Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.06.2023 kehtiv kuni 15.06.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Meie 19.06.2023 nr 15-8/4400 [email protected] KSH programmi uuendamine Austatud härra Michal Ilmnenud on vajadus uuendada ja täpsustada Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi Riigikohtu poolt tühistatud Pärnumaa Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas uue planeeringulahenduse koostamisega seotud mõjude hindamiseks. Pöördume keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (31.12.2011 redaktsioon) § 36 lg 3 alusel, et küsida Teie seisukohta uuendatava ja täpsustatava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi sisu osas (lisa). Käesolev pöördumine ei puuduta heakskiidetud KSH aruannet osas, mille tulemusi on arvestatud tänaseks jätkuvalt kehtivate Harju ja Rapla maakonnaplaneeringute ning osaliselt kehtiva Pärnu maakonnaplaneeringu lahenduse koostamisel. Planeerimismenetlust on uuendatud vaid Riigikohtu poolt tühistatud osas. Seisukoha palume esitada 10 tööpäeva jooksul alates kirja saamisest. Kui Teil ei ole võimalik seisukohta esitada 10 tööpäeva jooksul või kui Te ei plaani seisukohta esitada, palume sellest esimesel võimalusel teada anda Eleri Kautlenbachile alltoodud e-posti aadressil. Taustainfo Rail Baltic raudteetrassi rajamiseks kehtestas riigihalduse minister 13.02.2018. a Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine.“. Maakonnaplaneeringu lisaks on Keskkonnaministeeriumi poolt 09.08.2017 heaks kiidetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistas kohus riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“ kehtestatud maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal). Riigikohtu otsuse järgi oli Rahandusministeeriumil valida, kas teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada Pärnu maakonnaplaneeringu tühistatud trassilõikudega seoses uus planeering vastavalt kehtivale planeerimisseadusele või uuendada vana planeerimismenetlust vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringu algatamise ajal kehtinud normidele. Rahandusministeerium valis menetluse uuendamise. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministeerium pöördus kirjadega 30.03.2021 nr 14-13/2431-1 ja 12.04.2021 nr 14- 13/2431-2 Keskkonnaministeeriumi poole ning palus nõusolekut KSH programmi uuendamiseks, kuna planeerimisel kaalutakse tühistatud lõigus uusi trassialternatiive, muutunud on planeerijad ja keskkonnamõju hindajad. Sellel hetkel keskkonnamõju hindamise metoodikas olulisi muudatusi ette ei nähtud. Keskkonnaministeerium nõustus 27.04.2021 kirjaga nr 7-15/21/1495-3 04.06.2014 heakskiidetud KSH programmi muudatuste sisseviimisega ning palus avalikkusele ja asutustele tagada juurdepääs ajakohastatud KSH programmile ning anda selge ülevaade muudatustest võrreldes heakskiidetud KSH programmiga. Koondülevaade KSH programmi muudatustest on leitav SIIT. KSH programm on leitav SIIT. Kui algne KSH programm lähtub põhimõttest, et maakonnaplaneeringu KSH raames viiakse läbi nii maakonnaplaneeringu kui eelprojekti detailsusastmes mõju hindamine ning eeldusest, et KSH protsessile ei järgne ehitusprojektide keskkonnamõju hindamist, siis käesolevaks ajaks on jõutud otsusele, et KSH uuendamisel on asjakohane keskenduda maakonnaplaneeringu eesmärgile ehk raudtee trassikoridori asukoha määramisele ja selle keskkonnamõjudele, s.h Natura 2000 võrgustikule avalduvatele mõjudele. Sellest johtuvalt maakonnaplaneeringu KSH uuendamisel parimale trassialternatiivile keskkonnamõju hindamise (KMH) tasemel hindamist ja uuringuid ei teostata. Maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt, ehitusloa menetluses, viiakse läbi KMH, mis raudtee põhiprojekti koostamisel võimaldab suuremat hindamise täpsust ja usaldusväärsust kui seda on võimalik saavutada maakonnaplaneeringu KSH raamistikus ja tuginedes esmasele eelprojektile. Eeltoodule tuginedes on vajalik uuendada ja täpsustada Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute KSH programmi Riigikohtu poolt tühistatud Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas uue planeeringulahenduse koostamisega seotud mõjude hindamiseks. KSH programmi uuendamiseks ja täpsustamiseks küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta, korraldatakse avalik väljapanek ja avalikud arutelud ning küsitakse uuendatud ja täpsustatud KSH programmile järelevalvaja heakskiitu üksnes uuendatavas ja täpsustatavas osas. Muus osas on KSH aruanne heakskiidetud ja selle osas menetlust ei avata. Peale KSH programmi heakskiitmist, KSH aruande, sh Natura aruande ja planeeringulahenduse koostamist esitatakse materjalid kooskõlastamiseks. Eeldatavalt toimub kooskõlastamine 2023 aasta III-IV kvartalis ning avalikustamine 2024 aasta I kvartalis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa 1: Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi lisa 17 2 Lisaadressaadid: Siseministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Päästeamet Muinsuskaitseamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Transpordiamet Maa-amet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandus- ja Toiduamet Riigimetsa Majandamise Keskus Pärnu Linnavalitsus Saarde Vallavalitsus Häädemeeste Vallavalitsus Eesti Keskkonnaühenduste Koda AS Eesti Energia Elering AS Elektrilevi OÜ Eesti Gaas AS MTÜ Eesti Erametsaliit Eleri Kautlenbach 5885 1327 [email protected] 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.06.2023 kehtiv kuni 15.06.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi lisa 17 Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi uuendamine ja täpsustamine KSH uuendamiseks Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas 1. Taust Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Maakonnaplaneeringu lisaks on Keskkonnaministeeriumi poolt 09.08.2017 heakskiidetud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Riigikohtu 19.05.2020 otsusega tühistati kehtestatud Pärnu maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Nimetatud planeeringuosa tühistati põhjusel, et Riigikohtu hinnangul tulnuks Luitemaa piirkonnas läbi viia Natura asjakohane hindamine ning arvestada selle tulemustega Rail Baltic raudtee trassi asukoha valimisel. Trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas raudtee trassile asukoha leidmiseks jätkatakse varasemat planeerimismenetlust ning uuendatakse Pärnu maakonnaplaneeringut ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet tühistatud trassilõikude osas. Kuna tegemist on maakonnaplaneeringu uuendamisega (varasema menetlusprotsessi jätkamisega), siis lähtutakse KSH uuendamisel Keskkonnaministeeriumi poolt 06.06.2014 heakskiidetud KSH programmist, mis oli aluseks kõigi Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilistele hindamistele. KSH uuendamisel ja täiendamisel on siiski vajalikud mõned tehnilised ja metoodilised muudatused, võrreldes algse programmiga. Rahandusministeerium pöördus kirjadega 30.03.2021 nr 14-13/2431-1 ja 12.04.2021 nr 14-13/2431-2 Keskkonnaministeeriumi poole ning palus nõusolekut KSH programmi uuendamiseks eelkõige tehnilist laadi muudatustega seotuna uute trassialternatiivide välja töötamisega, KSH protsessi osapoolte muutumisega ning täiendava Natura hindamisega. Keskkonnaministeerium nõustus 27.04.2021 kirjaga nr 7-15/21/1495-3 muudatuste sisseviimisega KSH programmi ning palus avalikkusele ja asutustele tagada juurdepääs nimetatud muudatustele. Ülevaade KSH programmi muudatustest avalikustati Rahandusministeeriumi veebilehel. Edasises protsessis on lisaks selgunud programmi uuendamise vajadus seotuna ehitusprojekti täpsusastmes läbi viidava hindamise suunamisega eraldi keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlusse. Käesolevas dokumendis esitatakse koondatult 04.06.2014 heakskiidetud KSH programmi muudatused (erisused), millest lähtutakse KSH aruande uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Käesolev erisuste kirjeldus moodustab terviku 04.06.2014 heakskiidetud KSH programmiga.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.06.2023 kehtiv kuni 15.06.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium 2. KSH protsessi osapoolte muudatused KSH uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas Ptk 3.1 Arendaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kontaktisik Andres Lindemann ja Rail Baltic Estonia OÜ, kontaktisik, Kärt Mae. Ptk 3.2 Planeeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja: Seoses maavalitsuste likvideerimisega on planeeringu koostamise korraldaja Rahandusministeerium, kontaktisik Eleri Kautlenbach. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 38 lõike 10 kohaselt on maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja Rahandusministeerium. Kehtestamise üle otsustab riigihalduse minister. Ptk 3.3 KSH koostaja ning KSH töörühm: KSH koostamist koordineerib ja ekspertrühma juhib SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (SIA ELLE). SIA ELLE kontaktid on: Vīlandes street 3-6, Riga, LV-1010, Latvia, telefon: +371 6724 2411, e-mail: [email protected]. SIA ELLE-t toetab Eestis kohalik sõsarettevõte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), kelle poolt on KSH juhtekspert Toomas Pallo, kes on litsentseeritud KMH ekspert (litsents nr KMH0090, kehtiv kuni 16.10.2029). Toomas Pallo kvalifikatsioon vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) KSH juhteksperdile seatud nõuetele. Toomas Pallol on pikaajaline (ligi 30 aastat) rahvusvaheline ja Eesti töökogemus KMH ja KSH läbiviimisel, ta on osalenud KMH ja KSH õigusaktide väljatöötamisel ning täiendamisel nii Eestis, kui ka teistes riikides ja ta on läbinud strateegilise äriarenduse kursuse ja KSH koolituse. Lisaks osaleb KSH hindamisel planeeringu koostamise konsultant on Skepast ja Puhkim OÜ (SKPK OÜ), Laki põik 2, 12919 Tallinn, +372 664 5808, [email protected]. Eksperdirühma koosseisu kuuluvad asjakohaste valdkondade spetsialistid ja eksperdid nii SIA ELLE-st, ELLE OÜ-st, SKPK OÜ-st ning teistest organisatsioonidest. Ekspertrühma juht ja juhtekspert tagavad, et kõik vajalike mõjuvaldkondade eksperdid oleksid tasemel ning oluline mõju keskkonnale saaks hinnatud. Ptk 3.5 Huvigrupid: seoses haldusreformiga on planeeritaval alal puudutatud kolm kohaliku omavalitsust: Pärnu linn, Häädemeeste vald ning Saarde vald. Planeeringu koostamisel on konsulteeritud kohalike omavalitsustega ning see jätkub kogu planeerimisprotsessi vältel. Avalikustamised toimuvad planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonide alusel. Ptk 4.1.2 Piiriülesed mõjud: Keskkonnaministeerium pöördus 29.06.2020 Läti Keskkonnabüroo (Environment State Bureau of the Republic of Latvia) poole ning teavitas riigikohtu otsusest ning riigihalduse ministri otsusest uuendada maakonnaplaneeringu menetlust. Läti vastas 24.08.2020 Keskkonnaministeeriumile ning teavitas, et ei soovi osaleda piiriüleses KSH protsessis. Eelnevast tulenevalt Lätit KSH piiriülese mõju hindamise protsessi tulevikus ei kaasata. 3. KSH metoodika muudatused KSH uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas Algne KSH programm lähtub põhimõttest, et maakonnaplaneeringu KSH raames viiakse läbi nii maakonnaplaneeringu kui eelprojekti detailsusastmes hindamine ning eeldusest, et KSH protsessile ei järgne ehitusprojektide keskkonnamõju hindamist. Käesolevaks ajaks on jõutud otsusele, et Rail Baltic raudtee ehitusprojektidele viiakse täiendavate eraldiseisvate menetlustena läbi ka keskkonnamõju hindamine (KMH). Tarbijakaitse ja Tehnilise  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.06.2023 kehtiv kuni 15.06.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Järelevalve Ameti (TTJA) 29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-002 algatati Rail Baltica raudtee ehitusprojektidele keskkonnamõju hindamine kaheksas lõigus, s.h lõigul Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir, mis hõlmab ka trassilõike 3A, 4A ja 4H. Seetõttu ei ole valitud trassialternatiivi KMH tasemel hindamise läbi viimine maakonnaplaneeringu KSH uuendamisel vajalik ega ressursikasutuselt otstarbekas. KMH tasemel hindamise läbi viimine KMH menetlusprotsessina raudtee põhiprojekti koostamisel võimaldab suuremat hindamise täpsust ja usaldusväärsust kui seda on võimalik saavutada maakonnaplaneeringu KSH raamistikus ja tuginedes esmasele eelprojektile. KSH uuendamisel on asjakohane keskenduda maakonnaplaneeringu eesmärgile ehk raudtee trassikoridori asukoha määramisele ja selle keskkonnamõjudele, s.h Natura 2000 võrgustikule avalduvatele mõjudele. Eelnevast tulenevalt ei lähtuta KSH aruande uuendamisel ja täiendamisel järgmistest KSH programmi osadest:  ptk 2 (lk 11) lause: „Lisaks asukohavariantidele analüüsitakse valitud variandi puhul tehnoloogilisi lahendusvariante raudtee ja sellega seotud rajatiste puhul.“  ptk 4 (lk 19) lõik: „Mõju hindamine on algatatud strateegilise keskkonnamõju hindamisena trassivalikute maakonnaplaneeringutele. Siiski on projekti ülesannete hulgas ette nähtud eelistataval trassialternatiivil kulgeva raudtee eelprojekti koostamine, mille rajamise ja hilisema kasutuse mõju tuleb hinnata ka eelprojekti täpsusastmes. Keskkonnamõju hindamise metoodika seisukohalt tähendab see esmalt strateegilise keskkonnamõju hindamise meetodeid kasutades eelistatuima trassivariandi valimist, millele järgneb valitud ja eelistatud variandi rakendamisega kaasneva keskkonnamõju detailne analüüs koos vajalike keskkonnamõju leevendavate meetmete (nt müratõkked, inimeste liikumisvõimaluste tagamine, ökoduktid jmt) väljatöötamisega.“  ptk 4.3 (lk 30) lause: „Uuringud viiakse läbi KMH täpsusastmes.“  Ptk 4.5 (lk 78-79) mõjude hindamine KMH täpsusastmes (peatükk tervikuna).  Ptk 4.6 (lk 80): „Esialgsed leevendavad meetmed töötatakse välja trassialternatiivide lõikes ja neid täpsustatakse eelistatud alternatiivi osas.“ KSH programmi peatükis 4 kirjeldatud metoodikat muudetakse KSH aruande uuendamisel järgmiselt: Pärnu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist uuendatakse ja täiendatakse trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku maakonnaplaneeringu täpsusastmes. KMH täpsusastmes analüüse ja uuringuid KSH raames läbi ei viida. Täiendavaid uuringuid viiakse läbi vastavalt KSH aruande uuendamise käigus selguvale vajadusele ning ulatuses, mis on vajalik aruande täiendamiseks maakonnaplaneeringu/trassialternatiivi valiku tasemel. Maakonnaplaneeringu protsessis välja valitud eelistatuimale trassialternatiivile viiakse KMH täpsusastmes hindamine läbi eraldi menetlusprotsessisina ehk raudtee ehitusprojekti KMH-na. KSH uuendamisel töötatakse välja trassilõikude leevendavad meetmed. Eelistatud alternatiivi leevendavaid meetmeid täpsustatakse vajadusel ehitusprojekti KMH raames.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.06.2023 kehtiv kuni 15.06.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium 4. Natura hindamise metoodika (ptk 4.4.2) täpsustused KSH uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas Natura 2000 hindamine hõlmab kõiki RB uue raudteejoonduse trassivalikuid riigikohtu poolt tühistatud lõigus (3A, 4A ja 4H), et teha kindlaks, kas mõnel neist on ebasoodne mõju Natura 2000 alale/aladele projekti piirkonnas. Natura hindamisega hinnatakse kavandatava tegevuse mõju (nii ehitus- kui kasutusetappi arvestades) Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Hindamine viiakse läbi, tuginedes vastavatele ajakohastele Natura 2000 hindamise rahvusvahelistele ja riiklikele juhistele. Esialgse teabe baasil on Natura 2000 võrgustiku aladeks, mille kaitse-väärtustele avalduvaid mõjusid hinnatakse, vähemalt: Luitemaa, Põhja-Liivimaa ja Kikepera linnualad; Luitemaa, Metsaääre, Reiu jõe, Uulu-Võiste, Tolkuse, Laiksaare, Nepste, Nigula, Laulaste ja Kabli loodusalad. Toodud nimekiri pole täielik ning Natura hindamine hõlmab kõiki alasid, mille puhul ei saa ebasoodsate mõjude ilmnemist välistada. Võrreldes esialgse KSH programmiga, arvestatakse Natura hindamise uuendamisel ja täiendamisel järgnevate tehniliste ja protseduuriliste muudatustega:  Natura hindamine viiakse läbi trassialternatiivide võrdluse etapis ja kõigi uute trassialternatiivide osas.  Lähtuvalt riigikohtu otsuse (3-18-529) p. 33 kaalutakse ka trassialternatiive, mis läbivad Natura alasid.  Natura hindamisel trassialternatiivide võrdluse etapis käsitletakse kõiki Natura alasid, millede puhul ei saa ebasoodsate mõjude ilmnemist välistada.  Trassialternatiivid, millel on mõju kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele, jäetakse edasisest kaalumisest välja, kui eksisteerib trassialternatiive, millel vastav mõju puudub. 5. KSH uuendamisel analüüsitavad alternatiivid Planeeringut uuendatakse ja selle alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vaid kolmele Riigikohtu poolt tühistatud lõigule (3A, 4A ja 4H), mis on vaid osa kogu valitud ja juba kehtestatud maakonnaplaneeringutega Rail Balticu trassist. Seetõttu ei hinnata täiendavas planeeringus 0-alternatiivi. Üldine raudtee rajamise võrdlus 0-alternatiiviga on juba läbi viidud. Eesmärk on hinnata alternatiivseid võimalusi teiste trassilõikudega ühendamiseks, et tagada katkematu raudtee. KSH käigus analüüsitavad trassivariandid on esitatud eraldi kaardil. Antud kaart on täienduseks KSH programmi lisale 16.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.06.2023 kehtiv kuni 15.06.2028 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Lisa 16 täiendus. Võrreldavad trassialternatiivid trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas Võrreldavad trassialternatiivid on: • Oranž; • Sinine; • Roosa; • Sinine + Kollane + Sinine; • Sinine + Kollane + Roosa; • Roosa + Kollane + Sinine.