Vastus pöördumisele

Teie 01.06.2020 nr 12.2-10/110 Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie 04.06.2020 nr 6-3/173 Vaidlustaja: Industry62 OÜ Esindaja: Veiko Vaske Telefon 610 8010 E-post [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Esindaja: Erle Eks Telefon 79403811 E-post [email protected] Kolmas isik 1: Nortal AS e-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik 2: Wisercat Estonia OÜ, Kodality OÜ ja Wisercat Software OÜ e-post: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Hankija vastus riigihanke nr 217739 vaidlustuses 1. Asjaolud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK või hankija) viib läbi riigihanget „Tervise infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 217739), milles hankija on teinud 19.05 otsuse ning teavitanud pakkujaid Nortal AS, Industry62 OÜ ning ühispakkujaid Wisercat Estonia OÜ, Kodality OÜ ja Wisercat Software OÜ pakkumuste vastavaks tunnistamisest ja pakkujate Nortal AS ning ühispakkujate Wisercat Estonia OÜ, Kodality OÜ ja Wisercat Software OÜ pakkumuste edukaks tunnistamise otsusest. Ühtlasi tegi hankija ka eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste kontrollimise otsuse ning teavitas sellest riigihangete registri (rhr) vahendusel pakkujaid. Riigihangete vaidlustuskomisjon on võtnud 01.06.2020 mitteedukaks osutunud pakkuja Industry62 OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitatud vaidlustuse menetlusse. 2. Vaidlustuse sisu ja hankija seisukohad Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 Vaidlustaja heidab hankijale ette, et hankija tegevus hankemenetluses ei ole olnud õiguspärane. Hankija selle arvamusega ei nõustu. 2.1. Hanketingimuste tõlgendamine Hankija leiab, et vaidlustaja taotleb läbi vaidlustusmenetluse riigihankes seatud tingimuste sisu muutmist ja nende mõistlikku tõlgendamist. Vaidlustaja soov on läbi hankija tegevuse vaidlustamise sisustada hanketingimusi vaidlustajale meelepärasel viisil, kuid mida riigihankes ei olnud nõutud ning astuda vaidlustusmenetluse kaudu hankijaga läbirääkimistesse. Ebaeduka pakkumuse teinud pakkuja ei saa hankijalt läbi vaidlustuse esitamise nõuda, et hankija tõlgendaks hankemenetluse läbiviimisel hanke alusdokumente viisil, mis oleks vastuolus riigihanke aluspõhimõtetega ning võiks tulevikus kaasa tuua hankijale finantskorrektsioone. 1) Kogemuse kontekst Vaidlustaja viitab vaidlustuse punktides 14 ja 15, et justkui peaks riigihankes nõutavad spetsiifilised lepingu täitmiseks vajalikud oskused ja kogemused olema pakkujatel omandatud Eesti konteksti arvestades ning on seetõttu ainuvõimalik, et vaid vaidlustaja meeskond sellist laadi kogemust omab. Hankija selgitab, et ei ole back end arendaja nõude täitmist nõudnud Eestis, see ei nähtu kuidagi seatud tingimusest ning selline tõlgendamine on väär. Kuivõrd riigihanke 217739 näol tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetlusega, mille puhul on tulevikus sõlmitavate hankelepingute täitmisse kaasatud osaliselt ka välisvahendid, peab hankija olema eriliselt hoolas, et ta ei välistaks ega diskrimineeriks ühtegi huvitatud isikut nõuetega, mis muudaks võimatuks pakkumuse tegemise. Hankija on mh teadlik 14.05.2019. a Euroopa Komisjoni otsusest, millega kehtestati suunised kohaldatavate riigihanke- eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mille tabeli p 10 kirjeldatud juhul, kui hanke tingimuse kohaselt pakkuja pidi pakkumuse esitamise hetkel omama kogemust kindlas riigis või piirkonnas, toob sellise tingimuse seadmine kaasa 25-protsendilise finantskorrektsiooni. Seega saab hankija hanke tingimusi sätestades lähtuda nende vajalikkusest ja proportsionaalsusest, et tagada maksimaalselt avatus konkurentsile, mis on riigihanke üks peamine eesmärk, kuid samas võimaldaks veenduda pakkuja võimekuses lepingut täita. Hankija ei ole seadnud ühtegi territoriaalset piirangut kogemuse omandamiseks ning ükski pakkuja ei ole sellekohast selgitamist vajavat küsimust ka riigihankes küsinud, seetõttu võib üheselt järeldada, et esitatud tingimus oli mõistlikule isikule arusaadav. Nõude täitmise tõenduseks tuli pakkujatel esitada meeskonnaliikmete nimekiri koos isikute CV-dega, mille vormilt nähtub, et iga kogemuse tõendamiseks ei piisanud vaid kinnitusest „JAH“, vaid oli vaja välja tuua ka kirjeldus, kuidas nõue oli täidetud. Pakkumuste vastavuse kontrollimisel on hankija aluseks võtnud pakkumuses meeskonna kohta esitatud CV-des toodud andmed, millede õigsuses puudub hankijal kahtlus, kuna nendes toodud teave on esitatud piisava täpsusega ning ebaselguse korral hankija pöördus pakkujate poole toodu täpsustamiseks. 2) Meeskonna asukoht lepingu raamlepingu täitmise ajal Vaidlustuse p 17 ja p 18 on vaidlustaja asunud loominguliselt lisama riigihankesse omapoolseid tingimusi, mida hankija ei olnud alusdokumentides avaldanud. Hankija ei ole nõudnud pakkujatelt Eestis asuva meeskonna esitamist, nagu vaidlustaja ekslikult väidab. Riigihanke läbipaistvuse tagamiseks tuleb lepingute täitmise tingimused avaldada juba riigihanke alusdokumentides, et huvitatud ettevõtjad saaks sellega juba enne pakkumuse esitamist arvestada. Teadlikult seades riigihankel selliseid põhjendamatuid piiravaid tingimusi, mis võiks hankijale tuua kaasa hilisemaid finantskorrektsioone, ei ole kooskõlas säästliku hankimisega ja avalike vahendite kasutamisega.  3 Lisaks juhib hankija tähelepanu, et riigihankes võib hankija küsida vaid teenuse osutamiseks kohaseid ja proportsionaalseid tingimusi, mis on vajalikud sõlmitava lepingu täitmiseks. Asjaolu, et hankija on kodukorras ette näinud võimaluse juhuks, kui täitja meeskonnaliige võib mingil põhjusel viibida tellija ruumides, ei tähenda sugugi, et tellija eeldab hankelepingu täitmises osalevate isikute (pidevat) kohapeal töötamist. Kui pakkuja raamlepingu sõlmib, on tema kohustuseks juhinduda tellija kui riigiasutuse reeglistikust, täitja ettevõtte sisemisse töökorraldusse tellija ei sekku. Kuna hankija on riigiasutus, kehtivad tema ruumidesse sisenemisel kõrgendatud turvanõuded. Vaidlusaluses riigihankes sõlmitavate hankelepingute alusel tööde teostamiseks luuakse täitja pakkumuses esitatud meeskonnaliikmetele personaalne ligipääs infosüsteemi arenduskeskkonnale ning tellija eeldab eelkõige virtuaalses vormis töö teostamist, nagu see on ka valdkonnas tavapärane. Seda alles pärast raamlepingu sõlmimist läbiviidava minikonkursi tulemusel hankelepingu sõlmimist. Ainuüksi raamlepingu sõlmimine ei loo pakkujale veel kohustust lepingu täitmiseks samme astuda ega meeskonda pidevas valmisolekus hoida. Juhul, kui lähtuda vaidlustaja meelevaldsest tõlgendusest viitega meeskonnaliikmete kohapealse olemaosolu pidevale vajadusele, siis saaks hankijale ette heita hoopis seda, et ta ei ole nõudnud lepingu kriitilise täitmise vajadusest kõikide meeskonnaliikmete alalist viibimist Tallinnas hankija asukoha vahetus läheduses alates juba raamlepingu sõlmimist. Selline hanke tingimuse seadmine oleks äärmiselt piirav ja ebavajalik, kuivõrd raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohase täitmise suutlikkus on eelkõige pakkuja risk ja sisemine töökorraldus. Ka näitas COVID-19 seotud eriolukord väga selgelt, et inimeste viibimine füüsiliselt samas ruumis ei ole enamasti vajalik töö ega lepingute täitmiseks. Selliselt ei ole ka varem samas valdkonnas hankija sõlmitud lepinguid täidetud ning vaidlustaja, kui senine lepingupartner on sellest teadlik. 3) Raamlepingu täitmine ja meeskonna rahvus Vaidlustaja on hankijale ette heitnud p 22 ka seda, justkui hankija oleks pidanud üksikasjalikult kontrollima kõiki erinevates riigihanke alusdokumentides toodud aspektide täitmist ning sellest tulenevalt leidma, et edukate pakkujate meeskonnaliikmed ei sobi lepingut täitma, kui nad ei asu Eestis või ei ole Eesti rahvusest. Hankija on tõepoolest ette näinud lepingus eesti keelse suhtluse lepingu täitmisel, kuid hankija ei ole pakkumuses meeskonnaliikmete nimelist esitamise kohustust seadnud eesmärgiga kontrollida, mis rahvusest on pakkuja meeskond. Sisuliselt leiab vaidlustaja, et hankija oleks pidanud iga ükskõik millises hanke alusdokumendis toodud tingimuse kontrollimiseks seadma sellesisulise vastavustingimuse koos pakkuja poolse selgitamis- ja tõendamiskohustusega. Selline lähenemine ei täida kuidagi hankemenetluses optimaalse halduskoormuse säilitamise eesmärki. Käesoleval hetkel ei saa vaidlustaja enam riigihanke alusdokumente vaidlustada. Keelenõude või kodakondsusnõude seadmist spetsialistile keelavad välisrahastusega seotud riigihangete läbiviimisele kehtestatud juhised ja reeglid, mh on hankijal kohustus kohelda teiste riikide ettevõtjaid oma riigi ettevõtjatega võrdselt. Nimetatu laieneb ka pakkuja töötajatele. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et piiravad nõuded, mis viivad sellise diskrimineerimiseni, ei ole lubatud. Keelenõuded oleks hüpoteetiliselt põhjendatud väga suurt (ema)keelelist täpsust nõudva töö puhul, milleks vaidlusaluse riigihanke ese ei ole, kuid ka siis peab diskrimineerimise välistamiseks ette nägema tõlgi vm viisi kasutamise võimaluse, mille tagamise kohustus ning ühtlasi kaasnevad kulud on täitja kanda. Vaidlustaja on esitanud eesti keele nõude ja tõlgi kaasamise võimaluse kohta juba nn rahuajal enne pakkumuste esitamist 17.02.2020 (teabevahetus rhr-s) küsimuse ning hankija on selgesõnaliselt vaidlustaja küsimuses väljapakutud lahendust aktsepteerinud ning juhtinud ka tähelepanule, et eesti keele suhtlus ei ole hanke vastavustingimus. Kui vaidlustaja oleks soovinud tingimuse mitteseadmist  4 vaidlustada, siis oleks tal tulnud aegsasti vaidlustada riigihanke alusdokumendid. Ka oma vaidlustuse punktis 3 on vaidlustaja ise tõlgi kasutamise võimalust jaatanud, seega ei saa kuidagi asuda seisukohale, et hankija seatud tingimus sellise võimaluse välistaks. Pakkumuse esitamise hetkel pidi olema pakkujale hankija selgituse põhjal arusaadav tõlgi kasutamise võimalus ning pakkumuse esitamisega on vaidlustaja hanke tingimused üle võtnud ning nendega nõustunud. Küll aga on vaidlustaja asunud vaidluse punktis 3 laiendama lepingu ja kodukorra projektis toodu sisu, märkides omaalgatuslikult juurde täiendi: „kui ülesanne seda võimaldab“. Hankija rhr-s toodud alusdokumendid sellist lisatingimust ei sisalda, seega tuleb vaidlustaja tingimuse tõlgendus tähelepanuta jätta. Raamlepingu projekti p 7.5 näeb ette ka võimaluse meeskonnaliikme vahetamiseks tellija nõudmisel, kui see osutub vajalikuks. Pakkumuse esitamisega on pakkujad võtnud üle kõikide hankes toodud tingimuste täitmise kohustuse ning tingimusliku pakkumuse esitamine ei olnud lubatud. Nagu hankija viitas ka pakkujale teabevahetuses antud vastuses, et hankija lähtub hankemenetluses alusdokumentides määratud reeglitest. Pakkumus peab vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele ning pakkujal tuleb vastavalt riigihankes sätestatule esitada vastavuse tõendamiseks need andmed ja dokumendid, mida on hankija riigihankes nõudnud. Hankija ei ole esitanud tingimustes nõuet, et pakkujad peaksid esitama pakkumuse koosseisus teavet lepingu projektis toodud iga kohustuse täitmise kohta, mh ei ole hankija küsinud ka seda, kuidas nad eestikeelse suhtluse lepingu täitmise käigus täidavad, kuivõrd hankija on pidanud piisavaks üldise hanketingimuste ülevõtmist pakkumuse esitamisega. Pakkumused kõnealuses hankemenetluses on esitanud Eestis tegutsevad valdkonnas kogenud ettevõtted, seetõttu puudub hankijal kahtlus, et pakkuja ei suuda lepingu täitmisest aru saada või seda nõuetekohaselt täita. Riigihanke läbiviimisel ei asu hankija uurimisasutuse rolli. Ka vaidlustaja enda esitatud pakkumus sellist keelenõude täitmist selgitavat teavet ei sisalda. Selliselt riigihanke tingimuste tõlgendamine pärast pakkumuste esitamise tähtaega oleks hankija poolt õigusvastane, sest pakkujad peavad juba enne pakkumuse esitamist teadma, millised andmed ja dokumendid on hankija jaoks piisavad ning mida peab pakkuja esitama, et oma vastavust tõendada. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni (kohtuotsus C-496/99 P: Succhi di Frutta). 2.2. Kolmandate isikute pakkumuste vastavaks tunnistamine oli õiguspärane Vaidlustaja lakooniline seisukoht vaidlustuse punktis 7, et pakkumuse vastavaks tunnistamise otsused on justkui õigusvastased, ei päde. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija lükkas tagasi ühe pakkuja pakkumuse selle sisulise mittevastavuse tõttu, kes hankija tegevust ei vaidlustanud. Hankija ei korda täiendavalt vaidlustajale rhr teabevahetuses toodut, kuid jääb enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde, et otsused ning pakkumuse kontrollimine on toimunud kooskõlas riigihangete seaduse ning praktikaga ja on sellest tulenevalt õiguspärane. Hankija veendus pakkujate meeskonnaliikmete vastavuses CV-des esitatud andmete pinnalt ning ei olnud hanketingimustes määranud, et pakkujad peaksid tõendusena esitama täiendavaid dokumente. CV-de vormid olid koostatud hankija poolt seesuguselt, et iga nõude juures, mis hankija vastavustingimustes meeskonnale seadis, pidi pakkuja ka omaltpoolt sisu lisama. Hankija soovis vormi etteandmisel maksimaalselt vältida pakkujate hooletusvigu, mis võivad mahukate pakkumuste koostamisega hõlpsasti kaasneda. Pakkumuse esitamisega kaasneb pakkujale alati kulu, vaidlusaluse hanke puhul oli vaja lisaks esitada ka proovitöö. On nii hankija kui ka pakkuja huvides, et hanke tingimused oleks esitatud selgelt ning arusaadavalt, seadmata ebatavaliselt suurt koormust pakkumuste esitamisel. Kui esitatud andmeid oli vaja täpsustada, pöördus hankija küsimusega rhr  5 kaudu pakkuja poole. Nii on toimitud ka vaidlustaja enda puhul, mistõttu jääb vaidlustaja etteheide pakkumuste vastavaks tunnistamise õiguspärasuse osas ebaselgeks. Vaidlustaja ei ole ka esitanud tõsiseltvõetavaid argumente, millele ta oma väites tugineb. Teistel pakkujatel, sh mittevastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal hankija tegevusele pretensioone ei olnud. Vaidlustaja ei ole esitanud ka varem hankijale sellekohaseid etteheiteid, kuigi osaleb TEHIKu hangetel pakkujana juba aastaid. Webmethodsi kogemuse puhul, mille täitmise osas on vaidlustajal kahtlus, on selgelt tuvastatav CV- s esitatud andmetest, et pakkuja meeskonnaliikmetel on vastav kogemus. Vaidlustuskomisjon saab selles veenduda rhr-s oleva teabe põhjal. Webmethodsi kogemust nõudvad andmed oli vaja esitada back end arendaja CV ridadel 4 ja 5. Nortal AS back end arendajate kohta vastavad andmed on toodud CV-de real 4 kogemus projektis – 2017-2018, täpsustati hankijapoolse küsimusega juba pakkumuse koosseisus esitatud projekti aega. Pakkuja täpsustas teabevahetuses projekti aega 05/2017 – 09/2018, mis teeb kokku 16 kuud. Nõutud oli 12 kuud. Real 5 on mõlema CV puhul üheselt tuvastatav, et arendajad on esitatud projektis samaaegselt arendanud lahendust, mis baseerub Java, Oracle andmebaasi ja Webmethodsi tehnoloogiatel ja HL7 v3 standardil ning projekt ületab 1500 h. Pakkuja on lisanud ka täpsemaid selgitusi projekti olemuse kohta ning andmetes on välja toodud nõutud tehnoloogiad. Seega on pakkuja meeskonnaliikmetel olemas nii webmethodsi kogemus kui ka unikaalse lahenduse kogemuse kogum pakkumuse esitamise hetkel. Samamoodi on Ühispakkujate Wisercat Estonia OÜ, Kodality OÜ ja Wisercat Software OÜ back end arendajate osas on nõutud kogemuse kohta andmed esitatud CV ridadel 4 ja 5, millest nähtub nõutava kogemuse kestus 24 kuud. Real 4 nõuti webmethodsi kogemust 12 kuud. Real 5 on samuti mõlema CV puhul üheselt tuvastatav, mis projektis unikaalse lahenduse kogumis omandatud kogemus on saadud ning selle aeg. Välja on toodud selgitusena ka projektis kasutatud tehnoloogiad, milles mh on loetletud ka nõutud pädevused. Projekti maht ületab kirjelduses toodud info kohaselt selgelt nõutut. Seega on ka ühispakkuja meeskonnaliikmetel olemas nii webmethodsi kogemus kui ka unikaalse lahenduse kogemuse kogum pakkumuse esitamise hetkel. Riigikohus on sedastanud, et hankemenetluse läbiviimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks (3-3-1-24-13, p 19). Riigihankemenetluse olemusega oleks vastuolus rakendada sellises mahus uurimisprintsiipi, mida näiteks maksuhaldur teeb maksumenetluses, kus sarnaste tööde tegemist tõendataks kõikvõimalike tõenditega paikvaatluse ja tunnistajate ütlusteni välja. Riigihankemenetlus on teistsuguse iseloomuga ja sellise uurimispõhimõtte rakendamine tekitaks suure tõenäosusega pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks hankemenetluse ebamõistlikult aeganõudvaks ja rahaliselt kulukaks, mis hakkaks takistama normaalset majanduselu (22.06.2016. a, Tln HK 3-16-874, p 48). Hankijale jääb arusaamatuks, milliseid dokumente või infot oleks hankija veel täiendavalt pidanud kontrollima. Hankija pöördus omaalgatuslikult ka pakkumustes väljatoodud projektide (kui hankija jaoks lepingu kõige olulisemat oskusteavet hõlmavate) tellijate poole, millele sai ka vastused. Vaidlustaja enda osas vastavat päringut ei tehtud, kuna vaidlustaja on hankija senine lepingupartner ning kogemuse olemasolu saab kinnitada hankija ise.  6 Hankija käsitleb väliste osapoolte poole pöördumistes ja vastustes vahetatud teavet pakkujate ärisaladusena, kuna teabest saab tuvastatada CV-s viidatud andmed, tehnoloogilist teavet ning projekte. Nimetatu osas on pakkujad selgelt kas pakkumuses endas või hankija täpsustava päringu (rhr teabevahetuse all saadetud 25.05) vastuses viidanud, et tegemist on ärisaladusega. Nimetatud teabe on hankija laadinud rhr-i sisedokumentide alla koos viitega pakkuja nimele, kelle kohta kinnitus kehtib. Kogumis asjaoluga, et nii vaidlustaja kui ka edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujad lahendasid etteantud proovitöö ülesande maksimumpunktidele, ei saa kuidagi asuda seisukohale, et edukaks tunnistatud pakkujad ei ole raamlepingu partneritena piisava võimekuse, kogemuse ja pädevusega. 2.3. Kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamine oli õiguspärane Hankija kinnitas hankemenetluse ajal pakkumuste hindamiseks hankekomisjoni, kuhu olid kaasatud TEHIKu vastava valdkonna spetsialistid. Käskkiri komisjoni moodustamise kohta on vaidlustuskomisjonile kättesaadav rhr-s sisedokumentide all. Hankekomisjon hindas vastavalt alusdokumentides toodule pakkujate proovitöid ning andis igale proovitööle hindamiskriteeriumidest lähtuva sisulise hinnangu, mis oli aluseks hankija otsuse tegemisel. Hinnang väljastati igale pakkujale samaaegselt koos otsusega hankemenetluse tulemuste kohta. Hankija ei väljastanud kooskõlas § 47 lõikele 5 teavet teiste pakkujate proovitööde täpsema sisu või hinnangu kohta, kuna see oleks võinud kahjustada pakkujate vahelist konkurentsi või ärisaladust. Hankija jääb nimetatud seisukohale ka praegu. 2.4. Hankija otsus ärisaladusega kaetud teavet mitte väljastada oli õiguspärane Vaidlustaja viitab vaidlustuse p 4, et pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete nimed, kogemuse andmed ei saa olla ärisaladus. Samas on vaidlustaja ise pakkumust esitades pakkumuse koosseisus üheselt välja toonud, et „Ärisaladuseks on pakkumuses sisalduvad CV-d ja proovitöö, kuna tegu on ettevõtte siseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooniga.“ Hankija ei saa asuda ärisaladuse põhjendatust või sisu hindama, sest ei saa asuda erasektoris tegutsevate ettevõtjate asemele ning eirata pakkujate tahteavaldust. Selleks puudub seaduslik alus ning tahteavalduse rikkumine võib hankijale kaasa tuua kahjunõude, mistõttu jääb vaidlustaja sellekohane pahameel arusaamatuks. Vaidlustaja soov on, et hankija kohtleks pakkujaid nende ärisaladuse avaldamisel erinevalt ning vaidlustajat ennast soosival viisil. Hankija ei saa sellega nõustuda. Hankija on esitanud vajaliku teabe, et vaidlustuskomisjon saaks hankija tegevuse õiguspärasuses veenduda ning vaidlustuse õigesti lahendada. Hankija selgitas pakkujale 26.05.2020 esitatud vastuses (rhr teabevahetuse kaudu), et RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt annab hankija vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Kõnealuse hankemenetluse kohta saadetud väljavõttes esitatud pakkumuste võrdlusest on üheselt nähtav, et eelise edukatele pakkujatele andis tunnihinna komponent, mis edukaks tunnistatud pakkujatel oli madalam. Need andmed on hankija avaldanud. Menetluses osalevad pakkujad, kes on vaidlustusse menetlusosalistena kaasatud, võivad soovi korral ise teabe avaldada. Hankija poolt 19.05.2020 allkirjastatud otsus riigihanke tulemuste kohta ning pakkujatele esitatud väljavõtted on rhr-s tulemdokumentide all.  7 3. Esindusõigus Volikiri esindamiseks on vastusele lisatud. 4. Taotlused: 4.1. Jätta vaidlustus rahuldamata; 4.2. Vaadata asi läbi kirjalikus menetluses vältides põhjendamatut ajakulu; 4.3. Vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erle Eks Jurist Erle Eks [email protected]