Aruanne

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NÕUKOGU OTSUS Tallinn 02.05.2023 Nr 1-1/4 Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2022 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 7 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2022“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Kivi Nõukogu esimees  Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2022 - 31.12.2022 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 72 6 307 501 Faks: 3 72 6 311 410 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rahvusraamatukogu.ee Peadirektor: Janne Andresoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aastaaruanne 2022 SISUKORD Tegevusaruanne .............................................................................................................................. 3 Raamatupidamise aastaaruanne..................................................................................................... 7 Bilanss .......................................................................................................................................... 7 Tulemiaruanne ............................................................................................................................ 8 Rahavoogude aruanne ................................................................................................................ 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted.................................................................................................... 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 15 Lisa 3 Maksud ........................................................................................................................ 15 Lisa 4 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 16 Lisa 5 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 17 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed .................................................................................................... 17 Lisa 7 Kasutusrent ................................................................................................................. 18 Lisa 8 Müügitulu .................................................................................................................... 18 Lisa 9 Sihtfinantseerimine ..................................................................................................... 19 Lisa 10 Majandamiskulud ...................................................................................................... 21 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 21 Lisa 12 Tööjõukulud............................................................................................................... 22 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud ....................................................................................... 22 Majandusaasta aruande allkirjad .................................................................................................. 23 2  Aastaaruanne 2022 Tegevusaruanne 2022. aasta kujunes selliseks, mida keegi meist ei osanud ette kujutada ega karta. Eesti riigi sünnipäeval alanud sõda muutis üleöö veelgi tähendusrikkamaks kõik selle, mida me teeme igapäevaselt siin, Eesti Rahvusraamatukogus. Sõja alguses saatsime koos Võru ja Rae valla raamatukogudega Ukrainasse pakkematerjale andes nii oma panuse, küll väikese, aga siiski, et päästa Ukraina mäluasutuste kultuuripärandit. Juba märtsis avasime Ukraina kirjanduse ja ajaloo teemalise näituse ning koostöös partneritega korraldasime õpetajatele suunatud infotunni “Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte?” Ühinesime võimalikult paljude protestimeetmetega Vene Föderatsiooni vastu. Toetuse väljenduseks Ukrainale oli kindlasti ka Odessa konverentsil Piret Lotmani peetud ettekanne „Raamatupärand ja rahvuslik identiteet. Eesti kogemus“. Meie organisatsisooni sotsiaalse närvi peegelduseks oli meie töötajate panus Ukraina põgenike abistamisel. Heaks näiteks on, kuidas koostöös Pagulasabi ja Tallinna keskraamatukoguga pakkusid Rahvusraamatukogu töötajad Ukraina lastele harivat meelelahutust Tallinki laeval. Rahvusraamatukogu alustas 2022. aastat uues asukohas, Narva maantee 11 asenduspinnal. Saime väga tõhusalt ja igati edukalt hakkama Rahvusraamatukogu kolimisega Tõnismäelt ja panime oma teenused ja tegevused Narva maantee väikses majas käima. Kogude kolimist Tõnismäelt logistikakeskusesse võib pidada edulooks ja heaks eeskujuks, kuidas 3,5 miljoni eksemplariga raamatukogu on võimalik 67 päevaga kolida. Organisatsioon tegutses väga ühtsena ühise eesmärgi nimel pidades kinni tähtaegadest ja partneritele antud lubadustest. Heameel on tõdeda, et nii Narva maanteel asuv RaRa väike maja kui ka Solarise saatkond on lugejate ja kultuurihuviliste seas hästi vastu võetud. Kokku külastas lugemisala 60 475 inimest, see on 28% vähem kui 2021. aastal Tõnismäe raamatukoguhoones. Arvestades aga, et avalik ruum vähenes ligi 20 korda saab seda tulemust igati rahuldavaks pidada. Rahvusraamatukogu ja laiemalt raamatukogu tähtsus ning tähendus usaldusväärse informatsiooni vahendajana on praeguses infosõja kontekstis veelgi kasvanud. Desinformatsiooni, meediamanipulatsioonide äratundmine, meediapädevuse arendamine – need märksõnad iseloomustavad mitmeid Rahvusraamatukogu tegevusi 2022. aastast, milles oleme edukad olnud ja mis omakorda kasvatavad raamatukogu usaldusväärsust ühiskonnas. 2022. a. õnnestumiste hulka kuuluvad kindlasti rahvusraamatukogu traditsioonilised sündmused, millest esile tõstmist väärib sisukas emakeelepäeva konverents „Selgelt eesti keeles“, samuti oskuskeelepäev ning panustamine pikkade traditsioonidega GIS-päeva. Väärt sisu pakuvad mitmed uued või juba varasemalt käima lükatud kirjanduse tutvustamise sarjad nagu: RäRa: Räägime raamatutest, põnevikusõprade klubi, järjepidevalt ilmub erinevates meediakanalites „Sinijärve: jätku lugemistele!“. Oleme seadnud endale sihi, et noored leiaksid üles raamatukogu ja sealtkaudu õpiksid kogema lugemise naudingut. RaRa pakutavad sisukad, mängulised, nutikad haridusprogrammid ja õpetlikud veebilahendused aitavad raamatukoguni jõuda ka neil, kes selle peale varasemalt ei ole mõelnud. RaRa kodulehe kaudu on võimalik broneerida üle 20-e erineva haridus- või elamusprogrammi, mida toetavad mängud, viktoriinid ja muud õppematerjalid veebipesas. Veebipesa külastati kokku 195 685 korda, mis ületab lausa 8-kordselt 2021. aasta külastatavuse. Üha enam mänge koguvad populaarsust ka laiema avalikkuse seas ning leiavad kajastamist meedias. Veebimänge tõlgiti ka ukraina keelde, et lapsed saaksid tutvuda Eesti kultuuripärandiga. 3  Aastaaruanne 2022 Veebipesa kasutajate seas on nii algklasside õpilased kui kultuurihuvilised kuni ukrainakeelsete viktoriini mängijateni välja. Hästi on käima läinud ka programmid kõige pisematele raamatukogu külastajatele meie Solarise saatkonnas, kus osalejaid saab kokku lugeda juba kolmekohalise arvuga. Erilistelt väärib esiletõstmist, et RaRa referendid on asenduspinnale kaasa võetud kirjanduse osas (u 100 000 nimetust ehk 3% koguarvust) teinud väga hea valiku, mis peegeldub ka kasutajate vahetus tagasisides ja laenuteenuse edukuses. Aasta eesmärk ületati peaaegu poole võrra, laenutusi oli kokku 27 549 (eesmärk 16 000). RaRa kõrget teenindustaset ilmestab aga soovitusindeksi kõrge näit, mis oli 82 %. 2022. aasta oli raamatukogude teema-aasta, mille eestvedamise rolli rahvusraamatukogu endale sai. See oli üks igati õnnestunud aasta, mis andis hea võimaluse teha koostööd sedavõrd paljude kolleegidega ja panna ühte jalga astuma suur hulk eripalgelisi Eestimaa raamatukogusid, kus ühtekokku toimus aasta jooksul lausa tuhandeid sündmusi. Mis peamine - kokkuvõttes olid raamatukogud tõesti oluliselt paremini nähtavad ja said juurde hulga sõpru ning raamatukogutöötajad said väärtusliku koostöö kogemuse. Ootused rahvusraamatukogule kui Eesti raamatukoguteenuste arendajale on kõrged ja seniste tulemuste põhjal võib öelda, et RaRa suudab nendele ootustele edukalt vastata. Koostöös heade partneritega sai astutud suur samm edasi üleriigilise raamatukogusüsteemi suunas, nimelt valmis süsteemi teenusedisain- ja ärianalüüs, 2023. aastal jätkatakse detailanalüüsiga. Heaks üle-Eestiliseks raamatukogude koostöö näiteks kujunes laenutusplatvorm „Minu Raamatukogu“ – MIRKO, mis avanes kasutajatele 2022.a. sügisel. Eriliseks teeb MIRKO arenduse idee panna raamatud lugeja poole liikuma olenemata ühe või teise asukohast. Nii hõlmab MIRKO tänaseks 31 raamatukogu, mille kasutajaid kõikjalt üle Eesti, kokku 74st vallast. 2023. aasta alguses avanes MIRKO platvormil e-väljaannete laenutusteenus. Rahvusraamatukogu üks vastutusrikkamaid arendusi, uue digitaalarhiivi ehitamine, on jätkunud plaanitud tempos. 2023. a. juunis saab teoks aastate pikkune töö, mis tagab digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise ja säilimise parimal ning tõhusaimal moel. Rahvusraamatukogu mastaapseim projekt – Tõnismäe hoone rekonstrueerimine on kulgenud ootuspäraselt. Ehitaja on andnud endast parima, et püsida rekonstrueerimistöödega graafikus. Siiski on praeguseks selgunud, et ehituse käigus ilmnenud ehitus- ja konstruktsioonivigade tõttu lükkub esialgselt plaanitud ehitustööde lõpp 6-8 kuud edasi. See aga ei ole takistanud tegemast ettevalmistusi tagasikolimiseks Tõnismäe majja. 2022. aastal käivitasime viis kuud väldanud teenusedisaini programmi, et anda ehitajale ja sisearhitektile ruumide funktsionaalsust detailsemalt kirjeldavat sisendit, mis selles ehitusfaasis oli võimalik ja vajalik. Rahvusraamatukogu 58 töötajat tegid koostööd mitmete partnerasutustega ja raamatukogu potentsiaalsete kasutajatega, kokku peaaegu 3000 inimesega, et kujundada rahvusraamatukogu teenused inspireerivaks haridus- ja kultuurikeskkonnaks uuenenud Tõnismäe hoones. Teenusedisaini programm kujunes ühtviisi ka heaks kaasava juhtimise näiteks, mis on aidanud organisatsiooni sidusamaks muuta ja toonud välja meie väärtuste olulisuse ning toime organisatsioonikultuuri arengus. Heameelt võime tunda selle üle, et igapäevased ühised pingutused sellise organisatsioonikultuuri arendamisel, mis parimal moel ühildab töö- ja pereelu, on kandnud vilja, mis 2022. aastal tõi rahvusraamatukogule peresõbraliku tööandja kuldmärgise. Kokkuvõttes võib tõdeda, et vaatamata heitlikele aegadele oli 2022. aasta Rahvusraamatukogule edukas. See edu on tunnustuseks kõigile RaRa töötajatele, tema headele partneritele, kuid 4  Aastaaruanne 2022 ainuvõimalik tänu rahvusraamatukogu kasutajatele, kelle heaks meie igapäevased pingutused on suunatud. 5  Aastaaruanne 2022 FINANTSNÄITAJAD 2022 2021 (tuhandetes eurodes) Bilansimaht 33 216 15 417 Käibevara 4 455 2 059 Põhivara 28 762 13 358 Lühiajalised kohustised 2 715 846 Netovara 30 501 14 570 Müügitulu 104 325 Eraldised riigieelarvest 8 066 7 207 Muud sihtfinantseeringud 23 776 1 901 Tegevuskulud 16 024 9 392 Tulem 15 931 43 SUHTARVUD 2022 2021 Käibevara/lühiajalised kohustised 164% 243% Põhivara/bilansimaht 87% 87% Netovara/bilansimaht 92% 95% Müügitulu/ tegevustoetuste – ja sihtfinantseerimise tulu 0% 4% 2022. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 193 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 3 828 389 eurot. Peadirektori töötasu oli 66 300 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2022. aastal kokku 1 235 eurot. 6  Aastaaruanne 2022 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) AKTIVA (vara) lisa 31.12.2022 31.12.2021 Käibevara Raha 1 851 147 1 422 256 Nõuded ja ettemaksed 2 2 599 688 622 183 Varud 3 854 14 339 Käibevara kokku 4 454 689 2 058 778 Põhivara Materiaalne põhivara 4 27 752 606 13 040 309 Immateriaalne põhivara 5 1 009 105 317 577 Põhivara kokku 28 761 711 13 357 886 AKTIVA (vara) KOKKU 33 216 400 15 416 664 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 2 715 438 846 217 Lühiajalised kohustised kokku 2 715 438 846 217 Kohustised kokku 2 715 438 846 217 Netovara 30 500 962 14 570 447 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 33 216 400 15 416 664 7  Aastaaruanne 2022 Tulemiaruanne (eurodes) lisa 2022 2021 Müügitulu (Tegevustulu) 8 103 524 325 033 Tegevustoetus 8 066 177 7 207 408 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 21 847 163 594 312 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 1 928 405 1 306 461 sh vahendatav toetus 0 24 600 sh välisabi 215 791 95 270 Muud tegevustulud 9 533 1 358 Kokku tegevustulud 31 954 802 9 434 572 Vahendatud toetus 0 -24 600 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 -3 575 546 -2 904 988 (majandamiskulud) Mitmesugused tegevuskulud 11 -4 055 451 -471 878 Tööjõukulud 12 -5 197 887 -5 456 467 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 4,5 -3 195 576 -534 228 Kokku tegevuskulud -16 024 460 -9 392 161 Tegevustulem 15 930 342 42 411 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 173 245 Finantstulud ja –kulud kokku 173 245 Aruandeaasta tulem 15 930 515 42 656 8  Aastaaruanne 2022 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 2022 2021 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 15 930 342 42 411 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 4,5 3 195 576 534 228 Põhivara soetamiseks käibemaksukulu 3 666 365 125 397 Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 9 -21 847 163 -594 312 Kasum/kahjum põhivara müügist -2800 0 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 221 360 -286 150 Varude muutus 10 485 1 716 Põhitegevusega seotud võlgade ja ettemaksete muutus -54 422 177 687 Kokku rahavood põhitegevusest -322 977 977 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel tasutud -20 219 622 -749 268 müügist laekunud 2 800 0 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara soetamiseks 20 968 517 520 798 Laekunud intressid ja muu finantstulu 173 245 Kokku rahavood investeerimistegevusest 751 868 -228 225 Rahavood kokku 428 891 -227 248 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 422 256 1 649 504 Raha ja selle ekvivalentide muutus 428 891 -227 248 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 851 147 1 422 256 9  Aastaaruanne 2022 Netovara muutuste aruanne (eurodes) Aruandeaasta tulem Netovara kokku 31.12.2020 1 437 946 14 527 791 31.12.2021 42 656 14 570 447 31.12.2022 15 930 515 30 500 962 10  Aastaaruanne 2022 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke. Aruande põhitegevuse rahavoogude koostamisel on kasutatud kaudset meetodit, investeerimis ja finantseerimistegevuse rahavoogudel otsest meetodit. Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. 11  Aastaaruanne 2022 Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata nõudeid kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest, hinnates iga arve laekumise tõenäosust võimalusel eraldi. Leppetrahvide arvestus toimub bilansiväliselt. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 5000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: Hooned 2 % aastas masinad ja seadmed 10 - 20% aastas muu inventar 10 - 25% aastas 12  Aastaaruanne 2022 Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 14 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 13  Aastaaruanne 2022 Toetused, sh sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja põhivara soetuseks Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud Eurodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. 14  Aastaaruanne 2022 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ostjate vastu 92 976 51 040 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -632 -651 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 10 621 7 957 Sihtfinantseerimise nõuded 9 2 169 648 208 348 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 84 405 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 326 848 355 003 Muud lühiajalised nõuded 143 81 Kokku 2 599 688 622 183 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 3 Maksud 31.12.2022 31.12.2021 lisa ettemaks võlg ettemaks võlg Ettemaksukonto 2 10 621 7 957 Käibemaks 23 833 14 431 Erisoodustuste tulumaks 3 791 2 990 Üksikisiku tulumaks 55 342 54 347 Sotsiaalmaks 112 132 112 623 Töötuskindlustusmaks 7 120 6 777 Kogumispensioni makse 4 509 4 698 Kokku ettemaksed 2 10 621 7 957 Kokku võlad 6 206 727 195 866 15  Aastaaruanne 2022 Lisa 4 Materiaalne põhivara Infotehno Ette- Masinad ja -loogia ja Kunsti- maksed ja Maa Ehitised Teavikud Kokku seadmed muu väärtused lõpetamata inventar põhivara Soetusmaksumus 666 017 19 914 447 1 026 575 635 416 71 160 5 192 802 1 444 290 28 950 707 31.12.2021 Akumuleeritud 0 -14 500 254 -928 610 -481 534 0 0 0 -15 910 398 kulum 31.12.2021 Jääkmaksumus 666 017 5 414 193 97 965 153 882 71 160 5 192 802 1 444 290 13 040 309 31.12.2021 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 172 253 17 500 958 17 673 211 Arvestatud kulum 0 -387 527 -25 912 -113 273 0 0 0 -526 712 Mahakandmine 0 -2 552 080 -54 174 0 0 -784 0 2 607 038 Ümberklassifitseerimi 0 0 0 7 100 0 0 -7 100 0 ne Saadud mitterahaline 0 0 0 135 440 0 37 396 0 172 836 sihtfinantseerimine Soetusmaksumus 666 017 9 901 978 306 961 646 240 71 160 5 401 667 18 938 148 35 932 171 31.12.2022 Akumuleeritud 0 -7 427 392 -289 082 -463 091 0 0 0 -8 179 565 kulum 31.12.2022 Jääkmaksumus 666 017 2 474 586 17 879 183 149 71 160 5 401 667 18 938 148 27 752 606 31.12.2022 Rahvusraamatukogu hoone renoveerimisprojekti raames tehtud töödest lisandus lõpetamata põhivarasse 2022. aastal 17 500 958 eurot. 2022 aasta lõpus tehti hoone osaline mahakandmine soetusmaksumusest 9 900 000 eurot (jääkmaksumusest 2 490 585 eurot) seoses renoveerimise käigus teostatud kapitaalsete lammutustöödega. Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 172 253 eurot. Teavikuid annetati aruandeperioodil summas 37 396 eurot. 16  Aastaaruanne 2022 Lisa 5 Immateriaalne põhivara Muu Kasutusele Tarkvara immateriaalne võtmata Kokku põhivara tarkvara Jääkmaksumus 25 505 4 072 288 000 317 577 31.12.2021 Soetusmaksumus 320 912 48 869 288 000 657 781 31.12.2021 Soetamine 2022 676 199 0 77 155 753 354 Mahakandmine 2022 0 -48 869 0 -48 869 Soetusmaksumus 997 111 0 365 155 1 362 266 31.12.2022 Akumuleeritud kulum -295 407 -44 797 0 -340 204 31.12.2021 Arvestatud kulum 2022 -57 754 -4 072 0 -61 826 Mahakandmine 2022 0 48 869 0 48 869 Akumuleeritud kulum -353 161 0 0 -353 161 31.12.2022 Jääkmaksumus 643 950 0 365 155 1 009 105 31.12.2022 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 2 319 223 505 965 Võlad töövõtjatele 45 744 36 970 Maksuvõlad 3 206 727 195 866 Muud viitvõlad 5 658 86 Muud kohustised 1 864 328 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 9 136 222 90 821 Töösuhte lõppemise hüvitiste eraldised 0 16 181 Kokku 2 715 438 846 217 17  Aastaaruanne 2022 Lisa 7 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2022 2021 Parkla 280 11 590 Ruumide rent ja majandamine 3 985 191 193 Kokku 8 4 265 202 783 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2022 2021 Asenduspinna rent 1 068 957 177 749 Sõidukid 3 155 3 605 Kontoritehnika 152 1 513 Kokku 1 072 264 182 867 Järgmiste perioodide kasutusrendi kulu lisa 2022 2021 mittekatkestatavatest lepingutest Ruumide rent, 12 kuu jooksul 1 172 860 1 156 356 Ruumide rent, 1-5 aasta jooksul 1 812 510 2 937 749 Kokku 2 985 370 4 094 105 2021 aastal oli kasutusrendile antud 10,14% Tõnismägi 2 asuva hoone pinnast. 2022 aasta alguseks oli oluline osa rendilepingutest lõpetatud seoses Tõnismägi 2 hoone renoveerimisega. Renoveerimistööde ajaks on Eesti Rahvusraamatukogu sõlminud lepingud asenduspindade rendiks: Narva mnt 11 - teeninduspind ja kontoriruumid – tulevaste perioodide rent mittekatkestatavas osas summas 1 717 tuh eurot; kogude hoidla 1 262 tuh eurot ning Solarise Keskuses oleva pinna rendi kohustus mittekatkestatavas osas 6 tuh eurot. Lisa 8 Müügitulu 2022 2021 Müügitulu tululiikide lõikes Lisa summa summa Digiteerimine, skaneerimine 23 182 22,4% 18 003 5,5% Köitmine ja restaureerimine 17 543 16,9% 9 635 3,0% Koolitused 17 020 16,4% 15 446 4,8% Kirjastusteenused 16 242 15,7% 29 610 9,1% Konverentsiteenus 13 735 13,4% 39 558 12,2% Infoteenused 8 331 8,0% 7 440 2,3% Üüritulu ja parkimisplatsi rent 7 4 265 4,1% 202 783 62,4% Raamatute laenutusteenus 3 151 3,0% 1 188 0,4% Muud 55 0,1% 1 245 0,3% Ajakirja RK väljaandmine 0 0% 125 0% Kokku 103 524 100,0% 325 033 100,0% 18  Aastaaruanne 2022 2022 2021 Müügitulu geograafiliste summa summa piirkondade lõikes (eurodes) (eurodes) Eesti 84 459 81,6% 305 959 94,1% Belgia 10 000 9,7% 0 0% Taani 8 845 8,5% 4 513 1,4% Holland 118 0,1% 135 0,0% Saksamaa 84 0,1% 11 966 3,7% Muud 18 0% 175 0,1% Soome 0 0% 2 018 0,6% Prantsusmaa 0 0% 267 0,1% Kokku 103 524 100,0% 325 033 100,0% Lisa 9 Sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 2022 2021 Kultuuriministeerium 21 338 568 280 028 Rahandusministeerium 135 440 0 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 255 000 0 Muud 37 395 52 356 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 76 800 172 800 Koninklijke Bibliotheek 3 960 0 Riigi Tugiteenuste Keskus 0 89 128 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 21 847 163 594 312 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2022 2021 Kultuuriministeerium 1 520 568 217 923 Rahandusministeerium 174 333 892 700 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 130 749 34 440 Koninklijke Bibliotheek 23 776 1 512 Euroopa Komisjon 23 022 23 533 Tartu Ülikool 21 270 989 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 14 853 20 307 Eesti Kultuurkapital 7 829 11 800 Riigikantselei 7 245 83 652 CENL Secretariat 4 360 5 266 Muud 400 4 127 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 0 10 212 19  Aastaaruanne 2022 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 928 405 1 306 461 Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustavad enamuse Kultuuriministeeriumi toetused ning struktuurifondidest saadud sihtfinantseerimised. Rahandusministeeriumi poolne mitterahaline sihtfinantseering summas 168 100 eurot sisaldab Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poolt teostatud IT teenuste tulu. RMIT pakub raamatukogule IT teenust alates 2018.aastast. RMITiga lõppes IT teenuste leping 30.06.2022 seisuga. 2022 aasta kohta esitas RMIT IT kulude teatise summas 168 100 eurot. Uueks teenusepartneriks IT teenuste osas sai RIA. 2022 aasta kohta RIA IT kulude kohta teatist ei esita. Kultuuriministeeriumilt saadi 2022. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 20 174 527 eurot. E-raamatukogu arendamist toetati 32 000 euroga. „2022-raamatukogudeaasta“ korraldamise kulude toetus oli summas 134 500 eurot. Legacy süsteemide asendamise toetus oli summas 270 750 eurot. Üleriigiline e-laenutuse lahenduse toetus oli summas 213 336 eurot. E-väljaannete hankimist toetati 150 000 euroga. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetustest jäi 2022.aastal kasutamata e-väljaannete hankimise toetus summas 19 eurot ja e-laenutuse lahenduse toetus summas 74 638 eurot. Sihtfinantseerimise nõuded 31.12.2022 31.12.2021 Kultuuriministeerium 1 933 564 2 339 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 122 311 34 440 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 92 504 169 374 Tartu Ülikool 21 269 0 Läti Rahvusraamatukogu 0 2 195 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 2 169 648 208 348 Sihtfinantseerimise ettemaksed 31.12.2022 31.12.2021 Kultuuriministeerium 74 657 24 305 Euroopa Komisjon 45 644 16 777 Koninklijke Bibliotheek 14 757 42 494 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 664 0 Tartu Ülikool 500 0 Riigikantselei 0 7 245 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 136 222 90 821 20  Aastaaruanne 2022 Lisa 10 Majandamiskulud 2022 2021 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -1 628 053 -1 014 117 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -864 641 -1 200 597 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -550 977 -319 010 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -124 179 -80 278 Administreerimiskulud -94 732 -82 480 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -53 005 -43 251 Koolitused -52 182 -54 606 Lähetused -47 541 -7 039 Inventar ja inventari remondikulud -22 043 -13 428 Sõidukite majandamiskulud -12 426 -10 250 Muud -125 767 -79 932 Kokku -3 575 546 -2 904 988 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2022 2021 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -4 054 407 -449 548 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -632 -13 845 Muud tegevuskulud -412 - 8 485 Kokku -4 055 451 -471 878 21  Aastaaruanne 2022 Lisa 12 Tööjõukulud 2022 2021 Töötasud kokku -3 848 123 -4 046 341 Erisoodustused -31 336 -26 653 Sotsiaalkindlustusmaksed -1 318 428 -1 383 473 Kokku -5 197 887 -5 456 467 Kõrgharidusega kultuuritöötajad 119,08 145,01 Juhid 14,77 17,67 Keskastmespetsialistid 29,32 27,74 Nooremspetsialistid 4,35 9,66 Tippspetsialistid 22,83 18,59 Töölised 2,33 22,91 Keskmine töökohtade arv 192,68 241,58 2022 2021 Peadirektori tasud 66 300 61 200 Nõukogu liikmete tasud 1 235 1 300 Kokku 67 535 62 500 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2022. aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. 22  Aastaaruanne 2022 Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt 04.aprillil 2023. aastal. Peadirektor: ......................................... Janne Andresoo Nõukogu esimees: .......................................... 23  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2022, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 7 kuni 22 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 6 . aprill 2023 /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 2