Hankeleping - SKAIS2 ja RINA integratsioon perehüvitiste kontekstis (etapp 1)

HANKELEPING nr 3-9/2244-2 SKAIS2 ja RINA integratsioon perehüvitiste kontekstis – etapp 1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari 25, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold (edaspidi tellija), ja Nortal AS, registrikood 10391131, aadress Lõõtsa tänav 6c, keda esindab volikirja alusel Ats Albre (edaspidi täitja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/2244-1 alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas. Käesolev leping on sõlmitud projekti „Eesti integratsioon EESSI süsteemiga“ realiseerimiseks (tegevus nr. „2017-EE-IA-0009“) ja selle täitmist rahastatakse INEA Euroopa Ühtekuuluvusfondi (Connecting Europe Facility) toetuslepingu alusel pakkumiskutsest CEF- TC-2017-1 Electronic Exchange of Social Security Information. Lepingu alusel loodud tulem peab olema märgistatud Euroopa Liidu ühendamise rahastu logoga. 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on lisas 1 „SKAIS2 ja RINA integratsioon perehüvitiste kontekstis – etapp 1“ nimetatud tööd koos garantiiteenustega (edaspidi tööd). 1.2. Lepingu tööde maht on maksimaalselt 289 554,66 eurot käibemaksuta. 1.3. Vajadusel on tellijal õigus tellida lepingu esemega seotud täiendavaid töid kuni 20% ulatuses kokkulepitud mahust, eeldusel, et hankelepingu üldist olemust ei muudeta. 1.4. Täiendavate tööde tellimine ja sellega kaasnevad muudatused lepingu täitmisel lepitakse poolte vahel kokku vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas digitaalselt allkirjastatud vormis. 2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused 2.1. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt tellitavate tööde valmimisele lepingu täitmise perioodil. Täitja kohustub lepingu alusel teostatavad nõuetekohased tööd üle andma hiljemalt 07.12.2020. 2.2. Täitja annab tööd üle vastavalt lisas 1 kokku lepitud tingimustele, juhindudes lisaks käesolevas lepingus sätestatule ka poolte vahel sõlmitud raamlepingust ja selle lisadest. 2.3. Tööd antakse tellijale üle koos nõuetekohase dokumentatsiooniga vastavalt raamlepingu lisale 1.2.1 „Nõuded infosüsteemi dokumenteerimisele“. 2.4. Tööd antakse üle vastavalt nende valmimisele tööde halduskeskkonnas. Töö loetakse tellija poolt vastu võetuks alates töö toodangukeskkonda paigaldamisest. Raamlepingus fikseeritud garantii töödele algab nende toodangu keskkonda paigaldamisest. 2.5. Täitja annab tööd üle igakuise tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi: akt), mis on täitja poolt allkirjastatud ja milles on fikseeritud tööde vastuvõtmise hetk eelmise kalendrikuu jooksul (st toodangu keskkonda paigaldamise hetk). 2.6. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingus kirjeldatule. 3. Lepingu hind 3.1. Tellija tasub üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. Täitja esitab iga kalendrikuu 5. tööpäevaks allkirjastatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti. Akt peab sisaldama eelmisel kuul vastuvõetud tööde nimekirja ning ajaaruannet töötundide osas. 3.1.1. Akteeritavate tööde nimekiri peab sisaldama iga töö konkreetset vastuvõtmise kuupäeva. 3.1.2. Ajaaruanne sisaldab eelmisel kuul teostatud töötunde ning nende jooksul teostatud töid. 3.2. Ühe töötunni maksumuseks tööde teostamisel on 53 (viiskümmend kolm) eurot ilma käibemaksuta. 3.3. Tööde eest tasumine toimub töötunni põhisel arvestusel. 3.4. Täitjal on õigus esitada arve pärast akti tellija poolt allkirjastamist. Täitja annab tellijale arve tasumiseks tähtaja minimaalselt 21 kalendripäeva alates arve esitamisest. 3.5. Täitja esitab tellijale arve pärast töö akti allkirjastamist. 4. Lepingu kehtivus 4.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamisest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. 4.2. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest 60 kalendripäeva ette. 5. Lõppsätted 5.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 5.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 5.3. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 5.4. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles pooled võivad kokku leppida lepingu allakirjutamise järgselt. 5.5. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: 5.5.1. Lisa 1 - Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus. 6. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa 1 SKAIS2 ja RINA integratsioon perehüvitiste kontekstis – etapp 1 1. Mõisted ja lühendid Mõiste Lühend Selgitus Business Use Case BUC EESSI kasutuslugu Electronic Exchange of Social Sotsiaalkindlustusandmete elektrooniline EESSI Security Information andmevahetus Euroopa Liit on majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Euroopa Liit EL Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (EMP leping) loodud ühine majanduspiirkond, mis hõlmab ELi ja kolme EFTA riiki (Norra, Island ja Liechtenstein) EMP on 1994. aastal Euroopa Majanduspiirkond EMP Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga loodud ühine majanduspiirkond, mis hõlmab 28 Euroopa Liidu liikmesriike ja kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riiki (Norra, Island ja Liechtenstein). Rahvusvaheline Euroopa Vabakaubanduse vabakaubandusorganisatsioon, millel on neli EFTA Assotsiatsioon liikmesriiki: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ja Liikmesriigid Šveitsi Konföderatsioon Näidis-tarkvararakendus liikmesriikide Reference Implementation of a pädevate asutuste vahel elektroonilise RINA National Application sotsiaalkindlustusteabe vahetamise, säilitamise ja haldamise jaoks.  Struktureeritud elektrooniline Structured Electronic Document SED andmevahetusvorm, mis asendab E- vorme.  Lisa 1 Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS peetakse seadustest tulenevate SKA avalike ülesannete täitmise eesmärgil. Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab õigusaktidest Sotsiaalkindlustusamet SKA tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 2. Ülevaade SKA kasutab ülesannete täitmiseks (sh perehüvitiste menetlemiseks) sotsiaalkaitse infosüsteemi, mis koosneb SKAIS1 ja SKAIS2 rakendusest. SKAIS2s on praeguseks kasutusel elatisabiteenus, puude raskusastme tuvastamine, sotsiaaltoetuse teenus ja peretoetused. EESSI on infosüsteem Euroopa Majanduspiirkonna (ja Šveitsi) riikide vahel sotsiaalkindlustuse andmete elektrooniliseks vahetamiseks. Üks EESSI andmevahetuse sektoritest on Family Benefits ehk perehüvitised, mis on EL suhtluses nüüd samuti kasutusele võtnud EESSI andmevahetuskanali. Perehüvitiste valdkond EESSI-s koosneb neljast kasutusloost: 1. FB_BUC_01 – Pädevuste määramine (Determination of Competence) 2. FB_BUC_02 – Perehüvitiste väljamaksmine (Discharges of Family Benefits) 3. FB_BUC_03 – Täiendavad perehüvitised orbudele (Family Benefits for Orphans) 4. FB_BUC_04 – Teave maksmise kohta seoses prioriteetsusõigusega (Information about payment regarding priority right). EESSI süsteemis juhtumihalduse teostamiseks on Euroopa Komisjoni poolt arendatud RINA- nimeline näidisrakendus (Reference Implementation of National Application). 3. Hankelepingu eesmärk Hankelepingu eesmärgiks on integreerida EESSI RINA süsteem SKAIS2 perehüvitiste tööprotsessidesse seejuures maksimaalselt vältides RINA teadaolevaid kriitilisi probleeme ning samas kasutades võimalikult palju RINA olemasolevaid komponente, et arendustööde hulka vähendada. 4. Tellitavad tööd Hankelepinguga tellitakse SKAIS2 ja RINA integratsiooni arendustega seonduvaid töid perehüvitiste kontekstis. Arendused tellitakse RINA versioonile 5.6.3, kuid täitja peab arvestama uute hotfix versioonidega, mille Euroopa Komisjon arendustööde ajal veel avaldada võib.  Lisa 1 Kokkuvõtvalt peab loodav lahendus võimaldama järgnevaid eeliseid SKA EESSI suhtluse töökorralduses:  Sõbralikum kasutajaliides. RINA portaal ei ole kasutajasõbralik ja ei vasta ametnike vajadusele.  Family Benefits kasutusloo FB_BUC_01 enamkasutatavate SED-ide F001 ja F002 automaatne täitmine. SED vorme (eriti kasutuslugusid algatavatel vormidel) peab saama täita automaatselt SKAIS2–s olevate andmetega ning vähendada seeläbi aega, mis praegu kulub SED vormide käsitsi täitmiseks.  Seosed SKAIS2 andmetega. RINA-sse saabuvad või välja saadetud juhtumid ei tohiks ununeda ning nende seisust ja menetlusaegadest peaks olema pidev ülevaade. Samuti ei plaani SKA käesoleva arenduse kontekstis dubleerida EESSI juhtumite ajalugu üheski teises süsteemis, mistõttu seosed RINA baasi ja SKAIS2 vahel peavad olema tagatud kogu juhtumi ajaloo vältel. Tööde loetelu tekib ja hallatakse jiras: 1) Eelanalüüsi suunatud ülesanded (analüüsi task), mille tulemusel valmivad mahuhinnangutega kasutajalood (story’d) ja tehnilised eeldustööd (technical taskid); 2) Arendusse suunatud kasutajalood (story’d) ja tehnilised eeldustööd (technical taskid) backlogi staatuses vastavalt tööde järjekorral (rank); Tööde täpne sisu lepitakse kokku detailanalüüsi käigus lähtudes MVP põhimõttest. Hankelepingu täitmisel teostatakse esmalt prioriteet 1 tööd ning seejärel prioriteet 2, kui lepingu maksimaalne maht ei ole täitunud ning tööde teostamiseks on aega. Hankelepingu piirmäära täitumiseks või tähtaja saabumiseks on teostatud vähemalt prioriteet 1 tööd. Töö Prioriteet SKAIS2 – RINA SSO lahendus Prioriteet 1: SKAISi moodul saab autenditult suhelda RINAga. Prioriteet 2: SKAISi kasutaja saab uuesti sisselogimata kasutada RINAt. EL juhtumite töölaud Prioriteet 1: MVP lahendus tagab kõikide RINA kaudu tulevate juhtumite SKAIS2 töölauale jõudmise ning menetlejate vahel tööülesannete jagamise vastavalt SKAIS2 perehüvitiste loogikale. Prioriteet 2: Funktsionaalsuse täiendused Standardne töötlusprotsess EESSI FB juhtumi Prioriteet 1: Välja saadetud juhtumile vastus koostamine (FB_BUC_01 põhjal) dokumendi lisamise sündmuse püüdmine ning tööülesande loomine, milles sisaldub viide RINA kuvale. Prioriteet 2: EESSI juhtumi detailvaade.  Lisa 1 EESSI kirjete logi loomine SKAIS2 baasis ning Prioriteet 1 selle regulaarne uuendamine vastavalt RINA-s toimuvatele sündmustele  Iga kirje kohta peab olema salvestatud RINA-s seda toimingut läbi viinud kasutaja.  Iga kirje kohta peaks olema näha selle tekkimise kuupäev (juhtumi algatamine, vastus SED-i saabumine jne). Standardne töötlusprotsess EESSI FB Prioriteet 1 juhtumile vastamine (FB_BUC_01 põhjal) F001 SED eeltäitmine Prioriteet 1 F002 SED eeltäitmine Prioriteet 1 Manuaalne seose loomine BUC-il nimetatud Prioriteet 1 isiku ja SKAIS2 baasis oleva isiku vahel EL juhtumite statistika ja aruandluse Prioriteet 2 alusraamistik Tugi Euroopa Komisjoni Conformance testide Prioriteet 1 ajal 5. Tööprotsess ja tulemid Järgnevalt täpsustatakse täitjaga sõlmitud raamlepingus (nr 3-9/2244-1) kirjeldatud tingimusi tööprotsessi, dokumenteerimise, töökorraldus, testimise ja mittefunktsionaalsete nõuete osas. 5.1. Tööprotsess  Tööraamistik peab tuginema etapiviisilisele planeerimisele, võimaldades arendusmeeskonna prioriteete jooksvalt muuta;  Tööraamistik peab võimaldama süsteemset ülevaadet iga kokkulepitud töö saavutustest;  Tööraamistik peab võimaldama arendusmeeskonna tulemuslikkuse (kasvu) jälgimist ajas;  Lisa 1  Tööraamistik peab tagama, et arendusmeeskond tegeleb omal initsiatiivil enda tulemuslikkuse parandamisega ja parendusettepanekute esitamisega.  Täpsem protsess lepitakse kokku tööde käigus. 5.2 Töökorraldus Projekti töökorraldus toetub kodukorrale. Täitja peab tagama piisava kaasamise ja ülevaadete andmise tellijale. 5.2.1 Tööde üleandmine Tööde järjekord ja UAT tagasiside andmise aeg lepitakse kokku tööde käigus taasesitamist võimaldavas vormis (tellija ja täitja poolt). Tööd annab täitja üle jooksvalt, vastavalt nende valmimisele – tellija kontrollib seejärel töö nõuetekohasust ning annab vajadusel tähtaja töö parandamiseks. Töö loetakse vastuvõetuks alates selle Live paigaldusest peale edukat vastuvõtu testimist. Täitja teab, et tellija võib igat üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada (feature flags). Funktsioonide sisse-välja lülitamise võimekus lepitakse tellija ja täitja vahel kokku tööde käigus. 5.3 Nõuded automaattestimisele Loodav lähtekood peab olema kaetud 80% ulatuses ühiktestidega, 50% ulatuses integratsiooni/süsteemi/”end-to-end” automatiseeritud testidega. Testidega kaetakse serveripoolne ja kasutajaliidese kood. Kaetavuse kontrolliks ja raporteerimiseks seatakse tellija koodihoidla keskkonnas (Gitlab) üles pideva integratsiooni töövoog, mis seadistatakse koostoimima SonarQube koodi ja testide kaetavuse analüsaatoriga. Automaattestid peavad üle antavas lähtekoodis continuous-integration’i töövoo edukalt läbima. Samuti peab täitja peab hoolt kandma, et varasemalt loodud testid jäävad töö lõpetamisel edukalt läbitavaks. Nõuete muutumisel peab täitja viima testid vastavusse uute nõuetega või neid eemaldama, kui selliseid nõudeid enam ei eksisteeri. Kasutajaliidese testimise osakaal kogu testimise mahust peab olema mõistlik (mitte ületades 30%), rakendades seda kriitilisele funktsionaalsusele (lepitakse tööde käigus kokku). 50% kasutajaliidese testimisest peab olema automatiseeritud ja korduvkasutatav tööde käigus kokkulepitud raamistikul (nt Selenium). 5.4 Koormustestimised  Lisa 1  Iseteenindus peab toetama paralleelset minimaalselt 200 päringut (siinkohal on oodatav arendajapoolne hinnang, kas see on piisav päringute maht, vajadusel tõsta arvu).  API teenustele ning keskmine päringu teenindamise aeg ei tohi olla suurem kui 2 sekundit. Nõude täitmise kontrolliks tuleb luua koormustestid. Koormustestide tegemine lepitakse tellija täitja poolt kokku tööde käigus. Nõudest eraldi tuleb vaadelda staatiliste failide allalaadimist – need tuleb http serveris puhverdada. 5.5 Mittefunktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast:  Uue funktsionaalsuse loomisel tuleb lähtuda raamlepingus (nr 3-9/2244-1) ja selle lisades kirjeldatud nõuetest. o Nõuded arendustele, millest lähtuda, asuvad TEHIKu Confluence keskkonnas: https://wiki.sm.ee/pages/viewpage.action?pageId=3179043 o Põhjendatud juhtudel võib seatud nõuetest kõrvale kalduda taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel tellijaga.  Olemasoleva funktsionaalsuse taaskasutamisel tuleb tagada vähemalt olemasoleval tasemel mittefunktsionaalsete nõuete täitmine vastavas tehnilises komponendis (st tänaste puuduste likvideerimist eeldab tellija täitjalt ainult vastavasisulise tellimuse korral. Muudel juhtudel eeldab tellija täitjalt ettepanekuid puuduste likvideerimiseks. Konkreetsed lahendused lepitakse eraldi kokku).  Iseteeninduse arendused lähtuvad RIA stiiliraamatust.  Serveripoolsete teenuste ja nendega suhtluse tänapäevastele parimatele praktikatele vastavaks viimine (REST API korrastamine ja taaskasutatavaks muutmine).  Iseteeninduse raamistik: o Toetab Iseteeninduse valdkondade kaupa eraldiseisvateks rakendusteks jaotamist. See tähendab, et lõppkasutajale nähtav visuaal võidakse serveerida mitmest erinevast rakendusest, kuid lõppkasutaja ei tohiks visuaalselt eristada ühe rakenduse kontekstist teise liikumist. o Sisaldab ka vealehti/-teateid (http 404/401/500) jne korral. o Lahendus peab toetama otseviidatavaid alamlehti (näitlikult: stiilis '/minu/dokumendid/123' avab sisselogitud kasutaja dokumendi numbriga 123). o Iseteeninduse toimimist peab saama funktsionaalselt monitoorida tsentraalse monitooringuvahendiga, st rakendusel peavad olema teenused, mille väljundis on telemeetria info eristatav kuni teenuste 'url' tasemeni (selgitus: peaks olema sama või võrdväärne Micrometer teegi "@Timed" annotatsiooniga saadava telemeetriaga). o SKA Iseteeninduskeskkond peab sama kvaliteediga töötama tänapäevastes 'evergreen' veebibrauserites (IE, Firefox, Chrome, Safari) ja operatsioonisüsteemides Windows (7+), OS (10.12+), Linux (Ubuntu 18.04+). o 'Kvaliteetselt' all ei peeta silmas nö pixel perfect kujundust, vaid et erinevates seadmetes, brauserites, operatsioonisüsteemides on kõik Iseteeninduse funktsionaalsused võrdväärselt kasutatavad, vormid täidetavad, joondamised sarnased (vaevumärgatavad pikslite nihked siia-sinna on lubatud). Peaasjalikult ei tohiks tavakasutaja kogeda/märgata vahet. o Arendus peab lähtuma tellija haldusala IT-profiilist. o Arendus peab lähtuma tellija mittefunktsionaalsetest nõuetest, millest kõrvalekalded lepitakse taasesitamist võimaldavas vormis tellijaga kokku.  Lisa 1 5.4.1 Nõuded kiirusele ja latentsusele Allpool kirjeldatud nõuded kehtivad ainult SKAIS2 sisemisele rakendusele ehk väliste süsteemide vasteaegasid ei loeta ajalise nõude sisse.  Tühja veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 2s.  Andmetega veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 4s.  Menetluse jaoks andmete otsimine ei tohi kesta üle 5s.  Menetluse andmete salvestamine ei tohi kesta üle 4s.  Menetluse jaoks andmete värskendamine ei tohi kesta üle 4s.  Üle interneti infosüsteemi kasutamisel võib lisanduda 2s viivitus. Teenuse kvaliteedi tõstmiseks on poolel õigus teha teisele poolele ettepanekuid kiiruse ja latentsuse nõuete muutmiseks. Muudatuste korral kirjeldatakse kasutuslugude vastuvõtukriteeriumidesse mittefunktsionaalse nõudena. 5.5 Tulemid Toimiv integratsioon EESSI RINA ja SKAIS2 vahel vastavalt skoobile ja nõuetele. Valminud tööde tulemid antakse üle kord kuus tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, tööde tulemid peavad sisaldama:  Viiteid dokumentatsioonile Confluence’is;  Viited tehtud töödele (Jira piletitena);  Viiteid koodile GitLabis;  Koodianalüüsi, mis sisaldab väljavõtet TEHIKu SonarQube keskkonnast, kust on näha testide kaetavuse protsent. 6. Tööprotsess ja tulemid Nõuetekohaste arendustööde lõplik teostamise ja toodangu keskkonnas kasutusele võetava lähtekoodi üleandmise tähtaeg on 07.12.2020. Selleks tähtajaks peavad olema teostatud conformance testid, võimalikud veaparandused ja bug’ide parandused – st tegemist peab olema lõpliku nõuetekohase tööga.