Pensionikalkulaatori arendustööde leping Leping nr ....... Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab direktor Katrin Reinhold põhimääruse alusel (edaspidi tellija ) ja ....... , registrikood ......., aadress ......, keda esindab juhatuse liige ...... (edaspidi täitja ) edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pooled või pool , sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi leping ) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja üldtingimused Lepingu esemeks on Pensionikalkulaatori arendustööde teostamine vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Täitja kohustub teostama käesolevas lepingus ja lepingu lisades kokkulepit ud tegevused ja tööd (edaspidi tööd ). Tööde teostamise täpsemad tingimused ja kirjeldus on kokku lepitud tehnilises kirjelduses. Leping jõustub sellele allakirjutamisest ning kehtib kuni 07.09.2020 või lepingu mahu täitumiseni. L epingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. Üldtingimused Pooled teevad lepingu täitmiseks ja l epingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Lepingu täitmisel kohus tuvad p ooled tegema kõik vajalikud pingutused, et täita õigeaegselt ja korrektselt kõiki l epingust ning õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingu täitmise käiku. Tellijal on õigus anda täitjale suuniseid lepingu täitmiseks ning täitja on kohustatud neid järgima. Täitja on kohustatud viivitamatult informeerima tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. Täitjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sh kõrvalkohustuste, teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele. Täitja on kohustatud teostama tööd omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega ning andma need tellijale või tema poolt osutatud isikutele üle kokkulepitud ajal ja korras. Täitja teavitab tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist. Tellija tagab täitjale töö tegemiseks vajalikud tingimused. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid töö kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks. Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lep itud teisiti. Tööde teostamise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu täitmise , töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tehnilisest kirjeldusest ja kodukorrast . Tellijal on õigus tehnilises kirjelduses viidatud dokument e ühepoolselt muuta ning kõige uuemat versiooni tuleb alati vaadata viidatud lingilt. Lingitud dokumendid võivad muutuda ühepoolselt ning seda ei peeta lepingu muudatuseks RHS sätete tähenduses. Pooled võivad vajadusel kaasata tööde kvaliteedi ja/või turvalisuse hindamiseks välise eksperdi või audiitori. Poolte õigused ja kohustused Täitja kohustub: teostama tööd lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise valmimise ja tellijale üleandmise; tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama tööde teostajate kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise ning tehtud tööde dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele, samuti omama tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi. Jätkuarenduste puhul on täitja kohustatud litsentsimudeli valikul arvesse võtma tellija varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest; tegema koostööd tellija palvel kolmandate osapooltega (nt äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne); andma selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta; informeerima viivitamatult tellijat tööde teostamist takistavatest asjaoludest, mis segavad lepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist; juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes juhiste saamiseks või läbirääkimisteks vajadusel tellija poole. Töö käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale viivitamatult; täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud; arvestama, et ärinõuete täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast koodi muutmist või täiendamist ; teostama tööd kuni kokku lepitud tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; kasutama tööde teostamisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; tagama omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele; osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni kuni garantiiaja lõpuni. Täitjal on õigus: saada tööde teostamise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; kasutada tööde teostamisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. Tellija kohustub: tasuma täitjale vastu võetud tööde teostamise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras; tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) tööde teostamiseks oluliste le tellija hallatavate le keskkondade le, tagama nende olemasolu ja toimimise ; tagama tööde teostamiseise perioodil nende tellija hallatavate infotehnoloogiliste keskkondade korrektse toimimise, mis on olulised täitja poolsete kohustuste täitmiseks; võtma tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga ( edaspidi akt ) vastu täitja poolt üle antud puudusteta tööd mõistliku aja jooksul või vastavalt lepingus kokku lepitud tähtajale; teavitama täitja t üle antud töödes esinevatest puudustest ja andma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. Tellijal on õigus: kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid. Täitja kohustub tellija juhiseid järgima; keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui tööde teostamine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu); kontrollida igal ajal tööde vastavust kokkulepitud tingimustele ja nõuda täitjalt informatsiooni lepingu täitmise kohta; kaasata lepingu täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli (eelkõige maksja rollis), nt teisi riigiasutusi (eelkõige Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused). Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. Tööde teostamise ja üleandmise tingimused Tööde teostamine toimub vastavalt tehnilisele kirjeldusele , kodukorrale, pakkumusele ja lepingule , mille s määratakse konkreetne tööde maht, sisu, tulem ja muud olulised tingimused. Vajaduspõhiselt on võimalik projektiplaanis toodud tegevuse järjekorda muuta tingimusel, et sellega seonduvalt ei muutu teised lepingu tingimused. Täitja annab tööd üle hiljemalt kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Koos töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, sh kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused ja muu lepingus ning tööde kirjelduses kokkulepitu. Tööde ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks Jira; Confluence , gitlab). Üle antavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja kodukorrale . Täitja annab tööd üle ühes etapis vastavalt pakkumuse osana esitatud projektiplaanile . Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub akti mõlemapoolse allkirjastamisega. Täitja annab nõuetekohaselt teostatud töö üle poolte vahel kokkulepitud tähtajal omalt poolt allkirjastatud aktiga. Tellija vaatab üle antud tööde kvaliteedi mõistliku aja jooksul , kuid mitte kauem kui 15 tööpäeva jooksul, omalt poolt üle. Kui tellijal ei esine teostatud tööde osas pretensioone, võtab tellija tööd akti omapoolse allkirjastamisega vastu. Juhul, kui tellija esitab vastuväited töödele, peab täitja tööde kvaliteeti parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda või tasaarvestada. Tööde käigus toimuvad veaparandused vastavalt kodukorrale. Täitja meeskond Täitja teostab kokku lepitud töö pakkumuses esitatud meeskonnavormil toodud meeskonnaga. Hankelepingu hind Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku xx.xx ( maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta, mis summeeritakse kõikide tellitud tööde alusel . Täitjal ei ole lubatud nimetatud hinda tõsta. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida r iigihanke nimetus, lepingu number ning kontaktisiku andmed. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. Intellektuaalne omand Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad tööde teostamiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub lepingu täitmise hinnas. Täitja loovutab tellijale tööde teostamise käigus loodud tööde kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega lepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes muudatusi ning neid täiendada; tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodava töö kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal lepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast töö vastuvõtmist. Garantii Täitja annab lepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima aktis märgitud nõuetekohase t öö vastuvõtmise kuupäevast. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid . Garantiiga seonduvate veaparanduste tingimused on sätestatud ka kodukorras. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud konsultatsioonid; vigase või puuduliku dokumentatsiooni parandamine, sh dokumentatsiooni täiendamine ja uuendamine, kui see vajadusel tuleneb vigade parandamisest . Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib mää rata vea kõrvaldamiseks tähtaja . Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi . V astutus Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse tööde üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumisel. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetsete tööde eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete tööde eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud hooldus- või veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas : mõjuva põhjuseta täitmisele mitte asumine; valeinfo esitamine; hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist; tähtaegselt tööde teostamata jätmist selliselt, et lepingus ja tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud nõusolekuta. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust . Konfidentsiaalsuskohustus Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tehtavate tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 28 kirjeldatust. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses tööde teostamisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka lepingu lõpetamise või lõppemise järgselt. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. Lepingu kehtivus Leping jõustub sõlmimisel. L epingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis , arvestades riigihangete seaduses toodut. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. Tellijal võib leping u igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada , teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva . Lepingu lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja: suhtes on algatatud pankrotimenetlus; pankrot on välja kuulutatud; täitja varad arestitakse; täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab tellimuse nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes sed a tellija nõudmisel kirjalikult . Teadete edastamine ja kontaktisikud Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Tellija kontaktisik(ud) on: Helen Simisker, telefon 521 3172, e-post:
[email protected] või tema asendaja; Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja; Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta töö vastu ning allkirjastada akt. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. Lõppsätted L epinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. L epingule kohaldub Eesti õigus. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest . L isad Lepingu sõlmimisega samaaegselt allkirjastavad p ooled järgmised l epingu l isad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ; Lisa 2 – Kodukord; Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Reinhold Peadirektor
Kodukord Eesmärk Kodukorra eesmärk on täpsustada hankelepingu alusel tööde tellimise kord ja põhimõtted, täitja ja tellija omavaheline suhtlus ning tagasiside andmise kord. Tellija võib teha kodukorda muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest. Mõisted Töö – l epingus (hankeleping) fikseeritud töö(d)/tegevus( ed ) ja üle antav( ad ) tulem(id), mida saab testida või mille v almimist saab kinnitada tellija. Ü leandmise ja vastuvõtmise akt ( akt ) - Töö üleandmist ja vastuvõtmist kinnitav dokumen t, mis allkirjastatakse täitja ja tellija poolt ja mis on t äitjale aluseks arve esitamiseks ning t ellijale arve tasumiseks. Täitja, t ellija ja t eenuse saaja ülesanded Täitja põhiülesanded: teostada kokkulepitud tööd kokkulepitud ulatuses, mahus ja ajakavas; koostada ja täiendada tööde teostamise käigus kokkulepitud dokumentatsiooni; anda selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta; koolitada tellijat ja teenuse saajat; Pooled täpsustavad täitja ülesandeid l epingu sõlmimisel. Tellija põhiülesanded on: tagada täitjale tööde teostamiseks vajalik informatsioon, dokumentatsioon ja juurdepääsud; abistada esialgse paigaldus töövoo paikasaamisega ; üle vaadata, testida ja kooskõlastada täitja esitatavad tulemid, parandus- ja täiendusettepanekud kokkulepitud tähtaegade jooksul; tagada tellija hallatavate infotehnoloogiliste keskkondade korrektne toimimine Tööde teostamise vältel, mis on olulised täitja poolsete kohustuste täitmiseks; maksta tasu nõuetekohaselt teostatud tööde eest. Vajadusel täpsustavad p ooled tellija ülesandeid lepingu sõlmimisel. Üldine töökorraldus Tööde teostamise metoodika lepitakse kokku projekti esimesel kohtumisel. Tellija eelistab kasutada arendusmetoodikat, kus arendustööd ja kooskõlastamised toimuvad nädalaste tsüklitena. Selline lähenemine võimaldab arendustööd jagada osadeks ning fokusseerida igal nädalal kindlale lahenduse osale. Iganädalasel koosolekul tutvustab täitja teostatud tööd ning lepitakse kokku järgmise nädalal teostatavates töödes. Lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud etapid ja etappide tähtajad fikseeritakse vajadusel lepingus. Töökorraldus arendustööde testimisel: Täitja annab tellijale üle omalt poolt testitud t öö. Tellija poolel testivad tööd TEHIK kui tellija esindaja (testib tehnilist osa ja t estib sisulist osa). Tellija esindaja testi b tööd testkeskkonnas. Akteerimisele kuulub t öö, mis on edukalt läbinud vastuvõtutestimise tellija testkeskkonnas. Lepingu täitmisega seotud infovahetus Lepingute täitmisega seotud dokumentatsiooni haldamiseks ja jagamiseks kasutatakse Tellija keskkonda Confluence . Dokumentide hoidmise struktuur, selle täiendused ja muudatused lepitakse kokku Poolte projektijuhtide vahel. Dokumentide lisamise, muutmise ja kustutamise reeglid lepitakse kokku Poolte projektijuhtide vahel, kes tagavad kokkulepitud reeglite järgimise oma meeskonna poolel. Konfiguratsiooni- ja arendustööde ülesannete suunamiseks ja jälgimiseks, vigade ja probleemide haldamiseks ning tööaja arvestuseks kasutatakse Tellija projektikeskkonda Jira . Tellija võib lisaks Jiras registreerimisele viidata leitud vigadele ka e-kirja vm suhtluskanali vahendusel, kuid vea/tööülesandega tegelema hakkamise eelduseks Täitja poolel on vea registreerimine Jiras ning lepingus toodud nimetatud tööde eest vastutava isiku poolt antud korraldus tööde alustamiseks. Vajadusel täpsustavad Pooled tööülesannete lisamise nõuded (pealkirjad, teemad, ülesannete prioriteetide kategooriad jmt). Rakenduse lähtekoodi hoidmiseks kasutatakse tellija versioneerimis keskkonda GitLab https://gitlab.sotsiaalministeerium.ee . Lepingu täitmisega seotud muu, igapäevane teabevahetus toimub e-kirja , telefoni, Skype teel või koosoleku vormis. Poolte projektijuhid tagavad teabe edastamise ja saamise. Nõuded dokumenteerimisele Projekti dokumentatsioon peab olema terviklik ja terminoloogiliselt üheselt mõistetav. Dokumentatsiooni kvaliteedi eest vastutavad Poolte projektijuhid. Tellija projektijuhil on õigus nõuda Täita poolt koostatud või parandatud dokumentatsiooni täiendamist või muul viisil muutmist, kui dokumentatsioon ei vasta nõuetele või on muul viisil puudulik. Nõuded dokumenteerimisele on esitatud dokumendis „Mittefunktsionaalsed nõuded“: https://wiki.sm.ee/pages/viewpage.action?pageId=3834694 ja selle alamdokumendis „Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile“: https://wiki.sm.ee/pages/viewpage.action?pageId=3834696 . Vea parandamine arenduse, juurutamise või garantiiperioodi käigus Vigade menetlemise käigus registreeritakse kõik p oolte leitud vead Jira projektikeskkonnas. Täitja analüüsib vea kirjeldust ning selgitab välja vea põhjuse. Vigadele määratakse kriitilisuse aste ning neid asutakse parandama kriitilisuse järjekorras. Garantiiperioodil asub t äitja viga parandama vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.
Hea koostööpartner! Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada pakkumus Pensionikalkulaatori arendus e tööde teostamiseks . Üldised nõuded Hangitava töö sisu ja töö teostamise tingimused on kirjeldatud käesolevas pakkumuskutses ja lisades Tehniline kirjeldus (lisa 1) , Kodukord (lisa 2) ning hankelepingu projekt. Hankelepingu projekti lisa 3 on Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimused ja teostama hangitava töö hankija poolt kirjeldatud tingimustel. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. Esitatud pakkumus peab olema jõus minimaalselt 90 kalendripäeva. Vajadusel märgib pakkuja pakkumuse esitamisel, milline osa tema pakkumuses on ärisaladus. Kui pakkuja ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija, et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide hankedokumentides esitatud tingimustega. Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine hankija jaoks olulisi sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Pakkumuse osana esitatakse : Pakkuja esitab tööde kirjelduse, mis peab sisaldama: Lahti kirjutatud projektiplaani, mis sisaldab kõiki vajalikke töid, sh ajalist mõõdet nädalate kaupa , mis peab olema realistlik ning tellijalt tagasiside saamiseks piisavalt aega arvestav. Projektiplaan peab arvestama ja kõik tööd tuleb teostada kuupäevaks 07.09.2020, sh peab arvestama vähemalt 2 nädalat tellija poolt läbiviidavateks testimisteks ja täitja paranduste sisseviimiseks. Pakkuja esitab tööde teostamiseks kasutatava meeskonna kirjelduse. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt kaks meeskonnaliiget, kuid täidetud peavad olema vähemalt järgmised rollid: Projektijuht, Front-end arendaja ja Back -end arendaja. Täidetud meeskonna kirjelduse vorm; Täidetud maksumusvorm. Nõuded meeskonnale Projektijuht Projektijuhina nimetatud liige o mab viimase 36 kuu jooksul (hanke alustamisest arvates) vähemalt kolme (3) kodulehe loomise projekti juhtimise kogemust. Projektid peavad olema hanke alustamise hetkeks lõpetatud . Projekti algusaeg võib olla varasem, kuid töö peab olulises osas (vähemalt 70%) üle antud ja vastu võetud nim etatud ajavahemikul. Front-end arendaja Front-end arendajana nimetatud liige omab vähemalt 24 kuu pikkust kogemust HTML, CSS, Javascript , PHP keeltega ja Drupal moodulite arendamisel . Back -end arendaja Back -end arendajana nimetatud liige omab vähemalt viimase 48 kuu jooksul (hanke alustamisest arvates) 36 kuu pikkust kogemust HTML, CSS, Javascript , PHP keeltega ja Drupal moodulite arendamisel . Back -end arendajal peab olema vähemalt 3 erineva infosüsteemi arendamise kogemus. Ü ks inimene võib täita mitut rolli, kuid esitada võib ka rohkem kui kolm meeskonnaliiget , kui nende liikmete kaasamine on pakkuja hinnangul vajalik ja põhjendatud . Pakkuja esitab loetelu spetsialistidest (isikuliselt), nende kogemusest (lisatakse viited/lingid teostatud töödest) ja nende rollidest. Täitja kirjeldab meeskonnaliikmete eelnevalt nõutud varasemat töökogemust ja infosüsteeme (millega töötamisel on kogemus omandatud) järgmistel vormidel (kõikide väljade täitmine vajalikus mahus on kohustuslik) : ... (nimi, isikukood) ......................... Jrk Nõuded Kas vastab esitatud nõudele (JAH/EI) Täpsustus selle kohta kus/millal/kuidas on nõue täidetud. Projekti või lepingu nimi ja sisu kirjeldus. Välja tuleb tuua ka infosüsteem, millega töötamisel kogemus omandati. Projekti algus- ja lõppaeg vähemalt kuu täpsusega. Riigihanke korral lisada riigihanke viitenumber. Projektidele viitamisel märkida projekti telli nud asutus, tellija kontaktisik. 1 Pakkumuste hindamine Eduka pakkuja valimisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi ( Merit Point System ) allpool toodud kriteeriumite alusel: Pakkumuse sisu - 50 väärtuspunkti Pakkumuse täiuslikkuse iga kriteeriumit hindavad hankekomisjoni liikmed kollektiivselt konsensuse alusel pakkuja esitatud pakkumuse kirjelduse põhjal. Igale kriteeriumile antud hinded liidetakse. Saadud tulemusele rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ( Merit Point System ). Hinded antakse järgmiselt: Kriteeriumile omistatakse hinne „9“, „5“ või „1“. Lahti kirjutatud projektiplaan, mis sisaldab kõiki vajalikke töid, sh ajalist mõõdet Hinne „9“ Hinne „5“ Hinne „1“ Pakkuja on esitanud tööde projektiplaani ja elluviimise ajakava hoolikalt läbimõelduna, põhilised protsessid on kirjeldatud, tööde ajakava on arusaadav ja rakendatav ning aitab töid ellu viia parimal võimalikul moel . Tellijal on kindlus, et tööga jõutakse õigeaegselt kvaliteetse ja suurepärase tulemuseni. Pakkuja on esitanud tööde projektiplaani ja/või elluviimise ajakava ja/või protsessid on üldiselt läbimõeldud ja/või suures osas kirjeldatud, tööde projektiplaan ja/või ajakava on arusaadav ja suures osas rakendatav. Pakkumuse põhjal võib eeldada, et esitatud ajakava kohaselt jõutakse soovitud tulemuseni, kuid selle realiseerimiseks tuleb teha väiksemaid kohandusi või täpsustusi. Pakkuja esitatud tööde projektiplaan ja/või elluviimise ajakava ja/või protsessid on osaliselt läbimõtlemata ja/või kirjeldamata ja/või ei ole projektiplaan ja/või ajakava osaliselt arusaadav ja/või ajakava ja/või projektiplaani elluviimiseks tuleb teha suuremaid kohandusi või täpsustusi . Pakkumuse põhjal ei ole kindlust, et tööga jõutakse kvaliteetse, õigeaegse ja soovitud tulemuseni. Maksimaalsed 50 väärtuspunkti saab kõige kõrgema hinnete summa saanud pakkumus. Teised saavad 50-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumustele antud hinnete summa oli kõige täiuslikumast pakkumusest madalam. Väärtuspunktid arvutatakse valemi järgi: “punktimäär” = “hinnatava pakkumuse hinnete summa” / “kõige täiuslikuma pakkumuse hinnete summa” × 50. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Pakkumuse kogumaksumus – 50 väärtuspunkti Pakkuja esitab hankelepingu alusel teostatavate kõikide tööde kogumaksumuse käibemaksuta, eurodes ning kahe komakoha täpsusega. Kui kõik pakkujad on käibemaksukohustuslased, siis võetakse hindamiskriteeriumi „pakkumuse maksumus“ arvestamisel aluseks pakkumuste maksumused käibemaksuta. Kui mõni pakkuja ei ole käibemaksukohustuslane või mõne pakkumuse mõnele osale kohaldub erinev käibemaksumäär, siis võetakse pakkumuste maksumuste hindamisel aluseks kõik hankelepingu täitmisega tekkivad kulud, sh käibemaks. „Pakkumuse maksumus“ on hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi. Maksimaalsed väärtuspunktid (50) omistatakse madalaima hinnaga pakkumusele. Teised pakkumused saavad 50-st võimalikust punktist proportsionaalselt vähem punkte. Väärtuspunktid arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava pakkumuse maksumus” × 50. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Mõlema kriteeriumi alusel saadud väärtuspunktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on kõrgeim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuse puhul osutub edukaks pakkumuse sisu eest rohkem väärtuspunkte saanud pakkumus. Kui ka pärast eelnevalt kirjeldatud toiminguid on mitu pakkumust võrdsed, siis selgitatakse edukas pakkuja välja liisu heitmise teel. Juhul, kui vastavaks tunnistatakse vaid 1 (üks) pakkumus, siis hinnatakse seda ainult punktis 4.1.2.2 . toodud alakriteeriumite alusel järgmiselt: Hankija hindab pakkumust ja omistab pakkumuse esmaselt hindepunktid kriteeriumi 4.1.2.2. eest. Juhul, kui pakkumus saab punktis 4.1.2.2. toodud alakriteeriumis hankekomisjonilt kõrgema hinde kui „1“, siis hankekomisjon pakkumust edasi ei hinda ning pakkumusele omistatakse maksimaalsed väärtuspunktid (100,00) ja see tunnistatakse edukaks. Juhul, kui pakkumus saab punktis 4.1.2.2. toodud kriteeriumis hankekomisjonilt hindeks „1“, siis hankekomisjon seda pakkumust edasi ei hinda ning hankija ei tunnista sellise pakkuja pakkumust edukaks ja ei sõlmi sellise pakkujaga hankelepingut. Maksumuse vorm Pensionikalkulaatori arendustööd Arendustööde kogumaksumus Kogumaksumus käibemaksuta Kogumaksumus koos käibemaksuga Pakkumuse tagasi lükkamise tingimused: Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mis ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või pakkuja on esitanud mittetõeseid andmeid; hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mis ei vasta pakkumuse struktuurile või vormile ja selles esitatud tehnilise ettepaneku sisu pole piisavalt konkreetne ja/või detailne hindamaks pakkumuse vastavust; hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hankedokumentides esitatud tingimustel; kui pakkumused ületavad hankija riigihankeks ettenähtud vahendeid, on hankijal õigus kõik ettenähtud vahendeid ületavad pakkumused tagasi lükata . Hankijal on õigus omal algatusel menetlus kehtetuks tunnistada, kui selleks on põhjendatud vajadus. Pakkumuse esitamine Pakkumuse esitamise tähtaeg: 22 .05.2020 kell 1 4 :00 . Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile
[email protected] . Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poole aadressil
[email protected] .
Pensioni kalkulaatori arendus . Tööde kirjeldus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK ) koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) tellib pensionikalkulaatori arenduse. Töö tulemusena on ( https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/kalkulaator ) kalkulaator viidud kooskõlla 01.01.2021 jõustuvate kogumispensionide seaduse muudatustega. Kalkulaator võimaldab inimesel ise sisestada I, II ja III pensionisamba andmeid ning neid lihtsalt muuta. Võtab arvesse ajutise eriolukorrast tingitud pensioni teise samba sissemaksete peatamise võimalus e (vt. punkt 4.2) . Tellitavad tööd e eesmärk Pensionik alkulaatori eesmärk on tõsta teadlikkust I, II ja III pensionisambast ja anda lihtsustatud ülevaade pensioni ülesehitusest ja pensioni suurust mõjutavatest teguritest. Mängulise kalkulaatori abil on soov tekitada kasutajas huvi oma pensioni vastu ja suunata nad isikustatud andmete saamiseks edasi eesti.ee kalkulaatorisse. Pensionikalkulaator peab näitama, kui suur oleks oletuslikult inimese pension kokku kõigist olemasolevatest pensionisammastest tänases vääringus ning kuidas erinevad pensionisüsteemi osad ja inimese otsused mõjutavad tema tulevast pensioni suurust. Mõisted I sammas - I sammas tähistab riiklikku vanaduspensioni, ning seda makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on vähemalt 15 aasta pikkune tööstaaž. II sammas - Kogumispension, kuhu tööandja maksab töötaja brutopalgast 2% ning riik lisab omaltpoolt töötaja palgast arvestatavast sotsiaalmaksust 4%. III sammas - Kogumispension, kuhu inimene saab vabatahtlikkuse alusel endale sobivas summas teha täiendavaid sissemakseid. Ka tööandja võib teha sissemakseid töötaja eest. Antud kontekstis on oluline III pensionisambas olev summa kokku. Pensioniplaan - I, II ja III samba ühine käsitlemine, millest kujuneb kokku tulevikus saadav pension. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaks on maks, millest saadav tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja või FIE ise. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Arvesse võetakse erijuhtude sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõige 1 punkt 5 ja punkt 14. Prognoos - Rahandusministeeriumi poolt koostatud majandusprognoos. Paindlik pension - Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada. Kogutud pensionivara sellest ei muutu – inimene saab keskmiselt kokku kätte ikka sama raha. II samba erakorraline peatamine - Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus, millega muudetakse kogumispensionide seadust. § 673. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Tausta info ja tänane olukord Alates 01.10.2019 on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkampaania käigus loodud veebilehel www.pensioniplaan.ee , mis suunab lehele https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/kalkulaator , kättesaadav kalkulaator ligikaudse pensioni suuruse arvutamiseks. Kalkulaator arvutab I samba pensioni suuruse kehtiva aastahinde ja baasosaga, arvutamisel ei kasutata pensioniindeksi prognoose. II samba valemid tulenevad kehtivast pensioni arvutamise valemitest. Kalkulaator on eeltäitmata ja võimaldab seadistada viit muutujat: sünniaastat; sünnikuud; brutopalka; pensionile jäämise aega; teise sambaga liitumise aastat. Sisestatud andmete järgi kalkuleeritakse pensionile jäämise iga ja aasta, millal see kätte jõuab. Esitatakse isikustamata pensioni suurus tänases väärtuses ning tuuakse eraldi välja I ja II samba osa selles. Samuti on toodud pensioni suurus protsendina tänasest brutopalgast. Pilt „Olemasolev kalkulaator“ Arvutamine Pensionikalkulaator võimaldab arvutada valemi baasil pensioni suurust. Kalkulaator kasutab kasutaja poolt sisestatud andmeid. Pension moodustub neljast osast: Pensioni baasosa, mis on kõigile kasutajatele ühesugune. Pensioni staažiosast, mis sõltub töötatud perioodist kuni 31. detsembrini 1998. Pensioni kindlustusosast, mis sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1. jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse vastavalt sisestatud brutopalgast tuletatud sotsiaalmaksu alusel. Pensioni ühendosast, mida arvutatakse 1. jaanuarist 2021 alates ja mis koosneb ühendosast ehk pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Pensionipaindlikkus Paindlik vanaduspension loob inimestele soodsamad võimalused valida endale paindlik pensionile mineku aeg lähtuvalt tema isiklikest motiividest (palga langus, halvenenud tervis, pensioniea tõus jmt) või vastupidi, lükata pensionile mineku aeg edasi ja minna vanaduspensionile pärast standardset pensioniiga. Pensionile võib minna kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Varem pensionile mineku korral isiku igakuist pensioni vähendatakse ja hiljem pensionile jäädes suurendatakse aktuaa r selt tema pensioni suurust. Kalkulaator võimaldab seadistada 60 kuud varem pensionile minemist või oma pensioni saamise edasi lükkamist 120 kuud. Tellitavad tööd Pensionireformi muudatused II pensionisamba reformiga muutub pensionikogumi n e paindlikuks ning uute võimaluste kasutusele võtmine on vabatahtlik. Kehtima jäävad maksemäärad, et 2% inimese brutopalgast läheb II sambasse ja riik lisab sellele tema eest makstud sotsiaalmaksust +4%. Inimesel on valida kuue erineva võimaluse vahel: Mitte kasutada II samba reformist tulenevaid võimalusi. Kui inimene on juba II sambaga liitunud, jääb ta vaikimisi II sambaga liitunuks. Liituda II sambaga. Inimesed (sündinud 1982 või varem), kes ei ole liitunud II pensionisambaga, saavad õiguse liituda. Liikuda pensionifondist täielikult investeerimiskontole. Inimene peab avama pangas pensioni investeerimiskonto. Inimene teeb avalduse pensionifondi kogunenud summa ülekandmiseks ja sissemaksete suunamiseks investeerimiskontole ning saab hakata raha ise investeerima. Võtta II sambast raha välja Kõik pensionikogujad saavad õiguse kogu oma II sambasse kogutud raha soovi korral välja võtta. Kui inimene võtab II sambasse kogutud raha välja enne pensioniiga, tuleb tasuda tulumaks 20% ja pensionieas (või -5 aastat) tuleb tasuda soodustingimustel 10% tulumaks. Raha väljavõtmisega lõpeb ka maksete tegemine II sambasse. Jätta seni kogutud raha pensionifondi, aga uued sissemaksed suunata investeerimiskontole. Inimene peab avama pangas pensioni investeerimiskonto. Pensionifond jääb nii nagu on ja inimene teeb avalduse sissemaksete suunamiseks investeerimiskontole. Pärast esimese makse laekumist saab hakata investeerimiskontol olevat raha ise investeerima. Jääda II sambasse, aga (ajutiselt) sissemaksed peatada Kui inimene lõpetab maksete tegemise II sambasse, jääb tema seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse, kuni ta ei ole otsustanud raha pensionifondidest välja võtta. T eise samba peatamine Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul jätkub teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras. 2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuleb 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale või kontohalduritele. Sellisel juhul peatub 2% makse tasumine 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942-1960. Esitades avalduse maksete mitte tegemiseks, peatub neil ka 4% maksmine teise sambasse . Inimestele, kes jätkavad oma 2% makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt 4% teise sambasse ei maksta, kompenseeritakse hiljem 4%. Aastate 2023–2024 jooksul tehakse kõnealustele inimestele riigieelarvest teise sambasse täiendavad kanded. Teise sambasse kantava summa suurus sõltub sellest, kui palju maksis inimene ise teise sambasse perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. Maksete peatamise kompenseerimiseks makstakse siis iga inimese eest tema teise sambasse kaks korda nii palju, kui ta nimetatud ajavahemikul ise makseid tegi. Kui teise samba pensionifondide keskmine tootlus on 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini positiivne, suureneb riigieelarvest iga inimese eest teise sambasse kantava summa suurus ka keskmise tootluse võrra. Pensioniplaan.ee ( https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/kalkulaator ) kalkulaatori arenduste skoop Pensionikalkulaator peab kasutajale kuvama, kui suur on pension kokku kõikidest pensionisammastest. Selleks tuleb kalkulaatorile lisada III pensionisamba kalkulatsioonide moodul ja täiendada olemasolevat II pensionisamba osa reformiga lisanduvate võimalustega. Pensioniplaani uuendamisel tehakse väikeseid muudatusi kalkulaatori disain. Disaini vaated on toodud iga punkti all eraldi välja. I samba täiendused I samba kalkulaatoris tehakse vaid disaini muudatused . ( Pilt 1 ) II samba täiendused II pensionisambasse kogunenud summa arvutuste aluseks on I samba arvutusteks sisestatud andmed (sünnikuupäev ja brutopalk). II pensionisamba osa suuruse saamiseks vanaduspensionist on vaja lisada kalkulaatorile järgnevad väljad, mida kasutaja saab ise täita: liitumisaasta / planeeritav liitumisaasta II sambasse kogunenud summa välja võtmine (ei / jah) II samba maksete peatamine, ilma kogunenud summat välja võtmata. II samba väljamaksete algus (kuni 60 kuud enne või kuni 120 kuud pärast pensioniiga). 2% sissemaksete peatamine ajutiselt Nende andmete põhjal kalkuleeritakse järgmised andmed: II pensionisamba perioodiline väljamakse, mis sõltub II samba kogumise peatamisest ja väljamaksete algusest. Kui II sambast soovitakse kogunenud raha välja võtta ühe korraga avaneb infoväli, mis annab lisainformatsiooni protsessi kohta ning välise lingi lisainfo hankimiseks. II samba arvutamise eelduseks oleks, et inimene on valinud igakuised väljamaksed elu lõpuni. Kalkulaatoris arvestatakse, et tootlus, inflatsioon ja palgakasv on 0% // Valemid antakse üle tööde käigus // Pilt 2 Pilt 3 III samba integreerimine kalkulaatorisse Kalkulaatori III pensionisamba mooduli arendamisel keskendutakse lihtsustatud kalkulatsioonile, mis arvestab juba kogutud summat ja planeeritavat igakuist kogumist ning ei arvesta fondi tootlikkusega // Valemid antakse üle tööde käigus // . III pensionisambasse kogunenud summa arvutuste aluseks on I samba arvutusteks sisestatud sünnikuupäev. III pensionisamba osa suuruse saamiseks vanaduspensionist on vaja lisada järgnevad väljad: III pensionisambasse kogunenud summa € III sambasse igakuiste sissemaksete summa € III sambasse kogunenud summa välja võtmine (ei / jah) III samba maksete peatamine, ilma kogunenud summat välja võtmata. III väljamaksete algus (kuni 60 kuud enne või kuni 120 kuud pärast pensioniiga). Nende andmete põhjal kalkuleeritakse järgmised andmed: III pensionisamba perioodiline väljamakse, mis sõltub III samba kogumise peatamisest ja väljamaksete algusest. III samba väljamakse kui kogunenud raha võetakse välja ühe korraga. Kui II sambast soovitakse kogunenud raha välja võtta ühe korraga avaneb infoväli, mis annab lisainformatsiooni protsessi kohta ning välise lingi lisainfo hankimiseks. III samba väljamaksete arvutused III samba arvutamise eelduseks oleks, et inimene on valinud igakuised väljamaksed elu lõpuni. Kalkulaatoris arvestatakse, et tootlus on 0% // Valemid antakse üle tööde käigus // . Pilt 4 II ja III samba osa kuvamine tulevase pensioni osana Kalkulaatori oluline funktsioon on arvutuste tulemusel saadud I, II ja III pensionisamba väljamaksete kuvamine tervikuna. Kuvatakse ühtset pensioni summat ning erinevate pensionisammaste osakaalu kogu pensionis. Eesmärk on näidata, kuidas erinevad pensionisüsteemi osad ja inimese otsused mõjutavad tema tulevast pensioni suurust. Väljamakstava pensioni kuvamisel on oluline arvestada võimalusega, et väljamaksed pensionisammastest algavad erineval ajal. II samba erakorralise peatamise funktsionaalsus Seoses II samba erakorralise peatamisega lisame pensioniplaan.ee kalkulaatorisse võimaluse loobuda II samba maksetest. Kalkulaator arvestab kompenseerimise vanuse erisusi automaatselt vastavalt sisestatud vanusele . Õigusruum Riikliku pensionikindlustuse seadus ; Kogumispensionide seadus . Tehnilised nõuded Arendus peab olema teostatud võttes aluseks olemasoleva visuaali / disaini ja koodi. Kujundus ning arendused on teostatud platvormil Drupal 8 . F unktsionaalsus peab toimima PHP 7,2. Andmebaas on teostatud MariaDB 10 versioonil. Slider library’na on kasutatud Ion.RangeSlider . Kujunduses on kasutatud Bootstarp library’t . Andmed peavad olema eraldi päritavad JSON faili kaudu. Eeldu s likult luuakse lahendus, mille kaudu on võim a lik erinevaid parameetreid valemites muuta ning see lepitakse kokku tööde käigus tellijaga. Veebilahenduse disain peab olema rakendusfunktsionaalsusest eraldatud, et oleks võimalik sõltumatult muuta nii rakenduse koodi kui disaini. Funktsionaalsuse HTML5 ja CSS koodid peavad vastama W3C tehnilistele standarditele. Javascripti ja Jquery CSS failid peavad olema minifitseeritud , laaditud lokaalselt ning ei tohi olla viidatud kolmanda osapoole serveritest. Kodulehe kood peab vastama WCAG 2.1 standarditele. Kui olemasoleval lehel leitakse testimise käigus WCAG nõuetele mittevastavusi, siis need parandatakse. Veebisisu kodeeritakse UTF-8 formaadis. Funktsionaalsus peab olema arendatud selliselt, et oleks võimalik selle all olevaid library’id vajadusel uuendada ja paigata ilma täiendava arenduseta. Arendaja laeb Git kaudu koodi tellija poolt näidatud gitlab.sotsiaalministeerium.ee repositooriumisse . Turvalisuse nõuded Arvestada tuleb turvalisuse nõuetega süsteemi arhitektuuri loomisel kogu lahenduse elutsükli vältel. Kodulehe lahenduste turvalisus vastab OWASP ASVS standardile ( level 2, vt http://www.owasp.org/index.php/Category:OWASP_Application_Security_Verification_Standard_Project) ja kindlasti peavad olema likvideeritud OWASP Top 10 veebirakenduste nõrkused ( https://www.owasp.org/index.php/Category:OWASP_Application_Security_Verification_Standard_Project ). K asutatavus Kasutaja peab saama Drupalis muuta/tõlkida kalkulaatoris olevaid tekste ja sõnu (olemasolevasse koodi on vaja juurde arendada tõl kimise/muutmise funktsionaalsus ehk eraldi moodul). Kõik muudatused, sh muudatused disainis ja arendused teostatakse selliselt, et kalkulaator tööab kolmes keeles korrektselt. Kodulehte peab saama kasutada kõikide enamlevinud veebisirvimis programmidega, sh enamlevinud nutiseadmete veebisirvijatega . Veebirakendus peab olema kasutatav Android, iOS , Mac OS X ja Windows seadmetes. K ujunduslahendus peab olema dünaamiline veebidisain ( responsive web disain) ehk kohanduv erinevate arvutiekraani laiustega (1024, 1280, 1366, 1920, 2560 px ) ning enamlevinud nutitelefoni ja tahvelarvuti ekraanidega. Koduleht peab olema klaviatuuriga navigeeritav. Kohandatud skriptid, stiililehed ja mallid peavad paiknema eraldi kataloogis. Muud nõuded Arendaja peab koostama vähemalt paigaldusjuhendi ja administreerimisliidese juhendi, sealhulgas peab paigaldusjuhend sisaldama vajalike lisatarkvarade installeerimis-, konfigureerimis- ja kasutamisjuhiseid. Arendaja peab tööde valmimisel esitama testraporti, kus arendaja testib kõik kasutuslood üle arvutis (veebileht peab toetama järgmisi operatsiooni süsteeme Windows, Linux ja iOS , Mac OS X ning brauserid: Chrome , Firefox ja IE, Edge , Safari) ning nutiseadmes (operatsiooni süsteemid Android, iOS ja Windows). T estraport edastatakse TEHIK-ule kokkulepitud testlugude põhjal. Arendaja peab arvestama oma ajakavas hankija poolt teostatava testimise perioodiga kuni 2 nädalat . Veebilehele teostab TEHIK funktsionaalsuse- ja turvatestimise. Arendajal peab olema arendusfaasis võimalik majutada loodavat funktsionaalsust oma serveris. Täitja peab tõstma teostatud tööd gitlab.sotsiaalministeerium.ee keskkonda. Hankija võib eduka pakkujaga tema poolt esitatud lahendust enne tööde teostamisega alustamist täpsustada osas, mis ei muuda pakkumust põhimõtteliselt. Dokumentatsioon ja juhendid on korrektselt vormistatud nii õigekeele, terminoloogia, viitamise kui tehnilise vormistuse mõttes. Täitja viib läbi vähemalt ühe koolituse veebi halduritele (maksimaalselt 5 inimesele , koolit u se kestus maksimaalselt 5h ) ning tööde käigus nõustab haldureid sisu sisestamisel.
Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr Hanke lepingule nr Sisu Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse , keda esindab Helen Simisker (edaspidi tellija ) ja _______ , keda esindab ____ (edaspidi täitja ) vahel päev.kuu.aasta sõlmitud hankelepingu nr ___ annab täitja üle ja võtab tellija vastu teostatud tööd. Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle tööd, mis täitja on teostanud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud tööd vastu. Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud tööd üle vaadanud ning see vastab sõlmitud lepingule . Käesolev akt on täitja le tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub sõlmitud töövõtulepingu alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. Akteeritavad tööd Nr Tööde loetelu Maksumus km-ta Maksumus km-ga 1 2 3 4 5 KOKKU Tööde üleandmise tähtaeg Tööd on üle antud päev.kuu.aasta . Tööd teostati tähtaegselt. Vaegtööde nimekiri Vaegtöid ei esine./Esinevad järgmised vaegtööd: Vaegtööde teostamise tähtaeg on päev.kuu.aasta. Tellija: Täitja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Simisker