Vastus

Riigikantselei Teie 26.05.2023 nr 2-5/23-01063 [email protected] Meie 07.06.2023 nr 1-12/820-2 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) Kultuuriministeerium teeb ettepaneku mitte toetada Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE). 1. Eelnõu punktiga 1 soovitakse Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ka ERR) programmide arvu vähendada. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „… oleks vaja juba täna mõelda, kas seaduses vormistatud kohustuslik nõue, toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi on mõistlik. Esiteks võib seaduses sätestatud kohustuslik nõue mõjuda programmi kvaliteedile, kui seoses koroonakriisiga tekib vajadus puuduvate töötajate järele, mis omakorda nõuaks jälle täiendavat lisaraha. Teiseks ei ole välistatud ka võimalus, et lisaks koroonakriisile võib lisanduda veel ka majanduskriis mingis teises vormingus. Ettenägelik oleks seaduse tasandil jätta Rahvusringhäälingul endal võimalus otsustada nii teleprogrammide kui raadioprogrammide arvu üle, kas või ajutises vormis. Juhin tähelepanu, et eelmärgitud seadusemuudatus ei piira praeguse arvu juures olevate programmide edastust, vaid annab võimaluse operatiivselt reageerida ja tulla toime muutunud majanduslikus olukorras.“ Kehtiva seaduse § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab ERR vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Eelnõu autor läheneb ERR-i programmidele ainult majanduslikust aspektist, kuid viidatud võimalike kriiside puhul tuleb veelgi olulisemaks lugeda ERR-i ühiskondlikku rolli, mille üks väga oluline osa on kogu Eesti elanikkonna informeerimine. Meediauuringud näitavad, et venekeelse elanikkonna jaoks on Raadio 4 ja ETV+ väga olulised ja usaldusväärsed infoallikad. Seega on kriiside puhul lisaks eestikeelse elanikkonna informeerimiseks vajalike tele- ja raadioprogrammide edastamisele oluline ka venekeelsete programmide olemasolu. Kriisiolukorrast tingitud erakorralisi kulusid on võimalik järsult vähendada ilma, et programmide arvu vähendataks üheni. Seda saab vajaduse korral teha, kui vähendada originaalsaadete tootmist ja piirata hankeprogrammi ostu. 2. Eelnõu punktiga 2 soovitakse lisada seadusesse poliitilise tasakaalustatuse nõue. Kehtiva seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et ERR-i saated peavad olema poliitiliselt tasakaalustatud. Erilise tähelepanu all on võrdsete võimaluste tagamine aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Valimiste kajastamise reeglid kehtestab nõukogu. Märgime siinjuures, et auditooriumiuuringute kohaselt on ERR seda ülesannet aja jooksul hästi täitnud. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 3. Eelnõu punktides 3 ja 4 sätestatakse kõlblikkuse ja seadustikkuse tagamine ning vastulause esitamise õigus. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 2 lõike 2 kohaselt rakendatakse seaduses reguleerimata küsimustes meediateenuste seaduses meediateenuse osutaja ning teistes õigusaktides ERR-i tegevuse kohta sätestatut. Märgime, et eelnõuga lisatavad reeglid on sätestatud meediateenuste seaduse §-des 19 ja 20. 4. Eelnõu punktiga 5 soovitakse seadusesse lisada televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang. Märgime, et see säte ei ole kooskõlas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikliga 14, mis nõuab liikmesriigilt läbipaistvate protseduuride sätestamist juhul, kui otsustatakse kehtestada ainuõiguste kasutamise piirang ning lisaks teatud kooskõlastusprotseduuride läbimist liikmesriikide tasandil. Samuti märgime, et sellise regulatsiooni loomine eeldab laiemat arutelu ja mõjude hindamist, sest puudutab nii meediateenuste osutajaid kui ka auditooriumi. 5. Eelnõu punkti 6 selgituste kohaselt soovitakse luua ERR-i esmane sisekontroll, et tagada seaduse nõuetekohane täitmine. Selleks määratletakse seaduse tasandil vastutavad toimetajad ning kaotatakse ära eetikanõuniku koht (eelnõu p-d 21 ja 22). Märgime, et sisekontrolli süsteem on sätestatud seaduse 3. peatükis. Eetikanõuniku koha kaotamine on vastuolus avalik-õigusliku meedia järelevalve printsiipidega – eetikanõunik jälgib ERR-i tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi ERR-i saate või programmi sisu kohta esitatud vastulaused ja vaidlustused ning jälgib programmi tasakaalustatust. Seda ülesannet ei saa delegeerida (vastutavatele) toimetajatele ega ka mitte nõukogule. 6. Eelnõu punktides 7–20 toodud muudatuste kohaselt soovitakse ERR-i nõukogu ja juhatust puudutav regulatsioon viia kooskõlla äriseadustiku regulatsiooniga. Samas jääb arusaamatuks, miks avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganeid puudutav peaks tuginema äriseadustiku regulatsioonile. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõike 4 kohaselt nähakse avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus ette seadusega, mida ongi ERR-i tegevust reguleerivas seaduses tehtud ning arvestatud avalik-õigusliku juriidilise isiku olemust ja erisusi. Muu hulgas on juhtimise kohta käiva eriregulatsiooni puhul arvestatud avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni sõltumatust kindlustavate tagatistega (seaduses ettenähtud alused, millal on võimalik tagasi kutsuda juhatuse esimees). Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks kehtivat regulatsiooni muuta. Märgime siinjuures, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2023–2027 on ühe ülesandena ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse uuendamine ja ERR-i senise rahastusmudeli analüüsimine (vt p 8.1.4). Eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja edasise eelnõu koostamise raames on võimalik senine regulatsioon põhjalikult üle vaadata ning põhjendatud juhtudel ka teatud regulatsiooni eelneva analüüsi tulemusena muuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Andres Jõesaar 628 2338, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]