Kompetentsikeskuse veebi arendustööde ja disaini soetamine

Lisa 1 Veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee vastavusse viimine TEHIK IT-profiilile Tehniline kirjeldus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) koostöös Sotsiaalministeeriumiga tellib veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee vastavusse viimise TEHIK IT-profiilile. Töö tulemusena vastab veebilehekülg kompetentsikeskus.sm.ee TEHIK IT-profiilile ning on üle viidud koos sisuga, loodud on administreerimisliides, mille vajalikud funktsionaalsused on tagatud ning mille puhul on tagatud käesolevas dokumendis loetletud nõuete täitmine, samuti turva- ja funktsionaalsustestimine enamlevinud veebilehitsejatega, sh nutiseadmete veebilehitsejatega. TEHIK on IT-kompetentsikeskus, mis loob avaliku sektori IKT teenuseid nii töö-, tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnas. 1. Tellitavad tööd 1.1. Veebilehe tehniline üleviimine (sh sisu) ning arendus lähtuvalt kokkulepitud kontseptsioonist ja visuaalsest kujundusest. 1.2. Veebilehe lõplikud testimised, turvalisuse ja funktsionaalsuse testimine. 1.3. Tööde tegemise aeg on 6 kuud koos kõigi testimiste ja veaparandustega alates hankelepingu sõlmimisest. 2. Hetke olukord ja probleemid 2.1. Olemasolev veebilehekülg on loodud WordPress platvormile. Kasutajate tagasiside põhjal vajab leht kasutusmugavuse tõstmist. Järgnevates punktides on kirjeldatud veebilehe probleemid, mis tuleb täitjal tööde teostamise käigus vastavalt tellija suunistele lahendada. 2.2. „Abiks rakendajale“ ja „võrdsed võimalused“ menüüde „Sind huvitab“ ja „soovid rohkem teada“ ülesehitus ja paigutus lehel ei ole kasutajasõbralik. Kasutamismugavust takistab praegu artiklini jõudmiseks vajalike klikkide suur arv ja loogika, kus kõik sisuline tekst avaneb lõpuks väiksel ribal paremal pool lehe ääres ning suurem osa lehest kulub menüü presenteerimisele. 2.3. Kui kasutaja on lehel „abiks rakendajale“ või „võrdsed võimalused „sind huvitab“ ja „soovid rohkem teada“ menüüst jõudnud paremal asuva sisuartiklini ning selle nupust „loe edasi“ avanud, siis brauseri tagasiminekunupp ei vii mitte üks tasand tagasi (otsingu juurde, mis mind huvitab), vaid sellele lehele, kus peab uuesti valima nende kolme ikooniga alajaotuse vahel valdkonna, mis veebi kasutajat huvitab. Seega brauseri tagasiminekunupp viib mitte eelmisele tasandile, vaid algse kolmese valiku juurde. 2.4. Lehel „abiks rakendajale“ või „võrdsed võimalused „sind huvitab“ ja „soovid rohkem teada“ alammenüüd ehk kategooriad järjestatakse tähestiku järjekorras, mistõttu ei ole 1 Lisa 1 võimalik ise alammenüüsid nende olulisuse järgi järjestada. Tellija sooviks on ise alammenüüsid järjestada. 2.5. Lehel „abiks rakendajale“ või „võrdsed võimalused“ artiklid järjestatakse põhimõttel, et viimati sisestatud artikkel ilmub esimesena ehk vastavalt sisestamise ajale ja kuvatakse juurde ka sisestamise kuupäev. Kuna tegemist ei ole blogipostitustega vaid artiklitega, mis kirjeldavad protsessi eri osi, struktuure jms, siis on eriti oluline, et sisestaja saaks ise valida, mis järjekorras artikleid esile tõstetakse. 2.6. „Abiks rakendajale“ menüü alla on vajalik luua täitjal rakendusperioodi valimise võimalus (näiteks 2014-2020, 2021-2027). Neid perioode ja nende all olevaid alammenüüsid peab olema võimalik edaspidi sisutoimetajal ise juurde lisada. Kõik materjalid, mis praegu on loodud „abiks rakendajale“ menüü all, jääksid seotuks perioodiga 2014-2020. Erinevate rakendusperioodide sisu ülesehitus on identne. 2.7. Väljaannete tunnuspiltide suurus ja joondus. Pildid on ebaproportsionaalselt suured ja lehele mahub korraga vähe väljaandeid. Kui pealkirjad on erineva pikkusega, siis kaob joondus kahes tulbas. 2.8. Luua tuleb keelevaliku valmidus. Sisutoimetaja peab saama sisestada tekste ka teistes keeltes. 2.9. Uudiste lehele tuleb täitjal luua uudiste ahiveerimise võimalus. Praegu uudiste lehel on uudiste arhiiv ajalises järjestuses olemas ja uudiste lisamisel tekib ka uue kuu nimetusega menüü lehe paremale küljele. Sellel kuu nimetusel klikkides aga avaneb tühi leht. 3. Funktsionaalsed nõuded Veebileht viiakse üle täismahus, sh koos kõige sisuga ning lahendatakse punktis 2 nimetatud probleemid. Nimetatud probleemide lahendused kujunduslikus ja tehnilises osa räägitakse täpsemalt läbi tööde teostamise käigus. Täitjal tuleb tööde teostamisel juhinduda tellija vajadustest ja suunistest. 4. Mittefunktsionaalsed nõuded 4.1. Kujundus ning arendused peavad olema teostatud vabavaralisel platvormil Drupal LTS kõige uuemal versioonil või Typo3 kõige uuemal LTS versioonil (TEHIK nõuded arendustele, sh IT-profiil https://tehik.ee/meist/meistnouded-arendustele/). 4.2. Typo3 puhul peavad mallide arendused olema realiseeritud Fluidi funktsionaalsusel. 4.3. Arendatud veebileht peab töötama MariaDB viimasel stabiilsel versioonil. 4.4. Arendatud veebileht peab töötama PHP kõige uuemal versioonil. 4.5. Veebilehe ülesehitus, struktuuri esitus ja sisu ülesehitus peab olema esmatasandil otsingumootorite jaoks optimeeritud vastavalt Google poolt antud kirjeldusele (http://static.googleusercontent.com/media/www.google.com/et//webmasters/docs/search -engine-optimization-starter-guide.pdf). 4.6. Veebilahenduse disain peab olema rakendusfunktsionaalsusest eraldatud, et oleks võimalik sõltumatult muuta nii rakenduse koodi kui disaini. 2 Lisa 1 4.7. Veebileht peab arvestades järgnevas dokumendis kehtestatud erinõudeid: https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 4.8. HTML-i lõigatud disainivaated ja kujunduse kodeerimine kasutades HTML5i ja CSSi ning selle testimine enimlevinud brauseritega. 4.9. Veebilehe HTML5 ja CSS koodid peavad vastama W3C tehnilistele standarditele. 4.10. Javascripti ja css failid peavad olema minifitseeritud, laaditud lokaalselt ning ei tohi olla viidatud kolmanda osapoole serveritest. 4.11. Veebilehe kood peab vastama WCAG 2.1 standarditele. 4.12. Veebisisu kodeeritakse UTF-8 formaadis. 4.13. Veebilehtede paremaks leidmiseks kasutatakse automaatset XML sisukaardi protokolli (toetatud peab olema vähemalt Google Sitemap). 4.14. Veebileht peab olema optimeeritud, et tagada globaalsete otsingumootorite tugi (SEO). 4.15. Veebilehel kasutatakse inimloetavaid veebiaadresse (leheküljele antakse tekstiline veebiaadress vastavalt pealkirjale, see ei ole suvaline numbrite, tähtede ja kirjavahemärkide segu). 4.16. Veebileht peab olema arendatud selliselt, et oleks võimalik selle all olevaid tarkvarasid (CMS, andmebaas, veebiserver jms) vajadusel uuendada ja paigata ilma täiendava arenduseta. 4.17. Veebilehekülje üle antavaks komponendiks loetakse konteinerit (Docker), mille paigaldus peab olema ühtne, sõltumata keskkonnast. See tähendab, et ei teostata arendus, test ja toodangu jaoks eraldi ehitust. 4.18. Tulemuseks olev konteiner peab olema majutatud tellija versioneerimise keskkonna juures asuvas privaatregistris. 4.19. Konteineris olev rakendus peab arvestama, et temale vajalikud konfiguratsiooni parameetrid antakse edasi keskkonna muutujatena. (enviroment variables) 4.19.1. On lubatud ka kogu konfiguratsiooni faili mountimist konteinerisse, kuid ka sellisel juhul peab arvestama, et näiteks baasiühenduste väärtused tulevad keskkonna muutujatest. Selleks saab kasutada näiteks Drupali konfigutatsiooniskonfiguratsioonis: „getenv('DATABASE_USER')“ 4.20. Konteineri loomiseks kasutatavad baaskonteinerid tuleb kokku leppida projekti alguses tellijaga. 4.21. Konteineris olev lahendus ei tohi joosta peakasutaja õigustest.(root user) 5. Veebilehe kasutatavus 5.1. Veebileht peab peale lisaarendusi võimaldama loomulikku suhtlust, olema mugav ja kasutajale loogiline. 5.2. Veebileht peab olema otsingumootoritele lihtsalt ja kergesti leitav ning turvaliselt kasutatav, samuti võimaldama erinevate seadmete ja operatsioonisüsteemide kaudu lehe kasutamist, seda ka erivajadustega inimestele (WCAG nõuded, nimetatud punktis 4.11). 3 Lisa 1 5.3. Veebilehte peab saama kasutada kõikide enamlevinud veebisirvimis programmidega, sh enamlevinud nutiseadmete veebisirvijatega. Veebirakendus peab olema kasutatav Android, iOS, Mac OS X ja Windows seadmetes. 5.4. Veebilehel kasutatakse olemasolevat kujunduslahendust, vajadusel ja tellijaga kokkuleppel muudetakse seda minimaalselt, see peab olema dünaamiline veebidisain (responsive web disain) ehk kohanduv erinevate arvutiekraani laiustega (1024, 1280, 1366, 1920, 2560 px) ning enamlevinud nutitelefoni ja tahvelarvuti ekraanidega. 5.5. Veebileht peab olema klaviatuuriga navigeeritav. 5.6. Veebilehe valitud asukoht peab olema menüüs rõhutatud, et kasutaja näeks, milliste teemade all lehekülg asub. 5.7. Veebilehel peab olema navigatsiooniriba (breadcrumb). 5.8. Otsingu tulemused peavad olema üksteisest eristuvad ja esile on toodud leitud tulemuste arv. 5.9. Mitteleitud lehe ja serveri veateated (nt Error 404 ja 403) peab olema võimalik seadistada veebimootoris. 5.10. Veebimootori veateated peavad olema inimloetavad, ega anna kasutajale ehk kodanikule tehnilist informatsiooni vea kohta (nt kataloogide struktuur, koodiread jms). 5.11. Veebileht peab sisaldama läbivalt peamenüüd, keelemenüüd, otsingut, logo, jalust ja viidet sisupuule. 5.12. Igal sisulehel peab olema võimalik artikleid printida koos lehe päises oleva logoga. 5.13. Sisuartiklis peab olema võimalik valida, kas kuvatakse kuupäev, millal artikkel on lisatud ja/või millal artikkel on avaldatud. Avaldamise aega peab olema võimalik ette määrata ka tulevikule. 5.14. Otsingu süsteem võimaldab lehekülgede sisust, sissejuhatustest, pealkirjadest ja pildiallkirjadest ja .pdf, .doc, .docx dokumentidest otsida vajalikku informatsiooni koos suuruse muutmise funktsiooniga. 5.15. Otsingusüsteem peab töötama sisuhaldussüsteemide puhul kasutades solr funktsionaalust. 5.16. Sisulehtede URLid peavad olema koostatud vastavalt sisuhalduses sisestatud sisulehe pealkirjale (clean url). 5.17. Kohandatud skriptid, stiililehed ja mallid peavad paiknema eraldi kataloogis. 5.18. Veebilehe struktuurist peab koostama sisupuu. 5.19. Vaegnägijatel peab olema võimalus kujundust muuta (teksti suuruse, reavahe ja kontrastsuse muutmine). 5.20. Veebileht peab olema kasutajasõbralik ning seda koostades arvestatakse kasutajakeskse veebi lehekülgede disaini uuringuga1 ning veebileht vastab selles toodud nõuetele. 5.21. Nutiseadme kohta peab kujundus optimeeritud olema. Optimeerimine peab olema võimalik igale lehele ja pildile lisada läbi tekstivälja. Kogu Veebilehe sisu (tekstid, pildid, videoklipid) peab saama tellija ise hallata. 1 Kättesaadav: https://mkm.ee/sites/default/files/kasutajakeskse_veebi_lehekylgede_disain.pdf 4 Lisa 1 6. Nõuded haldusliidesele ja administreerimisele 6.1 Veebilehe haldusliidese autenimine peab kasutama TEHIKu poolt hallatud SSO teenust. Mis võimaldab kasutajat tuvastada läbi riikliku autentimis teenuse TARA. TEHIKu SSO teenus kasutab OpenID connect vahendeid. 6.2 Autentimine peab olema võimaldatud ka koormusjaoturi kasutamise puhul. 6.3 Administreerimisliidese ligipääsu peab olema võimalik piirata ehk ei tohi olla väljast (internetist) kättesaadav. 6.4 Veebilehe haldusliidest peab saama kasutada enamlevinud veebisirvimise programmidega. 7. Turvalisuse nõuded 7.1. Arvestada tuleb turvalisuse nõuetega süsteemi arhitektuuri loomisel kogu lahenduse elutsükli vältel. 7.2. Veebilehe lahenduste turvalisus vastab OWASP ASVS standardile (level 2, vt http://www.owasp.org/index.php/Category:OWASP_Application_Security_Verification_Sta ndard_Project) ja kindlasti peavad olema likvideeritud OWASP Top 10 veebirakenduste nõrkused (https://www.owasp.org/index.php/Category:OWASP_Application_Security_Verification_S tandard_Project). 7.3. ISKE turvaklass on K1T1S1 ja arvestada tuleb minimaalselt moodulite B5.4 ja B5.7 nende meetmetega, mis on realiseeritavad arendaja poolt vt https://www.ria.ee/iske. 7.4. Veebileheküljel tehtavaid tegevustest peab olema võimalik salvestada logi. Kodulehe logist peab olema võimalik tuvastada kes, mida, kus, kust, kuidas tegi ja selle tegevuse tulemus. 7.5. Konteineris loodava logi väljundiks peab olema konsool (console out). 7.5.1. TEHIKus kasutuses olev konteinerite orkestreerimislahendus Kubernetes korjab kõik konsooli kirjutatud logid kokku ja edastab logiserverisse. 7.6. Veebileht peab võimaldama sisu edastamist üle krüpteeritud kanali (HTTP üle TLS’i ehk HTTPS) - https://en.wikipedia.org/wiki/HTTPS. 7.7. Kõik isikuandmed tuleb edastada üle turvatud ühenduse. 7.8. Kõik sisselogimise teave tuleb vahetada üle turvatud ühenduse. 7.9. Tuleb kasutada HTTP turvapäiseid (HTTP Security Headers - Content Security Policy, X-Frame-Options, X-XSS-Protection, X-Content-Type-Options, Cross-Origin Resource Sharing ning kui leht täielikult HTTPS siis ka Strict-Transport-Security). 7.10. TEHIKus on vaikimisi reegel Header set Content-Security-Policy "default-src 'self', kui on vaja lisa reegleid, siis pakkuja kirjeldab need installeerimise juhendis. 5 Lisa 1 8. Muud nõuded 8.1. Tätija peab koostama vähemalt paigaldusjuhendi ja administreerimisliidese juhendi, sealhulgas peab paigaldusjuhend sisaldama vajalike lisatarkvarade installeerimis-, konfigureerimis- ja kasutamisjuhiseid. 8.2. Täitja peab tööde valmimisel esitama testraporti, kus täitja testib kõik kasutuslood üle arvutis (veebileht peab toetama järgmisi operatsiooni süsteeme Windows, Linux ja iOS, Mac OS X ning brauserid: Chrome, Firefox ja IE, Edge, Safari) ning nutiseadmes (operatsiooni süsteemid Android, iOS ja Windows). Testraport edastatakse TEHIKule kokkulepitud testlugude põhjal. 8.3. Täitja peab arvestama oma ajakavas lisaks tööde tegemise ajale ka tellija poolt teostatava testimise perioodiga kuni 1 kuu. Veebilehele teostab TEHIK funktsionaalsuse- ja turvatestimise, mis ei kuulu käesoleva hanke maksumuse hulka. 8.4. Täitjal peab olema arendusfaasis võimalik majutada loodavat veebilehte oma serveris. Täitja peab tõstma teostatud tööd gitlab.sotsiaalministeerium.ee keskkonda. 8.5. Tellija võib eduka pakkujaga tema poolt esitatud lahendust enne tööde teostamisega alustamist täpsustada osas, mis ei muuda pakkumust põhimõtteliselt. Vastavad muudatuskokkulepped fikseeritakse poolte kontaktisikute poolt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja on pooltele siduvad. 8.6. Dokumentatsioon ja juhendid peavad olema korrektselt vormistatud nii õigekeele, terminoloogia, viitamise kui tehnilise vormistuse mõttes. 8.7. Täitja viib läbi vähemalt ühe koolituse veebi halduritele (maksimaalselt 3 inimesele, koolituse kestus maksimaalselt 5h) ning tööde käigus nõustab haldureid sisu sisestamisel. 6 Hea koostööpartner! Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada pakkumus hankes „ Veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee vastavusse viimine TEHIK IT-profiilile“. Üldised nõuded Hangitava töö sisu ja töö teostamise tingimused on kirjeldatud käesolevas pakkumuskutses ja lisades t ehniline kirjeldus (lisa 1), kodukord (lisa 2) ning hankelepingu projektis. Alusdokumentide hulka kuulub ka hankelepingu lisa 3 – tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimused ja teostama hangitava töö hankija poolt kirjeldatud tingimustel. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud pakkumus on jõus minimaalselt 90 kalendripäeva. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tema osas puuduvad RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused. Kui hankijale saavad sellised kõrvaldamise alused teatavaks, on hankijal õigus lükata pakkumus tagasi ja mitte sõlmida sellise pakkujaga hankelepingut. Vajadusel märgib pakkuja pakkumuse esitamisel, milline osa tema pakkumuses on ärisaladus. Kui pakkuja ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija, et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu. Hankijal on õigus p idada pakkujatega läbirääkimisi, kui pakkumused ületavad hankija seatud eeldatavat maksumust. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide hankedokumentides esitatud tingimustega ja vastab käesolevas alapunktis seatud nõuetele . Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine hankija jaoks olulisi sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Pakkumuse osana tuleb esita da : Sisuline pakkumus: Pakkuja esitab visuaalse lahenduse (kujunduse näidis) , kuidas uuel platvormil oleks võimalik kasutajasõbralikult lahendada/ kuvada menüü „abiks rakendajale“ ja „võrdsed võimalused“ sisu ja selle alamsisu. Täpsem probleemi kirjeldus on toodud tehnilise kirjelduse punktis 2.2. Pakkuja esitab visuaalsele lahendusele lisaks lühikirjelduse/põhjenduse , kuidas pakkuja poolt pakutu lahendab olemasoleva probleemi ning kuidas pakutava lahendusega tõstetakse menüü „abiks rakendajale“ ja „võrdsed võimalused“ sisu ja selle alamsisu kasutajasõbralikkust. Pakkuja esitab tööde teostamise ajakava , mille koostamisel on arvestatud järgmiste nõuetega: Kõik tööd peavad olema nõuetekohaselt teostada 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest; Tööde teostamise kogu aja (6 kuud) sisse tuleb arvestada tellija poolt testimise läbiviimiseks kuluv aeg (vähemalt 1 kalendri kuu) ja täitja poolt para nduste sisseviimiseks kuluv aeg; Lisada tuleb ka tööde teostamise etapid, kui pakkuja soovib tööd üle anda etapiti. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mis ei vasta punktides 2.2.1.-2.2.3. esitatud nõuetele. Hankija jätab õiguse poolte kokkuleppel tööde tegemise käigus vajadusel ajakava korrigeerida. Täidetud maksumusvorm (leitav ptk 5) ; Täidetud meeskonnavorm (leitav ptk 3 ) ; Lepingusse lisatavate kontaktide nimistu ja allkirjastaja informatsioon (leitav hankelepingu preambulis ja punktides 12.5 ) . Meeskonna nõuded ja vormid Pakkuja esitab tööde teostamiseks kasutatava meeskonna kirjelduse. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt kaks meeskonnaliiget, täites seejuures vähemalt j ärgmised rollid: projektijuht ning front-end ja back-end arendaja. Üks inimene võib täita mitut rolli ja esitada võib ka rohkem kui kaks meeskonnaliiget. Pakkuja esitab loetelu spetsialistidest (isikuliselt), nende kogemusest projektides ja nende rollidest. Kui esitatakse samale kohale mitu inimest, peavad nad kõik konkreetseid nõudeid täitma üksikisikuliselt. Kui esitatakse mõnda lisarolli inimesed, siis neile nõudeid ei ole ning nende puhul tuleb esitada üksnes nimi, isikukood ja töökogemus, mida pakkuja peab vajalikuks kuvada. Meeskonnavormil peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine. Meeskonnavorm peab olema täidetud eesti keeles. Meeskonnavormil tuleb töökogemus märkida projektide kaupa, lisades juurde, mis rollis vastavas projektis osaleti. Seejuures on oluline tähele panna, et kõik kogemused peavad olema projektidega kaetud, mistõttu üldist töökogemust ettevõtte koosseisus ei arvestata. Ühtlasi tuleb teistsuguste ametinimetuste puhul lisada tööülesannete sisukirjeldus, et oleks üheselt arusaadav, mis kompetents vastava töö tegemiseks vajalik oli. Riigihanke puhul tuleb märkida riigihanke viitenumber. Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära nõutud kogemusele vastav töökogemus (nt osalemine projektis-X kestusega 12.2012 – 01.2014). Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita. „Kogemus“ ja „kompetents“ eeldavad, et tegemist peab olema töökogemusega, st täiendkoolituse või koolitöö raames saadud kogemus antud juhul ei ole arvesse võetav. Iga esitatud nõude osas tuleb välja tuua, millises projektis kogemus ja kompetents on omandatud. Projektijuht ... (nimi, isikukood) ......................... Jrk Nõuded Täpsustus selle kohta kus/millal/kuidas on nõue täidetud : Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus. Projekti algus- ja lõppaeg vähemalt kuu täpsusega. Riigihanke korral lisada riigihanke viitenumber. Projektidele viitamisel m ärkida projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik. 1 Projektijuhina nimetatud liige/ liikmed omavad vähemalt kolme (3) kodulehe loomise projekti juhtimise kogemust viimase 36 kuu jooksul. Projektid võivad olla alanud ka varem, kuid need peavad olema 70% ulatuses toimunud viimase 36 kuu jooksul ning olema hanke alustamise hetkeks nõuetekohaselt lõpetatud Front-end ja Back-end arendaja ... (nimi, isikukood) ......................... Jrk Nõuded Täpsustus selle kohta kus /millal/kuidas on nõue täidetud: Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus. Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega töötamisel kogemus omandati. Projekti algus- ja lõppaeg vähemalt kuu täpsusega. Riigihanke korral lisada riigihanke viitenumber. Projektidele viitamisel mä rkida projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik. 1 Front-end arendajal on viimase 3 kolme aasta jooksul alates pakkumuskutse saatmisest kogemus vähemalt 4 projekti läbiviimisel , millest igaühe täitmisel kasutati Drupal või Typo3 platvorm ning HTML, CSS ja JavaScript, sh kogemus Drupal või Typo3 moodulite arendamisel. 2 Back-end arendajal on viimase 3 kolme aasta jooksul alates pakkumuskutse saatmisest kogemus vähemalt 4 projekti läbiviimisel , millest igaühe täitmisel kasutati Drupal või Typo3 platvorm ning JavaScripti ja PHP, sh kogemus Drupal või Typo3 moodulite arendamisel. Pakkumuste hindamine Hankija sõlmib lepingu ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks tunnistatakse üks enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Pakkumusi hinnatakse järgnevate hindamiskriteeriumide alusel: Hindamiskriteeriumi nimetus Hindamiskriteeriumi suhteline osakaal väärtuspunktides Pakkumuse sisu 60 Pakkumuse kogumaksumus 40 Pakkumuse sisu (p 4 .6) iga alakriteeriumit hindavad hankekomisjoni liikmed kollektiivselt konsensuse alusel pakkuja esitatud tööde kirjelduse põhjal. Igale alakriteeriumile antud hinded liidetakse. Saadud tulemusele rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ( Merit Point System ). Pakkumuse kogumaksumuse (p 4 .7) eest omistatakse enim väärtuspunkte soodsaima maksumuse esitanud pakkumusele. Pakkumuse sisu hindamismetoodika – 60 väärtuspunkti Alakriteeriumi te 4 . 6 .1 - 4 . 6 .2 eest omistatakse pakkumusele hinne „9“, „5“ või „1“. Visuaalne lahendus (kujunduse näidis) menüü „abiks rakendajale“ ja „võrdsed võimalused“ sisu ja selle alamsisu kasutajasõbralikuks lahendamiseks/kuvamiseks. Hinne „9“ Hinne „5“ Hinne „1“ Visuaalse lahenduse näidis on sobilik, hoolikalt läbi mõeldud, arvestatud on kasutajamugavusega. Näidis on esitatud tellija vajadustest lähtuvalt. Tellija leiab, et sisu ja alamsisu lahendus on sobilik ning ei vaja muudatusi. Visuaalse lahenduse näidis on üldjoontes sobilik, kuid pakutud lahenduses esineb väiksemaid puudujääke . Esitatud näidisest nähtub, et sisu ja alamsisu lahenduse kasutajamugavus vajab sihtrühma vajaduste vastamisele veidi kohendamist. Visuaalse lahenduse näidis vastab vähesel määral tellija vajadustele. Pakutud lahenduses esineb suures osas puudujääke, sisu ja alamasisu lahendus vajab suuremaid muudatusi ning ei ole arvestatud kasutajamugavusega. Visuaalse lahenduse lühikirjeldus/põhjendus, sh kuidas pakutav lahendus tõstab kasutusmugavust, miks just selline lahendus aitab inimestel jõuda kiiremini ja parmini vajaliku infoni. Hinne „9“ Hinne „5“ Hinne „1“ Kriteeriumi lõikes loodud kirjeldus/põhjendus on selge, arusaadav, terviklik ning sobilik. Pakkuja on lahenduse läbimõelnud ning esitanud tellija ootustele vastava lühikirjelduse/põhjenduse. Kriteeriumi lõikes on kirjeldus/põhjendus üldiselt arusaadav ja/või üldiselt sobilik ja/või esineb esitatud visioonis muid väiksemaid puudusi, mistõttu esitatud visiooni saab kasutusele võtta väiksemate muudatustega. Kriteeriumi lõikes on kirjeld us/põhjendus küll esitatud, aga esitatud visioon ei ole arusaadav ja/või ei ole sobilik ja/või esineb esitatud visioonis muid suuremaid puudusi. Hankija hindab pakkumust kõrgema hindega, kui täidetud on kõik alamkriteeriumis nõutud tingimused. Kui kõik nõutud tingimused ei ole täidetud, hinnatakse alamkriteeriumi madalama hindega. Alakriteeriumi iga tingimuse täitmise eest omistatud hinded liidetakse kokku (maksimaalne hinnete summa on 18). Maksimaalsed 60 väärtuspunkti saab kõige kõrgema hinnete summa saanud pakkumus. Teised saavad 60-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumustele antud hinnete summa oli enim punkte kogunud pakkumusest madalam. Väärtuspunktid arvutatakse valemi järgi: “punktimäär” = “hinnatava pakkumu se hinnete summa” ÷ “ kõrgeima hinnete summa saanud pakkumus ” × 60. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Pakkumuse kogumaksumus – 40 väärtuspunkti Pakkuja esitab hankelepingu alusel teostatavate kõikide tööde kogumaksumuse eurodes ning kahe komakoha täpsusega. Kui kõik pakkujad on käibemaksukohustuslased, siis võetakse hindamiskriteeriumi „pakkumuse kogumaksumus“ arvestamisel aluseks pakkumuste maksumused käibemaksuta. Kui mõni pakkuja ei ole käibemaksukohustuslane või mõne pakkumuse mõnele osale kohaldub erinev käibemaksumäär, siis võetakse pakkumuste maksumuste hindamisel aluseks kõik hankelepingu täitmisega tekkivad kulud, sh käibemaks. „Pakkumuse kogumaksumus“ on hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljam akseid ega hilisemaid kulutusi. Maksimaalsed väärtuspunktid (40) omistatakse madalaima hinnaga pakkumusele. Teised pakkumused saavad 40-st võimalikust punktist proportsionaalselt vähem punkte. Väärtuspunktid arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava pakkumuse kogumaksumus” × 40. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Mõlema kriteeriumi alusel saadud väärtuspunktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on kõrgeim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuse puhul osutub edukaks pakkumuse sisu eest rohkem väärtuspunkte saanud pakkumus, kui ka pärast seda on mitu pakkumust võrdsed, siis osutub edukaks alakriteerium 4 .6.1 eest kõrgema hinde saanud pakkumus. Kui ka pärast eelnevalt kirjeldatud toiminguid on mitu pakkumust võrdsed, selgitatakse edukas pakkuja välja liisu heitmise teel. K ui vastavaks tunnistatakse vaid 1 pakkumus, hinnatakse seda ainult punktis 4 .6.1 . toodud alakriteeriumite alusel järgmiselt: Hankija hindab pakkumust ja omistab pakkumuse esmaselt hinde alam kriteeriumi 4 .6.1 . eest. K ui pakkumus saab punktis 4 .6.1 . toodud alakriteeriumis hankekomisjonilt kõrgema hinde kui „1“, siis hankekomisjon pakkumust edasi ei hinda ning pakkumusele omistatakse maksimaalsed väärtuspunktid (100,00) ja see tunnistatakse edukaks. K ui pakkumus saab punktis 4 .6.1 toodud alam kriteeriumis hankekomisjonilt hindeks „1“, siis hankekomisjon seda pakkumust edasi ei hinda ning hankija ei tunnista sellise pakkuja pakkumust edukaks ja ei sõlmi sellise pakkujaga hankelepingut (pakkumus lükatakse tagasi) . Maksumusvorm K ogumaksumus (kogumaksumus on hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi) Kogumaksumus käibemaksuta ___€ Kogumaksumus koos käibemaksuga ___€ Pakkumus te tagasi lükkamine ja menetluse kehtetuks tunnistamine Hankija lükkab tagasi pakkumuse : , mis ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või pakkuja on esitanud mittetõeseid andmeid või pakkumusest või pakkuja täiendavast selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada pakkumuse vastavust; pakkumus ei ole esitatud tähtaegselt; pakkumuse esitas vaid üks pakkuja ja tema pakkumuse sisu alamkriteeriumi 4 .6.1 puhul hinnati komisjoni poolt hindega „1“; hankijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hankedokumentides esitatud tingimustel; kui pakkumused ületavad hankija riigihankeks ettenähtud vahendeid, on hankijal õigus kõik ettenähtud vahendeid ületavad pakkumused tagasi lükata. Hankijal on õigus omal algatusel menetlus kehtetuks tunnistada, kui selleks on põhjendatud vajadus ja/või menetlust ei saa õiguspäraselt lõpule viia. Pakkumuse esitamine Pakkumuse esitamise tähtaeg: 04.11 . 2020 kell 11 : 00 . Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile [email protected] . Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poole aadressil [email protected] . Veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee vastavusse viimine TEHIK IT-profiilile HANKELEPING nr..... Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Uus- Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold ja ________, (edaspidi täitja), registrikood______, aadress______, keda esindab ______, edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid tellija läbiviidud riigihankes „Veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee vastavusse viimine TEHIK IT-profiilile“ käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk ja ese 1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee vastavusse viimine TEHIK IT-profiilile“ alusel sõlmitud hankelepingu eesmärk on veebilehega seonduvate tööde teostamine. 1.2. Lepingu esemeks on Veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee tehnilise üleviimise ning arenduse tööd (edaspidi tööd). Tööde loetelu, lepingu täitmise tingimused ja konkreetsed realiseerimistähtajad on sätestatud tehnilises kirjelduses, kodukorras ja pakkumuses. 1.3. Leping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib kuni 6 kuud või kuni poolte poolt oma kohustuste täitmiseni. 2. Üldtingimused 2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade tingimustest. 2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele. 2.4. Täitja kohustub teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd hankelepingu täitmise raames. 2.5. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu eesmärkidest tellija seisukohalt. 2.6. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud 1  küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist. 2.7. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest tööde käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud teisiti. 2.8. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingu sõlmimise, tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel. 2.9. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele on toodud tehnilises kirjelduses ja kodukorras. 2.10. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. teostama tööd tellimuses ja hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise; 3.1.2. tagama hankelepingu ja tellimuse täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama lepingu täitmise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise ning tehtud tööde dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele, samuti omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi; 3.1.3. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne); 3.1.4. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmisst takistavatest asjaoludest, mis segavad tellimuses toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist; 3.1.5. andma selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta; 3.1.6. juhinduma tellija suunistest hankelepingu ja tellimuse eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole; 3.1.7. töö käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale viivitamatult; 3.1.8. kasutama lepingu täitmisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; 3.1.9. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal; 3.1.10. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni kuni garantiiaja lõpuni; 2  3.1.11. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud; 3.1.12. teostama tööd kuni kokku lepitud tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 3.1.13. töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale tööde teostamise ajaaruandeid, mis kajastuvad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (edaspidi akt); 3.1.14. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada lepingu täitmise eest tellimuses kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma täitjale vastu võetud tööde teostamise eest tellimuses kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise; 3.3.3. võtma aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta tööd mõistliku aja jooksul või vastavalt tellimuses kokku lepitud tähtajale; 3.3.4. teavitama täitjale üle antud töödes esinevatest puudustest ja andma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida jooksvalt tellimuse täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu); 3.4.3. kaasata tellimuse täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli, nt teisi riigiasutusi. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 4. Tööde teostamise, üleandmise ja vastuvõtmise kord 4.1. Täitja annab tööd üle hiljemalt hankelepingus ja selle lisades kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Koos töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingus ja selle lisades kokkulepitu. 4.2. Tööde tulemused ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks Confluence, Gitlab, SVN). 4.3. Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt lepingule automaattestid. 3  4.4. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood. 4.5. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. 4.6. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist. 4.7. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad lepingule, vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud. Vastuvõtutestimiseks ja töö kvaliteedi kontrollimiseks on tellijal aega kuni 1 kalendrikuu. 4.8. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks. 4.9. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele või töödes esineb muid vigu. 4.10. Kui tellija esitab vastuväited töödele, peab täitja tööd parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 4.11. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda või tasaarvestada. 5. Täitja meeskond 5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega. 5.2. Kui ilmneb vajadus vahetada meeskonnaliige, kelle kogemusi hankemenetluse käigus hinnati, asendatakse isik samaväärse meeskonnaliikmega tellija kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku saamisel. Kui hankemenetluses ei hinnatud meeskonnaliikmeid, võib meeskonnaliikme asendada isikuga, kes vastab hanke tingimustele, saades selleks tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku. 5.3. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud. 5.4. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud tööde täitmisega hõivatud. 5.5. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel. 4 6. Hankelepingu hind 3.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta. 3.2. Tööd antakse üle järgmistes etappides /sisestatakse vastavalt pakkumusele/: 3.2.1. ____; 3.2.2.____. 3.2.3. Iga etapi teostamise kohta vormistatakse eraldi akt, mis on aluseks arve esitamisel. 3.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu number ning kontaktisiku andmed. 3.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. 7. Intellektuaalomand 7.1. Täitja kinnitab hankelepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud hankelepingu järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 7.2. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub hankelepingu täitmise hinnas. 7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad, mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 7.4.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes muudatusi ning neid täiendada; 7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; 7.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis. 7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodavate tööde kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. 7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. 7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata 5  võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast tööde vastuvõtmist. 8. Garantii 8.1. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima aktis märgitud nõuetekohase töö vastuvõtmise kuupäevast. Kui tellija ei pane tööd toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest, algab garantii nimetatud aja möödumisel. 8.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul töös ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. 8.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid. 8.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 8.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; 8.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud konsultatsioonid. 8.5. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest. 8.6. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest. 8.7. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni jooksul alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Kriitiline viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 8.8. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul alates selle kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu puuduse võimalike põhjuste kohta ning vajadusel juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Häiriv viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 8.9. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse 6  aluseks hankelepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, fikseeritud tööde teostamise ühe töötunni hind. 8.10. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. 8.11. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga. 8.12. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. 9. Vastutus 9.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 9.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest. 9.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse tööde üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 9.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. 9.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumisel. 9.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetsete tööde eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete tööde eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. 9.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud hooldus- või veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. 9.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 9.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 9.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat 7  tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda. 9.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas: 9.11.1. mõjuva põhjuseta tellimuse vastuvõtmata jätmine või täitmisele mitte asumine; 9.11.2. valeinfo esitamine; 9.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 9.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 9.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 9.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 9.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist; 9.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; 9.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud nõusolekuta. 9.12. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. 9.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 9.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 9.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 9.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust. 10. Konfidentsiaalsuskohustus 10.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tellitud tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult. 10.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. 8  10.3. Juhul, kui tellimuse täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku tellimuse esitamisel, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust. 10.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 10.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 10.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 10.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks. 10.8. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka lepingu lõpetamise või lõppemise järgselt. 10.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 10.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime tellimuse kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 11. Lepingu kehtivus 11.1. Leping jõustub sõlmimisel. 11.2. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut. 11.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. 11.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest. 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 9  11.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 11.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 11.5.2. pankrot on välja kuulutatud; 11.5.3. täitja varad arestitakse; 11.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab tellimuse nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 11.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult. 12. Teadete edastamine ja kontaktisikud 12.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 12.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 12.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. 12.4. Tellija kontaktisik(ud) on: Helen Simisker, telefon 5213172, e-post: [email protected] või tema asendaja; 12.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja; 12.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta töö vastu ning allkirjastada akt 12.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 13. Lõppsätted 13.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 13.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus. 13.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 14. Lisad 14.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 10  14.2. Lisa 2 – Kodukord; 14.3. Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 14.4. Lisa 4 – Pakkumus; 15. Poolte allkirjad Tellija Täitja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Lisa 3 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 1. Sisu Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, keda esindab Helen Simisker (edaspidi tellija) ja /ettevõtja nimi/, keda esindab ___ (edaspidi täitja) vahel päev.kuu.aasta sõlmitud hankelepingu nr ___ annab täitja üle ja võtab tellija vastu teostatud tööd. 1.1. Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle tööd, mis täitja on teostanud vastavalt hankelepingule ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud tööd vastu. 1.2. Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud tööd üle vaadanud ning see vastab hankelepingule. 1.3. Käesolev akt on täitjale tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub hankelepingu alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. 1.4. Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. 2. Akteeritavad tööd Nr Tööde loetelu Tunnid Maksumus km-ta 1 2 3 4 5 KOKKU 3. Tööde üleandmise tähtaeg 3.1. Tööd on üle antud päev.kuu.aasta /etappide puhul ka etapid/. 3.2. Tööd teostati tähtaegselt. 4. Puudustega tööde nimekiri 4.1. Puuduseid töös ei esine./Esinevad järgmised puudused töös: 4.1.1. ____; 4.1.2. ____; 4.2. Puuduste põhjendus. 4.3. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg on päev.kuu.aasta. 5. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: Helen Simisker lepinguline kontaktisik Lisa 3 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 2 Veebilehe kompetentsikeskus.sm.ee vastavusse viimine TEHIK IT- profiilile Kodukord 1. Eesmärk 1.1. Kodukorra eesmärk on täpsustada hankelepingu alusel tööde tellimise kord ja põhimõtted, täitja ja tellija omavaheline suhtlus ning tagasiside andmise kord. 1.2. Tellija võib teha kodukorda muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest. 2. Mõisted 2.1. Töö – lepingus (hankeleping) fikseeritud töö(d)/tegevus(ed) ja üle antav(ad) tulem(id), mida saab testida või mille valmimist saab kinnitada tellija. 2.2. Üleandmise ja vastuvõtmise akt (akt) – töö üleandmist ja vastuvõtmist kinnitav dokument, mis allkirjastatakse täitja ja tellija poolt ja mis on täitjale aluseks arve esitamiseks ning tellijale arve tasumiseks. 3. Täitja, tellija ja teenuse saaja ülesanded 3.1. Täitja põhiülesanded: 3.1.1. teostada kokkulepitud tööd kokkulepitud ulatuses, mahus ja ajakavas; 3.1.2. koostada ja täiendada tööde teostamise käigus kokkulepitud dokumentatsiooni; 3.1.3. luua töövoog, millega on võimalik automatiseerida arenduskeskkonna paigaldus, uuendus ja vajadusel testimine; 3.1.4. anda selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta; 3.1.5. koolitada tellijat ja teenuse saajat; 3.2. Tellija põhiülesanded on: 3.2.1. tagada täitjale tööde teostamiseks vajalik informatsioon, dokumentatsioon ja juurdepääsud; 3.2.2. abistada esialgse paigaldus töövoo paika saamisega; 3.2.3. üle vaadata, testida ja kooskõlastada täitja esitatavad tulemid, parandus- ja täiendusettepanekud kokkulepitud tähtaegade jooksul; 3.2.4. tagada tellija hallatavate infotehnoloogiliste keskkondade korrektne toimimine Tööde teostamise vältel, mis on olulised täitja poolsete kohustuste täitmiseks; 3.2.5. maksta tasu nõuetekohaselt teostatud tööde eest. 4. Üldine töökorraldus 4.1. Tööde teostamise metoodika lepitakse kokku projekti esimesel kohtumisel. Lisa 2 4.2. Tellija eelistab kasutada arendusmetoodikat, kus arendustööd ja kooskõlastamised toimuvad nädalaste tsüklitena. Selline lähenemine võimaldab arendustööd jagada osadeks ning fokusseerida igal nädalal kindlale lahenduse osale. 4.3. Iganädalasel koosolekul tutvustab täitja teostatud tööd ning lepitakse kokku järgmise nädalal teostatavates töödes. 4.4. Lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud etapid ja etappide tähtajad fikseeritakse vajadusel projektiplaanis, mis vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.5. Töökorraldus arendustööde testimisel: 4.5.1. Täitja annab tellijale üle omalt poolt testitud töö. Tellija poolel testivad tööd TEHIK kui tellija esindaja (testib tehnilist osa ja testib sisulist osa). 4.5.2. Tellija esindaja testib tööd testkeskkonnas. 4.5.3. Akteerimisele kuulub töö, mis on edukalt läbinud vastuvõtutestimise tellija testkeskkonnas. 5. Lepingu täitmisega seotud infovahetus 5.1. Lepingute täitmisega seotud dokumentatsiooni haldamiseks ja jagamiseks kasutatakse tellija keskkonda Confluence. 5.2. Dokumentide hoidmise struktuur, selle täiendused ja muudatused lepitakse kokku poolte projektijuhtide vahel. 5.3. Dokumentide lisamise, muutmise ja kustutamise reeglid lepitakse kokku poolte projektijuhtide vahel, kes tagavad kokkulepitud reeglite järgimise oma meeskonna poolel. 5.4. Konfiguratsiooni- ja arendustööde ülesannete suunamiseks ja jälgimiseks, vigade ja probleemide haldamiseks ning tööaja arvestuseks kasutatakse tellija projektikeskkonda Jira. 5.5. Tellija võib lisaks Jiras registreerimisele viidata leitud vigadele ka e-kirja vm suhtluskanali vahendusel, kuid vea/tööülesandega tegelema hakkamise eelduseks täitja poolel on vea registreerimine Jiras ning lepingus toodud nimetatud tööde eest vastutava isiku poolt antud korraldus tööde alustamiseks. 5.6. Vajadusel täpsustavad Pooled tööülesannete lisamise nõuded (pealkirjad, teemad, ülesannete prioriteetide kategooriad jmt). 5.7. Rakenduse lähtekoodi hoidmiseks kasutatakse tellija versioneerimis keskkonda GitLab https://gitlab.sotsiaalministeerium.ee. 5.8. Projekti tulemus peab olema kättesaadav projekti juurde kuuluvas privaatregistris. Täpsemalt leiab infot Gitlabi dokumentatsioonist https://docs.gitlab.com/ee/user/packages/container_registry/ 5.9. Projekti paigaldus, uuendamis ja testimis töövood peavad olema lahendatud Gitlabi voogudega. Täpsemalt leiab infot Gitlabi dokumentatsioonist https://docs.gitlab.com/ee/ci/pipelines/ 5.10. Lepingu täitmisega seotud muu, igapäevane teabevahetus toimub e-kirja, Lisa 2 telefoni, Skype teel või koosoleku vormis. Poolte projektijuhid tagavad teabe edastamise ja saamise. 6. Nõuded dokumenteerimisele 6.1. Projekti dokumentatsioon peab olema terviklik ja terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 6.2. Dokumentatsiooni kvaliteedi eest vastutavad poolte projektijuhid. Tellija projektijuhil on õigus nõuda täita poolt koostatud või parandatud dokumentatsiooni täiendamist või muul viisil muutmist, kui dokumentatsioon ei vasta nõuetele või on muul viisil puudulik. 6.3. Nõuded dokumenteerimisele on toodud Tehnilises kirjelduses. 7. Vea parandamine arenduse ja juurutamise käigus 7.1. Vigade menetlemise käigus registreeritakse kõik poolte leitud vead Jira projektikeskkonnas. 7.2. Täitja analüüsib vea kirjeldust ning selgitab välja vea põhjuse. 7.3. Vigadele määratakse kriitilisuse aste ning neid asutakse parandama kriitilisuse järjekorras. 7.4. Garantiiperioodil asub täitja viga parandama vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.