Kiri

Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 08.06.2023 Keskkonnaministeerium nr 7-5.13/23-01171-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu peavanema pöördumise. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Maaeluministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Eesti Vabariigi Valitsusele Lugupeetud Eesti Vabariigi valitsus Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas Demokraatliku lt valitud Võrokeste Kongressi Vanemate K ogu peavanemana annan teada, et soovime alustada kõnelusi Eesti Vabariigi valitsusega Võrokeste Kongressil vastuvõetud otsuste elluviimise üle. Otsused, mis võeti vastu Võrus 22 . aprillil 2023 Võrokeste I K ongressil, on : 1) võrokeste enesemääratlemisest põlisrahvana ; 2) võru keele staatusest , võrukeelsest haridusest , me ediast , kultuurist ja võr u keele avalikust kasutusest 3) võrokeste elukeskkonna kaitsmisest (vt otsuste eestikeelset tõlget, mis on kirjale lisatud) . Võrokeste K ongressi 11-liikmelise vanemate kogu valisid 139 demokraatlikult valitud delegaati, seega on tegu võrokeste kui põlisrahva esi nduskoguga. Kuna Eesti on ühin enud ÜRO põlisrahvaste de klaratsio o niga, soovib Vanemate K ogu alustada läbirääkimisi deklaratsioonis sätestatu ellurakendamiseks. V õrokeste esinduskogu Võrokeste K ongressi nimel. / digitaalselt allkirjastatud / Kauksi Ülle peavanem Võrokeste kongressi vanemate kogu Tart u 48, 65609 Võr u [email protected] Käesolev kiri on saadetud nii e-posti kui tavapostiga. Eesti keeles / Allpuul ka võro keelen / Below also in English I VÕROKESTE KONGRESSI OTSUS VÕROKESTE ENESEMÄÄRATLEMISEST PÕLISRAHVANA Võrus 22. aprillil 2023. a Meie, Vana-Võromaa põlistest kihelkondadest (Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste, Vastseliina) kokku tulnud esindajad teatame, et oleme Vana-Võromaa ja seeläbi Eesti põlisrahvas – võrokesed. Olles Eesti Vabariigi kodanikud, kuulutame me selle manifestiga oma jätkuvat ja järjepidevat õigust enesemääramiseks võrokestena kooskõlas rahvusvahelise põlisrahvaste õigusega. Tuginedes ajaloolisele ja kaasaegsele rahvusvahelisele õigusele ja lepetele, deklareerime: 1. Meie, võrokesed, oleme põlisrahvas järgmiste rahvusvaheliste alusdokumentide järgi: (1) ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon (13.09.2007); (2) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioon nr 169 (27.06.1989); (3) Euroopa Parlamendi resolutsioon maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta (03.07.2018) 2. Võrokestena me tõdeme: – oleme Eesti Vabariigi põlisrahvas; – oleme siin elanud üle kahe tuhande aasta; – põlvneme läänemeresoome algkeele sisemaamurrete rääkijate järeltulijatest, seega on võro keel üks vanemaid läänemeresoome keeli; – meie keel, kultuur, elukeskkond ja elulaad on ohustatud. 3. Võrokestena me tahame:  – elada jätkates võrokeste kui põlisrahva mõistlikku, alalhoidlikku, loodussäästlikku eluviisi; – jääda iseendaks, anda tulevastele põlvedele elavana edasi võru keel ja kombed ning hoida oma maa puhta ja elamisväärsena. 4. Võrokestena me nõuame võrokeste põlisrahva staatuse tunnustamist ja järgimist Eesti Vabariigi ja Vana-Võromaa kohalike omavalitsuste poolt. Seejuures soovime olla nii Eesti Vabariigile kui omavalitsustele headeks ja usaldusväärseteks partneriteks. 5. Võrokeste enesemääramise otsuse tegi ning kinnitas Võrokeste kongress, milles osales rahvast igast Vana-Võromaa kihelkonnast. Osales 126 saadikut. Manifesti poolt oli 122, vastu 1 ja erapooletuks jäi 3 põlisrahva saadikut. 6. I Võrokeste kongress valis ja volitas oma esindajaks järgnevas asjaajamises, sh läbirääkimisteks võrokestele Eesti Vabariigi ametliku tunnustuse saamiseks põlisrahvana, üheteistkümne liikmelise Võrokeste kongressi vanemate kogu. 7. Võrokeste kongressi vanemate kogu on ametis kuni järgmise Võrokeste kongressini, mis toimub nelja aasta pärast, või vajadusel varem. 8. Kui võrokeste enesemääratlemise tunnustamiseks ja järgimiseks on vaja muuta seadusi, siis tuleb seda teha.  I VÕROKÕISI KONGRESSI OTSUS VÕROKÕISI PÕLISRAHVAS KUULUTAMISÕST Võrol 22. mahlakuu pääväl 2023 Mii’, Vana-Võromaa põlitsist kihlkunnõst (Harglõ, Kanepi, Karula, Põlva, Rõugõ, Räpinä, Urvastõ, Vahtsõliina) kokko tulnu’ iistkõnõlõja’ kuuluda, et mi olõ Vana-Võromaa ja tuuläbi Eesti põlinõ rahvas – võrokõsõ’. Mi olõ Eesti Vabariigi kodanigu’ ni kinnüdä seo kuulutamisõga võrokõisi kimmäst ja perrä- jäämäldä’ hindämäärämise õigust kuunkõlan riikevaihõlidsõ põlitsidõ rahvidõ õigusõga. Tukõn aoluulidsõ ja täämbädse ao riikevaihõlidsõ õigusõ ja kokkoleppide pääle, mi kuuluda: 1. Mii’, võrokõsõ’, olõ põlinõ rahvas kuunkõlan järgmäidsi riikevaihõlidsõ põlitsidõ rahvidõ õigusõ alosdokumentega: (1) ÜRO põlitsidõ rahvidõ õiguisi kuulutaminõ (13.09.2007); (2) Riikevaihõlidsõ Tüü-ütisüse (ILO) põlitsidõ rahvidõ ja hõimorahvidõ lepe’ nr 169 (27.06.1989); (3) Euruupa Parlamendi otsus maailma põlitsidõ rahvidõ õiguisi rikmisõ, säälhulgan maa är’võtmisõ kotsilõ (03.07.2018). 2. Mii’, võrokõsõ’, tiiä, et: – mi olõ Eesti Vabariigi põlinõ rahvas; – mi olõ tan elänü’ päält katõ tuhandõ aastaga; – mi olõ peri õdagumeresoomõ algkeele sisemaamurdidõ kõnõlõjidõ perrätulõjist, nii et võro kiil om üts vanõmbit õdagumeresoomõ kiili; – mi kiil, kultuur, elokeskkund ja eloviis omma’ ohon. 3. Mii’, võrokõsõ’, taha: – ellä’ edesi võrokõisi ku põlisrahva mõistlikku, alalõhoitjat ja luudusõhoitjat ello; – jäiä’ esi’hindäs, anda’ latsilõ elävähe edesi võro kiil ja kombõ’ ni hoita’ uma maa puhas ja elämisperine. 4. Mii’, võrokõsõ’, nõvva võrokõisi põlisrahva õigusõ tunnistamist ja tuust kinni’pidämist Eesti Vabariigi ja Vana-Võromaa umavalitsuisi puult. Tuu man mi taha tetä’ nii Eesti Vabariigi ku umavalitsuisiga hääd ja kimmäst kuuntüüd. 5. Võrokõisi hindämäärämise otsusõ tekk´ ni kinnüt´ Võrokõisi kongress, minkast võtt´ ossa rahvast egäst Vana-Võromaa kihlkunnast. Ossa võtt´ 126 saadikut. Kuulutamisõ puult oll´ 122, vasta 1 ja puult võta-as 3 põlisrahva saadikut. 6. I Võrokõisi kongress valõ ja volit´ edespiten ummi asjo ajama, sh kõnõluisis Eesti Vabariigi ammõtligu tunnistusõ saamisõs võrokõisilõ ku põlisrahvalõ, ütetõistkümne liikmõga Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo. 7. Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo om ammõtin kooni’ järgmädse Võrokõisi kongressini, miä peetäs nelä aastaga peräst, vai ku vaia, sis varrampa. 8. Ku võrokõisi hindämäärämise tunnistamisõs om vaia muuta’ säädüisi, sis tulõ tuud tetä’.  DECISION OF THE 1ST CONGRESS OF THE VÕRO PEOPLE ON DECLARING THE VÕROS AS INDIGENOUS PEOPLE Adopted in the town of Võro, on 22 April, 2023 We, representatives who have convened from indigenous parishes of Vana-Võromaa (Harglõ, Kanepi, Karula, Põlva, Rõugõ, Räpinä, Urvastõ, Vahtsõliina) declare that we are an Indigenous people of Vana-Võromaa and hence Estonia – the Võro people. As citizens of the Republic of Estonia, we declare with this declaration the continuing right of the Võro people to self-determination, in line with the international law on the rights of Indigenous peoples. Based on historical and contemporary international law and agreements, we declare: 1. We, the Võro people, are an Indigenous people in line with the following founding documents of international law on Indigenous peoples’ rights: (1) United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples (13.09.2007); (2) International Labour Organization’s Convention on Indigenous and Tribal Peoples Convention No. 169 (27.07.1989); (3) European Parliament resolution on the violation of the rights of indigenous peoples in the world, including land grabbing (03.07.2018) 2. As the Võro people, we state: – We are an Indigenous people of the Republic of Estonia; – We have lived here over two thousand years; – We descend from the speakers of inland dialects of the Finnic proto-language, hence the Võro language is among the oldest Finnic languages; – Our language, culture, living environment and way of life is endangered. 3. As the Võro people, we wish: – To live by continuing the reasonable, traditional, environment-friendly way of life of the Võro people; – To remain who we are, to pass on to next generations a living Võro language and customs and to keep our land clean and livable. 4. As the Võro people, we demand the recognition and respect of the Indigenous people status of the Võro people by the Republic of Estonia and the local municipalities of Vana- Võromaa. Whereby we wish to be good and reliable partners for both the Republic of Estonia and the municipalities. 5. The decision of the self-determination of the Võro people was made and confirmed by the Congress of Võro People, which was attended by representatives from all parishes of Vana- Võromaa. 126 representatives participated. 122 representatives voted in favour of the manifest, 1 opposed it and 3 abstained. 6. The 1st Congress of the Võro People elected and authorised an eleven-member Council of Elders of the Congress of the Võro People, to represent itself going forward, including for talks with the Republic of Estonia to obtain official recognition as Indigenous people. 7. The Council of Elders of the Congress of the Võro people will serve until the next Congress of the Võro People, which will be held in four years or, if needed, earlier. 8. If some laws must be amended to recognise the self-determination of the Võro people, then this must be done.  Eesti keeles / Allpuul ka võro keelen / Below also in English I VÕROKESTE KONGRESSI OTSUS VÕRU KEELE STAATUSEST, VÕRUKEELSEST HARIDUSEST, MEEDIAST, KULTUURIST JA VÕRU KEELE AVALIKUST KASUTUSEST Võrus 22. aprillil 2023 Võrokeste kongress deklareerib, et võru keel on Vana-Võromaa põliskeel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus. Kongress rõhutab, et võru keel on põline piirkonnakeel, mis on võrokestele eesti keelega võrdselt tähtis. Võru keel ei ole eesti keele murre, murdekeel ega piirkondlik erikuju. Selgitus. Keeleteaduslikult on võru keel nii tänapäeval kui ka ajalooliselt selgelt eristuv eesti keelest eraldi keelena (vt nt Petri Kallio, Karl Pajusalu ja Tapani Salmineni artikleid). Teistest lõunaeesti keeltest erineb võru keel keeleliselt vähem, kuid eristub väga selgelt kõnelejate identiteedi poolest. Rahvusvaheliselt on võru keel ametlikult tunnustatud eraldi keelena (ISO keelekood vro), kuid Eestis siiani mitte. Nii teadusuuringute kui UNESCO maailma keelte punase raamatu hinnangul on võru keel tänapäeval tõsiselt ohustatud keel. Võru keele ellujäämiseks on vaja riigi ja omavalitsuste tunnustust, senisest tõsisemat suhtumist ja suuremat tuge võru keelele nii hariduses, meedias, kultuuris kui ka avalikus keelekasutuses. Kongressi üleskutse võru keele tunnustamiseks ja toetamiseks Võrokeste kongress kutsub Eesti riiki ja Vana-Võromaa omavalitsusi üles ametlikult tunnustama võru keelt Eesti piirkondliku põliskeelena. Võrokeste kongress kutsub kaasama võru keele selgelt ja jõuliselt Eesti riigi ja omavalitsuste keele-, haridus-, kultuuri- ja meediapoliitikasse, rakendades võru keele toetuseks kiiresti ja küllaldaselt vähemalt järgmisi meetmeid: 1. Käsitleda Eesti keeleseaduses ja Rahvastikuregistris võru keelt omaette keelena ja võimaldada Eesti elanikel seda määratleda oma emakeelena. 2. Kujundada kõik Vana-Võromaa ning ka mõned Tartu ja Tallinna (kui võrokeste suurimate väljarändekohtade) lasteaiad ja koolid ümber reaalselt võru-eesti kakskeelseks (võru keelt õpetuskeelena vähemalt 50%). Selleks täiendada võrukeelset õpetajakoolitust, õppekavasid ja õppematerjale. Vana-Võromaa omavalitsused, koolid, lasteaiad, arendusasutused koostavad selle plaani elluviimiseks koos Uma Leppe. Tuua võru keel, selle ajalugu ja võru kultuuri omapära rohkem esile ka üleriigilistes eestikeelsetes õppekavades. 3. Tõsta võru keele kasutatavust ja prestiiži regulaarse võrukeelse meedia abil. Täiendada Eesti Rahvusringhäälingu seadust selliselt, et ERRi üks eesmärke oleks võrukeelsete (aga ka teiste piirkonnakeelte, nt seto) tele- ja raadiosaadete ning veebisisu tootmine ja edastamine. Kiiresti käivitada ERRi võrukeelsed tele- ja raadiopäevauudised. Pikemas vaates ootame ERRi võrukeelse tele- ja raadiokanali loomist. Toetada võrukeelse ajalehe Uma Leht muutumist nädalaleheks. Toetada võrukeelsete saadete ja meediasisu igapäevast edastamist erameediakanalites. 4. Suurendada võru keele kasutust ja nähtavust avalikus ruumis. Julgustame Vana-Võromaa omavalitsusi (nii asutustes, nagu linna- ja vallavalitsused, koolid, lasteaiad, kultuurimajad, külakeskused jm kui ka maastikul) ja riigiasutusi ametlikult ja avalikult kasutusele võtma võrukeelseid või võru-eesti kakskeelseid kohanimesid (kohanimeseadusega on see võimaldatud), silte, viitu, kodulehekülgi, reklaam- ja teabeplakateid jm. Soodustada ka eraettevõtetes (nt poed, ärid, pangad, tervishoiu- ja teenindusettevõtted) võrukeelsete või võru-eesti kakskeelsete siltide, kodulehekülgede, kaubaetikettide, panga- ja järjekorraautomaatide, tabloode jm võrukeelsete vahendite laialdast kasutuselevõttu. 5. Soodustada ja toetada võrukeelse kultuuri, kirjanduse, teatri, filmi- ja rahvakunsti viljelemist. Toetada vähemalt ühe püsivalt võrukeelse mängukavaga kutselise teatri tekkimist Vana-Võrumaal. Toetada kultuurimajade, külakeskuste, seltside, laulukooride jm kultuuri- ja seltsielu püsivalt võru keeles toimimist. 6. Tunnustada ja maksta lisatasu avalikus riigi- või omavalitsuse ametis (õpetaja, ametnik, politseinik, arst, kultuuritöötaja, teadlane vm) töötavatele inimestele, kes oskavad võru keelt ja kasutavad seda igapäevaselt oma töös. Julgustada eraettevõtteid oma töötajate võrukeelsuse toetamiseks sama tegema. 7. Kui võru keele toetamise abinõude elluviimiseks on vaja muuta mõnd seadust, siis tuleb seda teha.  I VÕROKÕISI KONGRESSI OTSUSSÕ PLAAN VÕRO KEELE ÕIGUISIST, VÕROKIILSEST HARIDUSÕST, MEEDIÄST, KULTUURIST JA VÕRO KEELE AVALIGUST PRUUKMISÕST Võrol 22. mahlakuu pääväl 2023 Võrokõisi kongress and teedä’, et võro kiil om Vana-Võromaa põlinõ kiil, võrokõisi põlinõ imäkiil ja hindätiidmise päämäne alos. Kongress rõhutas, et võro kiil om põlinõ piir- kunnakiil, miä om võrokõisilõ eesti keelega võrdsõhe tähtsä. Võro kiil olõ-õi eesti keele murrõ’, murdõkiil ega’ piirkundlinõ erikujo. Seletüs. Keeletiidüse perrä om võro kiil nii täämbädsel pääväl ku ka aoluulidsõlt selgehe eesti keelest eräle kiil (kae’ nt kirotuisi Petri Kalliolt , Karl Pajusalult, Tapani Salminenilt). Tõisist lõunõeesti keelist lätt võro kiil keelelidselt veidemb lahko, a om väega selgehe tõistmuudu kõnõlõjidõ hindätiidmise poolõst. Rahvusvaihõlidsõlt om võro kiil ammõtligult tunnistõt eräle keeles (ISO keelekuud vro), a Eestin siiäni olõ-õi. Nii tiidüsuurmiisi ku UNESCO maailma kiili verevä raamadu perrä om võro kiil täämbädsel aol tõsitsõhe ohostõt kiil. Võro keele ello- jäämises om vaia, et riik ja umavalitsusõ’ taad tunnistasõ’, võro kiilde seenitsest tõsitsõmpa suhtusõ’ ja pakva’ taalõ suurõmbat tukõ nii haridusõn, meediän, kultuurin ku ka avaligun keelepruukmisõn. Kongressi üleskutsõ’ võro keele tunnistamisõs ja tugõmisõs Võrokõisi kongress kuts Eesti riiki ja Vana-Võromaa umavalitsuisi üles võro kiilt ammõtligult tunnistama ku Eesti piirkundlist põliskiilt. Võrokõisi kongress kuts üles võro kiilt Eesti riigi ja umavalitsuisi keele-, haridus-, kultuuri- ja meediäpoliitikahe selgehe ja jovvulidsõlt üten haardma ja võtma võro keele tugõmisõs kipõstõ ette vähämbält järgmädse’ abinõvvo’: 1. Võtta’ Eesti keelesäädüsen ja Rahvastiguregistrin võro kiilt ku umaette kiilt ja laskõ’ Eesti elänigel taad vabalt umas imäkeeles märki’. 2. Kujonda’ kõik Vana-Võromaa ni ka mõnõ’ Tarto ja Talliina (ku võrokõisi kõgõ suurõmbidõ vällärändämiskotussidõ) latsiaia’ ja kooli’ ümbre periselt võro-eesti katskiilses (võro kiilt oppamiskeeles vähämbält 50%). Tuu jaos tävvendä’ võrokiilset oppajakoolitust, opikavvo ja opimatõrjaalõ. Vana-Võromaa umavalitsusõ’, kooli’, latsiaia’ ja arõndusasotusõ’ pandva’ seo plaani elloviimises üten kokko Uma Leppe. Tuvva’ võro kiil, taa aolugu ja võro kultuuri esi’erälisüs inämb vällä ka üleriigiliidsin eestikiilsin opikavvon. 3. Nõsta’ võro keele pruukmist ja tähtsäspidämist kõrraperälidse võrokiilse meediä abiga. Tävvendä’ Eesti Rahvusringhäälingu säädüst nii, et ERRi üts tsihte olnu’ võrokiilside (a ka tõisi piirkunnakiili, nt seto) tele- ja raadiosaatidõ ni veebisisu tuutminõ ja edesiandminõ. Kipõstõ käümä panda’ ERRi võrokiilse’ tele- ja raadiopääväuudisõ’. Pikembän plaanin oodami’ ERRi võrokiilse tele- ja raadiokanali luumist. Tukõ’ võrokiilse aolehe Uma Leht muutumist nädäli- lehes. Tukõ’ võrokiilside saatidõ ja meediäsisu egäpääväst edesiandmist erämeediäkanaliin. 4. Suurõnda’ võro keele pruukmist ja nätä’olõmist avaligun ruumin. Julgustami’ Vana- Võromaa umavalitsuisi (nii asotuisin, nigu liina- ja vallavalitsusõ’, kooli’, latsiaia’, kultuuri- maja’, küläkeskusõ’ jm ku ka maastigu pääl) ja riigiasotuisi ammõtligult ja avaligult pruukmistõ võtma võrokiilsit vai võro-eesti katskiilsit kotusõnimmi (kotusõnimesäädüsega om tuu lubat), silte, kodolehekülgi, reklaam- ja teedüsplakatiid jm. Tukõ’ ka eräettevõttin (nt poodi’, äri’, panga’, tervüshoitmis- ja teenindüsettevõttõ’) võrokiilside vai võro-eesti katskiilside silte, kodolehekülgi, kaubasilte, panga- ja järekõrraautomaatõ, teedüstahvlidõ jm võrokiilside abinõvvõ lajalt tarvitustõ võtmist. 5. Tukõ’ ja julgusta’ võrokiilse kultuuri, kirändüse, tiatri, filmi- ja rahvakunsti tegemist. Tukõ’ vähämbält üte püsüvähe võrokiilse mängokavaga kutsõlidsõ tiatri tekkümist Vanal-Võromaal. Tukõ’ kultuurimajjo, küläkeskuisi, seltse, laulukuurõ, folk- ja levimuusigaandsamblidõ jm kultuuri- ja seldsielo võro keele pääl püsümist. 6. Anda’ kittüst ja massa’ lisatasso avaligun riigi- vai umavalitsusõ ammõtin (oppaja, ammõt- nik, politsei, tohtri, kultuuritüütäjä, tiidläne vm) tüütäjile inemiisile, kiä mõistva’ võro kiilt ja pruukva’ tuud egä päiv uman tüün. Julgusta’ ummi tüütäjide võrokiilsüse tugõmisõs samma tegemä ka eräettevõttit. 7. Ku võro keele tugõmisõ abinõvvõ täüdeviimises om vaia muuta’ mõnt säädüst, sis tulõ tuud tetä’.  DECISION OF THE 1ST CONGRESS OF THE VÕRO PEOPLE ON THE RIGHTS OF THE VÕRO LANGUAGE, VÕRO-LANGUAGE EDUCATION, MEDIA, CULTURE AND PUBLIC USAGE OF THE VÕRO LANGUAGE Adopted in the town of Võro, on 22 April, 2023 The Congress of the Võro People declares that the Võro language is an Indigenous language of Vana-Võromaa, an indigenous mother tongue of the Võro people and the principal foundation of the identity of the Võro people. The Congress emphasises that the Võro language is an Indigenous regional language that for the Võro people has equal importance with the Estonian language. The Võro language is not a dialect or regional variant of the Estonian language. Explanation. According to linguistics, the Võro language is both today as well as historically a clearly different language from Estonian (see publications by Petri Kallio, Karl Pajusalu, Tapani Salminen). The Võro language is less distinct from other South Estonian languages but very clearly differs in terms of the speakers’ identity. Internationally, the Võro language has been officially recognised as a separate language (ISO language code vro), but in Estonia so far has not. Based on academic research and UNESCO red book on endangered languages, the Võro language is today a seriously endangered language. For the preservation of the Võro language it is necessary for the state and municipalities to recognise it, to treat the Võro language more seriously than so far, and to offer greater support for it in education, media, culture and its public usage. The call of the Congress for the recognition and support of the Võro language The Congress of the Võro People calls on the Estonian state and municipalities of Vana- Võromaa to officially recognise the Võro language as an Indigenous regional language of Estonia. The Congress of the Võro People calls on the Estonian state and municipalities to clearly and assertively integrate the Võro language into language, educational, cultural and media policies and to urgently undertake at least the following measures to support the Võro language: 1. To treat the Võro language in the Language Act and Population Register as a distinct language and enable residents of Estonia to freely choose it as a mother tongue. 2. To reorganise all kindergartens and schools in Vana-Võromaa as well as some schools in Tartu and Tallinn (as the biggest destinations of domestic migration of the Võro people) for effective bilingual curriculum (at least 50 per cent of Võro as the language of instruction). For that, Võro-language teacher training, curricula and learning materials must be elaborated. Municipalities, schools, kindergartens, and development associations of Vana- Võromaa will conclude an agreement to implement this plan. The Võro language, its history and distinctiveness of Võro culture must also be highlighted more in the national Estonian- language curricula. 3. To increase the usage and reputation of the Võro language with the help of regular Võro- language media. To amend the Estonian Public Broadcasting Act so that one of the objectives of the Estonian Public Broadcasting (ERR) would be to produce and disseminate TV and radio programmes as well as online content in the Võro language (but also other regional languages, e.g., Seto). To urgently initiate daily TV and radio news in the Võro language by ERR. In the longer term we expect ERR to establish a Võro-language TV and radio channel. To support the transition of the Võro-language newspaper Uma Leht into a weekly newspaper. To support daily broadcasting of Võro-language programmes and media content by commercial media channels. 4. To increase the usage and visibility of the Võro language in the public space. Let us encourage the municipalities of Vana-Võromaa (both institutions such as urban and rural municipalities, schools, kindergartens, cultural centres, village community centres, etc. as well as on the landscape) and state institutions to officially and publicly use Võro-language or Võro-Estonian bilingual place names (this is allowed by the current Place Names Act), signage, websites, marketing and information posters, etc. To support wide usage of Võro- language or Võro-Estonian bilingual signs, websites, commercial signs, ATMs and queueing machines, message boards, etc., by private enterprises (including shops, offices, banks, health care and service enterprises). 5. To support and encourage Võro-language culture, literature, theatre, filmmaking, and folklore. To support the establishment of at least one professional theatre with a permanently Võro-language repertoire on the territory of Vana-Võromaa. To support cultural centres, village community centres, associations, choirs, folk and pop music groups and others to conduct cultural and civic life in the Võro language. 6. To acknowledge and pay salary premiums for state or municipality employees (teachers, civil servants, police, physicians, cultural workers, scientists, etc.) who understand the Võro language and use it daily in their work. To encourage private enterprises to do likewise for the support of the Võro language. 7. If some laws must be amended to implement the measures to support the Võro language, then this must be done.  Eesti keeles / Allpuul ka võro keelen / Below also in English I VÕROKESTE KONGRESSI KESKKONNAHOIU EELNÕU Võrus 22. aprillil 2023 1. Võrokese jaoks on oma maa kui jumalaist ja esivanemate käest saadud ja tööga hoitud looduse osa, mis tuleb puhtalt ja tervelt üle anda tulevastele põlvedele. 2. Võrokene arvestab kõigi oma tegemiste juures praeguste inimeste ja järeltulijatega. 3. Võrokesed tunnistavad, et loodus ei ole ressursikogu, vaid on hingestatud ja omaenda väärtusega ning seepärast ka õiguste kandja. Võrokesed ku põlisrahvas liituvad looduse õiguse tunnustamise liikumisega. 4. Võroke hoiab oma keskkonda, kasutab kokkuhoidlikult seda, mida vaja, ei raiska loodusvarasid. – Võrokesel on õigus hoida oma elukeskkond puhas mürkidest, prügist, mürast ja kunstvalgusest. – Võrokene hindab vett ja hoiab vee puhta – allikad, kaevud, ojad, tiigid, jõed ja järved. Ei raiska vett. – Võrokesel on soov, vajadus ja õigus kasvatada mahesööki. Vaata ka Rohelisem Põlvamaa, Võrumaa mahekokkulepe jms. 5. Võrokesel on soov ja õigus majandada metsi kestlikult, tulevikku silmas pidades, heaperemehelikult ja otsustada oma kogukonnametsade saatuse üle koos kogukonnaga. Hea metsamajanduse põhimõtteid vaata siit:  Hea metsamajanduse põhimõtted 1) ristipuud, ristimetsad ja muud pühapaigad metsades jäävad puutumata raietest ja muust tegevusest, mis neid kahjustavad; 2) valdav osa metsatöödest tehakse talvel, võimalusel lume ja külmunud maaga; 3) kevad-suvisel ajal, mil linnud pesitsevad ja loomadel on pojad, ei tööta metsas mitte ükski langetus- ega väljaveotraktor, ei mootorsaag ega võsasaag; 4) eelistatakse püsimetsamajandust ja väikesemahulisi valikraieid; 5) kui lageraieid ka tehakse, siis lageraielangid on väikesed, mitte suuremad kui 1 ha; 6) metsa jäetakse alles jämedaid (diameeter rinnakõrgusel üle 20 cm) kuivi puid ja jämedaid lamapuid vähemalt 20...30 tm/ha, eeldusel et selliseid puid on, sest need on hädavajalikud rähnidele (üraskite kõige suuremad looduslikud vaenlased) ja teistele metsaliikidele; 7) asulate lähiümbruse ja muid kohalike kogukondade jaoks olulisi metsi majandatakse lisaks hooldusraietele veel ainult valik- ja turberaietega, lageraieid ei tehta; kohalikud kogukonnad ise ütlevad, kui kaugele ulatub asulate lähiümbrus ja millised on kogukondade jaoks muud olulised metsad; 8) kui on plaan metsa raiuda kinnistu või maaüksuse piiri lähedal või kui plaanitakse metsamaterjali välja vedada läbi kellegi teise maa, siis kindlasti enne raiega alustamist võetakse ühendust piirinaabri(te)ga, kelle maade lähedal raiet kavandatakse, ja maaomanikega, kelle maadel kavandatakse metsamaterjali vedu. 6. Kui võrokeste kombed, kirjutamata seadused maa, metsa ja muu keskkonna hoidmisel erinevad riigi seadustest, siis tuleb arvestada võrokeste kui põlisrahva traditsiooniliste seadustega (mis on kirjas rahvaluules, vanasõnades, rahvatarkustes ja mälestustes). 7. Võrokene otsustab Vana-Võromaa maavarade ja maa kasutamise üle. Kui peetakse vajalikuks mingit maavara välja kaevata, siis kasumist suurem osa peab saama võrokestele. Vastavalt sellele, mida plaanitakse, räägitakse asi läbi nende võrokestega, keda see puudutab. Suurt osa võrokesi puudutavate asjade otsustamiseks peab saama Võrokeste kongressi vanemate kogu nõusoleku. 8. Kui võrokestega kokkuleppele ei saada, siis Vana-Võromaale ei saa teha riiklikke rajatisi, mis kahjustavad põlise rahva elukeskkonda ja tervist. 9. Loomapidamine ja põllumajandus Vanal-Võromaal võib käia põliste kommete kohaselt. 10. Kui nende punktide täitmiseks tuleb mõnda seadust muuta, siis tuleb seda teha.  I VÕROKÕISI KONGRESSI KESKKUNNA HOITMISÕ OTSUS Võrol 22. mahlakuu pääväl 2023 1. Võrokõnõ kaes umma maad ku jumalist ja edevanõmbidõ käest saadut ni tüüga haritut luudusõ ossa, miä om vaia üle anda’ puhtalt ja tervehe tulõvaidsilõ põlvilõ. 2. Võrokõnõ arvõstas kõiki ummi tegemiisi man täämbädse ao inemiisi ja perrätulõjidõga. 3. Võrokõsõ’ tunnistasõ’, et luudus olõ-õi ressursikogo, a om umahindä hinge ja väärtüsega ja tuuperäst ka õiguisi kandja. Võrokõsõ’ ku põlisrahvas liitüse’ luudusõ õigusõ tunnistamisõ liikmisõga. 4. Võrokõnõ hoit umma keskkunda, pruuk jao perrä tuud, midä vaia, ei raiska’ luudusvarra. – Võrokõsõl om õigus hoita’ uma keskkund puhas kihvtest, prügüst, müräst, kunstvalgusõst. – Võrokõnõ hindas vett ja hoit vii puhta – lätte’, kao’, uja’, lumbi’, jõõ’, järve’. Ei raiska’ vett. – Võrokõsõl om suuv, vajadus ja õigus kasvata’ mahhesüüki. Kae’ ka Rohilidsõmb Põlvamaa, Võromaa mahhekokkolepe’ jms. 5. Võrokõsõl om suuv ja õigus majanda’ mõtsa kestvähe, tulõvikku kaiõn, hääperemeheligult ni otsusta’ ummi kogokunnamõtso saatusõ üle üten kogokunnaga. Hää mõtsamajandamisõ põhimõttiid kae’ tast: Hää mõtsandusõ alosmõttõ’ 1) ristipuu’, ristimõtsa’ ja muu’ pühäpaiga’ mõtsun jääse’ putmalda’ ragomiisist ja muust tegevüsest, miä nailõ kahjo tegevä’; 2) inämbjago mõtsatöist tetäs talvõl, võimalusõl lumõ ja külmänü maaga;  3) keväjädsel ja suvitsõl aol, ku tsirgu’ omma’ pessi pääl ja eläjil omma’ puja’, ei tüütä’ mõtsan mitte ütski mõtsalõikamiskombain ei vällävidämisemassin, ei moodorsaag ei võsasaag; 4) parõmbas peetäs püsümõtsamajandust ja väikun mahun sortvat ragomist; 5) kui lakõsragomist ka tetäs, sõs väiku langiga, miä olõ-õi suurõmb ku 1 ha; 6) mõtsa jätetäs alalõ jämmit (diamiitre rõnnakorgudsõlt päält 20 cm) kuivi puid ja jämmit lamapuid vähämbält 20…30 tm/ha, juhul ku säändsit puid om, selle et neo omma hädätarvilidse’ hähnele (jüräskide kõgõ suurõmba’ luuduslidsõ’ vaindladsõ’), tõisilõ tsirgõlõ ja mõtsan elävile liigele; 7) külli, alõvidõ ja liino lähküisi mõtso ja ja muid paigapäälitside kogokundõ jaos tähtsit mõtso majandõdas lisas hoolõragomisõlõ viil õnnõ sortva ragomisõga ja mitmõn jaon ragomisõga, lakõsragomist noin mõtson ei tetä’; paigapäälidse’ kogokunna’ esi’ ütlese’, ku kavvõdahe küünüse’ külli, alõvidõ ja liino lähküdse’ mõtsa’ ja kon omma’ kogokundõ jaos muu’ tähtsä’ mõtsa’; 8) ku om plaan mõtsa rako’ kinnistü vai maatükü piiri lähkün vai ku plaanitas mõtsamatõrjaali vällä vitä’ läbi kinkagi tõsõ maa, sõs kimmähe kõnõldas inne ragomisõ alostamist läbi piirirahvaga, mink maiõ lähkün ragomist plaanitas, ja maaumanikkõga, kink maiõ pääl plaanitas mõtsamatõrjaali vidämist; 6. Ku võrokõsõ kombõ’, kirotamalda’ säädüse’ maa, mõtsa ja muu keskkunna hoitmisõl omma’ tõistõ riigi säädüsest, sis tulõ arvõsta’ võrokõisi ku põlisrahva traditsiooniliidsi säädüisiga (miä omma’ kirän rahvaluulõn, vanonsõnon, rahva tarkuisin ja meelen). 7. Võrokõnõ otsustas Vana-Võromaa maavarro ja maa pruukmisõ üle. Ku peetäs vajaligus määnestki maavarra vällä kaiba’, sis kasumist suurõmb osa piät saama võrokõisilõ. Vastavalt toolõ, midä plaanitas, kõnõldas asi läbi noidõ võrokõisiga, kedä tuu pututas. Suurt ossa võrokõisi pututavidõ asjo otsustamisõs piät saama Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo nõunolõgi. 8. Kui võrokõisiga kokkolepele ei saia’, sis Vanalõ-Võromaalõ ei saa’ tetä’ riiklikkõ rajatiisi, miä häötäse’ põlidsõ rahva elokeskkunda, tervüst. 9. Eläjä- ja põllupidämine Vanal-Võromaal või kävvü’ põlitsidõ kombidõ perrä. 10. Ku naidõ punktõ täütmises tulõ muuta’ mõnt säädüst, sõs tulõ tuud tetä’.  DECISION OF THE 1ST CONGRESS OF THE VÕRO PEOPLE ON PROTECTING THE ENVIRONMENT Adopted in the town of Võro, on 22 April, 2023 1. The Võro people regard their land as a divine part of nature that has been received from ancestors and has been culSvated with work, which must be passed on to next generaSons in a clean and healthy condiSon. 2. The Võro people take in all their ac[vi[es into account the people of the present as well as the future. 3. The Võro people recognise that nature is not an aggrega[on of resources, but has its own soul and inherent value, and hence is also a holder of rights. As Indigenous people, the Võro people join the movement of recognising the rights of nature. 4. The Võro people protect their environment, use moderately what is needed, do not waste natural resources. - The Võro people have a right to protect their environment from poisons, waste, noise and ar[ficial light. - The Võro people value water and keep the water clean – springs, wells, brooks, puddles, rivers, lakes. We do not waste water. - The Võro people have a wish, need and right to grow organic food. 5. The Võro people have a wish and right to manage forests in a sustainable, forward- looking, and responsible way, and decide about the fate of their communal forests together with the community. For that, the Võro people will follow principles of good forest management. 1) Cross-trees, cross-forests and other sacred sites in forests will remain untouched by forest-felling and other ac[vi[es that harm them; 2) Most forest works are done in winter, when possible with snow and frozen earth; 3) In spring and summer, when birds are nes[ng and animals have offspring, no harvesters or forwarders, neither chainsaws nor clearing saws operate in forests; 4) Con[nuous cover forestry and small-scale selec[on cueng is preferred; 5) If clearcueng is prac[ced, then clearcueng areas are small, no larger than 1 hectare;  6) Thick (diameter at breast height over 20 cm) dry trees and thick fallen trees at least 20-30 m3/ha are lef in the forest, assuming that such trees exist, because they are essen[al for woodpeckers (biggest natural enemies of bark beetles) and other forest species; 7) Forests near urban sehlements and other forests important for local communi[es are managed in addi[on to maintenance cueng only with selec[on cueng and regenera[on cueng, no clearcueng is prac[ced; local communi[es themselves say how far the near proximity of urban sehlements extend, and what are the other important forests for communi[es; 8) If there is a plan to fell forest near the border of a land plot, or if it is planned to move out forest material through someone else’s land, then before ini[a[ng felling, contact is established with border neighbours, near whose plots felling is planned, and with landowners, on whose lands the transport of forest material is planned. 6. If the customs and unwrihen laws of the Võro people about the protec[on of lands, forests and other environment differ from state laws, the tradi[onal laws of the Võro people (as represented in folklore, proverbs, tradi[onal knowledge and collec[ve memory) as Indigenous people must be taken into account. 7. The Võro people decide about the usage of Vana-Võromaa’s natural resources and lands. If it is deemed necessary to extract some natural resource, then the majority of the profits must stay with the Võro people. Depending on what is planned, the Võro people affected by the ac[on are consulted with. In the decision-making of a significant part of decisions affec[ng the Võro people, the consent of the Council of Elders of the Congress of the Võro people must be obtained. 8. If the consent of the Võro people is not obtained, the state cannot use the land for na[onal projects, which would destroy the living environment and health of the Indigenous people. 9. Farming and animal husbandry in Vana-Võromaa can be conducted according to the tradi[ons of the Indigenous people. 10. If some laws must be amended to implement these points, then this must be done.  Võrokesed Võrokeste lipp Vana-Võromaa Võru keele levik Võrokesed on Vana-Võromaa põlisrahvas. Võrokeste oma põliskeel on võru keel. Võrokesed on üks läänemeresoome rahvaid. Võrokeste lähemad hõimurahvad on setod, eestlased, liivlased, vadjalased ja soomlased. Keele poolest on võrokesed kõige lähemad setodega, kultuuri poolest aga lõunapoolsete eestlastega. Võro keel on pärit läänemeresoome keelte lõunaeesti rühmast, mida peetakse keeleteaduse, ajaloo ja arheoloogia andmetel läänemeresoome keelte vanimaks eraldi haruks. Ka geneetikauuringute järgi on võru keelt kõnelev rahvas oma geenide poolest endast põhja pool elavaist eestlasteist selgelt eristuv etniline rühm. Vana-Võromaa on Lõuna-Eesti ajalooline maakond ning võrokeste põline maa ja keeleala. See koosneb kaheksast kihelkonnast: Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste ja Vastseliina kihelkonnast. Võrokesed ja nende esivanemad on sellel maal elanud tuhandeid aastaid. Tänapäeval on Vana-Võromaa jagatud kolme Eesti maakonna, Võru, Põlva ja Valga maakonna vahel. Paljud võrokesed on rännanud mujale Eestisse, peamiselt suurematesse linnadesse Tallinna ja Tartusse. Varemalt on võrokesi peetud enamasti üheks eesti rahva osaks või allrahvuseks ja võru keelt üheks eesti murdeks. Selline arvamus on Eesti ühiskonnas küllalt levinud veel tänapäevalgi. Võrokestel on siiski olnud mitusada aastat oma vana kirjakeel – lõunaeesti ehk tartu kirjakeel. See oli Vana- Võromaal nii kooli, kiriku kui kohtu keeleks ja aitas võru keelel läbi sajandite säilida. 19. sajandil algas eesti rahvuslik liikumine. Selle keeleks sai eesti keel. Nii võru keel kui võrokeste oma vana lõunaeesti kirjakeel jäid selle varju ja jäeti Eesti ühiskonnas kõrvale. Sellest ajast peale ongi Eestis võru keel olnud kõrvaline ja murde staatuses. Nii on ka võrokesi selle taustal nii Eesti ühiskonnas kui laiemaltki peamiselt nähtud kui kõigest üht eestlaste etnograafilist ja murdelist rühma, mitte kui Vana- Võromaa põlisrahvast. Tänapäeval peetakse võru keelt siiski enamasti omaette keeleks (ISO keelekood vro). Võru keele ja kultuuri arendamiseks on 1995. aastal loodud riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut. Võru keelele om loodud oma tänapäevane kirjakeel, on arendatud võrukeelset kirjandust, keeletehnoloogiat, õppematerjale, kooli- ja lasteaiaõpetust ning muud keele revitaliseerimis- ja arendustööd, mida Eesti riik on mõõdukalt toetanud. Siiski ei ole Eesti riik seejuures ikka veel võru keelt kui eraldi keelt tunnustanud, kuigi võrokesed on seda aastakümneid taotlenud. Samuti ei tunnusta riik siiani ka võrokesi kui põlisrahvast. Seepärast läheb keele päästmis- ja arendustöö ning selleks vajalik Vana-Võromaa piirkonna, rahva ja keele prestiiži tõstmine raskelt ja saab tõsiseid tagasilööke. Haridussüsteemis ja mujal ühiskonnaelus on võru keel jäetud väga marginaalseks. Seal valitseb täielikult riigikeel eesti keel. Selle kõrval on tähtsal kohal ka võõrkeeled, põhiliselt inglise ja vene keel. Võru keel on nendega võrreldes isegi omal põlisel keelealal täiesti marginaliseeritud. Lisaks toimub võrokeste suur väljaränne Vana-Võromaalt Eesti suurematesse linnadesse. Kõige selle tõttu on võrokeste hulgas juba aastakümneid käimas keelevahetus võru keelelt eesti keelele. Et võrokeste identiteedi põhialuseks on väga selgelt võru keel, siis väheneb keelevahetusega ka võrokeste arv. Võrokesi arvatakse olevat 70 000 ringis, seda nii erinevate hinnangute kui Eesti rahvaloenduste võru keele oskuse andmete järgi. Samal ajal on keelevahetuse tõttu jäänud võrukeelseid peresid ja lapsi järjest vähemaks. Isegi nii väheks, et praegu on teada ainult kümmekond peret, kus lastega ainult võru keelt räägitakse ja kõigest paarkümmend last, kel võru keel on esimeseks keeleks. Nii on võru keele ja rahva püsimine tänapäeval väga suures ohus. Lisaks ehitab Eesti riik Vana-Võromaa südamesse, otse võrokeste pealinna Võru külje alla vastu võru rahva tahtmist suurt militaarala. Eesti riigi- ja erametsafirmad on aastaid teinud Vana-Võromaa metsades loodust ja liigilist mitmekesisust kahjustavat üleraiet. Seda ka inimeste elukohtade lähedal ja isegi looduskaitsealadel. Raiete all kannatavad võrokeste pühad ristimetsad ja muud looduslikud pühapaigad. Keele kõrval on võrokeste identiteedi tähtis osa ka traditsiooniline ja looduslähedane eluviis. Võrokeste suitsusaun ja sellega seotud kombed on kantud UNESCO ülemaailmsesse kultuuripärandi nimekirja. Nii võrokeste keel kui elukeskkond ja traditsiooniline eluviis on praegu tõsises ohus. I Võrokõisi kongress peeti 2023. aasta aprillis. Sinna kokkutulnud saadikud Vana-Võromaa kõigist kihelkondadest deklareerisid, et võru keel on Eesti põline piirkonnakeel ja võrokesed Vana-Võromaa ja seeläbi Eesti Vabariigi põlisrahvas. Kongressil tõdeti, et võrokeste keel, kultuur ja elukeskkond on ohus. Sealsamas deklareeriti võrokeste õigust hoida oma keele, kultuuri ja elukeskkonda ja nende üle ise otsustada. Võrokesed valisid kongressil oma esinduskogu, 11-liikmelise Võrokeste kongressi vanemate kogu. Järgmine võrokeste kongress kutsutakse kokko nelja aasta pärast, või ku vaja, siis enne. Kongresside vahel töötab kongressi otsuste täideviimise heaks, peab kõnelusi ja esindab võru rahvast Võrokeste kongressi vanemate kogu. Võrokeste kongressi otsused võru keele, kultuuri ja hariduse ning võrokeste enesemääratlemise ja elukeskkonna kohta leiab kongressi kodulehelt vorokongress.ee. Võrokeste tähtsaid veebilehti Võru Instituut – wi.ee Võro Selts VKKF – voroselts.ee Võrokeste kongress – vorokongress.ee Võrukeelne Vikipeedia – fiu-vro.wikipedia.org Vana-Võromaa ja võru keele portaal – umakiil.eu Võru keele masintõlge – neurotolge.ee Võru keele sünteeshääled – neurokone.ee Võru keele FB-rühm – facebook.com/groups/421631001227096 Võru keel Ethnologue'i andmebaasis – ethnologue.com/language/vro/ Võru-eesti-võru veebisõnaraamat – synaq.org Võrukeelsed audioraamatud ja -tekstid – helüait.ee Võrukeelne ajaleht – umaleht.ee