(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU 09.06.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2023 nr Kliimaministeeriumi põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kliimaministeerium (1) Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. (2) Ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 2. Aruandekohustuslikkus Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. § 3. Ministeeriumi pitsat ja eelarve (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülaosas on sõna „KLIIMAMINISTEERIUM“. (2) Ministeeriumil on oma eelarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. § 4. Ministeeriumi dokumentide vormistamine (1) Ministeeriumi dokumendiplankidel kasutatakse väikest riigivappi. (2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse ning registreeritakse seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. (3) Ministeeriumi dokumendiplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler, asekantsler ja osakonnajuhataja. 1 (4) Minister võib allkirja andmise õiguse volitada kantslerile või asekantslerile või osakonnajuhatajale ning kantsler võib allkirja andmise õiguse volitada asekantslerile või osakonnajuhatajale seadusega ettenähtud ulatuses ning ministeeriumi asjaajamiskorras sätestatud alustel ja korras. § 5. Ministeeriumi asukoht (1) Ministeerium asub Tallinnas. (2) Nende ministeeriumi struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. 2. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA PÕHIÜLESANNE § 6. Ministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi valitsemisalas on rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika, sealhulgas kliimakavade koostamine, elluviimine ja järelevalve, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole; meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamine; taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; ringmajanduse, sealhulgas ressursitõhususe ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, veekaitse ja - kasutamise poliitika, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika, välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine; elukeskkond, elamumajandus ja ehitus; transport, sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, logistika ja transporditaristu, liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid, hanked, välja arvatud veesõidukite opereerimisega seotud hanked) planeerimine ja elluviimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. § 7. Ministeeriumi põhiülesanne (1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 2  3. peatükk MINISTEERIUMI JUHTIMINE 1. jagu Kliimaminister § 8. Ministeeriumi juhtimine Ministeeriumi juhib kliimaminister (edaspidi minister). § 9. Ministri pädevus ja ülesanded Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires; 2) vastutab põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 4) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 5) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 6) korraldab Eesti esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides, Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 7) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks; 8) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 9) teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametnike ja töötajate, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile; 10) tagab riikliku järelevalve süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas; 11) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 12) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi asekantslerid, osakondade juhatajad, välja arvatud need osakonnajuhatajad, kellega sõlmib töölepingud kantsler, ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste juhid ning sõlmib ja lõpetab ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega; 13) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt siseauditi eest vastutavad isikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud ministri nõunikega; 14) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse; 15) kinnitab kantslerile vahetult alluvate osakondade loetelu; 3 16) kinnitab enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid; 17) määrab enda poolt ametikohale nimetatavatele ametnikele distsiplinaarkaristusi ja enda poolt tööle võetavatele töötajatele hoiatusi; 18) kinnitab ministeeriumi ja valitsemisala valitsusasutuste põhimäärused, asjaajamise ja töökorralduse või annab volituse kantslerile ministeeriumi asjaajamise ja töökorralduse kehtestamiseks; 19) kehtestab ministeeriumi ja valitsemisala valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisu ning liigituse teenistusgruppideks või annab volituse kantslerile ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks kehtestamiseks ning ametiasutuse juhile valitsusasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks kehtestamiseks ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires; 20) moodustab, korraldab ümber ja lõpetab ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused, eelarved ja teenistuskohtade koosseisu ning määrab struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti; 21) pärib aru ministeeriumi ametnikelt ja töötajatelt ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt; 22) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra; 23) moodustab nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 24) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust; 25) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates riigiasutustes ning juhib osakonnajuhataja kaudu siseauditi osakonna tööd; 26) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise järele ning Euroopa Liidust eraldatud vahendite, abi, toetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise järele; 27) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 28) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 29) korraldab riigihangetega seotud toimingute läbiviimist või volitab kantslerit või teisi teenistujaid teostama riigihangetega seotud toiminguid; 30) juhib Euroopa Liidu struktuuritoetuste ning teiste Euroopa Liidu finantsvahendite, rahvusvahelise koostöö, arengukoostöö ja muude välisvahendite taotlemise, jagamise, kasutamise ja kasutamise järelevalvega seotud tegevust ministeeriumi valitsemisala valdkonnas; 31) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 32) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 33) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse või peaministri korraldusega. 4 § 10. Ministri õigusaktid ja teenistusalased korraldused (1) Minister annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. (2) Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. 2. jagu Kantsler § 11. Kantsler Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. § 12. Kantsleri pädevus ja ülesanded Kantsler: 1) juhib vahetult asekantslerite ja kantslerile vahetult alluvate ametnike ja töötajate tööd, osakonnajuhatajate kaudu kantslerile vahetult alluvate osakondade ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel ning tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega; 4) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 7) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud lepingud, mida sõlmib minister; 8) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi ametnikud, välja arvatud need, kelle ametikohale nimetamine ja ametikohalt vabastamine on ministri pädevuses; 9) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi töötajatega, välja arvatud nendega, kellega töölepingu sõlmimine ja lõpetamine on ministri pädevuses; 10) kinnitab enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid; 11) määrab enda poolt ametikohale nimetatavatele ametnikele distsiplinaarkaristusi ja enda poolt tööle võetavatele töötajatele hoiatusi; 12) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele distsiplinaarkaristuste ja hoiatuste määramiseks; 13) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 5 14) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta; 15) annab kaasallkirja ministri määrusele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel; 16) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi töökorralduse reeglite ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 17) kinnitab ministeeriumi ametnike ja töötajate puhkuse ajakava; 18) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires või oma pädevuse piires volitab ministeeriumi esindama ministeeriumi ametnikke ja töötajaid; 19) täidab muid seadusega, Vabariigi Presidendi seadlusega või Vabariigi Valitsuse määrusega või korraldusega talle pandud või ministrilt saadud ülesandeid; 20) annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest. § 13. Kantsleri käskkirjad ja teenistusalased korraldused (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimisel ning asjaajamise korraldamisel, ministeeriumi ametnike ja töötajate teenistus- ja töösuhete korraldamisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks. (2) Kantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi. (3) Kantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. § 14. Kantsleri asendamine Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest, viimaste äraolekul ühele osakonnajuhatajatest. 3. jagu Asekantsler § 15. Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesanne on tagada ministeeriumi eesmärkide saavutamine ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate eri valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu. (2) Ministeeriumi koosseisus on seitse asekantsleri ametikohta. § 16. Asekantsleri pädevus ja ülesanded (1) Asekantsler: 1) koordineerib oma pädevusse kuuluvates valdkondades riigisiseste ja Euroopa Liidu strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude ning muude dokumentide koostamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade analoogiliste dokumentidega ning 6 ministeeriumiväliste institutsioonide, huvirühmade ja avalikkuse informeerimise ning töösse kaasamise; 2) juhib osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd; 3) juhib vahetult talle alluvate ametnike ja töötajate tööd; 4) kontrollib ja analüüsib talle alluvate osakondade tööplaani täitmist ja töökvaliteeti ning annab sellest aru ministrile ja kantslerile; 5) koordineerib ministri volitusel oma pädevusse kuuluvates valdkondades ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd; 6) teeb kantslerile oma pädevusse kuuluvates valdkondades ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 7) käsutab oma haldusalas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarvevahendite täpse ja otstarbeka kasutamise eest; 8) teeb kantslerile oma pädevusse kuuluvates valdkondades ettepanekuid riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta; 9) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires või oma volituste piires volitab ministeeriumi esindama ministeeriumi ametnikke ja töötajaid; 10) allkirjastab või viseerib dokumendid kooskõlas ministeeriumi põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja muude õigusaktidega; 11) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta; 12) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade ametnikele ja töötajatele palkade määramiseks, ametnike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamiseks ning töötajatele hoiatuste kohaldamiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 13) teeb kantslerile komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid oma pädevusse kuuluvates valdkondades; 14) taotleb talle alluvatele ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust; 15) annab ministrile ja kantslerile aru tööülesannete täitmise kohta; 16) täidab ministrilt või kantslerilt saadud muid ülesandeid. (2) Asekantsleri pädevusvaldkonnad, täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning asekantslerile alluvad osakonnad sätestatakse ametijuhendis. § 17. Asekantsleri teenistusalased korraldused (1) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi. (2) Asekantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. § 18. Asekantsleri asendamine Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale. 7  4. jagu Nõunikud ja muud väljaspool struktuuriüksust asuvad ametikohad § 19. Struktuurivälised ametikohad (1) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad, kes alluvad vahetult kantslerile ning kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu kantsler. (2) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded, õigused ja vastutus ning alluvus sätestatakse ametijuhendis, mille kinnitab kantsler. § 20. Nõunikud (1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi ministri ja ministeeriumi nõunikud. (2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile. (3) Ministeeriumi nõunikud alluvad vahetult kantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler. (4) Nõuniku teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt nõuniku alluvusele kas minister või kantsler. 5. jagu Osakonnajuhataja § 21. Osakonnajuhataja pädevus ja ülesanded (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) täidab talle antud juhiseid ja korraldusi või teatab takistustest nende täitmisel; 3) annab talle alluvatele ametnikele ja töötajatele juhiseid ning korraldusi; 4) valvab talle alluvate ametnike ja töötajate teenistuskohustuste täitmise järele; 5) tagab oma pädevuse ja saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendite täpse ning otstarbeka kasutamise; 6) esindab osakonda osakonnale pandud ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi; 7) allkirjastab või viseerib dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja muude õigusaktidega; 8) teeb ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta; 9) teeb ettepanekuid talle alluvatele ametnikele ja töötajatele palkade määramiseks, ametnike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamiseks ja töötajatele hoiatuste kohaldamiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 10) teeb komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 11) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 12) taotleb osakonna ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust; 8 13) annab ministrile, kantslerile ja asekantslerile aru osakonna tegevusest; 14) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse osakonnajuhataja ametijuhendis. 4. peatükk MINISTEERIUMI STRUKTUUR § 22. Ministeeriumi osakond ja selle põhiülesanded (1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised: 1) avalike suhete osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi kommunikatsiooni alast tegevust; 2) ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded on ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, sealhulgas ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine; 3) elurikkuse kaitse osakonna põhiülesanded on looduskaitse-, sealhulgas mullakaitsepoliitika kujundamine ning elluviimise korraldamine; 4) energeetikaosakonna põhiülesanded on kütuse- ja energiamajanduse, sealhulgas energeetika varustuskindluse poliitika kujundamine ning elluviimise korraldamine; 5) finantsosakonna põhiülesanne on ministeeriumi ja valitsemisala ülese eelarvestamise ja finantsjuhtimise koordineerimine ja korraldamine, sealhulgas eelarve täitmise jälgimine ja analüüsimine, finantsaruandluse, välisvahenditest rahastatavate toetusprogrammide ja -meetmete väljatöötamise ja kasutamise korraldamine ning nende kasutamise üle järelevalve tegemine; 6) keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna põhiülesanded on kiirguskaitse, tuuma-, keskkonnaauditi, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnaloastamise, keskkonnatasude, keskkonnavastutuse ning tööstusheite- ja kemikaali valdkondade poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 7) kliimaosakonna põhiülesanne on kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutuste mõjuga kohanemise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 8) kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna põhiülesanded on ministeeriumi ning haldusala kriisireguleerimise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise koordineerimine ning korraldamine ja ministeeriumi riigisaladuse kaitse korraldamine ja infoturbe juhtimise süsteemi rakendamine; 9) lennundusosakonna põhiülesanded on tsiviillennunduse juhtimise, lennundusohutuse ja lennundusvaldkonna keskkonnakaitse, lennundusjulgestuse, õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, lennuväljade ja -jaamade ning kopteriväljakutega seotud poliitika kujundamine ning elluviimise korraldamine; 10) maavarade osakonna põhiülesanded on maapõue kaitse ja kasutamise, maapõueressursside uurimise, kasutuselevõtu ning geoloogilise kaardistamisega seotud poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ning riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine; 11) merekeskkonna osakonna põhiülesanne on merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 9 12) meremajandusosakonna põhiülesanne on kestliku meremajanduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, sealhulgas veetranspordi korraldamine ja arendamine, veetransporditaristu arendamine ja korrashoid, meremajanduse ja transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, riigile kuuluva veesõidukipargi arendamine ning koostöö rahvusvaheliste merendusorganisatsioonidega; 13) metsaosakonna põhiülesanded on metsanduse ja jahinduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 14) personaliosakonna põhiülesanded on ministeeriumi personalitöö, koolitustegevuse, sisekommunikatsiooni, töökeskkonna-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise ning ministeeriumi personaliarvestuse korraldamine; 15) ringmajanduse osakonna põhiülesanded on ühtse ringmajanduspoliitika, sealhulgas jäätmete, energia- ja ressursitõhususe ning keskkonnahoidlike riigihangete poliitika kujundamine ning elluviimise korraldamine; 16) rohereformi osakonna põhiülesanded on rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine, rohereformi elluviimise seire ning sellega seotud andmete kättesaadavuse korraldamine, keskkonnajuhtimissüsteemide, ökoinnovatsiooni ja keskkonnamärgiste, avaliku sektori keskkonna- ja süsinikujalajälje hindamise koordineerimine, jalajälje vähendamiseks koostatud tegevuskavade elluviimise koordineerimine ning seire, era- ja avaliku sektori partnerluse arendamine rohereformi eesmärkide saavutamiseks, keskkonnateadlikkuse ja - hariduse edendamisega seotud tegevuste korraldamine ning elluviimine ja rohereformi ning kliimapoliitika strateegilise kommunikatsiooni korraldamine; 17) siseauditi osakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta sõltumatu hinnangu andmine ning kehtestatud nõuete täitmise ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kohta õigeaegse ja objektiivse teabe tagamine; 18) strateegia, analüüsi ja digiteenuste osakonna põhiülesanded on ministeeriumi ja valitsemisala ülese strateegilise planeerimise, teadus- ja arendustegevuse, infotehnoloogiliste projektide elluviimise, andmehõive ja andmehalduse ning muu ministeeriumi arendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine ning korraldamine, sealhulgas strateegiliste eesmärkide saavutamise seire korraldamine, poliitika kujundamist ja innovatsiooni toetavate analüüside tegemine ning tegevuskavade täitmise jälgimine ja analüüsimine; 19) teede- ja raudteeosakonna põhiülesanded on teedevõrgu, veose- ja rahvusvahelise sõitjateveo, raudteetaristu ja veeremi, raudtee kauba- ja rahvusvahelise reisijateveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades poliitika kujundamine ning elluviimise korraldamine; 20) transpordi arengu ja investeeringute osakonna põhiülesanne on tervikliku transpordipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 21) veeosakonna põhiülesanne on veekaitse ja -kasutamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 22) välissuhete osakonna põhiülesanne on ministeeriumi tegevuse korraldamine Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös, sealhulgas Eesti esindamisel erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides; 23) välisõhu osakonna põhiülesanne on välisõhu kaitse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 24) õigusosakonna põhiülesanded on ministeeriumi valitsemisala õigusloomealase tegevuse ja valtsemisala õigusvaldkondade arendamise koordineerimine, ministeeriumis ettevalmistatavate õigustloovate aktide eelnõude põhiseaduse ja teiste õigustloovate aktidega kooskõla tagamine, ministeeriumi õigushuvide esindamise ja riigi kohtus esindamise korraldamine ning 10 ministeeriumi valitsemisala piires riigi kohtus esindamise kohta andmete kogumine ja analüüsimine; 25) üldosakonna põhiülesanded on ministeeriumi asjaajamise ja arhiivitöö, riigihangete, töövahendite ja inventariga varustamise, turvapoliitika kujundamise ja elluviimise korraldamine, ministeeriumi seisukohtade kujundamine riigivarapoliitikas, ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste ning kohustuste täitmise ja ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamise ning arvestuse korraldamine. (3) Vajaduse korral nõustavad osakonnad oma ülesannete täitmisel ministeeriumi ametnikke ja töötajaid ning valitsemisala asutusi. § 23. Osakonna struktuur ja pädevus (1) Osakonna struktuur, pädevus ja juhtimise korraldus määratakse ministri kinnitatud osakonna põhimääruses. (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda osakonna juhataja asetäitja ja valdkonnajuhid, kelle pädevus ja ülesanded määratakse osakonna põhimääruses. (3) Osakonna koosseisu kuuluva osakonna juhataja asetäitja ja valdkonnajuhi teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse osakonna juhataja asetäitja ja valdkonnajuhi ametijuhendis. 5. peatükk MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD § 24. Ministeeriumi komisjonid, nõukogud ja töörühmad (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid). (2) Kantsler võib moodustada komisjone ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste töö koordineerimiseks. (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni pädevus, ülesanded ja töökord, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja täitmise aruandluse kord ning teenindav struktuuriüksus ja selle ülesanded. (4) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste ametnikke ja töötajaid asjaomase asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. (5) Ministri või kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste tegemise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. § 25. Teised komisjonid ja nõukogud 11 (1) Käesoleva määruse §-s 24 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. (2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 26. Teenistuslik järelevalve (1) Minister teostab seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ametnike ning töötajate, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle. (2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. (3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste tegemise ministeeriumi ametnike ning töötajate toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku ja töötaja toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 27. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse ………. a määrus nr ……. „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 28. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. septembril. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 12  Ministeeriumid 12.06.2023 nr 1-5/23/2554 Vabariigi Valitsuse määruse "Kliimaministeeriumi põhimäärus" eelnõu kooskõlastamisele esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ eelnõu ja palume kooskõlastust kahe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Kliimaministeeriumi põhimääruse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Helen Holtsman, 626 2820 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Vabariigi Valitsuse määruse „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Seoses Kliimaministeeriumi struktuuri muutmisega kehtestatakse uus Kliimaministeeriumi põhimäärus. Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 1 on kavandatud Kliimaministeeriumi koosseisu seni Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning sellega seotud ülesanded (välja arvatud kalandus ja maaküsimused) ja osaliselt ülesanded, mis seni on olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas – ehitus- ja elamumajandus, energeetika, meremajandus, lennundus, teede- ja raudtee ning transpordivaldkond Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 (Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse sõnastuses) sätestatud osas. Eelnõukohane põhimäärus on muudatuste teine etapp. Esimeses etapis toodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumi valitsemisalasse liikuvad osakonnad ja ametnikud üle täies koosseisus. Eesmärgiga luua rohereformi elluviimise toetamiseks vajalik struktuur, tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist ning kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse on vajalik optimeerida Kliimaministeeriumi töökorraldust ja struktuuri, milleks kehtestatakse uus põhimäärus. Optimaalse töökorralduse tagamiseks on Kliimaministeeriumisse kavandatud järgmised osakonnad: avalike suhete osakond, ehituse ja elukeskkonna osakond, elurikkuse kaitse osakond, energeetikaosakond, finantsosakond, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond, kliimaosakond, kriisijuhtimise ja infoturbe osakond, lennundusosakond, maavarade osakond, merekeskkonna osakond, meremajandusosakond, metsaosakond, personaliosakond, ringmajanduse osakond, rohereformi osakond, siseauditi osakond, strateegia, analüüsi ja digiteenuste osakond, teede- ja raudteeosakond, transpordi arengu ja investeeringute osakond, veeosakond, välissuhete osakond, välisõhu osakond, õigusosakond ja üldosakond. Määrus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. septembril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel (telefon 626 2825, [email protected]) ning nõunikud Annemari Vene (telefon 5565 5707, [email protected]) ja Helen Holtsman (6262820, [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (telefon 626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2023–2027, kus on 1 Seisuga 09.06.2023 Riigikogu menetluses (eelnõu 216 SE). 1 lepitud kokku ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse ümberkorraldamises, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on viia ministeeriumi põhimäärus kooskõlla ministeeriumi töökorralduses ja struktuuris tehtavate muudatustega. Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 27 paragrahvist. Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega on läbivalt tehtud keelelisi ja redaktsioonilisi parandusi ja täpsustusi. Eelnõukohase määruse esimeses peatükis on üldsätted. Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõukohase määruse teises peatükis on reguleeritud ministeeriumi valitsemisala ja ülesanded. Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega on täpsustatud § 6 sätestatud Kliimaministeeriumi valitsemisala. Kliimaministeeriumi valitsemisalasse lisatakse ressursitõhususe ja elukeskkonna poliitika korraldamine. Nii ressursitõhususe edendamine kui ka kvaliteetse elukeskkonna kujundamine on kliimapoliitika terviklikul elluviimisel olulised ning tuleks valitsemisala kirjelduses eraldi ära märkida. Lisaks täpsustatakse, et transpordiga seotud hangete läbiviimise valdkonnas ei ole hõlmatud veesõidukite opereerimisega seotud hanked. Mõlemad muudatused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse kohase2 ministeeriumi valitsemisalaga, milles sätestatut kirjutatakse selguse huvides põhimäärusega täpsemalt lahti. Eelnõukohase määruse kolmandas peatükis on reguleeritud ministeeriumi juhtimine. Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega on selles muutunud asekantslerite arv (§ 15 lõige 2), edaspidi on ministeeriumi koosseisus seitse asekantsleri ametikohta. Samuti on muutunud struktuuriväliseid ametikohti, sh ministeeriumi ja ministri nõunikke puudutav regulatsioon (§-d 19 ja 20) – ministeeriumi struktuuri ei jää asekantslerile alluvaid struktuuriväliseid ametikohti. Eelnõukohase määruse neljandas peatükis on reguleeritud ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded. Osakondade põhiülesannete kirjeldust korrastatakse läbivalt jättes sõnastusest välja arengukavade ja strateegiate ning valdkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamise, samuti Euroopa Liidu struktuurivahendite ning riigieelarveliste vahendite planeerimises osalemise, kuna need tegevused on hõlmatud poliitika kujundamisega. Samuti on tehtud täpsustusi ülesannete sõnastustes. Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega ei muutu sisuliselt lennundusosakonna, kliimaosakonna, merekeskkonna osakonna, 2 Seisuga 09.06.2023 Riigikogu menetluses (eelnõu 216 SE). 2 meremajanduseosakonna, metsaosakonna, personaliosakonna, transpordi arengu ja investeeringute osakonna, siseauditi osakonna, veeosakonna, välissuhete osakonna ja õigusosakonna ülesanded. Ministeeriumi struktuuris ja osakondade ülesannetes tehakse järgmised sisulised muudatused: 1) moodustatakse strateegia, analüüsi ja digiteenuste osakond ning finantsosakond eelarve- ja strateegiaosakonna baasil. Muudatus on vajalik, et paremini juhtida finants ja strateegia valdkondi ja seeläbi täita ministeeriumi eesmärke; 2) ehitus- ja elamuosakond nimetatakse ümber ehituse ja elukeskkonna osakonnaks. Täpsustatakse, et osakonna ülesanne on ka elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; 3) looduskaitseosakond nimetatakse ümber elurikkuse kaitse osakonnaks. Osakonna ülesanded jäävad samaks, nagu olid looduskaitseosakonna ülesanded, kuid eraldi tuuakse välja mullakaitse poliitika kujundamise ülesanne; 4) moodustatakse keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond keskkonnatehnoloogia osakonna baasil. Osakond täidab endiselt keskkonnaloastamise, tööstusheite- ja kemikaali valdkondade poliitika kujundamise ja elluviimise korraldamise ülesandeid. Lisanduvad kiirguskaitse, tuuma-, keskkonnaauditi, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnatasude ja keskkonnavastutuse valdkonnad; 5) moodustatakse ringmajanduse osakond keskkonnakorralduse osakonna baasil. Ringmajanduse osakond tegeleb ringmajanduse, sh energia- ja ressursitõhususe, jäätmete ja keskkonnahoidlike riigihangete valdkonnapoliitika kujundamise ja rakendamisega; 6) välisõhu ja kiirguse osakond nimetatakse ümber välisõhu osakonnaks ning kiirguskaitse poliitika kujundamine läheb üle keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonnale; 7) kriisireguleerimise osakond nimetatakse ümber kriisijuhtimise ja infoturbe osakonnaks ning osakonna ülesannetele lisandub lisaks kriisijuhtimise valdkonnale ka infoturbe valdkond; 8) moodustatakse maavarade osakond praeguse keskkonnatehnoloogia osakonna maapõue valdkonnaga seotud ametikohtade ja maavarade osakonna baasil ja nende ülesannetes; 9) riigivaraosakonna ülesanded seatakse üldosakonnale ja riigivaraosakond kaotatakse; 10) moodustatakse rohereformi osakond, mille ülesandeks on rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine, rohereformi elluviimise seire ning sellega seotud andmete kättesaadavuse korraldamine, keskkonnajuhtimissüsteemide, ökoinnovatsiooni ja keskkonnamärgiste, avaliku sektori keskkonna- ja süsinikujalajälje hindamise koordineerimine, jalajälje vähendamiseks koostatud tegevuskavade elluviimise koordineerimine ning seire, era- ja avaliku sektori partnerluse arendamine rohereformi eesmärkide saavutamiseks ja rohereformi ning kliimapoliitika strateegilise kommunikatsiooni korraldamine. Avalike suhete osakonna ülesannetest läheb rohereformi osakonnale üle keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamisega seotud tegevuste elluviimine; 11) energeetika osakonna ülesannetest on välja jäetud riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamise korraldamine, kuna see ülesanne jääb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Täpsustatud on, et energiamajanduse poliitika alla kuulub ka energeetika 3 varustuskindluse poliitika. Ülesanne hõlmab ka vedelkütuse ja gaasi varustuskindluses sisendi andmist; 12) teede- ja raudteeosakonna põhiülesannetes tehakse täpsustusi. Reisijateveo osas on osakonna ülesanne seotud vaid rahvusvahelise reisijateveoga, kuna riigisisene ühistransport (so sõitjate-/reisijate vedu) läheb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse; 13) üldosakonna ülesannetele lisanduvad ministeeriumi seisukohtade kujundamine riigivarapoliitikas ja ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste ning kohustuste täitmise korraldamine ja ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamine ning arvestus; Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega on tehtud muudatusi ka osakonna struktuuri ja pädevust reguleerivas paragrahvis (§ 23). Edaspidi ei jää osakondade koosseisu büroosid ega talitusi, kuid osakonna koosseisu võivad kuuluda osakonna juhataja asetäitja ja valdkonnajuhid. Eelnõu viiendas peatükis on reguleeritud ministeeriumi komisjonide, nõukogude ja töörühmadega seonduv. Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega muudatusi ei tehta. Eelnõu kuuendas peatükis on reguleeritud teenistusliku järelevalvega seonduv. Võrreldes kuni 2023. aasta 1. septembrini kehtiva Kliimaministeeriumi põhimäärusega muudatusi ei tehta. Eelnõu seitsmendas peatükis on määruse rakendussätted. Eelmine Kliimaministeeriumi põhimäärus tunnistatakse kehtetuks. Samuti sätestatakse eelnõukohase määruse jõustumisaeg, milleks on 2023. aasta 1. september. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseses puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Tegemist on ministeeriumi töökorraldust puudutava muutusega, mille eesmärk on muuta ministeeriumi töö vastavates valdkondades efektiivsemaks. Ministeeriumi valitsemisala muutumisega seotud laiematest mõjudest on antud ülevaade Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõuna 216 SE) seletuskirjas. Määrusel ei ole otsest sotsiaalset mõju ega mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta määrus otseselt majandust, riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Määruse mõju avaldub läbi efektiivsema poliitika kujundamise. 4.1. Mõju riigiasutuste korraldusele Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on kirjeldatud seaduse mõju riigiasutuste korraldusele – eelnõu vastuvõtmisel tagatakse säästva arengu seisukohast kriitiliste valitsusvaldkondade terviklikum ja eesmärgipärasem juhtimine, selgem vastutuse jaotus, vähendatakse dubleerimist ja ning tugevdatakse koostööd valitsusasutuste vahel. 4 Eelnõukohase määrusega tehakse eelkirjeldatud eesmärki toetavad muudatused ministeeriumi struktuuris. Määruse rakendamiseks on vajalik korralduslik tegevus (nt ametijuhendi täpsustamine, kehtestamine, osakondade põhimääruste uuesti kehtestamine), mis suurendab ajutiselt töökoormust. 4.2. Mõju majandusele Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas selgitakse, et seaduse rakendamisega ei kaasne otsest mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, ent sellel on kaudne mõju rohereformiga seotud sektoritele (ringmajandus, rohetehnoloogiad, energeetika, transport, põllumajandus jm). Rohereformiga seotud valitsemisvaldkondade poliitikakujunduse koondamine ühtse juhtimise alla loob tingimused rohereformi tõhusamaks ja eesmärgipärasemaks elluviimiseks, mis toob nendes sektorites tegutsevate ettevõtete jaoks kaasa regulatiivseid muudatusi. Näiteks võib see mõjutada keskkonnanõudeid, taastuvenergiale ülemineku kohustust, süsinikuheite vähendamise eesmärke jm. Rohepoliitika senisest eesmärgipärasem rakendamine loob tingimused ringmajanduse ja roheettevõtluse kasvuks ning uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtuks traditsioonilistes sektorites, mõjutades nii majanduse struktuuri, investeeringuid kui ka töökohti. 4.3. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas selgitakse, et muudatusel on vähene otsene keskkonnamõju, ent see on ellu kutsutud eesmärgiga juhtida tulemuslikult ja terviklikult rohereformi eesmärkide saavutamist, millest tulenevalt selle kaudne mõju Eesti loodus- ja elukeskkonnale ja kliimamõjudega kohanemisele on oluline. Kaudne mõju tuleneb loodus- ja elukeskkonna ning kliimamõjudega otseselt seotud valitsemisvaldkondade (keskkond, energeetika, ringmajandus, transport ja ehitus) Kliimaministeeriumisse tervikliku juhtimise alla koondamisest. Umbes 80 protsenti keskkonna- ja kliimamuutusi põhjustavatest kasvuhoonegaasidest tekib energeetika ja transpordi sektoris, mistõttu nende valdkondade ühtne korraldamine tagab senisest eesmärgipärasema ja mõjusama rohereformi elluviimise. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ministeeriumi valitsemisala muutumisega seotud laiematest mõjudest on antud ülevaade Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõuna 216 SE) seletuskirjas. Määruse jõustumise tähtpäevaks tuleb kehtestada ministeeriumi teenistuskohtade koosseis ja teenistuskohtade teenistusgruppidesse liigitus vastavalt põhimääruses tehtavatele muudatustele. Määruse jõustumise tähtpäevaks tuleb kehtestada lisanduvate osakondade põhimäärused ja muuta neid, mille ülesanded või nimetus muutub. Samuti võivad vajada muutmist ametnike 5 ametijuhendid või töölepingud. Lisaks võib tekkida vajadus ajakohastada ka teisi ministeeriumi töökorraldust reguleerivaid haldusakte. Määruse rakendamisega kaasnevad võimalikud ümberkorraldustest tulenevad kulud. Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavat otsest tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. septembril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0777 - Vabariigi Valitsuse määrus "Kliimaministeeriumi põhimäärus" (01.09.2023) Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1bd9bf7-42db-489e-9efc-8687d68fa12c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1bd9bf7-42db-489e-9efc-8687d68fa12c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main