Leping

Raamlepingu nr TERVISE INFOSÜSTEEMI HOOLDUS -JA ARENDUSTÖÖD Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009700, aadress Uus-Tatari 25, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold ja Nortal AS, (edaspidi täitja), registrikood 10391131, aadress Lõõtsa 6, Tallinn keda esindab volikirja alusel Ats Albre, edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas. 1. RAAMLEPINGU EESMÄRK 1.1 Tellija poolt korraldatud riigihanke „Tervise infosüsteemi hooldus-ja arendustööd“ (riigihanke viitenumber 217739) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas raamlepingu kehtivuse ja raamlepingu alusel tellitud tööde teostamise ajal kehtivad poolte õigused, kohustused ja vastutus ning määrata kindlaks tööde tellimise tingimused. 1.2 Raamlepingu esemeks on tervise infosüsteemi tarkvara arendus- ja hooldustööd ning juurutustööd, sh kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud veaparandustööd (edaspidi tööd), mida täitja kohustub teostama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingus kokku lepitud tingimustest. Teostatavad tööd on toodud tehnilises kirjelduses. Tööd hõlmavad muuhulgas: 1.2.1 Tarkvara lahenduse loomise, sh rakendustarkvara koodi, andmebaasi struktuuri täiendamise ja automaattestide kirjutamise; 1.2.2 Tarkvaralahenduse disaini (nii süsteemse kui ka visuaalse), UX analüüsi (vajadusel); 1.2.3 Teostatud tööde dokumenteerimise, kasutuslugude koostamise ja täiendamise, rakenduse testimise ja testiraportite koostamise; 1.2.4 Infosüsteemi versioonimuudatuste korral paigalduspakettide ettevalmistamise; 1.2.5 muud töid, mis on vajalikud arendustöö tõrgeteta toimimise tagamiseks. 1.3 Raamleping ei kohusta tellijat täitjalt töid tellima. 1.4 Kui raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib hankelepingus teenuse maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest. 2. RAAMLEPINGU ESE 2.1. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida ei lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2.2. Tööde teostamisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu tingimustest ja kehtiva kodukorra regulatsioonist. Tellija võib teha kodukorda muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest. Täitjal on õigus teha kodukorra muutmiseks ettepanekuid. Nimetatud muudatust ei käsitleta raamlepingu muudatusena riigihangete seaduse mõttes. 2.3. Kui hankelepingus kirjeldatud tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks hankelepingu tingimus. 2.4. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse riigihanke alusdokumendid ja täitja riigihankes esitatud pakkumus. 2.5. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks. 3. LEPINGU ÜLDTINGIMUSED 3.1. Pooled teevad raamlepingu ja hankelepingu täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele, lähtudes raamlepingus, hankelepingus ja nende lisades fikseeritud ning õigusaktides sätestatud kohustustest. 3.2. Tellija eeldab, et täitja on lepingu esemeks olevate tööde tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd hankelepingu täitmise raames. 3.3. Töö käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest viivitamatult tellijat. Tööde teostamisel juhindub täitja tellija poolsetest suunistest hankelepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes juhiste saamiseks või läbirääkimisteks vajadusel tellija poole. 3.4. Kui tööde teostamisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu eesmärkidest tellija seisukohalt. 3.5. Tellijal on õigus jooksvalt hankelepingu täitmist kontrollida. Tellijal on õigus anda täitjale suuniseid hankelepingu täitmiseks ning täitja kohustub neid järgima. Täitja on kohustatud viivitamatult informeerima tellijat tööde teostamist takistavatest asjaoludest, mis segavad hankelepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist. 3.6. Kui pool on teinud teisele poolele raamlepingu või hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. 3.7. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel osalemist Tellija ei tasusta, välja arvatud juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud teisiti. 3.8. Tööd teostatakse arvestades Tellija poolt esitatud arendusnõudeid. Täitja kohustub teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid teenuse kvaliteedi tõstmiseks. 3.9. Täitja peab takistama juurdepääsu tellija infosüsteemidele töödega mitte seotud isikutele. 3.10. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. 3.11. Puuduste avastamisel täitja töös on täitja kohustatud kõrvaldama avastatud puudused tellija poolt antud mõistliku tähtaja jooksul või vastavalt garantii tingimustele. Puuduste kõrvaldamata jätmisel on tellijal õigus raamleping ja/või hankeleping ennetähtaegselt üles öelda, taganeda või kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 3.12. Kui Töö teostamisel, sh vigade kõrvaldamisel tekivad Täitja ja Tellija vahel erimeelsused, lähtutakse tõlgendamisel eelkõige Töö eesmärkidest Tellija seisukohalt. 4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Täitja kohustub: 4.1.1. teostama tööd hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise; 4.1.2. tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, tööde teostajate kõrge professionaalse taseme ja vajaliku tehnoloogia/metoodikate väga hea tundmise, omama tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi. Jätkuarenduste puhul on täitja kohustatud litsentsimudeli valikul arvesse võtma tellija olemasoleva tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest; 4.1.3. järgima tööde teostamisel poolte jaoks kohustuslikke dokumente; 4.1.4. tegema koostööd tellija palvel kolmandate osapooltega (nt äri poolega, ministeeriumiga, teiste arenduspartneritega jne); 4.1.5. andma selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta; 4.1.6. koolitama vajadusel tellijat või tellija määratud sihtgruppi tööde valmimise järgselt; 4.1.7. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud; 4.1.8. pidama kinni kõikidest raamlepingu, sellega seotud lisade ja hankelepingute tingimustest; 4.1.9. aru saama, et ärinõuete täitmiseks võib tekkida vajadus olemasoleva koodi muutmiseks ja täiendamiseks ning tagama jätkuvalt pärast koodi muutmist või täiendamist ka selle funktsionaalsuse toimimise; 4.1.10. kasutama tööde teostamisel meeskonnaliikmeid, kes on riigihanke pakkumuses või minikonkursi kutses tööde teostamiseks nimetatud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (p 7 jj.); 4.1.11. teostama tööd kuni kokku lepitud tööde üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, ning pidama arve esitamisel kinni poolte vahel kokku lepitud tööde maksumuse suurusest ja maksetingimustest; 4.1.12. kasutama tööde teostamisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; 4.1.13. pöörduma juhiste saamiseks tellija poole, kui need on tööde teostamiseks vajalikud, samuti teavitama tellijat koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad tööde teostamist või muude lepinguliste kohustuste täitmist; 4.1.14. osutama tellijale tehtud töö osas tasuta konsultatsiooniteenust garantiiaja lõpuni arvates tehtud töö akteerimisest. 4.2. Täitjal on õigus: 4.2.1. saada tööde teostamise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 4.2.2. asendada objektiivsel põhjusel ja tellija eelneval kirjalikul nõusolekul meeskonnaliikmeid tingimusel, et meeskonnaliikmed asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga isikutega; 4.2.3. kasutada tööde teostamisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. 4.3. Tellija kohustub: 4.3.1. tasuma täitjale vastu võetud tööde teostamise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras; 4.3.2. tagama täitjale ligipääsu tööde teostamiseks vajalikule informatsioonile ja keskkondadele; 4.3.3. võtma tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta tööd mõistliku aja jooksul või vastavalt hankelepingus kokku lepitud tähtajale; 4.3.4. teavitama täitjat üle antud töödes esinevatest puudustest ning kohustusest puudused kõrvaldada, andes selleks täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. 4.4. Tellijal on õigus: 4.4.1. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud töid kokku lepitud tähtajaks või vastavuses hankelepingule ja selle juurde kuuluvatele dokumentidele ning täitja poolne lepingu rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui tööde teostamine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu); 4.4.2. nõuda täitjalt tekkinud kulutuste ja kogu kahju hüvitamist, kui täitja poolne hankelepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on toonud tellijale kaasa kulutusi, v.a kui rikkumine oli põhjustatud tellija või kolmanda osapoole tegevusest; 4.4.3. öelda täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral raamleping või hankeleping igal ajal üles ja nõuda hankelepingu ülesütlemisega kaasnevate kulutuste ja kahju hüvitamist täies ulatuses; 4.4.4. kontrollida igal ajal tööde vastavust kokkulepitud tingimustele ja nõuda täitjalt informatsiooni hankelepingu täitmise kohta; 4.4.5. kaasata juba sõlmitud hankelepingusse tellija poolel kolmandaid osapooli (eelkõige maksja rollis), nt teisi riigiasutusi (eelkõige Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused). Tellija poolel kolmanda osapoole kaasamine ei ole käsitletav raamlepingu või hankelepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 5. NÕUDED DOKUMENTATSIOONILE JA KASUTUSJUHENDITELE 5.1. Tööde dokumentatsioon ja kasutusjuhendid peavad tagama tellijale võimaluse tööde tulemit tulevikus parandada ja arendada, samuti koolitada ja juhendada oma töötajaid tööde kasutamisel. Tööde dokumentatsioon peab olema laetud üles tellija määratud keskkonda. 5.2. Tööde käigus loodud lähtekood peab olema kirjutatud ja dokumenteeritud selliselt, et vajadusel oleks tellija või kolmas isik võimeline aru saama tarkvara loogilisest ülesehitusest ning jätkama lähtekoodi arendusega. 5.3. Tööde tulem peab olema dokumenteeritud konkreetsete tööde iseloomust lähtudes, juhindudes kehtivast kodukorrast ning raamlepingu lisades sätestatust, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 6. RAAMLEPINGU HIND 6.1. Riigihanke hinnapakkumuses pakutud tööde ühe töötunni maksimaalne maksumus ilma käibemaksuta fikseeritakse kogu raamlepingu kehtivuse ajaks. 6.2. Tööde teostamise maksimaalne ühe töötunni hind käibemaksuta on vastavalt pakkumusele 52,00 (viiskümmend kaks eurot ja null senti) eurot. 6.3. Täitjal ei ole lubatud raamlepingu kehtivuse ajal ühe töötunni maksimaalset hinda tõsta, kuid täitja võib pakkuda madalamat hinda. 6.4. Täitja poolt esitatav arve peab üheselt viitama raamlepingule ja sisaldama riigihanke/minikonkursi viitenumbrit. 6.5. Arve on täitjal õigus esitada pärast tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamist mõlema poole poolt, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva. 7. TÄITJA MEESKOND 7.1. Täitja tagab riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmete osalemise tööde teostamisel, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue samaväärse meeskonnaliikmega. 7.2. Täitja garanteerib riigihankes nõutud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel. 7.3. Täitja meeskonnaliikme ettevõttest lahkumise, haigestumise jms juhtumite korral asendab Täitja konkreetse spetsialisti hiljemalt kahe nädala jooksul. 7.4. Täitja võib lisada täiendavaid meeskonnaliikmeid juhul, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud tööde täitmisega hõivatud. 7.5. Täitja kohustub tellija nõudmisel meeskonnaliikme asendama, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. Täitja kannab kõik asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 7.6. Tellija võib lepingu sõlmimisel tellida lisaks riigihankes nõutud meeskonnaliikmete rollidele uusi rolle, kui see on tingitud tellitavate tööde iseloomust ja tööde efektiivseks teostamiseks on otstarbekas kaasata teistsuguse kompetentsiga meeskonnaliikmeid. Sellisel juhul määratakse uue meeskonnaliikme rolli kompetentsi nõuded pakkumuse esitamise ettepanekus. 8. TÖÖDE TELLIMINE 8.1. Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping. 8.2. Tellija korraldab minikonkursse kahe raamlepingu partneri olemasolul vastavalt tegelikule vajadusele ning raamlepingu partnerid peavad olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks. 8.3. Lepingu sõlmimiseks esitab tellija raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks (korraldab minikonkursi) ja annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Sõlmitava hankelepingu tehnilises kirjelduses määrab tellija tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu), võimalusel tööde mahu, ajalised ja eelarvelised piirangud, etapid jm olulised tingimused. Tellijal on õigus minikonkursil seada nõudeid pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks. 8.4. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse järgnevalt: 8.4.1. Hankeleping, mille eeldatav maksumus on suurem kui 50 000 km-ta: 8.4.1.1. kogumaksumuse osakaal vahemikus: 30 – 60%; 8.4.1.2. proovitöö: planeeritava lahenduse kirjeldus osakaal vahemikus: 40 - 70%. 8.4.2. Hankeleping, mille eeldatav maksumus on väiksem kui 50 000 eurot km-ta: madalaim kogumaksumus 100%. 8.4.3. Hankeleping, mille esemeks on jooksvate väikearendus- või veaparandus, hooldustööde (st, et lepingu raames tehtava ühe tööpileti maht on kuni 100 töötundi) teostamine: madalaim töötunni hind 100%. 8.5. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele ning olelusringi kuludele. 8.6. Tellijal on õigus küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks vajalike eelduste olemasolu kohta. 8.7. Tellija avab pakkumused pärast minikonkursi kutses näidatud tähtpäeva möödumist ja hindab kõiki nõuetele vastavaid pakkumusi, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi, raamlepingu partneritele teatavaks tehtud hindamiskriteeriumite ja -metoodika alusel. Tellija ei hinda pakkumusi, mis ei vasta minikonkursi tingimustele. 8.8. Kui pakkumus ei vasta minikonkursi tingimustele, lükatakse see tagasi. 8.9. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist tunnistada minikonkurss omal algatusel põhjendatud vajadusel kehtetuks, teavitades sellest raamlepingu partnereid. 8.10. Lisaks on tellijal õigus hankelepingu pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule korraldatud minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui: 8.10.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele, 8.10.2. ületab eeldatavat maksumust või 8.10.3. tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu täistaotlusele. 8.11. Tellija sõlmib lepingu tööde teostamiseks eduka pakkujaga vastavalt minikonkursi tingimustele ning teavitab minikonkursi tulemusest raamlepingu partnereid. Täitja kohustub lepingu allkirjastama hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamiseks saatmisest. 9. TÖÖDE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE, VEAPARANDUSTÖÖD 9.1. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kord, tööde teostamise etapid ja tähtajad ning tööde testimiseks esitamise tähtajad ja kord ning muud tööde teostamiseks vajalikud kokkulepped lepitakse poolte vahel kokku hankelepingus. 9.2. Kõik Töö tulemused dokumenteeritakse ja hallatakse Tellija dokumendihalduskeskkonnas või/ja koodihalduskeskkonnas. 9.3. Täitja kohustub tööd üle andma hankelepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Tööde lahutamatuks osaks, mis tuleb üle anda koos töödega, on tööde juurde kuuluv nõuetekohane dokumentatsioon (sh kasutusjuhendid), kommenteeritud lähtekood ja intellektuaalomandi õigused. Tööle lisatud või Töö käigus loodud dokumentatsioon peab vastama raamlepingu lisades toodud nõuetele. 9.4. Üleantavad Tööd tuleb Täitja poolt enne Tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood. 9.5. Tööde nõuetele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimiseks teostab Tellija vastuvõtutestid, sh viib Tellija läbi OWASP ASVS v3.0 taseme 2 (või samaväärse uuema) turvatestid. Turvatestid tellib Tellija lähtudes oma ajakavast. Turvatestimisel leitud vead, mis on tekkinud Tööde teostamise tulemusena, parandab Täitja oma kuludega. 9.6. Dokumendihalduskeskkonnas ja koodihalduskeskkonnas fikseeritakse muuhulgas ka Töö üleandmise aeg (hetk), milleks on Töö teostamiseks vajaliku viimase dokumendi salvestamise aeg (üldjuhul Tarneteatis). Kui Töö on jagatud etappideks, annab Täitja etappide tulemused Tellijale üle vastavalt hankelepingus kokkulepitud etappide tähtaegadele. 9.7. Tarne antakse üle paigaldatava paketina, mis on konfigureeritud korrektselt toodangusse paigaldamiseks ning lisatud koodihalduskeskkonda. Täitja lisab tarne kohta Tarneteatise. 9.8. Täitja annab töö üle omalt poolt allkirjastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi nimetatud ka akt). 9.9. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks ja vastu võetuks kui Tööd vastavad raam- ja hankelepingule, vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja Töö on üleandmise–vastuvõtmise aktiga Tellija poolt vastu võetud. Tööde halduskeskkonna kaudu teostatud Tööd võetakse vastu vähemalt kord kvartalis Täitja poolt esitatava aruande alusel koostatud koondaktiga, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. Koondaktis peavad tehtud veaparandus- ja arendustööd olema teineteisest eristatud. 9.10. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal on õigus määrata mõistlik tähtaeg pisivigade parandamiseks. 9.11. Tellijal on õigus keelduda Töö vastuvõtmisest kui Töö ei vasta esitatud nõuetele ja/või kvaliteedile või neis esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide tulemus on negatiivne). 9.12. Juhul kui Tellija esitab oma vastuväited Tööle, eeskätt Töö mittevastavuse kohta hankelepingu tingimustele, peab Täitja tegema Töös vastavad parandused, muudatused või täiendused Tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui Täitja ei ole Tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud puudusi, võib Tellija Töö ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda Täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.13. Alates teisest kordustestimisest võib Tellija kordustestidega seotud kulutused (Tellija kulutatud tööaeg ja/või Tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) Täitjalt välja nõuda. 9.14. Tellija teavitab tema poolt avastatud rakenduse ja Tarkvara vigadest Täitjat esimesel võimalusel, tehes kande tööde halduskeskkonda, st registreerib vea, sh märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse (märkides lisaks kui tegemist on garantiilise tööga) ja suunab selle Täitjale. 9.15. Täitja võib teavitada omalt poolt avastatud vigadest Tellijat, tehes kande Tööde halduskeskkonda, st registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning suunab selle Tellijale. Täitja garanteerib Tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku tasuta konsultatsiooni. 9.16. Tellija suunab veateated Täitjale täitmiseks tööde halduskeskkonna vahendusel ja määrab vea kriitilisuse. 9.17. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul, arvestades lahendusaegu. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse lahendusaja jooksul, kohustub Täitja sellest Tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul Täitja on reaalselt võimeline vea parandama. 9.18. Töödes ilmnevates vigades eristatakse järgnevaid kriitilisuse astmeid: 9.18.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on  enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju; vastukaal probleemi vältimiseks praktiliselt puudub. Lahendusaeg 8 tundi; 9.18.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest; eksisteerib ajutine aktsepteeritav vastukaal probleemi vältimiseks. Lahendusaeg 16 tundi; 9.18.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi; 9.19. Testimise käigus avastatud ja täitjale raporteeritud vead parandab täitja omal kulul, teavitades tellijat vigade parandamisest. 9.20. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks, kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega. 9.21. Kõigi lepingujärgsete tööde vastuvõtmise ajaks loetakse viimase akti allkirjastamise aeg või aktis märgitud hilisem kuupäev. 10. INTELLEKTUAALNE OMAND 10.1. Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad tööde teostamiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 10.2. Tasu autoriõiguste loovutamise ning litsentsi andmise eest sisaldub lepingu hinnas. 10.3. Täitja loovutab tellijale tööde teostamise käigus loodud tööde kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega lepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 10.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 10.4.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 10.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes muudatusi ning neid täiendada; 10.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; 10.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis. 10.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodava töö kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. 10.6. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast töö vastuvõtmist. 10.7. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal lepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. 10.8. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 10.9. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 11. GARANTII 11.1. Täitja annab lepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud, mis hakkab kehtima üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud nõuetekohase Töö vastuvõtmise kuupäevast. 11.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. 11.3. Täitja on garantii kehtivuse ajal kohustatud kõrvaldama töödes avaldunud vead ja lepingu tingimustele mittevastavused tasuta, sealhulgas on täitja kohustatud uuendama või asendama kõik esinenud veaga seonduvad dokumendid. 11.4. Täitjale peab saama edastada teateid garantiiga hõlmatud vigade ilmnemise kohta vastavalt kehtiva kodukorra regulatsioonile garantiist tulenevate õiguste teostamiseks vähemalt igal tööpäeval ajavahemikul kell 8:00 kuni 17:00. 11.5. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 11.5.1. vea ilmnemisel vea otsimine (lokaliseerimine), veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; 11.5.2. vea põhjuste analüüs ning selle tulemuste kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-posti teel) esitamine tellijale, samuti ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutuselevõtmise kohta; 11.5.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise toe pakkumine tellijale, samuti sellega seotud konsultatsioonid; 11.5.4. vigase või puuduliku dokumentatsiooni parandamine, sealhulgas dokumentatsiooni täiendamine ja uuendamine, kui selline vajadus tuleneb vigade parandamisest. 11.6. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes vigade kriitilisuse astmetest. 11.7. Täitja garantiist tulenevate kohustuste täitmine on arvestatud lepingus kokkulepitud tasu hulka. 11.8. Juhul, kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga või muu puudus ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea või puuduse kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks lepingus, mille raames teostatud töödes on viga või puudus ilmnenud, fikseeritud tööde teostamise ühe töötunni hind. 11.9. Tellija tagab täitjale kaasaabi garantiikohustuse alla käivate vigade ja puuduste kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. 11.10. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud vea. 11.11. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab täitjaga kooskõlastamata lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud, kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. 12. POOLTE VASTUTUS 12.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Rikkumine on vabandatav, kui esineb vääramatu jõud. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 12.2. Pool vastutab teise poole ees muuhulgas lepingu rikkumise eest, mis tuleneb poole poolt lepingu täitmisele kaasatud isikute tegevusest või tegevusetusest (sh alltöövõtjate tegevuse eest, keda täitja tööde teostamisel kasutab). 12.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 12.4. Poole lepingulise kohustuse rikkumise korral on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Leppetrahvi, viivise ja tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kui rikkumise eest on võimalik kohaldada mitut õiguskaitsevahendit ja/või leppetrahvi, valib õiguskaitsevahendi ja/või leppetrahvi rakendamise tellija. 12.5. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse tööde üleandmise tähtaega proportsionaalselt vastava aja võrra. 12.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumise korral. 12.7. Juhul, kui tellija satub täitjale tööde eest tasu maksmisega viivitusse, on täitjal õigus esitada viivise nõue, mille suuruseks on 0,2% lepingujärgse konkreetse töö eest maksmisele kuuluvalt tasult iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% konkreetse töö eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Täitja esitab viivise nõude tellijale allkirjastatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.8. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, ei ole teostatud vastavalt kokku lepitud kvaliteedile, ei ole üle antud tähtaegselt või esineb muu täitja poolne lepingus kokku lepitud tingimuste rikkumine. 12.9. Juhul, kui täitja rikub lepingulist kohustust (sh garantiist tulenevat kohustust), on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2% konkreetse lepingu kogumaksumusest iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui tööde teostamine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 12.10. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult (st täitja ei suuda täiendava aja jooksul tööde valmimist tagada) ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, puudub tellijal kohustus tellitud tööde eest maksta ja täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 12.11. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse punktis 14.5 kirjeldatut. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust taganeda. 12.12. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 12.13. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 12.14. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata punktis 12.12 kirjeldatud tasumise kohustust. 12.15. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. 13. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS 13.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt raamlepingu alusel tellitud tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult. 13.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. 13.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust. 13.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses tööde teostamisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 13.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 13.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 13.7. Pooled ei kasuta raamlepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks. 13.8. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka raamlepingu ja raamlepingu alusel sõlmitud lepingute lõpetamise või lõppemise järgselt. 13.9. Täitja on teadlik, et raamleping ning raamlepingu alusel sõlmitud lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 13.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 14. RAAMLEPINGU KEHTIVUS JA ÜLESÜTLEMINE 14.1. Raamleping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib 36 kuud. Lepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida kauem. 14.2. Tellija võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades täitjale 60 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud lepinguid. 14.3. Täitja võib raamlepingu igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades tellijale vähemalt 90 päeva ette. Raamlepingu ülesütlemine ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud lepinguid. 14.4. Tellijal on õigus raamleping ühepoolselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda, kui täitja on oluliselt raamlepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 14.4.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 14.4.2. pankrot on välja kuulutatud; 14.4.3. täitja varad arestitakse; 14.4.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 14.5. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks täitja poolt loetakse muuhulgas: 14.5.1. mõjuva põhjuseta lepingu sõlmimata jätmine; 14.5.2. valeandmete või valeinfo esitamine; 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 14.5.3. täitjal puuduvad lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused); 14.5.4. alapunktis 10 kirjeldatud intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 14.5.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 14.5.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 14.5.7. korduv (vähemalt kahel korral) lepingu järgsetele tingimustele vastava kohustuse täitmata jätmine, sh lepingu järgsete tööde mittekohane teostamine ja kohustuste täitmata jätmine garantiiperioodil; 14.5.8. Lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule, saamata selleks eelnevalt tellija poolset kirjalikku taasesitamist võimaldavat nõusolekut. 15. POOLTEVAHELISED TEATED JA KONTAKTISIKUD 15.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kehtiva kodukorra tingimustest. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis allkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. 15.2. Tellija kontaktisik Regiina Sepp, telefon 794 3900 e-post: [email protected] või tema asendaja. 15.3. Täitja kontaktisik(ud) on: Marti Rillo, telefon 5244800, e-post: [email protected]. 15.4. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta töö vastu ning allkirjastada akt. 15.5. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 16. MUUD TINGIMUSED 16.1. Kogu suhtlus raamlepingu täitmise perioodil toimub tellija ja täitja vahel eesti keeles, sh töökoosolekud, arupärimised, tagasiside andmine, teabe esitamine, hankelepingute sõlmimine jmt. Täitjalt oodatakse raamlepingu perioodil operatiivset tagasisidet tellija arupärimistele. Pakkuja peab tagama, et meeskonnaliikmetega oleks võimalik eesti keeles ilma põhjendamatute viivitusteta informatsiooni vahetada. 16.2. Raamlepingu alusel sõlmitud lepingutele kohalduvad raamlepingu tingimused, olenemata raamlepingu kehtivusest. 16.3. Täitjal ei ole õigust ilma tellija kirjaliku nõusolekuta raamlepingut või sellest tulenevaid kohustusi kolmandatele isikutele üle anda. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle raamlepingu pooleks. 16.4. Raamlepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas vormis. 16.5. Täitjal puudub volitus tegeleda raamlepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. 16.6. Raamlepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Raamlepingule kohaldub Eesti õigus. 16.7. Kui raamlepingu mõni säte on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 17. LISAD 17.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 17.2. Lisa 2 – Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile; 17.3. Lisa 3 – Front-end arendusreeglid; 17.4. Lisa 4 – Mittefunktsionaalsed nõuded arendustele 17.5. Lisa 5 – IT-profiil; 17.6. Lisa 6– Kodukord; 17.7. Lisa 7 – Hankelepingu projekt. 18. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)