Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal

EELNÕU 10.07.2020 MINISTRI MÄÄRUS nr Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse: 1) kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel; 2) valmisoleku tasemed ja nende sisu kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal (edaspidi kriis). (2) Kriisi ajal on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja valmis korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele, valdkonna eest vastutava ministri või Terviseameti antud haldusaktile või muule õigusaktile või nende alusel antud korraldusele. (3) Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu valmisoleku tasemeid või lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest, rakendada tervishoiu valmisoleku taseme meetmeid kas koos või asjakohase taseme lõikes valikuliselt. (4) Tervishoiuteenuse osutajatele, keda ei ole nimetatud lõikes 1 on Terviseametil õigus anda haldusakte nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõikele 6. (5) Käesoleva määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi mis on seotud kriisi ennetamise või lahendamisega.  2 § 2. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel (1) Kriisiks valmistumisel kiirabi ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestatud statsionaarse eriarstiabi osutaja: 1) koostab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 6 alusel tegevusplaani tervishoiuteenuste osutamiseks kriisi ajal, mis võib hõlmata sama seaduse § 59 alusel nõutud plaani või hädaolukorra seaduses nõutud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani, arvestades riigikaitselisi erisusi ning valmisoleku tasemeid ja sisu (edaspidi tegevusplaan); 2) tagab valmisoleku oma tegevusplaani täitmiseks; 3) korraldab personali kriisialase väljaõppe ja viib läbi õppuseid ülesannete täitmise harjutamiseks; 4) loob riigikaitseülesannete täitmiseks riigikaitseseaduse § 5 lõike 4 alusel nõutud tegevusvaru või täiendab olemasolevat tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel loodud tervishoiuteenuse osutajate tegevusvaru. (2) Riigikaitseks valmistumisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus sätestamata statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja valmistub korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt käesolevas määruses kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele, sama seaduse § 581 lõike 8 alusel valdkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti kehtestatud haldusaktile. § 3. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed kriisi ajal Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed kriisi ajal on järgmised: 1) reaalne oht kriisi tekkimiseks (edaspidi tervishoiu valmisoleku tase 1); 2) kriis – eeldatav abivajajate hulk võib ületada või ületab kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired, mis häirivad tervishoiuteenuste osutamist (edaspidi tervishoiu valmisoleku tase 2); 3) ulatuslik kriis – eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse või piiravad ravimite ja meditsiiniseadmete tõsised tarnehäired tervishoiuteenuse osutamist (edaspidi tervishoiu valmisoleku tase 3). § 4. Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu kriisi ajal (1) Terviseameti haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral: 1) on kiirabi osutaja valmis aktiveerima või aktiveerib lisabrigaadid; 2) teeb statsionaarse eriarstiabi osutaja ümberkorraldusi erakorralise meditsiini osakonna ja teiste vältimatu abi või kriisi ohu lahendamisega seotud üksustes; 3) täiendavad ja võtavad kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutajad vajadusel piiratud mahus kasutusele oma tegevusvaru; 4) täiendab üldarstiabi osutaja oma teenuse osutamiseks vajalike vahendite varusid ja valmistub teenuse osutamise ümberkorraldamiseks; 5) käivitavad kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutajad kriisijuhtimise struktuurid ja toimepidevuse plaanid; 6) rakendavad tervishoiuteenuse osutajad Terviseameti korralduse alusel muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud ja proportsionaalsed olukorra lahendamiseks valmisoleku tagamisel.  3 (2) Terviseameti haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) korraldab kiirabi osutaja ümber brigaadide paiknemise, koosseisu, väljakutsete teenindamise ja reageerimise kiiruse; 2) vabastab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt voodeid, lisab voodeid ja paigutab neid ümber lähtuvalt Terviseametilt saadud korraldusele või reaalselt tekkinud vajadusele; 3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja ajutiselt triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib eelkõige vältimatut abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, suunates nad vajaduse korral ravile teise haiglasse või üldarstiabi osutaja juurde; 4) võtavad kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutajad vajaduse korral kasutusele oma tegevusvaru, taastavad ja täiendavad seda; 5) korraldab üldarstiabi osutaja teenuse osutamise ümber lähtudes Terviseameti välja töötatud üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest, tagades esmajärjekorras vältimatu abi osutamise; 6) on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajad valmis ümber paigutuma oma tegevusplaanis või Terviseameti haldusaktis ettenähtud kohta; 7) käivitavad kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutajad kriisiaja struktuurist lähtuvalt operatiivsed regionaalsed meditsiini- või kiirabistaabid lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ning kaasates staapi vajadusel üldarstiabi osutajad; 8) vajaduse korral võetakse kasutusse riigi tervishoiuvaru; 9) annab Terviseamet annab vajaduse korral riigikaitseks valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldusi tervishoiuteenuse osutajatele kogu riigis tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks; 10) rakendab tervishoiuteenuse osutaja vajadusel isikute vabatahtlikku abi tervishoiuteenuse osutamisel; 11) rakendab tervishoiuteenuse osutaja proportsioonis olukorraga muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks. (3) Terviseameti haldusakti alusel tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule: 1) suunatakse kiirabibrigaade kõikidesse piirkondadesse vastavalt vajadusele ja nad teenindavad ainult potentsiaalselt eluohtliku ja eluohtliku seisundiga seotud kiirabi väljakutseid; 2) rakendab kiirabi osutaja kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade; 3) piirab statsionaarse eriarstiabi osutaja triaaži alusel tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi, hospitaliseerib ainult vältimatut abi vajavad isikud ning korraldab vältimatut abi mittevajavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, suunates nad vajaduse korral ravile üldarstiabi osutaja juurde; 4) rakendab tervishoiuteenuse osutaja proportsioonis olukorraga muid erakorralisi meetmeid tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks. (4) Regiooni meditsiinistaabil on järgmised ülesanded: 1) üldkorralduslik regioonipõhine haiglate koormuse ja haigete voo juhtimine; 2) statsionaarse eriarstiabi- ja üldarstiabi osutajate nõustamine raviprotsesside osas ja juhtimisstruktuuride osas; 3) ravi- ja käsitlusjuhendite välja töötamine ja nende rakendamise koordineerimine, muutmise ettepanekute tegemine Terviseametile; 4) tulenevalt olukorrast muud nõustavad tegevused, mis on vajalikud kriisi lahendamiseks. (5) Regiooni kiirabistaabil on järgmised ülesanded: 1) ravi- ja käsitlusjuhendite välja töötamine ja kohaldamine vastavalt kiirabi spetsiifikale; 2) kiirabi koormuse monitooring; 3) vähendatud või muudetud kooseisus kiirabibrigaadide ja kiirabi lisabrigaadide rakendamise vajaduse kaardistamine; monitooring ja ettepanekute tegemine kinnitamiseks Terviseametile; 4) tervishoiuteenuse osutajate vahelise transpordi koordineerimine sealhulgas regiooniti vastutusalade määramine;  4 5) ettepanekute tegemine Terviseametile kiirabi kutsetöötluse ümberkorralduseks; 6) tulenevalt olukorrast muud nõustavad tegevused, mis on vajalikud kriisi lahendamiseks. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Sotsiaalministri määruse „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel. Määrusega asendatakse seni kehtinud tervise- ja tööministri 28.03.2016 määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. Määruses kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (edaspidi kriis). Määrusesse muudatuste tegemise vajadus tuleneb otseselt 2020. aastal aset leidnud uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 ülemaailmse pandeemiaga, mille puhang toimus ka Eestis. COVID- 19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 haigussümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga. Riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid. Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu. 27.02 diagnoositi Eestis esimene COVID-19 haigusjuhtum ja 28.02 rakendas Terviseamet määruse nr 23 esimest taset (hädaolukorra oht), mille peamiseks põhjuseks oli isikukaitsevahendite tarneraskused kuid ka haiglate statsionaarsete ravivoodite ja hingamisaparaatide puudus, mis tekitas võimaliku ohu vältimatu abi toimepidevusele. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus seoses antud viiruse kohapealse laialdase levikuga eriolukorra. Alates 13.03.2020 rakendas Terviseamet valmisoleku taset 2, millest tulenevalt oli tegu tervishoiualase hädaolukorraga. See on esimene kord Eesti Vabariigis, kus rakendati antud võimalusi seoses tervishoiusündmusega. Sellest esmakordsest tasemete rakendamise kogemusest selgus ka mitmeid probleeme, mida varasemalt ei olnud võimalik ette prognoosida. Peamisteks probleemideks oli liialt traumapõhise kriisi lähenemine, paindlikkuse puudumine, õigusselguse puudumine, tervikliku tervishoiu vaate puudumine, kriisi juhtumisstruktuuride puudumine. Selleks, et vältida tuleviku kriiside lahendamisel samade probleemide üleskerkimist on vajalik puudujäägid kõrvaldada. Määrust nr 23 muudetakse sedavõrd palju, et õigusselguse huvides asendatakse see uue terviktekstiga. Julgeolekualase kriisisituatsiooni eskaleerumine võib kaasa tuua tavapärasest oluliselt suurema vajaduse tervishoiuteenuste osutamise järele ning mobilisatsiooni korral tuleb samal ajal tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisega rakendada osa kogu riigi tervishoiusüsteemis olemasolevatest ressurssidest sõjalise kaitse tarbeks vajaliku meditsiinilise toetuse tagamiseks. Sellest tingituna ei saa tervishoiusüsteem kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal toimida tavapärastel alustel ning vajalik on ette valmistada ja tarvitusele võtta meetmed, mis tagavad ka sellistes olukordades tervishoiusüsteemi suutlikkuse osutada tervishoiuteenuseid ja kasutada olemasolevaid ressursse maksimaalselt efektiivselt. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 5 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisel kohustatud täitma talle riigikaitseseaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.  2 Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on vajalik tagada tervishoiusüsteemi toimimine kõikidel arstiabi andmise tasanditel, mistõttu tuleb tagada ka üldarstiabi toimepidevus, et seeläbi vähendada kriisisituatsioonis kõrgema etapi arstiabi ja kiirabi osutajatele langevat koormust. Samal põhjusel ei piirata statsionaarse eriarstiabi osutajaid ainult haiglavõrgu arengukava haiglate loetellu kantud teenuseosutajatega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ragnar Vaiknemets (tel 6269118; e-post: [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi Tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgujuht Heli Paluste (tel 626 9127; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu (tel: 626 9337, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu ettevalmistamisel on kaasatud Terviseamet. Eelnõu ei ole veel läbinud ja läbib keelelise toimetamise vahetult enne EIS-i saatmist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, milles on esitatud vastavalt määruse reguleerimis- ja kohaldamisala; kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel; kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemed kriisi ajal; valmisoleku tasemete sisu kriisi ajal; regionaalsete meditsiini- ja kiirabistaapide ülesanded ja kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõikes 1 kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks ja hädaolukorraks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja valmisoleku sisu ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni (edaspidi kriis) ajal. Lõike 1 sõnastus on sarnane kehtiva määruse sõnastusele. Muudatus on tehtud ainult lõike 1 punktis 1, mille kohaselt ülesanded kiirabile, statsionaarsele eriarstiabile ja üldarstiabi osutajatele kehtestatakse lisaks riigikaitseks valmistumisele ka hädaolukorraks valmistumisele. Muudatus on vajalik, kuna tervishoiuvaatest lähtuvalt valmistutakse elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kriisi ajal ning seega ei ole ettevalmistuste tegemisel erisust kas tegemist on riigikaitsesündmuse või tervishoiualase hädaolukorraga. Ülesanded on ja jäävad sisuliselt samasuguseks. Lõige 2 eemaldatakse seni kehtinud määruses ja asendatakse eesmärgiga muuta kriisireguleerimine paindlikumaks. Praegu kehtivas määruses olev antud lõige kitsendab statsionaarse eriarstiabi osutajate kaasamise võimalusi. Seetõttu ei ole mõistlik piirata statsionaarse eriarstiabi osutajaid ainult haiglavõrgu arengukava haiglate loetellu kantud teenuseosutajatega . Uues määruses asendatakse lõige 2, milles sätestatakse, et kriisi ajal on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja valmis korraldama teenuse osutamise ümber vastavalt määruses kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetele, valdkonna eest vastutava ministri või Terviseameti antud haldusaktile või seaduses sätestatud muule õigusaktile või korraldusele. Antud lõige on lisatud määruse eelnõusse eelkõige õigusselguse huvides sätestades, mis ulatuses ja viisil on võimalik antud teenuseid ümber korraldada. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele (TTKS) peavad kiirabi, statsionaarse eriarstiabi osutaja ja üldarstiabi osutaja kriisi ajal  3 oma tegevuse ümber korraldama lähtuvalt kehtestatud tervishoiu valmisoleku tasemetest, kuid lisaks ka ministri või Terviseameti antud täiendavatest haldusaktidest (vt TTKS § 581 lg-d 8, 10 ning § 59 lg-d 3, 4, 6, 7, 8, 9). Samas seaduse alusel võivad tervishoiualase kriisi ajal haldusakte või korraldusi anda ka muud haldusorganid, mistõttu on eelnõus sätestatud, et TTO-del tuleb lähtuda ka nendest õigusaktidest ja korraldustest. Näiteks TTKS ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt on sellisteks haldusorganiteks hädaolukorra meditsiinijuht (TTKS § 59 lg 5) ja Vabariigi Valitsus (NETS § 27 lg 3 ja 28 lg 6). Seega tuleb TTO-del järgida liikumisvabaduse piiranguid või karantiininõudeid, kui need on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud. Lõikes 3 sätestatakse, et Terviseametil on õigus rakendada piirkondadele erinevaid tervishoiu valmisoleku tasemeid või kehtestatud tervishoiu valmisoleku taseme sees valikuliselt või koos tasemes märgitud meetmeid lähtudes piirkondlikust või muust vajadusest. Antud lõik on lisatud eelnõusse õigusselguse huvides. 2020. a COVID-19 kriisi ajal oli vaidlusi, kas antud valmisoleku tasemeid on võimalik rakendada vaid tervikmeetmetena või on võimalik valida tasemete seest üksikuid meetmeid. Samuti oli ebaselge, kas on võimalik rakendada antud tasemeid piirkondlikult mitte kohandades seda kogu Eestile. Selle tulemusel ei olnud sageli piisavalt õigustusi rakendada kõrgemat taset, sest hoolimata piirkondlikust vajadusest või üksikmeetme vajalikkusest ei olnud vajalik rakendada kõiki meetmeid kogu Eestile. Lõikes 4 sätestatakse, et TTO-del, keda ei ole nimetatud lõikes 1 on Terviseametil õigus anda haldusakte nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik vastavalt tervishoiuteenuste korralduse seaduse § 59 lõikele 6. Antud lõige on lisatud põhjusel, et 2020. a COVID-19 kriisis tuli selgelt välja, et praegune kriisiaegne tervishoiuvaade ei ole piisav tulemaks toime sellise kõikehõlmava ja valdkonnaülese epideemia tervishoiukriisi puhul. Terviseamet kui tervishoiualast sündmust juhtiv asutus vajab enda töö tõhusaks tegevuseks võimalusi kaasata ja suunata Eesti tervishoidu kui tervikut olenemata, kas tegu on kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või üldarstiabiga kui see on vältimatult vajalik. Lõikes 5 sätestatakse, et käesoleva määruse nõuded ei välista teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mis seotud kriisi ennetamise või lahendamisega. Antud lõige on lisatud kuna 2020. a COVID-19 kriisi ajal rakendatud määruse tasemete tulemusel peatati tervishoius osaliselt või täielikult plaaniline ravi ja selle tagajärjel tekkis olukord, kus paljudele TTO-dele jäi ebaselgeks nende kohustused ja õigused. Õigusselguse huvides on antud lõike lisamine vajalik, et vältida tulevikus sarnaseid arusaamatusi. Paragrahvis 2 kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel. Selle paragrahvi pealkirjas on asendatud sõna riigikaitse sõnaga kriis kuna samas ülesanded kehtivad ka tervishoiualase hädaolukorra puhul. Lõikes 1 sätestatakse kiirabi ja TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud statsionaarse eriarstiabi osutajate ülesanded kriisiks valmistumisel. Antud lõikes on muudetud sõnastust, kus peamiselt asendatud sõna riigikatse sõnaga kriis eesmärgiga rõhutada fakti, et tervishoiu ülesanded valmistudes ette nii riigikaitseks kui ka hädaolukorraks on omavahel kattuvad, seega lähtutakse ka praktikas ühtedest ja samadest tegevusplaanidest ja riskianalüüsidest. Riigikaitseks valmistumise ülesannete kehtestamisel on nii TTKS-s kui ka käesolevas määruses lähtutud üleüldistest kriisireguleerimise ülesannetest, mida peavad TTO-d täitma ka hädaolukordadeks valmistumisel. Lõikes 2 sätestatakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetellu mittekantud statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel. Antud lõikes ei ole tehtud muudatusi võrreldes kehtiva määruse sõnastusega. Paragrahvis 3 kehtestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesannete täitmise valmisoleku tasemed kriisi ajal. Valdkonna valmisoleku taseme valikul ja rakendamisel  4 lähtutakse ohuhinnangust, mille alusel otsustatakse vajalikud ümberkorraldused TTO-de tegevuses ja kehtestatakse piirangud tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Tervishoius on kolm valmisoleku taset. Kõigis tasemete definitsioonides viidi sisse muudatused. 1) Tase 1 puhul on tegu reaalse kriisi tekkimise ohuga ning uue määrusega täiendatakse praegu kehtiva määruse sõnastust lausega „või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired, mis ohustavad tervishoiuteenuste osutamist“ (edaspidi tervishoiu valmisoleku tase 1). 2) Tase 2 puhul on tegemist käesoleva kriisiga, mis sõnastatakse, et eeldatav abivajajate hulk võib ületada või ületab kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate määruse § 1 lõikes 1 nimetatud TTO-de tavapärase abi osutamise võimekuse või on tekkinud ravimite ja meditsiiniseadmete olulised tarnehäired, mis häirivad tervishoiuteenuste osutamist“ (edaspidi tervishoiu valmisoleku tase 2). 3) Tase 3 defineeritakse kui ulatuslikku kriisi, kus eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud TTO-de tavapärase abi osutamise võimekuse, mida lisaks kehtiva määruse sõnastusele täiendatakse uue määruse kohaselt sõnastusega „või piiravad ravimite ja meditsiiniseadmete tõsised tarnehäired tervishoiuteenuse osutamist“ (edaspidi tervishoiu valmisoleku tase 3). Muudatused võrreldes kehtiva määrusega on tehtud kõigis tasemete definitsioonides, mille tase 1 sõnastust täiendati sõnadega „võib ületada“ andes sellega mõista, et kriiside puhul, mis hõlmavad endas etteprognoositavaid kannatanuid nagu nt 2020. a. COVID-19 pandeemia ajal, on vajalik rakendada tase 2 võimalusi juba enne kui kannatanute hulk ületab või ähvardab ületada olemasolevat võimekust. Kõikide tasemete definitsioonides toodi esile ka ravimite või meditsiiniseadmete tarnehäirete võimalus. 2020. a. COVID-19 kriis tõi esile tõsiasja, et kriisid ei pruugi alguse saada kannatanutest vaid pigem tehniliste ressursside eeskätt teenuse osutamiseks vajalike vahendite puudumise tõttu. Tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamise kriteeriumid on defineeritud TTO-de võimekuse kaudu, sest täpset kannatanute hulka ei ole võimalik ette ennustada. Paragrahvis 4 sätestatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku tasemete sisu kriisi ajal ehk milliseid ülesanded on eespool nimetatud TTO-d kriisi ajal kohustatud täitma. Määruses kehtestatakse eespool nimetatud TTO-de ülesanded, mis peavad tagama kogu tervishoiusüsteemi maksimaalse efektiivse toimimise ning vahendite otstarbeka kasutuse. Selleks suunatakse kriisi ajal kõik olemasolevad ressursid olulise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamiseks ning samal ajal piiratakse eluliselt vähem tähtsate tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vahendite otstarbeka kasutuse ja efektiivse töökorralduse tagamiseks kujundatakse haigla pidajate ja teiste TTO-de töö ümber. Kõrgema etapi haiglate (piirkondlikud ja keskhaiglad) põhiülesandeks jääb statsionaarse eriarstiabi osutamine ning kiirabibrigaadi pidajate ülesanne on jätkuvalt tagada kiirabiteenuse toimepidevus. Vastavalt pädevusele, tegevusvaldkonnale ja tervishoiuteenuste osutamise võimalikkusele korraldatakse ambulatoorse eriarstiabi, esmatasandi tervishoiuteenuste ning hooldus- ja järelravi osutamine ülejäänud TTO-de kaudu. Meetmete rakendamine on vajaduspõhine, mis tähendab, et teenuseosutajad peavad täitma ainult neid ülesandeid, mis ohuhinnangust lähtuvalt on vajalikud. Seetõttu võib TTO-dele kehtestada eri piirkondades eri tasemed ning täpselt kindlaks määrata kellele ja millises piirkonnas need kehtivad ning milliseid meetmeid rakendatakse. Lõikes 1 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid tervishoiu valmisoleku taseme 1 korral. Antud lõike punkte koondatakse ja tehakse mitmeid sõnastuslikke kuid ka sisulisi muudatusi. Rakendades taseme punktides sõnastatud ülesandeid on selgelt esile toodud vajadus need ülesanded anda esimesel võimalusel Terviseameti haldusakti alusel. Punktis 1 muudetakse sõnastust, kus jääb alles ülesanne kiirabipidajatele käivitada lisabrigaade, kuid jäetakse ära selgitatav osa vähendatud koosseisu ja transpordivõimekuse osas. Kehtiv  5 regulatsioon on oma olemuselt liialt piirava ülesandega, kus võib vaja olla käivitada mitmesuguseid ad hoc võimalusi, kus nt transpordivõimekus ei ole primaarne. Punkt 2 sõnastatakse ümber selliselt, kus lisavoodite paigaldamise ja personali täiendamise ülesanne asendatakse sõnadega „teeb ümberkorraldusi“ erakorralise meditsiini ja teiste vältimatu abi osakondades ja lisatakse täiendavalt „või kriisi ohu lahendamisega“ seotud üksustes. Muudatuse eesmärk on luua paindlikkust olukorras, kus ei ole vaja lisavoodeid ega lisapersonali vaid muuta teenuse profiili nagu nt seda oli 2020. a. COVID-19 pandeemia ajal, kus haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate erakorralise meditsiini osakondades loodi nakkushaiguseprofiilist lähtuvalt isolatsioonivõimekusega ruumid. Sellest tulenevalt annab Terviseamet haldusaktiga lähtuvalt kriisi olemusest ja vajadusest täpse teenuse ümberkorralduse kirjelduse. Punkti 3 täiendatakse sõnadega „ja võtavad vajadusel piiratud mahus kasutusele oma tegevusvaru“. Muudatuse eesmärk on, et tase 1 puhul on olemas reaalne oht rahvatervisele ja tervishoiu toimepidevusele ja sellest tulenevalt võib olla vajalik TTO-del võtta kasutusele enda tegevusvarud piiratud mahus nt mõne kindla artikli lõikes. Näitena võib esile tuua 2020. a. COVID- 19 pandeemiat, kus kriisi alguses kui kehtestati tase 1, ei olnud kannatanute arv ületanud mitte mingil moel tervishoiu võimekust, kuid isikukaitsevahendite tarneraskuste tõttu oli reaalne oht TTO- de toimepidevusele, mille tõttu oli ohus otseselt ka rahvatervis. Punkti 4 sõnastust muudetakse selgemaks, täpsustades varude osa, mis on vajalikud eeskätt tagamaks teenuse toimepidevust. Punktis 5 sätestatakse, et Tervisameti korraldusel käivitavad kiirabi ja statsionaarse eriarstiabi osutajad kriisijuhtimise struktuurid ja toimepidevuse plaanid. HVA ja EHK lepingulised kiirabipidajad on elutähtsa teenuse osutajad, kelle peamiseks ülesandeks on toimepidevuse tagamine. Selle jaoks viiakse läbi riskianalüüsid, mille alusel koostatakse toimepidevuse plaanid. Asutusesisesed kriisi juhtimise struktuurid on toimepidevuseplaanide üks osa, andes mõista, et kriiside lahendamisel ei ole tavapärane juhtimise struktuur piisavalt operatiivne. Punkt 6 lisatakse eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole seetõttu võimalik alati üheselt defineerida. 2020. a. COVID-19 pandeemia tõi esile tõsiasja, et kõiki olukordasid ei ole võimalik ära kirjeldada ja sellest tulenevalt oli vajalik rakendada erisuguseid erakorralisi ja ajutisi ad hoc lahendusi, mis olid kokkuvõttes hädavajalikud tervishoiu toimepidevusele ja tervishoiuteenuse kättesaadavusele. Lõikes 2 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral. Tervishoiu valmisoleku taseme 2 korral tuleb rakendada ka taseme 1 meetmeid. Antud lõike punktides koondatakse antavad ülesanded ja tehakse mitmeid sõnastuse kuid ka sisulisi muudatusi. Punkt 1 sõnastatakse ümber ja koondatakse kokkuvõtvalt mitme kiirabile kehtiva määrusega sätestatud ülesande alusel ümber, kus kiirabi osutaja korraldab ümber brigaadide paiknevuse, koosseisu ja väljakutsete teenindamise ja reageerimise kiiruse. Punkt 2 on samas sõnastuses, mis kehtiva määruse punkt 4, mida täiendatakse lausega „lähtuvalt Terviseametilt saadud korraldusele või reaalselt tekkinud vajadusele“ Selle muudatusega antakse võimalus Terviseametile otsustada täpsemalt, kuidas peaks ravivoodite ressursiga ümber käima, kuid samas laiendatakse antud võimalust ka TTO-le endale kuna kiireloomulisest kriisist tingituna ei pruugi olla ajaliselt võimalik või asjakohane oodata kooskõlastamist antud tegevus Terviseametiga. Punkt 5 täiendatakse lisaks kehtiva määruse sõnastusele lausega: „lähtudes Terviseameti välja töötatud üldarstiabi kriisistruktuuri põhimõtetest“. Antud uuendus annab mõista, et Terviseamet käivitab üldarstiabi kriisistruktuuri. 2020. a. COVID-19 pandeemia ajal tuli esile tervishoiu puudujääk korraldada operatiivselt ümber üldarstiabi teenust. Üldarstiabi teenus on oluline võimekus tervishoius ka kriisi ajal, mille tulemusel on seda vajalik vastavalt olukorrale ümber korraldada sarnaselt haiglatele ja kiirabidele. Olles oma olemuselt detsentraliseeritud teeb see üldarstiabi teenuse ümberkorraldamise võrreldes teistega väga aeganõudvaks protsessiks eeskätt rohkete osapoolte ja kindla juhtimisstruktuuri puudumise tõttu. Sellest ja 2020. a. COVID-19 pandeemia kriisi kogemusest lähtuvalt otsustasid Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eksperdid, et vajalik on luua valmisoleku tase 2 punkt, milles sätestatakse võimalus käivitada üldarstiabi kriisijuhtimise struktuur. Sellega luuakse antud võimekusele õiguslik alus, millest lähtudes on vajalik teemaga seoses olevatel osapooltel välja töötada vastav ja detailne süsteem, millega on  6 võimalik arvestada Terviseameti hädaolukorra lahendamise plaanis (edaspidi HOLP) ning üldisemalt edaspidistes kriisides. Punkt 4 on samas sõnastuses, mis kehtiva määruse punkt 6. Punkt on samas sõnastuses, mis kehtiva määruse punkt 7. Punkt 6 on ümber sõnastatud, kuid sisu on sama, mis kehtiva määruse punkt 9. Punkt 7 sätestab, et kiirabi - ja statsionaarse eriarstiabi osutajad käivitavad kriisiaja struktuurist lähtuvalt operatiivsed regionaalsed meditsiini- või kiirabistaabid, mille ülesanded defineeritakse antud määruse lõigetes 4 ja 5. Lisaks eelnevale sätestaks antud punktis, et võimalusel ja vajadusel kaasatakse antud staapidesse üldarstiabi osutajad. 2020. a. COVID-19 pandeemia tõi esile detsentraliseeritud tervishoiu juhtimise negatiivsed küljed, kus Terviseametil ei olnud võimekust üheaegselt nõustada ja juhtida nii kiirabi kui ka haiglapidajaid. Tervishoiu paremaks juhtimiseks kriisi ajal on vajalik suurendada tsentraliseeritud juhtimise osakaalu peamise eesmärgiga jaotada koormust ühtlasemalt ja hoida kõiki osapooli ühes infoväljas. Sellest vajadusest lähtuvalt nimetas Terviseamet antud kriisis tervishoiu ajutiseks meditsiinilise osapoole juhtimiseks hädaolukorra meditsiinijuhi, kes omakorda moodustas Põhja-ja Lõuna meditsiini- ja kiirabistaabid, kes koondasid enda alla kõik HVA haiglad ja Eesti Haigekassa lepingulised kiirabipidajad. Selline konkreetne ja hierarhiline lähenemine tõhustas tervishoiu kriisireguleerimist märkimisväärselt. Sellest lähtuvalt on vajalik antud süsteem muuta alaliseks võimaluseks, mis tähendab ühtlasi ka antud süsteemi detailsemat töökorralduslikku väljatöötamist Terviseameti hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) raames kui ka juurutamist edasises HVA haiglate ja kiirabipidajate kriisireguleerimise praktikas. Antud määruses on eesmärk anda Terviseametile selliste regionaalsete operatiivstaapide rakendamise võimalus, mille tulemusel peavad HVA haiglad ja EHK lepingulised kiirabipidajad sellise valmisoleku alaliselt tagama. Tulevastes kriisides, mis ei pruugi olla üleriikliku hõlmatusega võib vajada sellegipoolest tervishoiu valmisoleku tase 2 rakendamist ja selle alla kuuluvate regionaalsete staapide käivitamist. Viimasest lähtuvalt võib kokku kutsutud regionaalne staap moodustada vaid Põhja või Lõuna või nt Ida või Lääne-Eesti. Punkt 8 esineb ümbersõnastatuna, kuid sisu on muutmata kujul võrreldes kehtiva määruse punktiga 10. Punkt 9 sätestab, et Terviseamet annab vajaduse korral riigikaitseks valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal l korraldusi TTO-dele kogu riigis tervishoiutöötajate ümberpaigutamiseks. Õigusselguse huvides on vajalik täpsustada, et personali suunamise õigust ei saa kellelgi teisel olla kui HOS § 26 kohaselt eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil või eriolukorra juhi määratud ametiisikul. Seega otsest volitust TAl seda teha ei ole. Tegemist PS § 29 lg 2 riivega ja põhiõigust määruse tasandil piirata ei saa. Lähtudes TTKS § 581lg-st 4, siis tervishoiutöötajatele saab töökohustuse panna kooskõlas RiKSiga. Punkt nr 10 sätestab, et TTO-d rakendavad vajadusel isikute vabatahtlikku abi antud teenuse osutamise eesmärgil. Sama mõttega ülesanne on kehtiva määruse punktis 8. Punkt 11 lisatakse sarnaselt määruse eelnõu tase 1 punktiga 5 eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole seetõttu võimalik alati üheselt defineerida. Lõikes 3 kirjeldatakse kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutaja ülesandeid tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral. Tervishoiu valmisoleku taseme 3 korral tuleb rakendada ka tasemete 1 ja 2 meetmeid. Punkt 1 sõnastust muudetakse, kuid sisuline osa jääb samaks. Punkt 2 sõnastatakse ümber selliselt, kus kiirabi osutaja rakendab kogu riigis väljakutsete teenindamiseks vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade. Antud sõnastuses on võrreldes kehtiva määrusega eemaldatud nõue, et kiirabibrigaadid peavad omama transpordivõimekust. Erinevate kriiside olemus ei pruugi nõuda kannatanu transporti nii nagu nt oli 2020. a. COVID-19 pandeemia ajal, kus oli vajalik rakendada kiirabi, et teostada nakkushaiguse määramiseks viirusproovide võtmist. Tegu on riigi ja rahvatervishoiu vaatest olulise tegevusega, mida ei pruugi olla võimalik täiel määral lahendada erasektori toel, mille tõttu on vajalik rakendada operatiivteenistusi, kuid samas ei ole vajalik inimest selle protseduuri jaoks toimetada ühest kohast teise. Punkt 3 sõnastust ei muudeta võrreldes kehtiva määrusega.  7 Punkt 4 lisatakse sarnaselt uue määruse tase 1 punkt 5 eesmärgiga anda juurde paindlikkust ettenägematuteks olukordadeks, mida ei ole seetõttu võimalik alati üheselt defineerida. Lõikes 4 ja 5 kirjeldatakse lähtuvalt käivitatavate regionaalsete kiirabi ja meditsiini operatiivstaapide ülesandeid. Antud ülesanded põhinevad enamjaolt 2020. a COVID-19 pandeemia ajal Terviseameti meditsiinijuhi loodud regionaalsetele kiirabi- ja meditsiinistaapidele püstitatud ülesannetel. Selles pandeemilises kriisis end tõestanud regionaalsed operatiivstaabid oli vajalik positiivne kogemus, mille tulemusel Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eksperdid on otsustanud jätkata sama mudeliga, soovides käesolevas määruses sellise võimekuse ära fikseerida kui alalise võimaluse. 2020. a COVID-19 pandeemilises kriisis loodi nii kiirabi kui ka meditsiinistaabid esindama Põhja ja Lõuna-Eestit. Nendesse regionaalsetesse staapidesse kuulusid kõik Eesti HVA haiglad ja EHK lepingulised kiirabipidajad vastavalt enda teeninduspiirkondade vaates. Selline mudel töötas hästi ja selle tulemusel on antud varasemaid ülesandeid vaid mõnevõrra ümbersõnastatud. Antud loetelus on esile toodud peamised ülesanded üldisel kujul ning mõlema liigi staabile on loetelus jäetud paindlikkuse eesmärgil viimaseks punktiks lause: „tulenevalt olukorrast muud nõustavad tegevused, mis on vajalikud kriisi lahendamiseks.“ Sellega antakse mõista staapide laiemast otstarbest, ulatudes eelnevalt loetletud ülesannete piiridest välja. Vajadusel püstitab Terviseamet määruses mitte loetletud ülesanded täiendavalt haldusaktiga. Antud operatiivstaabid täidavad eeskätt nõustamise rolli ning tagavad enda staabi liigi lõikes tervishoiu toimepidevust vastavalt Terviseameti haldusaktidele ja juhistele. Paragrahvis 5 tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond I: mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale Mõju sihtrühm: riik ja elanikkond tervikuna Avalduv mõju ja selle ulatus Määruse kehtestamine parandab eelkõige TTO-dele ning seeläbi Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi valmisolekut määruses sätestatud kriisideks. See avaldab positiivset mõju sotsiaal-, julgeoleku- ja majanduskeskkonnale, sest parem valmisolek kriisiks ja oskus maksimaalselt olemasolevaid ressursse ära kasutada võimaldavad vähendada kahju inimeste elule või tervisele, riigi julgeolekule ja majandusele. Mõju valdkond II: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju sihtrühm: isikud, kellele tervishoiuteenust osutatakse Avalduv mõju ja selle ulatus Määruse kehtestamisega ei muutu sätete peamised eesmärgid, mis on eelkõige vähendada koormust ja tagada seeläbi kõrgema etapi haiglate ja kiirabi toimepidevus, sest nemad peavad tagama eelkõige vältimatu abi osutamise eluohtlikus seisundis kannatanutele suuremas mahus. Kokkuvõttes paraneb kriisireguleerimine tervishoius, mis tähendab, et ka kriiside ajal on võimalik tagada inimestele paindlikum tervishoiuteenuste kättesaadavus. Mõju valdkond III: mõju asutuste töökorraldusele  8 Mõju sihtrühm: Terviseamet, kiirabi ja HVA haiglad ja üldarstiabi osutajad Avalduv mõju ja selle ulatus Määruse kehtestamine loob suurema selguse TTO-de tegevustes kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorras ning aitab rakendada tervishoiusüsteemi maksimaalse efektiivsusega ja suunata olemasolevaid ressursse olulise tähtsusega tervishoiuteenuste osutamiseks. Määruse kehtestamisega pannakse antud asutustele kohustus töötada koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja regionaalsete kriisistaapide töökorraldus ja kriisireguleerimise struktuurid. 2020. a. COVID-19 pandeemiast tekitatud tervishoiukriis oli Eesti Vabariigile esmakordne kogemus rakendada seni kehtinud määrust. Antud määruse taseme 1 ja 2 kehtestamisel tulid esile mitmed puudujäägid, mida saab põhjendada osalt kui tõlgendamise ebaselguse kuid ka liialt traumapõhise profiili vaatest. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastava ala eksperdid näinud vajadust antud määrus muuta rohkem paindlikumaks kuid ka selgesõnalisemaks. Terviseameti hinnangul on tõenäoline, et COVID-19 esialgsele haiguspuhangu leviku lainele on oodata ka sellele järgnevaid laineid, kuid nende ulatust, mahtu ja ajalist kulgu ei ole võimalik täpselt prognoosida. Sellest tulenevalt võib olla järgnev laine eelmisest väiksem, sama või suurem. Igal juhul on hädavajalik eelnevatest kogemustest õppida ja tõhustada tervishoiu kriisireguleerimise võimekust kiiremas korras. Uuendatud määrusest on kõige suurem mõju tervishoiu kriisireguleerijatel eeskätt Terviseametil, mis on kriiside ajal tervishoidu juhtiv asutus kuid ka Sotsiaalministeeriumil ja TTO-del. Mõjude avaldumise sagedus ja järeldus mõjude olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus on küll väike ehk mõju avaldub eelkõige kriisi ohu korral või kriisi ajal, kuid teatud muudatused võrreldes seni kehtinud määrusega nõuavad eelplaneerimist. Konkreetsetele asutustele ja riigile tervikuna on mõju oluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Antud määrus ei ole otseselt seotud isikuandmete töötlemisega. Võrreldes kehtiva määrusega andmete maht ja subjektide ring ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kehtiva määruse asendamine ei too kaasa endaga märkimisväärseid muudatusi. Endiselt peavad kõik HOS §-s 36 nimetatud elutähtsa teenuse osutajad (tervishoiu mõistes kiirabipidajad ning HVA haiglad) nimetatud seaduse § 37 lõike 3 kohaselt koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja selle põhjal toimepidevuse tagamise plaani võttes käesoleva määrusega arvesse riigikaitselisi erisusi. Muudatustega kaasneb vajadus Terviseametil koostöös Sotsiaalministeeriumi, EHK lepinguliste kiirabipidajate ja HVA haiglatega töötada välja detailne regionaalsete kiirabi- ja meditsiinistaapide mudel. Samuti on vajalik Terviseametil koostöös Sotsiaalministeeriumi ja üldarstiabi teenuse osutajatega töötada välja üldarstiabi kriisiaegne struktuur. Samuti peab Terviseamet lähtuvalt uuest määrusest tegema muudatused tervishoiu HOLP-i. Täpset kulude suurenemist kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik ette planeerida, kuna need olenevad konkreetsest kriisist ja selle kestusest. Samas toob määruse rakendamine kaudselt kaasa rahalise tulu, sest nii TTO-d kui ka riik tervikuna omavad paremat valmisolekut kriisi ohu korral ja kriisi ajal ning efektiivsemalt rakendatavaid meetmeid, mis tagavad kogu tervishoiusüsteemi maksimaalse toimimise ja vahendite otstarbeka kasutuse. 6. Määruse jõustumine  9 Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks elektroonilise eelnõude kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks e-posti teel Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti Kaitseväele, Kaitseliidule, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ning teadmiseks Päästeametile, Häirekeskusele ja Politsei- ja Piirivalveametile.  Ministeeriumid Meie 22.07.2020 nr 1.2-2/87-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks allolevas loetelus olevatele asutustele ja ühingutele sotsiaalministri määruse „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks ja hädaolukorraks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ eelnõu. Palume tagasisidet 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Haigekassa Eesti Kaitsevägi Kaitseliit Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabide Liit Eesti Perearstide Selts Päästeamet Häirekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Ragnar Vaiknemets 626 9118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952