Kiri

31 .05 . 23 Meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Eesti inforuumi kaitse tugevdamine Meediateenuste seadus (edaspidi ka MeeTS ) vajab täiendamist , et tagada tõhusamad lahendused Eesti inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või muul viisil riigi julgeoleku ohustamise eest. Vaenule ja sõjalisele tegevusele õhutavate meediateenuste kättesaadavuse piiramine on oluline meede Eesti inforuumi turvalisuse tagamiseks, sest sõjalise rünnaku ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete eiramist õigustavate meediateenuste kättesaadavus Eesti territooriumil seab ohtu nii Eesti kui ka teiste riikide julgeoleku, ühiskonna turvalisuse ja avaliku korra. 2022. aastal alanud Venemaa Föderatsiooni sõjategevus Ukraina Vabariigis muutis märgatavalt ka Eestis edastatud meediateenus te sisu . Meediateenustes tuvastati sõjapropagandat , s h riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist kahjustavat teavet . MeeTS sätestab meetme , et piira ta meediateenuste edastamist, kui teenuses on rikutud MeeTS - i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist, ühiskonna turvalisust, s h riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Praktikas on leitud, et meed iateenuste seaduses kehtestatud meede ei ole olnud igal juhul piisav , et kahjulike meediateenuste tarbimis t lõpeta da . Arvestades, et vägivallale ja vihkamisele õhutava valeteabe levik on siiani kõrge, tuleks tagada Eesti inforuumi maksimaalne võimalik kaitse. 1. 1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi ka AVMSD )), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi ka direktiiv ) , art 7a lubab liikmesriikidel võtta meetmed, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine . Vastava artikli ülevõtmine on jäetud liikmesriikide valida . Eesti otsustas 16.02.2022 vastuvõetud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega direktiivi üle võttes, et ei pea vajalikuks kõnealust artiklit üle võtta . Artikli ülevõtmisega oleks võimalik määrata üldist huvi kandvate programmide asetus näiteks teleri t avades loetelu alguses ning elektroonilistes saatekavades ja veebitelevisioonis esile tõstetult. Pärast 24.02.2022 alanud sõjalist rünnakut Ukraina vastu tuvastati mitmete Eestis edastatud programmide seas ootamatut sisu list muutust. Näiteks hakati muidu äriuudistele keskendunud programmis edastama sõjapropagandat ning Venemaa Föderatsiooni juhtivate isikute üleskutseid sõja ja vägivalla toetamiseks. Arvestades praegust julgeolekuolukorda ning praktikas esinenud ootamatuid muutusi välisriikide meediakanalites , oleks sätte ülevõtmine mõistlik . See kindlustab , et esile tuuakse just kvaliteetmeedia kanaleid, mitte näiteks kanaleid, mille taasedastamise piiramiseks ei ole küll piisavat alust, kuid mis siiski võivad vaatajate meelsust Eesti riigi ja E uroopa Liidu suhtes negatiivselt mõjutada ning seeläbi meie ühiskonda lõhestada. 1. 2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimine Praegu ei ole Eestis vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks , millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud E uroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta hakata taasedastama mistahes teleprogrammi, sh näiteks Vene Föderatsioonis loa saanud programmi. Telekanal ei pruugi aga sobida riigi info ruumi , võides ohustada julgeoleku t . Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid mõn el juhul ka infosõja elemendina sihipäraseks mõjutustegevuseks. M õjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitoori nguga keeruline märgata. Seetõttu võib olla vajalik kanalite sobivus t enne hinnata , et vältida Eesti julgeolekut ohustava te rühmituste ja agressiooniriikide ga tihedalt seotud kanalite riigis edastamist. 1. 3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutus ettevõtetele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi ka TTJA ) teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS - i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist ning ühiskonna turvalisust, s h riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. TTJA on 2022. aastal saanud mitmeid teateid majutus ettevõtetest , mis võimaldavad majutusruumides paiknevate telerite vahendusel jälgida TTJA ettekirjutusega piiratud teleprogramme. Majutusettevõtete põhilised liigid turismiseaduse § 18 lõike 1 kohaselt on hotell, motell, külalistemaja, hostel , puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Seaduse kohaselt saab au diovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks pidada elektroonilise side ettevõtjat, kuid mitte majutus ettevõtet või kaubanduskeskust, kes enda valduses võimaldab jälgida teleprogramme, mille signaali saab ta satelliitantenniga, piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga. TTJA on edastanud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule ning Ida-Viru suurematele majutus ettevõtetele eraldi palve , et ka majutus ettevõtetes nende telekanalite ligipääsu piiramist kaalutaks . See on üldsusele avatud kohtades aga vabatahtlik mee de ning kohustuse olemasoluta saab endiselt mitmetes majutus ettevõtetes piiratud telekanal eid jälgi da . Lisaks majutus teenuse osutajatele on mõistlik taasedastamise keeldu laiendada teistelegi üldsusele avatud kohtadele. Autoriõiguse seaduse § 10 l õike 7 kohaselt on üldsusele avatud koht territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek, kauplus, jaekaubandusettevõte, teenindusettevõte, ühissõiduk, majutusettevõte jms). 1. 4. Ajutiste t elevisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine Lisaks vajab meediateenuste seaduses ajakohastamist meedialubade andmise regulatsioon. Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. K ehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS - i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n - ö MM-i või MK - etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui v arasematel aastatel väljastati aastas u mbes kümme ajutist raadioluba (nt 2020. a astal kaheksa ajutist luba) , siis 2021 . aastal väljastati neid 72 ning 2022. a astal 51. Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline , et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõne l määral ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab raadioturul paratamatult ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Selliste olukordade vältimiseks, ent samas lubade väljastamise läbipaistvuse tagamiseks , pidas TTJA vajalikuks 2022. aasta kevadel koos turuosalistega sõnastada põhimõtted, millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse. Need o n järgmised: - sama l ajal võib kehtida kuni kolm ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt kolmes levipiirkonnas levimiseks; - ühte raadioprogrammi võib edastada samas levipiirkonnas kuni kuus kuud viimase 12 kuu jooksul. Nende põhimõtete raames käsitletakse ühe meediateenuse osutajana kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud. Siiski ei ole TTJA põhimõtted vähendanud ebaselgust praktikas ning probleemid tuleks lahendada seaduse tasandil. Leidub üksikuid raadio teenuse osutajaid , kes teevad seda tõesti ajutiselt – näiteks jaanipäeval, jõulude ajal või suurõppuse kajatamiseks ( nt Sõduriraadio suurõppuse Siil ajal ) . Neid raadiotegijaid ei ole aga piisavalt, et katta ära TTJA sideosakonna testimisvajadust. Kui uusi sagedusi ei testita, puudub ka võimalus korraldada uusi konkursse alaliste raadiolubade väljastamiseks , st sagedusressurssi raadiotegijatele ei lisandu ning neil puudub võimalus FM tehnoloogia abil oma leviala laiendada. Seega selleks, et TTJA sideosakond saaks väljastada lühiajalisi sageduslube sageduse testimiseks (veendumaks, kas vastav sagedus on sobilik raadioprogrammi edastamiseks ; kas raadioprogrammi edastamine vastaval sagedusel võib põhjustada häireid raadiosides jm s ) on vajalik säilitada paindlik ajutiste raadiolubade väljastamise võimalus. Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid ( nt digiraadio ) , peaks meediateenuste seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel tehnoloogiatel testida. Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testija tel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele vastava d raadiol oad . Üksnes t estsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada vaid testsignaali edastamiseks. Teine probleem on seotud rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtajaga . MeeTS - i § 37 reguleerib ajutise raadio- või televisiooniloa väljastamist , seadmata seejuures kitsendusi loa liigile. MeeTS - i § 33 l õige 1 sätestab televisiooniloa liigid. Rahvusvahelise televisiooniloa puhul sätestab MeeTS - i § 33 l õige 2 põhimõtte, et TTJA peab enne loa väljastamist konsulteerima sihtriikidega, et selgitada välja, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. Seetõttu on alalise televisiooniloa taotluse läbivaatamiseks ette nähtud kuus kuud. Ajuti s e televisiooni- või raadioloa taotluse otsus tuleb teha ühe kuu jooksul. Seega juhul, kui taotletakse ajutist televisiooniluba rahvusvahelisele programmile , tuleks TTJA-l konsultatsioonid sihtriikidega tavapärase kuue kuu asemel teha paari nädalaga , kuid praktikas ei pruugi see võimalik olla. Samas on turuosaliste soov enne alalise, kallima loa taotlemist testida programmi sobivust sihtrühmale , mõistetav. See tõttu tuleks kaaluda ajutise rahvusvahelise televisiooniloa puhul taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamist (seniselt ühelt kuult kolmele kuule). 1. 5 . Meedialubade kõrvaltingimus ed , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord Praegu ei võimalda MeeTS - i § 40 l õige 3 seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele televisioonilubadele . T urul täheldata kse praktika t , et rahvusvahelisele televisiooniloale minnakse üle , et kõrvaltingimuste täitmise kohustus t välti da . Sellisel viisil on võimalik Eestis ki levida ilma üleriigilise televisiooniloa tingimustele vastamata , juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa üheks sihtriigiks on valitud Eesti . Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku tagamiseks mõistlik seada mõn ed kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud teoste edastamisele ) ka rahvusvahelistele televisioonilubadele , juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtrii k on ka Eesti . Ku ltuuriministeerium ja TTJA o n meedialoa kõrvaltingimuseks kasutanud pikalt viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste maht u programmis ( MeeTS - i § 8 lg 4 teine lause). Samas ei anna MeeTS - i § 40 l õige 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks alust . TTJA lõpetas nimetatud praktika kasutamise 2022 . a asta kevadel , kuigi k ultuuripoliitiliselt o leks sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik , et taga da uuematele teostele rohkem teleaega . Lisaks kogub Euroopa Komisjon liikmesriikidelt teavet viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides. Kolmas probleem on seotud kehtivate raadioloa liikidega . MeeTS - i § 35 l õige 1 sätestab raadioloa liigid ning § 37 täpsustab lisaks ajutise raadioloa olemus t . Lisaks rahvusvahelisele raadioloale e ristatakse regionaalset ja üleriigilist raadioluba. Samas on varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul tähendanud, et selle väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga programm levida võib (nt Power Hit Radio levib üleriigilise loaga Harju, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru ja Viljandi maakon nas ). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama uut raadiolubade konkurssi. Kuna üleriigilise raadi o loaga ei levita Eesti kõigis maakondades, oleks mõistlik muuta raadioloa liike selliselt, et liikideks oleksid raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadiol uba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks o leks tegu mõistliku muudatusega d igiraadio ( DAB ) tehnoloogia kontekstis , sest sellega suureneb sagedusressurss ning uutes levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui seni se praktika järgi (s.o iga paari aasta tagant raadiolubade konkursi tulemusena). Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama põhimõtet , mis võeti 09.03.2022 kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. T elevisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30 . Selle kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuigi AVMSD ei reguleeri praegu raadioteenuseid, toob lähiaastatel jõustuv Euroopa meediavabadusakt re g u latsiooni alla ka raadioteenuse . Seetõttu on meediateenuste s mõistlik üle minna ühtsele lähenemisele. Muudatuse tulemusena on TTJA terve meediaturu mõttes sõltumatu meediaregulaator, kuid lisaks sellele tekib võimalus lühendada raadiolubade konkursi protsess i ühe kuu võrra. Digiraadio t testitakse 2023. aastal. Nõudlus digiraadio järele on olemas ning mitmed meediateenuse osutajad oleksid valmis teenuseid uue tehnoloogia abil osutama . Samas peab möönma, et leidub neid ki meediaettevõtjaid, kes ei ole valmis seda tegema . Kuna järgmine raadiolubade konkurss on 2024 . aastal , saaks eduka testimi se korral väljastada sel konkursil ka digiraadio tegemise lube . Varem kirjeldatud r egionaalse raadioloa liigi kaotami n e ning raadiolubade konkursi korraldamise protsessi kiirendami n e võimaldaks paindlikumalt reageerida turuosaliste vajadustele DAB-i tehnoloogia kaudu levimisel. 2. Sihtrühm 2. 1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine Direktiivi art 7a ülevõtmisega kaasneks lisakohustus sideteenuse osutaja tele , kes peaksid programmide kuvamise järjekorra moodustamisel arvestama esiletõstmist vajavate kanalitega. Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV . Samuti mõjutab muudatus ettevõtteid, kes pakuvad E esti tarbijatele suunatud (elektroonilis i ) saatekava sid , sest neil tekib samuti kohustus programmide kuvamise järjekorda muuta . Lisaks mõjutab direktiivi artikli 7a ülevõtmine meediateenuste osutajaid, kelle teenuste ase t us taasedastajate ja saatekavade loendites muutub. Meediateenuste osutamise l oad on praegu 21 l Eestis registreeritud ettevõt tel , välismaise i d otseselt Eesti tur ule suunatud meediateenuseid pakkuvaid ettevõtteid on 52 j a neid meediateenuseid osutavaid ettevõtteid, kelle programmid on Eestis tehniliselt vastuvõetavad , umbes sada. Samuti mõjuta b muudatus neid televaatajaid (eelkõige nende meediatarbimist) , kes ei ole praeguseks üldhuvi telekanaleid siiani kuvatud valikust üles leidnud. Selle sihtgrupi suurus on umbes 5 – 20% Eesti elanikkonnast. Kuna muudatus kannab endas ka riigi julgeoleku ja rahva turvalisuse säilitamise eesmärki , mõjutab see kaudselt kogu Eesti elanikkonda . 01.01. 2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest . Vähesel määral on mõjutatud ka TTJA ametnikud, kes meediateenuste osutajate seaduspärase tegevuse üle järelevalvet te evad . 2. 2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine Muudatus mõjuta b s ideteenuse osutaja i d , kellel teki ks kohustus taotleda kõigile enda taasedasta misel olevate le teleprogrammidele litsents . Taotlus tuleks edaspidi esitada ka enne uute teleprogrammide taasedastamise alustamist. Litsentside saamise eest tekiks sideteenuste osutajatele kohustus tasuda riig ilõiv . Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS , Elisa Eesti AS , AS Levira ja AS STV . Kavandatav regulatsioon mõjutab TTJA ametnike töö koormust – s eda oluliselt regulatsiooni üleminekuajal, kui tuleks läbi vaadata ning hinnata loataotlused kõikide Eestis praegu edastatavate kolmandate riikide teleprogrammide ja E uroopa Liidu liikmesriikides meediateenuse luba omavate era õiguslike juriidiliste isikute teleprogrammide kohta. Kontrollida ei ole vaja liikmesriikide avalik-õiguslikke teleprogramme ja Eestis meedi a teenuste loa saanuid . Samuti võib teleprogrammide taasedastamise loa menetlus suurendada Rahapesu Andmebüroo ja julgeolekuasut u ste töökoormust, sest nendega võib olla vaja konsulteerida , et tuvasta da taasedastatava teleprogrammi tegelikud kasusaajad. Pärast üleminekuaega suureneb TTJA järelevalvekoormus , sest litsentseerimata programmide taasedastamise üle hakatakse tegema järelevalve t ning vaatama läbi uute teleprogrammide taasedastamise loataotlus i ja tegema otsus eid . Muudatus mõjuta b teatud osa Eesti elanikkon nast ja nende meedia tarbimist. Teleprogramme jälgib iga nädal ligi 90% Eesti elanikkonnast. Väheneda võib Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk, kuid samas on see juba alates 2022. aastast oluliselt vähenenud nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka E uroopa Liidu sanktsioonide tõttu. Võib eeldada, et suurem osa Eesti inforuumile ohtlikust meediasisust on praegugi lõpptarbijatele piiratud, mistõttu ei kaasneks seadusemuudatusega olulisi mõjusid lõpptarbijale. Kuna muudatus kannab endas ka riigi julgeoleku ja rahva turvalisuse säilitamise eesmärki , mõjutab see kaudselt kogu Eesti elanikkonda . 01.01. 2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. 2. 3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud Muudatus mõjuta b teatud osa Eesti elanikkon nast (väike st osa majutusasutuste klientidest, üldsusele avatud kohtades edastatud meediateenuse tarbijad (nt kauplustes edastatud raadioprogrammid)) ja nende meedia tarbimist. Kuna muudatus kannab endas riigi julgeoleku ja rahva turvalisuse säilitamise eesmärki, mõjutab see kaudselt kogu Eesti elanikkonda. 01.01. 2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Kavandatav regulatsioon suurendab TTJA järelevalvekoormust , sest üldsusele avatud kohtades hakatakse taasedastamisel olevate meediateenuste üle tegema järelevalve t . T eoreetiliselt mõjutab m uudatus kõiki majutusasutusi, kaubanduskeskusi ja toitlustus ettevõtte i d, kus põhiteenuste kõrval meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse . Samas on keelatud kanalite edastamist tuvastatud reaalselt ainult m õne s majutusasutustes. Kokku on E estis registreeritud 573 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet , kus on üle kümne töötaja. EMTAK 2008 koodiga registreeritud ettevõtteid on kokku 4395 . 2. 4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri (edaspidi MTR ) andmetel 28, millest ajutis ed meedial oad on 26.04.2023 seisuga ka hel ettevõt tel . M eedialubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust ning võib vähesel määral mõjutada ettevõtete halduskoormust. 2. 5. Meedialubade kõrvaltingimused , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel 23.04.2023 seisuga 28, sh on rahvusvaheli ne televisiooniluba üheksal ettevõtja l ja 1 5 -st raadioteenuse osutajast üleriigili ne raadioluba kaheksal . Kavandatav regulatsioon mõjutab TTJA töökorraldust ja vähesel määral ametnike koormust seoses kõrvaltingimuste seadmisega raadiolubadele. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 3. 1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine Artiklis 7a toodud sätte ülevõtmise eesmärk on tagada t elevaataja tele mugavam ja kiirem juurdepääs üldist huvi kandvatele kanalitele. Programmi de valikus tõusevad esile ka sellised kvaliteetkanalid, mille olemasolust ei pruugi vaatajad seni isegi teadlikud olla, kuid mis võivad neile huvi pakkuda. Direktiivi ülevõtmisel on oluline, et see toetaks meediapluralismi ning esile tõstetud kanalid pakuksid piisavat ja tegelikku avalikku huvi. Muudatuse tulemusel nõuab vä hem üldist huvi pakkuvate kanaliteni ( mille taasedastamise piiramiseks ei ole piisavat alust, kuid mis võivad sisaldada valeteavet ja seeläbi vaatajate meelsust Eesti riigi, E uroopa Liidu jm suhtes negatiivselt mõjutada ) jõudmine vaatajatelt senisest suuremat pingutust . See on üks võimalikke vahendeid inimeste meediatarbimis t parandada . Riigikantselei avaliku arvamuse seireuuringutest nähtub, et Eestis elavate inimeste hulgas on 2022. aasta jooksul usaldus välismeedia, sh Vene meedia kanalite vastu vähenenud . Eestis elavatel teistest rahvustest inimestel on usaldus Eesti meedia vastu suurenenud . Samas nähtub seireuuringutest, et paljude teistest rahvustest Eesti elanike hulgas peetakse Vene telekanaleid siiski oluliseks infoallikaks , vaatamata asjaolule, et kanalid edastasid 2022. aastal sõjapropagandat ning nende taasedastamine Eestis oli keelatud. Muudatuse eesmärk on s uunat a mh Eesti muukeelset elanikkonda eelistama kanaleid, mis kannavad üldist huvi ning annavad objektiivset infot toimuvast, vähenda des sellega ühiskonna lõhestatust ning tõst es muukeelse elanikkonna usaldust Eesti vastu. 3. 2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine Muudatus annab meediaregulaatorile võimaluse juba enne teleprogrammi Eestis taasedastamist hinnata telekanali sobivust riigi inforuumi, sh võimalikku julgeolekuohtu ning seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel ennetatakse kvaasikanalite turuletulekut , piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike teabe o peratsioonide mõju Eesti ühiskonnale . Lisaks võimaldab eelhindamine vähendada võimaliku ebase a duslik u sisu või keelatud tegevus te monitooringuga seotud TTJA kulusid. Arvestades , et teleprogrammide sisu või seotus julgeolekut ohustavate rühmituste, isikute või agressorriikidega võib ajas kiire sti muutuda, annab loamenetluse olemasolu ka võimaluse tunnistada enam l oa tingimustele mittevastava programmi l uba kehtetuks. Nii on riigi inforuumi sobimatu telekanali edastamis e piirami sel vä iksem ressurs ikulu ning otsuse tegemiseks ei ole vaja igal juhul oodata ohtliku teabe levimi st kanalil. Selleks, et v älti da võimalikku tsensuuri teket , tuleb tagada, et taasedastamise loa menetlusega tegeleks poliitiliste lt sõltumatu meediaregulaator , kelle tegevus on läbipaistev ja kellele on tagatud vajalikud ressursid. 3. 3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud Eesmärk on võimaldada TTJA-l teha majutus teenuse osutajale j a muule üldsusele avatud koha omanikule või valdajale ettekirjutus meediateenuse taasedastami ne lõpeta da , kui teenuses on rikutud MeeTS -i § 19 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist, ühiskonna turvalisust, s h riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. R egulatsiooni loomisega on võimalik tagada, et üldsusele ava tud kohtades ei edastataks meediateenuseid , mis võivad sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat teavet . Vastav reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. 3. 4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks. M eediateenuste seaduses soovitakse ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale ( n t enne raadiolubade avalikku konkurssi ) . Samuti on vaja täpsustada seaduse tasandil ajutis te meedialubade taotlemise kord a selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada 12 kuu jooksul ühe korra kuni kolmeks kuuks. Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid kõrvaltingimusi , mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta, aga lisada ka n äiteks nõue , et eetris teavitatakse regulaarselt, et tegemist on testimisega. Muudatuse eesmärk o n näha TTJA le põhjendatud juhtudel ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus . N äiteks juhtudel, kus soovitakse testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne al alise loa taotlemist , on otstarbekas näha kõrvaltingimused , mida tulevikus kehtestataks tõenäoliselt ka alalisele meedi aloale , ette juba ajutisele loale . 3. 5. Meedialubade kõrvaltingimused , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord Eesmärk on võimaldada Eesti autorite teoste kaitseks kõrvaltingimus te (nt Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud teoste miinimumnõu ete ) seadmist ka rahvusvahelistele televisioonilubadele juhul, kui televisiooniloa üks sihtriik on Eesti. Ku ltuuriministeerium ja TTJA on meedialoa kõrvaltingimuseks kasutanud pik alt viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste ( MeeTS -i § 8 lg 4 teine lause) maht u programmis. Samas ei anna MeeTS -i § 40 l õige 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks alust . TTJA lõpetas nimetatud praktika kasutamise 2022 . aasta kevadel , kuigi kultuuripoliitiliselt on sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik , et tagada uuematele teostele rohkem eetriaega . M uudatuse eesmärk on võimaldada, et viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mah t sea takse kõrvaltingimuseks . Lisaks on muudatuse eesmärk lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike . Kuna üleriigilise raadioloa liik ei võimalda praktikas Eesti kõigis maakondades levida, tasu b muuta raadioloa liike selliselt, et liikideks oleksid raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Samuti on muudatuse eesmär k kiirendada raadiolubade korraldamise protsessi, muutes lubade väljastamise kiiremaks ning raadioturu vajaduste vasta vamaks . M uudatusega taga takse TTJA kui meediaregulaatori sõltumatus terve l meediaturu l, määrates ka raadiolub ade kõrvaltingimuste seadjaks TTJA. TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast . S eetõttu tuleks MeeTS -i § 40 l õikes 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt kuult kahele kuule. Raadiolubade liikide muutmine ja konkursi lühendamine muudab digiraadio arenedes selgemaks ka DAB - tehnoloogiale mõeldud raadiolubade väljastamise. Kuna digiraadio kasutamist testitakse 2023. aastal, on muudatuse eesmärk , et 2024. aasta raadiolubade konkursiks olla kse valmis ka digir aadiole raadiolube väljastama. Raadiolubade väljaandmise tähtaega , mis on seitse aastat , ei muudeta. Seni väljaantud raadioload kehtivad neil näidatud tähtaja lõpuni. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon , seotud strateegiad ja arengukavad Kõik VTK-s väljatoodud teemad on seotud meediateenuste seadusega, mis sätestab: audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus ) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele; videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale; eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba ) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra; ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku kaitse põhimõtted; meediapädevuse edendamise eest vastutaja; riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Televisiooni- ja raadiolubadega (sh kõrvaltingimustega ) seonduv on sätestatud MeeTS-i 4. peatükis. Meediateenuste taasedastamise lõpetamise regulatsioon on toodud MeeTS-i §-s 51. Kui MeeTS -i § 51 lõiked 2–5 puudutavad teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise piiramist, siis sama paragrahvi lõige 6 annab TTJA- le õiguse teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus olukorras, kus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamine , mis ei ole pärit liikmesriigist, rikub oluliselt MeeTS -i §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, s h riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. MeeTS-i alusel tehtavate toimingute riigilõivu regulatsioon on sätestatud riigilõivuseaduse (edaspidi ka RLS ) § s 216. Strateegiadokumen did : Eesti julgeolekupoliitika alused (p. 4.1) Kultuuri arengukava 2021 – 2030 (p -d 3.5 ja 3.15) Strateegia „Eesti 2035“ Digiühiskonna arengukava 2030 ( lk 35, ajakohane ja ettevaatav õigusruum) 5 . Tehtud uuringud Meediateenuste taasedastamise litsentseerimi s e ning taasedastamise keelu laiendami s e vajadus t toetavad uuringud, mis näitavad Venemaa propagandakanalite jälgimise ja Venemaa narratiiv id e toet use vahelist korrelatsiooni. Uuringutele tuginedes saab väita , et ( eel ) litsentseerimine võimaldab olulise l t kitsendada eesti elanikeni kahjuliku propaganda jõudmise võimalusi . Toome alljärgnevalt välja tehtud uuringute andmed ja viited allikatele . Riigikantselei tellitud a valiku arvamuse seireuuringud : https://riigikantselei.ee/uuringud . S aar Poll OÜ. 2014. Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid. Tellija: Avatud Eesti Fond ( https://www.saarpoll.ee/UserFiles/File/AEF_aruanne__1_.pdf ) . Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse väljaanne Euroopa teoste esiletõstmise ja üldist huvi pakkuvate teenuste kohta : https://rm.coe.int/iris-special-2022-2en-prominence-of-european-works/1680aa81dc . Euroopa järelevalveasutuste rühma (ERGA) 2021. a raport liikmesriikide parimate praktikate kohta AVMSD art 7a rakendamisel: https://erga-online.eu/wp-content/uploads/2021/12/ERGA-SG1-2021-Report-Articles-7a-and-7b.pdf . Veebel, V., Ploom, I., & Sazonov , V. (2021). Russian information warfare in Estonia, and Estonian countermeasures . Lithuanian Annual Strategic Review , 19 (1). Jõesaar, A. (2022). Building Bridges : Estonian- and Russian-Speaking TV Audiences and the Value of Estonian Public Service Broadcasting, 2010–2020. In Information Wars in the Baltic States : Russia’s Long Shadow ( pp . 81-92). Cham : Springer International Publishing. Jastramskis , Deimantas ; Rožukalne , Anda; Jõesaar, Andres (2017). Media Concentration in the Baltic States (2000–2014). 6 . Kaasatud osapooled VTK ettevalmistamisel on tehtud koostööd Eesti meediaregulaatori T TJA- ga , kes andis oma sisendi ning selgitas praktikas esinevaid probleeme. Täiendavalt kavatsetakse seaduseelnõu koostamise käigus konsulteerida Eesti Meediaettevõtete Lii du , Eesti Ringhäälingute Lii d u, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Lii d u, meediateenuse osutaja te ja sideettevõtja tega . Lisaks kavatsetakse kaasata Rahapesu Andmebüroo ja Kaitsepolitsei amet . III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7 . Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine EI Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH Muu (palun täpsusta) JAH 7 .1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Kaalutud on selliseid mitteregulatiivseid lahendusi nagu olemasoleva olukorra säilitamine ja senise regulatsiooni parem rakendamine . L isaks on katsetatud majutusettevõtetele telekanalite piiramiseks soovituste jagamist ja ajutiste meedialubade puhul turuosalistega ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtete kokkuleppimist. Olemasoleva olukorra säilitamine Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a üle võtmata jätmisel jääb kasuta ma ta võimalus suunata teleauditooriumi vaatamisharjumus ed kvaliteetkanalite le . Üldist huvi pakkuvad kanalid võivad programmikataloogides, elektroonilistes saatekavades ja veebitelevisioonis jääda märkamatuks ning nende asemel võivad olla esile tõstetud kanalid, mille sisu ohustab riigi inforuumi. Teleprogrammide taasedastamise loa regulatsiooni kehtestamata jätmisel võivad sideettevõtjad ilma eelneva t nõusoleku t taotlem ata taasedasta da mistahes teleprogramme. Seega või dakse taasedasta d a näiteks Eesti julgeolekut ohustavas välisriigis loa saanud propagandakanaleid. Regulatsiooni muutmata on meediateenuste seaduses sätestatud tingimustel võimalik audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajal meediateenuse taasedastamine ettekirjutusega keelata . Samas ei võimalda praegune regulatsioon piirata inforuumi ohustavate meediateenuste esitamist üldsusele avatud kohtades , nagu majutusettevõtetes ja kaubanduskeskustes. Olemasoleva olukorra säilitamisel on võimal ik , et meediateenuste seaduse kohaselt Eesti inforuumi sobimatut ning seda ohustavat teleprogrammi esitatakse üldsusele avalikes kohtades. Ajutiste raadiolubade kehtiva regulatsiooni säilitamisega on võimalik ajutisi lube väljastada üksnes juhul, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Üksnes sündmuse kajastamiseks koostatud programme ei ole piisavalt , et täita ära raadio sageduste testimisvajadus, m ida ajutiste raadiolubade andmisel tehakse. Raadiosageduste testimiste vähenemisel väheneb ka võimalus suurendada turgu alaliste raadiosageduste ga . Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa regulatsiooni säilitamisega esineb olukordi, kus l uba ei ole võimalik väljasta da ette nähtud tähtajaks, sest loa andmise otsus sõltub kolmanda osapoole (välisriigi regulaatorasutuse) vastamise kiirusest . Televisiooniloa taotlejal on õigustatud ootus saada loa andmise otsus tähtaja ks , kuid see ei ole praktikas alati võimalik. Väljastades televisiooniluba välisriigi regulaatoritega konsulteerimata , võivad programmi sihtriigis edastamisel ilmneda vastuolud kohalik e õigusaktidega , mis võivad kaasa tuua sanktsioonid meediateenuse osutajale. Olemasoleva olukorra säilitamisel on võimalik üleriigilise televisiooniloa asemel esitada taotlus rahvusvahelisele televisiooniloale ning sellisel viisil pakkuda Eestis televisiooniteenuseid ilma üle riigilise televisiooniloa saamiseks kohustuslikke kõrvaltingimusi täitmata. See tekitab turul ebav õrdsust üleriigiliste ja rahvusvaheliste televisioonilubade taotlejate vahel. Regulatsiooni muutmata ei ole võimalik hinnata meedialoa andmise l uuemate audiovisuaalmeedia teoste osakaalu programmis . Kultuurpoliitiliselt on oluline, et edastataks ka uuemaid teoseid . Olemasoleva olukorra säilitamisel jää b üleriigilis t e ja piirkondlik e raadiol ubade liikide erinevus endiselt ebaselgeks. Samuti sõltub TTJA regulatsioon raadiolubade kõrvaltingimuste seadmisel Kultuuriministeeriumist , mis pärsib meediaregulaatori sõltumatust ja võimalust raadiolubade konkursi korraldamise protsessi lühendada. FM-sagedus i on Eesti turul oluliselt vähem , kui raadioteenuse pakkuja d oma programmide edastamiseks vajavad. Kui digiraadio võimalus t kasutusele ei võeta, on uutel tulijatel turule sisenemise võimalusi väga vähe. Ka kõigil praegustel meediateenuste lubade omanikel ei ole võimalik oma raadioprogramme edastada kogu Eesti territooriumil. Seega ei ole tegemist sisulise alternatiiviga, sest olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda ks seatud eesmärke saavutada. Senise regulatsiooni parem rakendamine MeeTS-is ei ole reguleeritud meetmeid, mis tõstaks esile üldist huvi kandvaid kanaleid . Samuti ei ole senises regulatsioonis võimalik teha taustakontrolli tele programmide le enne nende edastama hak kamist ning teleprogrammide edastamist ei ole saa keelata üldsusele avalikes kohtades. Regulatsiooni puudumise tõttu ei ole saa korraldada eesmärgipärast inforuumi kaitset, mis aitaks suunata inimeste meediatarbimist usaldusväärsematele allikatele. TTJA edastas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule ning Ida-Viru suurematele majutusettevõtetele eraldi palve , et ka majutusettevõtetes nende telekanalite ligipääsu piiramist kaalutaks , mi da on audiovisuaalmeedia teenuse edastajal TTJA ettekirjutuste põh jal keelatud edastada. Vaatamata TTJA antud soovitustele saab endiselt mitmetes majutusettevõtetes piiratud telekanal e id jälgi da . Ajutiste raadiolubade puhul on võimalik regulatsiooni laiemalt tõlgendades anda raadiolubasid sündmuse kajastamiseks turuos alistele, kes taotlevad järjepidevalt uute sündmuste kajastamiseks lubasid . Kuna sündmuste kajastamise osakaal seaduses reguleeritud ei ole, kasutataks e ajutisi raadiolube mugavalt oma tavaprogrammi leviala laiendamiseks. Kuigi sellisel viisil oleks tagatud suurem raadiosageduste testimi ne, kahjustaks see turuosaliste konkurentsi. R ahvusvaheliste le programmidele ajutiste televisioonilubade otsuse andmise tähtaegadega seotud regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada , sest otsuse andmise tähtaeg sõltub välisriigi regulaatoritest. 2022. aastal proovit i turuosalistega kokku leppida ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtted. T äielikku konsensust nende hulgas aga ei saavutatud ning katse praktikas esinevat ebaselgust ei vähendanud . Praegune MeeTS -i § 37 sõnastus ei võimalda leida paindlikke võimalusi raadioprogrammide testimiseks uutel tehnoloogilistel edastusviisidel või sobivust uuele sihtrühmale. Regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada , et rahvusvahelise televisiooniloa taotluse kaudu ei välditaks üleriigilisele televisiooniloale rakendatavaid kõrvaltingimusi . Samuti ei ole võimalik k ehtiva t regulatsiooni rakenda da nii , et m eedialoa andm ise kõrvaltingimuseks oleks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste maht programmis. Kehtivat regulatsiooni ei saa paremini rakendada üleriigiliste ja piirkondlike raadiolubade liikide selguse loomiseks. Ühtlasi ei saa TTJA luua seadust muu t mata raadiolubade konkursiks kõrvaltingimusi . Digiraadio alaliseks osutamiseks ei piisa senise regulatsioo ni tõhusamast rakendamisest. Raadiolubade väljastamise konkursi protsess on ajakulukas, kuid digiraadio kiiresti arenev, sh oma leviulatuse lt . Raadioprogrammi levipiirkond a ei ole aga võimalik ilma raadiolubade konkursita alaliselt laiendada . Seega ei ole tegemist sisulise alternatiiviga, sest senise regulatsiooni paremal rakendamisel ei saa seatud eesmärke saavutada. 7 .2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatu sest Mõn ed p unktis 7.1 nimetatud mitteregulatiivsed lahendused (soovitused telekanalite kättesaadavuse piiramiseks, kokkulepped turuosalistega ajutiste raadiolubade väljastamise põhimõtetes) võivad aidata probleemi vähenda da , kuid ei ole piisavad , et VTK punktis 3 kirjeldatud eesmärke saavutada. Tänu t ea d e tele ja soovitus tele võivad osad teate saaja d hakata soovituslik k u käitumismustri t järgim a , kuid regulatiivse lahenduseta ei ole oodata v, et soovitusi laialdasel t järgi takse. Turuosalistega ei ole võimalik saavutada üksmeelseid kokkuleppeid meedialubade regulatsioonis esinevate probleemide lahendamiseks . Üksmeelse kokkuleppe puudumine toob aga kaasa ebavõrdse konkurentsiolukorra turul. Ilma r egulatiivsete lahendusteta ei saa edendada programmide nimistus üldist huvi pakkuvaid kanaleid . Samuti ei ole võimalik Eesti inforuumis edastatavate propagandakanalite eelkontroll ning keelatud kanalite levitamise piiramine üldsusele avatud kohtades. Regulatiivsete lahendusteta ei saa kohandada ja ajakohastada meedialubade andmist . IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8 . Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) 8. 1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine Euroopa järelevalveasutuste rühm (ERGA) on 2021. aastal analüüsinud liikmesriikide parima t praktika t AVMSD art 7a rakendamisel ning avaldanud selle kohta raporti . Raport annab põhjaliku ülevaate art 7a ülevõtmisest Belgia s , Prantsusmaa l , Saksamaa l ja Iirimaa l , kuid käsitleb põgusamalt ka artikli kohaldamist teistes liikmesriikides. Raportis tuuakse välja tehnilisi, majanduslikke, juriidilisi ja kultuuripoliitilisi võimalusi ning väljakutseid . P arim a artikli rakendamise võimalus e leidmiseks Eestis kavatsetakse seaduseelnõu koostamisel ERGA raportit analüüsida . 8. 2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine Teleprogrammide taasedastamine on teiste riikide hulgas litsentseeritud ka Läti s ja Leedu s . Lätis on teleprogrammide taasedastamine reguleeritud elektroonilise massi meedia seaduses (läti k elektronisko plašsaziņas līdzekļu likums ) , mi s sätestab , et programmide taasedastamiseks ja levitamiseks on vajalik riikliku mee di anõukogu loa olemasolu. Sama sätte kohaselt on nõukogul loa läbivaatamisel õigus m h küsida arvamust programmi tegelike kasusaajate kohta riigi pädevatelt julgeoleku asutustelt, rahapesu ning terrorismi ja massihävitusre lvade tõkestamise pädevatelt asutustelt . Samuti kontrollib nõukogu koos teiste pädevate asutustega programmi tegelike kasusaajate rahvusvahelis i ja riiklik ke sanktsioon e ning vajaduse korra l küsi b arvamust teiste riikide pädeva telt asutus telt. Loa registreerimi sel tuleb maksta riigilõivu. T a asedastamise loale kehtib Lätis riigilõiv ja aastatasu. Igal aastal registreeritakse taasedastusluba uuesti, tasudes riigilõivu ja edastades Riigi Elektroonilise Meedia Nõukogule tema määratud andmed programmide taasedastamise jätkamiseks. Riigilõivu suuruse, tasumise korra ja soodustused määrab ministrite kabinet. Ministrite kabineti määruse nr 24 p 2.2 kohaselt on taasedastamise loa riigilõiv 142,29 eur ot ning p unkti 2.3 kohaselt aastatasu 10 eurot iga korduslevitatud (levitatud) pro g rammi eest eelmisel aastal taaseetris olnud (levitatud) programmide koguarvu alusel . Läti meediaregulaatori andmebaasi kohaselt on Lätis praegu 23 taasedastajat . Eelda des, et üks ettevõtja taasedastab keskmiselt 70 teleprogrammi , laekub taaseda s tamise lubade väljastamise eest riigilõivu 3272,67 eur ot (23 x 142,29) ning aastatasu 16 100 eur ot (23 x 70 x 10) . Leedus on teleprogrammide taasedastami n e reguleeritud avaliku teabe õigusaktis (leedu k v isuomenės informavimo įstatymo pakeitimo įstatymas ) , mi s sätestab litsentsi nõude programmide edastamiseks. Sarnaselt Läti regulatsiooni ga on ka Leedus litsentsi saamise üks eeldus asjaolu, et taotlusega seotud isik ul ei ole rahvuslikku julgeolekut ohustavaid suhteid Euroopa Lii t u ja NATO-sse mittekuuluvate välisriikide institutsioonidega või isikutega, keda need välisriigid otseselt või kaudselt kontrollivad . Riigilõivu määrad sätestab Leedus kultuuriministri korraldus ÚV-318 . Selle kohaselt on aastatasu aluseks Leedu Vabariigi valitsuse igal aastal kinnitatav sotsiaaltoetuse baasühik ehk BSI. 2023. aasta kinnitatud BSI on 49 eurot . Teleprogrammide taasedastamise tasu sõltub Leedus lisaks sellest, kui suurele osale elanikkonnast see potentsiaalselt taasedastatakse ( vt 3. peatüki p unktis 6 toodud tabel ) : Raadio- või telejaama eeldatavas (teoreetilises) usaldusväärses vastuvõtupiirkonnas elavate inimeste arv Teleprogrammi(de) ringhäälingu ja taaslevitamise aastatasude suurus (BSI) Aastane riigilõiv taasedastamise eest 2023. a BSI põhjal ( eur ) Kuni 50 000 1 – 5 49 – 245 50 000 – 200 000 3 – 10 147 – 490 200 000 – 350 000 8 – 15 392 – 735 350 000 – 500 000 13 – 20 637 – 980 Alates 500 000 15 – 22 735 – 1078 Seega , telekanalite taasedastamise eest üle Leedu Vabariigi maksab sideettevõtja vähemalt 735 eurot aastas . BSI tõuseb iga aasta. Leedu meediaregulaatori andmebaasi kohaselt on Leedus praegu 48 televisiooniteenuse taasedastajat . S eega laekub Leedus taasedastamise tasude eest riigile igal aastal 35 280 eur ot . Litsentseerimise regulatsiooni olemasoluga suutsid Läti ja Leedu ennetada ka hjulike propagandakanalite jõudmist riikide meediapilti. M eediaregulaatori d saavad juba enne taasedastamise al g ust hinnata telekanali sobivust oma riigi inforuumi , sh hinnatakse võimalikku julgeolekuohtu ja seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. 8. 3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud Läti on 2022. aastal täiendanud elektroonilise massimeedia seadust ning lisanud keelu edastada majutusasutustel telekanaleid, mis ei kuulu Lätis taasedastatavate telekanalite loetellu. Ka Leedu regulatsiooni kohaselt kuulub keelu alla igasugune edastamine, sh majutusasutuste, kohvikute ja teiste üldsusele avatud kohtade poolt. Regulatsioon Lätis ja Leedus ennetab olukor da , kus üldsusele edastatakse desinformatsiooni ja faktidega manipuleerivaid programme eesmärgiga tekitada hirmu ja vaenu ning suunata vihkamisele ja vägivallale. Arvestades, et suurem osa elanikkonnast on teadlik, et propagandakanalite edastamist keelatakse , võivad üldsusele avatud kohtades viibivad isikud eeldada, et tegu on lubatud kanaliga ning pidada selle sisu usaldusväärseks. Regulatsiooni laiendamine sarnaselt Läti ja Leedu ga tagaks ühtsuse ja selguse meediateenuste edastamise l . 9 . Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 9.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine Me ediateenuste seadust täiendatakse §-ga 24 1 milles nähakse ette meetmed, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Nähakse ette nõue , et telekanalite taasedastamise l ja saatekavades tõst etakse esile Eesti s teenu se osutamise loa saanud ja Eesti vaatajale suunatud televisioonit eenused . Esiletõstmine tähendab , et kanalite järjekorras ning Eesti tarbijatele suunatud saatekavades (elektroonilises kavas ) seatakse E estis loa saanud televisiooniteenuste järjestuse algusesse . 9.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine Meediateenuste seadust täiendatakse §-ga 37 1 , mi llega nähakse ette , et teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljas t poolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks Eesti territooriumil on vaja lik programmi omaniku (valdaja) nõusolek ning taasedast amise luba T TJA- lt . Meediateenuse taasedastamise loa taotluses märgitakse taasedastatavate meediateenuste loetelu ning andmed teenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. Taotlusele lisatakse programmi oman iku nõusolek programmi taas edastamiseks Eesti territooriumil. See nõue ei kehtiks liikmesriikide avalik-õiguslike tele programmide le ja Eestis loa saanud tele programmide le . T TJA võib enne meediateenuste taasedastamise loa väljastamist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saa da hinnang taotluses märgitud meediateenuste võimaliku ohu kohta riiklikule julgeolekule ning teave meediateenus e osutaja te võimaliku seose koh t a Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega . L oa väljaandmise st võib mh keelduda, kui meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15 . peatükis sätestatud süüteo. Meediateenuse taasedastamise loa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb T TJA peadirektor otsuse k olme kuu jooksul pärast taotluse saamist. Ta a sedastamise loa omanikul on kohustus teavitada T TJA-d meediateenuse taasedastamise lõpetamisest ja muutusest taasedastatava meediateenuse tegeliku kasusaaja kohta . T TJA-l on õigus meediateenuse taasedastamise luba kehtetuks tunnistada m ajandustegevuse seadustiku üldosa seadus e § -s 37 sätestatud alustel . Samuti juhul, kui taasedastaja ei ole TTJA d teavita nud meediateenuse tegeliku kasusaaja muutusest, kui vastav teave oleks pidanud ettevõ tja hoolsuskohustust arvesse võttes taasedastajale teada olema. Taasedastamise loa alusel tegutsemine ei vabasta ettevõtjat kohustusest tunda oma lepingupartnereid ja järgida Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvahelis i sanktsioone. Ühtlasi täpsustatakse meediateenuste seaduse 4. peatüki pealkirja , lisades loetellu taasedast amise l oa . Meediateenuste seadust täiendatakse §-ga 65 5 , milles nähakse ette MeeTS -i § 37 1 rakendamise kord . Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljas t poolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks Eestis peab taasedastajal olema alates 30.06.2025 T TJA väljastatud taasedastamise luba. Kehtiv r iigilõivuseaduse § 216 sätestab riigilõivud televisiooni- ja raadiolubade taotluste läbivaatamise eest , mis on alalise tegevusloa puhul 510 – 960 eurot . L oa muutmise või ajutise meedialoa väljastamise puhul on riigilõiv 75 eurot . S isuliselt on ka taasedastamise loa taotluse läbivaatami ne sarna n e toiming . Samas tuleb arvestada, et andme hulk , mis tuleb ühe meedialoa väljastamisel läbi vaadata , on märkimi s väärselt väiksem võrreldes an dme hulgaga, mis tuleks läbi vaadata ühe ettevõtja taasedastamise loa taotluse puhul, kus esitatakse korraga tõenäoliselt andmed kõigi taasedastatavate teleprogrammide kohta. RLS-i § 216 täiendatakse lõikega 6, milles nähakse taasedastamise loa taotluse läbivaatamise eest ette riigilõiv . VTK raames ei ole riigilõivu suurus kindlaks määratud, vaid se da täpsustatakse väljatöötatava eelnõu raames. Eesti õiguses tuntakse riigilõiv u mõistet kui tasu juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljastamise eest . Riigilõivumäärad kehtestatakse lähtu des toiminguga kaasnevatest kuludest (RLS -i § 4 lg 1). Riigilõiv võib olla v ähemalt 510 eurot, aga võib kujuneda ka mit u korda suuremaks , sest menetlus on töö- ja ajamahukas ning eeldab eri osapoolte kaasamist. RLS-i muutmise seaduse eelnõu 97SE seletuskir i sõnastab järgmist: „ … s aab ü ldjuhul isik riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt toimingu tegemise näol või loa andmise näol hüve ning tasub seoses sellega toimingu tegemisega kaasnevate kulude katmiseks riigilõivu. Hüve võimaldatakse riigilõivu tasujale reeglina viimase initsiatiivil. Vastuhüve on riigilõivu tasuja otsene kasu, mida ta saab vastava taotluse alusel peale riigilõivu tasumist. Seetõttu ei ole enamasti põhjendatud, et piiratud isikuteringi huvides tehtavate toimingutega kaasnevad kulud oleksid kaetud suures ulatuses riigieelarvest. /.../ Riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest, ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest. Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on kulud, mida saab seostada mingi toimingu liigiga. Otsesed kulud hõlmavad palgafondi, materjalikulu (blanketid, eriblanketid, lisaturvaelemendid, trüki- ja paberikaubad jne) ning transpordikulu. Sõltuvalt toimingust võib otseste kulude hulka lisanduda veel muid erinevaid kulusid, millega tuleb konkreetse määra arvutamisel arvestada. Kaudsed kulud on kulud, mida on võimalik kaudse seostamise põhjal siduda vastava toiminguga. Kaudseteks kuludeks on näiteks majandus- ja halduskulu, arhiveerimine elektrooniliselt ja paberkandjatel, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toiminguga saadava eelise või ka hüve tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Arvestada tuleks ka kaalukat avalikku huvi, eelkõige sotsiaal- või majanduspoliitiliste kaalutluste olemasolu. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist. Riigilõivumäärad ei tohi olla samas väljasuretava iseloomuga, sest ka riigil on huvi, et isikud oleksid piisavalt maksejõulised ja et isikud kasutaksid riigilt saadavaid hüvesid. “ Täiendatakse ka RLS-i § 216 lõiget 5 , nähes taasedastamise loa muutmise eest ette riigilõivu 75 eurot. 9. 3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusettevõtetele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamiseks majutusasutustele jm üldsusele avatud kohtadele tuleb MeeTS -i täiendada § -ga 51 1 , milles nähakse T TJA- le ette õigus teha majutusasutuse pidajale või muule üldsusele avatud koha haldajale ettekirjutus lõpetada MeeTS i § 51 lõigete 2, 3, 6 või 7 alusel piiratud meediateenuse külastajatele kättesaadavaks tegemine. 9. 4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine Täpsusta takse MeeTS -i § 37. Muudatuse kohasel t võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. MeeTS -i § 37 lisatakse nõue, mille kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks . Pärast seda tuleb programmi edastamine ajutises korras lõpetada ning taotleda alali ne televisiooni- või raadioluba MeeTS- i s sätestatud korras . Tä iendatakse MeeTS -i § 40 lõi kega 3 1 , nähes ette kõrvaltingimuste seadmise võimaluse ka ajutisele televisiooni- või raadioloale. Sättes l oetletakse kõrvaltingimused , mida TTJA võib ajutise le televisiooni- või raadioloale kehtestada (levipiirkond, programmi maht, levipiirkonna elu kajastavate saadete maht programmis, nõue teavitada eetris regulaarselt, et tegemist on testimisega). Täpsustatakse MeeTS -i § 40 lõiget 7 , lisades välistuse, et sätestatud tähtaeg ei kehti ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise puhul. MeeTS -i § 40 lõiget 8 täiendatakse ajutise rahvusvahelise televisiooniloa mõistega ning loa väljastamise tähtaega muudetakse seniselt kuuelt kuult kolmele kuule nii alalise kui ka ajutise rahvusvahelise televisiooniloa puhul. 9. 5. Meedialubade kõrvaltingimused , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord Täpsusta takse MeeTS - i § 40 l õi ke 3 meedialubade liikide loetelu, millele on kõrvaltingimusi võimalik seada, rahvusvahelise televisioonil oa ga. Samuti täiendatakse MeeTS - i § 40 lõike 3 kõrvaltingimuste loetelu MeeTS - i § 8 lõikes 4 nimetatud teostega, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat (n - ö recent works ). Raadiolubade liikide muutmiseks on vajalik täpsustada MeeTS -i järgnevalt . MeeTS - i § 21 lõike 2 sõnastust täpsustatakse järgnevalt: „ Regionaalse või üleriigilise televisiooni loa või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist. “ MeeTS - i § 35 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. MeeTS - i § 35 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgnevalt: „ raadioluba levipiirkonna ga Eesti Vabariik “ . Raadiolubade väljastamise konkursi muudatused eeldavad MeeTS- i s jär g misi täpsustusi. MeeTS - i § 40 lõiget 1 täpsustatakse järgnevalt: „ Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks üks kuu enne taotluste esitamise tähtaja algust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. “ MeeTS - i § 40 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. MeeTS - i § 40 lõiget 4 täpsustatakse järgnevalt: „ Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. “ MeeTS - i § 40 l õige 5 sõnastatakse järgnevalt: „ Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. “ MeeTS - i § 43 l õiget 2 täpsustatakse järgnevalt: „ Parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ning § 40 lõike 4 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Jä relevalve Ameti peadirektori kehtestatud kõrvaltingimustele , lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest. “ Regionaalse raadioloa liigi kaotamise ning raadiolubade konkursi korraldamise protsessi kiirendamise tulemusena saab reageerida turuosaliste vajadustele uue digiraadio tehnoloogia kaudu levimisel paindlikumalt . MeeTS-i alusel välja antav raadioluba on tehnoloogianeutraalne , võimaldades raadioprogrammil levida lisaks analoograadiole digitaalraadio tehnoloogia teel. 10 . Regulatiivse te võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigu sega määratud raamid Regulatiivsed valikud on otseselt puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv). Direktiivi art 7a lubab liikmesriikidel võtta meetmed, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Direktiiv ei piira täiendavate meetmete kasutuselevõttu (sh audiovisuaalmeedia teenuste litsentseerimist) inforuumi kaitseks. Nõuete kehtestamisega piiratakse põhiseaduse ( edaspidi ka PS ) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta ( RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112). PS -i § 31 teine lause lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega. Riigikohtu praktika kohaselt piisab e ttevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest ( RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). Põhiseaduse kommentaarides on lisatud, et s ee põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused ( RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 51) . Samuti esineb kirjeldatud regulatiivsetel valikutel puutumus PS -i §-s 44 sätestatud õigusega saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat teavet (õigus infole). P S -i § 44 kommentaar 6 lisab , et eriti oluline on Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul meediale ja mittetulundusühingutele kui „vahikoertele“ teabele juurdepääsu õigus, et taga da informeeritud avalik diskussioon (nt EIKo 39534/07, Österreichische Vereinigung zur Erhaltung , Stärkung und Schaffung eines wirtschaftlich gesunden land - und forstwirt­schaftlichen Grundbesitzes vs. Austria, 28.11.2013, p-d 33–34). Lisaks on eelnõul puutumus PS -i §- ga 45 . Selle teine lause lubab kehtestada seadusega piiranguid sõnavabadusele m h juhul, kui piiranguga kaitstakse avalikku korda või teiste inimeste õigusi, vabadusi või tervist. Piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik, selle järele peab olema tungiv sotsiaalne vajadus ning meetmed peavad olema asjakohased ja piisavad ehk proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Sõnavabaduse regulatsioon tuleneb ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 10. Selle l õike 1 teisest lausest tuleneb, et artikkel ei takista riikidel nõuda raadio-, televisiooni või filmiettevõtetelt tegevuslubasid. Lisaks kirjeldab EIÕK -i art 10 l õige 2, et sõnavabaduse kohta võidakse seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. V. Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus 11 . Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a ülevõtmine 11.1.1. Mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ja sisejulgeolek) 11.1.1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 01.01. 202 3 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Muudatuse eesmärk on tõsta muukeelse elanikkonna usaldust Eesti vastu , suunates neid üldist huvi kandvate kanalite juurde . Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel . Need võivad puudutada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, on kau d selt tegemist suure sihtrühmaga. Otsesel t on muudatusest mõjuta tud ne ed inimes ed , kes audiovisuaalmeedia teenuseid tarbivad ja võivad muudatusest tulenevalt oma vaatamisharjumusi m uuta. Eeldatava s ihtrühma suuruse leidmiseks tuleb arvestada nii v anusest tingitud eripärade kui ka teleprogrammide vaatamise tehnili s e lahendus ega . Vabalevis olevate ja läbi õhu edastatavate teleprogrammide arv ei ole nii suur kui kaabellevis olevate kanalite arv ja seeläbi on muudatuse mõju maapealse televisiooni vaatajatel e väiksem. Kaabellevis puudutab see muudatus (eelkõige) neid (venekeelseid) vaatajaid, kes seni ei ole muudatusega esiletõstetavaid kanaleid ise üles l eidnud. Sihtrühma suurus on keskmine. Hinnanguliselt on tegemist umbes 5 – 20%- ga Eesti elanikkonnast . 11.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tänu m uudatus ele on võimalik kodu - ja välismais ed kvaliteetkanali d pakutavate kanalite pikast nimistust oluliselt lihtsama lt üles leida . Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste ks ( üldhuvikana lid on programmide valikus paremini nähtaval ) . Eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi . K ohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Kuigi p ärast Venemaa telekanalite edastamise lõpetamist leidsid osad vaatajad alternatiivseid võimalusi nende vaatamis t jätka ta , ei too muudatus endaga kaasa täiendavaid ebasoovitavate mõjude riske. Muudatusega suunatakse mh Eesti muukeelset elanikkonda eelistama kanaleid, mis kannavad üldist huvi ning annavad objektiivset teavet toimuvast. Programmide valikus tõusevad paremini nähtavatele kohtadele ka sellised kvaliteetkanalid, mille olemasolust ei pruugi vaatajad seni isegi teadlikud olla, kuid mis võivad neile huvi pakkuda. Inimes i on oluline suuna ta usaldusväärsematele kanalitele ka selleks, et pidurdada ohtliku desinformatsiooni levikut Eestis. Ühtlasi aitab üldhuvi kajastavate kanalite populaarsuse kasv kaasa inimeste oskusele kriitiliselt hinnata infosõja eesmärgil loodud info tõesust teistes meediakanalites . Mõjutades Eesti elanikkonna info tarbimise harjumusi usaldusväärsemate meediakanalite poole , vähendatakse ohtu sisekonfliktide tekkeks ning toetatakse Eesti riigi julgeolekut. Paratamatult võib Eesti territooriumil levida kanaleid, mille taasedastamise piiramiseks ei ole küll piisavat alust, kuid mis võivad siiski sisaldada valeteavet ja seeläbi vaatajate meelsust Eesti riigi, E uroopa Liidu jm suhtes negatiivselt mõjutada . Muudatuse tulemusel vähendatakse d e sinformatsiooni vaatajateni jõudmise tõenäosust ning vähendatakse kahjulike teabe operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. 11.1.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele , mõju halduskoormusele ) 11.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediateenuse osutajad ja taasedastajad , ettevõtted, kes pakuvad Eesti tarbijatele suunatud saatekavasid Meediateenuste osutamise l oad on praegu 21 -l Eestis registreeritud ettevõt tel . Välismaise i d otseselt Eesti turule suunatud meediateenuseid pakkuvaid ettevõtteid on MAVISE andmebaasi st lähtudes 52 ning neid meediateenuseid osutavaid ettevõtteid, kelle programmid on Eestis tehniliselt vastuvõetavad, umbes sadakond. Sideteenus t e osutaj atel tekib kohustus arvesta d a programmide kuvamise järjekorra moodustamisel esiletõstmist vajavate kanalitega. Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Samuti mõjutab muudatus ettevõtteid, kes pakuvad Eesti tarbijatele suunatud saatekavasid (elektrooniliselt), kellel tekib samuti kohustus programmide kuvamise järjekorda kohandada. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete kogua rvu 2022 . aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga. 11.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eesti meediateenuste osutajad saavad senisest parema positsiooni , mis võimaldab neil tugevas rahvusvahelises konkurentsis paremini toime tulla. Muudatus võimaldab suurendada kodumaiste telekanalite märgatavust ja tõsta seeläbi vaatajate arvu, mis muudab omakorda (kommerts)kanalid reklaamiandjatele senisest atraktiivsemaks ning suurendab telekanalite müügitulusid. Kodumaiste telekanalite populaarsuse kasvades väheneb ka reklaamiraha väljavool Eestist. Telereklaam moodustab Eesti reklaamiturust umbes veerandi – 2021. aastal oli see ligi 23 miljonit eurot. Eesti kommertstelekanalite osakaal kogu teleri vaatamisel e pühendatud ajast on aga ainult ligi veerand ning r ohkem kui kolmandiku ajast saavad Kantar Emori telemonitooringus mitteolevad kanalid. Kui positiivse nügimise tulemusel õnnestuks osa selle kolmandiku moodustavate telekanalite vaatamisajast suunata Eesti kanalite vaatamisele, kasvaks id ka eesti telekanalite reklaamitulud. Üldist huvi kandvate meediateenuste osutajatele on tegu positiivse muudatusega ning sellega nende halduskoormus ei suurene . Sideteenuste osutajad peavad muudatuse jõustumisel muutma programmide kuvamise järjekorda oma teenuste pakkumisel selliselt, et teleri avades kuvaks programmide loetelu alguses üldist huvi omavaid kanaleid. Lahendus mõjutab ettevõtjate vastavuskulusid, mis tõstab nende halduskoormust. Vastavuskulud seisnevad ettevõtjate ümberkorraldamiskuludes , sh aja- ja tööjõukulus. Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt väik e seks, sest muudatu s on ühekordne , ega ole keeruli ne ja aeganõud ev . Sarnaselt sideteenuste osutajate ga mõjutab muudatus ettevõtteid, kes pakuvad Eesti tarbijatele elektroonilisi saatekavasid. Neis tuleb esitada üldist huvi kandvaid kanaleid esiletõstetult ning lihtsasti leitava ja märgatavana. Lahendus mõjutab ettevõtjate vastavuskulusid, mis tõstab nende halduskoormust. Vastavuskulud seisnevad sarnaselt sideteenuste osutajate ga ettevõtjate ümberkorraldamiskuludes , sh aja- ja tööjõukulus. Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt väik e seks, sest muudatus on ühekordne ega ole keeruli ne ja aeganõud ev . 11.2. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamine 11.2.1. Mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ja sisejulgeolek) 11.2.1.1 . Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 01.01. 2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest . Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Ven emaa propagandakanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast , mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast propaganda kanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse neid rohkem või vähem ebase a duslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest . 11.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramis t on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. a asta uuringuga on 2023. a astal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11 %- lt 4 %- le Eesti elanikkonnast . S amal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Ne ndele andmetel e tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles eesti kanalid ning jäävad nende infovälja. Muudatusega ennetatakse kanalite, mis sisaldavad Eesti julgeolekut ohustavat teavet, levimist Eesti inforuumis. Kui praegu kehtiva regulatsiooniga saab Eesti elanikkond ohtu kujutavat programmi jälgida seni, kuni meediamon itooringu käigus tuvastatakse programmis piiramiseks piisav rikkumine, siis l itsentseerimisega on võimalik ohtliku info le vikut oluliselt vältida . Monitooringu käigus tuvastatud rikkumine tähendab, et ohtlik info on juba riigis levinud. Ühtlasi on monitooring ressursikulukas ning rikkumiste tuvastamise hetkeks võib rikkumine olla kestnud teadmata aja. M uudatuse eesmärk on ennetada propaganda eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Propagandakanalitega esitatakse vaatajatele moonutatud või valeteavet ning sellega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vm s vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel. Kuna need võivad puudutada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga. Eesti elanikkonna jaoks tähendab litsentseerimine eeldatavasti agressorriikide (eelkõige Venemaa ja Valgevene ) propagandakan a lite võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole litsentseerimise eesmärk pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldava te kanali te levimist . Ühtlasi võib m uudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (v õõr keelse) elanikkonna jõudmist Eesti infovälja. Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka E uroopa L iidu sanktsioonide tõttu Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud . 11.2. 2 . Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele , mõju halduskoormusele ) 11.2. 2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – t ele programmide taasedastajad Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid ligikaudu 30 . Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga. 11.2. 2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutaks sideteenuse osutajaid, kellel tekib kohustus kõigile enda taasedasta tavatele teleprogrammidele litsentsi taotle da . Taotlus tuleks edaspidi esitada ka enne uute teleprogrammide taasedastamise alustamist. Litsentside saamise eest tekiks sideteenuste osutajatele kohustus tasuda riigilõivu. Lisaks tekib taasedastajal kohustus teavitada TTJA-d meediateenuse tegeliku kasusaaja muutusest, kui vastav teave oleks pidanud ettevõtja hoolsuskohustust arvesse võttes taasedastajale teada olema . Lahendus mõjutab seega sideteenuste osutajate infokohustust , sest ettevõtjad peavad esitama TTJA- le litsentsi saamiseks vajalikud andmed edastatavate teleprogrammide kohta ning lisaks teavitama TTJA-d programmi tegeliku kasusaaja muutusest teadasaamisel. Sideteenuste osutajatel tekivad muudatusest litsentsitaotluste esitamiseks vajalike toimingute tegemisel ja tegeliku kasusaaja muutumisel vajaliku info edastamiseks aja- ja tööjõu kulud . Nende suurus oleneb ettevõtte pakutavate kanalite täpsemast arvust. Igal juhul suureneb ettevõtete halduskoormus märgatavalt. Lisaks mõjutab muudatus teleprogrammide taasedastajaid seoses soovitavatele teleprogrammidele litsentsi mittesaamisega, mis või b vähendada teatud ulatuses nende kliendibaasi. Samas arvestades , et 2022. aasta st alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu mitmete propagandakanal ite taasedastamist juba piiratud, ei o le mõju ulatus väga suur. Ühtlasi ei mõjuta tulevikus Eesti turule uute kanalite litsentseerimata jätmine tõenäoliselt ettevõtete kliendi baasi. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise sagedust väik e seks (st litsentsi taotle takse ühe programmi kohta ühe korra ning täiendav info kohustus selle programmi kohta esineb tegeliku kasusaaja muutumisel ). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 11.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 11.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA , julgeolekuasutused, Rahapesu Andmebüroo Muudatused mõjutavad TTJA- d . Lisaks mõjutab muudatus väiksemal määral julgeolekuasutusi ja Rahapesu Andmebüroo d, kellelt meediaregulaator TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamise loa väljastamist hinnangut . Asutused an n aksid TTJA- le teavet meediateenuste võimaliku seose koh t a Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot meediateenusest tuleneva julgeolekuohuga . T egemist on väikese sihtrühmaga . 11.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tõenäoliselt mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike koormust oluliselt regulatsiooni üleminekuajal, mil tuleks läbi vaadata ning hinnata loataotlused kõik ide Eestis praegu edastatava te teleprogrammid e kohta . Samuti oleks kõige suurem mõju julgeolekuasutustele ja Rahapesu Andmebüroole hinnangute koostamiseks regulatsiooni üleminekuperioodil. Pärast üleminekuaega suureneb varasemaga võrreldes TTJA järelevalvekoormus litsentseerimata programmide taasedastamise üle järelevalve te gemisega ning uute teleprogrammide loataotluste läbivaatamise ja otsus t e tegemisega . Tegeliku kasusaaja andmete muutumisest teadasaamisel peab TTJA koos teiste asutustega programmi vastavust uuesti hindama ning vajaduse korra l keelama programmi edastamise ka teistel ettevõtetel. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks (st mõju esineb ühe programmi edastuse kohta ühel korral või kuni tegeliku kasusaaja andmete muutumiseni , järelevalve litsentseerimata lubade taasedastamise üle on järjepidev ). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 11.3. Meediateenuse taasedastamise keelu laiendamine majutusasutustele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud 11.3.1. Mõju siseturvalisusele ( siseturvalisus ja sisejulgeolek) 11.3.1.1 . Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 01.01. 2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest . Muudatus aitab ennetada riigisiseseid konflikte erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt neid kõiki ja tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus vähesel määral neid üldsusele avatud kohtade kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviks id . 11.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike meediateenuste kättesaadavust üldsusele avatud kohtades ( nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes) , kus muidu oleks võimalik piiratud kanaleid inimestele e das tada satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka tavaantenni abil . Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramis t on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. a asta uuringuga on 2023. a astal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11 % - lt 4 % - le Eesti elanikkonnast . S amal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Ne ndele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles eesti kanalid ning jäävad nende infovälja. Seega aitab v astav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väik e ja mõju esinemise sagedus samuti väik e . Ebasoovitava t mõju eeldatavasti ei kaasne. 11.3. 2 . Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele , mõju halduskoormusele ) 11. 3 . 2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud kohad Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid. Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus pakutavate põhiteenuste kõrvale meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Kokku on Eestis registreeritud 573 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle kümne töötaja. EMTAK 2008 koodiga registreeritud ettevõtteid on kokku 4395 (Eesti Statistika) , kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes majutusasutuses . Samas mõjutaks mu udatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes keelatud kanaleid üldsusele eda s tav a d. 11. 3 . 2 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Üldsusele avatud kohad peavad järgima muudetud regulatsiooni ja piirama keelatud meediateenuste esitamist avalikkusele. Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele avatud kohtades esmatähtsa d ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgi da, siis laiem mõju sihtrühmale puudub. Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel ebasoovitavate mõjude risk on väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud ja piirab ettevõtlusvabadust. Nendele ü ldsusele avatud kohtade le, mis kasutavad meediateenuste edastamiseks satelliitantenni , elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud programme, võib mõneti suureneda halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise toimingute tegemiseks. Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekoha st tegemist olulise muudatusega, mis ütleb, et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike. 11.4. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine 11. 4 .1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele , mõju halduskoormusele ) 11. 4 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel 28, millest ajutis ed meedial oad on 2023 . aasta aprilli seisuga ka hel ettevõt tel . Arvestades nii äriregistris kui k a mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu, on tegemist väikese sihtrühmaga. 11.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühi kest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse kajastamine raadioprogrammis, siis m uudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid , andes neile paremad võimalused ajutis te raadioluba dega tegutsemiseks . Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus sellest ei suurene . Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke raadiosagedusi palju ei esine, saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väik e seks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja pi kendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendami sel minimaal ne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotleja te le muudatus lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene. 11.4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 11.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 11.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta A jutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust . Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse kajastamine, võib m uudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutise l meedialoa l tegutseda . Samas planeeritakse muudatusega piirata ühe teenusepakkuja ajutise meedialoa kasutamist 12 kuu jooksul, mis võib tasa kaalustada TTJA ametnikele tekkivat töö koormust. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult . Rahvusvaheliste televisioonilubade taotluste läbivaatamise tähtaegade pikendamisega ei muutu tehtavate toimingute arv TTJA- le . Seega ei peaks ajutiste meedialubade regulatsiooni muudatus TTJA ametnike töö koormust muutma. Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väik e seks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 11. 5. Meedialubade kõrvaltingimused , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord 11. 5 .1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele , mõju halduskoormusele ) 11. 5 .1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel 28, sh on rahvusvaheli ne televisiooniluba üheksal ettevõtja l ja 1 5 -st raadioteenuse osutaja st üleriigili ne raadioluba kaheksal (2023 . aasta maikuu seisuga). Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga. 11. 5 . 1. 2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Rahvusvahelis tele televisioonil ubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa taotlejatele. K ehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis , kuid seda ilma kõrval tingimuste ta . Samas regionaalse l ja üleriigilis el tegevusloal tegutsevad ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid . Seega seisneb mõju turuosaliste le ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on vajalikud, et vastavust kinnitada . Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus. Kuna rahvusvahelis ed televisioonil oad on Eestis üheksal ettevõt tel , saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väik e seks (rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks) . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike . Raadiol iikide muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustami sel on teenuseosutajatele positiiv ne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise lihtsamaks. Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste seadmisel vastutavaks , lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi ühe kuu võrra. Muudatus el on teenuseosutajatele positiiv ne mõju , sest tegevusluba on võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajate le muudatustest tulenevat infokohustust ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene. Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad võimalused digir aadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt kulu tõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi om a tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada . Suuremad reklaamitulud võimaldavad meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muut a need kuulajatele senisest veelgi enam huvipakkuvaks . Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetami sel regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiiv ne mõju . Tegemist ei ole lähiaastatel küll olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik. Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 11.5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 11.5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d . Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 11.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav a regulatsioon i kohaselt tekib võimalus seada rah v usvahelisele televisiooniloale kõrvaltingimusi . TTJA -l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa kõrvaltingimustele . S eega tekib TTJA- le lisakohustus r ahvusvaheliste televisioonilubade taotluste kõrvaltingimuste kontrollimise l . Muudatus, millega lisatakse TTJA- le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused , mõjutab TTJA töökorraldust ja suurendab ametnike koormust. Muudatus tel on TTJA- le mõju, kuid seda ei saa pidada oluliseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemist ei ole ette näha ning mõju esinemise sagedus on väike. 12 . Muudatuste koondmõju ettevõtete ja /või kodanike halduskoormusele Taasedastajatel tekib muudatuse jõustumisel kohustus tõsta esile üldist huvi omavaid kanaleid. Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt väik e seks, sest muudatus tuleks teha vaid ühe korra ning see ei ole keeruli ne ega aeganõud ev . Suureneb teleprogrammide taasedastajate infokohustus, sest ettevõtjad peavad esitama TTJA le litsentsi saamiseks vajalikud andmed edastatavate teleprogrammide kohta ning lisaks teavitama TTJA-d programmi tegeliku kasusaaja muutusest teadasaamisel. Hoolsuskohustust järgival e ttevõttel on rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel kohustus tunda põhjalikult oma lepingupartnerit, mistõttu ei peaks tekkima lisakohustusi andmete kogumise l . Ettevõtetel tekivad aja- ja tööjõukulud litsentsitaotluste esitamiseks vajalike ümberkorralduste tegemisel ja tegeliku kasusaaja muutumisel vajaliku info edastamiseks. Aja- ja tööjõukulude suurus oleneb ettevõtte pakutavate kanalite täpsemast arvust. T egemist on ühekordse tegevusega , sest taasedastamise load väljastatakse tähtajatu lt . L i saks antakse ettevõtjatele taaseda s tamise loa taotlemiseks aastane üleminekuaeg, mis võimaldab täiendavat halduskoormust vajaduse korra l paindlikult jaotada. Teleprogrammi taasedastamise loa taotlemiseks tuleks ettevõtjal tasuda taotluse läbivaatamise eest riigilõiv u vähemalt 510 eurot, aga summa võib kujuneda ka mit u korda kõrgemaks. Taasedastamise loa muutmise (sh taasedastatava teleprogrammi lisami s e) eest tuleks ettevõtjal tasuda riigilõivu 75 eurot. Nendele üldsusele avatud kohtadele, mis kasutavad meediateenuste edastamiseks satelliitantenni , elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud programme, suureneb halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise toimingute tegemiseks. Vastavuskulud jäävad hinnanguliselt väik e seks, sest muudatus tuleks teha ühe korra ning see ei ole keeruli ne ega aeganõud ev . Televisiooniteenuste osutajatel, kes tegutsevad rahvusvaheliste televisioonilubadega levide s mh Eestis , tekib lisakohustus kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on vajalikud, et vastavust kinnitada. Tehniliselt nende ettevõtete halduskoormus suureneb , kuid kuna regionaalse või üleriigilise televisiooniloaga Eestis levimiseks on kõr valtingimustele vastamine ka praeguse regulatsiooni puhul kohustus, siis tegelikult on tegu regulatsiooni täpsustamisega konkurentsituru tugevdamiseks. Eestis levida soovivad televisiooniteenuste osutajad pea ksid siin levimisel arvestama kehtivate kohustustega. Kiireneb meedialubade taotlemise protsess, mistõttu on ettevõtjatel võimalik oma majandustegevust kiiremini arendada. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine tooks kaasa vajaduse täiendada majandustegevuse registri infosüsteemi uue loaliigiga ( taasedastamise luba ), kuid see ei eelda infosüsteemi suuremahulisi arendustöid. Tele programmi taasedastamise loa taotlemiseks tule ks ettevõtjal tasuda taotluse läbivaatamise eest riigi lõiv summas vähemalt 510 eurot. Täpsem summa selgub eelnõu väljatöötamise käigus (vt ka VTK punkti 9.2). Taasedastamise loa muutmise (nt t aasedastatava t eleprog rammi lisami s e) eest tuleks ettevõtjal tasuda riigilõivu 75 eurot. Teadaolevalt on Eestis ligi 30 televisiooniteenuse taasedastajat ja keskmiselt taasedastatakse 70 teleprogrammi. Taasedastamise loa esmakordsel taotlemisel o leks taasedastajal võimalik kõigi seni taasedast atavate teleprogrammide puhul esitada üks taotlus ning tasuda ühekordne riigilõiv taotluse läbivaatamise eest . Uute teleprogrammide taasedastamiseks o leks ettevõtjal võimalik esitada taasedastamise loa muutmise taotlus , tasudes riigilõivu 75 eurot. Üleminekuperioodil oleks seega hinnanguline riigilõivu laekumine vähemalt 15 300 eurot (sõltub eelnõuga kokkulepitud määrast) . E daspidi sõltub riigilõivu laekumine sellest , kui palju tekib taa s edastajatel vajadus t teha kanaliloendis muudatusi või lisandub uusi taasedastajaid . Samas nähtub senisest praktikast, et televisiooniteenuste taasedastajate turg on pigem välja kujunenu d. T TJA- le tekib täiendav kohustus vaadata läbi te l eprog ra mmide taasedastamise taotlused ja teha otsused taasedastamise lubade väljastamise kohta . Võib eeldada, et töökoormus suureneb eelkõige ettevõtjatele ette nähtud üleminekuperioodil , mil konkreetse ajavahemiku sees tuleb üle vaadata kõik ide E e stis tegutseva te taasedastaja te loataotlused . Pärast üleminekuperioodi lõppu lubade väljastamisega kaasnev koormus kindlasti langeb , ent samas lisandub TTJA- le kohustus te ha järelevalvet taasedastajate tegevuse üle, et kontrollida, et taasedastataks vaid neid teleprogramme, mil l eks luba on väljastatud , ning jälgi d a, et kõik taasedastaja d oleksid taotlenud taasedastamise loa. Teleprogrammide t aasedastamise lubade väljastamine võib suurendada ka Rahapesu Andmebüroo ja julgeoleku asutuse töökoormust, kui tekib vajadus kontrollida mõne taasedastatava meediateenuse tegeliku k asusaaja seotust sanktsioonidega või hinnata nende võimalikku julgeolekuohtu Eestile. Töökoormuse suurenemine on tõenäoliselt ajutine ettevõtjatel e ette nähtud üleminekuperioodil. Pärast seda peaks see normaliseeruma. Samuti tekib T TJA- le täiendav töö koormus seoses raadiolubade konkursi kõrvaltingimuste ja nende hindamise aluste väljatöötamisega , mis seni oli K ulutuuriministeeriumi ülesanne . Raadiolubade konkursid on seni toimu nud iga paari aasta tagant või korra aastas , mistõttu ei ole tegemist alalise töökoormusega. Samas arvestades, et tulevikus ei väljastata enam regiona a lseid raadiol ube , siis arvatavasti vajadus raadiolubade konkurs side järele väheneb. Aju tiste meedialubade taotlemise aluste laiendamine toob tõenäoliselt kaasa suurenenud huvi sell e loaliigi vastu . Alates 2020. aastast on nõudlus a jutiste raadiolubade järele märkimisväärselt kasvanud. Ilmselt suurendab ka uute edastustehnoloogiate (digiraadio) laialdasem kasutuselevõtt huvi neid raadioteenuse edastamiseks testida ning katsetada uute raadioprogrammide sobivust kuulajas k onnale , mis var em analoograadio s agedusressursi nappuse tõttu ei õnnestunud. Majutusasutus t e le ja teiste le üldsusele avatud kohtadele meediateenuste taasedastamise piirangute laiendamine võib kaasa tuua täiendava ressursivajaduse, sest tõenäoliselt ei pruugi kõik ettevõtjad piiranguid vabatahtlikult täita . Eeltoodud muudatusi ja nendega kaasnevat töökoormuse kasvu kogumis vaadates osutub arvatavasti vajalikuks ühe täiendava peaspetsialisti ametikohta loomine T TJA- sse personalikuluga 45 000 eurot aastas. 14 . Edasine mõjude analüüs P õhjalikku mõjuanalüüsi praegu VTK-s toodud analüüsi põhjal ei koostata. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15 . Valitav lahendus 1 5 .1. Töötatakse välja uus tervikseadus 1 5 .2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris X 1 5 .3 Selgitus Uu t meediateenuste seaduse tervikteksti ei ole vaja välja tööta da , sest probleemide lahendamiseks piisab meediateenuste seaduse muutmisest ja täiendamisest. 1 6 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Meediateenuste seadus , riigilõivuseadus 1 7 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu mile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, T arbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile , Rahapesu A ndmebüroole , Kaitsepolitseiametile ja arvamuse andmiseks Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, meedia teenuse osutajatele , sideettevõtjatele , Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule ning Eesti Kaupmeeste Liidule. VTK saadetakse teadmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile. 1 8 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata. 1 9 . Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20 . Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 21 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Juuni 2024 22 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Kultuuriministeeriumi personali - ja õigus osakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225), kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338). VTK on keeleliselt toimetanud personali - ja õigus osakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Teie 02.06.2023 nr 1-11/844-1, KUM/23- Kultuuriministeerium 0728/-1K [email protected] Meie 28.06.2023 nr 8-2/4088 Meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Kultuuriministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse (VTK). Justiitsministeerium kooskõlastab VTK, esitades selle kohta järgmised märkused ja tähelepanekud. 1. VTK kohaselt soovitakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92), artikkel 7a, mis lubab liikmesriikidel võtta meetmed, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Artikli ülevõtmisega oleks võimalik määrata üldist huvi kandvate programmide asetus näiteks telerit avades loetelu alguses ning elektroonilistes saatekavades ja veebitelevisioonis esile tõstetult. Palume eelnõu koostamise etapis mõju hindamisel välja tuua, milline on teenuseosutajate pakutav tänane programmide kuvamise järjekord, kas ja milliseid probleeme on sellega esinenud (nt kas eestikeelsed kanalid on loetelus väga kaugel) ning kui suurel määral see järjekord võiks tulevikus muudatuse järgselt erineda. 2. VTK-s on ühe lahendusena pakutud teleprogrammide taasedastamise litsentseerimist. VTK kohaselt võimaldab see muu hulgas vähendada võimaliku ebaseadusliku sisu või keelatud tegevuste monitooringuga seotud TTJA kulusid. Märgime, et viidatud loakohustus võib olla vajalik, kuid teleprogrammide sisu kontroll ehk meediamonitooring peab ka edaspidi tõhusalt toimima. Palume eelnõu koostamise etapis hinnata selle muudatuse kultuurilist mõju, sh mõju meediale, samuti palume esitada statistika taasedastatavate kanalite lisandumise kohta. See võimaldaks paremini avada probleemi, mida teleprogrammide taasedastamise loastamine aitab paremini lahendada kui nende sisu järelevalve. Juhime tähelepanu, et majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevalt on korrektne termin luba, mitte litsents. Seega palume eelnõus ja seletuskirjas kasutada termineid luba, loakohustus, loastamine. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 3. Palume eelnõu koostamise etapis arvesse võtta ka kirjale lisatud VTK failis esitatud märkused ja kommentaarid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisa: VTK fail Justiitsministeeriumi kommentaaridega Katariina Kärsten 54440407 [email protected] Kadri Pungas Mariann Salomets 2