Kiri

Saatja: Irje Möldre <[email protected]> Saadetud: 16.06.2023 17:25 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; KUM min <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; EKO koordinaator <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Gaasiliit <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Koopia: Karl Kupits <[email protected]>; Rein Vaks <[email protected]> Teema: ENMAK 2035 KSH programmi asjaomastele asutustele Manused: 17-121-03953260-1 15.06.2023 Väljaminev kiri.asice; Lisa 2 ENMAK 2035 KSH programmi Lisa 1 Tõetamm ja hindamise meetodid.xlsx Lugupeetud asjaomased asutused ! Olete saanud kliimaministri palve (manuses) esitada oma seisukohad energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile 19. juuliks. Ministeeriumi dokumendihaldussüsteemi eripära tõttu teisendada kõik dokumendid pdf formaati edastan täiendavalt algselt Exceli formaadis oleva KSH programmi lisa 2 manuses. Ühtlasi palume esitatavad seisukohad võimalusel saata energeetikaosakonna juhatajale [email protected] Lisaküsimuste korral: - seoses KSH programmiga pöörduge palun KSH juhteksperdi poole [email protected] - seoses ENMAK 2035 eesmärke ja poliitikainstrumente, tehnoloogiaid ja stsenaariume käsitleva dokumendiga pöörduge palun energeetikaosakonna juhataja poole [email protected] Ette tänades mõistva suhtumise eest ja tervitades Irje Möldre Energeetikaosakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu juuni 2023 Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö number: 23001 Tellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium KSH juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Kaile Eschebaum – Natura 2000 Antti Roose – kliima Karl Kupits – ülejäänud KSH programmi osad Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu SISUKORD LÜHENDID JA MÕISTED........................................................................................................................ 4 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 5 2 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 7 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS ...................................................................................................... 9 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................... 10 4.1 EUROOPA LIIDU ROHELINE KOKKULEPE ...................................................................................... 11 4.2 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 11 4.3 STRATEEGIA "EESTI 2035" ......................................................................................................... 11 4.4 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU .................................................................. 12 4.5 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 ......................................................................... 13 4.5.1 Elurikkus ja maastikud .............................................................................................. 14 4.5.2 Kliimamuutused .......................................................................................................... 14 4.5.3 Ringmajandus .............................................................................................................. 15 4.6 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 16 4.7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS LÄHTUVALT TÕETAMMESTR .................... 16 5 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 23 5.1 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 23 5.2 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 24 5.3 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS ............................................................................. 25 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA........................................................................................... 26 7 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 30 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ........................................................................ 32 9 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA JA PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERT .............................................................................................................. 34 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 36 LISA 1 TÕETAMM JA HINDAMISE MEETODID Lisa 2 KSH JUHTEKSPERDI PÄDEVUSE KINNITUS 9. juuni 2023 3 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu LÜHENDID JA MÕISTED EL – Euroopa Liit ENMAK 2035 – energiamajanduse arengukava aastani 2035 JuM - justiitsministeerium KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KEVAD – keskkonnavaldkonna arengukava KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium REKK – Riiklik energia- ja kliimakava VV – Vabariigi Valitsus 9. juuni 2023 4 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 1 SISSEJUHATUS Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele (edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku heaks kiita. Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist: Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 heaks kiitmisega. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja - tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest: • Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; • Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; • Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS): • arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. 9. juuni 2023 5 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu (vt täpsemalt peatükk 6 „Mõju hindamise metoodika“). Teistele valdkondadele ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule3. Programm on koostatud arvestades dokumendis „Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad“4 toodud kavandatava tegevuse kirjeldust. • ENMAK 2035 koostamise ettepanek, KSH algatamise otsus (november 2021) • Kliimaneutraalsuse stsenaariumid ja meetmed elektri, soojuse ja jahutuse, gaasi, energiatõhususe uuringutes jm analüüsid, teekaardid ENMAK 2035 ette- • ENMAK 2035 töörühmade (sept 2023 – märts 2024) tulemuste aruanded valmistus • ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad (mai 2023) • KSH programm, avalik väljapanek, avalik arutelu (august – september 2023) • ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni eelnõu (november 2024) KSH • KSH aruanne, avalik väljapanek ja avalik arutelu (märts – aprill 2024), kooskõlastused (juuni 2024) • Vabariigi Valitsuse reglemendi kohane mõjude hindamine vastavalt JuM Muud kontrollküsimustikule (märts – prill 2024) mõjud • ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni täiendused Euroopa Komisjoni soovituste alusel (märts 2024), avalikustamine (aprill 2024) ETTE- • Ettepanekud ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni täiendamiseks PANEKUD (mai 2024) Joonis 1. ENMAK 2035 ja KSH ajaline skeem. 1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021. 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. 3 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. 4 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mai 2023. 9. juuni 2023 6 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 2 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS KSH programmi koostamise ajaks ei ole veel valminud ENMAK 2035 eelnõud. KSH programmi koostamisel on lähtutud MKM poolt koostatud ENMAK 2035 eesmärkide, võimalike poliitikainstrumentide, stsenaariumite ja võimalike tehnoloogiate/meetodite kirjeldusest. ENMAK 2035 koostamise aluseks on sellel otstarbel koostatud uuringud, moodustatud töörühmade ühistöö tulemused. Seni valminud töömaterjal on koondatud energiatalgute kodulehele5. Eelkirjeldatud MKM poolt koostatud ENMAK 2035 sisu kirjeldus6 on KSH programmiga kaasas olev dokument. Alljärgnevalt on toodud selle lühiülevaade. ENMAK 2035 üldeesmärgi sõnastuse ettepanek on: Igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Alaeesmärgid on: • Energiajulgeoleku tagamine. • Primaarenergia tarbimise vähendamine: energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergiale üleminek. Eesmärkide saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid ja stsenaariumid, mis on koostatud vastavate uuringute käigus. Energiajulgeoleku tagamiseks on välja töötatud: • Elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumendid ning kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumid; • Gaasivarustuse tagamise poliitikainstrumendid ning regionaalse gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumid; • Kaugkütte ja -jahutuse poliitikainstrumendid ning süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid. 5 ENMAK 2035 koostamine | Energiatalgud. 6 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Mai 2023. 9. juuni 2023 7 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Energiajulgeoleku tagamiseks välja töötatud stsenaariumid panustavad ühtlasi primaarenergia tarbimise vähenemisse taastuvenergias ja energiatõhususe poliitikainstrumentide kaudu, sh on välja töötamisel energiatõhususe stsenaariumid. Võimalik, et optimaalsuse huvides liidetakse ENMAK 2035 Riikliku energia- ja kliimakava7 (edaspidi REKK) energiamajandust puudutava osaga. 7 Riiklik energia- ja kliimakava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee). 9. juuni 2023 8 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS Mõju hindamise ulatus sõltub hinnatava dokumendi poolt põhjustatava mõju ulatusest. Mõju ulatus antud juhul on kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal ning mõjutatavate keskkonnakomponentide lõikes. Geograafiline ulatus ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on ka mõjude hindamine riigiülene ning ei ole asukohaspetsiifiline. Ajaline ulatus ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050. Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele). Mõjutatavad keskkonnakomponendid ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada. 9. juuni 2023 9 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Alljärgnevalt kirjeldatakse mõjutatavat keskkonda läbi ENMAK 2035-st tõenäoliselt mõjutatud strateegiliste planeerimisdokumentide. Strateegilised planeerimisdokumendid käsitletavad oma valdkonnas olevat seisu ning kirjeldavad seal esinevaid väljakutseid. ENMAK 2035 poolt eeldatavalt mõjutatavad riiklikult seiratavad keskkonnanäitajad on toodud allolevas tabelis (Tabel 1) Käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale (ja selle kaudu tervisele) avalduvale mõjule. ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised planeerimisdokumendid on: • Euroopa roheline kokkulepe8 • Kliimapoliitika põhialused aastani 20509 • Strateegia "Eesti 2035"10 • Metsanduse arengukava 2021-203011 • Keskkonna valdkonna arengukava 203012 • Eesti merestrateegia13 Alljärgnevalt kirjeldatakse nende strateegiate sisu. Mõju hindamise eesmärk on tuvastada seosed nende strateegiatega ja selle läbi võimalik mõju looduskeskkonnale. 8 Euroopa roheline kokkulepe. 9 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega. 10 Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega. 11 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata. 12 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata ja täiendatakse veel ühe korra. Eeldatavalt ei muuda täiendused arengukava enam oluliselt ning see võetakse vastu käesoleva KSH aruande koostamise ajaks. 13 Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5. 9. juuni 2023 10 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 4.1 Euroopa Liidu roheline kokkulepe Kokkuleppe siht on saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Roheleppes märgitakse, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Euroopa ja kogu maailma jaoks. Probleemi leevendamiseks on seatud kaks eesmärki: • aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 55%-le võrreldes aastaga 199014; • aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli. ENMAK 2035 keskendub eel toodud eesmärkide saavutamisele. KSHs antakse hinnang ENMAK 2035 seostele ja kooskõlale Euroopa Liidu rohelisele kokkuleppega. 4.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Uuendatud kliimapoliitika lähtub roheleppe eesmärkidest. Visiooni märksõnadeks on kasvuhoonegaaside netoheite viimine nulli, hoonefondi renoveerimine, kliimakindluse tagamine, ökonoomsete sõidukite soodustamine. ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitika visioone ellu viiakse. KSHs antakse hinnang ENMAK 2035 seostele ja kooskõlale Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050. 4.3 Strateegia "Eesti 2035" Eesti 2035 on katusstrateegia teistele Eesti valdkonna strateegiatele. See käsitleb Eesti elu kõikide valdkondades ühes seatud eesmärkidega ja mõõdikutega. Paljudes alama astme strateegiates on eesmärkidena ma mõõdikutena Looduskaitset puudutava pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta keskkonnatrendide indeksis ja säästva arengu ülemaailmses indeksis ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud eesmärk on tõsta ringleva materjali määra. 14 Eesmärgi saavutamiseks on Euroopa nõukogu paketi „Eesmärk 55“. 9. juuni 2023 11 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Kõikide Eesti 2035 eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm15. Selles on näidatud eesmärk ja hetkeseis. Tõetamme järgi on riik Eesti 2035 eesmärkidest (vaata Tabel 1) ettenähtud tempoga edasi liikunud säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2022. aasta positsioon 10.). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide, keskkonnatrendide indeks, transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub paigal seismine või halvenemine. KSHs võetakse täpsema vaatluse alla Tõetamme looduskeskkonda puudutavad indikaatorid (Tabel 1 ja sellele eelnevad selgitused) ja ENMAK 2035 seos nende saavutamise osas (vt peatükk 6 Mõju hindamise metoodika). 4.4 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme alameesmärgi kaudu: • majandusliku konkurentsivõime tagamine; • elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine; • sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste arvestamine. Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele. Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile lisandväärtuse andmisele (väga üldistatult: vähem eksporditavat ümarpalki ja rohkem metsamaterjalist toodetud kõrgehinnalisemaid kaupu) ning kaitstavate alade seisundi parandamisele (väga üldistatult: rangelt kaitstud metsade alade mitte laiendamine vaid olemasolevatel aladel kesise seisundi parendamine). Oluline on looduskeskkonna kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid majandatavates metsades tehakse seda keskendudes metsa majandamisele. Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks erametsaomanike harimist loodussõbralikuma metsa majandamise osas. ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul suurenemine). KSH käigus antakse hinnang ENMAK 2035 ootustele metsaressursile 15 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee). 9. juuni 2023 12 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu (energeetikas kasutatav puit, võimalik maavõtt) ja selle vastavusele metsanduse arengukavaga. 4.5 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 See arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit ja eesmärke. KEVADe struktuuris on kolm valdkonnaülest eesmärki: • elurikkus ja maastikud; • kliimapoliitika; • ringmajandus. Eraldi sisuvaldkonnana on erinevad ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna eesmärgid järgmistes valdkondades: looduskaitse, veekeskkond16, merekeskkond, maavarad, välisõhk, jäätmekäitlus. ENMAK 2035-ga kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada KEVADe kõiki loetletud valdkondades püstitatud eesmärke ja teemasid. Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel. Kusjuures ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja samas võib tekitada sellega probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et piirata elurikkuse kadu. Samas puhta energia tootmine toob endaga kaasa maavõttu (nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused (energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. Hetkel arenduses olevate tuuleparkide ümber käiva diskussiooni põhjal jääb mulje, et uute energiatehnoloogiate kasutusele võtmine ja keskkonnaseisundi parandamine samaaegselt pole võimalik ning vaja on teha põhimõtteline otsus, missugused eesmärgid on olulisemad. Energiarajatiste ehitusetapil kaasnevad eriti senistel loodusmaastikel ja pool-looduslikel maa-aladel arvestatavad keskkonnahäiringud. Energiatõhususe tõstmine tähendab samuti kaasnevaid mõjusid ehitussektori poolt. 16 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole strateegilised planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning tegevused. ENMAK 2035 käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide saavutamisele. 9. juuni 2023 13 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Energiajulgeoleku tõstmine tähendab eelduslikult energiavõrkude arendamist, mis ei tarvitse kattuda seniste trasside ja tööstusaladega, vaid läbivad maismaal loodusalasid ja merealasid. 4.5.1 Elurikkus ja maastikud Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“ Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse looduse poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et see looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud kaks mõõdikut: • heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei vähene või suureneb; • heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb. ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole ohuks elurikkusele. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärkidega ning asjakohasel juhul esitatakse võimalikud mõju vältivad meetmed. Võimalike mõjude kontseptuaalseks kirjeldamiseks saab kasutada seni koostatud selle teemalisi materjale17;18. 4.5.2 Kliimamuutused KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“. 17 Guidelines for planning offshore renewable energy in the baltic sea. Under the amended directive for renewable energy and the repowereu plan. Summary report 2023. WWW baltic ecoregion programme /coalition clean baltic. 18 Commission notice Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Euroopa Komisjon. 2020. 9. juuni 2023 14 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult. Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega. Eesmärgi saavutamist on plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside heite näitajatega ning inimeste teadlikkust kliimariskide ja mõjude osas. ENMAK 2035 keskendub kasvuhoonegaaside vähendamisele. Oluline on ENMAK 2035 koostamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes kliimakindluse valdkonna eesmärgiga ning mis võiksid olla mõju vältivad meetmed, kui need on asjakohased. 4.5.3 Ringmajandus KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine. Kliimaneutraalne energiamajandus üldiselt on ringmajanduse üks osa, kuna selle rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt tuumajaamas). Samas tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute, kõrgtehnoloogiliste seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne. Kõik need seadmed eeldavad maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall, haruldased metallid ja mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide kaevandamise maht võib olla suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks vajaminev kogus. Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe kliimaneutraalse energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui fossiilse energia sama ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on kõrgtehnoloogilised ning koosnevad haruldasematest materjalidest (ei leidu maapõues sama ohtralt, kui näiteks betooni koostisosi). KSH aruandes antakse olemasolevate uuringute põhjal ülevaade erinevate rohetehnoloogiate (päikesepaneelid, tuulikud, elektrisõidukid) kogu elutsükli ökoloogilisest jalajäljest võrreldes fossiilkütuse lahendustega. 9. juuni 2023 15 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 4.6 Merestrateegia Merestrateegia kattub osaliselt veemajanduskavadega19. Vormiliseks erinevuseks on asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes meetmekavaga ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena käsitleb veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kui merestrateegia kogu territoriaalmerd. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea seisund. Hea seisundi näitajateks on vee keemiline koostis ja vee-elustiku struktuur. Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Olulisemaks probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud koormus) ja ohtlike keemiliste ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku seisundit. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes merestrateegia eesmärkidega ning asjakohasel juhul mis võiksid olla mõju vältivad meetmed. 4.7 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt Tõetammestr ENMAK 2035 ellu viimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on esitatud tabelis (Tabel 1), kus on välja toodud Tõetammes esitatud Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku arengukava keskkonnavaldkonna indikaatorid. Tabelis on välja toodud ainult need indikaatorid, millele võib ENMK 2035 mõju avaldada. Veerus „ENMAK 2035 mõju“ on esitatud võimalik suund, kuhu poole võib ENMAK 2035 arengukavaga kaasnev mõju indikaatori väärtust mõjutada: roheline nool (↓ või ↑) tähendab võimalikku muutust soodsas suunas, punane nool (↓ või ↑) tähendab võimalikku muutust ebasoodsas suunas. Tabelis kajastatud näitavad rohelised read hetkel indikaatori soodsat trendi või eesmärkide saavutamist.. Kollased read, näitavad eesmärkide mitte saavutamist ja paigal püsimist. Punased read näitavad eesmärkide mitte saavutamist ja ebasoodsat trendi. 19 Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2022. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 9. juuni 2023 16 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Tabel 1. Eeldatavalt mõjutatavat keskkonda kirjeldavad indikaatorid. Indikaatori ENMAK Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Elamute ja võib Energiatarbimine elamutes, äri- ja avaliku teeninduse sektori 2021: 17,1 eesmärk Eesti 2035 mitteelamute mõjutada hoonetes. teravatt-tundi 2035: 14,5 energiatarve ↓ Happevihmasid põhjustavate gaaside heide 2020: 1,4 tuhat Säästva võib Inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud vääveldioksiidi (SO2), tonni arengu riiklik Happevihmad eesmärk: ↓ mõjutada lämmastikoksiidide (NOx) ja ammoniaagi (NH3) heitkogus hapestumise strateegia ↓ väljendatuna hapestumise ekvivalenttonnides. ekvivalenti Säästva võib 2020: 11,2 tuhat arengu riiklik Happevihmad Vääveldioksiidi (SO2) heitkogus eesmärk: ↓ mõjutada tonni strateegia ↓ Säästva võib arengu riiklik Happevihmad Lämmastikoksiidide (NOx) heitkogus 2019: 25,2 tonni eesmärk: ↓ mõjutada strateegia ↓ Säästva võib Aasta jooksul tekkinud nii tava- kui ka ohtlikud jäätmed ja 2021: 19 362,19 arengu riiklik Jäätmeteke ↓ mõjutada jäätmekäitlusettevõtetes tekkinud sekundaarsed jäätmed. tuhat tonni strateegia ↑ Protsent näitab, kui suure osa kogu maismaaterritooriumist moodustavad kaitstavad alad. Kaitstav loodusobjekt – looduskaitse seaduse alusel kaitstav ala või üksikobjekt, kus inimtegevus on piiratud või keelatud Säästva võib (loodusreservaadid). arengu riiklik Kaitstavad alad 2021: 19,5% eesmärk: ↑ mõjutada Kaitstavad loodusobjektid – kaitsealad (rahvuspargid, strateegia ↓ looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle erivormid arboreetumid, pargid ja puistud), hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid koos kaitsetsoonidega ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 9. juuni 2023 17 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Indikaatori ENMAK Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Protsent näitab, kui suur on nende merealade osa, mis on loodud mõne mereosa ja selle elustiku ning elupaikade kaitseks kogu Säästva võib Kaitstavad merealas. Näitaja arvutamisel on Eesti merealast arvesse võetud arengu riiklik 2021: 18,7% eesmärk: ↑ mõjutada merealad looduskaitseseaduse paragrahvis 4 nimetatud loodusobjektid, strateegia ↓ millel on pindala: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsetsoonid. Väljendab transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust CO2 ekvivalenttonnides. 2020: 2 232,54 Säästva võib Kasvuhoonegaasid Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee, vee- ja tuhat tonni CO2 arengu riiklik eesmärk: ↓ mõjutada transpordisektoris lennutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja ekvivalendi strateegia ↓ rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei kohta arvestata. Säästva võib Kasvuhoonegaaside 2020: 0,48 arengu riiklik Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta ↓ mõjutada heitkogused kilogrammi strateegia ↓ Säästva võib Kasvuhoonegaaside arengu riiklik Kasvuhoonegaaside heitkogus inimese kohta 2020: 8,69 tonni ↓ mõjutada heitkogused strateegia ↓ Säästva 2020: 12,85 võib Kasvuhoonegaaside Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab arengu riiklik miljonit tonni ↓ mõjutada netoheitkogus netoheitkogust netoarvestuses. strateegia CO2 ekvivalenti ↑ Näitab kasvuhoonegaaside summaarset netoheitkogust, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju. Kasvuhoonegaasid on inimtegevuse tagajärjel vabanenud süsinikdioksiid (CO2), 2020: 12,85 võib Kasvuhoonegaaside metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud eesmärk Eesti 2035 miljonit tonni mõjutada netoheitkogus kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid, milleks on fluorosüsivesinikud 2035: 8 CO2 ekvivalenti ↓ (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab netoheitkogust netoarvestuses. 9. juuni 2023 18 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Indikaatori ENMAK Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti võib Keskkonnatrendide säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. Kokku hinnatakse eesmärk Eesti 2035 2021: 75 mõjutada indeks 36 näitaja trende võrdluses baasaastaga (2000 või esimene 2035: 87 ↑ võimalik aasta). Säästva Liivi lahe räime kudekarja biomass võib 2021: 165 395 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi Liivi lahe räime Eesti jaoks eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Säästva Läänemere avaosa räime kudekarja biomass võib 2021: 387 052 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi avaosa räime Eesti jaoks eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Säästva Läänemere kilu kudekarja biomass võib 2021: 939 000 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi kilu Eesti jaoks majanduslikult eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Säästva Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomass võib 2021: 5 303 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi lääneosa tursa Eesti jaoks eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Liivi lahe räime kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 60 000 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. Läänemere avaosa räime kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 460 000 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. 9. juuni 2023 19 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Indikaatori ENMAK Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Läänemere kilu kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 570 000 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 23 492 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. Säästva Jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, võib Ohtlike jäätmete 2021: 1 592,4 arengu riiklik varale või keskkonnale. 2020. aasta väärtus ei ole varasemate ↓ mõjutada teke tuhat tonni strateegia aastatega võrreldav jäätmenimistu 01.01.2020 muutuse tõttu. ↑ Protsent näitab ringlusse võetud olmejäätmete osa tekkinud olmejäätmetes. Ringlussevõtt sisaldab materjali uuesti Säästva kasutuselevõttu, jäätmete komposteerimist ning anaeroobset võib Olmejäätmete EL keskmine arengu riiklik lagundamist. Jäätmete põletamist energia tootmiseks ei ole 2021: 30,4% mõjutada ringlussevõtt 2020: 47,8 strateegia arvestatud. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ↓ ja kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ning omadustelt sarnased jäätmed. (PM10) alla 10-mikromeetrise (PM10) diameetriga eri koostisega väga Säästva väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu. Peenosakesed võib 2020: 8,9 tuhat arengu riiklik Peenosakeste heide pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tööstusettevõtetest. ↓ mõjutada tonni strateegia Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ↓ ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. 9. juuni 2023 20 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Indikaatori ENMAK Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Eriti peenete osakeste heide (PM2,5) Alla 2,5-mikromeetrise (PM2,5) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu atmosfääris. Eriti Säästva võib peenete osakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, 2020: 5,9 tuhat arengu riiklik Peenosakeste heide ↓ mõjutada põlemine ja keemilisedreaktsioonid atmosfääris. Peenosakesed tonni strateegia ↓ välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. Protsent näitab, kui suur on vähemalt heas seisundis Säästva võib pinnaveekogumite osa kõigis pinnaveekogumites. arengu riiklik Pinnavee seisund 2021: 52% ↑ mõjutada Pinnaveekogumite seisundit hinnatakse ökoloogilise ja keemilise strateegia ↓ seisundi järgi. Säästva võib Põlevkivi 2021: 9 208,8 arengu riiklik Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus. ↓ mõjutada kaevandamine tuhat tonni strateegia ↓ Protsent näitab, kui palju on rangelt kaitstavat metsamaad kogu metsamaa hulgas. Range kaitse alla kuuluvad loodusreservaadid, Säästva võib Rangelt kaitstavad looduslikud ja hooldatavad sihtkaitsevööndid, püsielupaiga arengu riiklik 2021: 17,6% eesmärk: ↑ mõjutada metsamaad sihtkaitsevööndid, esimese kaitsekategooria kaitstavate liikide strateegia ↓ elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja kavandatavad kaitsealad planeeritud režiimi järgi. Eesti 2035 eesmärk võib Säästva Ringleva materjali Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu 2021: 15,1% 2035: 30 mõjutada arengu riiklik määr materjalikasutuses. EL 2021: 11,7 ↓ strateegia 9. juuni 2023 21 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Indikaatori ENMAK Indikaator Indikaatori selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Protsent näitab, kui paljudel inimestel on tiheasustusega aladel Säästva väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Avalikud rohealad on võib arengu riiklik Rohealad linnades rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, 2021: 85% ↑ mõjutada strateegia põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt ↓ 0,5 ha. Säästva Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu võib Soodsas seisundis arengu riiklik tähtsusega elupaigatüüpidest on soodsas looduskaitselises 2022: 57% eesmärk: ↑ mõjutada elupaigatüübid strateegia seisundis. ↓ Säästva võib Soodsas seisundis Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu arengu riiklik 2022: 56% eesmärk: ↑ mõjutada liigid tähtsusega liikidest on soodsas seisundis. strateegia ↓ Transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus CO2 ekvivalenttonnides. Transpordisektori 2020: 2 232,54 võib Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee-, vee- ja eesmärk Eesti 2035 kasvuhoonegaaside tuhat tonni CO2 mõjutada õhutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja 2035: 1700 heide ekvivalenti ↓ rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata. 9. juuni 2023 22 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 5 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU 5.1 Mõju looduskeskkonnale Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ilmastik, mõju liikidele). Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates avalduvad mõjud ning nende tuvastamisel hinnata leevendamise võimalusi. Võimalikke mõjusid hinnatakse Tõetammes välja toodud Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku strateegia keskkonna valdkonna indikaatorite vastu. Need on esitatud käesoleva aruande lisas 1 „Tõetamm ja hindamise meetodid“. Lisas 1 toodud tabelis on hinnatud, kas ENMAK 2035 rakendamine võib indikaatorite väärtusi muuta või mitte. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 nende väärtust ei mõjuta ja mis on vastavas lahtris (veerus F MÕJUTAB/EI MÕJUTA) värvitud halliks, jäävad edasisest mõju hindamisest välja. Tabelis (Tabel 1) on esitatud vaid need indikaatorid, mida ENMAK 2035 ellu viimisega tõenäoliselt mõjutatakse ja mida KSH käigus hindama hakatakse. Hinnatavad Eesti 2035 indikaatorid on järgmised: • Elamute ja mitteelamute energiatarve • Kasvuhoonegaaside netoheitkogus • Keskkonnatrendide indeks • Ringleva materjali määr • Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide ENMAK 2035 stsenaariumite ellu viimiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga kaasa maavõttu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda maismaa liikidele ja elupaikadele, mere elupaikadele ja lindude rändele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustest (nt kõrgus, asetus), mida ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb arvestada, et mõju hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest ja toob välja asjaolud, millele täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata. Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade 9. juuni 2023 23 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)20,21. Seda küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste asukohasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).22 Lisaks on riik järjest tellimas maakondade maavarade kaevandamise teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumi küsimusi lahendatakse23. ENMAK 2035 jõustamine toob endaga kaasa energeetiliste maavarade, põlevkivi ja turba kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu seda teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud). ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu näiteks peenosakeste) heite vähendamise, mis parendab Eesti suhteliselt head õhukvaliteeti veelgi. Ringmajanduse seisukohast on vaja anda hinnang kasutusele võetavate tehnoloogiate elueale ja ringse kasutuse võimalustele. Jäätmete ladustamine ei ole aktsepteeritud lahendus, mistõttu tuleb tehnoloogiate rakendamisel arvestada nende eluea lõpus taaskasutuseks ettevalmistamisega ja taaskasutuse vajadusega. 5.2 Mõju inimese tervisele Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi looduskeskkonnale avaldunud mõju24. 20 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651. 21 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549. 22 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud, mis piiras oluliselt võimalusi taastuvenergia alade valikul. Seadusemuudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmist maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta. Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21. 23 Töös on Harju maavarade teemaplaneering, hankimisel on Pärnu ja Rapla maakondade planeeringud. 24 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. 9. juuni 2023 24 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju. KSH käigus õhukvaliteedi muutuse kaudu inimese tervisele avalduvat positiivset mõju ei hinnata kuna see ei täida eesmärki ära hoida negatiivset mõju. Looduslik mitmekesisus (sh Natura 2000 alad) ja ringleva materjali määr on inimese tervisega pigem liiga kaudselt ja teoreetiliselt seotud ja seetõttu neid mõjusid inimese tervisele hindama ei hakata. 5.3 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene. KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada mõju olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus. ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda ei mõjuta. 9. juuni 2023 25 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu looduskeskkonda puudutavate strateegiate eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035 eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta või taotleda võrreldud dokumendi muutmist). Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa: • ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne. Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut. • ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju Tõetamme25 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035 tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035 eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid mõjusid. Ette on näha, et erinevate stsenaariumide rakendamine toob endaga kaasa erinevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Mõju hindamine toob need välja, kuid stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035 töörühmale arvestades ka muid, looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid. 25 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. Statistikaamet. 9. juuni 2023 26 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes. KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku investeeringu (do no significant harm)26 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide27 mõjude hindamise komponente. Juhis on loodud tehniliste projektide hindamiseks. ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja seetõttu oluliselt üldisem. Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid põhimõtteid, ja ei hinnata üks- üheselt vastavalt juhisele. Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest. Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks ja riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks. KSH aruandes kaalutakse Natura hindamise läbiviimise vajalikkust. Juhul kui selgub vajadus hindamine läbi viia, siis viiakse Natura hindamine läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“28 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"29. 26 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL) 2019/2088, taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060 Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka 2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu) 27 Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects - Regional Policy - European Commission (europa.eu) 28 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 29 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 9. juuni 2023 27 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Natura hindamine viiakse KSH aruandes läbi vajalikus täpsusastmes, s.t esmalt tehakse vajadusel Natura eelhindamisel kindlaks, millised ENMAK 2035 kavandatud tegevused võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega eelkõige täiendavat tähelepanu Natura asjakohase hindamise etapis. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et arengukava elluviimise mõju Natura 2000 võrgustikule ei ole välistatud, tuleb KSH käigus jätkata Natura asjakohane hindamise etapiga. Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura asjakohase hindamise läbiviimisel lähtutakse eelpool viidatud juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele hinnatakse strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ) eesmärkidega. Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 2. 9. juuni 2023 28 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Joonis 2. KSH koostamise skeem 9. juuni 2023 29 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 7 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav strateegia. Isegi, kui KSH on looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas oodata kõikide elu valdkonna ministeeriumitelt. Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035 mõjude hindamise kohta olla väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja katusorganisatsioonidele: Asjaomased asutused:30 • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium • Keskkonnaministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • Maaeluministeerium • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium • Riigikantselei Teadus- ja haridusasutused: • Eesti Maaülikool • Tartu Ülikool • Tallinna Tehnikaülikool • Tallinna Ülikool • Eesti Teaduste Akadeemia 30 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja korrigeeritakse. 9. juuni 2023 30 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu • Eesti Kunstiakadeemia Organisatsioonid: • Eesti Keskkonnaühenduste Koda • Eesti Linnade ja Valdade Liit • Eesti Taastuvenergia Koda • Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda • Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda • Tööandjate Keskliit • Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon • Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing • Eestimaa Looduse Fond • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit • Eesti Elektritööstuse Liit, • Eesti Soojuspumba Liit, • Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, • Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon, • Eesti Biokütuste Ühing, • Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, • Eesti Vesinikuühing, • Eesti Transpordikütuste Ühing, • Eesti Gaasiliit 9. juuni 2023 31 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA TEGEVUS TÄHTAEG Asjaomastele asutustele seisukoha andmine programmi kohta 06.2023 Strateegia koostamise korraldaja annab hinnangu esitatud 07.2023 seisukohtadele ja esitab asjakohased seisukohad KSH eksperdile Programmis paranduste tegemine vastavalt koostamis korraldaja 07.2023 seisukohale, selgitada seisukohtadega arvestamist ja põhjendada arvestamata jätmist Strateegia koostamise korraldaja kontrollib täiendatud programmi ja 07.2023 teavitab avalikust väljapanekust Avalik väljapanek 08.2023 Avalik arutelu 09.2023 Avaliku väljapaneku tulemuste sisseviimine, selgitused ettepanekute ja 10.2023 vastuväidete arvestamiseks/mittearvestamiseks, küsimustele vastamine. Programmi nõuetele vastavuse kontroll strateegilise 11.2023 planeerimisdokumendi koostamise korraldaja poolt Nõuetele vastavusest teavitamine 11.2023 KSH aruande koostamine 01.2024 Koostamise korraldaja kontrollib aruande eelnõu vastavust 02.2024 sisunõuetele (kohustuslike osade olemasolu) Asjaomased asutused esitavad seisukoha 03.2024 Strateegia koostamise korraldaja annab hinnangu esitatud 04.2024 seisukohtadele ja esitab asjakohased seisukohad KSH eksperdile Aruande parandamine/täiendamine, seisukohtadega 04.2024 arvestamine/mittearvestamine 9. juuni 2023 32 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu TEGEVUS TÄHTAEG Aruande eelnõu kontroll strateegilise planeerimisdokumendi 04.2024 koostamise korraldaja poolt ja avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitamine Avalik väljapanek 05.2024 Avalik arutelu 05.2024 Paranduste ja täienduste sisseviimine, küsimustele vastamine. 06.2024 Kooskõlastamine asjaomastele asutuste poolt 07.2024 Koostamise korraldaja kontrollib KSH vastavust KeHJS § 42 toodule ja 08.2024 teeb otsuse Otsusest teatamine 08.2024 Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamine 09.2024 9. juuni 2023 33 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 9 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA JA PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERT Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kontaktisik Irje Möldre email: [email protected] KSH programmi koostanud ekspert: Karl Kupits (Maves OÜ) email: [email protected] KSH programmi ja aruande koostamisel kaasatavad eksperdid: NIMI MÕJUVALDKONNAD KVALIFIKATSIOON Karl Kupits KSH juhtekspert sh Vastab KeHJS § 34 lõikele 4 teemad, mis ei ole all (allkirjastatud kinnitus on loetletud ekspertidega toodud programmi lisas 2). kaetud Artto Pello maismaaelupaikade ja MSc maastike ökoloogias, ornitoloogia ekspert viieaastane kogemus ornitoloogiaalastes uuringutes. Kadri Normak veemajanduse ekspert MSc keskkonnatehnikas. 10 aastane kogemus veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud uuringutes. Annti Roose Kliimamõjude ekspert PhD geoinformaatikas (2005), alates 2014 juhtinud Eesti ja Läänemerepiirkonna kliima- 9. juuni 2023 34 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu NIMI MÕJUVALDKONNAD KVALIFIKATSIOON energiauuringuid, KOHAK mitme peatüki juhtekspert, KEVAD ja ÜRP kliimaekspert. Kaile Natura mõjude hindamise BSc zooloogias (võrdsustatud Eschbaum ekspert magistrikraadiga), enam kui 15 a kogemus keskkonnakorralduse valdkonnas (mh Natura hindamises) 9. juuni 2023 35 Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Peatükk täidetakse pärast seisukohtade küsimist. 9. juuni 2023 36  Kinnitus K innit an , et ta vasta n Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 4 punktides 1 – 5 esitatud nõuetele, tunne n keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning o len keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. allkirjastatud digitaalselt Karl Kupits Lisatud magistrikraadi diplom keskkonnamõju strateegilise hindamise alase koolituse tunnistus juhtimisalase koolituse tunnistus HINNATAVAD ENERGIAMAJANDUSE EESMÄRGID, POLIITIKAINSTRUMENDID, STSENAARIUMID JA SEONDUVAD TEHNOLOOGIAD Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument riigihangete registri viitenumber 256667 mai 2023 1 Sisukord ÜLD-EESMÄRGI ETTEPANEK................................................................................................................ 3 ALAEESMÄRK: ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE ............................................................................. 3 Tabel 1. Elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad 3 Tabel 2. Kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumid ............................................................... 4 Tabel 3. Gaasivarustuse tagamise poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad . 5 Joonis 1. Regionaalse gaasivõrgu dekarboniseerimise BAU vs 3 stsenaariumi: metaani-, vesiniku- ja soodsaim stsenaarium. ................................................................................................................ 5 Tabel 3. Kaugkütte ja -jahutuse poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad ..... 6 Tabel 4. Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid ........................................ 7 Tabel 5. Uuringutes modelleeritud stsenaariumite ja töörühmade tulemuste alusel välja töötatud poliitikainstrumentidega seonduvad tehnoloogiad mõju hindamistes ........................................... 8 ALAEESMÄRK: PRIMAARENERGIA TARBIMISE VÄHENDAMINE ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMISE JA TAASTUVENERGIALE ÜLEMINEKUGA ................................................................. 9 Tabel 6. Energiatõhususe poliitikainstrumendid ja seonduvad õigusaktid...................................... 9 Tabel 7. Energiatõhususe stsenaariumide nimetused ja lühikirjeldused uuringus ....................... 10 Tabel 8. Taastuvenergia poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad ............... 10 2 ÜLD-EESMÄRGI ETTEPANEK (ENMAK 2035 töörühmad1): igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. ALAEESMÄRK: ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE Tabel 1. Elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumendid2, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad EJ1 Elektrienergia tarbimise juhtimise Elektrienergia siseturu ühiste Elektrienergia tootmise turule tuleku soodustamine normide direktiiv, ajaline nihutamine (nt Tururaamistik (sh arveldusmudel), elektrituruseadus, vt ka salvestusega) vähendades tariifisüsteemide ja sagedusturgude Elektrilevi võrgutasu visioon fossiilkütuste kasutuse arendused, paindlikkusteenused. aastani 2030 vajadust tarbimise tippudel EJ2 Elektrienergia salvestuse turule Elektrituru direktiiv, Indikatiivne võimsus tuleku soodustamine Elektrienergia siseturu ühiste pumphüdrojaamad Garantiimehhanismi analüüs, normide direktiiv, 2030=725 MW õigusaktide täiendamine, salvestuse elektrituruseadus, akud mahtude mõõtmise reeglid. kaugkütteseadus, 2030=750 MW energiamajanduse korralduse maht 2035=1TWh seadus. Salvestuse rakkerühm täpsustab täiendavad regulatiivsed ettepanekud, vt ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist (VVTP) tulenevad tegevused. EJ3 Elektrisüsteemi toimimiseks Elektrienergia siseturu määrus Puidul koostootmisjaamad vajalike juhitavate võimsuste EL 2019/943 , varustuskindluse 2030=0,7GW olemasolu tagamine norm (Elektrisüsteemi Biotoodete tehase ülejääk Varustuskindluse normi täitmiseks toimimise võrgueeskiri 14’1 võrku 0,3TWh? vajalike tootmisvõimsuste tagamine, Reservvõimsuse mehhanismi Biogaasijaamad vajadusel vähempakkumine regulatsioon väljatöötamisel, vt 2030 = 1GW? reservvõimsuse mehhanismi ka Põlevkivielektrijaamad rakendamiseks, tuumaenergia https://envir.ee/keskkonnakasut 2030= 676MW kasutuselevõtu analüüs ja seonduv us/kiirgus/tuumaenergia- Tuumaenergia regulatsioon tooruhm 2040=900MW? EJ4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu Elektrituru direktiiv, Põhi- ja jaotusvõrgu arendamine Elektrienergia siseturu ühiste tugevdamine, seisuga Võrgu arengukavadesse normide direktiiv, 1.01.2023 põhivõrk 5135 km paindlikkusteenused ja elektrituruseadus ja selle õhu- ja kaabelliine ning 156 liitumisvõimsuste optimeerimine, rakendusaktid, VVTP, vt ka alajaama3, Elektrilevil 63 000 kasutajasõbralikumad https://elering.ee/varustuskindl km liine ja 25 300 alajaama4 liitumistaotlused, võrguteenuste use-aruanded 1 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 2 uuringu „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ stsenaariumid ja tegevuskavade meetmed Elektri uuringud | Energiatalgud, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 3 Elektri põhivõrgu kaart | Elering 4 Tutvustus - Elektrilevi 3  kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4, lubade kiirendus EJ5 Elektri turukorralduse arendamine Elektrituru direktiiv, - Baltikumi ja Soome elektri Elektrienergia siseturu ühiste jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse normide direktiiv, õigusruumi loomise elektrituruseadus ja selle rakendusaktid Poliitikainstrumentide aluseks on uuringu „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ aruannetes modelleeritud stsenaariumidele koostatud tegevuskavad, aruanded on leitavad Elektri uuringud | Energiatalgud. KSH raames hinnatavad elektritootmise stsenaariumid on tabelis 2. Tabel 2. Kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumid5 Stsenaarium Eeldused Võrdlusstsenaarium - BAU Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaariumi piiranguteta - Hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X lahenduste järele. Taastuvenergia ja - Eestisse paigaldatud avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW salvestus (avamere aastaks 2030, 2 GW aastaks 2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050. tuuleenergia) Tuumaenergia - 2040. aastaks on Eestisse ehitatud väike III+ põlvkonna modulaarne tuumareaktor, mille võimsus on 900 MW. Süsiniku püüdmine ja - TG11 põlevkivijaamad saavad süsiniku püüdmise võimekuse 2025 ja Auvere 2030. kasutamine (CCU) aastal. Taastuvgaas - 2030. aastaks on Eestisse rajatud 1 GW mahus biogaasi võimsusi. Kõik tehnoloogiad - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. - Impordile või võimsuste lisandumisele ei ole seatud lisapiiranguid. 1000 MW juhitav - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. võimsus - Eestis on kogu analüüsitud perioodil olemas vähemalt 1000 MW juhitavat võimsust. Kõik tehnoloogiad - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. ilma netoimpordita - Elektri import ja eksport on igal aastal tasakaalus. 5 Tehnoloogiate andmed stsenaariumides 2035. aasta kohta, mis on leitavad Tegevuskavade aruande Excelis sheet F3-1 alates veerust CA rohelisega plokis Sensitivity 1 Elektri uuringud | Energiatalgud. Reas CA 21 toodud DSM Demand Side Management (tarbimise juhtimine) on küll sama eeldusega 261 MW kõigis stsenaariumides, kuid võib olla siiski erineva mõjuga erinevates stsenaariumides (tiputarbimise mõjutamisel peaks vähenema elektri hind mõjutades nt vajadust reservvõimsuste järele, ostuvõimet jms). 4 Tabel 3. Gaasivarustuse tagamise poliitikainstrumendid6, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad EJ6 Gaasi turukorralduse arendus Maagaasi siseturu direktiiv - Ühtne Soome-Balti hulgituru 2009/73/EÜ, edasiarendus (Leedu ja Poola maagaasiseadus kaasamine) ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi EJ7 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku Maagaasi siseturu direktiiv Gaasivõrgu gaasivaru olemasolu tagamine 2009/73/EÜ, gaasi dekarboniseerimisega Kodumaine taastuvgaaside hoiustamisega seotud seotud infrastruktuuri tootmine ja gaasivõrku määrus, maagaasiseadus arendamine, biometaani sisestamine, LNG terminalide tootmine, sisestus võrku, piisavus ja vastuvõtuvõimekus, tanklate rajamine ja tarnete tagamine kasutus kütusena tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, strateegiline varu 1 TWh, hübriidohtudega toimetulek Poliitikainstrumentide aluseks on uuringu „Eesti gaasi dekarboniseerimise teekaardid“ aruannetes modelleeritud stsenaariumid. KSH raames hinnatavad stsenaariumid on joonisel 1. Uuringu aruanded valmivad 2023. aasta sügisel. Joonis 1. Regionaalse gaasivõrgu dekarboniseerimise BAU vs 3 stsenaariumi: metaani-, vesiniku- ja soodsaim stsenaarium. 6 uuringu „Eesti gaasi dekarboniseerimise teekaardid“ aruanded, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 5 Tabel 3. Kaugkütte ja -jahutuse7 poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad EJ8 Kaugküte taristu arendamine, Kaugkütte seadus Maagaas soojuses toetamaks üleminekut 2030=2GWh süsinikneutraalsusele Puit soojuses ja jahutuses Elektrist toodetud soojuse 2030=12TWh võrku müümise võimalus, Kaugküttetorustik 1/3 tiheasustuses kaugkütte rekonstrueerimata, pikkus eelisarendamine, nutikad kokku 2021=1,591 km, arvestid andmete kasutuseks 2030=2000 km, keskses andmebaasis 2050=2,355 km8 EJ9 Kaugküttes keskkonna- ja Energiatõhususe direktiiv Süva-, maa-, mere-, heitsoojuse kasutusele võtt põhjavee Reservkütuse kohustus, soojuspumbad soojuspumpade kasutus 2030=1-2GW kaugküttes, turukorraldus ja heitsoojuse potentsiaal pilootprojektide hetisoojuse 0,9TWh kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele EJ10 Katlamajade (sh Energiatõhususe direktiiv Madalatemperatuuriline koostootmisjaamade) ning kaugküte kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale) Pilootprojektid, kütuseelemendid jm moderniseerimine EJ11 Fossiilkütuste asendamine Taastuvenergia direktiiv, - taastuvenergiaga energiamajanduse Regulatsioonide ja maksude korralduse seadus täiendamine EJ12 Soojussalvestite rajamine Taastuvenergia direktiiv, Soojussalvestid Regulatsiooni täiendus, energiamajanduse 2030=0,3GW vajadusel toetuse kavandamine korralduse seadus EJ13 Kutseoskuste parandamine Taastuvenergia direktiiv, - Tarneahelapõhine koostöö, energiamajanduse haridus ja sertifitseerimine, korralduse seadus teadus-arendustöö 7 uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“ stsenaariumid ja tegevuskavade meetmed EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 8 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee) 6  tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks EJ14 Kaugjahutuse integreerimine Taastuvenergia direktiiv, Kaugjahutus Jahutus büroohoonetes, energiamajanduse 2021=0,3GWh väiksema CO2 jalajäljega korralduse seadus 2030=0,7TWh jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid Poliitikainstrumentide aluseks on uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“ stsenaariumid ja tegevuskavad. Uuringu aruanded on leitavad EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud. KSH raames hinnatavad stsenaariumid on tabelis 4. Tabel 4. Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid *Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringu tulemusel täpsustub maagaasi võrgus aastaks 2030 biometaani osakaal 7 Tabel 5. Uuringutes modelleeritud stsenaariumite ja töörühmade tulemuste alusel välja töötatud poliitikainstrumentidega seonduvad tehnoloogiad mõju hindamistes KeHJS JuM KÜSIMUSTIK: MÕJU Olulise Uuringutes analüüsitud tehnoloogiatega keskkonnamõju Regionaal- Riigiasutustele seotud näitajad leevendamine Majandusele arengule ja KOV-dele Julgeolekule Sotsiaalile Puidul koostootmisjaamad 0,7GW Biotoodete tehase el. võrku 0,3TWh* Biogaasijaamad 2030 = 1GW Põlevkivielektrijaamad 2030= 676MW Meretuulepargid 2030=1-2GW Maismaatuulepargid 2030=1-2GW Päikesejaamad 2030=1,2GW Tuumaenergia 2040=900MW** Põhi- ja jaotusvõrgu tugevdamine Pumphüdrojaamad 2030=725MW Akud 2030=750MW Vesinik kütuseks 2030=2000 t*** Biometaan kütuseks 2030=1TWh Kaugkütte taristu 2023=1/3 rek-mata Kaugjahutus 2021=0,3GWh, 2030=0,7TWh Süva-, maa-, mere-, põhjavee**** soojuspumbad 2030=1-2GW Maagaas soojuses 2030=2GWh Puit soojuses ja jahutuses 2030=12TWh Heitsoojuse potentsiaal 0,9TWh***** Soojussalvestid 2030=0,3GW Madalatemperatuuriline kaugküte *eraldi instrumenti pole, kuid VKG BTT otsus u 2025 **Tuumarühma lõpparuanne ja VV otsus 2024 *** Vesiniku teekaart ****Põhjaveesoojuse kasutuse uuring valmib mai 2023 lõpuks *****Heitsoojuse ja -jahutuse analüüsis 485 GWh kaugkütte ja 400 GWh tööstuse heitsoojus Salvestuse ja akude andmed tabelis on esitatud salvestuse uuringu 9 põhjal. 9 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-01/L%C3%95PPARUANNE%20SALVESTUS.pdf 8 ALAEESMÄRK: PRIMAARENERGIA TARBIMISE VÄHENDAMINE ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMISE JA TAASTUVENERGIALE ÜLEMINEKUGA Tabel 6. Energiatõhususe poliitikainstrumendid10 ja seonduvad õigusaktid Nr Poliitikainstrumendid Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktid ET1 Energiasäästukohustuse jaotuskava 2021- Energiatõhususe direktiiv, 2030 koostamine ja uuendamine energiamajanduse korralduse seadus Koostamisel, sügisel VV-s ET2 Regionaalsete nõustamiskeskuste või - Energiatõhususe direktiiv, punktide loomine energiamajanduse korralduse seadus Energiasäästukoordinaatorid maakondade juurde ET3 Teadlikkuse tõstmine (sh avalikus sektoris) Energiatõhususe direktiiv, Energiatõhusus poliitikakujunduses (energy energiamajanduse korralduse seadus efficiency first rakendamine, sh täiendavate ekspertiisi ja ressursside tagamine), sh planeeringutes, riigihangetes, valdkondlikes ja KOV/maakonna arengudokumentides, investeeringute edendamine (energiatootjate, -müüjate ja võrguettevõtete roll), sh energiatõhususkohustuste süsteemi loomine, automaatika ja digilahendused ET4 Tarbija juures energiasäästumeetmete Energiatõhususe direktiiv, rakendamine riigi enamusosalusega elektrituruseadus võrguettevõtte poolt Investeeringud tarbija teadlikkuse tõstmiseks läbi digiarenduste, energiasäästualase teavitustöö teostamise, energiaauditite pakkumise, energiatõhusust edendavate toetusmeetmete jms ET5 Energiaauditite läbiviimise toetamine VKE- Energiatõhususe direktiiv, dele (lähtudes energiatarbimisest) energiamajanduse korralduse Toetuse täpsustamine, energiaauditi juhendi seadus, https://leap4sme.eu/wp- uuendamine content/uploads/2022/11/LEAP4SME_Ener gy_Audits_Booklet_web.pdf ET6 Energiatõhususe ja taastuvenergiasüsteemide https://www.kik.ee/et/kiki-enda- rahastamise mudeli väljatöötamine projektid/kestliku-rahastuse-taksonoomia Kestliku rahastuse projekti tulemuste alusel https://www.koda.ee/et/uudised/eli- taksonoomia-rakendamise-ja-kestliku- rahastamise-teekaart-eestile-ja-latile ET7 Täiendavate instrumentide kavandamine Määrus 2021/240/EL, uuringu aruanded Renovation Wave TSI uuringu tulemuste analüüs 10 ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 9  ET8 Maakonna ja kohalike omavalitsuste Energiatõhususe direktiiv, taastuvenergia arengudokumentide koostamise juhendite direktiiv, energiamajanduse korralduse täiendamine energiatõhususe ja seadus taastuvenergia rakendamiseks Energiatõhususega seotud stsenaariumide tulemused modelleeritakse 2023. aasta juuniks uuringu „Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia” raames. Tabel 7. Energiatõhususe stsenaariumide nimetused ja lühikirjeldused uuringus11 Tabel 8. Taastuvenergia poliitikainstrumendid12, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad Nr Poliitikainstrumendid Õigusaktid Tehnoloogiad TE1 ENMAK 2030 toetusmeetmete Toetusmeetmete määrused - jätk kuni 2027 Taastuvkütuste kasutuse suurendamine transpordis, kaugküttesüsteemide renoveerimine, elektribussid, rohevesinik transpordis TE2 Taastuvgaaside turule tuleku Taastuvenergia direktiiv, Biometaan kütuseks soodustamine vedelkütuste seadus, 2030=1TWh Gaasivõrgu maagaasiseadus, dekarboniseerimine, energiamajanduse tegevuskava, toetus, korralduse seadus hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard TE3 Kütusevabade energiaallikate Taastuvenergia direktiiv, Maismaatuulepargid osakaalu suurendamisega elektrituruseadus ja 2030=1-2GW seotud tegevused võrgueeskiri, Päikesejaamad Menetlusprotsesside energiamajanduse 2030=1,2GW kiirendamine, asukohtade korralduse seadus kavandamine, vähempakkumised kuni 2025, 11 Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia (REFORM/SC2022/067) Final inception report 12 Seonduvad uuringud, ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud , Energeetika ja maavarade programm 2023-2026 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 10  avaliku sektori üleminek, projektide järelhindamine 2027 TE4 Avamere tuuleenergia Taastuvenergia direktiiv, Meretuulepargid kasutuselevõtu soodustamine elektrituruseadus ja 2030=1-2GW Veebipõhised kontaktpunktid, võrgueeskiri, eelduste loomine (sh vajalike ehitusseadustik võrguarenduste kavandamine), riskide maandamine, piiriülene koostöö TE5 Rohevesiniku turule tuleku Taastuvenergia direktiiv, Vesinik kütuseks käivitamine gaasivõrgu direktiiv, 2030=2000 t (Vesiniku Vesiniku teekaart jm analüüs, atmosfääriõhu kaitse teekaart) õigusruumi kujundamine, seadus, vedelkütuse seadus käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine TE6 Taastuvelektri tootmise ja Taastuvenergia direktiiv, Tarbimine kasutusega seotud riskide elektrituruseadus ja 2020 =8,1 TWh maandamine võrgueeskiri, vt ka RKAS Elering 2035=9,6 TWh, Elektriostulepingud, rohehange Rohehange | EL Referentsstsenaarium elektritariifide erisused, Riigi Kinnisvara (rkas.ee) 2030 = 11,3 TWh, hüvitused, garantiid, koosluste 2035=12,1 TWh ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms TE7 Energiaandmete juhtimise Energiastatistika direktiiv - regulatsioon Teenusepakkujate andmete integreerimine ja kasutajasõbralikumaks muutmine, digilahendused, küberturvalisus TE8 Kogukonnaenergeetika Taastuvenergia direktiiv, - käivitamisele kaasa aitamine elektri siseturu direktiiv, Töötoad, kohalikud energia- ja energiamajanduse kliimakavad, regionaalne korralduse seadus, nõustamine jms elektrituruseadus 11  INDIKAATORI ALLIKAS INDIKAATOR Eesti 2035 Eesti säästev areng Elamute ja mitteelamute Eesti 2035 energiatarve Eesti 2035 Kasvuhoonegaaside netoheitkogus Eesti 2035 Keskkonnatrendide indeks Transpordisektori Eesti 2035 kasvuhoonegaaside heide Eesti 2035 Ringleva materjali määr Säästva arengu riiklik strateegia Säästva arengu riiklik strateegia Happevihmad Säästva arengu riiklik strateegia Happevihmad Säästva arengu riiklik strateegia Happevihmad Säästva arengu riiklik strateegia Jäätmeteke Säästva arengu riiklik strateegia Kaitstavad alad Säästva arengu riiklik strateegia Kaitstavad merealad Kasvuhoonegaasid Säästva arengu riiklik strateegia transpordisektoris Säästva arengu riiklik strateegia Kasvuhoonegaaside heitkogused Säästva arengu riiklik strateegia Kasvuhoonegaaside heitkogused Säästva arengu riiklik strateegia Kasvuhoonegaaside netoheitkogus Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Kudekarja biomass Säästva arengu riiklik strateegia Ohtlike jäätmete teke Säästva arengu riiklik strateegia Olmejäätmete ringlussevõtt Säästva arengu riiklik strateegia Peenosakeste heide Säästva arengu riiklik strateegia Peenosakeste heide Säästva arengu riiklik strateegia Pinnavee seisund Säästva arengu riiklik strateegia Põlevkivi kaevandamine Säästva arengu riiklik strateegia Rangelt kaitstavad metsamaad Säästva arengu riiklik strateegia Rohealad linnades Säästva arengu riiklik strateegia Soodsas seisundis elupaigatüübid Säästva arengu riiklik strateegia Soodsas seisundis liigid INDIKAATORI SELGITUS Näitab Eesti kohta üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises. Energiatarbimine elamutes, äri- ja avaliku teeninduse sektori hoonetes. Näitab kasvuhoonegaaside summaarset netoheitkogust, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju. Kasvuhoonegaasid on inimtegevuse tagajärjel vabanenud süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid, milleks on fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab netoheitkogust netoarvestuses. Indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. Kokku hinnatakse 36 näitaja trende võrdluses baasaastaga (2000 või esimene võimalik aasta). Transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus CO2 ekvivalenttonnides. Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee-, vee- ja õhutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata. Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. Happevihmasid põhjustavate gaaside heide Inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja ammoniaagi (NH3) heitkogus väljendatuna hapestumise ekvivalenttonnides. Vääveldioksiidi (SO2) heitkogus Lämmastikoksiidide (NOx) heitkogus Aasta jooksul tekkinud nii tava- kui ka ohtlikud jäätmed ja jäätmekäitlusettevõtetes tekkinud sekundaarsed jäätmed. Protsent näitab, kui suure osa kogu maismaaterritooriumist moodustavad kaitstavad alad. Kaitstav loodusobjekt – looduskaitse seaduse alusel kaitstav ala või üksikobjekt, kus inimtegevus on piiratud või Protsent näitab, kui suur on nende merealade osa, mis on loodud mõne mereosa ja selle elustiku ning elupaikade kaitseks kogu merealas. Näitaja arvutamisel on Eesti merealast arvesse võetud looduskaitseseaduse paragrahvis 4 nimetatud loodusobjektid, millel on pindala: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsetsoonid. Väljendab transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust CO2 ekvivalenttonnides. Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee, vee- ja lennutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata. Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta Kasvuhoonegaaside heitkogus inimese kohta Metsa- ja maakasutussektor on üldjuhul CO2 siduja ja mõjutab netoheitkogust netoarvestuses. Liivi lahe räime kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi Liivi lahe räime Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. Läänemere avaosa räime kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi avaosa räime Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. Läänemere kilu kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi kilu Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi lääneosa tursa Eesti jaoks majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. Liivi lahe räime kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid. Läänemere avaosa räime kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid. Läänemere kilu kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid. Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomassi piirväärtus Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise erimeetmeid. Jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 2020. aasta väärtus ei ole varasemate aastatega võrreldav jäätmenimistu 01.01.2020 muutuse tõttu. Protsent näitab ringlusse võetud olmejäätmete osa tekkinud olmejäätmetes. Ringlussevõtt sisaldab materjali uuesti kasutuselevõttu, jäätmete komposteerimist ning anaeroobset lagundamist. Jäätmete põletamist energia tootmiseks ei ole arvestatud. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ja kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ning omadustelt sarnased jäätmed. (PM10) alla 10-mikromeetrise (PM10) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu. Peenosakesed pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tööstusettevõtetest. Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. Eriti peenete osakeste heide (PM2,5) Alla 2,5-mikromeetrise (PM2,5) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu atmosfääris. Eriti peenete osakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, põlemine ja keemilisedreaktsioonid atmosfääris. Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. Protsent näitab, kui suur on vähemalt heas seisundis pinnaveekogumite osa kõigis pinnaveekogumites. Pinnaveekogumite seisundit hinnatakse ökoloogilise ja keemilise seisundi järgi. Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus. Protsent näitab, kui palju on rangelt kaitstavat metsamaad kogu metsamaa hulgas. Range kaitse alla kuuluvad loodusreservaadid, looduslikud ja hooldatavad sihtkaitsevööndid, püsielupaiga sihtkaitsevööndid, esimese kaitsekategooria kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja kavandatavad kaitsealad planeeritud režiimi järgi. Protsent näitab, kui paljudel inimestel on tiheasustusega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Avalikud rohealad on rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega elupaigatüüpidest on soodsas looduskaitselises seisundis. Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu tähtsusega liikidest on soodsas seisundis.  ELEKTER INDIKAATORI ALGVÄÄRTUS INDIKAATORI MÕJUTAB / EI EESMÄRK MÕJUTA 2022: 10 koht eesmärk ≤10 võib mõjutada ↔ 2021: 17,1 teravatt-tundi eesmärk 2035: 14,5 võib mõjutada ↓ 2020: 12,85 miljonit tonni CO2 ekvivalenti eesmärk 2035: 8 võib mõjutada ↓ 2021: 75 eesmärk 2035: 87 võib mõjutada ↑ 2020: 2 232,54 tuhat tonni CO2 ekvivalenti eesmärk 2035: 1700 võib mõjutada ↓ eesmärk 2035: 30 2021: 15,1% võib mõjutada ↓ EL 2021: 11,7 2020: 1,4 tuhat tonni hapestumise ekvivalenti eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓ 2020: 11,2 tuhat tonni eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓ 2019: 25,2 tonni eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓ 2021: 19 362,19 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↑ 2021: 19,5% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 18,7% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2020: 2 232,54 tuhat tonni CO2 ekvivalendi kohta eesmärk: ↓ võib mõjutada ↓ 2020: 0,48 kilogrammi ↓ võib mõjutada ↓ 2020: 8,69 tonni ↓ võib mõjutada ↓ 2020: 12,85 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ↓ võib mõjutada ↑  eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 165 395 tonni 2021: 387 052 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 939 000 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 5 303 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 60 000 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 460 000 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 570 000 tonni 2021: 23 492 tonni eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 1 592,4 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↑ EL keskmine 2020: 2021: 30,4% võib mõjutada ↓ 47,8 ↓ võib mõjutada ↓ 2020: 8,9 tuhat tonni 2020: 5,9 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↓ 2021: 52% ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 9 208,8 tuhat tonni ↓ võib mõjutada ↓ 2021: 17,6% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2021: 85% ↑ võib mõjutada ↓ 2022: 57% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓ 2022: 56% eesmärk: ↑ võib mõjutada ↓  ELEKTER SOOJUS JA JAH HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED MÕJUTAB / EI MÕJUTA Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna võib mõjutada ↔ positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. ENMAK eesmärk olemas võib mõjutada ↓ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ täpsustatakse töö käigus võib mõjutada ↑ ENMAK eesmärk 0 heide olemas ei mõjuta oluliselt Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks. Roheelekter on materjalimahukas (tuulikud, päikesepaneelid, akud). Nendel ei mõjuta oluliselt on kindel eluiga. SO2, NOx, heite vähenemine võib mõjutada ↓ SO2 heitkoguse muutus võib mõjutada ↓ NOx heitkoguse muutus võib mõjutada ↓ Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks. Roheelekter on materjalimahukas (tuulikud, päikesepaneelid, akud). Nendel ei mõjuta oluliselt on kindel eluiga. Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh ei mõjuta oluliselt maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha ENMAK eesmärk 0 heide olemas ei mõjuta oluliselt ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh ei mõjuta oluliselt maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks. Roheelekter on materjali ja elektroonikarikas. Elektroonika on eluea ei mõjuta oluliselt lõppedes üldiselt ohtlik jääde. Nendel on kindel eluiga. Tehnoloogiate eluiga, pärast mida muutuvad komponendid jäätmeks. Roheelekter on materjalimahukas (tuulikud, päikesepaneelid, akud). Nendel ei mõjuta oluliselt on kindel eluiga. elektri tootmisest põhjaustatud heitgaaside vähenemise maht võrreldes ei mõjuta oluliselt olemasoleva olukorraga elektri tootmisest põhjaustatud heitgaaside vähenemise maht võrreldes ei mõjuta oluliselt olemasoleva olukorraga meretuulepargid rannikukogumitele ei mõjuta oluliselt meretuuleparkide pindala ha elektri tootmiseks vajamineva põlevkivi kogus aastatel 2035 ja 2025 võib mõjutada ↓ Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh ei mõjuta oluliselt maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). kõikide maismaatehnoloogiate poolt hõlmatav pindala ha Ilmselt ei ole teada, kas tulevad ka tiheasustusaladele ja sinna tuleku ei mõjuta oluliselt tõenäosus on väike. Mõju hindamise käigus tõstetakse esile, et tiheasustusaladel rohealadele uusi võimsusi mitte rajada. Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh ei mõjuta oluliselt maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine). Hõlmatav maismaa pindala ha, mis muudab olemasolevat maakasutust. Sh ei mõjuta oluliselt maakasutuse muutuse kirjeldus (nt metsa raadamine).  SOOJUS JA JAHUTUS GAASI DEKARBONIS HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED MÕJUTAB / EI MÕJUTA Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna võib mõjutada ↔ positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. ENMAK eesmärk olemas ei mõjuta oluliselt ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ täpsustatakse töö käigus võib mõjutada ↑ võib mõjutada ↓ võib mõjutada ↔ SO2, NOx, heite vähenemine ei mõjuta oluliselt SO2 heitkoguse muutus võib mõjutada ↓ NOx heitkoguse muutus võib mõjutada ↓ ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt võib mõjutada ↓ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ ei mõjuta oluliselt  ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt võib mõjutada ↔ ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt soojuseks vajamineva põlevkivi kogus aastatel 2035 ja 2025 ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt  GAASI DEKARBONISEERIMINE ENERGIASÄÄ HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED MÕJUTAB / EI MÕJUTA Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna võib mõjutada ↔ positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. võib mõjutada ↓ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ täpsustatakse töö käigus võib mõjutada ↑ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ Biojäätmete kääritamisest tekkiv mass ja kasutus võib mõjutada ↔ võib mõjutada ↓ SO2 heitkoguse muutus võib mõjutada ↓ NOx heitkoguse muutus võib mõjutada ↓ ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ ENMAK eesmärk 0 heide olemas võib mõjutada ↓ ei mõjuta oluliselt  ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt Biojäätmete kääritamisest tekkiv mass ja kasutus võib mõjutada ↔ võib mõjutada ↓ võib mõjutada ↓ ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt ei mõjuta oluliselt  ENERGIASÄÄST HINDAMISEKS VAJALIKUD ANDMED Sõltub teiste riikide tegutsemiskiirusest ja tõhususest. Ei hinnata kuna positsioon edetabelis ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. ENMAK eesmärk olemas ENMAK eesmärk 0 heide olemas täpsustatakse töö käigus ENMAK eesmärk 0 heide olemas Hoonete renoveerimisega kaasnevad jäätmed. Jäätmete võimalik kogus ei ole arvutatav. Ei hinnata. SO2, NOx, heite vähenemine SO2, NOx, NH3 heite vähenemine SO2, NOx, NH3 heite vähenemine ENMAK eesmärk 0 heide olemas ENMAK eesmärk 0 heide olemas ENMAK eesmärk 0 heide olemas Hoonete renoveerimisega kaasnevad jäätmed. Jäätmete võimalik kogus ei ole arvutatav. Ei hinnata. energia tootmisest põhjustatud heitgaaside muutus energia tootmisest põhjustatud heitgaaside muutus kliimaneutraalne elekter küte ja jahutus gaasi dekarboniseerimine maismaa tuul soojuspumbad õhk-õhk veeldatud maagaasi terminal avamere tuul maaküte põllumajandusjäätmete kääritamine päike biogaasi katlad biojäätmete kääritamine akud puiduhakke katlad reovee kääritamine muud elektriküte biomass vesinikküte fossiilne gaas põlevkiviõli küte hüdro päikeseküte põlevkivi (biomass) teised taasuvad allikad jäätmed tarbimise juhtimine tuuma pumphüdro energiasääst hoonete soojustamine energiasäästlikum tootmine ühistranspordi osakaalu tõstmine energiasäästlikud sõidukid raudtee elektrifitseerimine gaasi, vesiniku ja elektritanklate taristu laiendamine  Asjaomased asutused 15.06.2023 nr 17-1/21-0395/3260-1 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile seisukoha küsimine Austatud asjaomased asutused Käesolevaga esitame Teile seisukoha saamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele §361. Programmi koostamise aluseks on olnud dokument „ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad“ (lisatud kirjale). Käesolev kiri on saadetud ministeeriumitele (palume vajadusel kaasata menetlusse ja koondada allasutuste tagasiside ühtse seisukohana), ühendustele, katusorganisatsioonidele, teadus- ja haridusasutustele. Palume seisukohad esitada hiljemalt 19.07.2023. ENMAK 2035 KSH programmi avalik väljapanek on kavandatud perioodile 23. august 2023 kuni 13. september 2023 ja avalik arutelu 21. septembril kl 14-17. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) ENMAK 2035 KSH programm eelnõu 2023.06.02; 2) ENMAK 2035 KSH programmi Lisa 1 Tõetamm ja hindamise meetodid; 3) ENMAK 2035 KSH programmi Lisa 2 Karl Kupits KSH eksperdi kinnitus; 4) ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Maaeluministeerium Siseministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Eesti Maaülikool Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Riigikantselei Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Kunstiakadeemia Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Tööandjate Keskliit Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eestimaa Looduse Fond Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Soojuspumba Liit Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon Eesti Biokütuste Ühing Eesti Biogaasi Assotsiatsioon Eesti Vesinikuühing, Eesti Transpordikütuste Ühing Eesti Gaasiliit Irje Möldre 625 6497 [email protected] 2 (2)