Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 15.06.2023 nr 151 Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 18. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 203 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus): 1. Teen otsuse nõuda Klubi Tartu Maratonilt (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti „48. Tartu Maraton“ (edaspidi projekt) toetus summas 20 654 eurot. 2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud summast 20 000 eurot, mis võrdub sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga, ning määran tagasimakstavaks summaks 654 eurot. 3. Tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse punkti 1.2. 4. Tuginedes määruse § 19 lõikele 5 tuleb toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast toetuse andjale tagasi toetus summas 654 eurot. Toetus tuleb tagasi kanda Rahandusministeeriumi pangakontole1 viitenumbriga 2800047436 ning selgitusega: „kultuuriministri 18.12.2022 käskkirja nr 203 toetuse osaline tagastamine“. 5. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus. Toetuse saaja esitas 2. detsembril 2022 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti elluviimiseks summas 80 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning rahuldas taotluse osaliselt summas 70 000 eurot. 1 SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)  Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 6 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale 50 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning teine osamakse (20 000 eurot) tehakse maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 6 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande koos kuludokumentide ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju analüüsiga hiljemalt 31. mail 2023. Toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi toetuse andjale 12. mail 2023. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega. Toetuse saaja peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt. Toetuse saaja esitatud lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja -külaliste tehtud kulud arvestuslikult 369 000 kuni 489 000 eurot. Välisosalejate ja -külaliste kulutustelt laekus Eesti riigile maksutulu arvestuslikult 59 215 eurot, mille kohaselt on võimalik projekti toetada maksimaalselt 49 346 euroga. Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei saavutata. 6. Toetuse saaja selgitused. Kõige suurem erinevus võrreldes taotluses planeerituga on välisosalejate arv, millega on otseselt seotud ka kõik muud tulemusnäitajad. Osalejate arvu mõjutas esmalt tänavune heitlik talv, kus maratonile registreerimise seisukohalt kõige olulisemal ajal – jaanuaris – Eestis lund ei olnud. Välisriikide Expodel sealsete huviliste ja välispartneritega suheldes saadi teada, et COVID-19 järel planeerivad vähemalt Euroopa suusaturistid oma välismaratone üha lühemat aega ette. Kui Eestis jaanuaris lund ei ole, siis veebruari keskpaigas Eestisse osalema ei tulda. See mõjutab otseselt Läti, Soome, Rootsi, Norra, Itaalia ja Saksamaa suusatajaid, kust Eestisse kõige suuremad välisgrupid tulevad. Lisaks avaldas välisosalejatele suurt mõju jätkuv pingeline rahvusvaheline olukord ning ebakindlus ja soovimatus reisida riiki, kes asub Venemaa vahetus naabruses. Sellist tagasisidet jõudis korraldajateni sel hooajal väga sageli. Lõplikku välisosalejate arvu hinnatakse siiski väga heaks, sest vaatamata ülaltoodud ning korraldajast mittesõltuvatest asjaoludest saabus võistlusele umbes 50% planeeritud väliskülalistest. Ühe väliskülastaja Eestis tehtud kulutused olid taotluses planeeritust 1,35 korda suuremad. 7. Kultuuriministeeriumi seisukoht. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 1 punktile 2 vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 20 654 euro ulatuses, tasaarveldades 20 000 eurot sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga, ning määratakse toetuse saajalt tagasimakstavaks summaks 654 eurot. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ta ei esitanud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga