Kultuuriministeerium Teie 12.05.2023 nr 1-11/735-1
Meie 02.06.2023 nr 5-1/140-1
Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) järgmiste märkuste ja ettepanekutega.
VTK-s esitatud probleemid ja kitsaskohad on väga aktuaalsed, mistõttu on positiivne, et need
pälvivad tähelepanu. Kohalikku omavalitsust (edaspidi KOV) puudutab VTK-s enim
spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine.
Spordiseaduse ja korrakaitseseaduse (edaspidi KORS) regulatsioon ning KOVi võimalus
kehtestada KORSi alusel spordivõistlusele kui avalikule üritusele erireeglid, tekitab ilmselt
spordiürituste korraldajates segadust, mistõttu on spordiürituste korraldamise nõuete
ajakohastamine igati vajalik ja põhjendatud. Leiame siiski, et VTK-s ei ole piisavalt pööratud
tähelepanu tegelikult segadust tekitavatele asjaoludele ega analüüsitud kõiki aspekte. Ka VTK
p 5.4 viitab, et sellel teemal eraldi uuringuid tehtud ei ole ning murega on tegeletud eeskätt
Kultuuriministeeriumi poole pöördunud spordialaliitude palvel.
VTK-s osundatakse praktilisele murekohale, et KORSi alusel kehtestatud spordiürituse
korraldamise nõuded on KOVide lõikes väga erinevalt sõnastatud. Ühed KOVid sätestavad, et
spordiürituste korraldamise nõuded sätestab spordiseadus, andes mõista, et muude,
spordiseaduses nimetamata spordiürituste jaoks lube vaja ei ole. Teistes KOVides on
kehtestatud spordiseaduses nimetamata spordiüritustele reeglid vastava KOVi õigusaktiga. Nt
Tallinna linnas on need reeglid kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 26. mai 2014 määrusega
nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord“ (edaspidi Tallinna
ürituste kord). Lisaks on VTK-s leitud, et loa nõue spordiseaduses kehtestatud spordialadele on
ebaproportsionaalselt karm.
Eeltoodust tulenevalt on Kultuuriministeerium võtnud eesmärgiks loobuda loa taotlemise
nõudest spordialadele, milles ei ole praktikas probleeme, kuid mis praegu luba nõuavad ning
sätestada nendele spordialadele ürituse korraldamiseks PPA teavitamise nõue. Loakohustuse
alla soovitakse viia mootorispordiüritused, kus on praktikas turvalisusega probleeme olnud ja
kus riskid on suuremad. Lisaks mootorispordiüritustele peavad edaspidi luba taotlema
kõrgendatud turvanõuetega üritused, s.o üritused, kus toimub liikluse ümberkorraldamine; kus
pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük (v.a üritus, mis toimub alalise
müügikohaga siseruumis); mida peetakse ehitises või kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või
õhuruumis; mille pidamisel kasutatakse ajutist ehitist (nt tribüün, lava, suuremõõtmeline telk
või konstruktsioon) või muud inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat lisainventari või mille
pidamisel kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid.
Peamise regulatiivse võimalusena on leitud muuta spordiseaduse 3. peatükki, kuid tähelepanuta
on jäetud KORSi regulatsioon ning selle muutmise vajadus. Kui KORSi regulatsioon jääb
kehtima, siis jääb KOVidele jätkuvalt õigus kehtestada enda regulatsioon nendele
_____________________________________________________________________________________________________
Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001
10119 Tallinn www.elvl.ee
[email protected]
Estonia
spordiüritustele, millele spordiseadus ei laiene, mistõttu jääb segadus loa liikide, tingimuste,
nõuete osas.
VTKd võib mõista nii, et edaspidi saab nt linna tänavatel korraldatav jooksuvõistlus, millega
kaasneb liikluse ümberkorraldamine, spordiürituse loa. Ebaselgeks jääb, kas
liiklushäiringuga (nt kõnniteel peetud jooksuvõitlused, mis ei eelda liikluse
ümberkorraldamist, aga võivad häirida kaasliiklejaid – jalakäijaid, jalgrattureid)
jooksuvõistlus saab avaliku ürituse loa, kui KOVi ürituste kord seda nii reguleerib? Kas
nt maastikukaitsealal asuval terviserajal peetava jalgrattavõistluse korraldamiseks piisab
edaspidi registreeringust PPAs või selleks tuleb ka avaliku ürituse luba väljastada?
Seega probleem on tegelikult üsna suur, kuid selle lahendamine vajab laiemat analüüsi ning
üksnes spordiseaduse muutmisest VTK-s esitatud kujul ei piisa. Hinnata tuleb ka KORSi
muutmise vajadust ning näiteks on tähelepanuta jäetud keskkonnaalase mõjuga üritused.
Väga palju võistlusi korraldatakse looduskaitsealadel (sh terviserajad Nõmme-Mustamäe
maastikukaitsealal, Pirita jõeoru maastikukaitseala, Merimetsa roheala) ja kaitsealustes
parkides (Kadrioru park, Löwenruh' park jt). Nimetatud aladel tuleb võistluste korraldamisel
arvestada juba täna osalejate hulgaga, seejuures sõltub osalejatele kehtestatud piirmäär
kaitsealast, kaitseala ja selle regulatsiooni kehtestajast (riik vs KOV) ja loa taotluse
menetlusring sõltub kaitseala valitsejast.
Näiteks Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määruse nr 28 „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala
kaitse-eeskiri“ § 5 lg 1 p 4 kohaselt on lubatud kaitsealal kuni 300 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas, välja
arvatud rahvaürituse korraldamine Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul.
Kuusiku metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsas on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse
korraldamine. Suurema hulgaga ürituse korraldamiseks on vajalik kaitseala valitseja, so riigi
Keskkonnaameti luba (vt § 3 ja § 5 lg 2 p-d 1 ja 2). Rattaürituse korraldamiseks on vaja aga ala
valitseja luba sõltumata osalejate arvust.
Merimetsa roheala on kaitse alla võetud Tallinna Linnavolikogu 06.07.2017 määrusega nr 6,
millest nähtuvalt rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes
kaitseala valitseja, so Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul (vt § 3 ja § 4 lg 2).
Kaitsealuste parkide kasutust reguleerib Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64
„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“, mille § 5 kohaselt on pargis
lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine ning rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes riigi Keskkonnameti nõusolekul.
Eeltoodust nähtub, et rahvaspordiüritustele sätestatud piirangud ei tulene ainult
spordiseadusest, KORSist ega KOVi kehtestatud õigusaktidest, vaid see regulatsioon on
oluliselt laiem.
Keskkonnakriteeriumi hindamine on ka seetõttu oluline, et selle tulemusena laieneb sihtrühm
ja VTK mõju. PPAle ei piisa ürituse registreerimisel üksi ürituse korraldaja teatest, vaid PPA
peab kindlasti kontrollima muuhulgas sedagi, kas ürituse korraldamiseks on vaja nt riigi
Keskkonnaameti nõusolekut või mitte. VTK tulemusena valmiv muudatus mõjutab aga otseselt
ka spordiürituste korraldajaid. Nt Tallinna linn menetleb avalike, sh spordiürituste lubade
taotlusi Tallinna avalike kogunemiste infosüsteemis AKIS. Üksi 01.01.-25.05.2023 esitati 73
sportliku avaliku ürituse taotlust ning samal perioodil toimus kokku 51 sportlikku üritust (vaata
lisa, andmed on avalikult kättesaadavad ka https://akis.tallinn.ee/). Täna on Tallinna linnas loa
taotluse menetlemise süsteem selline, et spordiürituse korraldaja esitab taotluse Tallinna
linnale, kes vajadusel kaasab ise riigi Keskkonnaameti, PPA, pääste jm vajalikud riigi- ja
Tallinna linna enda asutused. Kui kaotada nõue saada KOVilt luba ürituse korraldamiseks,
siis peab ürituse korraldaja edaspidi suhtlema iga asutusega ise.
Kui spordiürituse korraldamiseks piirduda edaspidi registreeringuga PPA juures, siis
tuleb arvestada ka, et nt Tallinna ürituste mahu juures hakkavad need kergliiklusteedel,
spordiradadel ja parkides topelt olema, sest koht ei ole broneeritud või hakkavad segama
seal toimuvat loaga avalikku üritust. Tallinna linna kogemuse põhja võib öelda, et hetkel on
olnud võimalik suunata sportlike avalike ürituste aegu ja asukohti ning sellega kattuvusi vältida.
Ka avaliku koosoleku korraldamise ja pidamise nõudeid1 ei saa üks ühele üle võtta, sest avaliku
koosoleku iseloom ei kattu sportliku avaliku üritusega, millega paratamatult kaasneb alati
vähemalt liiklushäiring ning selliste ürituste koordineerimatu lubamisega linnaruumi kaasneb
paratamatult ka linlaste pahameel.
Eeltoodut kokku võttes on kahtlemata oluline spordiürituste korraldamise nõudeid
ajakohastada. Oleme aga seisukohal, et see teema vajab põhjalikumat analüüsi. Arvestades
Tallinna linnas korraldatavate spordiürituste ja sportlike avalike ürituste hulka, on mh Tallinna
linn avaldanud valmisolekut oma kogemuse põhjal panustada analüüsi ning kaasa mõtlema uute
tingimuste ja nõuete sõnastamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor
Lisa: 01.01-25.05.2023 Tallinnas toimuvad spordiüritused ja sportlikku laadi avalikud üritused
1
KORS § 67 kohaselt tuleb avalikust koosolekust samuti teavitada PPA-d.