2022. aasta tulemusaruannete kinnitamine

SIDUS ÜHISKOND 2022. AASTA TULEMUSARUANNE Sisukord SISSEJUHATUS JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO 3 TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 OLUKORRA LÜHIANALÜÜS 5 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST 7 PROGRAMM „LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2022–2025“ 8 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 9 Olukorra analüüs 9 Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal 11 KOKKUVÕTE 14 TEGEVUSKAVA „ÜLEILMNE EESTLUS“ 16 Tegevuskava mõõdikud ja eelarve täitmine 17 Olukorra analüüs 17 Tegevuskava tegevussuundade elluviimine 2022. aastal 18 KOKKUVÕTE 19 PROGRAMM „TUGEV KODANIKUÜHISKOND“ 21 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 22 Olukorra analüüs 22 Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal 24 KOKKUVÕTE 28 PROGRAMM „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ 30 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 31 Olukorra analüüs 31 Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal 24 KOKKUVÕTE 34 PROGRAMM „ERAKONDADE RAHASTAMINE“ 36 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 36 Olukorra analüüs ning programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal 37 2 Sissejuhatus ja tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. sidus ühiskond Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul Valdkonna arengukava määral toetatud. „Sidusa Eesti arengukava 2030“ Tulemusaruandes antakse ülevaade tulemusvald- konna „Sidus ühiskond“ eesmärkide saavutami- Tulemusvaldkonna eesmärk sest ja selleks koostatud programmide eelarve Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. täitmisest. Programmid* ja nende eesmärgid Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Sidusa Eesti „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2022– arengukavas 2030“, mille kinnitas Vabariigi 2025“: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt Valitsus 18. novembril 2021. Selleks, et edendada sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed „Sidusa Eesti arengukava 2030“ teemasid, oli osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad varem mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja valdkonnas kehtis aastani 2020 arengukava suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigi- „Lõimuv Eesti 2020”. Uussisserändajate kohane- le Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed mise valdkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja suunati aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava- heaoluks. ga 2015–2020“ ning kodanikuühiskonna arengut „Kogukondlik Eesti“: tugev kodanikuühiskond. „Kodanikuühiskonna arengukavaga 2015–2020“. Üleilmse eestluse valdkonna suunamiseks oli „Nutikas rahvastikuarvestus“: inimeste elusünd- varem „Rahvuskaaslaste programm aastateks mustega seonduvad toimingud on mugavad, 2014–2020“. lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automati- seeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning „Sidusa Eesti arengukavas 2030“ on leitud nende on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti teemade ühisosa ning sellega aidatakse elanike lihtsal asjaajamisel. saavutada ka „Eesti 2035“ üldeesmärki ja stratee- gilisi sihte: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist „Erakondade rahastamine“: Riigikogus esindatud hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, erakonnad on tegutsemisvõimekad. koostöömeelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi *„Üleilmne eestlus“1: väljaspool Eestit asuv arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inime- ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja sekeskne riik“. väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti 1 Selguse huvides on tulemusaruandes antud ülevaade ka üleilmse eestluse valdkonnast, sest see on üks „Sidusa Eesti arengukava 2030“ alaeesmärkidest, kuid selle kohta ei ole kinnitatud programmi, vaid tegevuskava alates 2022. aastast. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud2 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Tugeva või keskmise tugevusega Eesti integratsiooni 78% - - - ≥ 79% ≥ 90% riigiidentiteedi kandjate monitooring (EIM) osakaal, eestlased Tugeva või keskmise tugevusega 85% - - - ≥ 86% ≥ 90% EIM riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused Eesti väliskogu- Välismaal elavate kondade ja tagasi- eestlaste ühtekuuluvus- - 84% - ≥ 84% ≥ 85% ≥ 90% pöördumisega tunne Eestiga seonduv uuring Rahandus- Rahulolu elanike ministeeriumi kaasamisega kohalikus 38% - - > 38% > 38% ≥ 50% tellitud rahulolu- omavalitsuses uuring Rahvastikuregistri Recommy, e-teenuste rahulolu 70 74 75 > 72 > 72 > 72 rahvastikuregister soovitusindeks Valdkonna eelarve täitmine3 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud (Kultuuriministeerium) 7072 18 482 11 194 Investeeringud 0 0 0 (Kultuuriministeerium) Kulud (Siseministeerium) 14 549 18 627 15 538 Investeeringud 2 390 2 934 1 088 (Siseministeerium) 2 Tulemusvaldkonna mõõdikutena on esitatud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ mõõdikud. 3 Tabelis on info tulemusvaldkonda kuuluvate Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi programmide eelarvete kohta. Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 4 Olukorra lühianalüüs Lõimumine Eesti kultuuriruumi Lõimumise valdkonna eesmärke ja tegevusi on tugevalt mõjutanud ka Venemaa propaganda- Venemaa Ukraina-vastase sõja ja sellele järgnenud kanalite keelustamine ning sellele järgnenud sündmuste tõttu tõusis 2022. aastal sotsiaal- venekeelse erameedia ja ka Eesti Rahvusring- majandusliku ja ühiskondlik-poliitilise lõimumise häälingu (ERR) vene- ja ingliskeelse sisu loome kõrval märksa jõulisemalt fookusesse lõimumine toetamine. 2022. aastal eraldas Vabariigi Valitsus eesti kultuuri- ja inforuumi. Muutunud olukorras 1,3 miljonit ERRi vene- ja ingliskeelsete kanalite tuli vaadata üle pakutavad teenused ja nende tugevdamiseks ning 1,4 miljonit venekeelsete era- kättesaadavus, kujundada teenused vajadusel kanalite toimetuste tugevdamiseks.4 2023. aastal ümber ning prioriseerida sihtrühmi. Sõjapõgeni- viime läbi järjekorras üheksanda Eesti integrat- kele mõeldes seadsime esikohale teenused, mis siooni monitooringu. Selle tulemusena saame aitavad inimestel kohaneda ja osaleda aktiivselt muu hulgas ka täpse ülevaate meediatarbimise meie keele- ja kultuuriruumis ning mis soodus- muutustest, mis on toimunud pärast Venemaa tavad eesti keele aktiivset kasutamist. Selleks, et propagandakanalite sulgemist ja Eesti venekeelse toetada Ukraina sõjapõgenike iseseisvat toime- meedia võimestamist. Täna teame läbi mitmete tulekut, hakkas Kultuuriministeerium 2022. aastal avaliku arvamuse seireuuringute, et eestlaste pakkuma Ukraina sõjapõgenikele, kellel on ajutise jaoks kõige olulisemad kanalid on eestikeelsed kaitse staatus, neile suunatud kohanemisprog- telekanalid, muust rahvusest elanike jaoks aga rammi ühepäevast koolitusmoodulit ja A1-tasemel Eesti uudiseportaalid nii vene kui ka eesti keeles. eesti keele õpet. Koolituse sai läbida nii vene kui ka ETV+ on oluline infoallikas 31%-le muust rahvusest ukraina keeles ning nii kontaktõppes kui ka veebis. elanikele ja 2% eestlastele. Venemaa kanalid on Koolitust hakati pakkuma 2022. aasta juuni lõpus aga jätkuvalt olulised 10%-le muust rahvusest ja aasta lõpuks oli selle läbinud ligi 13 000 ajutise elanikele. kaitse saajat. A1-taseme keelekursuse läbis 1116 ja keeleõpet alustas 3024 ajutise kaitse saajat. Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Enne, kui koolitustega alustati, korraldati sõja- Eestiga püsib kõrge põgenikele Eestis toimetulekut toetavaid teavitus- tegevusi erinevate koostööpartneritega. Statistikaameti värskete andmete kohaselt elab väljaspool Eestit üle 191 000 eestlase ehk 17% Lisaks ajutise kaitse saajatele pakuti kohanemis- eestlaste koguarvust. Üleilmse eestluse tegevus- programmi koolitusi edasi ka teistele sihtrühma- kavaga tagatakse, et välismaal elavate eestlaste dele: tavarändes Eestisse saabunud uussisse- ühtekuuluvustunne Eestiga püsib kõrge ja et nad rändajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. on huvitatud mitmekülgsest osalemisest Eesti Rahvusvahelise kaitse saajate, st pagulasstaatuse ühiskonnaelus. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane või täiendava kaitse staatusega isikute arv kasvas tegevus välismaal elavate eestlastega, et sidemed 2022. aastal. Nendele suunatud neljapäevase oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur kohanemisprogrammi koolituse läbis 366 inimest. jõuaksid võimalikult paljude eestlaste, Eesti juurte- 2022. aastal lõpetas keeleõppe ligikaudu 1200 ga inimeste ja Eesti sõpradeni. Sidemete hoidmisel tavarändajat. Selle kasvu taga on samuti Ukraina ja edendamisel on tähtsal kohal suhtlus ja teabe- sõjapõgenikud, kes ei kvalifitseerunud ajutise vahetus. Seetõttu on märkimisväärne, et valdkond- kaitse staatusele. liku veebivärava Global Estonian arendustegevus Võrdluseks: 2021. aastal osales kõikidel on olnud süsteemne ja regulaarne ning tehtud kohanemisprogrammi koolitustel 2260 inimest, sh koostöös partneritega. keeleõppe lõpetas 905, seega kasvas kohanemis- Kuna juba mitu viimast aastat on pöördunud programmis osalejate arv aastaga 7-kordselt. Eestisse tagasi enam eestlasi, kui siit lahkunud, vajab märkimisväärne hulk inimesi tugiteenuseid 4 ERRile ja erameediale eraldatud summad on kultuuriprogrammi eelarves. 5 Eestis (taas)kohanemisel. Oluline on pöörata tähe- Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha lepanu laste ja noorte toetamisele Eestis kohane- olulisem misel. 2022. aastal suurenes rahvastikuregistrisse teh- Oluline on teadvustada Eesti väliskogukondi laie- tud päringute arv üle 9 miljoni päringu võrra. Kokku malt kui Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi- tehti 177 miljonit päringut. Suurema päringute võime võimalikke tugevdajaid. Lisaks klassikalise- arvuga kaasnevad ootused muudele toetavatele le majanduslikule rahasiirdele või investeeringute- tegevustele, mis on vajalikud näiteks andmetele le saavad eestlased arendada välismaal Eesti elu juurdepääsu otsuste tegemiseks ja andmete väl- ka muudel viisidel, näiteks läbi ideede, hea praktika jastamiseks. Rahulolu rahvastikuregistri e-teenus- ja oskuste jagamise ning sotsiaalse kapitali, nagu tega oli 2022. aastal jätkuvalt hea – 75%. Inimeste võrgustikud ja tutvused, sh Eesti tutvustamine. tagasisidet arvesse võttes parandati e-teenuseid, Kogukondade võimekus ja kohalike omavalit- et muuta need paremini kasutatavaks. suste oskused nendega koostööd teha on Oluline uuendus e-teenuste inimesele mugava- paranenud maks muutmisel oli 2022. aastal lisandunud Kogukondade võimekus ja kohalike omavalitsuste võimalus esitada abiellumisavaldus elektroonili- oskused nendega koostööd teha on paranenud. selt – inimesed kasutavad seda võimalust juba Kogukondade võimestamiseks tehti mitmeid tege- rohkem kui pooltel juhtudel. Enne seda sai vusi. Näiteks alustati uuendatud maakondliku abiellumisavaldust esitada vaid isiklikult ametniku juures kohapeal. Nüüd on see võimalik portaalis nõustamisteenusega ning kümme kohaliku oma- rahvastikuregister.ee. Elektroonilise abiellumis- valitsuse ja kogukondade meeskonda osalesid kogukondade arenguprogrammis. Samuti valmis avalduse esitamine on üks riigi arendatavatest kogukondadega koosloomemudel, mida on igal sündmuspõhistest teenustest, mille eesmärk on kohalikul omavalitsusel võimalik oma piirkonnas muuta avalikud teenused kodanikule võimalikult rakendada. lihtsaks ja mugavaks. Eesti vabaühendustel ja elanikel on oluline roll Oluline mõju oli 2022. aastal Soomega sõlmitud Ukrainas toimuva sõja mõjudega kohanemisel, sh rahvastikuregistri andmete vahetamise kokku- põgenike abistamisel. Selle paremaks korralda- leppel. Paljud toetused ja elutähtsad teenused on miseks ning riigiasutuste ja vabaühenduste koos- seotud inimese alalise elukohaga. Andmevahetus töö edendamiseks alustas Siseministeerium taas aitab tagada teises riigis elavatele inimestele teenuste kättesaadavuse ja parandada rahvastiku- kodanikuühiskonna kriisivõrgustikuga. registri andmete kvaliteeti. Aasta-aastalt on Eesti elanikud osalenud enam heategevuses. 2022. aastal kasvasid annetused Rahvastikuregistri tähtsus tuli teravalt esile oluliselt eelkõige põgenike ja Ukraina abista- Ukraina sõjapõgenike saabudes, mil oli vaja anda miseks. Viimasele aitas mõnevõrra kaasa tulu- põgenikele rohkesti isikukoode, registreerida elu- maksuseaduse muudatus, mis võimaldab jurii- kohti ja kanda perekonnasündmuste andmeid dilistel isikutel annetada Ukraina abistamiseks rahvastikuregistrisse – need andmed on aluseks täiesti maksuvabalt. teenuste osutamisel ja seega sõjapõgenikega seo- tud väljakutsetega tegelemise oluliseks eelduseks. 6 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2022. aastal, olukorra kirjeldus ja teave eelarve kasutamise kohta. 7  Foto: INSA PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2022–2025“ PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2022–2025“ Peavastutaja: Kultuuriministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest. Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuri- 1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika taustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonna- kujundamine elus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist 2. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühte- rakendamine kuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks 2022. aasta olulisimad edusammud toimetulekuks ja heaoluks. • Ajutise kaitse saajate kohanemis- „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja programmi koolitusmooduli läbis tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on 2022. aastal 13 100 ajutise kaitse hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on saajat ning A1-tasemel keeleõppe uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne läbis 1116 ja keeleõpet alustas 3024 riik“. ajutise kaitse saajat. Programmi kirjeldus: „Lõimumis-, sh kohanemis- • Loodi toetusmeede Ukraina sõjapõgenikele programm 2022a–2025“ toetab sidusa ühiskonna nende keele- ja kultuuriruumiga sideme teket ning aitab luua Eesti ühiskonnas elanikkonna- säilitamiseks. gruppide vahel ühtekuuluvustunnet ja suurendada Eesti elanike teadlikkust erinevatest kultuuridest ja • Alustati sündmusteenuse „Eestis keeltest. kohanemine“ väljaarendamist. • Vabariigi Valitsus võttis teadmiseks sidususe plaani aastateks 2022–2023. • Võimestati vene -ja ingliskeelseid era- ja avalik-õiguslikke meediakanaleid. 8 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Tugeva riigiidentiteediga isikute Eesti osakaalu indeks teistest 39% - - - 40% integratsiooni rahvustest isikute hulgast monitooring (EIM) Keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest 46% - - - 55% EIM rahvustest isikute hulgast eestlased 47% eestlased 48% Avatud hoiakuga inimeste osakaal teised rahvused - - - teised rahvused EIM sallivuse koondindeksi alusel 66% 70% Enesehinnanguline informeeritus eestlased 93% eestlased 95% Eestis toimuvast eestlaste ja teised rahvused - - - teised rahvused EIM teistest rahvustest elanike seas 87% 88% Aktiivse eesti keele oskusega aktiivse eesti aktiivse eesti keele inimeste osakaal teistest keele oskusega oskusega 50% rahvustest elanikest. Eesti keelt 41% - - - EIM eesti keelt mitteoskavate inimeste osakaal eesti keelt mitteoskajad 8% teistest rahvustest elanikest mitteoskajad 8% Kontaktide tihedus eestlaste ja eestlased 30% teiste rahvuste esindajate vahel teised rahvused - - - -6 EIM (osakaal, kellel on palju kontakte)5 39% Meetme mõõdikud Lõimumispoliitika on koordineeritud tulenevalt lõimumisvaldkonna arengukavast. Kultuuri- jah jah jah jah jah Partnerministeeriumid panustavad ministeerium pikaajalistesse eesmärkidesse ja loodud on toimiv võrgustik Kaasajastatud õigusaktid ja antavad toetused vastavad Kultuuri- sihtrühma vajadustele ja loodud on jah jah jah jah jah ministeerium lõimumist toetav info- ja väärtusruum Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 7072 18 482 11 194 Investeeringud 0 0 0 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 9 322 10 000 5 000 1 872 0 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine 5 2020. aastal arvutati EIMis andmed ümber ja muudeti mõõdiku sõnastust järgmiselt: „Eestlaste ja teistest rahvustest elanikega tihedalt suhtlevate elanike osakaal (osakaal, kes suhtlevad iga päev või vähemalt 4 suhtlussfääris korda nädalas)“. 6 Mõõdikut programmiperioodil 2023–2026 enam ei kasutata, seepärast ei ole 2023. aasta sihttaset seatud. 9 Olukorra analüüs Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rah- 24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agres- vustest inimesi ja sisserände tulemusel võivad sioon Ukrainas, mille tõttu on Ukraina kodanikud ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuri- sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on line mitmekesisus veelgi kasvada. ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal on Ukrainast sõja eest põgenenutel Rahvastikuregistri kohaselt elab Eestis 1. jaanuari võimalik pöörduda turvaliselt ja püsivalt tagasi 2023. aasta seisuga 1 368 216 inimest, kellest oma päritoluriiki või -piirkonda. Eesti toetab 1 131 022 on Eesti kodanikud. Määratlemata koda- Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kondsusega inimesi, kelle elukoht on registreeritud kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama Eestis, oli 64 080 (4,7% elanikest). Teiste riikide saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. kodanikke, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 19. veebruari 2023. aasta andmetel on esitatud 173 114. Nendest on enim Venemaa kodanikke 43 485 Eesti ajutise kaitse taotlust. 3258 inimest (82 528) ja seejärel Ukraina kodanikke (43 921). on sellest hiljem loobunud, seega on neist 39 541-l 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis Eestis kehtiv ajutise kaitse staatus. 3160 Ukraina 211 rahvuse esindajaid. 69% elanikkonnast on kodanikule on antud pagulasstaatus või täiendav rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainla- kaitse. Ajutise kaitse pikendamise taotlusi on sed, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased. esitatud 19. veebruari 2023. aasta seisuga 13 397. Eestis elab ka väike romade kogukond (676), Arvestades neid näitajaid, peame kultuuripoliitili- kellest ligi kolmandik (201) elab Valga maakonnas. selt tegelema nii täiesti uute teemadega kui ka 2022. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse täiendama või muutma varasemaid pikaajalisi 19 890 inimest, kellest 10 118 olid kolmandate plaane. Näiteks on sotsiaalmajandusliku ja ühis- riikide kodanikud ja 9772 Euroopa Liidu, Euroopa kondlik-poliitilise lõimumise kõrval tõusnud Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodani- märksa jõulisemalt fookusesse lõimumine eesti kud.7 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim kultuuri- ja inforuumi. Meie tegevusele aitab Soome ja Läti kodanikke. Kolmandatest riikidest kindlasti kaasa, et toetus sõjapõgenike vastu- saabujate seas on enim Ukraina ja Venemaa võtmisele on Eesti ühiskonnas jätkuvalt suur: kodanikke. 2022. aasta lõpu andmetel toetas Ukraina sõja- põgenike vastuvõtmist 73% Eesti elanikest. Eest- Kolmandatest riikidest sisserände peamised lastest vastajate seas on toetus Ukraina sõja- põhjused olid 2022. aastal töötamine (3913), põgenike vastuvõtmisele veelgi suurem – 82%. pereränne (3208) ja õppimine (632). Ettevõtluseks anti 89 tähtajalist elamisluba. 2022. aastal mitmekordistus riikliku kohanemis- programmi „Settle in Estonia“ töömaht. Selle Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, põhjus on kohanemisprogrammi pakkumine majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel ajutise kaitse saajatele. Kohanemisprogrammi toimunud olulised muutused ka Eesti rände- pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise protsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti elamisloa ja -õigusega välismaalastele ehk tava- jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme rändes Eestisse saabunud uussisserändajatele, viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet. Ala- rahvusvahelise kaitse saajatele ja ajutise kaitse tes 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud saajatele. positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Väljaränne on vähenenud Eestis elavaid rahvusrühmi eristavad endiselt ning kasvanud on Eesti kodanike tagasipöördumi- tugevasti hinnangud eri infoallikate olulisusele ja ne ja sisseränne. usaldusväärsusele. Riigikantselei tellimusel viis Turu-uuringute AS 2022. aastal läbi mitu avaliku arvamuse seireuuringut8, kus muu hulgas küsiti, 7 2022. aastal välismaalaste seaduse, välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ning samal aastal registreeritud tähtajalise elamisõiguse saajate arv. Andmed ei sisalda ajutise kaitse saajaid ega püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu, kuna enamik selle saajatest ei ole uussisserändajad. 8 Avaliku arvamuse seireuuringud 2022; https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1. 10 millised infoallikad on Eesti elanikele kõige olulise- tööhõive madal (umbes 22%) ja toimetulek mad. Eestlastele kõige olulisemad kanalid on eesti- keeruline. Tõsistes toimetulekuraskustes inimene keelsed telekanalid: ETV, ETV2, TV3, Kanal 2 jne ei ole valmis osalema kodanikuühiskonnas ega (70%). Muust rahvusest elanike jaoks on kõige andma ühiskonda enda panust. Selleks, et toetada olulisemad nii vene- kui ka eestikeelsed Eesti roma laste haridusteed ja suurendada nende uudiseportaalid: err.ee, delfi.ee, postimees.ee osalust avalikes teenustes, on Kultuuriministee- (47%). ETV+ on oluline infoallikas 31%-le muust rium pakkunud 2020. aastast roma mentoritee- rahvusest elanikele ja 2% eestlastele. Venemaa nust Valga vallas, kus elab umbes kolmandik Eesti kanalid on jätkuvalt olulised 10%-le muust romadest. Teenuse koordinaator on Integratsiooni rahvusest elanikele ja 1% eestlastest. Sihtasutus. Roma kodanikuühiskonna tugevdami- seks ja sidusrühmade võimestamiseks on Kultuu- Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust riministeerium viinud alates 2018. aastast Euroopa Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal- Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast programmi toetusel ellu romade lõimumist toetava järsult maha. Statistikaameti 01.01.2023. aasta võrgustiku arendamise projekte. Need keskendu- andmetel omas kõrgharidust vaid 2,4% romadest, vad eelkõige roma noorte ja naiste aktiveerimisele kesk, keskeri- või kutseharidust 20,6%, põhihari- ja võimestamisele, aga ka koostöö edendamisele dust 37,8% ja algharidust 23,1%. Alghariduseta oli pedagoogide ja kohalike omavalitsustega, kes 9,7% romadest. 6,4% romade haridustase on töötavad roma lastega. teadmata. Madala haridustaseme tõttu on romade Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine9 Tegevuse raames planeeriti ja analüüsiti lõimu- Selleks, et tegeleda romade lõimumisega ja koordi- mis-, sh kohanemispoliitikat, korraldati koostööd neerida teavet, on Kultuuriministeeriumi juurde partneritega ning anti sisend valdkondliku poliitika loodud romade lõimumise nõukoda. Kultuuri- kujundamiseks lõimumise kontekstis ja koguti ministeerium on ka Euroopa Komisjoni riiklik roma selleks vajalikku infot. Peamiselt kujundati poliiti- kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu kat õigusaktide koostamise ja kooskõlastamise romade ja rändlejate eksperdikomitees. käigus. Valmistasime ette üheksandat Eesti integratsiooni „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks monitooringut, mille viime läbi 2023. aastal. Eesti moodustati kultuuriministri 4. jaanuari 2022. aasta integratsiooni monitooring on olulisim uuring käskkirjaga nr 2 lõimumise, sh kohanemise lõimumise, sh kohanemise valdkonnas ning selle valdkonna juhtrühm, mille esimees on kultuurilise põhjal kujundatakse valdkonna poliitikat ja hinna- mitmekesisuse asekantsler. takse tulemusi. Vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele 2022. aastal planeeriti Euroopa Sotsiaalfond+, suunatud poliitika kujundamiseks tegime koos- Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti- tööd rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida- Šveitsi koostööprogrammi tegevusi ning Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga. valmistati ette välisvahendite kasutamiseks vajalikke õigusakte. 9 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 11 Programmi tegevus 1.2. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine10 Tegevust viidi ellu seitsme teenuse kaudu. omavahelist suhtlust ning suurendasid eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. 1. Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine Jätkus Euroopa Komisjoni toetatud romade lõimumise projekti ESTROM 3 elluviimine, et Kultuuriministeerium toetas soome ja rootsi võimestada romasid kodanikuühiskonnas osale- vähemusrahvuse kultuuriomavalitsust, et täita miseks ning edendada lõimumise sidusrühmade, vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest romade, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste tulenevaid kultuuriomavalitsuse eesmärke: rah- koostööd. 2022. aastal korraldati kuus koolitust, vusvähemuse kultuuri edendamist ja emakeelse viidi läbi roma genotsiidiohvrite mälestuspäeva õppe korraldamist. üritused ja toimus roma kultuuri festival ROMFEST 2. Rahvuskultuuride toetamine Tallinnas. Tegevustoetust sai kolmeks aastaks 17 rahvus- Toimusid kohtumised ingliskeelse kommunikat- vähemuste katusorganisatsiooni ja nende kaudu sioonivõrgustiku ja venekeelsete meediavälja- 258 kultuuriseltsi. Toetati 18 rahvusvähemuste annete toimetajatega. kultuuriseltsi projekti. 5. Keeleõppe- ja lõimumiskoolituste pakkumise Alustasime toetusmeetmega Ukraina sõjapõge- toetamine nikele nende keele- ja kultuuriruumiga sideme Jätkasime täiskasvanutele eesti keele õpet pakku- säilitamiseks. Toetuse eesmärk on tagada kuni vate õpetajate täiendkoolitustega, pöörasime suu- 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele remat tähelepanu mitteformaalsele keeleõppele Eestis võimalused hoida kogukondlike tegevuste eesti keele praktiseerimiseks ja investeerisime kaudu sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga. täiendavate keeleõppevõimaluste pakkumiseks IT- Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline nii ukraina lahendustesse. noorte kohanemiseks Eestis kui ka kodumaale tagasipöördumiseks. Integratsiooni Sihtasutus pakkus teistest rahvus- test elanikele tasuta suhtluskeele kursusi ja keele- Toetasime kultuurikoostööd hõimurahvastega, õpet toetavaid tegevusi. Eesti keele õppeks A1– hõimuliikumise arendamist nii Eestis kui ka C1-tasemel pakuti vähelõimunutele ja uussisse- soome-ugri riikide vahel ja Fenno-Ugria Asutuse rändajatele 2457 õppekohta keeleõppepartnerite tegevust. ja eesti keele majade peale kokku. 3. Nõustamis- ja infosüsteemi elluviimise Eesti keele majade õpetajad ja keeleõppepartnerid toetamine korraldasid üritusi, mis olid avatud kõikidele, kes 2022. aastal nõustati eesti keele majades umbes soovisid mitmekesistada keeleõppevõimalusi. 4000 inimest umbes 5000 korral. Kursustele Tallinna eesti keele majas toimus 2022. aastal soovijaid süvanõustati, mille käigus selgitati välja 178 avalikku üritust, kus osaleti kokku 2397 korral. nende keeleõppe eeldused, vajadused ja motivat- Narva eesti keele maja 182 üritusel oli 2022. aastal sioon ning leiti sobivaim õppevorm. osaluskordi 2996. 4. Koostöö- ja kommunikatsioonitegevuste Integratsiooni Sihtasutuse partnerite kaudu pakku- toetamine sime keeleõpet 447 inimesele, kes soovisid saada Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud konkursi Eesti kodakondsust ja osata selleks vajalikul tulemusena sai toetust 13 spordi- ja kultuuri- B1-tasemel eesti keelt. Keeleõppe lõpetas 84 üritust, mis aitasid luua erineva kultuurilise tausta- inimest, kellest 75 said Eesti kodakondsuse. ga inimeste igapäevaseid kontakte, soodustasid 10 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 12 Keelesõbra programmis osales 500 eesti keeles saabunud uussisserändajatele, ajutise kaitse suhelnud vestluspaari, kellest osa jäi omavahel saajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. Tava- suhtlema ka pärast programmi lõppu. rändes Eestisse saabunud uussisserändajad osalesid kohanemisprogrammi koolitustel 2430 Osalesime keeleõppe veebikeskkonna „Keeleõpe korral. A1-taseme keeleõppe läbis 840 inimest ja Värav“ analüüsis, mille eesmärk on saada A2-taseme oma 370 inimest. Baasmooduli kooli- ülevaade, millisel viisil oleks kõige otstarbekam tuskordi oli 442, töömooduli omi 274 ja ettevõtlus- luua täiskasvanutele keskkond, mis toetaks eesti mooduli omi 230. Peremooduli koolituskordi oli keele kui riigikeele õpet, koondaks eri 174, õppimise mooduli omi 56 ja teaduse mooduli ministeeriumite haldusalas pakutavaid keeleõppe- omi 44. Koolitusgruppe oli 2022. aastal 169, kellest teenuseid, pakuks ligipääsu erapakkujate teenus- 102 läbisid koolituse kontaktõppes (3 Narvas, tele ja toetaks keeleõppijat eesti keele omandami- 20 Tartus ja 79 Tallinnas) ning 67 veebis. sel. Rahvusvahelise kaitse saajate ehk pagulasstaa- 6. Rahvuskaaslaste toetamine tuse või täiendava kaitse staatusega isikute arv Integratsiooni Sihtasutus jätkas toimiva nõusta- suurenes 2022. aastal mitmekordseks. Neile ette misteenuse pakkumist ja tugivõrgustiku loomist, nähtud neljapäevase kohanemisprogrammi kooli- et soodustada tagasipöördumist. Tagasipöördu- tuse läbis 325 inimest ja keeleõppe lõpetas ligi- misinfot sai 640 inimest. Rahastuse sai 40 tagasi- kaudu 1500 inimest. pöördumistoetuse taotlust ja toetust 102 inimest. Selleks, et toetada Ukraina sõjapõgenike iseseis- Suunasime raha väliseesti noorte kultuuritegevus- vat toimetulekut, hakkas Kultuuriministeerium tesse. Rahvuskaaslaste koostöövõrgustike tekke 2022. aastal pakkuma Ukraina sõjapõgenikele, toetamiseks korraldasime koostöötegevusi ja kellel on ajutise kaitse staatus, neile suunatud suviseid õppelaagreid 13–18-aastastele väliseesti kohanemisprogrammi ühepäevast koolitusmoo- noortele. dulit ja A1-tasemel eesti keele õpet. Koolituse sai Aitasime kaasa rahvuskaaslaste koostöövõrgusti- läbida nii vene kui ka ukraina keeles ning nii ku Global Estonian veebiportaali kaudu. Portaali kontaktõppes kui ka veebis. Koolitust hakati pak- kasutajaskonda suurendasid mitmed uuendused: kuma 2022. aasta juuni lõpus ja aasta lõpuks oli portaali turundus ja ümberstruktureerimine, sh selle läbinud ligi 13 000 ajutise kaitse saajat. portaali tõlkimine vene keelde ning tihedam koos- A1-taseme keelekursuse läbis 1116 ja keeleõpet töö väliseesti organisatsioonide ja noortega. alustas 3024 ajutise kaitse saajat. Tellisime õppe- videoseeria, mis on mõeldud ajutise kaitse saaja- 7. Kohanemispoliitika rakendamine tele kohanemisprogrammi koolitusmooduli ise- Alustasime sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ seisvaks läbimiseks. väljaarendamist. Sündmusteenus hõlmab kuut 2022. aastal jätkasime 14 kohanemisteenuse osateenust. Täpsemalt on see infoteenus, mis edasiarendamise ja väljatöötamisega. Neist oluli- kirjeldab uussisserändajale kuue peamise kohane- semad olid 1) Politsei- ja Piirivalveameti välismaa- mist toetava osateenuse nüansse, nagu kuidas ja laste õigusnõustamise teenus; 2) elukohatoimin- miks teenusele registreeruda. Sellised teenused on gute teenus rahvastikuregistris; 3) perearsti kätte- elukoha registreerimine, perearsti nimistusse saadavuse arendamine (Terviseamet); 4) rände- registreerimine, kohanemisprogrammi, sh keele- statistika ülevaate koostamine; 5) uussisserända- õppesse, registreerimine, juhiloa vahetamine, jatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste peretoetuste taotlemine ja üldhariduskoolikoha kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine leidmine. (Tartu, Rakvere ja Tallinna Kesklinna valitsus); Jätkus sihtrühmade teavitamine lõimumis-, sh 6) kohanemis- ja lõimumisradade teenus (sünd- kohanemisteenustest. Viisime läbi ajutise kaitse musteenus); 7) rände- ja uussisserändajate koha- saajatele suunatud teavituskampaania. nemise kommunikatsiooni osutamine – proaktiiv- se sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud Jätkus andmevahetuslahenduse ja infoportaali kommunikatsiooni korraldamine rände ja uus- www.settleinestonia.ee arendus. sisserändajate kohanemise kohta; 8) pererändes Kohanemisprogrammi koolitusi pakuti 2022. aas- saabujatele tööturu- ja haridusvõimaluste tutvus- tal kolmele sihtrühmale: tavarändes Eestisse tamine koostöös Töötukassaga; 9) rahvusseltside, eelkõige Ukraina ja Valgevene kui suurimate sisse- 13 rändajate rühmade esindajate võimestamine, et 3. kõrgharidusasutuste toetamine kutsuja ko- suurendada rahvusseltside teadlikkust olemasole- hustuste teadvustamisel (seminariformaat); vatest teenustest. 4. valdkondlike nõustajate võimestamise ja info- 2022. aastal hakati arendama ka viit uut teenust: jagamise teenus (seminariformaat); 1. muukeelsete sotsiaalmeediagruppide oskuslik 5. kohanemismeetmete subjektide analüüs ja kasutamine avalikus sektoris (seminari- ülevaade, st võimalik sihtrühmade laienda- formaat); mine (ajutised viibijad ja teenustele juurde- pääs). Ajutise kaitse saajatele teenuste 2. erasektori toetamine kutsuja (ettevõtted, kes laiendamise analüüs ja rakendamine. välistöölisi Eestisse värbavad) kohustuste teadvustamisel (seminariformaat); KOKKUVÕTE 13 100 ajutise kaitse saajat läbis ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi. 2 430 korral osalesid tavarändega Eestisse saabunud uussisserändajad kohanemisprogrammi koolitustel. Keeleõppe ja kohanemise teemal Alustasime sündmusteenuse Eestis nõustati 9700 inimest. kohanemine väljaarendamist. Eesti keele õppeks A1-C1 Eesti keele majades A1-tasemel keelekursuse tasemel pakuti Tallinnas ja Narvas läbis 1116 ning vähelõimunutele ja korraldati 360 keeleõpet alustas 3024 uussisserändajatele 2457 üritust, kus osalusi ajutise kaitse saajat. õppekohta. kokku oli 5393. Tegevustoetust sai kolmeks 31% ETV+ on oluline infoallikas 31% muust aastaks 17 rahvusvähemuste rahvusest elanikele ning 2% eestlastele. katusorganisatsiooni (ja nende kaudu 258 kultuuriseltsi), Venemaa kanalid on jätkuvalt olulised toetati 18 rahvusvähemuste 10% muust rahvusest elanikele. kultuuriseltsi projekti Tagasipöördumisinfot said 640 inimest. Rahastuse on saanud 40 tagasipöördumistoetuse taotlust, toetust said 102 inimest 14 Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Alustasime sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ väljaarendamist. Sündmusteenuse eesmärk on tõhustada asutustevahelist koostööd ning luua koosvõimelisi asutustevahelisi elu- või ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ja selleks vajalikke eeldusi, et pakkuda avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kulutõhusamalt. 2. Lähtudes vajadusest oluliselt parandada venekeelse elanikkonna informeeritust ja hõlmatust Eesti ühtsesse inforuumi, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal toetada sõltumatut erameediat venekeelse ajakirjandussisu loomisel ja levitamisel 1,4 miljoni euroga ning ERRi vene- ja ingliskeelseid kanaleid 1,3 miljoni euroga.11 Sellega loodi meediamajades uusi töökohti, suurendati ajakirjandussisu pakkumist ja toetati meediaväljaannete levikut. 3. Vabariigi Valitsus võttis teadmiseks sidususe plaani aastateks 2022–2023, mille eesmärk on Ukrainas toimuva sõja taustal tagada ühiskonna stabiilsus ja sidusus, võimalike konfliktide ennetus ning tugevad kogukondadevahelised suhted. 4. Pakkusime kohanemisprogrammi ajutise kaitse mooduli koolitust 13 100 ajutise kaitse saajale. A1- taseme keelekursuse läbis 1116 ja keeleõpet alustas 3024 ajutise kaitse saajat. Tellisime õppevideoseeria, mis on mõeldud ajutise kaitse saajatele kohanemisprogrammi koolitusmooduli iseseisvaks läbimiseks. 5. Alustasime toetusmeetmega Ukraina sõjapõgenikele nende keele- ja kultuuriruumiga sideme säilitami- seks. Toetuse eesmärk on tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele Eestis võimalused hoida kogukondlike tegevuste kaudu sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga. Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline nii ukraina noorte kohanemiseks Eestis kui ka kodumaale tagasipöördumiseks. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2027 • Arendame sündmusteenust „Eestis kohanemine”, mis hõlmab kuut osateenust ja andmevahetuslahendust, sealhulgas uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee. • Jätkame kohanemisprogrammi pakkumisega. Avaldame Digiriigi Akadeemia õppeplatvormil ajutise kaitse saajatele kohanemisprogrammi mooduli videokoolitused. • Teeme koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, loome rändekoordinaatorite võrgustiku. Suurendame kohalike omavalitsuste töötajate teadlikkust rände-, lõimumise, sh kohanemise valdkonnast ning tõstame KOVide võimekust lahendada sisserändega seotud probleemid. • Täiustame veebikeskkonda LINDA, mille abil saavad kohaliku omavalitsuse teenistujad ajakohase süstematiseeritud info sihtrühmale suunatud teenustest ja toetustest ning lõimumis-, sh kohanemis- teenuste teekonna kaardistamise võimalustest. • Jätkame keeleõppe ning keeleõpet toetavate tegevuste pakkumisega. Viime läbi analüüsi keeleõppe sihtrühmade prioriseerimiseks. • Riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumise kaudu tõstame teadlikkust Eesti riigist ja Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest. • Jätkame ühise inforuumi tugevdamisega. Toetame vene- ja ingliskeelseid kanaleid, võimestame kohalikke meediakanaleid. Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles. Käivitame meediahariduse programmi täiskasvanutele, koostame meediakirjaoskust toetavaid digitaalseid õppematerjale. Koostöös Statistikaametiga loome avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase kommunikatsiooni parandamiseks. • Viime ellu Ida-Virumaa kultuuriprogrammi, mille eesmärk on suurendada Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike sidusust Eesti kultuuriruumiga kultuuri- ja spordiprogrammide elluviimise kaudu. 11 ERRile ja erameediale eraldatud summad on kultuuriprogrammi eelarves. 15  Foto: Välisministeeriumi fotokonkursi võitja, autor Märten Kuus TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 12 TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 13 Peavastutaja: Välisministeerium ja kasvatades nende panust ühiskonna aren- välisesindused13 gusse; Tegevuskava eesmärk: väljaspool Eestit asuv • toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti jäämine. ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti põhiliseks tegevussuunaks. positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. välismaal Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis- konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine Tegevuskava visioon: eestlased välismaal on osa ning kvaliteetsete teenuste tagamine Eesti ühiskonnast ja Eesti esindajad maailmas. 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga „Eesti 2035“ sihid: „Eesti ühiskond on hooliv, koos- (taas)kohanemise toetamine töömeelne ja avatud“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti 2022. aasta olulisimad edusammud majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- • Alustati rahvuskaaslastest noortele tundlik“. suunatud stipendiumiprogrammiga Tegevuskava kirjeldus: tegevuskavaga keskendu- erialase praktika tegemiseks Eestis. takse üleilmse eestluse valdkonna arendamisele. • Arendati veebiväravat Global Sihid aastaks 2030 on järgmised: Estonian ja „Meediaruum 2022“ • välismaal elavad eestlased kannavad Eesti diasporaa väljaannetele ja identiteeti; teabevahendajatele. • Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti • Valmis uuring „Eesti väliskogukonnad: sõpradega tugevneb pakutavate teenuste identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, suunal“. 12 Eraldi programmi sel teemal ei ole, kuid selleks, et anda tulemusvaldkonnast „Sidus ühiskond“ terviklik ülevaade, on teemat tulemus- aruandes avatud. 13 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused ja Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on selles planeeritud täpsemalt Välisministeeriumi eesmärgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas. 16 Tegevuskava mõõdikud14 Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas Tegevuskava mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Eesti väliskogukondade Välismaal elavate eestlaste - 84% - ≥ 85% ≥ 85% ja tagasipöördumisega ühtekuuluvustunne Eestiga seonduv uuring 2021 Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemis- Eesti ühiskonna protsessiga integratsiooni - eestlased 90% - - ≥ 92% ≥ 92% monitooring (EIM) - teised rahvused 82% - - ≥ 85% ≥ 85% Välismaal elavad eestlased, Välismaal elavate kes on huvitatud osalemisest 76% - - ≥ 80% ≥ 80% eestlaste küsitlusuuring, Eesti ühiskonnaelus Välisministeerium 2020 Olukorra analüüs Statistikaameti värskete andmete kohaselt elab Eesti valimistel hääletamisel. Lastega peredest väljaspool Eestit üle 191 000 eestlase ehk 17% soovib suur osa eesti keelt, kultuuri ja kombeid eestlaste koguarvust. Üleilmse eestluse tegevus- oma lastele edasi kanda ning enamik soovib kavaga tagatakse, et välismaal elavate eestlaste säilitada ka oma Eesti kodakondsust.15 ühtekuuluvustunne Eestiga püsiks kõrge ja nad Sidemete hoidmisel ja edendamisel on tähtsal oleksid huvitatud mitmekülgsest osalemisest kohal suhtlus ning teabevahetus. Seetõttu on mär- Eesti ühiskonnaelus. Seetõttu on tähtis riigi sihi- kimisväärne, et valdkondliku veebivärava Global pärane tegevus välismaal elava eestlaskonnaga, et Estonian arendustegevus on olnud süsteemne ja sidemed oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel regulaarne ning toimunud koostöös partneritega. ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude eestlaste, Veebivärava kordumatute külastajate arv on kas- Eesti juurtega inimeste ja Eesti sõpradeni. vanud võrreldes 2022. aasta algusega 37%. Veebi- 2022. aastal valmis seni mahukaim ja laiaulatus- väravale lisandus 2022. aastal eesti- ja ingliskeelse likem Eesti diasporaa uuring. Uuringust ilmnes alalehe kõrval ka venekeelne alaleht. samuti, et Eesti väliskogukonnad – vaatamata Samuti on regulaarselt antud välja valdkondlikku oma suuresti püsivale elule väljaspool Eestit – ei uudiskirja eesti ja inglise keeles. Uudiskirja saajate ole Eestist kuidagi kauged, eemal ega võõrandu- arv on aastaga aktiivse kommunikatsioonitege- nud. Nad ei ole täiesti teistsugune või eraldiseisev vuse abiga kasvanud 169%. Uudiskirja avajate arv kogukond võrreldes Eestis elavate eestlastega, püsib stabiilselt suur: üle poolte väljasaadetava- vaid on vaimselt ja osati ka füüsiliselt Eestiga test uudiskirjanumbritest avatakse. tugevalt seotud. Enamik neist on oma eluga (uues) asukohariigis rahul ja seal kohanenud, kuid samal Uuringust järeldus, et senisest enam tuleb soodus- ajal püsib ka nende ühtekuuluvustunne Eestiga tada väliskogukondade omavahelist ühendumist tugev. Nad suhestuvad Eestiga aktiivselt erineval ja kokkupuudet, st tõhustada väliskogukondade moel ja eri viisidel: alates läbikäimisest oma elu- kokkupuudet mitte ainult Eestiga, vaid ka nende kohariigi kohaliku eestlaskonna ja organisatsiooni- endi vahel, sh eri riikides, et ei tekiks mitte ainult dega tegevuste ja sotsiaalmeediavõrgustike kaudu piirkondlikud, vaid ka üleilmne eestlaste võrgustik. kuni Eesti füüsilise külastamiseni. Üle poole vasta- Seetõttu on ühine inforuum valdkonna arendami- jatest tähistavad Eestiga seotud pühasid ja sarna- sel jätkuvalt võtmekoht. Head vastukaja on saa- selt Eestis elavate eestlastega ollakse aktiivsed ka nud alates 2021. aastast regulaarselt kahel korral 14 Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 15 Balti Uuringute Instituut 2022. Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal. 17 aastas toimuvad virtuaalfoorumid eestlastele üle varem Eestis elanud. See sihtrühm vajab tuge eesti maailma. keele õppel, sest vähene keeleoskus võib piirata nende võimalusi haridustee jätkamisel või üldse Juba mitu viimast aastat on Eestisse tagasi Eesti elu ja ühiskonnaga kohanemisel. Seega on pöördunud enam eestlasi, kui siit lahkunud. Kõige oluline toetada lapsi ja noori Eestis kohanemisel. rohkem naaseb inimesi Soomest, Venemaalt ja Ühendkuningriigist. See tähendab, et märkimis- Tähtis on teadvustada Eesti väliskogukondi laie- väärne hulk inimesi vajab tugiteenuseid Eestis malt kui Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi- (taas)kohanemisel. Eesti integratsiooni monitoo- võime võimalikke tugevdajaid. Uuringule tuginedes ringu põhjal võib väita, et tugiteenuseid kasutanud võib väita, et lisaks klassikalisele majanduslikule inimeste hulgas oli rahulolu nendega suur, kuid rahasiirdele või investeeringutele saavad eestla- märkimisväärne osa ei teadnud tugiteenuste sed arendada välismaal Eesti elu ka muudel viisi- olemasolust. Seega on lisaks vajalike tugiteenuste del, näiteks läbi ideede, hea praktika ja oskuste pakkumisele ja arendamisele vaja panna rõhku ka jagamise ning sotsiaalse kapitali, nagu võrgusti- teavitusele. kud ja tutvused, sh Eesti tutvustamine. Eraldi rühmana võib käsitleda perekondadega tagasipöörduvaid lapsi ja noori, kes sageli ei ole Tegevuskava tegevussuundade elluviimine 2022. aastal Tegevuskava raames planeeriti üldiselt valdkonda koostöö Välisministeeriumi, Siseministeeriumi ja ja kujundati poliitikat, jätkus koostöö partneritega Kultuuriministeeriumi vahel ning „Üleilmse eestlu- ning käivitati mõningad uued algatused. „Sidusa se tegevuskava 2022–2025“ raames ülemaailmse Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks jätkus eestluse koostöökomisjoniga16. Tegevuskava tegevussuund 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal17 Jätkusid üleilmse eestluse valdkonna toetusprog- jatele korraldati õppeseminar „Meediaruum 2022“, rammid, näiteks omaalgatusprojektide ja kultuuri- millest sai osa 17 inimest. Eesti väliskogukondade seltside toetusprogramm ja diasporaa väljaannete väljaannete toimetustele mõeldud 2022. aasta toetusprogramm, mis kõik panustavad eesti keele, toetusprogrammist sai toetust kuus väljaannet. meele ja identiteedi hoidmisse ja edendamisse Oluline on esile tuua, et valmis seni valdkonna välismaal. Ühise inforuumi toetamiseks arendati mahukaim uuring „Eesti väliskogukonnad: partneritega süsteemselt veebiväravat Global identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal“. Estonian. Veebivärava kordumatute külastajate Jätkutegevusena valmistati ette uuring „Noored arv on kasvanud võrreldes 2022. aasta algusega eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted 37%. Eesti väliskogukondadele suunatud oma- Eestiga ja tagasipöördumine“. algatusprojektide taotlusvooru raames sai toetust 25 projekti üle maailma. Valdkonna teabevahenda- 16 Lisainfot leiab aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003?leiaKehtiv. 17 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 18 Tegevuskava tegevussuund 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine18 2022. aastal algas katseprogramm, kus Eesti sügisel – toimuvad virtuaalfoorumid eestlastele juurtega 21–35-aastased noored said taotleda üle maailma. Iga foorumiga kasvab vaatajate arv. stipendiumit erialase praktika läbimiseks Eestis. Oluline on ka see, et vaatajaid on foorumil igast Stipendiumiprogramm osutus väga populaarseks maailma nurgast: möödunud korral muu hulgas ja sai osalejatelt head tagasisidet. Erialase praktika Afganistanist, Jamaicalt, Taiwanist ja El Salvado- sooritas Eestis 16 noort. Populaarseks on osutu- rist. nud ka regulaarselt kaks korda aastas – kevadel ja Tegevuskava tegevussuund 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine19 Viimaste aastate jooksul on Eestisse kolinud või loomist, et soodustada tagasipöördumist. Tagasi- tagasi pöördunud palju eestlasi, kes varem elasid pöördumisinfot sai 640 inimest. Rahastuse sai välismaal. Integratsiooni Sihtasutus jätkas toimiva 40 tagasipöördumistoetuse taotlust ja toetust nõustamisteenuse pakkumist ja tugivõrgustiku 102 inimest. KOKKUVÕTE Üle 191 000 eestlase elab Statistikaameti värskete Peaaegu kõik välismaal andmete kohaselt väljaspool Eestit. See elavad inimesed tunnevad on 17% eestlaste koguarvust; nendest on Eestiga sidet ja hoiavad rahvastikuregistri andmetel (1.01.2023) kontakti (uuringule 123 613 Eesti kodanikku. vastanutest 98%). 2022. aastal käivitus pilootprogramm, kus Eesti juurtega noored (vanuses 25 projekti 21– eluaastat) said taotleda Üle maailma said toetust Eesti stipendiumit erialase praktika väliskogukondadele suunatud läbimiseks Eestis. Erialase praktika omaalgatuslike projektide sooritas Eestis 16 noort. taotlusvooru raames. Eesti väliskogukondade väljaannete toimetustele suunatud 2022. aasta Ligi 7000 toetusprogrammist said toetust 6 Eesti kodanikku pöördub igal väljaannet. aastal (tagasi) Eestisse elama. 18 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega A „Tagame elujõulise kultuuriruumi“. 19 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 19 Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Alustati rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogrammiga erialase praktika tegemiseks Eestis. 2. Arendati veebiväravat Global Estonian ja „Meediaruum 2022“ diasporaa väljaannetele ja teabe- vahendajatele. 3. Valmis uuring „Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal“. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2026 • Hoolimata viimaste aastate edusammudest on jätkuvalt vaja ehitada ja tugevdada ühist inforuumi, et hoida paremini sidet ja suhelda süsteemsemalt eestlastega välismaal. Ühise inforuumi ja kiire info- vahetuse vajalikkus on eriti hästi esile tulnud kriisiolukordades: koroonapandeemias ja Venemaa sõjalise agressiooni valguses Ukraina vastu. Ühise inforuumi mõju ei saa alahinnata ka igapäevases suhtluses ja infovahetuses. • Senisest veelgi suurem tähelepanu ja lisategevused on vaja suunata eri vanuses Eesti juurtega laste ja noorte kaasamiseks välismaal, sest noori tuleb üldiselt pidada oluliseks kokkupuutepunktiks, mille kaudu säilitada tulevikus eesti kogukondade elujõulisus terves maailmas. Olulisel kohal on haldusaladevaheline koostöö olemasolevates tegevustes ja ka uute tegevuste väljatöötamisel, et tuua Eesti juurtega noored Eesti (kõrg)koolidesse või välismaale õppima läinud Eesti tudengid pärast õpinguid just Eesti tööturule. Oluline on tekitada lisavõimalusi Eesti päritolu lastele ja noortele Eestis eesti keele laagrites osalemiseks. • Tähtis on teavitada eestlasi välismaal rohkem Eesti e-teenustest, sest seni on olnud teadlikkus mugava- test ja kiiretest Eesti e-lahendustest välismaal madal. Koos Eesti välisesindustega anname ID-kaardi väljastamisel soovijatele tasuta ID-kaardilugeja ning tutvustame mitmekesiseid lahendusi, mida saab ka välismaal elades mugavalt ja kiirelt kasutada. 2023. aastal oli see oluline ka Riigikogu valimiste tõttu, sest suurel hulgal välismaal elavatel eestlastel oli samuti võimalus valimistel osaleda, mis omakorda aitab kaasa nende seotusele Eesti ühiskonnaeluga. • Ukrainas toimuva sõja mõjudes on vaja hoida Eesti head rahvusvahelist mainet: Eesti on turvaline, uuenduslik ja edumeelne riik. Eestlased välismaal on Eesti riigi mitteametlikud saadikud, kes aitavad kaasa Eesti hea kuvandi tutvustamisele. • Valdkond vajab lähiaastatel lisaressursse, et arendada edasi mitmeid edukalt alanud tegevusi, näiteks Eesti juurtega noorte Eestisse erialasele praktikale toomise või Eestis õppimise stipendium, sest mõlemal juhul ületab huvi noorte seas märkimisväärselt riigi praeguseid toetusvõimalusi. Lähiaastatel vajab lisa- tähelepanu ka üleilmse eestluse potentsiaali rakendamine äridiplomaatias. 20  Foto: Siseministeerium Foto: Siseministeerium PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“ PROGRAMM „Tugev kodanikuühiskond“ Peavastutaja: Siseministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest Programmi eesmärk: tugev kodanikuühiskond programmi tegevusest. Programmi visioon: Eestis on aktiivsed, avatud, 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade 2. Usuvabaduse tagamine ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna 2022. aasta olulisimad edusammud eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi • Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kestlikkusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kaudu koordineeriti Ukraina kodanikualgatuse toetamise võimalused ja sõjapõgenikke aitavate toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning vabaühenduste ja riigiasutuste võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel koostööd. kaasa rääkida. • Eesti elanikud osalevad heategevuses „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad rohkem ja heategevuseks annetajaid on ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on tulnud juurde. hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on • Astuti mitmeid samme kogukonnakeskse uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne valitsemisviisi juurutamiseks, sh: riik“. Kümnes kohalikus omavalitsuses on Programmi kirjeldus: programmis keskendutakse paranenud tänu arenguprogrammis kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja aren- osalemisele oskused kogukondadega gu toetamisele, et aastaks 2030: koosloomeks ning valminud on mudel • osaleksid eri vanuses Eesti elanikud ühiskond- kohaliku omavalitsuse ja kogukondade likus elus ja kodanikuhariduses; koostööks. • oleksid kogukonnad võimekad ja hoolivad; Alustati uuendatud maakondliku kodaniku- • oleksid vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõt- ühiskonna nõustamise teenusega, mis ted oma eesmärkide saavutamisel võimekad keskendub kogukondade võimestamisele. ja jätkusuutlikud; Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, • oleks poliitikakujundamine läbipaistev ja kaa- arendati koostööd ning korraldati erinevaid sav; sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. • oleks usuvabadus kehtivas õiguskorras taga- tud. 21 Programmi mõõdikud20 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Vabatahtlikus tegevuses Vabatahtlikus tegevuses 49% - - ≥ 49% ≥ 49% osalemise määr osalemise uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti integratsiooni võimalust mõjutada 48% - - < 48% < 48% monitooring (EIM) ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus) Ameerika Ühendriikide Eesti vabaühenduste 2,1 2,1 - ≤ 2,1 ≤ 2,1 arengukoostöö agentuur elujõulisuse indeks (USAID) Meetme mõõdikud Osakaal MTÜ-dest, kellel on Uuring „Kodaniku- rohkem kui kolm - - - 33% 33% algatuse institutsio- rahastamisallikat naliseerumine“ Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja Maksu- ja Tolliamet, 48,9 54,7 - 43 49 kuulujatele tehtud annetuste INF 9 kogusumma, mln € Palgaliste töötajatega MTÜ-de 9300 / 9760 / 9799 / Majandusaasta aruanded, 9800 / 25% 9800 / 25% arv ja osakaal 22,5% 23,2% 22,7% sh korteriühistud Osakaal Eesti elanikest, kes väljendavad postmaterialist- - - - Täpsustub European Values Survey likke väärtusi Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 3 814 5 793 4 824 Investeeringud 178 411 33 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 3 000 2 754 2 070 2 000 1 000 0 Usuvabaduse tagamine Kodanikuühiskonna arengu toetamine 20 Programmiga kinnitatud mõõdikute 2022. aasta tulemused on tulemusaruande esitamisel puudu, kuna osa tulemusi kogutakse 2023. aastal ning osa tulemusi möödunud aasta kohta selguvad 2023. aasta jooksul. Seetõttu on programmi olukorra analüüsimiseks kasutatud teisi olemasolevaid mõõdikuid ja antud hinnang elluviidud tegevuste mõjususele. 22 Olukorra analüüs 1. jaanuari 2023. aasta andmetel on Eestis regist- oma valdkonnast nii positiivseid näiteid kui ka reeritud 24 126 MTÜ-d ja 827 sihtasutust. See on lahendamist vajavaid probleeme ja esitavad neid 789 MTÜ-d ja 8 sihtasutust enam kui 2021. aastal. võrgustikule, kus arutatakse võimalikke lahendusi. Olgugi et registreeritud vabaühenduste arv ei anna Tööd jätkasid 2021. aastal konkursiga valitud iseenesest sektorist tervikpilti, on siiski oluline kodanikuühiskonna valdkonna strateegilised part- jälgida registreerimise trendi. MTÜ-dest 91% nerid. Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud kasutab igapäevase töökeelena eesti keelt, 18% Arenduskeskused suurendavad elanike aktiivsust vene keelt ja 10% inglise keelt. Enamik MTÜ-sid ja teadlikkust ning toetavad vabaühenduste või- tegutseb kohalikul, st valla, küla, linna või linnaosa mekust, MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor aitab tasandil. Kõige levinumad tegevusvaldkonnad on kaasa hoolivate ja võimekate kogukondade aren- vaba aja sisustamine ja huvitegevus, sport ja gule ning MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik kehakultuur ning kultuur ja kunst. aitab parandada sotsiaalsete ettevõtete võime- 2022. aasta möödus Eesti vabaühendustele hea- kust. Partnerlus kestab 2024. aasta lõpuni. tegevuse ja Ukrainas toimuva sõja mõjudega 2023. aasta alguses tähistas 15. tegutsemisaasta kohanemise sildi all. Eesti kodanikuühiskond täitumist kodanikuühiskonnas väärtustatud ja reageeris sõjale kiiresti ja asus esimestest päeva- hinnatud vabaühenduste võimekuse toetaja Siht- dest alates Ukraina heaks annetusi koguma. Kui asutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), 2021. aastal kogusid Eesti vabaühendused kokku mis on selle ajaga toetanud 2130 projekti kokku 54,7 miljonit eurot annetusi, siis ainuüksi kahe 19 miljoni euroga. Siseministeeriumi valitsemisala nädala jooksul alates sõja algusest olid viis suure- kõrval on kodanikuühiskonnale jätkuvalt oluline mat vabaühendust kogunud rohkem kui kaheksa positiivne mõju Norra, Islandi ja Liechtensteini miljonit eurot ehk 15% sellele eelnenud aasta rahastatud aktiivsete kodanike fondil 21, millest annetustest. toetatakse aastatel 2019–2023 Eesti kodaniku- Kodanikuühiskond suudab reageerida ühiskondli- ühiskonda 3,3 miljoni euroga. kele probleemidele kiiresti ja kohandada oma 2022. aastal astuti mitmeid jõulisi samme tegevusi. Selle kinnituseks nägime, kuidas vaba- kogukonnakeskse valitsemisviisi22 juurutamiseks, sh: ühendused ja organisatsioonid abistasid ja abista- vad tänaseni Ukrainat ja Eestisse saabunud 1. Uuendati maakondlikku kodanikuühiskonna Ukraina sõjapõgenikke ning kuidas Eesti inimesed nõustamisteenust: alates 2023. aasta algu- avasid oma kodud sõjapõgenike majutamiseks ja sest pakutakse lisaks proaktiivseid tegevusi varustasid neid hädavajalike esmatarbekaupade- kogukondade võimestamiseks. ga. Riigi positiivse meetmena võib ära märkida 2. 2022. aastal jõudis lõpuni kohaliku oma- tulumaksuseaduse muudatused, millega muudeti valitsuse ja kogukondade koosloome arengu- Ukraina aitamiseks tehtud annetused juriidilistele programm. See on esmakordne süsteemne isikutele täielikult maksuvabaks. lähenemine kohaliku tasandi koostöö eden- Selleks, et koordineerida abipakkumisi ja riiklikke damiseks ja kogukonnakeskse lähenemisviisi abivajadusi, taaskäivitas Siseministeerium kodani- juurutamiseks. Arenguprogrammis omandas kuühiskonna kriisivõrgustiku töö, mis keskendus kümme kohaliku omavalitsuse ja kogukonda- Ukraina sõjapõgenikega seotud vabatahtlike ja de meeskonda põhjalikud teadmised koos- kodanikuühiskonna kaasamisega seotud teema- loomest. Õpitut saavad nad rakendada oma dele. Võrgustikku kuulujad annavad regulaarseid piirkonnas kogukondade koostöö aren- ülevaateid oma tegevusvaldkonnast, koondavad damiseks. Programmi raames valmis ka 21 Active Citizens Fund (ACF). 22 Kogukonnakeskne valitsemisviis koostöömeetod, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse eestvedamisel selgitatakse välja sõltumata valdkonnast inimeste heaolu häirivaid probleeme ja leitakse neile lahendus üheskoos elanikkonnaga piirkondliku kogukondlikkuse järgi. Kesksel kohal on piirkondlike kogukondade moodustamine (olemasolu), nende osalus ja kaasatus kogukondade esindajate kaudu erinevates vormides nii probleemide väljaselgitamisse, kirjeldamisse kui ka võimalike lahendusvariantide väljatöötamisse ja otsustusprotsessidesse ning seejärel ka elluviimisesse, et oma elu- ja toimekeskkonna heaolu kujundada. 23  kogukondadega koosloome mudel, mida on 3. Kogukondade võimestamiseks jätkas KÜSK igal kohalikul omavalitsusel võimalik lihtsa kogukonna eestvedaja stipendiumi konkursi- vaevaga oma piirkonnas rakendada. Mudeli ga, mille eesmärk on toetada motiveeritud levitamisega seotud tegevused jätkuvad 2023. ning kogukonna arendamiseks vajalike aastal. oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajaid. Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi tegevus 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine23 Oodatav tulemus 1.1. Teadlikud ja aktiivsed Heategevuseks annetamise edendamiseks koos- elanikud tas Siseministeerium analüüsi ja ettepanekud võimaluste kohta, mis motiveeriksid senisest Üks oluline suund on tegeleda eesti keelt mitte- enam nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid heategevu- kõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. seks annetama. Taaskord toimusid juba traditsioo- Selleks korraldati Varjupaiga-, Rände- ja Integrat- niks saanud üle-eestilised annetamistalgud, kus sioonifondi avalik taotlusvoor „Eestis elavate seekord osales 130 algatust ja heategevuseks kolmandate riikide kodanike kaasamine vaba- koguti ühe päeva jooksul üle 141 000 euro. tahtlikku tegevusse“, mille eesmärk on suurendada 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Eestis elavate kolmandate riikide kodanike osale- Kodanikupäeval tõstetakse esile tegusate ja ette- mist vabatahtlikus tegevuses tööandjate, kohalike võtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengus- omavalitsuste ja ülikoolide kaudu. Projekti raames se. 28. novembril 2022 toimus kodanikupäeva töötas Vabaühenduste Liit välja vahendusteenuse, pidulik tänuüritus, kus siseminister andis üle 14 mis viib vabatahtlike kaasamiseks omavahel kokku kodanikupäeva aumärki aktiivsetele ja hoolivatele vabaühendused ning tööandjad, ülikoolid ja kodanikele. Sedalaadi tunnustussündmuste kohalikud omavalitsused. Lisaks pakuti arendus- korraldamine aitab toetada Eesti arengut, tegevusi vabaühendustele, kes soovivad kaasata ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagada eesti keelest erineva emakeelega vabatahtlikke, ja siseturvalisust. Kodanikupäeva paiku toimusid ka uuendati Vabatahtlike Värava infoportaali aadres- maakondlikud tunnustussündmused, mida sil www.vabatahtlikud.ee, mis on kättesaadav korraldavad maakondlikud arenduskeskused. kolmes keeles. 2022. aasta septembriks valmis Vabatahtlike tunnustuskonkurss, mis toimub infoportaali uuendus koos uute funktsioonide ja traditsiooniliselt vabatahtlike päeva puhul det- võimalustega, näiteks kasutajate loomine, vanade sembris, korraldati ja kodanikuühiskonna aasta kuulutuste haldamine ja vabatahtlike andmebaasi tegijaid tunnustati sel korral 20. jaanuaril 2023. loomine. Vabaühendustes tegutsevate eestvedajate väsimi- Oodatav tulemus 1.2. Võimekad ja hoolivad se ja vähese järelkasvu probleemiga tegelemiseks kogukonnad korraldab Vabaühenduste Liit aktiivsete kodanike 2022. aastal jõudis lõpuni kohaliku omavalitsuse ja fondi toel vabaühenduste tulevikujuhtide arengu- kogukondade koosloome arenguprogramm, mis programmi, et valmistada ette tulevasi juhte, kes oli esmakordne süsteemne lähenemine kohaliku viiksid vabaühendused uuele tasemele. Arengu- tasandi koostöö edendamiseks ja kogukonna- programmi raames arendatakse osalejate juhti- keskse lähenemisviisi juurutamiseks. Arenguprog- misteadmisi, -oskusi ja -hoiakuid, töötades nende rammis omandas koosloomest põhjalikud tead- motivatsiooni, valmisoleku ja julgusega võtta mised kümme kohaliku omavalitsuse ja kogu- suuremat vastutust vabaühenduste juhtimisel. kondade meeskonda, kes rakendavad õpitut oma Arenguprogrammis osales kaks lendu ehk kokku piirkonnas kogukondade koostöö arendamiseks. 26 tulevast juhti. Programmi raames valmis ka kogukondadega 23 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 24 koosloome mudel, mida on igal kohalikul oma- 1. kohaliku omavalitsuse võrgustiku algatamine valitsusel võimalik võtta lihtsa vaevaga üle ja oma ja juhtimine ning kogukondade kaasamise piirkonnas rakendada. Mudeli levitamisega seotud mudeli arendamine; tegevused jätkuvad 2023. aastal. 2. võrgustikupõhise piirkondliku koosloome- Arenguprogrammile lisaks jätkas KÜSK kogu- formaadi ehk heaolu nõukogu algatamine ja konna eestvedaja stipendiumi konkursiga, mille arendamine. eesmärk on toetada motiveeritud ning kogukonna MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor töö tule- arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja või- musena on 2022. aasta lõpuks vähemalt kümnes metega eestvedajaid. Konkursile esitas taotluse kohalikus omavalitsuses kaardistatud kogukon- 125 inimest. Stipendium on kuni 5000 eurot ja see nad ja käivitatud süsteemsed koostööformaadid antakse välja kuni 20 inimesele. kogukondade kaasamiseks kohaliku elu küsimus- Võimekate ja hoolivate kogukondade arengule tesse. aitab kaasa maakondlik kodanikuühiskonna nõus- tamisteenus. 2022. aastal valmisid analüüs ja ette- Oodatav tulemus 1.3. Võimekad vabaühendu- panekud nõustamisteenuse täiendamiseks alates sed ja sotsiaalsed ettevõtted 2023. aastast. Edaspidi kasvab nõustamisteenuse Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ette- maht igas maakonnas, mis võimaldab konsultanti- võtete vallas on oluline roll KÜSKil. 2022. aastal del keskenduda süsteemse võrgustikupõhise kaa- toetati vabaühendusi sarnaselt varasematele aas- samise edendamisele ja kogukondade võimesta- tatele arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru ja misele. Nii tekib konsultantidel ja kohalikel oma- arenguhüppe taotlusvooru kaudu ning anti välja valitsusel ülevaade oma piirkonna kogukondadest, aasta vabaühenduse stipendium ja stipendiumid mis loob eeldused kogukondliku omaalgatuse soo- õpilastele ja juhendajatele koolinoorte konkursil dustamiseks ja kogukonnaliikmete suunamiseks „Koos suudame“. arenguks vajalike vahenditeni. NULA programm (inkubaator ja starditoetuste Koroonakriisi ajal tööd alustanud ja 2022. aastal konkurss) toimis jätkuvalt väga hästi. Heateo jätkanud kodanikuühiskonna kriisivõrgustik aitas Sihtasutus on NULA inkubaatori rakenduspartner samuti kogukondade rolli tugevdada. Kriisivõrgus- ja viib selle tegevusi ellu kuni 2023. aasta lõpuni. tik keskendus Ukraina sõjapõgenikega seotud NULA olulisusest ja nähtavusest ühiskonnas vabatahtlike ja kodanikuühiskonna kaasamisega annab märku 2021. aasta lõpus NULA inkubaatori seotud teemadele. Võrgustikku kuulujad annavad toetamiseks koostöölepingu sõlminud Luminor regulaarseid ülevaateid oma tegevusvaldkonnast, Bank AS, kes pikendas koostöölepingut aastaks koondavad oma valdkonnast nii positiivseid näiteid 2023. Luminor Bank AS pakub inkubaatoris kasuta- kui ka lahendamist vajavaid probleeme ja esitavad miseks mentoreid ja kuni 15 000 eurot NULA need kriisivõrgustikule, kus arutatakse võimalikke kommunikatsioonitegevusteks. lahendusi. Kriisivõrgustik kohtub kaks korda kuus vähemalt 2023. aasta juunini. Lisaks osaleb KÜSK koos Eesti partneritega rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on 2022. aastal korraldati neljandat korda koolinoorte 2023. aastal rajada sotsiaalse innovatsiooni konkurss „Koos suudame“, mida viiakse ellu koos- kompetentsikeskus Eestis. KÜSKi sihtrühm ehk töös MTÜ-ga Proovikivi. Konkursi eesmärk on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted, aga ka innustada noori tegema koostööd eakaaslastega, era- ja avalik sektor laiemalt aitavad sotsiaalset et panna end üheskoos proovile ning mõelda oma innovatsiooni puudutavat teavet laialdaselt levita- kogukonna – näiteks kooli või kodukoha – või kogu da ja saavad seda kasutada oma ettevõtmistes. ühiskonna probleemidele ja sellele, kuidas ühes- 2022. aastal hakati koostama sotsiaalse innovat- koos kogukonnaliikmetega neid probleeme koda- siooni visioonidokumenti ja 2023. aasta alguses nikualgatusega lahendada. Konkursi tulemused toimuvad avalikud arutelud, kuhu kaasatakse selguvad mais 2023. sidusrühmi mitmelt poolt Eestist. Siseministeeriumi strateegiline partner MTÜ Jätkus hea koostöö maakondlike arenduskeskuste Sotsiaalse Innovatsiooni Labor keskendus 2022. võrgustikuga ja vabaühenduste konsultantidega, aastal kahele peamisele tegevusele ja tegi et suurendada vabaühenduste mõju Eesti eri piir- sealjuures aasta jooksul koostööd umbes 30 koha- kondades. 2022. aasta jooksul nõustasid konsul- liku omavalitsusega järgmises: 25 tandid kokku 1654 korral, millele lisandus ligi 3. koostati tegevusvõimekuse indeksi ja ala- 24 065 külastust mtyabi.ee veebikeskkonnas. See indeksite valem. on 1300 külastaja võrra enam kui 2021. aastal. Uuringust selgus, et võrreldes kõigi Eesti vaba- Maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ühendustega on KÜSKi taotlusvoorudes osalevate klientide seas viidi läbi küsitlus, mis näitas väga ühingute liikmeskonnad keskmiselt suuremad, suurt rahulolu: 97% vastanutest tõid välja, et nad nende seas on enam palgatöötajatega ühinguid ja said e-kirja või kohtumise teel nõustamisel oma ka vabatahtlike kaasamine on nende seas levinum. küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. KÜSK tegi koostööd Kultuuriministeeriumiga, et Siseministeeriumi strateegiline partner Vabaühen- aidata kaasa Euroopa Sotsiaalfondi perioodi duste Liit aitab vabaühenduste võimekust tõsta 2014–2020 prioriteetsele suunale „Sotsiaalse eelkõige oma liikmete ja võrgustike kaudu. Näiteks kaasatuse suurendamine“24. Selleks aitasid vaba- veab Vabaühenduste Liit eest annetuste kogujate ühenduste konsultandid kaasa uussisserändajate võrgustikku, et toetada vabaühenduste võimekust lõimumisele. Samuti toimusid koolitused uussisse- koguda annetusi. Annetuste abil saavad vabaühen- rändajatega tegelemiseks ning inglise ja vene keele dused suurendada ja mitmekesistada oma tulu- koolitused, koostati infomaterjale kolmes keeles baasi. Ühtlasi on võimekad annetuste kogujad ning täiendati MTYabi.ee venekeelset lehte. head elanike kaasajad. Huvikaitsevõrgustik koon- dab erinevaid huvikaitseorganisatsioone, kes jaga- KÜSKi rahvusvahelise koostöö toetamise konkurs- vad võrgustikus kogemusi ja leiavad ühistele sidel oli 2022. aastal oluliselt rohkem taotlejaid kui probleemidele lahendusi. 2022. aastal jätkati kahe varem. Konkursid võimaldavad Eesti vabaühen- juhtide võrgustikuga. Nende eesmärk on kompe- dustel teha rahvusvahelist koostööd, sh osaleda tentsimudeli26 põhjal toetada juhtide võimekust rahvusvahelistes koostööprojektides ja valdkonna- ning parandada juhtimiskvaliteeti ja organisatsioo- le olulistel sündmustel välismaal ning korraldada nide jätkusuutlikkust. Avatud valitsemise partner- rahvusvaheliste katusorganisatsioonide sündmusi luse võrgustik koondab ühendusi, kes aitavad Eestis. Kõik need tegevused aitavad kaasa vaba- kaasa avatud valitsemise partnerluse tegevuskava ühenduste võimekuse kasvule. Sarnast toetust ei koostamisele ja laiemalt ühiskonna avatumale ole vabaühendustel võimalik taotleda teistest prog- valitsemisele. Vabatahtlike kaasamise võrgustik rammidest. 2023. aasta alguses avanevad mitmed keskendub organisatsioonide suutlikkusele vaba- Euroopa Liidu programmid, mille taotlusvoorudes tahtlikke kaasata. Kõiki võrgustikke disainitakse ja osalemiseks vajavad vabaühendused rahalist tuge planeeritakse koos osalejatega. Teemade valik, ja seepärast on oluline, et KÜSK jätkaks rahvus- toimumise sagedus ja metoodika otsustatakse vahelise koostöö toetamist. kõikides võrgustikes koosloomes. Koostöös Tallinna Ülikooli uurimisrühmaga kaar- Siseministeeriumi strateegilise partneri MTÜ Sot- distas KÜSK 2022. aastal vabaühenduste tegevus- siaalsete Ettevõtete Võrgustiku eesmärk on oma võimekust ja analüüsis KÜSKi toetuste mõju25, tegevusega parandada sotsiaalsete ettevõtete täpsemini: tegutsemiskeskkonda, et nad saaksid kiiremini 1. võrreldi eri valdkondade tegevusvõimekuse areneda ning avaldada suuremat mõju ühiskon- näitajaid, mille puhul eristatakse ühinguid, kes nale ja keskkonnale. 2022. aastal koostati sotsiaal- on varem saanud KÜSKist toetust tegevus- se ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkulepe, võimekuse tõstmiseks mõeldud taotlusvooru- mille allkirjastasid 23 organisatsiooni nii era-, avali- dest, ja ühinguid, kes ei ole; kust kui ka kolmandast sektorist. Samuti viis MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koostöös Euroo- 2. analüüsiti tegevusvõimekuse komponentide pa sotsiaalse ettevõtluse võrgustikuga EUCLID vahelisi seoseid; juba kaks aastat järjest läbi uuringu. See andis hea 24 Täpsemini tehti koostööd meetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 25 Uuringuraporti leiab veebilehelt https://kysk.ee/wp-content/uploads/2023/01/2022-KUSK-uuringu-raport.pdf. 26 Kompetentsimudeli leiab veebilehelt https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2020/02/vabau%CC%88henduse-juhi- kompetentsimudel.pdf. 26 ülevaate sektoris tegutsevate sotsiaalsete ette- hea ja paranes 2021. aastal.27 Sellele aitas kaasa võtete käekäigust ja arenguvajadustest – neid tule- valitsuses heaks kiidetud lobistidega kohtumise musi saame kasutada valdkonna arendamiseks. hea tava, mis suurendab läbipaistvust otsuste tegemisel. 2022. aastal oli plaanis uuendada vaba- Samuti korraldas MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete ühenduste rahastamise juhendit, kuid see lükkus Võrgustik koostöös 15 partneriga eri sektoritest ressursipuuduse tõttu 2023. aastasse. 7. oktoobril 2022 Põhjala tehases Baltikumi esime- se ja suurima mõju ja jätkusuutlikkuse festivali Võimalusi poliitikakujundamises osaleda on Eestis „Impact Day“, kus osales kokku ca 1500 inimest. mitmeid. Hea näide on rahvaalgatus.ee, mille Sündmus oli mitmes mõttes silmapaistev: osales kaudu on võimalik esitada vähemalt 1000 digi- 15 kaaskorraldajat avalikust, era- ja mittetulundus- allkirjaga rahvaalgatusi Riigikogule. 2023. aasta sektorist ja 50 partnerit ning osalejate keskmine jaanuari andmetel on rahvaalgatus.ee portaalis rahulolu kümnepalliskaalal oli 8,06. Samuti väärib olnud 327 algatust, millest 156 on esitatud Riigi- märkimist, et erinevate meediavahenditega jõuti kogule. Sügisel 2022 käivitas Riigikogu avatud ligikaudu 440 000 inimeseni, st umbes 33%-ni valitsemise ekspertrühma, mille eesmärk on luua Eesti elanikkonnast. avatud valitsemise teekaart. Teekaart sisaldab vajalikke samme koosloomelise poliitika- Oodatav tulemus 1.4. Läbipaistev ja kaasav kujundamise poole liikumiseks avalikus sektoris poliitikakujundamine igal tasandil ja selles hinnatakse nende sammude võimalikku mõju. Ekspertrühma tulemusi tutvus- Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on tatakse 2023. aasta kevadel. võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas Programmi tegevus 2. Usuvabaduse tagamine28 Usuvabaduse tagamisel võetakse arvesse ja ra- soodustab ja parandab ühiskonnagruppide kendatakse teadmispõhist poliitikat, arvestatakse vahelist usaldust ja üksteisemõistmist ning ühiskonnas toimuvate muutustega ning kohanda- üldinimlike väärtushinnangute avaldumisvormide takse senist head praktikat uuenevale olukorrale. aktsepteerimist. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi Riigi tugi on võimaldanud parandada usuliste puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, ühenduste laste- ja noortetöö kvaliteeti, tõhustada usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasuta- sotsiaalvaldkonna teenuseid, tegelda perenõusta- mise üle järelevalve tegemist, usueluküsimuste misega ning vähendada perevägivalla ilminguid. analüüsimist ning muude usuliste ühendustega Nende eesmärkide saavutamiseks korraldati koos- seotud tegevuste korraldamist. 2022. aastal suu- töös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse nati nendesse tegevustesse üle 700 000 euro. Riigi Instituudiga hingehoidjakoolitus laste ja noortega tugi, mille Siseministeerium eraldab valdavalt tege- tegelejatele ning perenõustajatele. Koostöös Eesti vustoetustena nii otse kui ka Eesti Kirikute Nõu- Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste kogu (EKN) kaudu, võimaldab teostada Vabariigi Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminariga korral- Valitsuse ja EKNi vahel 2002. aastal sõlmitud ühis- dati koguduste meeskondadele koolitused kriisi- huvide protokolli ning Siseministeeriumi ja EKNi järgsel ajal inimeste psühholoogiliste probleemide 2020. aasta koostöökokkuleppe eesmärke. ennetamise ja lahendamise kohta. Koolituste tule- Usulistele ühendustele antavate toetuste abil on musena suurenes koostöö kaplanite, hingehoid- paranenud toetusesaajate oikumeeniline moraali-, jate, koguduste töötegijate ja sotsiaalvaldkonna eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia- ja sotsiaalse spetsialistide vahel. rehabilitatsiooni tegevus väljaspool kirikule või Riskide maandamiseks korraldati usulistele ühen- kogudusele iseloomulikke usulisi talitusi ja teenis- dustele koolitusi ja teabepäevi. Pühakodade res- tusi. Riigi ja toetusesaajate koostöö arendamine taureerimise ja remondi teemal korraldati kooli- 27 Lisainfot leiab veebilehelt https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2022/12/Estonia.pdf. 28 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 27  tuspäev kirikuhoonetes levinud ehitustehniliste pühapaikade kaitse alla võtmisele. Ajalooliste probleemide ja nende lahendamise võimaluste, looduslike pühapaikade kaitsel on lisaks kultuuri- kunstivara hoolduse ja hoiustamise ning kiriku- loolisele tähendusele ka oluline usuvabaduse taga- aedade hoolduse ja haljastuse kohta. Samuti mise mõõde, kuna maausulistele on need objektid korraldati praktiline õppepäev „Kriisiolukorrad sakraalse tähendusega. koguduses“, mille viisid läbi eri valdkondade spet- Ühiskonna religiooniteadlikkuse suurendamine on sialistid: psühholoogid, ajakirjanikud, politseinikud, vahetus seoses nii teadmispõhiste otsuste vastu- päästeametnikud ja vaimulikud. Sarnaselt vara- võtmise kui ka erinevatesse religioonidesse eel- sematele aastatele korraldati koolitus usuliste arvamusvabama suhtumise kasvuga. Selleks pa- ühenduste vaimulikele abielu sõlmimise õiguse kuti nõustamist, koolitusi jmt, et suurendada saamiseks. riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse spetsialisti- Usulisi ühendusi nõustati nende enesekorralduses, de teadlikkust Eestis tegutsevatest usulistest muu hulgas põhikirjade või põhikirjamuudatuste ühendustest. Eesmärgi saavutamiseks valmis ettevalmistamises registrisse kandmiseks. Samuti 2022. aastal veebiloengute sari Eesti usuelust30, valmis teatmik „Kirik keset küla“29, mille eesmärk mida saab vaadata Siseministeeriumi kodulehe on aidata kujundada usuorganisatsioonide koos- kaudu. Oluline on saavutada turvalisem ühiskond, tööd eri tasanditel, sh avaliku sektoriga. kus nii kogukondlik elu kui ka keskkond oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks negatiivsete Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike püha- nähtuste teket juba varakult ja võimaldaks usu- paikade ekspertnõukogu töös osalemise kaudu vabadust nii individuaalsel kui ka kollektiivsel aidati kaasa looduslike pühapaikade kui oluliste tasandil kehtiva õiguskonna raames. mäluobjektide säilimisele ja mittekaitsealuste KOKKUVÕTE 24 126 1654 mittetulundusühingut korral nõustasid maakondlike arendus- keskuste konsultandid vabaühendusi. 827 Uuendati maakondlikku kodaniku- sihtasutust ühiskonna nõustamisteenust. Kodanikuühiskonna kriisi- u 12% Ukraina abistamiseks tehtud annetused võrgustik aitas Ukraina sõja- kasvasid põgenikega seonduvate vaba- muudeti juriidilistele tahtlike ja kodanikuühiskonna annetused vaba- isikutele täielikult kaasamisega seotud ühendustele. maksuvabaks. teemadega. 39% Kümnes kohalikus oma- 10 kohalikus oma- valitsuses on paranenud valitsuses algatati oskused kogukondadega sotsiaalse innovatsiooni koosloomeks tänu arengu- võrgustik ja võrgustiku- elanikest on rahul programmis osalemisele, põhine piirkondliku elanike kaasamisega valmis sai mudel KOV-i ja koosloome formaat. kohaliku oma-valitsuse kogukondade koostööks. arengu kavandamisse. 29 Teatmiku leiab veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/teatmik-kirik-keset-kula. 30 Loengusarja leiab veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/koolitus. 28 Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kaudu koordineeriti Ukraina sõjapõgenikke aitavate vabaühenduste ja riigiasutuste koostööd. 2. Eesti elanikud osalevad heategevuses rohkem ja heategevuseks annetajaid on tulnud juurde. 3. Kümnes kohalikus omavalitsuses on tänu arenguprogrammis osalemisele paranenud oskused kogu- kondadega koosloomeks ning valminud on mudel kohaliku omavalitsuse ja kogukondade koostööks. 4. Alustati uuendatud maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega, mis keskendub kogukondade võimestamisele. 5. Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2026 • Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljeleva valitsemisviisi juurutamine. Plaanis on soodustada kohalike omavalitsuste koostööd kohalike elanike ja piirkondlike kogukondadega ning aidata suurendada elanike rahulolu kohaliku omavalitsuse valitsemisega. Kasutusele võetakse kogu- konnakeskne lähenemisviis ja jätkatakse 2023. aastast ümber kujundatud maakondliku kodanikuühis- konna nõustamisteenuse osutamist. Selle tulemusena saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge. • Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku rajamine ja arendamine. Võrgustiku eesmärk on, et keskvõimu tasandilt rohujuure tasandile ja vastupidi jõuaks adekvaatne ja kontrollitud info otsuste tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii koroona- kui ka Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ning on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist. • Kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste fondi käivitamine. Kaks aastat kestnud koroonaviirusest tingitud muutused ja Ukrainas toimuva sõja mõjud on välja toonud kodanikuühiskonna tegutsemisvormide innovaatilisuse ja võimekuse, samuti selge vajaduse luua pidevalt toimiv kodaniku- ühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste toetamise fond ehk innovatsioonifond. 2023. aastal on innovatsioonifondi eesmärk mõelda kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel üheskoos elanike, kohaliku omavalitsuse ja kohalike pooltega innovatiivsel meetodil läbi nende kogukondade elanikkonna- kaitse vajadused ja võimalused. Innovatsioonifondi abil planeeritakse lahendusi ja viiakse need ellu kohaliku omavalitsuse tasandil, arvestades kohalikke olusid. • Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Kavas on suurendada sotsiaalse ettevõtluse tuntust ning selgitada selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid ja kasvatada töökohtade arvu ning selle kaudu suurendada riigieelarve maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega saada ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge. • Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine, et kaasata annetamisel paremini eraraha. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on viidud läbi maksupoliitika muutmise analüüs ning koostatud ettepanekud. Oluline on jätkata tööga ettepanekute jõustamiseks. • Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumine. 29  Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“ PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“31 31 Peavastutaja: Siseministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest. Programmi eesmärk: inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti 1. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. tagamine Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on 2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti tagamine elanike lihtsal asjaajamisel. 2022. aasta olulisimad edusammud: „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi • Korraldati kiirkorras väga suurele arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning arvule Ukraina sõjapõgenikele „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja isikukoodi andmine ning nende inimesekeskne riik“. elukoha registreerimine ja Programmi kirjeldus: programmis kavandatakse perekonnaseisuandmete kandmine tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sh erine- rahvastikuregistrisse. vaid tegevusi, mis tagavad, et rahvastikuandmed • Allkirjastati Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi on kvaliteetsed ning toetavad riigi, kohalike oma- rahvastiku registreerimise kokkulepe. valitsuste ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning • Riigikogus võeti vastu seadusemuudatused, rahvastikuregistri teabe taaskasutamist. Samuti millega võimaldatakse luua automaatseid ja suurendatakse rahvastikuregistri töökindlust ja elektroonilisi teenuseid. teenuste kasutusmugavust. • Lisandusid kaks uut rahvastikuregistri e-teenust: abiellumisavalduse esitamine ja rahvastikuregistri andmetest väljavõtte tellimine. 31 Riigi eelarvestrateegia 2021–2024 järgi oleks pidanud programmi nimetus olema „Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastiku- toimingud“, kuid kuna rahvastikuministri ametikoht kaotati, muudeti programmi sisu, ulatust ja pealkirja. 30 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele 75% 75% 78% > 75% > 75% Statistikaamet vastavate andmete osakaal Rahvastikuregistrisse tehtud Siseministeerium, päringute arv (miljonites) 125 168 177 > 125 ≥ 172 rahvastikuregister Rahvastikuregistri Siseministeerium, e-teenuste arv 15 15 16 > 11 > 15 rahvastikuregister Rahvastikuregistri e-teenuste Recommy, rahulolu soovitusindeks (SI) 70 74 75 > 69 > 69 rahvastikuregister Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 495 7 593 5 473 Investeeringud 2 212 2 523 1 055 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 4 000 3 020 3 000 2 453 2 000 1 000 0 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine Olukorra analüüs Võrreldes 2021. aastaga tehti 2022. aastal rahvas- Lisaks toimus pidev ja mahukas töö selle nimel, et tikuregistrisse 9 miljonit päringut rohkem (kokku väga suure arvu Eestisse saabunud Ukraina sõja- 177 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud pärin- põgenike elukoha andmed saaksid kantud rahvas- gute arvu pidev kasv näitab, et rahvastikuregistri tikuregistrisse, et tagada neile elukoha andmete andmete kasutamise vajadus kasvab samuti. alusel kohaliku omavalitsuse ja riigiteenused. Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja muude Aasta lõpuks registreeriti ligikaudu 30 000 sõja- tugitegevuste suhtes, mis on vajalikud näiteks põgeniku elukoht rahvastikuregistrisse. Samuti andmetele juurdepääsu otsuste tegemiseks ja kanti pidevalt rahvastikuregistrisse sõjapõgenike andmete väljastamiseks. perekonnaseisuandmeid, et teha need rahvastiku- registri kaudu kättesaadavaks teistele asutustele Alates Ukrainas toimuva sõja algusest tekkis vaja- ning võimaldada seeläbi riigil ja kohalikel oma- dus anda suurele hulgale Ukraina sõjapõgenikele valitsustel osutada teenuseid, küsimata inimestelt kiiresti isikukood, et neile saaks osutada sotsiaal- iga kord lisadokumente. teenuseid ja kanda nende andmed sotsiaalteenus- te andmekogudesse. Olukorra lahendamiseks anti 2022. aastal lisandusid kaks uut rahvastikuregistri kiirkorras Sotsiaalkindlustusametile õigus anda e-teenust: abiellumisavalduse esitamine ja rahvas- isikukoode ja kaasati taotluste vastuvõtmiseks tikuregistri andmetest väljavõtte tellimine. Lisaks kõik kohalikud omavalitsused, kuhu põgenikud olid täiendati rahvastikuregistris teenust „Minu and- saabunud. 2022. aastal anti isiku taotluse alusel med“, kuhu lisati võimalus teha päring sugulus- 17 303 isikukoodi, samas aasta varem vaid 3345. suhete kohta ja vaadata eestkostetavate andmeid. 31 2022. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste tagasisideküsitluste põhjal teenuste tekste, et kasutajatele 86 677 tagasisideküsimustikku, mille- aidata kasutajatel teenuseid paremini kasutada ja le vastas 11 778 inimest ehk 13,5% küsimustiku teha need selgemaks. saanutest. Olemasolevates teenustes parendati Programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi tegevus 1.1. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine32 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi üks prob- üle ka rahvastikuregistri seadus ja nimeseadus. leeme on kohtulahenditega rahvastikuregistrisse Eesmärk on võimaluse korral koondada erinevaid kantavate andmete kvaliteet, viivitused ja mitte- menetlusi puudutavad sätted ühte seadusesse, et täielikkus. Probleemi üks põhjus on, et kohalikud tekiks üldine rahvastiku toimingute valdkonna me- omavalitsused sisestavad kohtulahendeid käsitsi, netlusseadus. Lisaks tuleb üle vaadata menetluste sest kohtute infosüsteem ei saada andmeid. sisu, neid lihtsustada ning muuta need kvaliteetse- 2021. aastal hakkas Justiitsministeerium analüü- maks ja paberivabamaks. sima kohtulahendite andmete automaatset edas- Valmis rahvastikuregistri esimese sündmusteenu- tamist rahvastikuregistrisse, kuid automaatedas- se – abielu sõlmimine – esimene etapp, mille jaoks tust takistab Justiitsministeeriumi piiratud aren- koostati perekonnaseisutoimingute seaduse dusressurss ja prioriteedid. muutmise eelnõu, lepiti partneritega kokku, kuidas Koostati analüüs ja arendati rahvastikuregistrit, et sündmusteenused luuakse, ja kirjeldati peamisi kanda perelepituse andmed (näiteks vanemate tehnilisi vajadusi. Abielu sõlmimise sündmustee- kokkulepe) hooldusõiguse muutmiseks rahvasti- nus võimaldab esitada elektroonilise abiellumis- kuregistrisse ja tagada andmevahetuseks tehnili- avalduse ja sõlmida seejärel abielu perekonna- sed lahendused nii, et 2023. aasta keskel saaks seisuasutuses. Järgmises etapis lisandub abielu alustada perelepituse andmevahetust Sotsiaal- sõlmimise sündmusteenusele võimalus tellida kindlustusametiga. isikut tõendav dokument ja broneerida abielu sõlmimise aeg avalduse esitamisel. Abiellumis- 2022. aastal muudeti mitut seadust. Märtsis jõus- avalduse esitamiseks valmis 2022. aastal tus rahvastikuregistri seaduse muutmise ja selle- e-teenus, mis sai kohe kasutajate hulgas ga seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. populaarseks – seda kasutatakse juba üle poolte Muudatustega lihtsustati menetluste läbiviimist, et abiellumisavalduste esitamiseks. võimaldada toiminguid automatiseerida. Lisaks aitavad muudatused tagada kvaliteetsemad and- Alustati rahvastikuregistri menetlustarkvara ana- med rahvastikuregistris. Muudatustega täpsustati lüüsi projektiga. Eesmärk on luua uus peamiselt ka nõudeid lisa-aadressile. Samuti jõustus abielu kohalike omavalitsuste kasutatav tarkvara, mille sõlmimise ja abielulahutuse sündmusteenusega abil registreerida inimeste elusündmusi, luua isiku- seotud eelnõu ehk perekonnaseisutoimingute sea- koode jne. Analüüs annab infot, mille abil kaas- duse muutmise seadus, millega laiendati abiellu- ajastatakse ametnike kasutajaliides ja tarkvara, mis- ja lahutusavalduse esitamise viise. Senise uuendatakse tehnoloogiline baas ning vaadatakse asutuses kohapealse ja paberasjaajamiskeskse üle ja võimalusel optimeeritakse tööprotsessid, abielumenetluse kõrvale loodi e-riigile omane arvestades sealjuures menetluste automatisee- e-asjaajamine. Peamine muudatus on võimalus rimise vajadusega ja teenuste inimestele e-kesk- esitada turvalises rahvastikuregister.ee portaalis konnas kättesaadavaks tegemisega. elektrooniline abiellumis- ja lahutusavaldus. Kooskõlastusringi läbis uue perekonnaseisutoi- mingute seaduse väljatöötamise kavatsus. Selle seaduse väljatöötamise käigus on plaanis vaadata 32 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ja B „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 32 Ühtse digivärava määruse33 järgi on Eestil kohus- rimine rahvastikuregistris. Samuti alustati jätku- tus muuta mitu inimestele ja ettevõtetele siiani tegevustega. Selleks viidi läbi rakendusuuring riiklikult osutatud teenust üleeuroopaliseks. Rah- „Algoritmi väljatöötamine elukoha andmete mää- vastikuregistri teenustest muutuvad Euroopa Liidu ramiseks ja selle rakendatavus praktikas“. Edasi- inimestele kättesaadavaks elukoha registreerimi- sed tegevused selguvad 2023. aastal. Lisaks oli ne ning elukoha- ja sünnitõendi väljastamine. Siseministeerium partner Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeeriumi läbiviidavas projektis, mille Selleks, et osutada Eesti e-teenuseid välismaalas- käigus kaardistati elukoha registreerimise toimin- tele paremini, alustas Siseministeerium koostöös gu muutmise vajadusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga analüüsi isikukoodi väljastamise võimaluste laien- 2022. aastal viidi läbi rahvastikuregistrisse kantud damise ja automatiseerimise kohta, lähtudes kontaktandmete ja lisa-aadresside analüüs, milles eIDAS-e e-identimise ja e-tehingute määruse kirjeldati, kuidas kantakse kontaktandmed rahvas- tehnilisest lahendusest. Analüüs viiakse läbi tikuregistrisse, vaadeldi andmeandjate kaupa and- 2023. aasta jooksul ning selle käigus selgitatakse mete hulka ja andmekvaliteediprobleeme ning välja erinevad lahendused ja koostatakse projekti vastuolusid õigusaktide ja tarkvara vahel. Analüü- elluviimise plaan. sis toodi välja probleemide võimalikud lahendused ja tööde esmaloetelu, sh teemad, mis vajavad 21. septembril 2022 allkirjastasid Eesti siseminis- edasist analüüsi ja õigusaktide muutmist. ter Lauri Läänemets ja Soome regionaal- ja riigihal- dusminister Sirpa Paatero Eesti Vabariigi valitsuse Juba 2022. aasta algusest tehti ettevalmistusi, sh ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku arendati rahvastikuregistri tarkvara valijate arves- registreerimise kokkuleppe. Kokkuleppe eesmärk tuse tagamiseks 2023. aasta Riigikogu valimistel, on laiendada isikute ringi, kelle kohta Eesti ja et elektroonilisse valijate nimekirja oleks kantud Soome vahetavad elukoha andmeid, ning hakata kõik nii Eestis kui ka välisriigis elavad hääle- vastastikku edastama oma kodanike perekonna- õiguslikud kodanikud ja nimekirjas oleksid tehtud sündmuste andmeid. Alustati ka läbirääkimisi, et pidevad muudatused. Vaja oli tagada pidev töötada välja tehniline lahendus, mida tulevikus andmevahetus rahvastikuregistri ja valimiste info- Soomega andmete vahetamiseks kasutada. süsteemi vahel. Valijate informeerimiseks saadeti valimiste teabeleht nii välisriikides kui ka Eestis Rahvastikuregistri elukoha andmete kvaliteedi elavatele valijatele – enamik e-posti teel, kuid ka parandamiseks analüüsiti edasi 2021. aastal lõpu- paberil valijatele, kellel ei ole e-posti aadressi. le viidud RITA mobiilse elu projekti „Mobiilne elu- Siseministeerium, Siseministeeriumi infotehnoloo- viis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed gia- ja arenduskeskus, Riigi Valimisteenistus, Riigi riiklikes registrites“34 ettepanekuid, näiteks kahe Infosüsteemi Amet ja Välisministeerium tegid tihe- õigusliku elukoha tähendusega aadressi registree- dat koostööd valimiste edukaks korraldamiseks. Programmi tegevus 1.2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine35 2022. aasta esimeses pooles toimusid kohtumi- võimaldada andmeandjatele ja -saajatele just neile sed oluliste rahvastikuregistri andmeandjate ja vajalikke andmeid ja teenuseid. Samuti on siht -saajatega, et koguda ettepanekuid ja arvamusi arendada paremaid e-teenuseid. praeguste probleemide ning rahvastikuregistri 2022. aastal alustati rahvastikuregistri andmelao andmekoosseisu muutmise vajaduste kohta. arendamise projektiga, mille eesmärk on teha Esitatud ettepanekud on aluseks edasistele 2023. aasta lõpuks valmis ja kohalikele omavalit- analüüsidele ja tegevustele, mille eesmärk on sustele andmelaos kättesaadavaks juhtimislaud ja tõhustada andmevahetust ja -kasutust ning aruanded, mida praegu kõige rohkem kasutatakse: 33 Ühtse digivärava määruse (SDG ehk Single Digital Gateway) leiab veebilehelt https://eur-lex.europa.eu/legal content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX%3A32018R1724&from=EN. 34 Lisainfot projekti kohta leiab veebilehelt https://sisu.ut.ee/mobiilneelu/avaleht. 35 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ja B „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 33 20 aruannet, sh rahvaarv kohalikus omavalitsuses 2022. aastal jätkusid ettevalmistused rahvastiku- ning inimeste liikumine kohalikust omavalitsusest registri tehniliseks uuendamiseks. Uuendamise välja ja sisse. Projekt aitab vähendada aruannete eesmärk on kaasajastada andmebaasi tehnoloo- koostamisel käsitööd, muudab aruanded ametni- giat digiriigi tehniliste nõuete kohaselt. Tegevused kele pidevalt kättesaadavaks ja vähendab oluliselt algavad 2023. aastal. rahvastikuregistri koormust. Andmelao ja -analüü- tika lahendus luuakse Tableau tarkvaras. Projekti rahastatakse struktuurifondidest. KOKKUVÕTE 177 miljonit u 400% Rahulolu rahvastiku- päringut rahvastiku- anti rohkem isikukoode registri e-teenustega registrisse aasta jooksul. võrreldes 2021. aastaga. on kõrge (75). Lisandusid 2 uut 16 rahvastikuregistri e-teenust: abielu sõlmimise avalduse Rohkem kui 59% rahvastikuregistri juhtudest esitatakse esitamine, rahvastikuregistri abiellumisavaldus e-teenust. andmetest väljavõtte elektrooniliselt. tellimine. on rahvastikuregistris olevate elukohaandmete 78% tegelikkusele vastavate andmete osakaal (aasta jooksul % võrra paranenud). Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Loodi protsessid, et anda suurel hulgal ja kiiresti isikukoode. Leiti võimalus tavapärasest rohkem kui 10 000 isikukoodi andmiseks. Rahvastikuregister täienes kümnete tuhandete sõjapõgenike elukoha ja perekonnasündmuste andmetega. 2. 21. septembril 2022 allkirjastasid Eesti siseminister Lauri Läänemets ja Soome regionaal- ja riigihaldus- minister Sirpa Paatero Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe. Kokkuleppe eesmärk on laiendada isikute ringi, kelle kohta vahetavad Eesti ja Soome elukoha andmeid, ning hakata vastastikku edastama oma kodanike perekonnasündmuste andmeid. Koostööprojekti pikem ja sisuline eesmärk on, et inimesed saaksid ligipääsu elukohapõhistele teenustele ja toetustele, ilma et nad peaksid orienteeruma otstarbetus bürokraatiarägastikus. Paljud toetused ja elutähtsad teenused on seotud inimese alalise elukohaga ning selleks, et tagada teises riigis elavale inimesele toetuste ja teenuste kättesaadavus, ei saa tal tulevikus olla enam korraga elukohta nii Soomes kui ka Eestis. 3. Riigikogus võeti vastu seadusemuudatused, millega võimaldatakse luua automaatteenuseid (näiteks elukoha ja sünni registreerimine) ja e-teenuseid (abiellumis- ja abielu lahutuse avaldus). 4. Loodi inimestele kaks uut rahvastikuregistri portaalis osutatavat e-teenust: abiellumisavalduse esitamine ja rahvastikuregistri andmetest väljavõtte tellimine. 34 Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2023–2026 • Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ja ei võimalda täna- päevastele ootustele vastavate IT-lahenduste loomist. Rahvastikuregister on Eesti e-riigi süda, mis toetab juba praegu nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv on kasvutrendis. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja vaja on maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud. • Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine mugavaks, ülesehituselt lihtsaks ja loogiliselt seotuks. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning rahvastikuregistri e-teenused. • Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine. Selleks on kavas valmistada nime- seadus ja perekonnaseisutoimingute seadus, muuta perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks ning kaasajastada nimede valimise ja muutmise protsessi. • Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korralda- mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annaks täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elusündmustest. • Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on rahvastikuregistri kontaktand- meid ajakohastada ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks isiku ajakohaste riiklike ehk rahvastikuregistri andmete põhjal. • 2023. aasta Riigikogu valimisteks, 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks ja 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele saadetud. 35  Foto: Erik Peinar, Riigikogu PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ Peavastutaja: Siseministeerium kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasum- Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud era- mast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigi- konnad on tegutsemisvõimekad. kogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi määratakse eraldis Riigikogu valimistel osalenud arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist. „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja Programmis on üks programmi tegevus: inimesekeskne riik“. erakondade rahastamine. Programmi kirjeldus: programmi üldeesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõime- 2022. aasta olulisimad edusammud kust. Selleks on töötatud välja erakondade rahas- • 100% eraldatud toetusest maksti tamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 erakondadele välja. lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud era- konnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdik Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Eraldatud toetuste osakaal 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium Programmi eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 241 5 241 5 241 Investeeringud 0 0 0 36 Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2022. aastal Programmi eesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonna- seaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse riigieelarvest eraldis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimis- künnist, kuid kogusid: • vähemalt 2%, kuid alla 3% häältest – 30 000 eurot aastas; • vähemalt 3%, kuid alla 4% häältest – 60 000 eurot aastas; • vähemalt 4%, kuid alla 5% häältest – 100 000 eurot aastas. Eraldis kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kes on praegu Siseministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud, mitu kohta on erakonnad Riigikogu valimistel saanud. 2022. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Reformierakonnale, Eesti Keskerakonnale, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaa Erakonnale, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakonnale Eesti 200. Programmi tegevuse „Erakondade rahastamine“ oodatav tulemus on, et Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakonnad on tegutsemisvõimekad. Kuivõrd eraldatud toetuste osakaal oli 2022. aastal 100%, võib lugeda oodatava tulemuse saavutatuks. 37  „KULTUUR JA SPORT“ 2022. AASTA TULEMUSARUANNE Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Valdkonna „Kultuuri arengukava 2021–2030“ arengukava „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav eesmärk ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Programmid ja Kultuuriprogramm 2022–2025: kultuuripoliitika eesmärk on nende eesmärgid kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordiprogramm 2022–2025: tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................................................4 Tulemusvaldkonna üldinfo ..........................................................................................................................................5 Tulemusvaldkonna mõõdikud ....................................................................................................................................6 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes .............................................................6 Tulemusvaldkonna eelarve täitmine .........................................................................................................................6 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ........................................................................................................................7 Hindamised ja tõhustamiskavad ............................................................................................................................ 11 Ülevaade programmide elluviimisest ..................................................................................................................... 12 Kultuuriprogramm 2022–2025............................................................................................................................... 13 Programmi mõõdikud ............................................................................................................................................... 13 Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed ................................................................................................ 13 Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2022. aastal ........................................................................... 17 MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ...................................... 17 MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise ........................................................ 22 toetamine ja arendamine ............................................................................................................................... 22 MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja ................................................................. 26 rahvusvahelistumine ...................................................................................................................................... 26 Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine.......................................................................... 29 Spordiprogramm 2022–2025 ................................................................................................................................ 31 Programmi mõõdikud ........................................................................................................................................ 31 Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed ................................................................................................ 32 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2022. aastal ............................................................................. 33 MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine ....................................................................................................... 33 MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine ....................................................................... 39 Programmi kulud tegevuste lõikes ja eelarve täitmine ...................................................................................... 41 3 Sissejuhatus Tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2022–2025 kinnitatud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eesmärkide saavutamisest, sh riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest ning tulemusvaldkonna eesmärki panustavate kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi eelarve täitmisest. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021 Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ (edaspidi ka „Kultuur 2030“) ja Riigikogus 18. veebruaril 2015 vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi ka „Sport 2030“). Strateegiadokumendi „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Seega saab spordivaldkonna tegevuste detailse ülevaate, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.01.2022–31.12.2022, dokumendist „Ülevaade „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest 2022. aastal“ 1. Aruandes tuuakse välja kultuuri- ja spordivaldkonna olulisemad Kultuuriministeeriumi elluviidud tegevused ning ülevaade väljakutsetest ja kitsaskohtadest. Kuna osasid indikaatoreid mõõdetakse kahe- kuni nelja-aastase intervalliga tehtavate uuringutega, puuduvad nende täitmise andmed aastate kohta, millal vastavat uuringut ei tehtud. Kultuuriprogrammis on hõlmatud ka Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum ja Viljandi Muuseum. Samuti on programmis hõlmatud sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sh Eesti Kultuurikapital, oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega -asutust. Kultuuriministeerium on Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus üks asutajatest ja Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus ainuasutaja. Alates 01.01.2021 teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuses ning 2022. aastal andis Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeeriumile üle Audentese Koolide Sihtasutusega sõlmitud hankelepingu, millega ostetakse spordikoolituse teenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee, millel on 01.01.2023 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut. 1 Aruande elektroonilise versiooni koos lisaga leiab: https://www.spordiregister.ee/aruanne/ 4 Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm, sh vastutav strateegiadokumendid ministeerium Kultuur ja sport Kultuuri arengukava 2021– Kultuuriprogramm, 2030 Kultuuriministeerium Eesti spordipoliitika põhialused Spordiprogramm, aastani 2030 Kultuuriministeerium 5 Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2035 Statistika- Elanike kultuurielus osalemine, % 73,8 - - - - 80 amet Liikumisharrastusega Tervise regulaarselt (kaks korda nädalas Arengu 30 min) tegelevate inimeste 45,2 - 45,2 47 - Instituut osakaal 16-64 vanusegrupist, % Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Joonisel 1 on toodud tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus tulemusvaldkonna programmide lõikes. Tulemusvaldkonna lõpliku kogueelarve kohta on toodud info tabelis 2. Lõplik eelarve 2022 (eurodes) Spordiprogramm ; 53 746 116; 14% Kultuuriprogramm ; 341 475 617; 86% Kultuuriprogramm Spordiprogramm Joonis 1. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine 2022. aastal Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud 286 656 203 395 221 733 314 227 196 6 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs „Eesti 2035“ sihtideni jõudmise alus on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused panustavad otseselt eelnimetatud aluspõhimõtete tagamisse. Mitmekülgse kultuurielu eeldus on säilitada ja vahendada vaimset ja materiaalset kultuuripärandit ning tagada kultuuri kättesaadavus ja loometingimused. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad. „Eesti 2035“ strateegiline siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne, vastutustundlik. „Eesti 2035“ ja „Kultuur 2030“ kohaselt on eesmärk, et Eesti elanikest osaleb kultuurielus 80%. 2015. aastal osales kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020. aastal 73,8% 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2020. aasta kevadel COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu alanud ülemaailmne tervisekriis on järgnevatel aastatel oluliselt mõjutanud Eesti elu, sh kultuurielus osalemist, kultuuri loomise võimalusi ja kogu Eesti kultuurivaldkonda tervikuna. 2022. aastal lisandus koroonakriisi mõjudele mõju seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu, mis muutis taas rahvusvahelisi suhteid ning raskendas ürituste korraldamist. Seetõttu on endiselt oluline toetada uuteks kriisideks valmistumist. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet. Selle eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. 2022. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist, kaasates sinna laialdaselt ka valdkonda. Uuringu kohaselt oli Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut. 2022. aasta jooksul valmis uuring, mis selgitab kirjanduse ja kunsti loomepalkade meetme mõjusid ning loometöö tasustamist valdkondadeüleselt. Muudeti pühade ja tähtpäevade seadust, millega lisati riiklike tähtpäevade loetellu uus lipupäev – 30. jaanuar, eesti kirjanduse päev – tunnustusena eesti kirjanduse mitmekülgsusele ja kirjanike tööle. Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. aastal tehtud analüüsi kohaselt loodi 2021. aastal tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. Teatrite rahastamissüsteemi korrastamiseks ja detailsemaks muutmiseks muudeti etendusasutuse seadust. Muudatused võeti vastu 2022. aastal ja need jõustusid 01.11.2022. 2023. aasta taotlusvooru alus oli muudetud etendusasutuste rahastamise määrus koos põhjalikult selgitatud kriteeriumide ja hindamisalustega. Muudatused annavad veelgi parema võimaluse toetada teatrimaastikul valdkondlikku mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Venekeelse inforuumi täiendavaks toetamiseks eraldati 2022. aastal 1 mln eurot ja planeeriti samamahuline taotlusvoor ka 2023. aastaks. Välja töötati rahvaraamatukogude innovatsiooni toetusmeede, mis on esimene etapp kavandatavast rahvaraamatukogude reformist. Selle eesmärk on arendada rahvaraamatukogusid nii avalike teenuste pakkujate, kogukonnakeskuste kui ka kaugtöö ja elukestva õppe edendajatena. 7 Välja hakati töötama ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise toetusmeedet, mille rahastus tuleb CO2 kvoodi müügist. 2024.–2026. aasta jooksul toetatakse meetmest avaliku funktsiooniga ehitismälestisi kokku 24 mln euroga. Toimusid Euroopa Liidu vahendite uue rahastusperioodi loomemajanduse toetusmeetme rakendamise ettevalmistused, sh huvigruppide kaasamisel. Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uudsete ideede toomiseks eraldati kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks 2022. aastal 0,5 mln eurot. Ülikoolide ja teadlaste huvi oli väga suur – taotlusvooru laekus 33 taotlust kogusummas 1,2 mln eurot. Piiratud rahaliste võimaluste tõttu sai toetust eraldada 11 projektile, kuid meetmega jätkatakse ka 2023. aastal. 2022. aastal sai Kultuuriministeerium rahastuse Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimiseks aastatel 2023–2026 kogumahus 6,4 mln eurot. Programm on suunatud humanitaarteadustele (ajalugu, arheoloogia, kirjandus, filosoofia, eetika, religioon, kunstid). Esimene taotlusvoor avaneb 2023. aasta sügisel. 2022. aastal tehti mitmeid olulisi otsuseid, et suunata 2023. aastaks kultuurivaldkonda lisavahendeid. Kultuuriministeeriumi haldusalas töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb 1400 eurolt 1600 euroni ehk 14,3%. Lisaks anti asutustele 7,34 mln eurot täiendavaks palgatõusuks. Kultuuri- ja spordivaldkonna asutuste ja tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks suurenes riigipoolne baasrahastus 12,8 mln eurot. 2022. aastal tehti uuring ja töötati välja ettepanekud kultuuri- ja spordikorralduse keskkonnajalajälje vähendamiseks. 2022. aastal töötati välja ettepanekud kultuuri- ja spordivaldkonda täiendavate vahendite toomiseks erasektorilt. Lisaks valmistatakse ette kahe katseprojekti käivitamist: muuseumide annetuskultuuri edendamist ning Ida-Virumaa kultuurifondi loomist. 2022. aastal loodi kultuuriesindaja koht Stockholmis – kultuuriesindaja alustas tööd 2023. aasta alguses. 2022. aastal sõlmiti kolme Balti riigi kultuurikoostööprogramm, mis sätestab ühised prioriteetsed tegevused aastateks 2023–2026. Samuti sõlmiti kultuuri- ja hariduskoostööprogramm aastateks 2022– 2026 Itaaliaga ning kultuurikoostööprogramm aastateks 2022–2025 Gruusiaga. Kultuuriministeerium on võimaldanud Ukraina erakorralise toetusfondi abil ellu viia Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja spordisündmusi, mida on korraldatud koostöös Eesti partneriga, ning andnud riigile ainelist abi (sh elektrigeneraatoreid, mis on jõudnud Žitomõri oblasti kultuuriasutusteni). Väljakutsed: - parandada loovisikute ja kultuuritöötajate, sh huvihariduses hõivatute töötingimusi; - väärtustada rohkem kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate tööd, sh kohaliku omavalitsuse tasandil; - parandada kultuuri kättesaadavust eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt; - suurendada erivajadustega inimeste ligipääsu kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele; - tagada kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilitamine, sh pärandihoidlate rajamine; - toetada Ukraina loomesektorit, soodustada koostööd Eestiga ning toetada riiki rahvusvahelisel tasandil. Nimetatud väljakutsed on seotud „Eesti 2035“ muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 8 „Sport 2030“ määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ja täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad, õpivad edukamalt ja keskenduvad paremini. Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. Kompetentsikeskuse üks ülesanne on 2023. aastal edukalt korraldada ka liikumisele pühendatud teema-aasta. Selle eesmärk on tekitada ühiskonnas rohkem huvi liikumisharrastuse ja tervislikumate eluviiside vastu ning suurendada regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu Eestis, mis omakorda mõjutab positiivselt rahvatervist, tõstab tervena elatud aastate arvu ning mõjutab seeläbi positiivselt nii Eesti majandust, riigikaitset kui ka teisi valdkondi. 2022. aasta oli Eesti tippspordile edukas. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti täiskasvanute, juunioride ja noorte klassides kokku 326 medalit, millest 30 võideti olümpiamängude kavasse kuuluvatel distsipliinidel. Rahvusvahelistest võistlustest toimus Eestis esimest korda WTA 250 tenniseturniir, kolmed iluuisutamise tiitlivõistlused, traditsiooniks kujunenud Ironman Tallinn, Rally Estonia, Tallinna Maraton ning mitmed teised võistlused, mida riik toetas kokku enam kui 6,7 mln euroga. Eesti meeste korvpallikoondis mängis taaskord korvpalli finaalturniiril, mis toimus seekord Milanos ning Eesti meeste võrkpallikoondis tagas pääsu 2023. aastal toimuvale finaalturniirile. 2022. aastal valmisid multifunktsionaalsed jalgpallihallid Raplas ja Tartus ning selle ehitust alustati Pärnus. Samas on pooleli või ei ole hallide rajamist alustatud teistes maakondades. Ehitamine on pidurdunud kiire hinnatõusu tõttu ning selle leevendamiseks toetatakse 2023. aasta riigieelarvest lisaks varem eraldatud summadele täiendavalt Kuressaare, Paide, Pärnu ja Rakvere jalgpallihallide ehitamist. Teiste hallide täiendav rahastamine sõltub järgmiste riigi eelarvestrateegiate raames tehtud otsustest. 9 Lähiaastatel on endiselt vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamisele ning korrastada spordi toetusmehhanisme. 10 Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal algatati Rahandusministeeriumi, OECD ja valdkonna organisatsioonide eestvedamisel muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest" koostamine. Kava koostamisel analüüsiti muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja kehtivat rahastust ning tehti ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja muuseumivõrgu ümberkorraldamiseks. Muuseumide valdkonna tõhustamiskava koos ettepanekutega arutati valitsuskabineti 28.04.2022 nõupidamisel. Ühe olulise otsusena andis Vabariigi Valitsus muuseume haldavatele ministeeriumidele ülesande sõnastada oma haldusala muuseumidele riigi ootused hiljemalt 2024. aasta detsembriks. 11 Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2022. aastal ja teave eelarve kasutamise kohta. 12 Kultuuriprogramm 2022–2025 EESMÄRK: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. STRATEEGIA „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. PEAVASTUTAJA: Kultuuriministeerium KAASVASTUTAJAD: Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum, Viljandi Muuseum Programmi mõõdikud Tabel 3. Kultuuriprogrammi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Elanike kultuurielus 73,8% - - - - Statistikaamet osalemine, % Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed Järgnevalt väljatoodud programmi täitmise positiivsed arengud ja väljakutsed on seotud „Eesti 2035“ muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Üks näitaja meie kultuuriruumi elujõulisusest on Eesti elanike osalemine kultuurielus. „Eesti 2035“ ja „Kultuur 2030“ arengukava kohaselt on eesmärk, et Eesti elanikest osaleb kultuurielus 80%. 2015. aastal osales kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020. aastal 73,8% 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Kõige enam külastasid Eesti elanikud viimase uuringu kohaselt kino (51,6%), kultuurimälestisi (41,1%), kontserte (38,7%) ja muuseume (37,4%). Kultuurielus ei osalenud 25,9% Eesti elanikkonnast. Paraku on kultuurielus osalemises ka üsna suuri regionaalseid erinevusi. Regionaalselt kõrgemad olid kultuuris osalemise näitajad Läänemaal (80,6%), Harjumaal (78,4%) ja Tartumaal (77,2%). Madalaimad aga Võrumaal (58,8%) ja Ida-Virumaal (61,3%). Aktiivsemalt võtsid kultuurist osa naised (75,6%), meeste puhul oli näitaja pisut väiksem (71,7%). Kõige suurem grupp, kes kultuurielus osalesid, olid üliõpilased (94,9%), järgnesid 15–24-aastased (90,6%), 25–44-aastased (84,6%), osaajaga töötajad (84,6%) ja kõrgharidusega inimesed (82,7%). Rohkem jäid kultuurielust kõrvale põhiharidusega inimesed (63,8%) ja pensionärid (45,8%). 13 Eesti kirjanduse mitmekülgsuse ja kirjanike töö tunnustamiseks jõustus seadusemuudatus, millega nimetati 2023. aastast alates riiklikuks tähtpäevaks eesti kirjanduse päev. Lisaks hakkas Kultuuriministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga toetama aasta kirjandusõpetaja preemia väljaandmist. Kirjanikupalka sai 2022. aastal 15 kirjanikku. Samas on valdkonnas väljakutseid, sest kirjastatavate raamatute tiraaž ja seega kättesaadavus on vähenemas. Uuema kirjanduse kättesaadavuse parandamiseks on oluline suurendada raamatukogude teavikute rahastust. Selleks, et lapsi ja noori rohkem lugema suunata, tuleks keskenduda laste- ja noortekirjanduse hankimisele. Oluline on ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavate lugema innustamise programmide jätkumine ja nendes rahvaraamatukogude kaasalöömine. Teatrite külastatavus 2020. ja 2021. aastal COVID-19 piirangute tõttu langes – külastusi (sh veebis) oli vastavalt vaid 785 705 ja 673 214. COVID-kriisile vaatamata ei toimunud etendusasutuste suurt pööret digilahenduste kasutamisele ning publikunumbreid mõjutasid oluliselt kehtestatud mahupiirangud ja muutuvad piirarvud. Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on endiselt oluline hoida lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu ning tagada professionaalse teatri kättesaadavus üle Eesti. Riigikogu võttis 2022. aasta augustis vastu uuendatud etendusasutuse seaduse (jõustus 01.11.2022), mille eesmärk on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteemi. 2023. aasta taotlusvooru alus oli muudetud etendusasutuste rahastamise määrus koos põhjalikult selgitatud kriteeriumide ja hindamisalustega. 2022. aastal külastati kino 2,33 mln korral, mis näitab, et külastuste arv on pärast 2020. ja 2021. aasta langust taas kasvamas. Eesti filmide turuosa oli 2022. aastal 21%. Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. aastal tehtud analüüsi kohaselt loodi 2021. aastal tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. 2022. aasta veebruaris Riigikogu vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist. Venekeelse inforuumi täiendavaks toetamiseks eraldati 2022. aastal 1 mln eurot. Muusikavaldkonnas olid 2021. ja 2020. aasta märgilisteks tegevusteks COVID-kriisist tingitud hübriidlahendused kontserdi- ja festivalikorralduses. Rohkem hakati kasutama digilahendusi, kui välja töötati elava muusika esitusega seotud veebiplatvormid ja need integreeriti igapäevasesse kontserdiellu. Tähelepanuväärne on Eesti muusika ja muusikute rahvusvaheline tuntus ja potentsiaal – tippkollektiivid salvestavad nii eesti kui ka rahvusvahelist repertuaari maailma mõjukatele plaadifirmadele. Kunstinäitusi toimus 2021. aastal üle Eesti kokku 823 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 0,9 mln inimest. Kunstivaldkonna suur arengupotentsiaal, rahvusvaheline nähtavus ja kunstielu kodumaine mitmekülgne kättesaadavus on kriiside ja inflatsiooni järel ohus. Valdkonna jätkusuutlikkus sõltub peamiselt mitteriiklikest organisatsioonidest. Loometöö tasustamine, sh näitusetasud kunstnikele, on valdkonna prioriteet ja lähiaastate võtmeteema. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine. 2023.–2025. aastal renoveeritav Tallinna Kunstihoone, mis rajati 1934. aastal, vajab lisavahendeid. Kriitilises seisus on ka teiste kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid jms). Samuti on eesmärk teha arendustegevust galeriide võrgustumise ning haridus- ja publikutöö parandamise suunal, aga uuendada ka valdkonna statistika kogumist, et kunstipoliitika kujundamine saaks olla endisest teadmistepõhisem. 14 Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine. Kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses on riigi tasandil mitmeid süsteemseid probleeme, mis tulenevad ruumipoliitika killustumisest eri ministeeriumide vahel. Töös on maa– ja ruumiameti loomine, et koondada ruumilise planeerimise funktsioonid erinevatest asutustest kokku üheks asutuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine. 2023. aastal tehakse uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“, mis on jätk 2013. ja 2018. aastal tehtud uuringutele. Selle eesmärk on välja selgitada ja analüüsida disainikasutust era- ja riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. Eelmise uuringu tulemused näitasid, et Eesti ettevõtted kasutavad oma tegevuses rohkem disaini kui viis aastat varem, kuid disainiredeli tippu, kus paiknejad kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel, on endiselt astunud vaid vähesed. Disainikasutuse edendamist avalikus sektoris toetab Riigikantselei juures töötav innovatsioonitiim. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2022. aasta seisuga 170 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseume külastati 2022. aastal 2,7 mln korda. Museaale on kokku 7,1 mln. Muuseumivaldkonna suurimad probleemid on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, muuseumide alakasutatus haridussüsteemi poolt, vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg. Eelnevat toetama mõeldud riiklik rahastamissüsteem ei ole piisavalt tulemuspõhine ega jätkusuutlik. COVID-19 kriis tõi välja, et vähendada tuleb muuseumide liigset sõltuvust turismist laekuvatest piletituludest. Meie mäluasutustes asuv väärtuslik kultuuripärand on ohus, kui me ei taga muuseumidele tänapäevaseid, turvalisi ja tõhusaid ühishoidlaid. Ühishoidlad on planeeritud Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille rajamise ettevalmistöödega 2022. aastal jätkati. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia- , kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal oli 2022. aastal 76,7%. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal oli mõnevõrra langenud, olles 63%, mis tähendab, et 34% ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras. 2021. aastal oli Eestis 864 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ning eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid külastati 2021. aastal 4,6 mln korda ja sellele lisaks tehti 3,7 mln virtuaalkülastust. 2022. aastal on käivitatud Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ ehk „Minu raamatukogu (MIRKO)“, mille raames on loodud tänapäevane tsentraalselt toimiv logistikateenus teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on välja töötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2022. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 324 harrastajat. Selleks, et minna lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele, on vaja koguda statistikat ning hinnata ja analüüsida valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline andmekogu ja register esimesel võimalusel ühildada ning luua neile uus tehniline alus. 2021. aastast käivitati kollektiivijuhtide palgatoetussüsteem. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua neile sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. 15 Läbi erinevate arengukavade on olnud eesmärk väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 0,9 mln Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeritakse dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Lisaks digiteerimisprojektidele on tegevuskava osaks taristu analüüsi- ja arendusprojektid. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli on lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutsevad kultuuriesindajad Stockholmis, Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimalustele, et need vastaksid paremini tegutsejate/kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele. Kultuuriministeeriumi koosseisu toodi 2023. aastal eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, kes tegutses seni sihtasutusena. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28 300 töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 mld eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Alates 2022. aastast on võetud suund laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele. Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uudsete ideede toomiseks eraldati kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks 2022. aastal 0,5 mln eurot. Sellega toetati 11 projekti ning meetmega jätkatakse ka 2023. aastal. Kultuuriministeerium sai rahastuse Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerida aastatel 2023–2026 kogumahus 6,4 mln eurot. 16 Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2022. aastal Kultuuriprogramm 2022–2025 koosneb kolmest meetmest ja 15 tegevusest. MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi Eesmärk loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste Meetme kirjeldus koostööpartnerite põhitegevust ja projekte ning hoitakse ja arendatakse valdkonna toimimiseks ja arendamiseks vajalikku taristut. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Teatrikülastuste arv 0,74 0,67 - 1 1 Eesti Teatri Agentuur Eestis (mln) 166 217 - 180 180 Eesti Teatri Agentuur Uuslavastuste arv Kinokülastajate arv 1,8 1,39 2,33 3,0 3,0 Eesti Filmi Instituut (mln) Eesti filmide publiku turuosa suurus 27 14 21 14 17 Eesti Filmi Instituut kinolevis (%) Tõlked eesti keelest teistesse keeltesse 71 86 Eesti Kirjanduse 77 70 70 (ilukirjandus/nimetust) Teabekeskus Rahvusvaheliste (välisosalusega) 130 167 Kaasaegse Kunsti - 120 120 kunstinäituste arv Eesti Keskus Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal Kaasaegse Kunsti 16 20 - 20 20 kõigist Eestis Eesti Keskus korraldatud näitustest, % 17  Eesti kunstnike osalemine Eesti Kaasaegse - - - 80 80 Kunsti välisnäitustel (näituste arv) Arenduskeskus Eesti kunstnike osalemine Eesti Kaasaegse - - - 110 110 Kunsti välisnäitustel (kunstnike arv) Arenduskeskus Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste - - - 61 - Kultuuriministeerium protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, %2 Eesti meediavabaduse 12,61 15,25 9,26 12,27 12,27 Piirideta Reporterid indeks Eesti autorite teoste 1 902 2 133 2 062 1 520 esitamisest laekunud 1 520 000 Eesti Autorite Ühing 386 937 494 000 tasud, eur Arhitektuuriettevõtete - - Eesti eksport, mln eurot - 2,6 1,8 Konjunktuuriinstituut Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet ning toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte. Valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevused loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjandus-, etenduskunstide, audiovisuaal-, meedia-, muusika-, kunsti- ning arhitektuuri- ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine. Programmi tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust. Liidud kasutavad seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui toetust ei ole loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele täies ulatuses kasutatud. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhjal ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Selleks, et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist. • 2022. aastal oli lepingulisi tunnustatud loomeliite 17. 2 Uuring tehti 2018. aastal, järgmine tehakse 2023. aastal. 18  • Lisaks anti välja kaheksa riigi kultuuripreemiat ja rahastati riigi kultuuristipendiume. Programmi tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kirjanduse väärtustamiseks kujundab Kultuuriministeerium valdkonnapoliitikat ning loob ja rakendab toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist ning kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Teabekeskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. • 2022. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. • Sihtasutus Kultuurileht andis endiselt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti (15): Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. • Jätkati lugemise populariseerimist (nt programm „Lugemisisu“). • Jätkati Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemist, sh osaleti neljal rahvusvahelisel kirjandusmessil. 45 000 40 000 41 609 40 000 39 935 40 000 40 000 40 000 35 000 30 000 25 000 26 703 20 000 15 000 18 292 10 000 5 000 0 2019 2020 2021 PLAAN 2022 TÄITMINE 2023 2024 2025 2022 Joonis 2. Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv läbi aastate (tegelik täitmine ja prognoos) Programmi tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata – toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Välissuhtlus on olnud koroonapiirangute tõttu oluliselt pärsitud. Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks on toetusi jaganud Eesti Rahvakultuuri Keskus programmist „Teater maal“ (sh eriprogrammid lastele ja noortele). • Algupärandite osakaal uuslavastustest (sõnalavastustes) oli 2021. aastal 63,9%3. • Laste ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest oli 2021. aastal 20,7%. • Jätkati Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist. 3 Etenduskunstide valdkondlik statistika 2022. aasta kohta avaldatakse 2023. aasta septembris. 19 Programmi tegevus 1.4. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks. Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut, kes toetab nii filmide arendamist, tootmist kui ka turundamist. Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali, milleks on Pimedate Ööde Filmifestival. • Ministeeriumi eelarvest toetati mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. 2022. aastal toetati 19 filmi arendustoetusega, 21 filmi tootmistoetusega ning esilinastus 21 toetust saanud filmi. Programmi tegevus 1.5. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on meediateenuste seadusega reguleeritud olnud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Sõnavabaduse tagamiseks ja meediaturu tulemusliku toimimise tagamiseks on 2022. aastal vastu võetud meediateenuste seaduse muudatused, milles on muu hulgas reguleeritud videojagamisplatvormid ja sotsiaalmeediakanalid. Sõltumatu ja usaldusväärse teabe kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu üks peamisi eesmärke. • 2022. aastal oli Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna seas 83% ja eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna seas 33%. Programmi tegevus 1.6. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive ning festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Samuti annab Kultuuriministeerium valdkonnale toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rakendatava loomemajandusmeetme kaudu. • Toetati Eesti heliloomingu väärtteoste noodimaterjali taastamist ja digiteerimist, mille kaudu muutub kättesaadavaks suur osa eesti heliloomingust, mis seda seni ei olnud. • Toimus Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste 188 esiettekannet. Programmi tegevus 1.7. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse. Valdkonna tegevuste põhirahastaja on aga Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll – kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ning sellesse panustavad märkimisväärselt kunstimuuseumid. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi. Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega Sihtasutus Kunstihoonet, Eesti Kunstnike Liidu galeriisid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi. Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Mittetulundusühing Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust. Rahvusvahelistel 20 kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist ja rahvusvahelisi turundustegevusi on rahastatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koordineeritava loomemajanduse meetme vahenditest. Aastate jooksul on valdkonna rahvusvahelised võimalused ja võimekus tänu sellele meetmele oluliselt paranenud. Rahvusvaheline nähtavus on oluline ka kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust. • Sihtasutus Kunstihoone korraldas 2022. aastal 14 näitust, mida külastas 33 026 inimest. • Eesti kunstnikud said osaleda kolmes residentuuris välismaal lepinguliste kohtade kaudu. • Kunstnikupalka maksti 15 kunstnikule mittetulundusühingu Eesti Kunstnike Liit kaudu. Programmi tegevus 1.8. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osa on arhitektuuripoliitika. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi roll ja elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. • Arendati ruumiharidust, sh tehti üldhariduskoolis 17 ruumihariduse valikkursust ning korraldati kaks ruumihariduse õpetajakoolitust. 21  MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh Eesmärk kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi Meetme kirjeldus alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste tegevuskeskkonna ajakohastamiseks ja arendamiseks. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Muuseumikülastuste arv, mln 1,7 1,68 2,739 2,8 3 Statistikaamet Muuseumide teenused on mitmekesised ja avalikkusele jah Jah - jah x Statistikaamet4 kättesaadavad, jah/ei Rahvaraamatukogude laenutuste arv, mln 9,8 9,7 - 10 10 Statistikaamet Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste arv, Eesti 7,8 7,4 - 8,4 8,4 mln Rahvusraamatukogu Eesti raamatukogude virtuaalkülastuste arv, Eesti 5,4 5,7 - 8,4 x mln Rahvusraamatukogu Rahvakultuuriharrastajate arv Eesti Rahvakultuuri 79 751 71800 78 324 83 000 83 000 Keskuse andmekogu 4 2022. aasta saavutustase selgub 2023. aasta juunis. Selgitus: „Jah“ on siis, kui 80% alljärgnevatest alamõõdikutest on samal tasemel või suurenevad. Alamõõdikute baastase (2017. aasta andmed): 1. Eestis on igast liigist vähemalt kaks muuseumi: kunstimuuseum, ajaloo- ja arheoloogiamuuseum, loodusmuuseum, teadus- ja tehnikamuuseum, etnograafia- ja antropoloogiamuuseum, erimuuseum, koduloomuuseum, üldmuuseum (Statistikaameti klassifikatsioon). 2. Keskmine lahtiolekupäevade arv aastas – 226. 3. Keskmine piletivabade päevade arv – 52. 4. Näituste nimetuste arv – 1218. 5. Ürituste nimetuste arv – 3959. 6. Publikatsioonid kokku (nimetuste arv, mitte tiraaž) – 955. 7. Haridusprogrammide nimetuste arv – 2573. 8. Haridusprogrammide toimumiskordade arv – 25 743. 9. Haridusprogrammides osalejate arv (kuni 18-aastased) – 397 733. 22  Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal, 75,4 76,6 77 76 76 Muinsuskaitseamet % Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumide, Muinsuskaitseameti, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Võru Instituudi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) põhitegevust, kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte, kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning rakendatakse kultuuripärandi toetusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks. Programmi tegevus 2.1. Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine Eestis oli 2022. aastal 170 muuseumi 227 külastuskohaga. Kõige rohkem oli mõnd kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (85), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (67) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (41). Muuseumiruumides toimus 1109 näitust, enam kui 2021. aastal (1078). Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2022. aasta lõpu seisuga sisestatud u 4 mln museaali kirjeldust, millest ligi 2 mln on digitaalse kujutise ja põhjaliku kirjeldusega. Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid meie ajalugu hoida ja tutvustada. • 2022. aastal olid MuIS-iga liitunud muuseumide kogud hästi hoitud ja huvilistele kättesaadavad. • Eesti pärandihoidlate rajamiseks valmis eelanalüüs, millega kirjeldati hoidlate teenuseid, ja tehti ettevalmistusi Lõuna-Eesti pärandhoidla detailplaneeringu algatamiseks. Lisaks koostati pärandhoidla avahoidla teenuse disainilahendust. • MuIS-i arendati – 2023. valmib uue infosüsteemi I etapp, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile. • Rakendati taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“, et toetada muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamist ja ekspositsioonide uuendamist ning parandada avalikkusele muuseumide pakutavate teenuste kvaliteeti, sihistatust ja kättesaadavust. Programmi tegevus 2.2. Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Lisaks tuleb mälestise omanikule seadusega pandud säilitamiskohustust mõistlikul määral kompenseerida. 2020. aastal said omanikud esimest korda taotleda ka omandireformi reservfondist eraldatud lisavahendeid tagastatud ehitismälestistele. Sama võimalus oli 2021. ja 2022. aastal. Muinsuskaitsesse on sisse viidud kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu kogumahuga 1,4 mln eurot aastas. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, mille maht 2022. aastal oli samuti 1,4 mln eurot. Omandireformi reservfondist eraldati lisavahendeid täiendavalt 1 mln eurot. • Heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestisi oli 2022. aastal 77%. • Kultuurimälestiste register oli kättesaadav ja ajakohane. 23  • Rakendati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmi toetusmeedet „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Katseprogrammi kaudu investeeritakse 3,3 mln eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on muinsuskaitseala. • 2020. aastal alustati muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamist Pärnus, Kuressaares, Paides, Tartus, Valgas ja Rebalas. 2021. aastal alustati sellega Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas, Viljandis ja Tallinnas. Programmi tegevus 2.3. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs teabele, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2021. aastal oli Eestis 864 raamatukogu (rahva-, kooli- ning eriala- ja teadusraamatukogud)5. • Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude füüsilisi külastusi oli 2021. aastal 4,7 mln. • Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi oli 2021. aastal 3,9 mln. • Ajakohastati rahvaraamatukogu seadust, et luua rahvaraamatukogudele tõhusam üleriiklike teenuste koordinatsioonisüsteem ning tagada sellega üle-eestiline võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine. • Jätkati ühtse e-väljaannete laenutuse teenuse väljaarendamist kõigile Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele. • Jätkati Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimist. • Tähistati raamatukogude teema-aastat, mille eesmärk oli tutvustada inimestele raamatukogude teenuseid ja võimalusi. Korraldati üle 2000 ürituse, millest mitmed olid üle-eestilised, näiteks RaamatukoguÖÖ ja Lugemistund. Osa võttis enamik kõigist raamatukogudest. Ühe praktilise väljundina valmis üleriigiline kaugtöö tegemise kaart, kust saab leida kaugtöö tegemiseks endale lähima raamatukogu. 5 Raamatukogude 2022. aasta statistika avaldatakse 2023. aasta mais, juunis ja detsembris. 24 Programmi tegevus 2.4. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. • Kogukondade toetuseks rakendati seitset piirkondlikku toetusmeedet. • Toetati muid olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. • Rakendati laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riiklikku palgatoetussüsteemi ja kollektiivide toetussüsteemi. • Tehti ettevalmistusi rahvakultuuri andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri uuendamiseks. • Laulu- ja tantsupeo traditsioon on olnud jätkusuutlik. • Vaimne kultuuripärand on olnud hoitud, väärtustatud ja arendatud. 25 MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Kultuuri toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud Eesmärk eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Loomemajanduse toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Kultuuriministeeriumi Meetme kirjeldus ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning toetada eelnimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eesmärk on väärtusliku kultuuripärandi digiteerimine ja vajadus tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Tulu ettevõtte kohta Eesti loomemajanduse loomemajanduse sektoris võrreldes - - - - 28 olukorra uuring ja Eesti keskmisega, % kaardistus Tulu töötaja kohta Eesti loomemajanduse loomemajanduse sektoris võrreldes - - - - 55 olukorra uuring ja Eesti keskmisega, % kaardistus Rahvusraamatukogu, Pikaajalise säilimise Rahvusarhiivi, MuIS-i digitaalarhiivide maht 4380 8202,8 14 799 10 912 17 012 ja Eesti (TB) Rahvusringhäälingu digitaalarhiiv 26 Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet, mis koosneb seitsmest tegevusest, mille rakendusüksus ja elluviija on nüüdne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühisasutus. Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning toetada eelnimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eestil on riikidega üle maailma ligi 50 kultuurikoostöölepet ja ühist programmi. Samuti osaleb Eesti ligikaudu 17 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumil või koostööprogrammis. „Kultuuri arengukava 2021–2030“ seab eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Programmi tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 mln Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, mis väärivad digiteerimist. Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. • Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus oli 2022. aastal 49% kogude suurusest. • Jätkati „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimist. • Jätkati „Kultuuripärandi digiteerimine 2024–2030“ tegevuskava ettevalmistamist. Programmi tegevus 3.2 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine Rahvusvahelisi projekte toetab riik nii taotlusvooru kaudu kui annab ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. • Aidati kaasa „Tartu 2024“ kui Euroopa kultuuripealinna programmi korraldamisele. • Eesti kultuuri rahvusvahelistumises tehti 2022. aastal aktiivselt koostööd 25 riigiga. • Osaleti aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides, et tagada Eesti huvide esindatus. Programmi tegevus 3.3 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Vastavad meetmed tuginevad „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiale 2014–2020“, „Kultuuri arengukavale 2021–2030“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 ja 2021– 2027 rakenduskavadele. Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 2019. aasta andmetel 1,86 mld eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 mln eurot (22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 mln eurot ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 mln eurot). Võrreldes 2015. aastaga on tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta 23 000 eurot. 27  • Kultuuri- ja loomesektoris olid ettevõtlus- ja innovatsioonialased ning rahvusvahelistumist toetavad tugiteenused kättesaadavad, asjakohased ja tõhusad. • Rahalist ja mitterahalist abi said toetusmeetme raames 4238 ettevõtet. • Toetuse abil alustas eksporti 100 ettevõtet. • Uutele välisturgudele aidati minna 300 ettevõttel ning olemasolevatel välisturgudel aidati laieneda 800 ettevõttel. Programmi tegevus 3.4 Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Kultuuriministeerium on teadus- ja arendustegevuste raames seni tellinud peamiselt poliitika kujundamiseks vajalikke uuringuid, mille rahastus on planeeritud valdkonna tegevuste osana. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele (nt muuseumid, raamatukogud ning rahvakultuuri- ja vähemal määral teiste valdkondade asutused). Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ja paremaks kujundamiseks tuleb tagada valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus, rahastada teadus- ja arendustegevuse projekte, mis viivad kultuurivaldkonda kokku teiste valdkondadega (nt interdistsiplinaarne tehisintellekti rakendamine kultuurivaldkonnas Eesti Rahvusringhäälingus, muuseumides, raamatukogudes). Vajalik on arendada Eesti teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuste koostööprojektides, Samuti on oluline teha valdkondlikke rakendusuuringuid, et kujundada ja rakendada valitsemisala poliitikat ja parimat praktikat. • Esimest korda rakendati loovuurimuse toetusmeedet, mille raames eraldati toetust 11 projektile (ligikaudne summa 0,5 mln eurot). 28  Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine 2022. a esialgne 2022. a lõplik 2022. a eelarve Programmi eelarve täitmine eelarve eelarve täitmine Programmi kulud (kokku) 238 085 680 341 475 617 265 158 633 Tegevused Loovisikute toetamine ja tunnustamine Kulud 2 754 488 4 337 595 4 290 977 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 7 248 080 7 341 768 7 554 321 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 38 354 712 46 289 866 43 343 035 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 11 758 508 17 806 348 16 046 381 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 16 448 711 16 696 610 16 426 909 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 8 172 101 6 538 557 6 381 802 Arhitektuuri- ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 2 200 409 2 243 484 2 425 932 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 57 271 142 44 618 311 42 770 200 Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 41 361 080 96 327 347 43 492 158 Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 7 425 451 15 737 336 9 591 260 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 14 251 343 41 306 520 35 016 749 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 10 977 113 11 722 855 10 322 274 Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Kulud 284 242 454 550 123 428 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Kulud 4 247 411 4 611 140 4 226 635 29 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 1 637 111 1 063 027 1 097830 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Kulud 13 693 777 24 380 304 22 048 741 Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele vahendeid, mis on eelmisest aastast ülekantud, lisaeelarvega eraldatud, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud ning muid, mis tuludest sõltuvad (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jms). 30  Spordiprogramm 2022–2025 EESMÄRK: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist STRATEEGIA „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed VASTUTAJA: Kultuuriministeerium Eesti spordi põhinäitajad 2022 ja muutus 2021. aastaga Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Spordiorganisatsioonide Eesti 2703 2826 2899 2700 2700 arv spordiregister Harrastajate arv Eesti spordiklubides ja 192 114 184 337 193 274 196 000 200 000 spordiregister spordikoolides Spordiklubides ja spordikoolides sporti Eesti harrastavate noorte (5– 51,6 51,4 52 56,5 58 spordiregister 19-aastased) osakaal kogu vanusegrupist, % Eesti Treenerikutsete arv 3693 3990 4006 3475 4000 spordiregister 31 Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed 2022. aasta lõpu seisuga on Eesti spordiregistris 2899 spordiorganisatsiooni, kellest tegutsevaid on 2551 (88%). Aktiivselt spordi harrastamisega tegelevaid organisatsioone on 1931 (67%), ülejäänud keskenduvad spordiürituste korraldamisele või sporditegevuse toetamisele. Aasta jooksul lisandus 205 ja arhiveeriti 132 spordiorganisatsiooni. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud harrastajaid on 193 274. Võrreldes eelmise aastaga on see suurenenud 8937 harrastaja võrra ehk 5%, olles rekordilisel tasemel. Harrastajaskonna struktuuris ei ole viimase aasta jooksul muutusi toimunud. Mehed moodustavad kõigist harrastajatest 58% (111 635) ja naised 42% (81 646). Noorte (5–19-aastased) harrastajate osakaal on endiselt 59% (113 462), mis moodustab kogu samaealisest rahvastikust 52%. Esimest korda ületas kehtivate treenerikutsete arv aasta lõpu seisuga 4000 piiri – 2022. aasta lõpuks oli neid kokku 4006. Aasta jooksul omistati 1213 kutset, millest 377 olid taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. Kutseomanikest 57% on mehed ja 43% naised. Kultuuriministeeriumi 2022. aasta eelarvest eraldati spordivaldkonnale kokku 47,9 mln eurot, millest 36,1 mln spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks ning 11,8 mln spordiobjektide investeeringuteks. Jättes kõrvale 2021. aastal eraldatud kriisiabi toetused, ei ole kunagi varem Kultuuriministeeriumi eelarvest spordiorganisatsioonidele nii palju tegevus- ja projektitoetusi ühel aastal eraldatud. 2022. aastal vastu võetud 2023. aasta eelarve sisaldab spordivaldkonnale mitmeid olulisi positiivseid muutusi. Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalk tõuseb 1020 eurolt 1400 eurole ehk 37%. Spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne baasrahastus 2,4 mln euro võrra. See puudutab nii Kultuuriministeeriumi haldusala asutusi kui ka spordiorganisatsioone ja taotlusvoore. Lisaks on 3 mln eurot ette nähtud regionaalsetele tervisespordikeskustele teenidus- ja olmehoonete ehitamiseks ning 1,5 mln eurot Rally Estonia korraldamise toetamiseks. Selleks, et saada eestlaste liikumisharjumuste ja neid puudutavate aspektide kohta täiendavat teavet, korraldati ajavahemikul 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta jaanuarini liikumisuuring 6. Seda tegi Kultuuriministeeriumi tellimusel ja koostöös Tallinna ja Tartu Ülikooliga ning Ühendusega Sport Kõigile Turu-uuringute AS. Liikumisuuringu korraldamine oli väga oluline, sest puudusid piisavad andmed paljust liikumisega seonduvast: • töisest, transpordialasest ja olmeliikumisest; • liikumisalasest motivatsioonist ja motiveerimatusest, hoiakutest ja väärtustest, sh eelarvamustest; • liikumise võimaldajatest ja takistajatest; • istumise osakaalust kodus ja tööl; • nutiseadmete mõjust liikumisele ja istumisele; • inimeste tajutud rahulolust tervise ja õnnetundega; • kehalise kasvatuse tundide rollist elukestva liikumisharrastuse kujundamisel. Uuringu tulemused on oluline sisend ministeeriumidele, et kujundada poliitikat, ning spordiorganisatsioonidele, et kavandada mitteaktiivsetele inimestele tegevusi. 6 Uuringu täisversiooni leiab: https://kul.ee/uuringud#item-1 32 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2022. aastal Spordiprogramm 2022–2025 koosneb kahest meetmest ja kolmest tegevusest. MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine Eesmärk Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud Meede jaguneb kaheks tegevuseks: saavutusspordi toetamine ja arendamine ning Meetme kirjeldus ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine, mille raames osutatakse kokku viite avalikku otsest ja kaudset teenust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude 7 25 34 36 36 Eesti spordiregister distsipliinidel saavutatud kohad 1– 10 Täiskasvanute tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja 104 275 402 260 260 Eesti spordiregister spordialadel saavutatud kohad 1– 10 Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel olümpiamängude 30 76 129 86 86 Eesti spordiregister distsipliinidel saavutatud kohad 1– 10 Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja 78 319 419 250 250 Eesti spordiregister spordialadel saavutatud kohad 1– 10 33 Täiskasvanute tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel 0 1 1 2 2 Eesti spordiregister osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Täiskasvanute tiitlivõistluste mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel 0 2 1 1 1 Eesti spordiregister finaalturniiridel osalenud võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel 0 0 1 2 3 Eesti spordiregister osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte olümpiamängude 0 1 0 1 1 Eesti spordiregister distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv Eestis läbiviidud olümpiamängude distsipliinide 3 9 14 20 20 Eesti spordiregister rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Eestis läbiviidud mitte olümpiamängude distsipliinide ja spordialade 3 18 24 20 20 Eesti spordiregister rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv 34 Meetmes kujundatakse ja viiakse ellu saavutusspordi poliitikat ning toetatakse ja luuakse tingimusi spordiga tegelemiseks. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega koostöös on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused harrastus- või tippspordiga tegelemiseks nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused, et saavutussport areneks ja inimesed liiguksid aktiivselt. Toetatakse spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Meetme teise tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse tegevust. Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Programmi tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine Suuremad tegevus- ja projektitoetused Kultuuriministeeriumi eelarvest 2022. aastal olid: • toetused Eesti Olümpiakomiteele ja umbes 50 spordialaliidule saavutusspordi arendamiseks – 12,9 mln eurot; • treenerite tööjõukulu toetus spordiorganisatsioonidele – 7,75 mln eurot; • toetused rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks Eestis (v.a Rally Estonia) – 3,7 mln eurot; • toetus autoralli MM-sarja etapi Rally Estonia korraldamiseks – 2,5 mln eurot; • toetused liikumisharrastuse katusorganisatsioonidele – 2,1 mln eurot. Suuremad investeeringud Kultuuriministeeriumi eelarvest 2022. aastal olid: • multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide ehitamine – 6,0 mln eurot; • Kääriku Spordikeskuse arendamine – 1,6 mln eurot; • regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine – 0,6 mln eurot. Kui treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem loodi 2003. aastal ning alates 2013. aastast vastavad Eesti treenerikutsed Eesti Kutsekvalifikatsiooni Raamistikule (EKR) ja Euroopa Kutseraamistikule (EQF), siis 2015. aastal rakendus esimest korda treenerite tööjõukulu toetusmeede. Alates 2015. aastast on taotletud ja tasustatud treeningtundide arv aina tõusnud. 2018. aastast kehtestati, et riik toetab aastas kuni 1,1 mln treeningtunni korraldamist ja kuni 50% treeneri brutotasust. 2021. aastaks tõsteti treeningtundide piirmäära 1,175 mln treeningtunnini. Samas 2021. aastal tunnistati taotlusvooru tingimustele vastavaks tegelikult 1,234 mln ja 2022. aastal 1,28 mln treeningtundi. 35 Treeneritesse panustamine kannab endas laiemat ühiskondlikku rolli. Treenerite palga kasvades on võimalik tagada vajalik inimressurss, kes aitab noortes kasvatada spordiarmastust ning arendab nende kehalisi võimeid ja oskusi. See aitab omakorda suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi ning laiemalt liikumisharrastuse edendamisel. Eesmärk on viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetaseme) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on toetust saavate treenerite arv tõusnud, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. 2022. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et treenerite toetus tõuseb 4,5 mln eurot. Taotlusvoorust, millest toetuse eraldamine on otseselt seotud üritusega kaasneva majandusliku mõjuga, toetati 2022. aastal kokku 11 üritust summas 1 916 731 eurot. Nende sündmustega laekus riigile välismaalt saabunud osalejate ja pealtvaatajate kulutustena ning rahvusvaheliste organisatsioonide toetusena täiendavalt 15,5–18,8 mln eurot, millelt maksti riigile käibemaksu 2,2–2,7 mln eurot. Keskmiselt laekus käibemaksu riigile 1,27 korda rohkem, kui oli riiklik toetus. Seega on meede riigieelarvele positiivse mõjuga. 2022. aastal eraldati suuremad toetused järgmistele võistlustele: 1) Rally Estonia – 2,5 mln eurot; 2) naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniir – 0,95 mln eurot; 3) Ironman Tallinn – 362 385 eurot 2022. aastal jätkas Team Estonia aktiivselt sportlaste toetamist. Aasta kõrghetkeks olid Pekingi taliolümpiamängud, mis olid eestlastele edukad. 2022. aastal arenes oluliselt Team Estonia tugiteenuste süsteem. Esiteks muutus teenuste kasutamine palju paindlikumaks – kui enne oli sportlastele ette nähtud teatud maht teenuseid kuupõhiseks kasutamiseks, siis alates 2022. aasta sügisest on kogu arvestus aastapõhine. Teiseks lisandusid tugiteenuste süsteemi kaks väga vajalikku teenust: spordipsühholoogia ja toitumisnõustamine. 36 Programmi tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine 2022. aastal tellis Kultuuri- ministeerium kokkuleppemängude teemal kaks uuringut: kokkuleppemängude Eestis leviku uuringu7 ning Eesti seaduste analüüsi kokkuleppemängude karistamise vaatest8. Kokkuleppemängude leviku uuringu raames küsitles Eesti Uuringukeskus 2022. aasta suvel anonüümselt Eesti seitsmel levinumal pallimängualal (jalgpall, saalijalgpall, tennis, korvpall, jäähoki, käsipall ja võrkpall) tegutsevaid kohtunikke, sportlasi ja treenereid. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade kokkupuutest kokkuleppemängudega, sellealasest koolitusest ja kokkuleppemängude kohta levinud hoiakutest. Kokkuleppemängud ei ole vaid spordivaldkonna probleem. Need võivad ulatuda palju kaugemale – organiseeritud rahvusvahelise kuritegevuseni, mis mõjutab kogu ühiskonda laiemalt. Piisab, kui kokkuleppemänge on vähe, kuid need on süsteemsed – tekitatav kahju, nii moraalne kui ka rahaline, on suur. Kuigi kokkuleppemängud ei tundu uuringutulemuste põhjal Eestis levinud probleemina, peab ka nende väheste puhul olema nulltolerants. Rahvusvahelise kogemuse põhjal saab öelda, et probleemiga tuleb tegeleda juba enne selle laialdasemat levikut. Muret tekitab asjaolu, et kümnendik vastanutest ei pea vajalikuks endale (41%) või kellelegi teisele (49%) tehtud spordivõistlusega manipuleerimise ettepanekust teavitada ning suurel osal (29–38%) puudub selle kohta seisukoht. Altimad teavitama oleksid kohtunikud (78%), treeneritest ja sportlastest teeksid seda ainult veidi üle poole – vastavalt 59% ja 52%. Kellelegi teisele tehtud kokkuleppemängude ettepanekust teavitaks kedagi 65% kohtunikest, 54% treeneritest ja 45% sportlastest. 7 Kogu uuringu leiab: https://kul.ee/uuringud#item-1 8 Kogu analüüsi leiab: https://kul.ee/uuringud#item-1 37 Kokkuleppemängude pakkumisest teavitamine (% vastanutest) Rohkem valmistavad muret sportlaste, treenerite ja kohtunike hulgas valitsevad hoiakud. 12% vastanutest leidis, et teatud juhtudel on kokkuleppemängudes osalemine õigustatud. 16% vastanutest leidis, et kokkuleppemängud ei kujuta spordile ega selle mainele suurt ohtu ning nad ei pea nendes osalejate ranget karistamist vajalikuks. Hoiakuid saab ennekõike muuta koolituste kaudu. Kui koolitatuid on vaid viiendik, nagu uuring näitas, peegeldub vähene teadmine ilmselt ka hoiakutes ja valmiduses kokkuleppemängudest teavitada. Selle juures peaks suurt rolli hakkama kandma Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse 2022. aasta novembris tutvustatud uus kokkuleppemängude e-platvorm, mille abil peaks koolitus jõudma suurema osani sihtrühmast. Eesmärk peaks olema, et kui mitte kõik, siis vähemalt väga suur osa koondise, meistriliiga või esiliiga tasemel tegutsevatest palluritest, treeneritest ja kohtunikest oleks järjepidevalt kokkuleppemängude teemal koolitatud. 2022. aastal analüüsis advokaadibüroo Ellex Raidla praegu Eestis kehtivat õigussüsteemi kokkuleppemängude vaatest. Analüüsi põhieesmärk oli Kultuuriministeeriumi etteantud kaasuste põhjal välja selgitada, kas Eesti seadused (ennekõike karistusseadustik, hasartmängu seadus ja muud asjakohased seadused) võimaldavad ennetada kokkuleppemängude korraldamist, sh tulemuslikult menetleda spordivõistluste manipuleerimisega seotud juhtumeid ning neis osalenud isikuid vastutusele võtta. Analüüsi raames koostati ka soovitused regulatsioonide, sh spordialade siseregulatsioonide täiendamiseks ning vaadeldi rahvusvahelist praktikat. 38 MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud Meetme all on organiseeritud liikumisharrastuse edendamise tegevus, mille Meetme kirjeldus raames toetatakse organiseeritud liikumisharrastust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 Liikumisharrastusega 19,2 - 18,3 20,5 Ei mõõdeta Tervise Arengu regulaarselt (neli Instituut korda nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist Kuigi Kultuuriministeeriumil on liikumisharrastuse edendamiseks palju strateegilisi partnereid, on oskusteave hajutatud ning keskne vaade tegevuste planeerimiseks ja hindamiseks puudulik. Seda lünka Eesti liikumisharrastuse valdkonnas täidab alates 12.10.2022 Eesti Olümpiakomitee loodud Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille ülesanne on kogu valdkonna tõhusam juhtimine, aidates seega kaasa Eesti elanike liikumisaktiivsuse tõusule. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal (kaks korda nädalas vähemalt 30 min) oli Eestis nii 2022. kui ka 2020. aastal 45,2% ning 2018. aastal 41,2% (Rahvastiku tervisekäitumise uuring).Tulemustest nähtub, et vähemalt kaks korda nädalas liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osakaal on viimastel aastatel jäänud samaks, mistõttu jäi 2022. aastaks seatud sihttasemele (47%) veidi alla. Samuti on 2022. aasta andmetel võrreldes 2020. aasta tulemustega veidi vähenenud nende inimeste osakaal, kes liikumisharrastusega neli korda nädalas vähemalt 30 minuti jooksul tegelevad. Seega jäi ka siin seatud sihttase 20,5% saavutamata. 2022. aastal avalikustatud Eesti suurima liikumisuuringu tulemustest nähtus, et piisavalt aktiivsed õpilased ja täiskasvanud on vähemuses. Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks. See on üks paljudest sammudest, et teha Eestis liikumispööre ja tõsta regulaarselt liikuvate inimeste osakaalu ühiskonnas vähemalt kahe 39 kolmandikuni. Ühe aasta või ühekordse kampaaniaga ei ole võimalik seda teha. Sel põhjusel on ka liikumisaasta fookuses tegevused ja algatused, mis oleksid jätkusuutlikud järgmistele aastatele mõeldes. Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetusmeede aastateks 2019–2022 on lõppenud. Taotlusvooru eesmärk oli toetada igas maakonnas kuni kahe regionaalse tervisespordikeskuse väljaarendamist, mis pakuvad mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta ringi vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisviisidega. Meetme abil võis toetust taotleda, et rajada või rekonstrueerida liikumisradasid (sh muuta rajad ohutuks, märgistada ja tähistada neid viitadega, katta jms), soetada nende hoolduseks vajalikku tehnikat, rajada või uuendada radade valgustust ning arendada välja kunstlume tootmise võimekus. Enamasti neid tegevusi toetatigi. Lisaks võis toetust taotleda, et uuendada või rajada kelgu- ja suusanõlvasid, jõulinnakuid, laste mänguväljakuid ja pallimängude välisväljakuid ning luua muid liikumisharrastuse võimalusi laiendavaid võimalusi (nt kettagolfi rada, välisuisuväljak), kuid seda ainult juhul, kui toetust taotleti ka ühele eeltoodud tegevusele. Meetme peamine eesmärk sai täidetud – edaspidi saab kõigis maakondades tegeleda välitingimustes mitmekesise liikumisharrastusega ka lumevaestel talvedel ning pimedal ajal. Nimetatud taotlusvoorust taotles toetust kokku 30 tervisespordikeskust. Pärast ühe taotleja projektist loobumist arendati välja 23 tervisespordikeskust 15 maakonnas. Aastatel 2019–2022 anti toetust kokku 2,4 mln eurot. Kultuuriministeeriumi toetatud tervisespordikeskused Vaatamata juba praegu küllaltki laialdasele kasutatavusele on toetusperioodi lõppedes selgunud, et enamik tervisespordikeskusi vajavad lisainvesteeringuid. Eriti oluline on teenindushoone rajamise või uuendamise võimalus. Tänu 2023. aasta riigieelarvesse saadud lisavahenditele on ministeerium loonud ka uue, olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetme mahuga 3 mln eurot. Selle abil loodetakse eeldatavalt toetada kuue kuni üheksa olme- ja teenindushoone rajamist, kuid samas on vajadus uute ja praeguste hoonete renoveerimise järele suurem. 40 Kultuuriministeerium jätkab ka regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise meetmega vähemalt samas mahus. Uus nelja-aastane meede võimaldab rajada kuni 320 000 eurot maksvaid olme- ja teenindushooneid ning renoveerida olemasolevaid. Ühte tervisespordikeskust võib toetada aga maksimaalselt 160 000 euroga, millest jääb suuremate tööde tegemise toetamiseks väheseks. Seega on lähiaastate vaatest oluline leida regionaalsete tervisespordikeskuste arendamiseks, sh olme- ja teenindushoonete rajamiseks ja renoveerimiseks, lisavahendeid. Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid oleks vaja vabastada liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks, et kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu rahastab riik liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 1,2 mln eurot) Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest. Igal aastal toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti Paralümpiakomiteed ja Eesti Eriolümpia Ühendust kokku 1 mln euroga. Endiselt tuleb aga järgmistel aastatel inimeste kehalise aktiivsuse tõstmiseks suunatud tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestada ka puuetega inimeste ning muukeelse elanikkonna võimaluste ja vajadustega. Programmi kulud tegevuste lõikes ja eelarve täitmine 2022. a esialgne 2022. a lõplik 2022. a eelarve Programmi eelarve täitmine eelarve eelarve täitmine Saavutusspordi toetamine ja 38 154 562 47 507 695 43 679 587 arendamine Ausa spordi ja sporditurvalisuse 198 264 209 917 202 917 toetamine ja arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse 10 217 695 6 028 504 5 186 059 edendamine Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele 2022. aastast ülekantud vahendeid, lisaeelarvega eraldatud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid ning muid tuludest sõltuvaid vahendeid (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jms). Eelarvevahendite jäägid sisaldavad tehtud ettemakseid (raamatupidamises olevad nõuded), mille reaalsed kulud on 2023. aastal. 41  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 26.05.2023 nr 131 2022. aasta tulemusaruannete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: kinnitan Kultuuriministeeriumi 2022. aasta „Kultuur ja sport“ tulemusaruande (lisatud) ning „Sidus ühiskond“ 2022. aasta tulemusaruande Kultuuriministeeriumi puudutava osa (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga