Pöördumine

Ministeeriumid Meie 28.05.2020 nr 1.2-2/68-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 11. juuniks 2020. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. TIS põhimäärus EN 25.05.2020 2. TIS põhimäärus SK 25.05.2020 Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Terviseamet Kristel Niidas 626 9729 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 25.05.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) tagab andmevahetuse käesoleva määruse § 6 lõikes 82 nimetatud riikliku rakendusega vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud pädeva asutuse otsusele.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses: „(82) Riiklik nakkushaiguse levikut tõkestav rakendus edastab infosüsteemi nakkushaiguse diagnoosi fakti kinnitamiseks tuvastuskoodi selliselt, et rakenduse kasutamisega ei selgu seda kasutava isiku isikuandmed ega haigestunu isikuandmed. Rakenduse eesmärk on hoiatada isiku kokkupuutumisest isikuga, kes on põdenud eriti ohtlikku või uudset ohtlikku nakkushaigust.“; 3) paragrahv 6 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Andmeandjad täidavad oma kohustust avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi abil, välja arvatud meditsiinilised ülesvõtted ning riikliku nakkushaiguse levikut tõkestava rakenduse tuvastus- ja kinnituskood, mis edastatakse krüpteeritud andmevahetuskanali vahendusel.“; 4) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) lubada isikustamata kinnituskoodi edastamist haiguse olemasolu fakti kohta käesoleva määruse § 6 lõikes 82 sätestatud rakendusele.“. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Eelnõu on seotud riikliku nakkushaiguse levikut tõkestava rakenduse (edaspidi rakendus) kasutuselevõtuga riikliku asutuse poolt, mis eeldab nakkuse diagnoosi kinnitamist tervise infosüsteemis (edaspidi TIS), et vältida rakenduse väärkasutust. Rakendus ei hakka töötlema isikuandmeid. Määruse muudatusena lisatakse TIS-i andmeandjana rakendus ning sätestatakse andmesubjektile võimalus teha tahteavaldus nakatumist kinnitava isikustamata koodi edastamiseks nimetatud rakendusele. Rakenduse kasutamise vajaduse otsustab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje eest vastutav pädeva asutus ning see teavitab vaid eriti ohtlikest nakkushaigustest või uudsest ohtlikust nakkushaigusest. Mõlemal juhul on tegemist haigusega, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected], tel 626 9137) ja e-teenuste asekantsleri nõunik Priit Tohver ([email protected], tel 626 9134). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 sätestatakse, et TIS-i volitatud töötlejal on kohustus tagada andmevahetus riikliku rakendusega olukorras kus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud pädev asutus (Terviseamet) on otsustanud, et rakendus aitab kaasa rahvatervise kaitsele. Pädeva asutuse otsus on vajalik selleks, et rakendust saaks kasutada üksnes nendes olukordades, kus on vaja hoiatada isikuid kokkupuutest nakkushaigust põdeva isikuga. Tegemist ei ole isikustatud andmetel põhineva rakendusega. On oluline selgitada, et sarnase rakenduse kasutuse (ka isikustatud andmetega) on heaks kiitnud Euroopa Komisjon oma suunises (vt selle kohta selgitusi järgnevates punktides), kui sellel on rahvatervise kaitse eesmärk ja kui vastutus on riiklikul asutusel. Punktidega 2 ja 4 sätestatakse andmeandja ning isiku võimalus nõusoleku alusel rakendusele andmeid edastada ehk veel üks tahteavalduse võimalus teiste seas. Rakenduse andmeandjana sätestamise vajadus tuleneb sellest, et rakendus edastab TIS-i nakkushaiguse diagnoosi fakti kinnitamiseks tuvastuskoodi, milles TIS-i nakkuse olemasolul korral kinnitab ja mille saab edastada 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).  2 rakendusele andmesubjekti nõusoleku alusel. Ei rakenduse poolt edastatav tuvastuskood ega TIS- i poolt edastatav kinnituskood sisalda isikuandmeid ning selle põhjal ei saa koodi edastanud isikut tuvastada ei rakenduse teised kasutajas ega Terviseamet. Samas loob see suurema läbipaistvuse ning isikul säilib võimalus ise oma nakatumise kinnitus anda või mitte anda. Rakenduse eesmärk on hoiatada isikut kokkupuutumisest isikuga, kes on põdenud eriti ohtlikku või uudset nakkushaigust (just need haigused levivad kiiresti ja ulatuslikult või on nende kulg raske või lausa eluohtlik). Täpsem kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 4. Punktiga 3 sätestatakse erand üldisest andmevahetusest ning selle kohaselt hakkavad TIS ja rakendus eelmises punktis nimetatud koode vahendama krüpteeritud andmevahetuskanali vahendusel. Selline andmete vahetamise viis on heaks kiidetud ka Euroopa Komisjoni 16.04.2020 teatises „Andekaitsega seotud suunised COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavate mobiilirakenduste kohta“.2 Kuna ka meditsiinilisi ülesvõtteid vahetatakse krüpteeritud andmevahetuskanali, mitte X-tee kaudu, siis on sõnastus selles osas ühtlustatud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuste tulemusena on võimalik turvaliselt ja isikuandmeid edastamata kinnitada nakatunud isiku kinnitatud diagnoos (nakkushaigusesse nakatunud) ning edasi on rakendusel võimalik teavitada isikuid, kes on viibinud nakatunud isikuga lähikontaktis, et anda esmased käitumissuunised ning edasised sammud enda ja teiste tervise kaitseks. Ka Euroopa Komisjon on oma suunistes välja toonud, et rakendus on vahend, mis võimaldab teha kindlaks COVID-19-sse nakatunuga kokku puutunud isikuid ja anda neile teavet võimalike meetmete kohta (näiteks karantiini minemise ja testi tegemise võimalused) või selle kohta, mis vaid selgitab seda, mida teha avalduvate sümptomite korral. Suunises rõhutatakse, et sellistest funktsioonidest on kasu nii üksikisikutele kui ka rahvaterviseasutustele3. Rakendus on seda mõjusam, mida rohkem inimesi seda kasutab. Mõju seoses rakenduse kasutuselevõtuga: - Patsiendi jaoks kiireneb info liikumine võimaliku nakatunuga lähikontaktis olemise kohta. Praegu võtab Terviseamet oma ülesannete täimisel nakatunuga ühendust, selgitab välja võimalikud lähikontaktsed ning võtab omakorda lähikontaktsetega ühendust suuniste andmiseks. Rakendus muudab lähikontaktsete teavitamise kiiremaks ning suurendab ka teavitatud inimeste hulka. Nakatunu suudab reeglina meenutada lähikontaktsetena neid isikuid, kes on talle tuttavad, kuid rakenduse kaudu on võimalik teavitada ka neid, keda nakatunu ei mäleta või ei tunne (näiteks bussis tema kõrval istunud isikut), ning seda kõike isikuandmeid töötlemata. - Tervishoiuteenuse osutajate jaoks väheneb eeldatavalt nakatunud ja ravivajavate isikute arv. Rakenduse kasutamine võimaldab isikutel vältida nakkusohtlikul perioodil kontakti teiste isikustega ning seetõttu väheneb ka haigestunud ja ravi vajavate isikute arv. - Eesti Haigekassa eelarve kasutamine muutub efektiivsemaks, sest rakenduse kasutamine võimaldab isikutel ennetavalt võtta kasutusele meetmeid enda ja ka teiste isikute kaitseks, sest nakkusahelate läbilõikamisel väheneb nende inimeste arv, kes on nakatunud COVID-19-sse. - Eesti majandus saab rakendusest kasu efektiivsema kontaktteavitamise kaudu. Kontaktteavitus on üks meetmetest, mis aitab ohjata nakkushaiguste levikut pärast liikumispiirangute leevendamist. Efektiivne kontaktteavitus aitab vältida vajadust suurt osa riigist sulgeda ning võimaldab majandustegevusel taastuda. 2 Euroopa Komisjoni (EK) suunis https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020XC0417(08)&from=ET (17.4.2020, C 124/1-9). 3 EK suunis, p 3  3 Andmekaitsealane mõjuhinnang Euroopa Komisjon on andnud välja andmekaitsega seotud suunised COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavate mobiilirakenduste kohta, milles on välja toodud, et liikmesriikide ja Euroopa Liidu (EL) tasandi rahvaterviseasutustel võib olla COVID-19 pandeemia leviku jälgimisel ja tõkestamisel abi eelkõige nutitelefonidele paigaldatud mobiilirakendustest ning need on eriti asjakohased pandeemia leviku tõkestamise meetmete kaotamise etapis. Mobiilirakenduste kaudu saab anda kodanikele vahetult suuniseid ja toetada kontaktide jälgimist. Selleks, et sellised mobiilirakendused välja töötataks ning et inimesed neid aktsepteeriksid ja need kasutusele võtaksid, on tähtis tagada rakenduse usaldus. Inimesed peavad olema kindlad, et tagatud on mobiilirakenduste kooskõla põhiõigustega, et neid ei kasutata massiliseks jälgimiseks, vaid ainult täpselt kindlaks määratud eesmärgil ning et igaühele jääb kontroll oma andmete üle. Seepärast on väga oluline määrata kindlaks lahendused, millega sekkutakse kõige vähem isikute eraellu ning mis vastavad täielikult EL-i õiguses sätestatud isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse nõuetele4. Suunises käsitletakse ainult vabatahtlikke mobiilirakendusi, mis aitaksid kuidagi võidelda COVID- 19 pandeemia vastu. See tähendab, et isikul saab valida, kas laadida see endale telefoni või mitte. Komisjoni suunises on esitatud nõuded, mis tagavad isiku kontrolli oma andmete üle: rakendus peab olema vabatahtlik, rakenduse erinevaid funktsioone (teave, sümptomikontroll, kontaktide jälgimise ja hoiatamise funktsioonid) ei tohi kokku liita ning lähedusandmed tuleks salvestada üksikisiku seadmesse5. Eestis kasutatava rakenduse puhul on need nõuded täidetud. Näiteks saavad isikud teha sümptomite kontrolli koroonatesti veebilehe6 kaudu ning see ei ole rakendusega seotud. Suunised ei käsitle olukorda, kus riik sekkuks isikute privaatsusese n-ö jõuga (nt rakendused, mille ülesanne oleks tagada karantiininõuete täitmine ehk isiku liikumine oleks jälgitav). Vabatahtliku valikuna tuuakse näidetena kolm rakendust:  juhiste jagamiseks ehk teabefunktsioon ja isikuandmeid ei töödelda (millised on sümptomid; mida teha, kui need avalduvad; milline on COVID-19 nakkuse määr elanikkonnas jne);  sümptomikontroll ja telemeditsiin ehk rakendus, mis töötleks terviseandmeid (nt antakse ette küsimustik, mis lubab eeldada, et tal on COVID-19 või nt antakse konkreetset meditsiinilist nõu, saab vastused oma muredele);  haigetega kokkupuutest teavitamiseks (jälgitakse kontakte ja hoiatatakse rakenduse kasutajaid; võimaldab tuvastada, kas isik on teatud perioodil nakatunuga kokku puutunud ning kui on, siis võimaldab sel isikul jääda karantiini või otsustada minna testile). Eestis võetakse kasutusele rakendus, mis on kooskõlas põhiõigustega ja isikuandmete kaitse põhimõtetega ning rakenduse kasutajaid ei ole võimalik jälgida. Rakendus ei töötle isikuandmeid, rakenduse kasutamisega ei selgu seda kasutavate isikute isikuandmed ega haigestunute isikuandmed ning rakenduse eesmärk on hoiatada isikuid eespool viidatud nakkushaigust põdenud isikutega kokkupuutumisest. Rakendus töötab kasutajate telefonide poolt edastatud lähedusandmetel. Lähedusandmed on andmed, mis on saadud BLE tehnoloogia (väikese energiatarbega Bluetooth) kasutamisel ning BLE tehnoloogia kasutamisel ei ole andmeid võimalik jälgida (erinevalt geograafilise asukoha andmetest). Asukohaandmed ei ole kontaktide jälgimise funktsiooni seisukohast vajalikud, kuna nende eesmärk ei ole jälgida üksikisikute liikumist ega täita ettekirjutusi. Ka Euroopa Komisjon soovitab kasutada läheduse kindlakstegemiseks BLE sideandmeid.7 Vastavalt Bluetooth´i signaali tugevusele registreerivad telefonid ära, kas kokkupuude teise inimesega oli lähikontakt. Lähikontakti tuvastamiseks vajalikud parameetrid on Terviseamet rakendusele ette määranud, lähtudes rahvusvahelistest soovitustest. Traditsiooniliselt loetakse lähikontaktiks kokkupuudet vähem kui 2 meetri kauguselt vähemalt 15 minuti jooksul nakatunu nakkusohtlikul perioodil. 4 EK suunis, p 1 5 EK suunis, p 3.2 6 www.koroonatest.ee 6 EK suunis, p 3.4 7 EK suunis, p 3.4  4 Kasutusele võetav rakendus toimib nii, et kui rakendus on lähikontakti tuvastanud, talletub isiku telefonis lähikontakti anonüümne kood. Kui isik on saanud teada, et ta on nakatunud, on tal võimalik oma nakatumisest teada anda kinnituskoodi edastamisega. Nakkuse kinnitamine toimub TIS-i vahendusel. Selleks peab isik ennast TIS-i veebikeskkonnas (edaspidi patsiendiportaal) autentima. Oluline on siinkohal see, et autentimine toimub patsiendiportaalis, mitte rakenduses st rakendus ei tuvasta isikut. Juhul kui isik on TIS-is olevate andmete põhjal nakatunud, kinnitatakse rakendusest TIS-i edastatud tuvastuskood ning kinnitatud isikustamata kinnituskood edastatakse rakendusele. Eelviidatu on oluline, kuna nakatumise kinnitamise protseduuri puhul tuleb välistada, et rakendust saaks väärkasutada, nt isikul ennast pahatahtlikult nakatunuks määrata, teavitades nii isikuid lähikontaktist nakatunuga, mis tegelikult aset ei leidnud. Väärkasutusega oleks võimalik ühiskonnas palju segadust tekitada. Seetõttu on eriti oluline, et nakatumise kinnitamine toimuks usaldusväärse allika juures, milleks TIS kindlasti on. Nakkuse usaldusväärse kinnitamise vajaduse on välja toonud ka Euroopa Komisjon oma juhendis.8 Kuna nakkuse kinnitamiseks kasutatav kood on ühekordne, 256 biti pikkune ja juhuslikult valitud, pole selle äraarvamine jõumeetodil võimalik. TIS kontrollib nakkusstaatust ning positiivse diagnoosi korral kinnitab seda, andes koodile lisaks oma digitaalallkirja, mida välised osapooled võltsida ei suuda. Terviseandmestik, mille alusel kinnituskood genereeritakse põhineb infosüsteemis olemasolevatel andmetel (st käesoleva rakendusega infosüsteem ise uut teavet ei omanda – positiivne või negatiivne saatekirja vastus on infosüsteemis olemas). Kui isiku nakkus kinnitatakse, siis laetakse isiku nõusolekul (nõusolekut saab anda patsiendiportaalis) TIS-ist tema kinnituskood rakenduse kesksesse serverisse. Kinnituskoodi olemasolul teeb rakendus oma keskses serveris isiku anonüümse koodi kättesaadavaks, mille järel teise kasutaja telefonis olev rakenduse selle alla laeb. Anonüümse koodi põhjal ei ole kasutajatel võimalik inimest tuvastada. Kasutaja telefon võrdleb, kas nakatunu anonüümne kood ühtib mõne koodiga, mis on tema telefonisse talletunud või mitte. Kui jah, loetakse kasutaja lähikontaktseks ja ta saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega. Kasutaja ei saa teada kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus, ega ka muud infot, mis võimaldaks nakatunut kaudselt tuvastada (kohtumise aeg jms). Kontaktide jälgimise rakenduse kasutamise kohta on ka Euroopa Andmekaitsenõukogu (edaspidi EDPB) välja andnud juhised9, milles on rõhutatud, et andmekaitse õigusraamistik peab olema paindlik, et selle abil tõhusalt pandeemiat piirata, kaitstes samas ka inimõigusi ja vabadusi. Samuti on EDPB seisukohal, et rakenduse kasutamine peab olema vabatahtlik ning peaks toetuma lähedusandetele, mitte asukohaandmetele. EDPB juhis keskendub suures osas rakendustele, mis töötlevad isikuandmeid. Käesolev rakendus on aga loodud selliselt, et rakendus isikuandmeid ei töötle ning suur osa juhendis esitatud soovitusest ei olegi seetõttu asjakohased. Üritatud on rohkem, kui juhise järgi eeldatud. Eestis arendatud rakendus asub riigipilves ning tehnilist tuge sellele pakub Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Rakendus isikuandmeid ei töötle. Rakenduse kasutamise vajaduse otsustab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses nimetatud pädev asutus. Andmevahetus TIS-i ja rakenduse vahel ei toimu kogu aeg, vaid üksnes vastavalt vajadusele ja seda hindab Terviseamet, kellele kuulub ka rakendus. Seega ei toimu rakenduses isikuandmete töötlemist ning andmed ei võimalda kasutajaid ja nakatunud isikuid tuvastada. Seetõttu on andmekaitsealane risk väga väike. 8 EDPB juhis https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/files/file1/edpb_guidelines_20200420_contact_tracing_covid_with_annex_en. pdf  5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Rakenduse kasutuselevõtt on vabatahtlik, kaasnevad kulutused on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel. Nakatumise kinnitamise tehnilise lahenduse arendamise kulu on 42 000 eurot ja iga-aastane haldamise kulu on 25 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile.