Aruanne

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NÕUKOGU OTSUS Tallinn 04.04.2023 Nr 1-1/2 Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruande 2022 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 2 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruanne 2022“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Kivi Nõukogu esimees  Eesti Rahvus- raamatukogu tegevusaruanne 2022 Head lugejad! 2022. aastat ei osanud keegi meist sellisena ette kujutada ega karta. Eesti riigi sünnipäeval alanud sõda muutis üleöö veelgi tähendusrikkamaks kõik selle, mida me iga päev teeme siin, Eesti Rahvusraamatukogus. Sõja alguses saatsime koos Võru ja Rae valla raamatukogudega Ukrainasse pakkematerjale, andes nii oma panuse, küll väikese, aga siiski, et aidata päästa Ukraina mäluasutuste kultuuripärandit. Juba märtsis avasime Ukraina kirjanduse ja ajaloo näituse ning koostöös partneritega korraldasime õpetajatele suunatud infotunni „Sõda, õpetaja ja kool — kuidas lahendada tärkavaid konflikte?”. Ühinesime võimalikult paljude protestimeetmetega Venemaa Föderatsiooni vastu. Ukraina toetamise väljenduseks oli kindlasti ka Piret Lotmani Odessas peetud konverentsiettekanne „Raamatu- pärand ja rahvuslik identiteet. Eesti kogemus”. Meie organisatsiooni sotsiaalse närvi peegelduseks oli meie töötajate panus Ukraina põgenike abistamisse: koostöös Pagulasabi ja Tallinna Keskraamatukoguga pakkusid rahvusraamatukogu töötajad Ukraina lastele harivat meelelahutust Tallinki laeval. Rahvusraamatukogu alustas 2022. aastat uues asukohas, Narva maantee 11 asendusruumides. Saime väga tõhusalt ja igati edukalt hakkama raamatukogu kolimisega Tõnismäelt ning alustasime oma teenuste ja tegevustega Narva maantee väikses majas. Kogude kolimist Tõnismäelt logistikakeskusesse võib pidada edulooks ja heaks näiteks, kuidas 3,5 miljoni eksemplariga raamatukogu on võimalik 67 päevaga kolida. Organisatsioon tegutses väga ühtsena ühise eesmärgi nimel, pidades kinni tähtaegadest ja partneritele antud lubadustest. Hea meel on tõdeda, et nii Narva maanteel asuv RaRa väike maja kui ka Solarise saatkond on lugejate ja kultuurihuviliste seas hästi vastu võetud. Kokku külastas lugemisala 60 475 inimest, 28% vähem kui 2021. aastal Tõnismäe raamatukoguhoones. Arvestades aga, et avalik ruum vähenes ligi 20 korda, saab seda tulemust igati rahuldavaks pidada. Rahvusraamatukogu ja laiemalt raamatukogude tähtsus ning tähen- dus usaldusväärse informatsiooni vahendajatena on praeguses info- sõja kontekstis veelgi kasvanud. Desinformatsiooni ja meediamani- pulatsioonide äratundmine, meediapädevuse arendamine — need märksõnad iseloomustavad mitmeid rahvusraamatukogu 2022. aasta tegevusi, milles oleme edukad olnud ja mis omakorda kasvatavad raamatukogu usaldusväärsust ühiskonnas. 2022. aasta õnnestumiste hulka kuuluvad kindlasti rahvusraamatu- kogu traditsioonilised üritused, millest väärib esile tõstmist sisukas emakeelepäeva konverents „Selgelt eesti keeles”, samuti oskus- keelepäev ning panustamine pikkade traditsioonidega GIS-päeva. 2 Väärt sisu pakuvad mitmed uued või juba varem alustatud kirjandust tutvustavad ettevõtmised nagu saatesari „RäRa: räägime raamatu- test” ja põnevikusõprade klubi, järjepidevalt ilmub eri meediakanali- tes raamatuülevaade „Sinijärv: jätku lugemis(t)ele!”. Oleme seadnud sihiks, et noored leiaksid üles raamatukogu ja õpiksid niiviisi kogema lugemisnaudingut. RaRa pakutavad sisukad, mängu- lised ja nutikad haridusprogrammid ning õpetlikud veebilahendused aitavad raamatukoguni jõuda ka neil, kes sellele varem ei ole mõelnud. RaRa kodulehe kaudu on võimalik registreerida osalemine rohkem kui 20 haridus- või elamusprogrammis, mida toetavad mängud, vikto- riinid ja muud õppematerjalid veebipesas. Veebipesa külastati kokku 195 685 korda, mis ületab lausa kaheksakordselt 2021. aasta külas- tatavuse. Üha enam mänge kogub populaarsust ka laiemas avalikku- ses ning leiab kajastamist meedias. Veebimänge tõlgiti ka ukraina keelde, et lapsed saaksid tutvuda eesti kultuuripärandiga. Veebi- pesa kasutajate seas on nii algklasside õpilasi, kultuurihuvilisi kui ka ukrainakeelsetel viktoriinidel osalejaid. Hästi on käima läinud ka kõige pisematele raamatukogukülastajatele mõeldud programmid meie Solarise saatkonnas, osalejaid saab kokku lugeda juba kolme- kohalise arvuga. Eriliselt väärib esiletõstmist, et RaRa referendid on asendusruumi- desse kaasa võetud kirjanduse osas (u 100 000 nimetust ehk 3% teavikute koguarvust) teinud väga hea valiku, mis peegeldub ka kasutajate vahetus tagasisides ja laenuteenuse edukuses. Aasta eesmärk ületati peaaegu poole võrra: laenutusi oli kokku 27 549 (eesmärk oli 16 000). RaRa kõrget teenindustaset ilmestab aga kõrge soovitusindeks, mis oli 82%. 2022. aasta oli raamatukogude teema-aasta, mille eestvedaja rolli rahvusraamatukogu endale sai. See oli üks igati õnnestunud aasta, mis andis hea võimaluse teha koostööd väga paljude kolleegidega ja panna ühte jalga astuma suur hulk eripalgelisi Eestimaa raamatu- kogusid, kus ühtekokku toimus aasta jooksul lausa tuhandeid sünd- musi. Mis peamine — kokkuvõttes olid raamatukogud tõesti oluliselt paremini nähtavad ja said juurde hulga sõpru ning raamatukogu- töötajad said väärtusliku koostöökogemuse. Ootused rahvusraamatukogule kui Eesti raamatukoguteenuste aren- dajale on kõrged ja seniste tulemuste põhjal võib öelda, et RaRa suu- dab ootustele edukalt vastata. Koostöös heade partneritega sai astu- tud suur samm edasi üleriigilise raamatukogusüsteemi suunas: valmis süsteemi ärianalüüsi ja teenusedisaini projekt, 2023. aastal jätkatakse detailanalüüsiga. Heaks üle-eestiliseks raamatukogude koostöö näiteks kujunes lae- nutusplatvorm Minu Raamatukogu (MIRKO), mis avanes kasutajatele 2022. aasta sügisel. Eriliseks teeb MIRKO arenduse idee panna raa- matud lugeja poole liikuma olenemata ühe või teise asukohast. Nii hõlmab MIRKO tänaseks 31 raamatukogu ja kasutajaid kõikjalt üle Eesti, kokku 74 vallast. 2023. aasta alguses algas MIRKO platvormil ka e-väljaannete laenutus. 3 Rahvusraamatukogu üks vastutusrikkamaid arendusi, uus digitaal- arhiiv, on jätkunud plaanitud tempos. 2023. aasta juunis jõuab lõpule aastatepikkune töö, mis tagab digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise ja säilimise parimal ning tõhusaimal moel. Rahvusraamatukogu mastaapseim projekt — Tõnismäe hoone rekonstrueerimine on kulgenud ootuspäraselt. Ehitaja on andnud endast parima, et püsida graafikus. Siiski on praeguseks selgunud, et töö käigus ilmnenud ehitus- ja konstruktsioonivigade tõttu lükkub projekti plaanitud lõpp 6—8 kuud edasi. See aga ei ole takistanud tegemast ettevalmistusi tagasikolimiseks Tõnismäe majja. 2022. aastal alustasime viis kuud väldanud teenuse- disaini programmi, et anda ehitajale ja sisearhitektile ruumide funkt- sionaalsust detailsemalt kirjeldavat infot, mis selles ehitusfaasis oli võimalik ja vajalik. Rahvusraamatukogu 58 töötajat tegid koostööd mitmete partnerasutuste ja raamatukogu potentsiaalsete kasutaja- tega, kokku ligi 3000 inimesega, et kujundada rahvusraamatukogu teenustest inspireeriv haridus- ja kultuurikeskkond uuenenud Tõnismäe hoones. Teenusedisaini programm kujunes ühtviisi ka heaks kaasava juhtimise näiteks, mis on aidanud organisatsiooni sidusamaks muuta ning too- nud välja meie väärtuste olulisuse ja toime organisatsioonikultuuri arengus. Võime tunda head meelt, et igapäevased ühised pingutused arendada parimal moel töö- ja pereelu ühildavat organisatsiooni- kultuuri on kandnud vilja: 2022. aasta tõi rahvusraamatukogule peresõbraliku tööandja kuldmärgise. Kokkuvõttes võib tõdeda, et vaatamata heitlikele aegadele oli 2022. aasta rahvusraamatukogule edukas. See edu on tunnustuseks kõigile RaRa töötajatele ja headele partneritele, kuid ainuvõimalik tänu rahvus- raamatukogu kasutajatele, kellele meie igapäevased pingutused on suunatud. Head lugemist! Janne Andresoo peadirektor 4 1. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine Riigi Kinnisvara ASi korraldatud rekonstrueerimishanke võitis 2021. a OÜ Ehitus5ECO, 10. jaanuaril 2022 sõlmiti ehitusleping ja 1. märtsil andis raamatukogu ehitajale maja üle. Alates 21. juulist toimub aktiivne ehitamine nii sees kui väljas. 30. septembril lõpetati hoone lammutustööd ja alustati sisetöödega. Aasta teises pooles alustati hoone välialade võistluskonkursi ettevalmistamist, võistlusülesande koostas Ülle Maiste arhitektuuribüroost AT Home. Konkurss viiakse läbi 2023. a esimeses pooles. Jaanuaris-veebruaris jätkus teavikute kolimine Tõnismäelt logistikakeskuse lattu. Töö toimus RaRa personali koostöös vabatahtlike ning kolimispart- neritega Logistika Pluss ja Adduco. Kolimine kestis 67 päeva vahemikus 03.11.—20.12.2021 ja 03.01.—25.02.2022. Pakkimise töövoos osales 183 RaRa töötajat ja 22 vabatahtlikku. Kokku koliti logistikapartneri laopinnale 1803 alust (46 659 laudimeetrit) teavikuid, 36 alust mööblit ja seadmeid ning 5 alust kunstiteoseid. Rekonstrueerimise ajaks kolis rahvusraamatukogu aadressile Narva mnt 11, teenindusruumid avati 7. jaanuaril 2022. Rekonstrueerimise perioodil on avatud esindus ka Solarise keskuses. Süsteemsele, läbimõeldud ja heale koostööle tuginedes õnnestus kogude ja teenuste kolimine asendusruumidesse plaani- päraselt. Kaasa võeti kaks kilomeetrit kõige uuemaid ja loetavamaid teavikuid ning raamatukogu jätkab kõikide avalike teenuste pakkumist. RaRa-s jätkus rekonstrueeritud hoonesse planeeritud uute teenuste kujun- damine ja planeerimine. Septembris algas viis kuud kestnud teenusedisaini projekt, mille eesmärk oli koos kasutajatega analüüsida teenuseid, ruumide funktsioone ning võimalikke partnervõrgustikke. Projektis osales üle 50 töötaja ning kaasati ligi 3000 eri sihtrühmade esindajat. 5 Septembrikuine ehitustander Tõnismäel. Foto RaRa fotoarhiiv 2. Hoiuraamatukogu liitmine 2023. a hakkab rahvusraamatukogu seaduse järgi täitma Eesti Hoiuraamatu- kogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu ülesandeid. Asutuste liitmine aitab tagada teenuste järjepidevust ja jätkusuutlikkust ning kuna teavikute säilitamine ja ringluse korraldamine on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega, tagab muudatus elanikkonna vajadustega arvestava väljaannete terviklikuma ja tõhusama säilitamise ning kasutajasõbralikuma kättesaadavuse. Raamatukogude ühendamine võimaldab lisaks lihtsustada puuetega inimeste ligipääsu kultuuripärandile. Organisatsioonide liitmine kestis terve aasta ja lõpetati edukalt ning plaanipäraselt. Hoiuraamatukogu teenuste ühendamine RaRa teenustega on kavas läbi viia 2023. a esimesel poolaastal. Heaks aluseks pimedate raamatukogu arendamise visiooni kujundamisele oli osalemine koos pimedate raamatukogu ja Kultuuriministeeriumi kolleegi- dega avalike teenuste arendusprogrammis (ATAP). Programmi eesmärk on toetada avaliku sektori teenuste korrastamist, arendamist ning kasutaja- keskse teenusedisaini põhimõtete ja teadmiste levikut (https://www.bda.ee/ atap). Programmi raames koostati jätkutegevuste plaan ning ajakava. 2023. a on kavas nt pimedate raamatukogu ühendamine e-väljaannete laenutustee- nusega ning raamatukogu nimekonkurss. Vajadus selgus sihtrühmade fookus- gruppides: teenust kasutavad ka lugemishäirega inimesed ja raamatukogu praegune nimi on vaja viia kooskõlla teenuse tegeliku sisuga. 7 3. Raamatukogude aasta 2022. aastal tähistasime Eestis raamatukogude aastat. Kultuuriministeeriumi Raamatukogude aasta ellu kutsutud teema-aasta eestvedaja oli Eesti Rahvusraamatukogu. Aasta sümbol oli teema-aasta eesmärk oli tutvustada rohkete sündmuste ja ettevõtmiste kaudu nii raamatu- 52 nädalat erinevate kogude praegusi kui ka tulevikufunktsioone. Teema-aasta oli mõtteliselt jao- mustriribadega kuju- tatud neljaks. Aasta esimesel kolmel kuul keskenduti raamatukogudele kui tanud ring kirjandus- ja kultuurikeskustele, kevadel tutvustati raamatukogude võimalusi tegutseda kogukonnakeskusena, suvekuudel tulid raamatukogud tavapäras- test ruumidest välja ja aasta viimased neli kuud pühendati tuleviku raamatu- kogule. Aasta jooksul toimus väga eripalgelisi sündmusi, mis rõhutasid raamatukogude pakutavate teenuste mitmekesisust (näitused, kaugtöövõimalused, dialoogi juhtimine kogukonnas, e-laenutusteenuse arendamine, öödiskod, raamatu- klubid, kohtumised autoritega jpm). Kokku oli raamatukogude aasta programmis üle 2000 sündmuse, sealhulgas ka üle-eestilisi ettevõtmisi (näiteks näituste sari „Kogude pärlid”, RaamatukoguÖÖ, lugemistund). Teema-aastal arendati ka raamatukogude koostööoskust, mida varem nii suures mahus pole praktiseeritud. Koostöö nõudis alguses rohkem pingutust, kuid aasta edenedes muutus üha tõhusamaks. Kindlasti oli ühiste sündmuste korraldamisel abi raamatukogude aasta ühtsest visuaalist ja visuaalsete mater- jalide jagamisest, mis aitas eri kohtades toimuvad sündmused tervikuks siduda. Raamatukogud ja lugemine jõudsid inimestele lähemale ka füüsiliselt. Aasta jooksul avati viis raamatukogude aasta reisiraamatukogu üle Eesti: Tallinna, Jõhvi, Rakvere ja Tartu bussijaamas ning Tallinna Sadama A-terminalis. Reisi- raamatukogud jätkavad ka tulevikus, juba rahvusraamatukogu korraldamisel. Kantar Emor viis läbi raamatukoguteenuste kasutamise ja teema-aasta omnibussuuringu, mille tulemustega saab tutvuda siin: https://rb.gy/pla8ug . Fotokajastusi raamatukogude aastal toimunust saab vaadata siin: https://www.flickr.com/photos/raamatukogudeaasta2022/albums . 8 Eesti Rahvusraamatukogu (nn RaRa väikese maja) avamispidu asendus- ruumides Narva mnt 11. Foto Aron Urb 4. Raamatukogu kasutamine RaRa oli aruandeaastal avatud tavapärastel aegadel 340 päeva ehk 91 päeva rohkem kui 2021. a (249 päeva). Keskmiselt oli lugemisala külastusi päevas 178 (2021. a 325). Kokku külastas lugemisala 60 475 inimest, sh RaRa väikest maja 42 476 ja Solarise saatkonda 17 999 inimest (2021. a 83 974), mis oli 23 499 inimest ehk 28% vähem kui eelneval aastal. Kuna raamatukogu avalik ruum vähenes ligi 20 korda (Tõnismäel oli üle 40 000 m² ja Narva mnt-l on 2000 m²), siis on kasutajanumbrid isegi üle ootuste head. Seoses kolimisega asendusruumidesse jäi kasutajatele arvutitöökohti RaRa väikeses majas ja Solarise esinduses kokku kuus (2021. a 38). Arvutitöökoh- tade hulk on võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähenenud, kuid kasutajad mõistavad, et tegemist on asendusruumidega ning probleeme pole tekkinud. Vastavalt säilituseksemplari seadusele on RaRa ülesanne tagada digiainese kättesaadavus säilituseksemplare saavates raamatukogudes. Väljaspool RaRa-d loodi lisaks üks autoriseeritud töökoht Tallinna Tehnikaülikooli raa- matukogus, kokku oli teistes raamatukogudes aruandeaasta lõpuks 13 töö- kohta. Jätkus autoriseeritud töökohtade arendus teenuse kaasajastamiseks ja ligipääsetavamaks muutmiseks, arendus valmib 2023. a märtsis. Desinformatsiooni- konverents RaRa väikese maja lugemissaalis. Foto Aron Urb 10 4.1. Külastused Lugemisala külastuste arv 2013—2022 250 000 200 483 200 000 150 000 100 000 136 076 132 080 50 000 60 475 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Tänu heale planeerimisele said töövood sujuvalt paika ning konsultandid kohanesid kiiresti uute teemade ja ülesannetega. Meid on üles leidnud nii uurijad kui ka üliõpilased, samuti huvilised laiemalt ja lugemissaalide ” Klientide vähesed lugejakohad on enamasti hõivatud. usaldusest ja lojaalsusest Vaatamata keskkonna olulisele muutumisele ja tõsiasjale, et 90% meie kogudest on lugejatele suletud, peegeldab RaRa head teenindustaset annab tunnis- kõrge soovitusindeks (82,1%), mis annab tunnistust klientide usaldusest tust kõrgena ja lojaalsusest. Referendid on väiksesse majja kaasa võetud kirjanduse osas (u 100 000 nimetust) teinud väga hea valiku, mis peegeldub ka püsiv soovitus- kasutajate vahetus tagasisides. indeks — 82,1%. Soovitusindeks 2016—2022 100 87% 90% 89% 82% 80 73% 64% 60 40 59% 20 0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Rahvusraamatukogu teenindustaseme hetkeolukorra hindamiseks viidi koostöös ettevõttega Dive Eesti läbi pimeostud. Tulemused olid väga head: vahetu teenindus 92,2%, meiliteenindus 91,1%, telefoniteenindus 90,1% ja veebivestlus 89,5%. Uuring võimaldab teenindust edasi arendada, arvestades teenindusvaldkonna arengutrende, personaalse ja proaktiivse teenindus- mõttelaadi kujundamise vajadust ning rekonstrueeritud hoones pakutavate teenuste eesmärke. 11 4.2. Laenutused Muuseumiööl külastas RaRa väikest maja 2022. a toimis laenuteenus edukalt hoolimata väiksematest kogudest. 800 uudistajat. Viru Keskuse raamatukappi ja Solarise teeninduspunkti kasutatakse aktiiv- Foto Eiko Lainjärv selt. Aasta eesmärk ületati 42%: laenutusi oli kokku 27 549 (eesmärk 16 000). Tulemus ei ole võrreldav 2021. aastaga (47 399 laenutust), sest siis olid RaRa kogud kättesaadavad täies mahus. Kuna 2022. aastal ei ole rahvusraamatukogus enam hoidlaid, siis võrdluses saame välja tuua varasemate aastate avakogude laenutused. Uute lugejate registreerumist mõjutas samuti kolimine Narva mnt majja ning füüsiliste kogude mahu vähenemine. Vaatamata sellele lisandus uusi lugejaid enam kui aasta eesmärgiks seatud 5000: saime 5139 uut registreeritud kasu- tajat, mis on 21% vähem kui 2021. a (6545). Veebis registreerus 3509 inimest ehk 68% kõikidest registreerunutest (2021. a oli veebis registreerujate osa- kaal 77%). Kojulaenutused 2013—2022 ja laenutused avakogudest 2020—2022 60 000 Kojulaenutused 50 000 40 982 40 000 30 000 23 036 22 849 27 549 20 000 10 000 16 984 18 764 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 12 Registreerunud kasutajad kanali järgi 2020 —2022 2020 2021 2022 Raamatukogus 1972 1497 1630 Veebis 6858 5048 3509 Kokku 8830 6545 5139 Registreerunute huvivaldkonnad (v.a määratlemata ja muud huvid) jagunesid: humanitaarteadused 31%, sotsiaalteadused 22%, kunst 18%, muusika 10%, reaalteadused 9%, õigusteadused 8%. Raamatukogukasutajate mugavust suurendab uus juurdepääsulahendus, mis töötati välja 2022. a. Arenduse eesmärk oli luua lahendus, kus ühekordne sisselogimine (Single Sign-On) võimaldab kõiki RaRa teenuseid kasutada vaja- duseta uuesti autentida. RaRa arenduspartner oli OÜ Net Group ja aasta lõpuks olid teenusega liidestatud üleriigilise laenutusplatvormi MIRKO teenused. RaRa teenustega liidestamine toimub 2023. a esimese poolaasta jooksul. Eesti meistrivõistlused „Catani” mängimises. Foto Aron Urb 13 4.3. Päringud Raamatukogu üheks põhiteenuseks on kasutajate päringutele vastamine. Päringud ja neile 2022. a registreeriti 319 mahukamat päringut (2021. a 394). Võtmenäitaja vastamiseks kulunud peegeldab päringuid, millele vastamiseks kulub infospetsialistil aega rohkem aeg 2020—2022 kui pool tundi, efektiivsuse tagamiseks jälgime ka vastamiseks kulunud aega. Mõlemad näitajad on vähenenud, päringud 19% ja vastuste koostamiseks Päringuid Tunde kulunud aeg 31%. Kuna kogud on pakitud, siis on päringute arvu vähenemine 2020 489 1376,5 mõistetav, sest vastamiseks vajalikku alusmaterjali oli mõnikord vähe. Samas on vastuste vormistamiseks kulunud aeg vähenenud suuremas mahus, see 2021 394 725,5 annab tunnistust infospetsialistide professionaalsusest. Teenuse soovitus- 2022 319 497 indeks on jätkuvalt ülikõrge, 100%. Üllatavaks trendiks oli veebivestluste mahu tuntav vähenemine. Veebivestlused toimusid peamiselt Eestis asuvate kasutajatega, kuid 9,1% küsijatest asus mõnes teises riigis. Kokku oli vestlusi lisaks Eestile 39 riigist. Veebivestlused 2019—2022 600 2022 (vestlusi kokku 1322) 500 2021 (vestlusi kokku 2262) 400 2020 (vestlusi kokku 2566) 2019 (vestlusi kokku 1232) 300 200 100 0 Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Raamatukogu kasutajate infopädevus suureneb ning paljude küsimustega saavad inimesed ise hakkama. RaRa eesmärk on arendada võimalikult intui- tiivseid teenuseid, jätkame iseteenindusliku raamatukogu kujundamist. Samas on mõistetav, et osa meie kasutajatest eelistab rekonstrueerimisperioodil teisi raamatukogusid ning see on ka teenuse mahu vähenemise põhjus. RaRa eesmärk on kasutajaid info leidmisel igakülgselt toetada. Soovijatel on võimalik registreeruda tasuta infonõustamisele, kus raamatukogu spetsialistid on vastavalt kliendi küsimusele ette valmistanud personaalse infoallikate paketi. Võrreldes eelmiste aastatega on ka siin maht vähenenud: kokku toimus 2022. a 40 infonõustamist, sh raamatukogus kohapeal 20 ja video teel 20 (2020. a 48 ja 2021. a 77 nõustamist). 2021. a liitus RaRa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud pro- jektiga Bürokratt. Tehisintellekti tehnoloogial baseeruv Bürokratt pakub tule- vikus nii riigi kui ka erasektori digiteenuseid isikliku virtuaalse assistendi abil, võimaldab kokku hoida töötajate tööaega ning parandada samas ka raamatu- koguteenuse toimimist. RaRa eesmärk oli rakendada teenust 2022. a RaRa kodulehel ja DIGARi kasutamisel. Kuna kodulehe valmimine lükkus 2023. a aprilli, jäi eesmärk saavutamata. DIGARi liidestus jäi tegemata mitmete tark- varafunktsioonide ebakõlade tõttu. Arendusprojekti juht RIA aktsepteerib viivitust ja projekt viiakse ellu 2023. a jooksul. 14 4.4. Otsinguportaal ja DIGAR RaRa otsinguportaal võimaldab ligipääsu võõrkeelsetele teadusandme- baasidele ning koondab lisaks ESTERi ja DIGARi andmed ühte otsingusse. Portaalis oli 2022. a juurdepääs 420 (2021. a 418) võõrkeelsele andme- kogule, sh 32 (2021. a 31) hangitud teadusandmebaasile. Kuigi portaali vahendusel kättesaadavate andmebaaside arv oluliselt ei kasvanud, siis nendes sisalduvate e-raamatute ja e-ajakirjade hulk suurenes oluliselt. Kokku on otsinguportaalis leitavad 445 381 (2021. a 342 323) võõrkeelset e-raamatut ja 130 766 (2021. a 130 309) e-ajakirja. Portaali kasutati aruande- aastal koos teadusandmebaasidega kokku 319 555 korda (2021. a 238 708 korda). Portaali kaudu on kõikidel Eesti isikukoodi omanikel võimalik kasutada teadus- andmebaase ka väljaspool raamatukogu hoonet. Aruandeaastal lõppes otsinguportaali kasutajaliidese arendus. Sellega sai esimene e-teenus täielikult uue visuaalse identiteedi, tagades samas ligi- pääsetavuse standardnõuded. Otsinguportaali eesmärk on teha teadusinfo lihtsalt ja mugavalt kättesaadavaks ja arenduse edukust näitab portaali kasutuse ligi 34%-line kasv võrreldes 2021. a tulemusega. Otsinguportaali, teadusandmebaaside ja digitaalarhiivi DIGAR kasutus 2016—2021 2 500 000 DIGAR Eesti artiklid 2 000 000 DIGAR 1 500 000 Litsentsiandmebaasid 1 000 000 500 000 0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 DIGARit külastati 2022. a oodatust vähem: kasutussessioone oli 2,3 miljoni asemel ligi 1,9 miljonit. Kasutuse vähenemise põhjus on ühelt poolt digitaalsete küpsiste lisamine, küpsistest keeldumise korral Google Analytics sessioone ei arvesta. Samas on eeldatavalt tegemist ka asjaoluga, et mõlemad kesk- konnad on vananenud ja ei vasta kaasaegse digiteenuse võimalustele. Seda näitab ka nutiseadmetest sisenemine: DIGARis 30% ja DIGARi artiklite puhul üle 50%. 2023. a on kavas alustada DIGARi uue kasutuskeskkonna arendust. 15 Perehommik Solarise saatkonnas. Foto Eiko Lainjärv 5. Kogud ja säilitamine 2022. a eesmärk oli jätkata kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti kultuuripärandi koguja ja säilitajana, sotsiaalia ja parlamendi- raamatukogu kasutajate vajadustele vastava väljaannete kogu täiendamist ning andmebaaside hankimist. Aasta alguses keskenduti töövoogude kohan- damisele ja tõhustamisele ning teaviku teekonna kohandamisele RaRa väikese maja võimalustele. 5.1. Kogude komplekteerimine Komplekteerimiseelarve kasv 3,8% võimaldas suurendada eesti raamatute han- kimist, mille tulemusena kasvas kogu Eesti raamatukoguvõrgule oluline eesti teavikute kataloogimise kiirus. Välismaiste trükiraamatute suurem eelarve tagas teaduskirjanduse järjepideva komplekteerimise trükiväljaannete kiire hinna- tõusu tingimustes. Aasta jooksul suurendati välismaiste e-raamatute hankimist. Nii kasvas kasutajakeskse komplekteerimise osakaal välisraamatutel 23%-ni ja võimaldas kasutajaid veelgi enam väljaannete hankimisse kaasata. Sõda Ukrainas ja maailmas kujunenud keeruline olukord ei jätnud puuduta- mata ka RaRa kogude kujundamist. Märtsist lõpetati Venemaa ja Valgevene andmebaaside ja väljaannete hankimine ning piirati ligipääsu juba hangitud andmebaasidele. Samas muutus teadusandmebaaside hankimine veelgi kulutõhusamaks: kasutamine kasvas ning kasutuskorra keskmine hind langes aastaga 4,7 eurolt 4 eurole. Kogudesse õnnestus hankida kaks unikaalset rahvustrükist. J. G. Schnelli „Lühhikenne ja selge Öppetus…” aastast 1776 on seniteadmata eestikeelne uunikum. Z. Voskressenskaja „Isa kirsipuu” 1977. aasta väljaande tiraaž aga hävitati nõukogude ajal järeltsensuuri korras, kuna Asta Venderi illustrat- sioone Leninist lapsena peeti toona kohatuiks. B. G. Forseliuse tartukeelse aabitsa (Riia, 1724) esimene ja viimane lehekülg. Ainus säilinud eksemp- lar asub USA Kongressi raamatukogus 17 Hoone rekonstrueerimise aega planeeritud projektidest käivitati Rahvusarhiivi annetuse ja Raamatupalati pisitrükiste kogude läbitöötamise töövood. Rahvus- arhiivi annetusest võeti kogudesse arvele 1831.—1835. aastal ilmunud Eesti- ja Liivimaa patendid. Enne 1831. aastat ilmunud patentidest jõudis harulduste kogusse 355 väljaannet. Raamatupalati pisitrükiste kogust töötati läbi rotaator- paljunduste osa ning muud aastail 1940—1948 ilmunud väljaanded. RaRa kogude suurus 2013—2022 3 500 000 3 000 000 1 000 000 E-teavikud 500 000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 5.2. Digitaalarhiiv ja veebiarhiiv Digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise tagamiseks jätkus uue arhiivitarkvara juurutusprojekt ja tehti ettevalmistusi materjali üldiseks korrastamiseks. Arhiveeriti 178 725 veebisaiti ja jõuti andmemahuni 102 TB (kasv eelmise aastaga võrreldes 23 TB). Salvestati kõik Eesti veebilehed, jätkus veebiperioodika ja YouTube’i videote salvestamine ning veebisaitide esilehtede ekraanipildistamine. Salvestati Pekingi 2022. a taliolümpiamän- gude veebisaite. Veebiarhiiv liidestati autoriseeritud töökohaga, teenuse pakkumine algab 2023. a märtsis. Digitaalarhiivi hoidla maht on 394 TB (kasv eelmise aastaga võrreldes 193 TB). Arhiveeriti kokku 120 497 nimetust. Raamatuid lisandus arhiivi eelneva aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem, lisaks ligemale kaks ja pool tuhat digiteeritud originaalgraafika väljaannet (eksliibrist). 2022. a oli eelkõige uue digitaalarhiivi projektiga tegelemise aasta, samas tagati seniste töövoogude toimimine. Aasta alguses oli tööprotsessides väga palju tehnilisi probleeme, sest teenuse taristut hakkas haldama uus partner. Aasta lõpuks said probleemid lahendatud ning uue tarkvara juurutamine on kavas ellu viia 2023. a juuniks. Novembriks oli RaRa lõpule viinud ka massdigiteerimise projekti materjalide vastuvõtmise tehnilise lahenduse (TORU) täiendava arenduse. Kahjuks on probleeme partnerite digiteeritud ainese kvaliteediga, mistõttu on edasi lükkunud ka projekti lõpp. Trükipärandi digiteerimise projekt lõppeb 2023. a ning RaRa ülesanne on kogu ainese säilitamine ja kättesaadavaks tegemine digitaalarhiivis DIGAR. 18 Novembris toimus koostöös Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeeriumi ja Rahvusarhiiviga säilitusseminar „Ühed ja nullid tulevikumullis: digitaalse säilitamise võlud ja valud”. Riigi vaadet digitaalsele säilitamisele peegeldas vestlusring Kultuuri- ning Haridus- ja Teadusminis- teeriumi asekantslerite osavõtul. Seminaril osales 83 huvilist, tänaseks on salvestust vaadatud üle 200 korra. Pikaajalise säilitamise võrgustiku spetsia- listidele korraldati koostöös Rahvusarhiiviga novembris järjekordne seminar, kus keskenduti eelkõige teadmiste jagamisele ning aktuaalsete probleemide lahendamisele. 5.3. Rahvusvahelised standardnumbrid Rahvusvaheliste standardnumbrite (ISBN, ISSN, ISMN) Eesti keskuses väl- jastatud standardnumbrite arv ületas 2022. a 10 000 piiri, jõudes 11 737-ni. Kui Kirjastajaportaali kaudu väljastatud standardnumbrite arv on kolmel viima- sel aastal püsinud umbes viie ja poole tuhande kandis, siis digikoopiatele väl- jastatud standardnumbrite arv on tõusnud 2994-lt (2020. a) 6267-ni (2022. a). 2022. a oli digitaalsete säilituseksemplaride osakaal võrreldes trükistega 103% (aasta eesmärk 100%), vähenedes aastases võrdluses 26%. Failide maht lan- ges 7902-lt (2021. a) 6349-ni (2022. a). 2021. a erandlikult kõrgete näitajate põhjuseks olid põhiliselt nõudetrüki raamatute failid. 5.4. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia Teavikute kataloogimine ja rahvusbibliograafia koostamine jätkus katkes- tusteta, kokku kataloogiti 2022. a 9252 väljaannet (2021. a 14 025, 2020. a 32 323), sh rahvusteavikuid 2022. a 7400 (2021. a 7420, 2020. a 7392). Kataloogitud välisteavikute arv on igal aastal vähenenud, kuna varasematel aastatel moodustasid põhiosa retrospektiivse kataloogimisega seotud pro- jektid (raamat, noot). 2022. a kataloogiti ainult aasta jooksul ostude ja anne- tustena saabunud välisteavikuid. Kataloogitud rahvustrükiste arv on püsinud viimastel aastatel stabiilselt suurusjärgus 7400 teavikut aastas. Lisaks tavapärasele kataloogimisele võttis mahuka osa ajast uue kataloogimis- standardi RDA kasutuselevõtmise ettevalmistamine ja juurutamine. Mais toi- mus uut standardit tutvustav veebiseminar URRAMi süsteemi kasutavatele raamatukogudele ja novembris teine veebiseminar, kus lisaks põhimõistete tutvustusele ja ülevaatele RDA rakendamisest ELNETi raamatukogudes esine- sid ka kolleegid Läti ja Soome rahvusraamatukogust. Uus standard on tulevikku vaatav rahvusvaheline andmeelementide pakett teavikute kirjeldusandmete koostamiseks, mis loob eelduse kujundada kasutajakeskseid, automatiseeri- tud töövoogudele ja lingitud andmetele tuginevaid teenuseid. Uue RDA stan- dardi praktikas rakendamine on läinud sujuvalt. Esialgu on kulunud rohkem aega ja tähelepanu bibliokirjete uuele juhendile vastavuse kontrollimisele, aga hea meel on tõdeda, et töötempo ja jõudlus langenud pole. 19 5.5. Trükitoodangu statistika Eesti trükitoodangu statistika koondandmed esitati Statistikaametile kevadel ja ülevaateid avaldati iga kuu ka RaRa kodulehel (https://www.nlib.ee/et/ trukitoodangu-statistika). Eestis ilmus 2022. a 3624 raamatut (2021. a 3556, 2020. a 3710 ja 2019. a 3503), mis registreeriti rahvusbibliograafias. Trükitoodangu statistika 2022 600 350 300 250 200 Raamatud 150 Ajakirjad 100 Väikelehed 50 0 Ajalehed Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 5.6. Säilitamine Säilituseksemplaride keskuse eesmärk oli parendada koostööd kirjastajate ja säilituseksemplari saavate raamatukogudega ning tagada teavikute kiire loovu- tamine kirjastajate poolt. Tihedam suhtlus kirjastajatega aitas välja selgitada probleeme ja neid kohe ka lahendada. 2022. a tehti kaks ettekirjutust. Uueks trendiks on saanud topelt säilituseksemplarid, teavikud jõuavad meile mitmest trükikojast. Pakume teavikuid väljaandjatele tagasi võtmiseks ja jagame neid teiste raamatukogudega. Digitaalsete säilituseksemplaride kogumine oli samuti väga tulemuslik. Hindame seda, võrreldes aasta jooksul kogutud digitaalsete säilituseksemplaride arvu füüsilisel kandjal saabunud säilituseksemplaride arvuga. 100% ületav osakaal näitab, et koostöö kirjastajatega oli väga tule- muslik ja digitaalne aines jõuab raamatukokku sageli enne trükitud säilitus- eksemplari. Säilituseksemplarid 2020—2022 (%-des) 2020 2021 2022 Raamatud 109,18 136,01 104,41 Ajalehed 102,13 98,67 99,06 Ajakirjad 98,86 91,70 83,54 Jätkväljaanded 88,75 136,01 102,79 Kaardid 101,47 132,63 88,18 Noodid 162,22 183,72 171,79 20 5.7. Digiteerimine Digiteerimistegevus jätkus katkestusteta. 2022.—2025. a reprodutseerimis- kava täitmine oli edukas. Saavutati eesmärk jõuda miljoni leheküljeni: digiteeriti 1 246 065 lk. Kasutajate huvi on jätkuvalt väga suur aastatel 1989—1992 ilmunud perioodika vastu. Seetõttu digiteeriti ajalehed Rahva Hääl ja Noorte Hääl ja tehti kättesaadavaks 283 numbrit Eesti Päevalehte (2006—2009). Aasta teises pooles alustati pisitrükiste digiteerimisega. Uus kollektsioon on kasutajatele kättesaadav 2023. a esimeses pooles; loodi Eesti eksliibriste kollektsioon, millest 2022. a digiteeriti ja arhiveeriti umbes 18%. Koopiate tellimuste arv jäi eelmise aasta tasemele: täideti kokku 396 telli- must ja kasutajatele tehti 71 962 lk digikoopiaid. Valguskoopiaid telliti kokku 17 798 lehte. Suurimad tellijad olid Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Mere- muuseum, Arhitektuurimuuseum, Geoloogia Instituut, Eesti Keele Instituut ja kirjastused (Eesti Raamat, Hea Lugu, Postimehe Kirjastus), kes tellisid tekstituvastusega faile kordustrükkideks. EOD-tellimusi oli piiratud juurde- pääsu tõttu 20 (3068 lk). Autoriõiguste tuvastamisel tehti hoolika otsingu tulemusena kättesaadavaks 238 teost (2021. a 571 teost). Tegemist on manuaalse ja seetõttu ajamahuka tegevusega ning mitmete paralleelsete ülesannete tõttu oli lõpptulemus võr- reldes eelmise aastaga madalam. Massdigiteerimise projekti käigus tuvastatud rohkem kui 800 orbteose puhul alustati teoste kontrollimist ning andmete Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) andmebaasi sisestamist. 2022. a peamine eesmärk oli luua töövoog, mis arvestab autoriõiguse sea- dusest tulenevat uut regulatsiooni seoses kultuuripärandiasutustele kehtiva erandiga kaubandusvõrgust väljasolevate teoste kättesaadavaks tegemisel. Protsess viiakse lõpule 2023. a esimesel poolaastal. Huvi ja vajadus vald- konda laiemalt tutvustada on jätkuvalt kõrge. RaRa korraldatud autoriõiguse päeva seminaril osalejate arv oli suurem kui planeeriti, ligi 600 huvilist. 5.8. Füüsilised kogud Füüsiliste kogude pikaajalise säilitamise eesmärk oli tagada kogude nõuete- kohane hoiustamine logistikapartneri laos. Kolimine lõpetati plaanipäraselt 25. veebruariks, arhiivkogu ohustatud teavikud paigutati allajahutatud ruumi (temperatuur ≤ 14°C) ning ülejäänud säilituskogud tavalattu. Kuigi kogude pikaajalise säilitamisega seotud tegevused ei ole asendusruumides täies mahus võimalikud, jätkusid kõik protsessid, mis tagavad teenuse toimimise kuni tagasikolimiseni renoveeritud hoonesse. Teavikute konserveerimise aas- tased sihid (15 000 lehte ja 350 köidet) olid seatud eesmärgiga konservee- rida nelja aastaga kõik selleks otstarbeks asendusruumidesse kaasa võetud trükised. 2022. a tulemus (7318 lehte ja 171 köidet) oli eesmärgist siiski 51% väiksem, kuna aasta alguses kulus 2—3 kuud kolimisele ja asendusruumides sisseseadmisele, üks konservaator lahkus töölt ning kasutuskogudele osutati konserveerimisteenust mahus 3798 lehte. 21 Rahvusraamatukogus esitleti kirjanik Leelo Tungla 75. sünnipäevaks koostatud bibliograafiat, mis hõlmab tema loomin- gulist tegevust aastatel 1958—2019. Foto Roman-Sten Tõnissoo 6. Humanitaarraamatukogu Humanitaarraamatukogu eesmärk on kultuuripärandi hoidja rolli tugevdamine, seniste kontaktide hoidmine ning uued kontaktid lugejate, koostööpartnerite ja teiste raamatukogudega, olla rohkem kohal raamatukogudes ja olulistel üritustel üle Eesti. Rahvusraamatukoguna on meie missioon eesti keele ja kirjanduse hoidmine. Traditsioonilisel emakeelepäeva konverentsil „Selgelt eesti keeles” arutleti selge keele, keele muutumise ning hoidmise üle. Jätkati sarjaga „Kirjanikud keskpunktis”: vestlusõhtute fookuses olid 50. eluaasta künnise ületanud kirjanikud. Alustas põnevushuvilistele suunatud põnevikusõprade klubi ja veebisaade „RäRa: räägime raamatutest”, et siduda kirjandushuviline raamatu- kogu ja RaRa uue asukohaga. Meedias ilmus iganädalane uut eestikeelset lugemismaterjali soovitav rubriik „Sinijärv: jätku lugemis(t)ele!”. Katsetati uusi vorme kogude tutvustamiseks. Uuenduskuuri tegi läbi reisi- kirjandust pakkuv tugitoolireiside kaart (KAARDILE). Harulduste kogu õpikute näituse baasil valmis rändinstallatsioon „Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus algupärases eesti kooliõpikus”, mis propageerib loodushoidu, jätku- suutlikkust ja rohelist mõtteviisi. Ühtlasi näitab väljapanek raamatukogusid keskkonnateadliku mõtteviisi edendajatena, seda põhimõtet tutvustas RaRa ka maakondades. Installatsioon on kohalikele raamatukogudele inspireeri- vaks eeskujuks uute ja põnevate projektide elluviimisel. Välkraamatukogud viisid eriilmelistele üritustele ja paikadesse: Põhjala tehas, Saksa Kultuuriinstituut, Kirjanike Maja, Hiiumaa kirjandusfestival, Kadrioru Kirjandustänav, Disainiöö Balti Manufaktuuris, GIS-päev Tartu Ülikoolis ning muusikanurk Järvamaa Keskraamatukogus. Laienes koostööpartnerite ring. Panustasime Eesti muusikaauhindade, Tuglase novelliauhinna ja Kultuurkapitali kirjandusauhindade määramisse ning aasta filmiajakirjaniku valimisse, aasta jooksul ilmunust koostasime ülevaated Eesti Teatri Agentuurile, Eesti Kooriühingule ja Klassikaraadiole. Koostöös video- mängude muuseumiga LVLup! uuendati ekspositsiooni „Vali Start”, mis esitleb olulisemaid mängusüsteeme, unikaalseid retrokonsoole ja nostalgilisi video- mänge. Hariduskeskuse veebipesa sai täiendust sügisel valminud õppemater- jaliga „1960ndate luule- ja kultuurimaja” — digitaalse abimaterjaliga ajastu ja luulega tutvumiseks (https://www.haridus.nlib.ee/60ndate-luule ; 1431 vaatamist). RaRa toimetiste sarjas ilmus 2021. a lõpus artiklikogumik „Kirik, keel ja kool. Haridusideed varauusaegsel Liivi- ja Eestimaal”, mille esitlus leidis aset 2022. a veebruaris. Koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga ilmus kogumik „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus”, mis toetab Ingerimaa kultuuri ja ajaloo teaduslikku uurimist. Koostati Juhan Maiste ja Leelo Tungla bibliograafiad. 23 Väliste ekspertide soovitusel hangiti 42% humanitaaria ja kunstide valdkonna Esitleti artikli- väliskirjandusest. Hästi läbi mõeldud kogu ning referentide suurepärast tööd kogumikku, milles kinnitab fakt, et keskmiselt 40% kogusse laekunud uutest võõrkeelsetest raa- ajaloo- ja kirjandus- matutest laenutati vähemalt korra. Avakogu laenutuste arv jäi eelmise aastaga teadlased on toonud võrreldes praktiliselt samaks — 9285 raamatut (2021. a 9881). Humanitaarsaali välja seni vähetuntud laenutuste edetabelit juhib prantsuse kirjaniku Valérie Perrini mitmeid kirjandus- leide kesk- ja vara- auhindu võitnud romaan „Lilledele värsket vett”. Enim laenutataksegi koju just uusaegse Liivi- ja ilukirjandust — RaRa aastasest kojulaenutusest moodustab ilukirjandus 44%. Eestimaa kooliajaloos. Aga ka noodikogu kasutajad on meid üles leidnud ning avariiuli teavikute kaa- Foto RaRa fotoarhiiv lutletud valik ennast igati õigustanud: noodid moodustasid lugemissaali aas- tasest kojulaenutusest 6%. Üritusi korraldasime aasta jooksul kavandatust rohkem — 27 (2021. a 30). Sotsiaalmeedias tõmbasid tähelepanu meie iganädalased postitused. Humanitaarvaldkonna haridusprogrammid toimusid praktiliselt ülepäeviti: aasta jooksul oli kokku 103 tundi. Kahes raadiosaates tutvustasime Metsiku raamatukogu ning RaRa muusikakogu. Raamatukogude aastal jõudis RaRa humanitaarraamatukogu kaheksasse maakonda, kus üritustest ja ette- võtmistest sai osa üle 3000 inimese. Aruandeaasta oli teenuse vaates mitmekülgselt tegus ja tulemuslik, paljude õnnestumistega. Aasta uutes oludes ja keskkonnas töötamist kinnitas, et meeskond on asjatundlik ja professionaalne ning tunneb oma kasutajaid ja kogusid. Asukoha muutus ning väiksem kogu ei ole humanitaarraamatukogu arvnäitajatele kardetud mõju avaldanud. 24 Kirjandustänava festival pakub rõõmsaid kohtumisi kirjandus- sõpradega. Foto RaRa fotoarhiiv 7. Parlamendi- ja riigiraamatukogu Rahvusraamatukogul on seadusest tulenev kohustus toetada oma tegevu- sega Riigikogu, valitsust ja Riigikantseleid ning ministeeriume. Kriisidetihe aeg ning sõda Ukrainas tõstatavad küsimuse info kriitilise hindamise osku- sest: meediapädevuse arendamine ja infosõjas hakkama saamine on segasel ja infoküllasel ajal väga tähtsad. Sõda Ukrainas tõi kiire vajaduse korraldada õpetajatele suunatud infotund „Sõda, õpetaja ja kool — kuidas lahendada tärkavaid konflikte?” ning konve- rents „Kuidas võita infosõda koolis?”, mis keskendusid vaenuliku väärinfo leviku takistamise võimalustele Eesti koolides, osalejaid oli kokku 3981. Oluline on hea koostöö jätkumine, eriti Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindusega Eestis. Oktoobris tähistati meediapädevuse kuud, mis muu hulgas tõi noored taas raamatukokku info kriitilise hindamise ja analüüsimise võistlusele „Pädev olla on vägev”. Jätkus arutelusari „Infomüra”, raamatukogu- hoidjatele korraldati meediapädevuse seminarid ja õpilastele teematunnid. Aktiivselt osaleti meediapädevuse võrgustikus ja riigi meediapädevuse stra- teegia loomisel. Aasta jooksul tutvustati RaRa teenuseid üritustel: Riigikogu avatud uste päev, teenusedisaini konverents, Ülemiste tervisekonverents ja kogukonnapäev, arvamusfestival, Tallinna Ülikooli tervisepäev ja jätkusuut- likkuse festival Impact Day. Koostöös Eesti Pangaga valmis mitmeaastase töö tulemusena bibliograafia „Eesti majandusajalugu 1918—1940”. Koostöös Riigikogu Kantseleiga jätkus parlamendiliikmete andmebaasi andmete edas- tamine: 2022. a lisandus Riigikogu IX, X ja XI koosseisu liikmete info. Parlamendiraamatukoguna pakume Riigikogu Kantseleile väljaannete koos- tamise ja kirjastamise teenust. 2022. a ilmus viis Riigikogu Kantselei välja- annet: „101 lühielulugu: Riigikogu XIV koosseis” ja ingliskeelne „101 biographies: the 14th Riigikogu” (nii e-raamatuna kui ka PDF-vormingus; 2022. a-st üks kord aastas), parlamendi ajakirja Riigikogu Toimetised numbrid 45 ja 46 ning Riigikogu valimiste käsiraamat 2023. RaRa esindaja kuulub ajakirja Riigikogu Toimetised toimetuskolleegiumi ning raamatukogu koostab ajakirja parla- mentaarsete uudiste rubriiki. Riigikogu Kantselei viis läbi Riigikogu liikmete rahulolu uuringu, kus muuhulgas paluti hinnata ka raamatukogu teenindust. Iga nelja aasta tagant läbi viidav uuring näitas, et kõige rohkem ollakse rahul päringutele vastamise ja uudis- kirjanduse näitusega. Üle 90% parlamendiliikmetest on rahul ka teenindus- kvaliteediga, andmebaasiga Summaria Iuridica ja raamatute valikuga. Veidi madalam on rahulolu ülevaatega Ühiskonnauuringud, andmebaaside valiku ja uudiskirjaga. Võrreldes 2018. a uuringuga on rohkem neid parlamendiliikmeid, kes ei kasuta raamatukogu teenuseid. Erinevate teenuste lõikes on raamatu- kogu teenuseid mittekasutavate Riigikogu liikmete osakaal suurenenud 6—23%, olenevalt teenusest; vaid andmebaaside kasutajate osakaal tõusis 26 4%. Riigiasutuste töötajate seas viisime läbi küsitluse „Raamatukogude kuvand ja kasutus: avaliku sektori töötajate küsitlus”, mille eesmärk oli uurida ametnike ootusi raamatukogule ja teenustele. Küsitluse tulemuste analüüs ja põhjaliku- mad fookusgrupid toimuvad 2023. a. Lõppes Justiitsministeeriumi raamatukogu korrastamine. Seoses teiste suuremate projektidega (välkraamatukogud, EODOPEN jm) pöörati 2022. a võrreldes eelneva aastaga vähem tähelepanu riigiasutustele raamatukogu- teenuse tutvustamisele, riigiasutuste pöördumised ja küsimused vähenesid. Sihtgrupile huvi pakkuvat kirjandust jm infot avaldati Rohetiigri ja Ülemiste City uudiskirjas ning jätkuvalt ajakirjas Juridica. Alates oktoobrist saime juurdepääsu Staudingeri andmebaasile, mis on Saksa tsiviilõiguse kommen- taaride lipulaev ning ka Eesti juristide seas kõrgelt hinnatud andmebaas. See tõi meile palju positiivset tagasisidet õigusandmebaaside kasutajatelt. Üritustel, seminaridel ja koolitustel oli üle 6000 osaleja (2021. a 3816) ning toimus 23 üritust. Andmebaaside kasutuses kasvas Eesti õigusbibliograafia (BIE) ja Ühiskonnauuringute kasutus. Summaria Iuridica külastatavus pole 2021. a-ga võrreldav andmebaasi serveri vahetusest tingitud probleemide tõttu (kasutamine oli häiritud jaanuarist maini). Andmebaaside ja veebilehtede kasutuses ei olnud suurt langust ega ka suurt kasvu, pigem on tase jäänud samaks. Kindlasti tuleb tegeleda teavituse ja kommunikatsiooniga, et külas- tuste arvu hoida ja kasvatada. Languses on sotsiaalteaduste valdkonna päringute arv. Kui teadusandmebaaside kasutus koguarvuna kasvas, siis sotsiaalia ja õiguse valdkonna kasutus langes. Ka siin on jätkuvalt tähtis teavitus ja töö sihtgrupiga. Parlamendi rahulolu päringute lahendamise ja teenindusega saab pidada heaks tulemuseks. Parlamendi- ja riigiraamatukogu tegevus 2020—2022 2020 2021 2022 Riigiraamatukogu päringud 71 75 64 Laenutused 4938 5919 7262 Parlamendiväljaannete maht (lk) 1242 686 380 Litsentsiandmebaaside keskm. kasutus kuus 5682 5320 4731 Päringud (sotsiaalteadused) 191 159 140 Üritustel osalejate arv 4060 3816 6644 Andmebaaside kasutus 2020—2022 25 000 Summaria Iuridica 20 000 VPB 15 000 Ühiskonnauuringud 10 000 Meie parlament ja aeg 5 000 BIE 0 Parlafon 2020 2021 2022 27 8. Hariduskeskus Rahvusraamatukogu eesmärk on pakkuda kõrge kvaliteediga eri formaadis haridusprogramme ja harivaid tegevusi erinevatele sihtrühmadele. Lisaks füüsilistele haridustegevustele keskenduti hariduskeskuse veebipesas RaRa kogusid tutvustavate mänguliste e-materjalide ja -mängude järjepidevale väljatöötamisele. Loodi RaRa Solarise saatkonna haridustegeluste kavand ning sellel põhinev perehommikute programm. Kokku osales haridustege- vustes 7786 inimest (2021. a 3772). Loodi kolm eri vanuseastmele mõeldud paketti „RaRa ratastel”: 1. ja 2. kooli- astmele mõeldud teematunnid toimuvad koolides kohapeal, põhikooli 3. astmele ja gümnaasiumile RaRa-s kohapeal, veebis ning ka koolides. Sügisest on õpilas- tel võimalik osaleda EL-teemalises või meediapädevust arendavas teema- tunnis Euroopa Elamuskeskuse interaktiivsetes ruumides. Arendati edasi veebipesa, mis täienes 26 uue mängulise materjaliga. Veebipesa külastati kokku 195 685 korda, võrreldes 2021. a-ga kaheksa korda rohkem. Üha enam mänge kogub populaarsust ka laiema avalikkuse seas ning leiab kajastamist meedias. Veebimänge tõlgiti ka ukraina keelde, et lapsed saaksid tutvuda eesti kultuuripärandiga. Töötati välja asendusruumidesse sobivad eesti keelt võõrkeelena õppijatele mõeldud uued otsimismängud, kus osales 256 keeleõppijat. Loodi uus hariv videomängude programm, milles õpilased saavad mängulisel viisil tutvuda videomängude ajalooga. Tudengitele toimus 13 koolitust, millest 10 olid seotud erialateabega (õigus- info, kunstiinfo ja majandusinfo allikad). Kokku osales koolitustes 262 üliõpilast. Jätkus koostöö Tabasalu Gümnaasiumiga ning loodi sidemed Paide Gümnaa- siumiga. Tabasalus kestab uurimistöö tegemist toetav haridusprogramm ning koostöös õpetajatega loodi kliimamuutuste ja propaganda teemakollektsioo- nid. Koostöös Tallinna Keskraamatukoguga korraldati Ukraina sõjapõgenikele töötoad laeval Isabelle, RaRa tegelustes osales seal ligi 200 last. Loodud e-materjalide ja haridusprogrammide ning nende kasutajate arv 2020 —2022 2022 338 haridusprogrammi, 7786 osalejat 2021 Loodud 25 e-materjali, külastusi 24 166 174 haridusprogrammi, 3772 osalejat 2020 Loodud 37 e-materjali, külastusi 17 324 182 haridusprogrammi, 3145 osalejat 28 Õpilastele korraldati GIFide, meemide ja animatsioonide konkurss „Rõõmu retsept”, mis toimus esmakordselt ka ukraina keeles. Kokku esitati konkursile 118 tööd kuuest Eesti ja ühest Ukraina koolist. Alustati loovust, iseseisvat mõtlemist ja lugemist innustavate perehommikutega RaRa Solarise saat- konnas. Aasta jooksul toimus kaheksa perehommikut, kus osales kokku 586 väikest ja suurt raamatuhuvilist. 2022. a oli üle ootuste viljakas ja edukas ning tõi juurde väga palju külastusi nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis. Head tulemust näitavad nii programmi- des osalejate kui ka rekordilised veebipesa külastuste arvud. 2022. a märk- sõnadeks võib haridustegevuse vaates nimetada uuendusmeelsust, koostööd, mitmekesisust, sihtrühmapõhisust, kiiret reageerimisvõimet ja paindlikkust. Videomängude muuseumi LVLup! uuenenud näitus “Vali Start”. Foto Roman-Sten Tõnissoo 29 9. Raamatukogude arendus- ja kompe- tentsikeskus Raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskusena jätkati üleriigiliste teenuste arendamise, analüüsi ja teenusedisaini projektidega. Koostöös ERÜ-ga anti välja ajakirja Raamatukogu, 2022. a ilmus tavapäraselt kuus numbrit. Ajakirja loeti Issuu keskkonna vahendusel ligi 24 000 korda, sh pikemalt ligi 2400 korral, trükisena telliti ligi 250 aastakomplekti. 9.1. Arendused Terve aasta vältas üleriigilise laenutusteenuse kujundamine innovatsiooni- projekti „Raamatud liikuma” raames. 27. septembril avati üle-eestiline raamatu- laenutusplatvorm Minu Raamatukogu (MIRKO), mis võimaldab kõigil Eesti isikukoodi omanikel tellida raamatuid pakiautomaati 31 raamatukogu kogu- dest, kokku on laenutamiseks 1 620 000 väljaannet. Teenust kasutas kolme kuuga 1871 inimest, 60% neist vanuses 30—49 aastat. Kasutajad soovisid laenata 1244 väljaannet, raamatukogud laenutasid 904 väljaannet ehk edukate tellimuste osakaal oli 75%. Soovitusindeks oli aasta lõpus 79. Visuaalid üle- eestilise raamatu- laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO) turundamiseks 30 Arendati ka üleriigilist e-väljaannete laenutusteenust, mille kaudu saab tasuta laenutada Eesti e-raamatuid, audioraamatuid ja perioodikat laenutaja asukohast ja kellaajast sõltumata ning lugeda e-raamatuid ilma internetiühenduseta. Hangiti 150 000€ eest e-raamatute litsentse. Teenus avatakse MIRKO plat- vormil 2023. a 14. veebruaril. Kasutajatele on kujundatud terviklik üleriigiline laenutusteenus, platvormiga on tulevikus võimalik liidestada teisi üleriigilisi teenuseid. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel viidi läbi digitaalse kultuuripärandi kätte- saadavaks tegemise analüüs, mis andis olulist infot kasutajate vajaduste ja ootuste kohta ning pakkus vajalikke lahendusi. Projekti käigus valmis klikitav agregaator-platvormi prototüüp ning kaardistati olulised ja väärtuslikud funkt- sionaalsused ja kasutuslood, mis mõjutavad digitaalse kultuuripärandi kasu- tamist ja mäluasutuste e-teenuseid. Raamatukogusüsteemile URRAM lisati uusi funktsioone, sh said URRAMit kasutavad raamatukogud võimaluse liituda üleriigilise laenutusplatvormiga Minu Raamatukogu (MIRKO), tehti ettevalmistusi süsteemi eraldamiseks RaRa taristust ja keskse andmebaasimootori Oracle asendamiseks PostgreSQL-iga. Viidi läbi raamatukoguteenuste ärianalüüs (Ernst & Young Baltic) ja teenuse- disain (Rethink), osa tervikprojektist, mille tulemusena liidetakse kõikide Eesti raamatukogude kogud ühte ühisesse e-kataloogi ja seda toetavasse raamatukogusüsteemi. Projekti raames viidi läbi kasutajauuring, e-kataloogi teenusedisain ja ärianalüüs ning loodi uue e-kataloogi prototüüp. Analüüs valmis 2022. a detsembris. 2023. a on kavas jätkata teenuse tehnilise lahenduse detailanalüüsiga. 2022. a toimus ka traditsiooniline mäluasutuste suveseminar, mis sel korral kes- kendus digitaalse kultuuripärandi laiemale kasutamisele: millises vormis peaks digiteeritud kultuuripärand olema, et see jõuaks võimalikult paljude huvilisteni. 9.2. Raamatukogude statistika Raamatukogude statistikat esitati Statistikaametile õigeaegselt. Järgnevate aastate eesmärk on uue, kaasaegse ja paindliku e-keskkonna kavandamine. Raamatukogude statistika-aasta algus oli väga pingeline, kuna statistika esitamise keskkond on vananenud ja tehniliste probleemide tõttu ei saanud raamatukogud andmeid õigeaegselt esitada. Esialgse lahenduse juures olid abiks kolleegid Põlva Keskraamatukogust, sügiseks muudeti süsteemi ja septembrist said kooliraamatukogud andmeid esitada juba probleemideta. Eesmärgiga uurida raamatukogude vajadusi statistiliste näitajate ja mõõdikute esitamise osas ning uue süsteemi arenduse ettevalmistamiseks korraldati raamatukogudele ideekorje. Laekunud küsimusi ja ettepanekuid (kokku 33) analüüsis raamatukogudevaheline raamatukogustatistika töörühm. Statistika- ameti ja portaali Minuomavalitsus meeskonnaga toimusid arutelud kogutavast andmekoosseisust ja andmete edastamisest. Teenuse e-keskkonna, raamatukogude juhtimistöölaua arenduseks on 2023. a kavas taotleda raha Euroopa Struktuurifondist, mis tagaks uue keskkonna valmimise 2024. a. 31 9.3. Andmed Andmete kättesaadavaks tegemise eesmärk on RaRa andmete rist- ja taas- kasutuse tagamine ning andmete avaldamine RaRa (https://datadigar.ee) ja Eesti (https://avaandmed.eesti.ee/) avaandmete portaalides. 2022. a peami- sed sihid olid RaRa andmevaraga osalemine Eesti innovatsiooniprojektides „Automaatse artiklite märksõnastamise KRATT” ja „Digitaalsete objektide kir- jeldamine tehisintellekti abil — KRATT Folli”, teha projekti EODOPEN raames digiteeritavad väljaanded kättesaadavaks projekti raames loodavas portaalis, laiendada koostööd ja kasutada oma andmeid rahvusvahelises projektis ODL (Open Digital Libraries for Creative Users) ning luua RaRa andmevara ja digi- humanitaaria populariseerimise eesmärgil uus sisuhaldustarkvaral WordPress baseeruv digilabor, mis hakkab tulevikus asendama RaRa avaandmete lehe- külge. Aasta oli väga edukas ning kõik eesmärgid said täidetud. 2023. a alguses ava- takse avalikkusele RaRa digilabor (https://digilab.rara.ee), mis on saanud uue kujunduse ning värskendatud andmed ja sisu. Andme- ja tekstikaeve on tehtud lihtsamaks ja mugavamaks, koostatud on juhendid ja õppematerjalid. Valmis eestikeelsete artiklite märksõnastamise andmeanalüüs, mis kajastab andmete analüüsi ja erinevate keelemudelite kirjeldusi, märksõnastamise metoodikaid ning vastavaid mõõdikuid. Loodi töötav automaatse artiklite märksõnastamise prototüüp (https://martanlib.ee), mis on heaks aluseks automaatse kataloogi- mise ja märksõnastamise rakenduse loomiseks. Projekt oli ajakavas ja lõppes edukalt. Projekti KRATT Folli raames loodi demorakendus (http://folli.stacc. cloud/demo), kuhu tõsteti kokku piltide visuaalse sorteerimise ja olemituvastuse eksperimentide tulemused. Kasutajal on võimalik uurida enam kui 250 000- pildilist kogu, ise pilte märgendada ja tutvuda masina välja pakutud märgen- ditega. Arendus on heaks aluseks RaRa digiarhiivi kasutajakeskkonna funkt- sioonide kujundamisel. 9.4. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolituse 2022. a eesmärk oli RaRa koolitus- võrgustiku kaudu toetada raamatukogu metoodilist võimekust teadmisi jagada. Aasta oli edukas ning spetsialistid on koolitajatena saavutanud uue taseme. Raamatukogudele pakuti erinevaid täiendkoolitusi teenusedisainist raamatute parandamiseni. Paides toimus RaRa hariduskeskuse väljasõit, mille peateema oli haridustege- vus raamatukogus. Jagati kogemusi kolleegidele Järvamaa Keskraamatu- kogust, praktiliseks näiteks olid meie haridusprogrammid kohalikes koolides. Sarnaste külastustega on kavas jätkata ka 2023. a. Tutvustasime teenuse- põhist juhtimist Võru ja Tartu raamatukogudele, koolituse tulemusel said raamatukoguhoidjad oskusi teenuste kirjeldamiseks ning tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamiseks. 32 Raamatukoguhoidjate kutsekoolitusele oli 2022. a muutuste aeg. Kevadel lõpe- tas 2021/2022. õppeaasta lend, kus läbi aasta osales kursusel 18 raamatu- koguhoidjat ja tunnistuse sai 12. Aasta kestel kaardistati kõik koolituse etapid ja protsessid ning koostati põhjalik sisuanalüüs ja muudatuste plaan, mis raken- dus juba uue kursuse õppekavas. 2022/2023. õppeaasta kutsekoolitusel on osalejaid 22, soovijaid oli 40. 2022. aastal tehtud sisutöö on vilja kandnud: uuenenud sisuga kutsekoolituses on praeguseks läbitud kaks moodulit ja osalejad on kogetuga seni silmnähtavalt väga rahul. Hariduskeskus korraldas möödunud aastal 13 täiendkoolitust, neist kolm veebis; osalejaid oli kokku 179. 9.5. Erialastandardid Erialastandardite koostamise koordineerimine jätkus planeeritud mahus. 2022. a avaldas EVS/TK 22 järgmised ISO/TC 46 Information and documentation (Informatsioon ja dokumentatsioon) Eesti standardid: * EVS-ISO 23081-2:2022 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumentide haldamise metaandmed. Osa 2: Kontseptuaalsed ja rakenduslikud küsimused — 01.04.22 (tõlge + ÜTR); * EVS-ISO 10957:2022 Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline noodiväljaande standardnumber (ISMN) — 01.06.2022 (ÜTR); * EVS-ISO 18626:2022 Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatukogudevahelised laenutustoimingud — 01.04.2022 (ÜTR); * EVS-ISO 30302:2022 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihalduse juhtimissüsteemid. Rakendamise juhised — 15.09.2022 (ÜTR). 9.6. Erialaterminoloogia 2022. a sõlmiti RaRa ja EKI vahel koostööleping, millega viidi raamatukogu- sõnastiku 5306 mõistekirjet ja 30 576 terminit üle Ekilexi terminibaasi. Seoses sellega toimetati sõnakogu, lisati uusi mõistekirjeid ja termineid. Paralleelselt jätkati regulaarset terminitööd. Uutest mõistekirjetest väärivad ära märkimist näiteks infoseire, seiris, digiressurss, andmekogundus jt. 2022. a on sõnakogus tehtud 932 termini- ja 877 mõistekirje muudatust. Traditsioonilisel, juba XVII oskuskeelepäeval 11. oktoobril RaRa-s käsitleti teema-aastale kohaselt raamatukogu-, laiemalt ka haridustermineid jm. Oskuskeelepäeval oli esmakordselt täielik viipekeele- ja kirjeldustõlge. 33 Hooaja lõpetuseks koguneti Botaanikaaeda. Foto Aron Urb 10. Organisatsioon ja personal 2022. a koostati uue strateegia elluviimiseks vajalikud valdkondlikud stra- teegilised tegevuskavad. Ühiselt pandi kirja järgmise nelja aasta valdkondli- ke tegevuste ajakava: IT-tegevuste eesmärgistamiseks koostati digipöörde strateegia, haridustegevuste eesmärgistamiseks kasutajagruppide ootustest lähtuv strateegia, rekonstrueeritava hoone ja teenuste kavandamiseks strateegiline dokument „Inimkeskne raamatukogu 5.0” ja andmestrateegia. 2022. a sügisel lõpetas RaRa edukalt peresõbraliku tööandja programmi kõrgeimal võimalikul tasemel ehk peresõbraliku tööandja kuldmärgisega. See tunnistab RaRa sihikindlat tööd personalipoliitika ja organisatsioonikul- tuuri arendamisel, mis parimal moel ühildab töö- ja pereelu, võimaldab paind- likku töökorraldust ja tööaja kasutust, arvestab töötajate arenguvajadustega ning aitab kõigi nende tegevuste kaudu kaasa tööõnne suurendamisele. Peresõbraliku tööandja kuldmärgis on ka heaks jätkuks 2021. a saadud esi- kohale unistuste tööandjana avaliku sektori organisatsioonide arvestuses. 2022. a algas RaRa-s tänapäevane ja uuenduslik töötajate rahulolu uuring, milles jälgitakse töötajate rahulolu igapäevaste küsimuste-vastuste abil erinevates organisatsiooni töökorralduse ja inimeste juhtimise valdkondades. Igapäevane tagasiside võimaldab oma operatiivsuses kiiresti leida lahendusi kitsaskohtadele ning avatud vastuste kaudu saada kolleegide parendusette- panekuid. Osalusprotsent ja rahulolu näitajad on väga heal tasemel (vastavalt 78 ja 86%). Kliendikeskse mõtteviisi põhimõtetega arvestamiseks loodi RaRa teenuse- disaini tööriistakast, mis koondab teenusedisaini metoodikad ühte keskkonda ning toetab organisatsiooni vajalike tööriistadega. Tööriistakasti tutvustati ka üritustel. Rahvusvahelisel teenusedisaini päeval toimus Eesti teenusedisaini päev koostöös disainiagentuuriga Rethink ja TalTechi teenusedisaini laboriga d.Lab. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži teenusedisaini magistrantidega viidi läbi disainiaudit, mille tulemusena töötati välja RaRa teenusedisaini tegevuste mõõdikud ja 2023. a kevadsemestril jätkub disainikoostöö praeguse haridus- teenuse parendamisel, rakendades selleks teenusedisaini metoodikat. Aasta teisel poolel toimus teenuste ja protsesside ülevaatus (kokku 44 tee- nust). Ülevaatusel pöörati erilist tähelepanu teenuste protsesside efektiivsu- sele, mõõdikute ajakohasusele ning teenuste pakkumiseks vajalike juhendite olemasolu kontrollimisele. Aktuaalsed ja korrastatud teenuseandmed on eel- duseks 2023. a toimuvale tööaja kaardistusele ning teenuste tulemusnäitajate aruandluse rakendamisele keskkonnas SAS Visual Analytics (SAS VA). Koostöös konsultatsioonifirmaga PricewaterhouseCoopers Advisors viidi läbi projekt, mille tulemusena valmis aruandluskeskkonnas SAS VA juhtimistöölaud, kuhu koondati info raamatukogu eelarvest ja selle täitmisest teenuste lõikes. Ühtne keskkond andmete esitamiseks ja kasutamiseks võimaldab juhtidele juhtimisinfot kiiresti ja visuaalselt kättesaadavaks teha. 35 10.1. Digipööre 2022. aasta IT-tegevuste peamine eesmärk oli digipöördeks vajalike stratee- giliste tegevustega alustamine: IT-organisatsiooni arendamine, RMITi teenuse- mudelist lahkumine, teenuste haldusmudelite välja töötamine, teenuste ümber- tõstmine pilvelahendustesse ja taaskäivitamine uutes oludes ning pärand- vara likvideerimise jätkamine. Taristuga seotud teenuste detsentraliseeri- mine jätkus ja kõikide RaRa halduses olevate rakenduste ja võrguseadmete administreerimine on partnerite toel jätkusuutlikult tagatud. IT-teenuste juh- timiseks ja klienditoe korraldamiseks on loodud Atlassiani platvormteenusel toimiv uus tsentraalne kasutajatoe lahendus. 36 serverist konsolideeriti 32 ning kõikide RaRa rakenduste käitamine paigaldati neljale serverile, millega tekkis oluline kokkuhoid nii füüsilises remondis kui serveripinna rendis serveri- keskuses. Pilvetehnoloogiale viidi üle järgmised rakendused ja veebid: https://omariikomaseadus.rara.ee/, https://meieparlamentjaaeg.rara.ee/, https://summariaiuridica.rara.ee/, https://digilab.rara.ee/, https://yhiskon- nauuringud.raraee/#!/, https://test.mirko.ee/, https://mirko.ee/, https://test. rara.ee/, https://www.rara.ee/. Kõik RaRa serverikeskuse veebid, rakendused ja serverid on kaardistatud ning koostatud on teenuste varundusplaan. Toimib koostöö erinevate haldus- partneritega, nt Helpdesk-tarkvara, administraatoriteenus, võrguseadmete teenus, utiliseerimisteenus koostöös TTÜ-ga jne. 2022. a tõi kaasa üsna keerulise olukorra, kus organisatsiooni toimimiseks vajalike IT-lahenduste väljatöötamine pidi toimuma koos kolimise ning pideva arendustegevusega. Praegu saame tõdeda, et RMITi arendus- ja haldustee- nustest loobumine on ennast igati õigustanud. Uus olukord on loonud võima- luse vastavalt organisatsiooni vajadustele paindlikult ja efektiivselt ressursse juhtida. 36 11. Rahvusvaheline koostöö Rahvusraamatukogu arengus on oluline koht hästi toimivatel välissuhetel. 2022. a 24. veebruaril alanud sõda Ukrainas tõi Eesti Rahvusraamatukogule kaasa suhete katkestamise Venemaa ja Valgevene rahvusraamatukoguga ning nende riikide teiste asutustega. Ühinesime võimalikult paljude protesti- meetmetega Venemaa Föderatsiooni vastu. Ukraina toetamise väljenduseks oli kindlasti ka Piret Lotmani Odessas peetud konverentsiettekanne „Raamatu- pärand ja rahvuslik identiteet. Eesti kogemus”. Andsime oma panuse, küll väikese, aga siiski, et aidata päästa Ukraina mälu- asutuste kultuuripärandit ning saatsime koos Võru ja Rae valla raamatukogu- dega Ukrainasse pakkematerjale. 2022. a oli meie korraldada traditsiooniline Balti rahvusraamatukogude suve- seminar LiLaEst. Seminar toimus uues formaadis, veidi lühemalt ja kontsent- reeritumalt, millega jäid kõik osalejad väga rahule. Saime juurde tunnustatud ja väärika koostööpartneri Stanfordi Ülikooli raamatukogu näol. Korraldasime väga sisukaks ja edukaks osutunud Eesti raamatukogujuhtide õppereisi Hollan- disse. 2022. a sügisel külastas meid Taiwani Rahvusraamatukogu delegatsioon eesotsas sealse direktoriga ning Soome Rahvusraamatukogu äsja ametisse asunud juht. RaRa on 17 rahvusvahelise organisatsiooni liige, olles aktiivselt esindatud maailma ja Euroopa kõige mõjukamates rahvusraamatukogude ühendustes. RaRa on esindatud Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi CDNL juhatuses ning 2021. a-st ka Euroopa rahvusraamatukogude direktoreid koondava CENLi juhatuses. Eesti Rahvusraamatu- kogu ja Taiwani Rahvusraamatukogu direktrissid allkirjas- tavad koostööleppe. Foto Roman-Sten Tõnissoo 37 Kokku on RaRa 17 rahvusvahelise erialaorganisatsiooni liige: IFLA CLRCLIS International Federation of Library Consortium of Legal Resource Centres Associations and Institutions, and Legal Information Specialists, Rahvusvaheline Raamatukoguühingute Õigusinfo Keskuste ja Õigusinfo ja -institutsioonide Liit Spetsialistide Konsortsium CDNL Bibliotheca Baltica Conference of Directors of National Association of Libraries of the Baltic Libraries, Rahvusraamatukogude Sea Region, Läänemeremaade Direktorite Konverents Raamatukogude Ühendus CENL IIPC Conference of European National International Internet Preservation Librarians, Euroopa Rahvusraamatu- Consortium, Veebiarhiveerimise kogude Direktorite Konverents Rahvusvaheline Konsortsium IIIF International ISBN Agency International Image Interoperability International Standard Book Number, Framework, rahvusvaheline teavikute Rahvusvaheline ISBN Agentuur ristkasutatavuse võrgustik ISSN International Centre LIBER International Standard Serial Number, Ligue des Bibliothèques Européennes Rahvusvaheline ISSN Keskus de Recherche, Euroopa Teadusraamatu- kogude Ühing International ISMN Agency International Standard Music Number, IAML Rahvusvaheline ISMN Agentuur International Association of Music Libraries, Archives and Documentation EOD Network Centres, Rahvusvaheline Muusika- eBooks on Demand, e-raamatute raamatukogude, -arhiivide ja tellimise teenust pakkuv võrgustik -dokumendikeskuste Assotsiatsioon EURIG IALL European RDA Interest Group, International Association of Law Euroopa RDA huvigrupp Libraries, Rahvusvaheline Õigus- VIAF Council raamatukogude Assotsiatsioon VIAF Nõukogu, OCLC egiidi all tegutseva IGELU grupi liikmesraamatukogude esindus- The International Group of Ex Libris kogu Users, Rahvusvaheline Ex Librise Kasutajate Ühendus 38 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu: Esimees: Peeter Rahnel Riigikogu liige (kuni 22.09.2022) Signe Kivi Riigikogu liige (alates 10.10.2022) Liikmed: Antero Habicht Riigikogu Kantselei direktor Ruuben Kaalep Riigikogu liige (alates 22.09.2022) Mihkel Kaevats Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Andres Kollist Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Mihhail Lotman Riigikogu liige Priit Pirsko riigiarhivaar