dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
Sissetulev kiriAvalik

Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmine

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 6. august 2020
Viit
1-6/254-1
Registreeritud
6. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 TEHIK tegevuse korraldamine
Sari
1-6 Asutuse juhtimise korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
1-6/2020
Vastutaja
Tõnis Jaagus (TEHIK, E-teenuste juhtimise osakond, Tervise talitus)
Lahendamise tähtaeg
27. august 2020

Failid

  • 📎1.2-295-1 06.08.2020 Õigusakti eelnõu.bdoc686 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 16.07.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) haiglavõrgu arengukava haigla statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise andmed viivitamata pärast asjakohase dokumendi avamist.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Häirekeskusega liidestunud kiirabibrigaadi pidaja edastab infosüsteemi kiirabibaasi ja kiirabibrigaadi andmed viivitamata pärast asjakohase ressursi staatuse muudatust.“; 3) paragrahvi 6 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Häirekeskus edastab infosüsteemi järgmised kiirabi hädaabiteate menetlemise käigus kogutud andmed: 1) sündmusele reageerinud kiirabibrigaadi ressursi andmed (kiirabibaasi ja kiirabibrigaadi andmed); 2) hädaabiteate edastaja andmed (ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed); 3) abivajaja andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, vanus, sugu, kodakondsus, terviseseisund); 4) hädaabiteate andmed (vastuvõtmise aeg, identifitseerimisnumber, tüüp); 5) hädaabiteate menetlemise toimingu andmed (sündmuse prioriteet, sündmuskoht, abivajavate isikute arv, väljasõidukorralduse edastamise aeg, väljasõidu aeg, sündmuskohale jõudmise aeg, sündmuskohalt haiglasse sõitmise aeg, vabanemise aeg, kiirabibaasi jõudmise aeg, väljasõidukorralduse annulleerimise aeg); 6) haigla nimi ja registrikood, kuhu abivajaja viidi.“; 4) paragrahvi 231 tekst loetakse lõikeks 1 ning täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva määruse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed tuleb infosüsteemi edastada hiljemalt 31. jaanuariks 2021. a.“. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on seotud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kiirabi mobiilse töökoha (edaspidi KMT) arendamisega. Arenduse tulemusena saab KMT osaks ka administratsiooni moodul, mida hakkavad kasutama kiirabibrigaadipidajad Häirekeskusele (edaspidi HäK) ressursi andmete edastamiseks. Antud uuendusega luuakse parem ja kiirem viis edastamaks kiirabi ressursi andmeid Häirekeskusele, mis on vajalikud, kiirabiteenuse tagamiseks. Täpsustatakse nö tehniliste andmete liikumist (mitte isikuandmeid). Määruse muudatusena lisatakse TIS-i ressursi andmete osas andmeandjana kiirabibrigaadi pidaja ning HÄK-i poolt TIS-i edastatavate andmete koosseis viiakse kooskõlla hädaabiteadete menetlemise andmekogus sätestatuga (sõnastuslikud parandused). KMT on mõeldud eelkõige kiirabibrigaadi tervishoiutöötajast liikme jaoks, et vaadata häirekeskusest saadetud juhtumi infot, kannatanu aegkriitilisi andmeid ning koostada juhtumi kokkuvõttena kiirabikaart. Antud eelnõu on seotud ka tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO), täpsemalt haiglavõrgu arengukava haigla (edaspidi HVA haigla) statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise (edaspidi teatis) edastamisega TIS-i. Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) on koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) ja Terviseametiga (edaspidi TA) hinnanud vajadust muuta teatise edastamise ajalist nõuet TTO-de poolt TIS-i. Uuendatud kujul saab olema kohustus edastada neid teateid viivitamatult ning TTO-le antakse mõistlik ülemineku aeg. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ragnar Vaiknemets (626 9118; [email protected]). Määruse koostamises osales Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas (626 9137; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (626 9338; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Häirekeskus. 1.3. Märkused  Eelnõu on seotud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõuga.  Eelnõu ei ole keeletoimetatud.  Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 sätestatakse, et edaspidi hakkavad HVA haiglad edastama teatise andmeid. Teatise edastamise ajalist nõuet muudetakse eeskätt lähtudes kriisireguleerimisest, mis toetub tervishoius suuresti HVA haiglatele. Üheks peamiseks uueks väljundiks antud andmete rakendamisele saab lähitulevikus olema üleriigiline kriisiinfotelefon (edaspidi KRIT), mis on HäK-i juhitud projekt. Üldjuhul on tegu HäK-i 2 infotelefoni eesmärgiga anda elanikkonnale infot käimasoleva kriisisituatsiooni kohta, kuid andmete edastamisel TIS-i saab KRIT-i kaudu kriisi ajal ka päringupõhiselt infot nende kannatanute kohta, kus kannatanu seisundi tõttu on teda vaja hospitaliseerida ning seetõttu ei pruugi olla lähedastel võimalik selle inimesega kontakti saada. See eeldab, et isik ei ole seda päringut TIS-is keelanud (vaata täpsemalt päästeseadusest). Lisaks kriisiinfotelefonile on teatisi võimalik edaspidi rakendada ka muudes, igapäevastes tervishoiu valdkondades. Nende põhjal on võimalik saada infot nende patsientide kohta, kes viibivad statsionaarsel ravil ja kelle kohta ei ole seetõttu epikriisi veel vormistatud (see laekub kui andmed on täidetud ja kinnitatud). Info võib olla oluline isiku perearstile, kes on perearsti jälgimise all (nt teatud kroonilised haigused). Samuti on nende andmete alusel võimalik saada parem ülevaade patsientidele osutatavatest teenustest riiklikul tasandil, et teha paremaid otsuseid (tervishoiu juhtimine on üks infosüsteemi eesmärkidest). Punktiga 2 sätestatakse, et edaspidi hakkavad need kiirabibrigaadi pidajad, kes on HäK-iga liidestunud, edastama teatud tehniliste ressursside andmeid infosüsteemi administreerimismooduli abil enne valve algust või muul juhul, kui kiirabibrigaad on näiteks enda staatust hõivatuks muutnud. Varasemalt kasutati HäK-i pääste valdkonna infosüsteem 1 (edaspidi PÄVIS 1) haldussüsteemi, et hallata reageerivaid ressursse. Siiani on kiirabipidajad edastanud antud andmeid helistamise või e-kirja teel, läbi mille edastatakse HäK-i vajaminevad andmed, mille järel sisestatakse need Häirekeskuse poolt käsitsi PÄVIS 1 süsteemi. Selle tulemusel näeb päästekorraldaja antud kiirabibrigaadi kui arvel olevat ressurssi, mida on võimalik rakendada kutsetele reageerimiseks (saata välja vaba ja vastavas piirkonnas olev kiirabibrigaad). Ilma selle protseduurita ei ole võimalik konkreetsele kiirabiautole väljakutset anda. Sellest tulenevalt on kiirabi toimepidevuse vaatest tegu eluliselt tähtsa protseduuriga. Seoses PÄVIS 1 aegumisega vajab ka õigusruum ümberkorraldamist. Nimetatu peab ühtima ka häirekeskuse andmekogu andmestikuga. Nt kasutavad kiirabid kaardirakendust mGIS, mis näitab reaalajas kiirabiautode paiknemist Eestis. mGIS on integreeritud HäK-iga kuid mitte KMT-ga ja sellest tulenevalt edastab HäK TIS-i antud info. Seega teab auto asukohta eelkõige HäK, mis ongi kriitilise tähtsusega kiirabiautode juhtimiseks ja neile väljakutsete saatmiseks. Punktiga 3 viiakse HÄK-i kui andmeandja poolt edastatavate andmete koosseis kooskõlla hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruses sätestatuga. Andmekoosseis ei muutu, tegemist on tehnilise muudatusega. Punktide 2 ja 3 muudatustega tagatakse parem õigusselgus, kes mida edastab (idees annab teatud andmed infosüsteemi kiirabi, teatud andmed edastab HÄK). Punktiga 4 tagatakse HVA haiglatele mõistlik üleminekuperiood seoses statsionaarsete haigusjuhtumi avamise teatise edastamise ajalise nõude muutmisega. Peale antud üleminekuperioodi tähtaega peavad kõik HVA haiglad hakkama edastama antud teatisi viivitamatult edastama. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumine toob kaasa TTO-de tavapärase ja kriisiaegse halduskoormuse vähenemise, turvalisema andmete liikumise ja Siseministeeriumile (edaspidi SiM) olulise ressursi vabanemise. HäK kasutab PÄVIS 1 haldussüsteemi, et hallata reageerivaid ressursse nagu Päästeameti- ja kiirabibrigaade. Ressursside all peetakse siin silmas tehnilisi ressursse nagu kiirabiauto, mitte isikuid. Valve vahetamisel on vaja sisestada PÄVIS 1 vabad ehk reageerimiseks saadaolevad ressursid. Siiani on kiirabipidajad teinud seda helistamise või e-kirja teel, mille kaudu edastatakse HäK-i vajaminevad andmed Häirekeskuse poolt käsitsi PÄVIS 1 süsteemi. Selle tulemusel näeb 3 päästekorraldaja antud kiirabibrigaadi kui arvel olevat ressurssi, mida on võimalik rakendada erakorralistele kutsetele ehk õnnetustele reageerimiseks. Ilma selle protseduurita ei ole võimalik konkreetsele kiirabibrigaadi saata väljakutset. Sellest tulenevalt on kiirabi toimepidevuse vaatest tegu eluliselt tähtsa protseduuriga. PÄVIS 1 asendatakse HäK-i poolt uue süsteemiga ning senine süsteem PÄVIS 1 peatatakse 2020 aastal. Vana haldussüsteemi Häirekeskus oma eesmärkideks ei kasuta ning ainukene kasutaja on praegusel hetkel vaid kiirabisüsteem. Selle ülal hoidmine ei ole SiM-il otstarbekas ning tähendab igakuist eelarves mitteplaneeritud kulu summas ca 18 000 eurot. Sellest tulenevalt on palutud 2019 esimesel poolel SoM-il koostöös TEHIK-uga arendada tehniline lahendus, mis seda asendaks. Ressursi andmed ei kuulu kiirabikaardi andmekoosseisu ning need edastatakse HäK-le vahetuse alustamisel ja ka jooksvalt brigaadi vahetuse käigus. Praegusel kujul on antud ressursiandmed õigusruumis kajastatud sotsiaalministri määruses nr 23 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisa 15 „Kiirabikaart“ osana. Antud määruse punkt 1-ga kaasneb HKSOS põhimääruse muutmise vajadus, sest vajalik on kirjeldada, et TIS vastutav töötleja esitab andmekogusse kiirabibrigaadi pidaja reageeriva ressursi andmed. Määruse punkt 1 rakendamisel hakatakse HVA haigla infosüsteemist edastama TIS-i statsionaarsete haigusjuhtumi avamise teatisi uuendatud kujul, mis tähendab 11 HVA infosüsteemide arendajatele arendamist ja testimist. Selle lõpptulemusel on võimalik mh hakata väljastama KRIT projekti läbi kriisis kannatanu andmeid tema lähedastele (vt selle kohta päästeseaduse regulatsiooni). Selle tulemusel väheneb kriisis HVA haiglate halduskoormus, kus potentsiaalsete patsientide lähedased ei pea helistama erinevaid haiglaid läbi vaid saavad pöörduda riigi kesksele infotelefonile, mille kaudu neile võimaldatakse lähedaste kohta piiratud koguses teatud infot. Riiklikul tasandil tähendab see kokkuvõttes piiratud ressursside säästmist, sujuvamat kriisireguleerimist ja inimestele parema kriitilise info edastamist. Statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise edastamine on reguleeritud sotsiaalministri määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 p 6. Selle koosseis on üle vaadatud ja uuendatud, siit ka üleminekuaeg. Tehtavate muudatuste ulatus ei ole märkimisväärne. Määrus kaasajastab tervishoiualaste andmete liikumise süsteemi nii füüsilisel kui ka õiguslikul tasandil. Andmekaitsealane mõjuhinnang Käesolevad muudatused ei ole sisulised, vaid pigem täpsustavad ja tehnilised. Kiirabi ressursianded ei ole isikuandmeteks ja selles osas täpsustatakse eelkõige andmeandjaid. Mõju nende osas andmesubjektile puudub. Pigem muutub näiteks määruse punkt 2 ja 3 puhul muutub andmete liikumine oluliselt turvalisemaks kuivõrd enne edastati antud ressursiandmeid telefoni või e-kirja teel. Seega on nendel muudatustel andmesubjekti vaatest positiivne mõju kuid andmete koosseis vm sisuliselt ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse punkt 1 rakendamisega kaasnesid TEHIK-ule kohustus arendada keskne liidestus TIS ja HäK infosüsteemi vahel, kus on võimekus haiglate infosüsteemidelt TIS-i edastatud statsionaarseid haigusjuhtumi avamise teatisi HäK-i infosüsteemil pärida lasta. Antud TA tellimus on valmis ja sellega kaasnesid TEHIK-ule arenduskulud, mis kaeti Terviseameti 2020. aasta eelarvest. Arenduskulude üldsumma koos on 36 000 eurot. 4 Antud määruse punktiga kaasnevad kohustused ka HVA haiglatele. HVA haiglad peavad tagama enda infosüsteemides võimekuse edastada TIS-i statsionaarseid haigusjuhtumi avamise teatisi viivitamatult peale asjakohase dokumendi avamist. Määruse punkt 2-3 rakendamisega kaasneb kohustus TEHIK-ule arendada KMT-d ja liidestada see Häirekeskuse süsteemidega. E-kiirabi juhtrühma 17.10.2018 otsuste alusel on TEHIK vastavad arendused teostanud üldsummas 74 368,2 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu ministeeriumidele ning eraldi edastatakse see arvamuse avaldamiseks Häirekeskusele, Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Haigekassale, Andmekaitse inspektsioonile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Ministeeriumid Meie 06.08.2020 nr 1.2-2/95-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks allolevas loetelus olevatele asutustele ja ühingutele Vabariigi Valitsuse määruse „Tervise infosüsteemi põhimääruse“ eelnõu. Eelkõige näeme puutumust Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Palume tagasisidet 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse nr 138 eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse nr 138 eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Häirekeskus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Naistearstide Selts Eesti Haigekassa Ragnar Vaiknemets 626 9118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel