soov mingeid isikuandmeid saada või koguda, siis peab alati kaardistama, miks neid isikuandmeid vaja läheb? Mis on see eesmärk, mida Te tahate saavutada? Teatud eesmärgid on õiguspärased ja teatud ei ole, aga eesmärk peab alati eksisteerima.  Minimaalsus – andmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik teatud eesmärgi saavutamiseks. Igaks juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik. Oluline on kaardistada, milliseid andmeid on vaja.  Õigsus – kogutud andmed peavad olema aja- ja asjakohased. Teatud ajaperioodi tagant on hea üle vaadata, kas isikuandmed vajavad uuendamist. Abiks on infosüsteem, kus on võimalik andmeid automaatselt uuendada ja kuhu isikud saavad ise sisse logida ja oma andmeid muuta. Samuti peavad töötajad olema informeeritud, kuidas andmeid muuta saab. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235   Säilitamise piirang – ükski isikuandmete hulk ei tohi olla igavene. Säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus. Kui eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks neid säilitada, siis tuleb need hävitada. Isikuandmed on kindla säilitustähtajaga.  Usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus – isikuandmete töötleja peab tagama, et andmed hoitakse kättesaamatult kolmandate isikute eest, et ei oleks volitamata ligipääse, juhuslikku kaotamist, hävimist või kahjustumist.  Vastutus – isikuandmete töötleja vastutab alati ka tema käsutuses olevate isikuandmetega tehtud toimingute eest ning peab olema valmis nõuetekohast töötlemist ka tõendama. Isikuandmete töötlemisel tuleb kasutada turvameetmeid ning vajadusel määrata andmekaitsespetsialist. Nagu eelnevalt mainitud, peab isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus, s.t et enne isikuandmete töötlemisega alustamist tuleb selgeks teha, kas on üldse olemas õiguslik alus seda teha. Ilma õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine ei ole seaduslik ning on seeläbi vastuolus ka isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 lõikes 1 punktis a nimetatud seaduslikkuse põhimõttega. Isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest rohkem saate lugeda AKI kodulehelt: Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon. Antud kiri on vaid tähelepanu juhtimine ja sellele ei pea vastama. Lugupidamisega Hanna-Liina Jaani jurist peadirektori volitusel 2 (2)