dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus teabenõudele

Andmekaitse Inspektsioon · 17. oktoober 2025
Viit
1.2.-1/25/3297-2
Registreeritud
17. oktoober 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Sorainen
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-1 Teabenõuded (nimi muudetud 01.01.2023)
Toimik
1.2.-1/2025
Vastutaja
Agnes Järvela (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)

Failid

  • 📎1.2.-1253297-2 17.10.2025 Väljaminev kiri.asice12938 KB

Sisu (failidest)

 Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse ning sellisel juhul tutvuda isikuandmete ja kui isikuandmeid ei koguta andmesubjektilt, siis olemasoleva teabega nende allika kohta (IKÜM art 15 lg 1 punkt g).  Vastutav töötleja esitab andmesubjektile tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist teabe artiklite 15–22 kohase taotluse alusel võetud meetmete kohta. Seda ajavahemikku võib vajaduse korral pikendada kahe kuu võrra, võttes arvesse taotluse keerukust ja hulka. Vastutav töötleja teavitab andmesubjekti igast taolisest pikendamisest ja viivituse põhjustest ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest (IKÜM art 12 lg 3).  Kui vastutav töötleja ei võta meetmeid vastavalt andmesubjekti taotlusele, teatab ta andmesubjektile viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest meetmete võtmata jätmise põhjused ning selgitab talle võimalust esitada järelevalveasutusele kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid (IKÜM art 12 lg 4). 41. Vastutaval töötlejal on kohustus teavitada andmesubjekti isikuandmete kogumise ajal või kui andmeid ei saadud otse andmesubjektilt, siis mõistliku aja jooksul kavandatud andmetöötlemise kohta. See kohustus ei sõltu andmesubjekti taotlusest, vaid vastutav töötleja peab täitma kohustust ennetavalt, olenemata sellest, kas andmesubjekt osutab teabe vastu huvi või mitte. 42. Andmesubjektile isikuandmete töötlemist puudutava teabe sisu nõuded tulenevad IKÜM art 12 lõikest 1 ning art 13 lõigetest 1-2 või art 14 lõigetest 12 sõltuvalt sellest, kas andmetöötleja on saanud isikuandmed andmesubjektilt endalt või mitte. Eesti Metsakinnistud OÜ on küll avaldanud oma veebilehel andmekaitsetingimused, kuid esitatud teave ei olnud kooskõlas IKÜM-ga, kuna käesoleval juhul on menetlusalune isik jätnud andmesubjektile edastamata järgneva teabe: 1) isikuandmete töötlemise õiguslik alus (IKÜM art 13 lg 1 punkt c ja art 14 lg 1 punkt c); 2) asjaomaste isikuandmete liigid (IKÜM art 14 lg 1 punkt d); 3) isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad (IKÜM art 13 lg 1 punkt e ja art IKÜM art 14 lg 1 punkt e); 4) säilitamise ajavahemik või kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid (IKÜM art 13 lg 2 punkt a ja IKÜM art 14 lg 2 punkt a); 5) andmesubjekti õigused: tutvuda andmetega, andmete parandamisele, andmete kustutamisele, isikuandmete töötlemise piiramisele, esitada vastuväide andmete töötlemisele ja ülekandmisele (IKÜM art 13 lg 2 punkt b ja art 14 lg 2 punkt c); 6) kui töötlemine põhineb nõusolekul, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta (IKÜM art 13 lg 2 punkt c ja art 14 lg 2 punkt d); 7) õigus esitada kaebus järelevalveasutusele (IKÜM art 13 lg 2 punkt d ja art 14 lg 2 punkt e) 8) teave isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest (IKÜM art 14 lg 2 punkt f). Andmesubjektile teabe andmata jätmine 43. Andmesubjektile tuleb anda teavet, millisel õiguslikul alusel tema isikuandmeid töödeldakse.47 Eesti Metsakinnistud OÜ veebilehe väljavõtte vaatlusest nähtub, et isikuandmete töötlemise eesmärgina on välja toodud, et ettevõte töötleb isikuandmeid selleks, et tuvastada klienti või isikut ning vajalike teenuste osutamisel ja lepingute sõlmimiseks. 48 Ei ole välistatud, et menetlusalune isik töötleb teatud andmesubjektide isikuandmeid lepingulisel alusel. 47 Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab esinema õiguslik alus. Tavaliste isikuandmete korral tuleneb õiguslik alus IKÜM art 6 lõikest 1. 48 Eesti Metsakinnistud OÜ veebilehe väljaprindi 07.10.2024 vaatlusprotokoll koos lisadega, tlk 105 jj. 13 (29) tutvuda, neid parandada või kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist või esitada vastuväide nende töötlemise kohta. Kõnealune teave peaks olema töötlemiskorra põhine ja sisaldama kokkuvõtet selle kohta, mida see õigus hõlmab ja kuidas saab andmesubjekt võtta meetmeid selle teostamiseks ning kõik õigusega seotud piirangud.53 Eesti Metsakinnistud OÜ veebilehe väljavõtte vaatlusest nähtub, et andmekaitsetingimustes on andmesubjekt jäetud tema õigustest teavitamata. Samuti ei ole teavitatud teda isikuandmetega seotud rikkumise korral õigusest esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile54, kuigi selline kohustus tuleneb IKÜM art 13 lg 2 punktist d ja art 14 lg 2 punktist e. 48. IKÜM art 13 lg 2 punkti c ja art 14 lg 2 punkti d kohaselt tuleb andmesubjektile anda teavet õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta, kui töötlemine põhineb nõusolekul. Eesti Metsakinnistud OÜ andmekaitsetingimustes vastavat teavet andmesubjektidele ei olnud esitatud.55 49. IKÜM art 14 lg 2 punkti f kohaselt tuleb juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, teda teavitada isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult kättesaadavatest allikatest. Esitada tuleks konkreetne andmete allikas. IKÜM art 14 lõige 5 loetleb erandid, millal IKÜM art 14 lõiget 14 ei kohaldata, st millal andmesubjekti teavitamist juhul, kui tema isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt endalt, teostada ei ole vaja. Välistatud aga on, et mõni neist eranditest antud juhul kohalduks. IKÜM põhjenduspunktis 61 on öeldud, et kui andmesubjektile ei saa esitada isikuandmete päritolu, sest kasutatud on mitut allikat, tuleks esitada üldteave. Andmekaitse töörühm on oma suunises läbipaistvuse kohta IKÜM-i põhjenduspunktis 61 toodut selgitanud järgnevalt: Andmesubjektile nende isikuandmete allika kohta teabe esitamise nõude tühistamine kehtib üksnes siis, kui see pole võimalik, sest sama andmesubjektiga seotud isikuandmete eri osasid ei ole võimalik seostada konkreetse allikaga. Näiteks ainult asjaolu, et vastutav töötleja on koostanud mitme andmesubjekti isikuandmeid sisaldava andmebaasi, kasutades rohkem kui üht allikat, ei ole piisav kõnealuse nõude tühistamiseks, kui on võimalik (kuigi aeganõudev või koormav) kindlaks teha allikas, kust üksikute andmesubjektide isikuandmed pärinevad. Arvestades lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse nõudeid, peaksid läbipaistvusmehhanismid algusest peale sisalduma töötlemissüsteemides, et kõiki organisatsiooni saabunud isikuandmete allikaid saaks jälgida ja jälitada nende allikani igal andmetöötluse elutsükli hetkel.56 Eesti Metsakinnistud OÜ veebilehe väljavõtte vaatlusest nähtub, et andmekaitsetingimustes on andmesubjekt jäetud teavitamata tema andmete päritoluallika kohta.57 50. Eesti Metsakinnistud OÜ andmekaitsetingimustes on esitatud IKÜM artiklites 13 ja 14 nõutust oluliselt vähem teavet ning esitatud teave on üldine. Esile saab tuua, et peamine küsimus, mis andmesubjektil, kes ise oma andmeid vastutavale töötlejale ei olnud andnud, võis tekkida oma andmete päritoluallika kohta ja ka õigusele nõuda oma andmete kustutamist või esitada vastuväide oma andmete töötlemisele, jäi andmekaitsetingimustes esitamata. Samuti ei olnud konkreetset teavet, kui kaua andmesubjekti andmeid säilitatakse. 51. Sarnaselt sisule on oluline ka see, millisel kujul ja viisil artiklites 13 ja 14 nõutud teave tuleks andmesubjektile esitada. Andmekaitse töörühm on selgitanud, et miinimumnõue on, et vastutavad töötlejad teeksid [isikuandmete töötlemise kohta] teabe avalikult kättesaadavaks (nt 53 Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm. Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, 11.04.2018, WP 260, lk 38-39. 54 Eesti Metsakinnistud OÜ veebilehe väljaprindi 07.10.2024 vaatlusprotokoll koos lisadega, tlk 110 jj. 55 Eesti Metsakinnistud OÜ veebilehe väljaprindi 07.10.2024 vaatlusprotokoll koos lisadega, tlk 110 jj. 56 Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm. Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, 11.04.2018, WP 260, lk 29, p 60. 57 Eesti Metsakinnistud OÜ veebilehe väljaprindi 07.10.2024 vaatlusprotokoll koos lisadega, tlk 110 jj. 15 (29) tutvuda. Olukorras, kus sanktsioonivahemik on sedavõrd lai (kuni 20 000 000 eurot), kuid selle sisustamise ja kohaldamise praktikat ei ole, on võimaliku teo tagajärjed sisuliselt ettenähtamatud. Menetleja märgib, et seadus ei näe ette kohustust avalikustada kohtuvälises menetluses tehtud väärteomenetluse otsuseid. Sanktsioonide kohta avaldatud praktika mitte leidmine ei vabasta isikut kohustusest täita IKÜM-i nõudeid. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et IKÜM-i tuleb kohaldada Euroopa Liidu liikmesriikides järjekindlalt ja ühtselt ning vastavat IKÜM-i rakendamise praktikat on võimalik lisaks Riigi Teataja veebilehele leida ka näiteks Euroopa Andmekaitsenõukogu veebilehelt (https://www.edpb.europa.eu/edpb_et) kui ka Euroopa Kohtu lahenditest. Vastulause punktis 15 on menetlusalune isik tõstatanud küsimuse võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest seoses, kuna on leidnud AKI enda ja kohtupraktikat üksnes haldusasjades. Kohtuväline menetleja on antud asjas menetluse valikut põhjendanud rahatrahvi määramise juures. Vastulause punktis 12 on menetlusalune isik märkinud, et etteheidetavad teod on seotud ühe andmesubjektiga ning olemuslikult on etteheidetavad teod omavahel seotud. Kohtuväline menetleja arvestab seda otsuse koostamisel ja trahvi summa määramisel. Eesti Metsakinnistud OÜ on taotlenud lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 punkti 1 alusel põhjusel, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja ei nõustu lõpetama väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 puntki 1 alusel. Täpsemalt on karistamise vajalikkust põhjendatud rahatrahvi määramise juures. Kõiki vastulauses välja toodud aspekte süü suuruse arvestamisel on kohtuväline menetleja karistuse määramisel ka arvesse võtnud. Väärteo kvalifikatsioon ja rikutud õigusnormid: Väärteo lühikirjelduse esimese väärteokoosseisu täitmisega pani Eesti Metsakinnistud OÜ toime IKS § 65 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, millega rikkus IKÜM art 5 lg 1 punkti a ja art 6 lõiget 1. Teise väärteokoosseisu täitmisega pani Eesti Metsakinnistud OÜ toime IKS § 66 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, rikkudes sellega IKÜM art 12 lg 1, 3 ja 4, art 13 lg 1 punkte c ja e ja lg 2 punkte ad, art 14 lg 1 punkte ce, lg 2 punkte a, cf ning lõiget 3 ning art 15 lg 1 punkti g. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning rahatrahvi määra põhjendus: Esmalt analüüsib kohtuväline menetleja põhikaristuse kohaldamise küsimust, kui toime on pandud mitu süütegu. Seejärel selgitab kohtuväline menetleja muid rahatrahvi määramise põhjendusi ning analüüsib kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja ametnik seisukohal, et Eesti Metsakinnistud OÜ-le kui juriidilisele isikule on omistatav üks tegu, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule KarS § 63 lg 1 järgi. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt näiteks RKKKo 3-1-1-56-15, p 9 ja RKKKm 4-19-1178/20 p 11). 26 (29) Vastulauses välja toodud avaliku menetlushuvi puudumise osas võtab kohtuväline menetleja arvesse seda, et tegu ei ole ühe füüsilise isiku poolt toime pandud teoga, vaid juriidilise isiku poolt toime pandud teoga, mis tähendab, et vastutava töötlejana on ka vastutuse koorem selle võrra suurem. Avaliku menetlushuvi puudumist ei saa jaatada ka seetõttu, et just 2024. aastal on ühiskonnas peetud debatt kinnistusraamatu andmete ligipääsu ja kinnistu omaniku andmete töötlemise (lugemise, kasutamise) õiguspärasuse üle, mille tulemusena muudeti kinnistusraamatuseadust96. Kohtuväline menetleja võtab arvesse, et käesolev asi puudutab konkreetselt ühte andmesubjekti. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses kohtuvälise menetleja hinnangul antud asjas puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab tõhusa, heidutava ja proportsionaalse trahvi suuruse määramisel Eesti Metsakinnistud OÜ äriregistrile esitatud 2023. aasta majandusaasta aruandest nähtuvat ettevõtte käivet. Trahvisumma proportsionaalsuse hindamisel peab mh arvesse võtma, kas leidub alternatiiv, mis oleks võrreldes rahatrahviga vähem riivav ja vähemalt sama efektiivne eesmärgi saavutamiseks. Alternatiivseid karistusmeetmeid juriidilistele isikutele ette nähtud ei ole. Võimalus oleks rakendada väärteomenetluse asemel riiklikku järelevalvemenetlust ning lõpetada see noomitusega või ettekirjutusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole aga järelevalvemenetluse meetmed käesolevas asja andmesubjektide eraelu kaitsel ja nende õiguste tagamisel piisavalt tõhusad ega võimalda saavutada väärteomenetlusega sama tulemust, kuna menetlusalusele isikule on juba varasemalt tehtud ettekirjutus, kuid see ei hoidnud ära andmesubjekti ebaseaduslikku andmetöötlust ega tema õiguste rikkumist. Üldpreventiivsest eesmärgist lähtuvalt tuleb aga anda signaal ka teistele isikutele, et enne isikuandmete töötlema asumist tuleb endale vastavad nõuded ja reeglid selgeks teha ning et isikuandmete kaitse nõuete järgimata jätmine ei tasu ennast ära. KarS-is sätestatud positiivne üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Isikuandmete kaitse üldmäärust tuleb rakendada kõikides liikmesriikides ühetaoliselt ja üheski riigis ei tohiks olla mugavam isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisi toime panna. IKÜM art 83 lõikes 1 on sätestatud, et trahvisumma peab igal üksikul juhul olema tõhus, proportsionaalne ja heidutav. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 73 lg 1 p-st 1 kohtuvälise menetleja ametnik otsustas: Karistada isikuandmete kaitse seaduse § 65 lg 2 ja § 66 lg 2 alusel Eesti Metsakinnistud OÜ-d rahatrahviga 5 000 (viis tuhat) eurot. Muud asjaolud: Eesti Metsakinnistud OÜ taotleb: - Hüvitada Eesti Metsakinnistud OÜ-le seoses IKS § 69 lg 2 sätestatud väärteo menetlemisega tekkinud kulu, s.o valitud kaitsjale tasu summas 1004,55 eurot. 96 Kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus 467 SE - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3ea285ae-c87b-4e5d-9488- 089276c31dff/kinnistusraamatuseaduse-muutmise-seadus/ 28 (29) Menetlusaluse isiku esindaja esitas koos vastulausega taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud 1/3 menetluskuludest, mis on summas 1004,55 eurot. Kaitsja hinnangul kuulub väärteomenetlus IKS § 69 lg 2 osas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 punkti 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on kajastatud väärteo etteheitena ka IKS § 69 lg 2 väidetav rikkumine, kuid väärteoprotokollis ei ole väärteo kvalifikatsioonina IKS § 69 lg 2 esitatud. Esmalt märgib kohtuväline menetleja, et VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 13 ja 56 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel. See tähendab, et kaitsja tasu hüvitamise taotlus väärteomenetluse lõpetamisel tuleb menetlusalusel isikul esitada kohtule lahendamiseks.97 Kohtuväline menetleja selgitab, et väärteomenetlus on algatatud menetlusaluse isiku teo suhtes. Väärtegu on süütegu ehk karistatav tegu, mille eest on seaduses karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärteomenetluse jooksul selgitatakse välja kõik teoga seonduvad asjaolud, mille tulemusena võib koosseis muutuda. Väärteokoosseisu muutumine menetluse jooksul ei tähenda, et väärteomenetlus ise on VTMS § 29 alusel lõpetatud. Väärteokoosseis ei ole peale väärteoprotokolli kätteandmist muutunud. Asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis: . Edasikaebamise kord ja tähtaeg: menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahvi ja menetluskulude tasumine: Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, valides sobiva panga arvelduskonto:  SEB panka arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X),  Swedbank arvelduskontole EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X),  LHV Pank arvelduskontole EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22),  Luminor panka arvelduskontole nr EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X). Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number. Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 45 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Menetlusaluse isiku kaitsja avaldas väärteoprotokollis soovi, et otsus saadetakse tema e-posti aadressile. (allkirjastatud digitaalselt) Kirsika Lääts kohtuvälise menetleja ametnik 97 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.10.2029 kohtumäärus nr 4-18-4523, punkt 21. 29 (29) ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Liisa Kuuskmaa Teie 10.10.2025 Advokaadibüroo Sorainen [email protected] Meie 17.10.2025 nr 1.2.-1/25/3297-2 Vastus teabenõudele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie teabenõude. 1) Kõige suurema väärteotrahvi määramise otsus. a. Suurim määratud väärteotrahv on 3 miljonit eurot. Otsus on jõustumata ja väärteomenetluse seadustiku § 62 lg 2 alusel AKI seda ei väljasta. Sellekohase uudise leiate siit. b. Suurim määratud ja jõustunud väärteotrahvi otsus on leitav lisast. 2) IKS-i alusel määratud väärteotrahvide kogusumma alates 25. maist 2018 kuni teabenõudele vastamise kuupäevani: a. ainult jõustunud väärteotrahvide kogusumma on 10 072 eurot; b. jõustunud ja jõustumata väärteotrahvide kogusumma on 3 010 072 eurot. 3) IKÜM-i alusel esitatud rikkumisteadete arv 25. maist 2018 kuni teabenõudele vastamise kuupäevani on 1185. 4) IKÜM-i alusel esitatud rikkumisteadete arv 28. jaanuarist 2025 kuni teabenõudele vastamise kuupäevani on 171. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agnes Järvela jurist (tiimijuht) peadirektori volitusel Lisa. Väärteotrahvi otsus Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →