Kiri

SA EESTI KONTSERDI FINANTSPLAAN AASTATEKS 202 3- 2027 Finantsplaani koostamise põhimõtted Käesoleva finantsplaani koostades oleme lähtunud riigieelarve seaduses p t 2 § 6 l g 3 sätestatud eelarve positsiooni reeglitest („ Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku kavandatav põhitegevuse tulem võib olla puudujäägis kuni 30 % ulatuses eelarveaasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulemi puudujääk kaetakse varem põhitegevuse tulemi ülejäägina kogunenud likviidsetest varadest .“). Samuti lähtusime 24 . jaanuaril 2023 k ultuuriministeeriumi poolt saadud juhendist pikaajalise finantsplaani koostamiseks, mis näeb ette, et „ Finantsplaanide koostamisel palume lähtuda põhimõttest, et riigieelarvelise toetuse planeerimise aluseks on 2023. aastaks kinnitatud tegevuskulude eelarve, millest lahutatakse maha ühekordselt antud sihtotstarbelised toetused “. Finantsplaani koostamisel lähtusime Eesti Panga 20 . juunil 2023 avaldatud makromajanduse prognoosist , mis hõlmab ajavahemik k u 2023- 2025. Aastateks 2026- 2027 eeldasime makromajandusnäitajate stabiliseerumist 2025 aasta tasemele. Finantsplaani koostamisel pidasime oluliseks teguriks tarbijahinna indeks it (THI), mille tõusuks prognoosib Eesti Pank aastateks 2023- 2025 vastavalt 9%; 4% ja 2,5%. Lähtudes oodatavast THIst kootasime tulude ja kulude kasvuprognoos id : 2024 2025 2026 2027 Piletitulu 8% 4% 3 % 2,5 % Ruumide renditulu 8% 4% 4% 4% Kinnisvara halduskulud 10% 5% 3% 2% Administratiivkulud 8% 5% 3% 2% Kontserttegevuse kulud 1,8x piletitulust 1,8x piletitulust 1,72 x piletitulust 1,66 x piletitulust Täpsem tulu- ja kululiikide prognoos on kirjeldatud allpool. Tegevused Lähtudes SA Eesti Kontserdi strateegilistest eesmärkidest oleme arvestanud, et alates aastast 2025 ei jätka vanamuusika ansambel Hortus Musicus Eesti Kontserdi struktuurüksusena. Selle t ulemusena järgneb kulude kokku hoid: töötasud- 144 t. eur; kinnisvara halduskulud- 30 t. eur; kontserttegevuse kulud- 40 t. eur (siin peame silmas kontserttegevuse tulemi t , st kontserttegevuse tulud- kontserttegevuse kulud). Oleme arvestanud, et tegevustoetus ei vähene ja vahendid suuname Eesti Kontserdi prioriteetsetesse ning arendus tegevustesse. Kulubaasi tõus absoluutnumbrites ulatub omatulude tõusu (selle põhjuseks on asjaolu, et kulud (va tööjõukulu) on omatulu dest oluliselt suuremad: näiteks, 2022 omatulud olid 2,5 mln eurot ja kulud (va tööjõukulu) olid sealjuures 4,5 mln eurot; 2023 omatulud on 2,9 mln eurot ja kulud (va tööjõukulu) on 5,1 mln eurot). Kui toetuste osa, mis moodustab rohkem kui 60% kogu tulust (2022: 63%; 2023: 62%) jääb inflatsioonile vaatamata muutumatuks, siis asutuse tulud suurenevad oluliselt aeglasemalt kui kulude sisend ja juba aastal 2025 asutuse halveneb Eesti Kontserdi finantspositsioon järsult. Alates aastast 2026 oleme sunnitud kärpima põhitegevust, st kontserttegevust selliselt, et vähendada kontserttegevuse negatiivse t marginaali ning peame järk- järgult loobuma eelkõige regionaalselt korraldatavatest Eesti interpreetide kavadest, mis toovad saali vaid piiratud auditooriumi. Alates aastast 2026 kontserttegevuse maht enam ei kasva ning hakkab astmeliselt vähenema. Vähendame eelkõige kontserttegevuse regionaalse mõõ det ning kontserttegevus koon dub järjest rohkem Tallinnasse (aastal 2023 ca 60% korraldatavatest kontsertidest; aastal 2027 ca 80% korraldatavatest kontsertidest). Seda kõike eeldusel, et „ riigieelarvelise toetuse planeerimise aluseks on 2023. aastaks kinnitatud tegevuskulude eelarve, millest lahutatakse maha ühekordselt antud sihtotstarbelised toetused “ ehk Eesti Kontserdi tegevustoetus jääb 2023 aasta tasemele. OMATULU D Piletitulud e kasvuks prognoosime: 2024 : 8%; 2025 : 5%; 2026 : 3%; 2027 : 2,5%. Alates aastast 2026 oleme sunnitud vähendama kontserttegevuse mahtu, et piirata sellega kaasnevaid kulusid ning säilitada eelarve positsiooni riigieelarve seaduses ettenähtud raamides. Ruumide rent kasvuks prognoosime: 2024 : 8%; 2025 : 4%; 2026 : 4%; 2027 : 4%. TEGEVUSTOETUS k ultuuriministeeriumilt jääb samal e tasemel e kui aastal 202 3 ( 5 682 t. eur ) . Aastal 2023 s aame k ultuuriministeeriumilt 400 t. eur investeeringutoetust; aastatele 2024- 2027 k ultuuriministeeriumi investeeringu toetust ei ole planeeritud. MUUD TOETUSED Suurim saadav toetus on Jõhvi vallavalitsuse toetus Jõhvi kontserdimajale (409 t. eur aastas). Oleme arvestanud, et jätkame edasi hetkel 30.09.2026 kehtiva kokkuleppega. Teised toetused on planeeritud aasta 2023 tasemel (va 2023 alguses eraldatud toetus energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks). KULUD TÖÖJÕUKULUD vaatamata kõrge inflatsiooniga makromajanduslikule keskkonnale ei saa me ajavahemikul 202 4 - 2027 töötasude tõusu planeerida , millest tulenevalt on suur risk kaotada võtmetähtsusega töötajaid. - Aastal 2025 lõpetame loomingulise kollektiivi Hortus Musicus tegevuse, sellest tulenevalt on tööjõukulude kokkuhoid on 144 t. eur . - tööjõukuludes sisalduvad ka füüsilisest isikust interpreetide ühekordsed esinemistasud . O leme arvestanud, et turu survel peame neid tõstma ning see mõjutab üldise tööjõukulude numbri t 1% võrra (iga - aastane tõus 55 - 60 t. eur). M AJANADAMIS KULUD koosnevad kinnisvara halduskuludest, administratiivkuludest ning kontserttegevuse kuludest. Kinni svara haldus kulud moodustavad ca 30% m ajandamis kuludest. Paraku on kinnisvarahal duskulude tõus kõi ge suurem ning ajavahemikul 2023 - 2027 prognoosime, et kinni svara halduskulud suurenevad 576 t. eur võrra (inflatsiooni mõju): Tarbijahinnad mõjutavad kinnisvara halduskulu sid väga olulisel määral. Oleme finantsplaani koostamisel arvestanud järgmise hinnatõusuga : 2024 : 10 %, 2025 : 5 %; 2026 : 3 %; 2027 : 2 %. Oleme arvestanud, et Eesti Kontsert ei panusta lisavahendeid Peterburi Jaani kiriku haldamisele (neid kaetakse sihttoetusena) ning 2025 aastal seoses Hortus Musicus kollektiivi tegevuse lõpetamisega lõpetame ka Väravatorni rendilepingu ning sellest tulenev rahaline kokkuhoid on 30 t. eur. Oleme arvestanud, et Jõhvi kontserdimajas jätkame hetkel kehtivatel tingimustel. Administratiivkulud Adminsitratiivkulusid mõjutab tarbijahinnaindeks, finantsplaanil oleme arvestanud : 2024: 8 %; 2025 : 5 %; 2026 : 3 %; 2027 : 2%. Kontserttegevuse kulud Kontserttegevuse kulude planeerimisel oleme arvestanud hetkel kehtiva kontserttegevuse kulude ja pilietitulu suhtnäitajaga, mis on 1,8. Oleme arvestanud, et aastatel 2024 – 2025 on kontserttegevuse kulude ja piletitulu suhtnäitaja 1,8. Alates aastast 2026 oleme sunnitud kontserttegevuse mahtu piirama, valides eelkõige suurema publiku arvuga üritusi ning vähendades regioonides korraldatavate väärtmuusika kontsertide arvu. Selle tulemusena vähendame kontserttegevuse kulude ja piletitulu suhtnäitaja aastal 2026 1,74ni ja aastal 2027 1,66ni. INVESTEERINGUD Aastal 2023 oleme arvestanud 4 00 t eur investeeringuga Jõhvi ja Pärnu kontser dimaja de kapita alremondile. Aastatel 2024 - 2027 oleme arvestanud, et iga-aastaselt panustame 100t. eur omavahenditest muusikainstrumentide, heli- ja video - ja kontsert tehnika uuendamisele. Aastateks 2024 - 2027 ei ole kinnisvara investeeringuid planeeritud (puudub siduv kokkulepe k ultuuriministeeriumiga). RISKID Arvestades SA Eesti Kontserdi toimemudeli eripära (asutuse omatulud on arvestatavalt väiksemad kui tegevuskulud ning põhitegevus on negatiivse tulemiga) näeme ette järgnevaid riske: Põhitegevuse miinuse katteks tuginev asutus olemasolevatele reservidele (akumuleeritud tulem) ning asutuse finants positsioon järjekindlalt halveneb Tööjõukulude tõus sõltub täielikult tegevustoetuse suurusest. Kui tegevustoetus jääb muutumatuna, ei ole Eesti Kontserdi poolt pak utavad töötasud turutingimustes atraktiivsed ja on oht kaotada võtmepersonali. Töötajate arvu vähendamist me ette ei näe, kuna oleme töötajate koosseisu juba miinimumini optimeerinud . Selle kinnituseks on Eesti Kontserdi tööjõukulude stabiilne suurus (3,7M) aastatel 2018 – 202 2 . Samal ajal on palgakasv olnud 43%. T ööjõukulude stabiilne maht eelarves 2018 – 2023 on saavutatud töökohtade vähendamisega. Aastatel 2024 - 2027 ei ole planeeritud kinnisvarainvesteeringuid, st Eesti Kontserdi valduses olev kinnisvara väärtus väheneb läbi amortiseerumise (ca 600t eur aastas). Lisaks ei ole ressurse ootamatute ning avariiliste olukordade lahendamiseks , mida amortiseeruv kinnisvara igapäevaselt pakub. Kontserttegevusse suunatav tegevustoetuse reaalväärtus väheneb (muutumatu suuruses tegevustoetus väheneb inflatsioonilises keskkonnas abosluutväärtuses), seega peame piirama regionaalseid tegevusi, mis on paraku suurima kahjumimargina a liga.