Kiri

Kaja Kallas Riigikantselei Ministeeriumid .05.2023 nr 2-7/23-88/1 Euroopa Liidu õiguse mõistliku ülevõtmise tagamiseks planeeritavad tegevused Hea minister Pöördume teie poole üleskutsega korraldada töö oma haldusalas nii, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine oleks tehtud korrektselt, liialdusteta ning tervele mõistusele toetudes. Eeldame, et Eesti ettevõtetele ja elanikele ei pandaks ülemääraseid kohustusi. Peame otstarbekohaseks, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel lähtutaks selle mõttest ja sisulistest eesmärkidest, kontrollides selleks esmalt, ega mõni Eestis juba kehtiv säte sama eesmärki täida. Soovime, et Euroopa õigust üle võtvad määrused ja riigikokku jõudvad eelnõud oleks vabad muudest siseriiklikest algatustest. Peame mõistlikuks, et uutes regulatsioonides lähtutakse nullbürokraatia põhimõttest, riigile andmete ühekordse esitamise printsiibist ning rakendatakse keskseid IT-lahendusi, mis tõstavad Eesti konkurentsivõimet ja parandavad meie majandust. Vajame uute regulatsioonide vohamise piiramist usalduse ehitamiseks Euroopa Liidu vastu Oleme Eesti Euroopa Liiduga liitumise kahekümnenda aastapäeva lävel. Juba liitumisprotsessist meenutatakse1, kuidas meie oma ametnikkond sattus õiguse ülevõtmisel hoogu ja lisas omal initsiatiivil täiendavaid nõudeid juurde. Näiteks koolisööklate nõuete osas tõusis rahval õigustatud pahameel Euroopa Liidu ülemääraste nõudmiste vastu, kuniks Mart Laar lasi peaministrina välja selgitada, et udupeeneimad tervisekaitse sätted olid euroõiguse ülevõtu tähe all kirja saanud Eesti enda ametnike kahtlusteta heast tahtest, ent väljaspool ja täiendavatena Euroopa Liidus tervise kaitseks mõeldule. Ka täna näeme kahjuks, kuidas usaldust meie ühise euroopaliku koostöö vastu võib õõnestada ametkondlik entusiasm teha asju oodatust palju paremini. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil ei ole selle vastu midagi, ent korrektne on omapoolsed täiendused esitada eraldi eelnõu või eraldi määrusena ja mitte pugeda nendega euronõuete taha. Teeme selle asja nüüd palun korda. Tubakafiltrite õige tarvitamise teavituskampaania lastele ei tulene direktiivist Toome ka konkreetse näite sellest, kuidas Euroopa Liidu õigus tuleb ikkagi üle võtta asjakohaselt, mitte suvaliselt koormust pannes. Täna, 22. mail on kooskõlastusringil tagasiside saamiseks viimast päeva ministri määruse eelnõu2, mis võtab üle nn. 1 https://opleht.ee/2023/05/kes-tegi-ise-tegin/ 2 Eelnõude infosüsteemi viit nr 23-0446/01, Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ muutmise eelnõu.  2 plastidirektiivist probleemtootega nagu filtriga sigaretid seotud keskkonnakahju vähendamise kohustust. Tubakatoodete filtreid ei osata veel ringmajandusse suunata ja nende maha loopimine tekitab paksu pahandust veekogudele ja kanalisatsioonile. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid vähendama selliste toodete tarbimist, või vähemasti vähendama plasti filtrites, laiendades tootjavastutuse nõudeid. Tubakatoodete pakenditele tuleb lisada teavitus õigest äraviskamisest ja keskkonnakahjudest3. Tarbijaid tuleb lisaks pakendile lisatavale infole teavitada veel ka näiteks tootjate kulul paigaldatud prügikastidele4 keskkonnaohtlikkusest info lisamisega5. Sellised sigaretitootjate poolt pandud prügikastid peaksid olema näiteks kohtades, kus kus prügistamise tõenäosus on suurem6. Ka tubakafiltrite koristamise ja äraveo kulu peavad katma tootjad7. Seega näeb direktiiv ette loogilised lahendused – tootmises tuleb leida keskkonnale sobilikumad lahendused, tarbijad peavad vajaliku teabe saama pakendilt ning tootjad peavad omal kulul osalema prügikoristuses ja panema üles asjakohase teabega prügikaste. Loetletud nõuded direktiivist on ilmselt juba üle võetud, kuna kõneall olev määrus ei ütle midagi päris lahenduste ehk tootjate kulul tubakatoodete pakenditel oleva teabe, vajalike prügikastide ega keskkonda säästva prügikoristuse kohta. Küll aga näeb määruse eelnõu ette tegevusi, millest pole direktiivis sõnagi – et sigaretitootjad peaksid hakkama koolidele videomaterjale tootma ja tegema 4nädalasi reklaamikampaaniaid, sealhulgas rannas mängivatele lastele8. Võib vaid ette kujutada, millise leidlikkusega asuvad tubakatootjad lastele sigaretifiltrite rolli kirjeldama – tegemist on ju tõepoolest tervisekaitse üllal eesmärgil lisatud komponendiga, mis võimaldab rääkida tubakatoote kahjulikkuse vähendamisest vägagi usutaval moel. Selliste reklaamkampaaniate nõudeid direktiivis pole, ent ometi põhjendab määruse eelnõu tubakatootjate poolt reklaamide tootmise kohustust just nimelt direktiiviga9 ja seda veel olukorras, kus Eestis on igasugune tubakatoodete reklaam keelatud. Alaealistele pole lubatud ka tubakatoodete tarbimine, ent see ei ole takistanud määruse seletuskirjas tubakafiltrite video paragrahvi juures esitatud soovitust: „Õppevideo võiks lõppeda üleskutsega tegutseda, julgustades õpilasi võtma vastutust oma jäätmete eest10.“ Eelnõu seletuskiri ei ütle ühtegi sõna selle kohta, miks ei piisa direktiiviga ette nähtud tegevustest – prügi käitlemist ja keskkonnaohtlikkust avavast teavitustest sigaretipakkidel ja täiendavatele prügikastidele lisatud informatsioonist. Uue, direktiivivälise kohustuse panemisel tuleks esiteks hoiduda viitamisest direktiivile kui kohustuse põhjustajale ning teiseks minimaalselt lisada analüüs, miks ei piisa direktiivis ette nähtud meetmetest. Heade näidete kogumine ette võetud muudatustest Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 22 lg 1 p 1 alusel on Euroopa Liidu asjade komisjonil pädevus nõuda Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid. Palume igal ministril leida oma haldusalas võimalused töö parandamiseks nii, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel lähtutaks riigikogu ettepanekutest. Palume teil 16. juuniks kirjalikus vastuses välja tuua vähemalt kolm meedet või algatust, mida olete rakendanud 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, artikkel 7 lg 1, lg 2 p a) ja c) ning p 3. 4 Ibid., artikkel 8 lg 3. 5 Ibid., artikkel 10 ja lisa D p 3. 6 Ibid., preambul p 16 ja 22. 7 Ibid., artikkel 8 lg 3 p b). 8 Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord (1)“ muutmine. Eelnõu 20.05.2023, punkt 2, lisatav § 7 astmes 4 (Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri kasutajale esitatav teave), lõige 4. 9 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord (1)“ muutmise eelnõu seletuskiri, 01.05.2023., lk 2. 10 Ibid., lk 7.  3 Euroopa Liidu õiguse asjakohaseks, konkurentsivõimelisemaks ja oluliselt vähem bürokraatlikku koormust tekitavaks ülevõtmiseks. Palume algatuste juures lühidalt kirjeldada, kuidas näete täpsemalt sellest kasu tõusvat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta esimees Mona Ly Eesalu 631 6463 [email protected] Kaja Kallas Riigikantselei Ministeeriumid .05.2023 nr 2-7/23-88/1 Euroopa Liidu õiguse mõistliku ülevõtmise tagamiseks planeeritavad tegevused Hea minister Pöördume teie poole üleskutsega korraldada töö oma haldusalas nii, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine oleks tehtud korrektselt, liialdusteta ning tervele mõistusele toetudes. Eeldame, et Eesti ettevõtetele ja elanikele ei pandaks ülemääraseid kohustusi. Peame otstarbekohaseks, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel lähtutaks selle mõttest ja sisulistest eesmärkidest, kontrollides selleks esmalt, ega mõni Eestis juba kehtiv säte sama eesmärki täida. Soovime, et Euroopa õigust üle võtvad määrused ja riigikokku jõudvad eelnõud oleks vabad muudest siseriiklikest algatustest. Peame mõistlikuks, et uutes regulatsioonides lähtutakse nullbürokraatia põhimõttest, riigile andmete ühekordse esitamise printsiibist ning rakendatakse keskseid IT-lahendusi, mis tõstavad Eesti konkurentsivõimet ja parandavad meie majandust. Vajame uute regulatsioonide vohamise piiramist usalduse ehitamiseks Euroopa Liidu vastu Oleme Eesti Euroopa Liiduga liitumise kahekümnenda aastapäeva lävel. Juba liitumisprotsessist meenutatakse1, kuidas meie oma ametnikkond sattus õiguse ülevõtmisel hoogu ja lisas omal initsiatiivil täiendavaid nõudeid juurde. Näiteks koolisööklate nõuete osas tõusis rahval õigustatud pahameel Euroopa Liidu ülemääraste nõudmiste vastu, kuniks Mart Laar lasi peaministrina välja selgitada, et udupeeneimad tervisekaitse sätted olid euroõiguse ülevõtu tähe all kirja saanud Eesti enda ametnike kahtlusteta heast tahtest, ent väljaspool ja täiendavatena Euroopa Liidus tervise kaitseks mõeldule. Ka täna näeme kahjuks, kuidas usaldust meie ühise euroopaliku koostöö vastu võib õõnestada ametkondlik entusiasm teha asju oodatust palju paremini. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonil ei ole selle vastu midagi, ent korrektne on omapoolsed täiendused esitada eraldi eelnõu või eraldi määrusena ja mitte pugeda nendega euronõuete taha. Teeme selle asja nüüd palun korda. Tubakafiltrite õige tarvitamise teavituskampaania lastele ei tulene direktiivist Toome ka konkreetse näite sellest, kuidas Euroopa Liidu õigus tuleb ikkagi üle võtta asjakohaselt, mitte suvaliselt koormust pannes. Täna, 22. mail on kooskõlastusringil tagasiside saamiseks viimast päeva ministri määruse eelnõu2, mis võtab üle nn. 1 https://opleht.ee/2023/05/kes-tegi-ise-tegin/ 2 Eelnõude infosüsteemi viit nr 23-0446/01, Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord“ muutmise eelnõu.  2 plastidirektiivist probleemtootega nagu filtriga sigaretid seotud keskkonnakahju vähendamise kohustust. Tubakatoodete filtreid ei osata veel ringmajandusse suunata ja nende maha loopimine tekitab paksu pahandust veekogudele ja kanalisatsioonile. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid vähendama selliste toodete tarbimist, või vähemasti vähendama plasti filtrites, laiendades tootjavastutuse nõudeid. Tubakatoodete pakenditele tuleb lisada teavitus õigest äraviskamisest ja keskkonnakahjudest3. Tarbijaid tuleb lisaks pakendile lisatavale infole teavitada veel ka näiteks tootjate kulul paigaldatud prügikastidele4 keskkonnaohtlikkusest info lisamisega5. Sellised sigaretitootjate poolt pandud prügikastid peaksid olema näiteks kohtades, kus kus prügistamise tõenäosus on suurem6. Ka tubakafiltrite koristamise ja äraveo kulu peavad katma tootjad7. Seega näeb direktiiv ette loogilised lahendused – tootmises tuleb leida keskkonnale sobilikumad lahendused, tarbijad peavad vajaliku teabe saama pakendilt ning tootjad peavad omal kulul osalema prügikoristuses ja panema üles asjakohase teabega prügikaste. Loetletud nõuded direktiivist on ilmselt juba üle võetud, kuna kõneall olev määrus ei ütle midagi päris lahenduste ehk tootjate kulul tubakatoodete pakenditel oleva teabe, vajalike prügikastide ega keskkonda säästva prügikoristuse kohta. Küll aga näeb määruse eelnõu ette tegevusi, millest pole direktiivis sõnagi – et sigaretitootjad peaksid hakkama koolidele videomaterjale tootma ja tegema 4nädalasi reklaamikampaaniaid, sealhulgas rannas mängivatele lastele8. Võib vaid ette kujutada, millise leidlikkusega asuvad tubakatootjad lastele sigaretifiltrite rolli kirjeldama – tegemist on ju tõepoolest tervisekaitse üllal eesmärgil lisatud komponendiga, mis võimaldab rääkida tubakatoote kahjulikkuse vähendamisest vägagi usutaval moel. Selliste reklaamkampaaniate nõudeid direktiivis pole, ent ometi põhjendab määruse eelnõu tubakatootjate poolt reklaamide tootmise kohustust just nimelt direktiiviga9 ja seda veel olukorras, kus Eestis on igasugune tubakatoodete reklaam keelatud. Alaealistele pole lubatud ka tubakatoodete tarbimine, ent see ei ole takistanud määruse seletuskirjas tubakafiltrite video paragrahvi juures esitatud soovitust: „Õppevideo võiks lõppeda üleskutsega tegutseda, julgustades õpilasi võtma vastutust oma jäätmete eest10.“ Eelnõu seletuskiri ei ütle ühtegi sõna selle kohta, miks ei piisa direktiiviga ette nähtud tegevustest – prügi käitlemist ja keskkonnaohtlikkust avavast teavitustest sigaretipakkidel ja täiendavatele prügikastidele lisatud informatsioonist. Uue, direktiivivälise kohustuse panemisel tuleks esiteks hoiduda viitamisest direktiivile kui kohustuse põhjustajale ning teiseks minimaalselt lisada analüüs, miks ei piisa direktiivis ette nähtud meetmetest. Heade näidete kogumine ette võetud muudatustest Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 22 lg 1 p 1 alusel on Euroopa Liidu asjade komisjonil pädevus nõuda Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid. Palume igal ministril leida oma haldusalas võimalused töö parandamiseks nii, et Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel lähtutaks riigikogu ettepanekutest. Palume teil 16. juuniks kirjalikus vastuses välja tuua vähemalt kolm meedet või algatust, mida olete rakendanud 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, artikkel 7 lg 1, lg 2 p a) ja c) ning p 3. 4 Ibid., artikkel 8 lg 3. 5 Ibid., artikkel 10 ja lisa D p 3. 6 Ibid., preambul p 16 ja 22. 7 Ibid., artikkel 8 lg 3 p b). 8 Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord (1)“ muutmine. Eelnõu 20.05.2023, punkt 2, lisatav § 7 astmes 4 (Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri kasutajale esitatav teave), lõige 4. 9 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord (1)“ muutmise eelnõu seletuskiri, 01.05.2023., lk 2. 10 Ibid., lk 7.  3 Euroopa Liidu õiguse asjakohaseks, konkurentsivõimelisemaks ja oluliselt vähem bürokraatlikku koormust tekitavaks ülevõtmiseks. Palume algatuste juures lühidalt kirjeldada, kuidas näete täpsemalt sellest kasu tõusvat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta esimees Mona Ly Eesalu 631 6463 [email protected]