Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 12.05.2023 nr 1-11/733-1 Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada seitsme kalendripäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 4 lehel 3. Hindamismetoodika 5 lehel Sama: Eesti Etendusasutuste Liit mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit Eesti Tantsunõukogu Laur Kaunissaare 628 2249 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 09.05.2023 MÄÄRUS Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.“; 2) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Etendusasutuse tegevustoetuse piirmäärad arvutatakse loomingulise tegevusega seotud töö mahu alusel, mis saadakse käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud korras esitatud andmete põhjal käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi abil. Tegevustoetuse alampiir on munitsipaal- ja eraetendusasutuse puhul 90 000 eurot ning ülempiir munitsipaaletendusasutuse puhul 1 350 000 eurot ja eraetendusasutuse puhul 630 000 eurot .“; 3) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõna „10-ga“ sõnaga „7-ga“; 4) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse arv „20“ arvuga „5“; 5) paragrahvi 7 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ja selle kooskõla käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning käesoleva määruse § 11 lõikes 3 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse § 12 lõikes 2 toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega. (7) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse summa kalendriaastaks saadakse arvestades taotletava toetuse summat ja selle kooskõla käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2 ning käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjoni hindamise tulemust kooskõlas käesoleva määruse §-s 13 toodud hindamise aluseks olevate asjaoludega, sealhulgas lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikaga.“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 81 järgmiselt: „(81) Sõltumata hindamise tulemusest ja käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 toodud korras arvestatud munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse summast, ei eraldata munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust üle 30% võrra rohkem, võrreldes samale taotlejale eelmisel kalendriaastal eraldatud tegevustoetusega.“; 7) paragrahvi 7 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei maksta, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 7, 8 ja 10 toodud korras arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 25 000 eurot.“; 8) paragrahvi 7 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Toetuse andjal on õigus munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 10% jagada nende taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud tegevustoetusega käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 toodud korras arvestatud tegevustoetuse summa väheneb. Suuremas proportsioonis toetatakse taotlejat, kelle tegevustoetuse summa väheneb rohkem ning vastupidi.“; 9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt: „(31) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva kahe kalendriaasta kohta.“; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmiselt: „(7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3–5 ning lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud organisatsioon otsustab oma liiget komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liiget Kultuuriministeeriumi kindlaks määratud tähtpäevaks, nimetab komisjoni liikme Kultuuriministeerium. 11) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi võib hinnata käesoleva määruse lisas esitatud hindamismetoodika alusel eraldi. Hindamistulemuste põhjal moodustatakse taotlejate paremusjärjestus.“; 12) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus sai koondhindeks 75 punkti 100-st võimalikust ja alla selle või kui hindamismetoodika 2. või 3. kriteeriumi hinnati hindega alla 3.“; 13) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt: „(31) Käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse eraldamiseks kaheks aastaks etendusasutusele, kelle taotlus sai koondhindeks vähemalt 85 punkti 100-st võimalikust. Etendusasutuse teise kalendriaasta tegevustoetuse summa ei tohi olla suurem, kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa.“;  14) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 9 järgmiselt: „(9) Käesoleva määruse § 13 lõikes 31 sätestatud juhul esitab toetuse saaja toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. Vahearuande menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva vahearuande esitamisest arvates ning vahearuandele kohalduvad käesolevas määruses aruandele kehtestatud nõuded.“; 16) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Heidy Purga Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ 1. novembril 2022 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.10.2022, 6. Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. 1. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muu hulgas kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Lisaks kehtestati määrusega munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika. Määruse rakendamisel on tekkinud vajadus seda muuta ja täpsustada. Tingimusi ja hindamismetoodikat soovitakse täpsustada õigusselguse huvides ja selleks, et tagada määruse parem rakendatavus, ning sellest eelnõu lähtubki. Muudatused ja täpsustused puudutavad peamiselt munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlemist, toetuse piirmäärasid ja arvutamise alust ning hindamismetoodika alusel toetuse määramist. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ([email protected], tel 628 2221), Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna teatrinõunik Laur Kaunissaare ([email protected], tel 628 2249) ja Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], tel 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 16 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõikes 2 toodud viidet vähese tähtsusega abi ülemmäärale. Määruses toodud summa asendatakse viitega Euroopa Komisjoni vastavale regulatsioonile. Muudatus on vajalik, sest Euroopa Komisjon on algatanud vähese tähtsusega abi määruse muudatuse, et vähese tähtsusega abi ülempiiri tõsta. Kuni 31.12.2023 kehtiva regulatsiooni kohaselt on kogusumma 200 000 eurot, kuid see soovitakse tõsta 275 000 euroni. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 7 lõiget 1. Muudatusega kehtestatakse tegevustoetuse piirmäärad, mis arvutatakse valemi abil loomingulise tegevusega seotud töö mahu alusel. Loomingulise tegevusega seotud töö mahu valemis toodud arvud on tuletatud kultuuritöötaja miinimumpalgast (2023. aastal 1600 eurot), 12 kalendrikuust ja tööjõumaksude kogumahust 33,8%. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 7 lõiget 2. Muudatus puudutab etendusasutuse tegevustoetuse loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamise valemis esitajate arvu. Muudatusega asendatakse valemis esitajate arv 10 arvuga 7, et valemi abil arvutatav taotletava toetuse ülempiir vastaks rohkem tegelikkusele ja oleks tegelike eelarvevõimalustega kooskõlas. Valemi muutmine toob kaasa ka väiksema proportsionaalse vähendamise taotluste lõikes. Eelnõu punktiga 4 asendatakse määruse § 7 lõikes 3 arv 20 arvuga 5 põhjusel, et riigi eelarveliste võimaluste juures ei ole toetuse andjal võimalik lubada mahu kasvu esialgu plaanitud ulatuses. Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse määruse § 7 lõikeid 6 ja 7 selliselt, et muu hulgas tuleb etendusasutuse tegevustoetuse summa kujunemisel arvestada ka toetuse summat, mida on taotleja kalendriaastaks taotlenud. Taotletud summa võib olla väiksem määruses toodud loomingulise tegevusega seotud töö mahu valemi alusel arvutatud summast. Loomingulise tegevusega seotud töö mahu alusel arvutatakse tegevustoetuse vähim ja suurim piirmäär, millest väiksem või suurem ei tohi taotletav tegevustoetuse summa olla. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 7 lõikega 81, seades piirangu, et ühele etendusasutusele ei eraldata munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust üle 30% võrra rohkem, võrreldes samale taotlejale eelmisel kalendriaastal eraldatud tegevustoetusega. Piirang on seotud taotlusvooru eelarve piiratud mahuga. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 7 lõiget 9, tuues õigusselguse huvides viited määruse § 7 lõigetele 7, 8 ja 10. Täpsustus on oluline, et oleks üheselt selge, et toetust ei eraldata, kui pärast sisulist hindamist ja proportsionaalset vähendamist (osade taotlejate puhul võrreldes eelmise kalendriaastaga toetuse vähenemise kompenseerimise arvestamist) on toetuse summa väiksem kui 25 000 eurot. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 7 lõike 10 sõnastust, millega antakse toetuse andjale õigus jagada munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 10% nende taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud toetusega tegevustoetus väheneb. Sätet rakendatakse ainult nende taotlejate puhul, kes on läbinud määruse alusel vastavuskontrolli, sisulise hindamise ja proportsionaalse vähendamise ning arvutuste tulemusena on nende tegevustoetus vähenenud võrreldes eelmisel kalendriaastal eraldatud tegevustoetuse kogusummaga. Summa ei jagune võrdselt, vaid selliselt, et vähenemisprotsent oleks täiendavate vahendite saajate võrdluses võimalikult ühetaoline. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 8 lõikega 31, milles kehtestatakse nõue, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlus peab sisaldama määruses nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva kahe kalendriaasta kohta. Nõue on seotud eelnõu § 13 lõikega 31, kus komisjonile antakse volitus hindamismetoodika alusel kõrge koondhinde saanud taotlejate puhul toetuse määramise ettepaneku tegemiseks kaheks kalendriaastaks. Kuna seda, milline taotlus saab koondhindeks 85 punkti 100-st võimalikust, prognoosida ei saa, tuleb kõikidel taotlejatel taotlusega kahe kalendriaasta plaanid esitada. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 11 lõikega 7. Täiendus on vajalik, et oleks reguleeritud olukord juhuks, kui organisatsioon, kes peab määruse alusel komisjoni liikme nimetama, seda ei tee. Kui määruses nimetatud organisatsioon otsustab oma liiget komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liiget Kultuuriministeeriumi kindlaks määratud tähtpäevaks, teeb seda Kultuuriministeerium. Eelnõu punktiga 11 täpsustatakse määruse § 13 lõiget 2 selliselt, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusi võib toetuse andja hinnata ka eraldi. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse taotlusvoorud on plaanitud välja kuulutada erineval ajal. Neid hinnatakse sama metoodika alusel, kuid eraldi eelarvega taotlusvoorudes. Eelnõu punktiga 12 tõstetakse määruse § 13 lõikes 2 toodud koondhinne ehk lävend 70-lt 75-le ning lisatakse, et munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlust hindamismetoodika 2. või 3. kriteeriumi järgi hinnatakse hindega alla 3. Lävendit on vajalik tõsta, sest piiratud eelarvevahendite tõttu taotlusvoorus ja aastast aastasse suureneva taotlejate arvu tõttu on põhjendatud toetuse täpsem sihistamine tugevaimate taotluste vahel. Etendusasutuste esindusorganisatsioonid on korduvalt rõhutanud kunstilise taseme kui ühe olulisema kriteeriumi hindamise vajadust, mistõttu ei ole põhjendatud toetada etendusasutusi, mille kunstilist taset on hinnatud metoodika kohaselt alla keskmise hinde. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 13 lõikega 31, andes komisjonile volituse teha osade munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlejate puhul ettepanek määrata neile toetus kaheks aastaks. Sellised etendusasutused on need, kelle taotlus sai koondhindeks vähemalt 85 punkti 100-st võimalikust. Ettepaneku puhul ei saa teise kalendriaasta tegevustoetuse summa olla suurem esimeseks kalendriaastaks määratud summast. Kaheaastase toetuse määramise ettepaneku puhul taotleja teiseks aastaks uut taotlust ei esita, kuid kohustub esitama eelnõu punktis 15 kirjeldatud vahearuande. Kui toetuse andja on vahearuande heaks kiitnud, makstakse teise kalendriaasta tegevustoetus välja. Toetuse andja teeb komisjoni ettepanekut arvestades esimese ja teise kalendriaasta kohta toetuse eraldamise otsused eraldi. Haldusakt toetuse eraldamise kohta antakse pärast vastava kalendriaasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning selle alusel kehtestatud kultuuriministri eelarvekäskkirja kinnitamist. Eelnõu punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 4 punkt 5, mida ei saa määruse §-des 7, 12 ja 13 toodud toetuse määramise metoodikat arvestades rakendada. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse § 17 lõikega 9, mis sisaldab vahearuande regulatsiooni. Kui komisjon teeb ettepaneku määrata taotlejale toetus kaheks aastaks, esitab toetuse saaja toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande. Vahearuande menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva selle esitamisest arvates. Kui toetuse andja vahearuande kinnitab, saab teha toetuse saajale toetuse väljamakse teiseks kalendriaastaks. Eelnõu punktiga 16 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Muudatusega on lisatud metoodikasse hinnete 1, 3 ja 5 vahepealsed hinnangud 2 ja 4. Hindamisel valitakse hinne, mille kirjelduses enamik aspekte taotluses toodud asjaoludele vastab. Algupärandite puhul soovitakse hinnata osakaalu viimase kahe majandusaasta uuslavastuste, mitte planeeritavate uuslavastuste hulgas. Muudatus võimaldab komisjonil hinnata juba esietendunud lavastuste algupärandite osakaalu. Planeeritava etendustegevuse kunstilise taseme hindamise asemel soovitakse hinnata loominguliste plaanide ja visiooni kunstilist huvitavust, veenvust ja realistlikkust. Lisa- ja välistegevusi soovitakse hinnata eraldi. Välistegevuste puhul soovitakse arvestada lisaks välismaal antud etendustele ka osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ning importi silmas pidades välisesinejate etenduste korraldamist Eestis. Piirkondliku kättesaadavuse kriteeriumis soovitakse hinnata vaid etendusasutuse senist tegevust, mille kohta on olemas alusandmed. Piirkondliku kättesaadavuse kriteeriumis soovitakse arvestada ka etendusasutuse statsionaarset etenduspaika, juhul kui etendusasutusel selline on. Etendustegevuse eristumise kriteeriumis soovitakse hinnata lisaks senisele žanrilisele eristumisele ka sihtgrupilist eristumist. Žanrilise eristumise puhul peetakse üldjoontes silmas eristumist klassikalisest sõnateatrist, mis moodustab valdava osa Eesti teatripildist, ning sihtgrupilise eristumise puhul arvestatakse eristumist täiskasvanutele suunatud etendustest, mis moodustavad valdkonna etendustest valdava osa. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega. Muudatused aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Teatriliidule, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule.  Lisa Kultuuriministri 14.10.2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord” muutmise eelnõu juurde Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika 1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid 1.1 Rahvuskultuuri edendamine: 1.1.1 uute algupärandite osakaal senise etendustegevuse hulgas; 1.1.2 senise etendustegevuse kunstiline tase; 1.1.3 loominguliste plaanide ja visiooni kunstiline huvitavus, veenvus ning realistlikkus. 1.2 Etenduskunstide valdkonna mitmekesisus: 1.2.1 lisategevuse maht ja selle eeldatav mõju valdkonna arengule; 1.2.2 senise etendustegevuse eristumine valdkonna enamusest; 1.2.3 senise välistegevuse maht. 1.3 Etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamine: 1.3.1 senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus. 2. Kriteeriumide osakaalud, hindeskaalad ja hinnete kirjeldused Osakaal koond- 1 punkt 2 punkti 3 punkti 4 punkti 5 punkti hindest 1. Algupärandite Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva 20% osakaal senise eelneva hinnang majandusaasta hinnang majandusaasta uuslavastuste etendustegevuse majandusaasta uuslavastuste enamuse enamuse moodustavad uued hulgas uuslavastuste moodustavad kuni viis eesti näidendid, Eesti enamuse aastat tagasi tõlgitud näidendite esmalavastused, moodustavad välisnäidendid või olulise lisandväärtusega rohkem kui viis rohkem kui viis aastat algupärandid või aastat tagasi tagasi valminud Eesti tunnustatud tõlgitud näidendid. maailmaklassikasse välisnäidendid või kuuluvad materjalid. olulise lisandväärtuseta algupärandid. 2. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva 15% etendustegevuse eelneva hinnang majandusaasta hinnang majandusaasta kunstiline tase majandusaasta etendustegevuse etendustegevuse kunstiline etendustegevuse kunstiline ambitsioon, ambitsioon, ajakohasus ja kunstiline ajakohasus ja loominguline teostus on ambitsioon, loominguline teostus on valdkonna võrdluses kõrge. ajakohasus ja valdkonna võrdluses loominguline keskmine. teostus on valdkonna võrdluses madal. 3. Loominguliste Toetuse Vahepealne Toetuse kavandatava Vahepealne Toetuse kavandatava 15% plaanide ja kavandatava hinnang kasutusaasta hinnang kasutusaasta loomingulised visiooni kasutusaasta loomingulised plaanid ja plaanid ja visioon on  kunstiline loomingulised visioon on kunstiliselt kunstiliselt huvitavad, huvitavus, plaanid ja visioon keskmiselt huvitavad, veenvad ja realistlikud. veenvus ning ning ei ole veenvad ja realistlikud. realistlikkus kunstiliselt huvitavad, veenvad ja realistlikud. 4. Lisategevuse Toetuse Vahepealne Toetuse kavandatava Vahepealne Toetuse kavandatava 10% maht ja selle kavandatava hinnang kasutusaasta lisategevusi hinnang kasutusaasta lisategevusi on eeldatav mõju kasutusaasta on keskmisel määral ja palju, nad ei ole seostatud valdkonna lisategevuste maht need on seostatud eeskätt vaid etendusasutuse endaga arengule on vähene ja need etendusasutuse endaga ja/või nende mõju on seostatud ja/või nende mõju valdkonna arengule on eeskätt valdkonna arengule on kõrge. etendusasutuse keskmine. endaga ja/või nende mõju valdkonna arengule on madal. 5. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva 10% välistegevuse eelneva hinnang majandusaasta jooksul hinnang majandusaasta jooksul maht majandusaasta mängiti välisriikides ≥ mängiti välisriikides > 15% jooksul mängiti 5% < 15% repertuaari repertuaari mahust ning välisriikides < 5% mahust ja/või toimus toimus aktiivne osalemine repertuaari mahust aktiivne osalemine rahvusvahelistes võrgustikes ja ei toimunud ka rahvusvahelistes ja/või olulises mahus muud võrgustikes. külalisetenduste rahvusvahelist korraldamine Eestis. tegevust. 6. Senise Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele Vahepealne Kahe taotlemisele eelneva 10% etendustegevuse eelneva hinnang eelneva majandusaasta hinnang majandusaasta jooksul on piirkondlik majandusaasta jooksul on antud antud etendusi viies või kättesaadavus jooksul on antud etendusi vähemalt rohkemas maakonnas ja kolmes, kuid vähem kui etendusasutusel on  etendusi ainult viies maakonnas või statsionaarne etenduspaik Harju maakonnas. etendusasutusel on Tartus, Pärnus, Kuressaares, statsionaarne etenduspaik Viljandis või Rakveres või Tartus, Pärnus, kahe taotlemisele Kuresaares, Viljandis või eelneva majandusaasta Rakveres. jooksul on antud etendusi kümnes või rohkemas maakonnas või etendusasutusel on statsionaarne etenduspaik väljaspool Tallinna, Tartut, Pärnut, Kuressaaret, Viljandit ja Rakveret. 1 punkt 2 punkti Osakaal koond-hindest (madal hinnang) (keskmine hinnang) 7. Senise Repertuaari enamus Repertuaari enamus 20% etendustegevuse ei eristu olulisel eristub olulisel eristumine määral žanriliselt määral žanriliselt valdkonna või sihtgrupiti või sihtgrupiti enamusest valdkonna valdkonna repertuaari repertuaari enamusest. enamusest. 3. Taotluste hindamise kord 3.1 Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud kriteeriumite lõikes hindeskaalade alusel. 3.2 Taotlust hinnatakse käesoleva hindamismetoodika punktis 2 loetletud seitsme kriteeriumi alusel. 3.3 Käesoleva hindamismetoodika punktis 2 toodud kriteeriume 1-6 hinnatakse 5-pallisel skaalal hinnetega „madal“ (1 p), „keskmine“ (3 p) ja „kõrge“ (5 p) ning kriteeriumi 7 skaalal „madal“ (1 p) ja „kõrge“ (2 p). Hindeid 2 ja 4 ei ole sisustatud, vaid need on hinnete 1, 3 ja 5 vahepealsed hinnangud. Hindamisel valitakse hinne, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses toodud asjaoludele. Hinne 4 valitakse juhul kui taotluses kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 5 kirjelduses toodud aspektide ja hinde 3 kirjelduses toodud aspektide vahele. Hinne 2 valitakse juhul kui taotluses kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 3 kirjelduses toodud aspektide ja hinde 1 kirjelduses toodud aspektide vahele. 3.4 Maksimaalne koondhindena saadav punktide arv on 32. 3.5 Iga kriteeriumi eest saadud punktide arv jagatakse selle kriteeriumi eest maksimaalselt saadavate punktide arvuga. Saadud jagatis korrutatakse vastava kriteeriumi osakaaluga koondhindest. Saadud korrutis korrutatakse maksimaalselt koondhindena saadavate punktide arvuga. Selliselt saadud kaalutud hinded iga kriteeriumi lõikes liidetakse ja saadakse koondhinne, vajadusel ümmardatakse ühele kohale pärast koma. Kõikide taotlejate poolt saadud kaalutud koondhinded moodustavad taotlejate pingerea. Pingerida taandatakse ülevaatlikkuse tagamiseks 100-palli skaalale. Selleks jagatakse iga taotleja kaalutud koondhinne maksimaalselt koondhindena saadavate punktide arvuga ja korrutatakse 100-ga. 3.6 Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 3.7. Taotlused, mis said koondhindeks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust, jäetakse rahuldamata.