Kiri

Vastavalt jaotuskavale 22.05.2023 nr 9-2/23/2193 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks esitamine Austatud koostööpartner Keskkonnaministeerium esitab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 42 lõikele 2 kooskõlastamiseks Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. Keskkonnaminister algatas 15.03.2021 käskkirjaga nr 131 Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamise ja selle KSH. Riigi jäätmekava peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil. Riigi jäätmekava eelnõu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 17.03-09.04.2023 ning avalik arutelu 17.04. Kirjale on lisatud avalikustamisel saabunud ettepanekud ja nendega arvestamise ülevaade. Palume KSH aruanne kooskõlastada võimalusel 21 päeva jooksul alates kirja saamisest e-posti aadressil [email protected]. KeHJS § 42 lg 3 alusel tuleb aruanne kooskõlastada 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Pärast kooskõlastuste saamist kontrollib Keskkonnaministeerium KSH aruannet 30 päeva jooksul ning teeb vastavalt KeHJS § 42 lõikele 6 KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Kirjale on lisatud Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH aruanne ning ülevaade KSH aruande avalikustamisel laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest. Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu dokumendid on samuti kirjale lisatud. KSH aruande lisad leiab veebilehel https://envir.ee/jaatmekava. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Lisad: 1. Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH aruanne 2. KSH aruande avalikustamisel esitatud seisukohad ja nendega arvestamine 3. Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu 4. Riigi jäätmekava 2022-2028 rakenduskava eelnõu Ülle Luiks, 623 1220, [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EUROOPA LIIDU ÜF JA ERF PROJEKT NR 2014‒2020.13.01.16-0007 „KESKKONNAMINISTEERIUM TEHNILINE ABI“ Töö number 2022-0055 Tellija Keskkonnaministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 18.05.2023 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Versioon 4 Kuupäev 18.05.2023 Koostanud Marko Lauri, Olavi Grünvald, Jüri Hion, Raimo Pajula, Hendrik Puhkim, Vivika Väizene Projekti nr 2022-0055 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Sisukord SISSEJUHATUS ...............................................................................................................6 1. RIIGI JÄÄTMEKAVA LÜHIÜLEVAADE .................................................................8 2. KSH EESMÄRK JA MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS ......................12 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................14 3.1 Maastik ja maakasutus, saastatud alad ................................................................. 14 3.2 Vesi .................................................................................................................. 15 3.2.1 Pinnavee seisund ............................................................................................... 15 3.2.2 Merevee seisund ................................................................................................ 17 3.2.3 Põhjavee seisund ............................................................................................... 19 3.2.4 Veemajanduskava meetmed ................................................................................ 20 3.3 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................... 23 3.3.1 Saasteained....................................................................................................... 23 3.3.2 Müra ................................................................................................................. 26 3.4 Taastumatute loodusvarade kasutus ..................................................................... 28 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku sidusus ja looduskeskkonna mitmekesisus..................................................................................................... 31 3.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond, asustustihedus ja inimeste tervis.............................. 35 3.6.1 Inimese tervis .................................................................................................... 36 4. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE .......................................................38 5. HINDAMISMETOODIKA....................................................................................40 6. ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI VALIMINE ........................41 6.1 Alternatiivide hindamise metoodika ...................................................................... 57 6.2 Hindamisel kasutatavad eeldused ......................................................................... 59 6.3 Hindamiskriteeriumid .......................................................................................... 62 6.3.1 Hindamiskriteeriumid looduskaitse valdkonnas ....................................................... 62 6.3.2 Hindamiskriteeriumid majanduse valdkonnas ......................................................... 63 6.3.3 Hindamiskriteeriumid maakasutuse valdkonnas...................................................... 64 6.3.4 Hindamiskriteeriumid sotsiaal valdkonnas.............................................................. 64 6.4 Hinnang alternatiividele ...................................................................................... 65 6.4.1 Hinnang alternatiividele looduskaitse valdkonnas ................................................... 65 6.4.2 Hinnang alternatiividele majanduse valdkonnas ..................................................... 69 6.4.3 Hinnang alternatiividele maakasutuse valdkonnas .................................................. 75 6.4.4 Hinnang alternatiividele sotsiaalvaldkonnas ........................................................... 78 6.5 Riigi jäätmekava mõju kliimamuutusele ................................................................ 82 6.6 Alternatiivide kokkuvõttev tabel ........................................................................... 83 7. RIIGI JÄÄTMEKAVA SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA JA ETTEPANEKUD JÄÄTMEGRUPPIDE LÕIKES ..................................................87 7.1 Riigi jäätmekava mõju strateegilistele planeerimisdokumentidele ............................. 87 7.1.1. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ..................................................................... 87 7.1.2. Strateegia “Eesti 2035” ....................................................................................... 87 7.1.3. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ........................................ 89 7.1.4. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 89 7.1.5. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021- 2035................................................................................................................. 90 7.1.6. Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030 ................................................... 90 7.1.7. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ................................................................. 91 7.1.8. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 92 3  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 7.1.9. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 93 7.1.10. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................ 94 7.1.11. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ................................................ 94 7.1.12. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ................................... 94 7.1.13. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................... 96 7.1.14. Euroopa rohelepe ............................................................................................... 96 7.1.15. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm ............................................ 97 7.1.16. Ringmajanduse tegevuskava ............................................................................... 97 7.1.17. Olulisemad EL-i õigusaktid................................................................................... 98 7.1.18. Euroopa Liidu mullastrateegia aastani 2030 ......................................................... 100 7.2 Ettepanekud jäätmegruppide kaupa .................................................................... 101 7.2.1 Ohtlikud jäätmed ............................................................................................. 101 7.2.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed .............................................................................. 102 7.2.3 Biolagunevad jäätmed ...................................................................................... 103 7.2.4 Olmejäätmed ................................................................................................... 104 7.2.5 Pakendijäätmed ............................................................................................... 105 7.2.6 Tootjavastutusega kaetud jäätmeliigid ................................................................ 105 7.2.7 Põlevkivitööstuse jäätmed ................................................................................. 106 7.2.8 Plastijäätmed ................................................................................................... 106 7.2.9 Tekstiilijäätmed................................................................................................ 107 7.2.10 Muud jäätmeliigid ja ettepanekud ....................................................................... 107 8. ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL .......109 9. OSAPOOLTE KAASAMINE ...............................................................................110 10. SEIREMEETMED .............................................................................................176 11. KOKKUVÕTE ..................................................................................................177 4  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Lisad KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistatud dokumendid KMH aruande avalikustamise dokumendid Kasutatud lühendid JäätS jäätmeseadus KeM Keskkonnaministeerium KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine SKPK Skepast & Puhkim OÜ TVO tootjavastutusorganisatsioon 5  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Sissejuhatus Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine algatati keskkonnaministri 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava koostatakse vastavalt jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) artiklitele 28 ja 29, kus on sätestatud kohustus liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava koos jäätmetekke vältimise programmiga, samuti arvestades jäätmete raamdirektiivi muudatusi (EU) 2018/851). Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse valdkonna strateegiline dokument, mis omakorda on keskkonna valdkonna arengukava osa ja mis annab pikaajalised suunised valdkonna arenguks, sh erinevate toetusmeetmete planeerimiseks. Riigi jäätmekava KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 p 1 ja § 35 lg 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse jäätmekäitluse valdkonnas. Lähtuvalt KeHJS § 311, on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Loetelu lubab järeldada, et KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat. Et kujundada Eesti vabariigi jäätmepoliitikat, on vajalik läbi viia strateegiline planeerimine. See tegevus hõlmab arengukava koostamist. Arengukava on tulevikku vaatav, eesmärke seadev ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kirjeldav dokument. Hindamaks arengukava soodsaid ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid, viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kuna Riigi jäätmekava mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama protsessi raames läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule majanduslikke ning sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Jäätmekava KSH läbiviimise eesmärk on tagada jäätmekava koostamisel oluliste keskkonna- aspektidega arvestamine maksimaalsel võimalikul määral. KSH eesmärk on jäätmekava võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja positiivsete suurendamine. Juhul kui strateegilist planeerimisdokumenti ehk Riigi jäätmekava ei kehtestata või kehtestatakse aga ei viida mingil põhjusel ellu, siis jäävad täitmata olulised uute Euroopa liidu õigusaktidega rakenduvad ülesanded. Lisaks jäävad ellu viimata Riigi jäätmekava põhiülesanded, milleks on ohutu materjali ringluse suurendamine ning kestlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimine, korduskasutuse edendamine. Arvestades eelpool toodut on eksperdirühm seisukohal, et juhul kui Riigi jäätmekava ellu ei rakendata, siis on sellele oluline negatiivne mõju keskkonnale. Jäätmekava koostamise korraldaja ja koostaja on Keskkonnaministeerium. Jäätmekava kehtestaja on keskkonnaminister. Jäätmekava KSH programmi ja aruande koostaja on Skepast & Puhkim OÜ. KSH programmi ja aruande koostamisel on mh lähtutud Keskkonnaministeeriumilt saadud teabest. 6  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise programm. See läbis KeHJS kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks 2022. aasta veebruaris. Käesolev töö on mõjude hindamise teine ja viimane etapp. Selle käigus hinnatakse mõjusid vastavalt mõjude hindamise programmile, järgides KeHJS kohast KSH aruande koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri. Käesoleva aruande koostamise eest vastutavad juhteksperdina ja sotsiaalmajanduslike mõjude ning maakasutuse mõjude ekspert Hendrik Puhkim, ringmajanduse- ja jäätmemajanduse eksperdina Jüri Hion, majandusmõju eksperdina Olavi Grünvald, looduskeskkonna eksperdina Raimo Pajula, keskkonnakasutuse ning veemajanduse eksperdina Vivika Väizene, täiendava veemajanduse eksperdina Aide Kaar ning GIS spetsialistina Marko Lauri. 7  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 1. Riigi jäätmekava lühiülevaade Riigi jäätmekava annab ülevaate eelmise perioodi jäätmekava eesmärkide täitmisest ning identifitseerib fookusjäätmegrupid, milleks on: olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodetest tekkinud jäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed põlevkivitööstusejäätmed, plastijäätmed, tekstiilijäätmed. Lisaks kirjeldatakse ka fookusvaldkondi, milleks on jäätmete riikide vaheline vedu ja kommunikatsioon. Seejärel antakse ülevaade fookusvaldkondade hetkeolukorrast, jäätmekogustest ning lisatakse tulevikuprognoosid ja tugevuste ja nõrkuste analüüs ning sellest johtuvalt seatakse fookusgruppide ja -valdkondade lõikes eesmärgid ning meetmed nende täitmiseks. Kogu Riigi jäätmekava loogika lähtub aga järgmistest strateegilistest eesmärkidest: Kestlik tootmine Mõjudega ja tarbimine, arvestamine ja jäätmetekke Ohutu materjali nende vältimine, ringluse vähendamine nii korduskasutuse suurendamine inim- kui edendamine looduskeskkonnale Joonis 1 Riigi jäätmekava strateegilised eesmärgid Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine Jätkusuutlikul tootepoliitikal on potentsiaal jäätmeid märkimisväärselt vähendada. Jäätmekäitlust suunavates arengudokumentides tuleb tähelepanu pöörata võimalustele tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks, mis on oluline eesmärk kogu valdkonnas muutuste esile kutsumiseks. Tähelepanu tuleb pöörata toodete olelusringile ning juba toote valmistamise käigus kavandada tooted selliselt, et neid ja nende pakendeid oleks võimalik võimalikult lihtsa vaevaga kordus kasutada või ringlusse võtta. Tõhusamad tootmisprotsessid ning paremad keskkonnajuhtimissüsteemid võivad aidata märkimisväärselt vähendada saastet ja jäätmeid ning säästa vett ja muid loodusvarasid. See on kasulik ka ettevõtlusele, sest selle abil on võimalik piirata tegevuskulusid ning vähendada sõltuvust toormaterjalist. 8  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ökodisain ja -innovatsioon võivad leevendada toodete tootmisest tingitud mõju. Need võivad aidata parandada toodete üldist keskkonnatoimet kogu nende olelusringi vältel ning suurendada nõudlust paremate tootmistehnoloogiate järele. Ka tarbijad on olulised, sest nende tehtavatest tarbimisvalikutest sõltub väga palju. Tarbimisest tulenev keskkonnamõju on eriti seotud toidu, ehitiste ja transpordiga. Nendes valdkondades tuleb teha kõige suuremaid muudatusi. Näiteks aitaks EL-s ehitiste ehitamise ja kasutamise täiustamine vähendada meie lõplikku energiatarbimist 42% ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid 35%. Vee tarbimine väheneks aga 30% . Nii jäätmetekke kui ka üldiselt materjalide vähendamisel tootmises ja korduskasutusel on uue ringlusmajandusel põhineva ühiskonna loomisel oluline roll. Sellega edendatakse uusi ärimudeleid ja antakse tõuge uute innovaatiliste toodete ja teenuste arendamiseks. St tooted ja teenused on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades ja seega aitavad kaasa jäätmetekke vähendamisele. Jäätmetekke vältimise peamisteks vahenditeks on säästliku tarbimise propageerimine ja pika elueaga toodete tootmine. Jäätmetekke vältimise alla liigitatakse üldjuhul tegevusi, mis on seotud materjalide ja toodete korduskasutamisega. Korduskasutamiseks ettevalmistamine on kontrollimine, puhastamine või parandamine, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selleks, et neid oleks võimalik korduvalt kasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta (nt seadmete, mööbli, kodumasinate, rõivast puhastamine ja parandamine enne nende uuesti kasutusse võtmist). Oluline on eristada korduskasutust jäätmete taaskasutusest, mis üldjuhul muudab toote esialgset kuju ja kasutamise funktsiooni. Seetõttu ei loeta korduskasutusel materjale ja tooteid jäätmeteks vastupidiselt jäätmete taaskasutamisele. Sobivaim korduskasutuse materjal saadakse jäätmete tekkekohal liigiti kogumisel. Liigiti kogumise edendamine eeldab elanikkonna hulgas jätkuvat teavitustööd ning võimaluste loomist sorditud jäätmete üleandmiseks. Palju on selles vallas aga ka juba tehtud. Heaks näiteks jäätmetekke vältimisest on Toidupank, kes muidu äraviskamisele mineva toidu osas on aidanud läbi ümberjaotamise 2020. a vähendada jäätmeteket 247 000 tonni võrra. Järjest rohkem kasutatakse toidusektoris ka ringlusse võetavaid ja korduskasutatavaid pakendeid. Näiteks on võimalik tarbijatel kasutada enda pakendit erinevate toitude ja jookide tarbimisel ning osta sellevõrra odavamalt. Ohutu materjaliringluse suurendamine Jäätmeid tuleb väärindada ja arvestades ressursside piiratust, võimalikult palju uuesti ringlusse suunata. Selleks tuleb toetada ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu, luua lisavõimalused ringmajanduse koostööprojektideks – ettevõtete vaheline koostöö ressursside tõhusamaks kasutamiseks, näiteks tööstussümbioos. Vajalik on parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu materjaliringlus. Kodanike jaoks pakub ringmajandus kvaliteetseid, funktsionaalseid ja ohutuid tooteid, mis on tõhusad ja taskukohased, kestavad kauem ning mõeldud korduskasutamiseks, parandamiseks ja kvaliteetseks ringlussevõtuks. Mitmesuguste uute kestlike teenustega, toote-teenus mudelitega ja digilahendustega kaasnevad parem elukvaliteet, innovaatilised töökohad ning paremad teadmised ja oskused. EL kemikaalipoliitikat ja kemikaale käsitlevad õigusaktid - REACH-määrus, POS-määrus ning RoHS direktiiv 1-23 soodustavad ohtlike ainete järkjärgulise asendamisega üleminekut ohutumate 1 https://echa.europa.eu/et/regulations/reach/legislation 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1021&from=IT 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32002L0095 9  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne alternatiivsete kemikaalide kasutamisele, et paremini kaitsta kodanikke ja keskkonda. Teisest tooret on keelatud ringlusse võtta, kui ringlusse võetud materjalid sisaldavad keelatud aineid . Ohutu materjaliringluse suurendamisele Eestis aitab kindlasti kaasa ka laialdasem jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine ja jäätmete ringlussevõtuga seotud keskkonnalubade taotlemine turuosaliste poolt. Tulevikus peaks ohutu materjaliringluse suurendamisele aitama kaasa ka elektrooniline infosüsteem (nagu digitaalne tootepass), mis annab ka informatsiooni ohtlike kemikaalide kohta, jäätmekäitlustoimingute ja -võimaluste kohta ning töötlemis-, ringlussevõtu- ja taaskasutamisprotsesside kohta jms. Olemasolevatest elektroonilistest infosüsteemidest on jäätmekäitlejatel võimalik kasutada Euroopa Kemikaaliameti SCIP andmebaasi.4 Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Lisaks olmejäätmete käitluslahenduste arendamisele tuleb tõsiselt tegelda ka üldise jäätmete kogutekke ning jäätmetest ja nende käitlemisest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega. Ohutu jäätmekäitluse suurendamiseks tuleb leida võimalused järelevalve ja seire tõhustamiseks, samuti parendada regulatiivseid meetmeid. Oluline on, et kavandatava riigi jäätmekava 2022-2028 positiivsed mõjud keskkonnale kaaluksid üles negatiivsed mõjud nii, et tervikuna saaks öelda, et kavandatav uus riigi jäätmekava on positiivse keskkonnamõjuga dokument. Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke vältimine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada majanduskulusid (nt toidu jm oluliste ressursside ja materjalide raiskamise vähendamise kaudu). Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine aitab ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest nagu majandusolukord, tarbijate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus ettevõtetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustavate majandusmeetmena on Euroopa Liidus välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Eesmärkide saavutamise hindamiseks tuleb seada mõõdikud, mis näitavad erinevate tegevuse mõju ning hindavad kas tehtud meetmed on piisavad või on vaja täiendavalt meetmeid juurde rakendada. Nõnda on see ka Riigi jäätmekavas, kus iga eesmärgi kohta on Riigi Jäätmekavas 3 näitajat, mis iseloomustavad kõige paremini vastavaid eesmärke. Näitajate allikaks on nii Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet kui ka Statistikaamet. Riigi jäätmekava eesmärgi „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ja jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine“ saavutamist iseloomustavad 3 näitajat – palju meil jäätmeid inimese kohta tekib, mis on meie ringmaterjali osakaal ning kui suur osa pakenditest on korduskasutatavad. 4 https://echa.europa.eu/et/scip 10  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Jäätmekava planeeritud tegevused on tavapäraselt jaotunud kuue aasta peale. Erinevate tegevuste elluviimine sõltub mitmetest asjaoludest, kuid eelkõige EL ja Eesti riigi valitud prioriteetidest. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine. Keskkonnale ja inimese tervisele ohutut jäätmekäitlust saab tagada rakendades tõhusat järelevalvet. Euroopa Liit on eesmärgiks võtnud edendada ringmajandust ning selle raames lahendada ka jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleemid. Samas on maailm 2022 aastal muutunud, käimas on Venemaa agressioonisõda Ukrainas, samuti pole me puutumata jäänud energiakriisist. Seetõttu tuleb üha enam ka keskkonnavaldkonnas mõelda, kuidas sellised arengud meie eesmärkide seadmist ja saavutamist mõjutada võivad. Üha olulisem on mõelda energiasõltumatuse saavutamise peale. Ka jäätmemajandus võib panustada nende probleemide lahendamisse Eesti jaoks. Joonisel 1 toodud kaks esimest mulli annavad käesolevas KSH protsessis olulised alternatiivid, mille kaalumisel on samuti olulised jäätmetekke vältimine, korduskasutus ning ringlussevõtt. Tabureti kolmas sammas ehk keskkonnamõjudega arvestamine tulebki läbi käesoleva aruande, mis on Riigi jäätmekava lahutamatuks lisaks. Riigi jäätmekava eesmärgid ning tegevused mis nende eesmärkide täitmiseks on seatud on positiivse mõjuga. 11  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 2. KSH eesmärk ja mõju hindamise ulatus ja määramatus Riigi jäätmekava on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on vastavalt dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ja ei lasku konkreetse tegevuskava tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete muudatusi jm. Tihti on võimalik püstitatud alameesmärke ellu viia ja mõõdikutena seatud sihte saavutada erinevate tegevustega. Arengukava tugevalt strateegiline aste (pigem üldine, laskumata detailidesse) on kooskõlas riigi poolt ette antud arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise juhisega. Mõjude hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse hinnatava dokumendiga. Sellest lähtuvalt on mõju hinnatud Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Hindamine on lähtunud alameesmärkide ja mõõdikute kirjeldusest ning on vältinud spekuleerimisest, milliseid konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks võidakse ette võtta. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavade eesmärkidega ja alameesmärkidega. Ruumiliselt piirdub mõju hindamine Eesti territooriumiga. Olulist piiriülest mõju ei ole põhjust prognoosida. Jäätmekava on ette nähtud Eesti jäätmemajanduse arengu suunamiseks ja olulisemad muudatused toimuvad Eestis. Lähimineviku sündmused näitavad selgelt, et Eesti jäätmemajandus ei ole välismajandusest sõltumatu. Venemaa kallaletung Ukrainale on toonud endaga kaasa Vene energiaallikatest loobumise (koosmõjus püüdlusega roheenergia poole)mis on tekitanud surve energiakandjate hindadele ning suurendavad vajadust ka jäätmete kui energiaallika järele.. Sarnase skaalaga muutusi on keeruline prognoosida ja prognooside määramatus võib olla väga suur. Seetõttu võib selliste probleemide lahendamist pidada pigem operatiivseks tegevuseks (vältida mingi sektori äkilist jõuetust, ära kukkumist) kui strateegiliseks plaanimiseks (võimaldada mingil sektoril muutunud olukorraga kohaneda). Strateegilises plaanis on eesmärk hoida Eesti jäätmemajandus jätkusuutlik ja samas tugevdada oma konkurentsivõimet riikidevahelises majanduses. Mõjude hindamise üldsusastme tõttu ei ole välistatud, et Riigi jäätmekavast tulenevatele tegevustele tuleb detailsemates etappides läbi viia spetsiifilisem keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimise vajadus on vähem tõenäoline, kuid ei ole välistatud. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi lähtudes põhimõttest, et ühiskond püsib kolmel võrdselt tähtsal alustalal (Joonis 2). 12  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne sotsiaal-kultuuriline majanduskeskkond looduskeskkond Joonis 2 Kolme jalaga taburet, millele toetub ühiskond Mõjude hindamisel on lähtutud tänapäeval parimast kättesaadavast teadmisest ühiskonnas toimuvatest protsesside suundumustest (demograafia, kliimamuutused, majanduskasv jne). Korduvalt on leidnud tõestust, et ka makrotasandi protsesside prognoosid ei pruugi isegi lähituleviku osas paika pidada (2007. aasta majanduskriis, Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu ning selle tõttu sanktsioonidest tulevad tagajärjed, jne). Määramatust ei aita vähendada ka võimalike sündmuste stsenaariumite loomine, sest võimalike variante ja nende kombinatsioone on väga palju, kui mitte lõputult. Parimaks lahenduseks on plaanide ja prognooside süstemaatiline üle vaatamine ning lähtuvalt olukorrast sihi täpsustamine. Mõjude hindamisel arvestatakse nii lühi- kui ka pikaajaliste oluliste mõjudega. Riigi jäätmekava ja käesolev KSH aruanne arvestavad muuhulgas Eesti asustussüsteemile, regionaalarengule ning piirkonniti kahaneva ja vananeva elanikkonna elukeskkonnale avalduvate asjakohaste mõjudega. Jäätmemajanduse ruumilise arendamisel tuleb lähtuda PlanS-iga kehtestatud loogikast jälgides PlanS-ist tulevaid planeeringuliike. 13  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1 Maastik ja maakasutus, saastatud alad Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule5. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala6. Maastikud ja maakasutus on omavahel otseselt seotud, kuna maakasutuses toimuvad muutused mõjutavad maastikke. Maakasutus muutub inimtegevuse ja eluviisi muutustega. Eestis on olulisemad aspektid: 1) rahvaarvu vähenemine ning samas riigisisene ümberasumine suurematesse linnadesse, 2) täisehitatud alade suurenemine linnade ümbruses, käesoleval sajandil on kasv olnud 4,2%. 3) põllumajanduslikku maad on 21. sajandil Eestis olnud stabiilselt 8000-9000 km2, 4) metsamaa pindala on peamiselt põllumaade metsastumise tõttu pikaajaliselt mõõdukalt kasvanud ning muutumas on metsade struktuur. Okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad7. Kuna peatükk hõlmab ka väärtuslikku põllumaad ja selle hävimist, mis on sisustatud kõige enam mullaviljakuse näitajatega, on sellel otsene seos mulla kui taastumatu ressursiga. Just muld on see, mis määrab suurelt ära maastikud ja maakasutuse. Muld on vee ja õhu kõrval hädavajalik taastumatu ressurss ja võtmetähtsusega Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamisel ning selle poliitikat suunab Euroopa Liidu mullastrateegia 2030. Rahvastiku vähenemine ja ränne linnaregioonidesse mõjutab maastikke. Ehitatud alade pindala suureneb peamiselt linnade ümbruses. Ehitiste aluseks ja nende lähiümbruseks muudetud põllumaid ei ole võimalik enam endises kasutuses taastada. Linna ümbritsevate omavalitsuste üldplaneeringud on soosinud valglinnastumist, nähes ette linnalise maakasutuse jätkumist linnapiiride taga. Põllumajandusmaastik väheneb ja tühjeneb inimestest. Suund väärtuslike põllumaade säilitamisele pidurdab maastikumuutusi. Väärtuslikud maastikud ja kaitsealad toetavad maastike üldilme säilimist. Metsamaa pindala kasvab, kuid okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad. Suur osa karjääre metsastatakse pärast nende ammendumist, ent oluline maakasutuse muutus on see siiski, sest väärtusliku põllumaa taastamine ammendatud karjääride asemele enamasti ei õnnestu . Jäätmemajanduse areng mõjutab nimetatud valdkonda selliselt, et infrastruktuuri rajamiseks on vajalik võtta kasutusele järjest uusi ja suuremaid maa-alasid, mis pöörduvalt muudavad maakasutust. 5 Ivar Arold. Eesti maastikud, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Maastik 7 Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020, 1.1 Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine, Tõnu Oja 14  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3.2 Vesi Ülevaade on koostatud kehtivate veemajanduskavade 2022-2027 (kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357)8,9 ja meetmeprogrammi10 põhjal. Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant vesikondade kaupa. Eestis on määratletud kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. 3.2.1 Pinnavee seisund Vooluveekogumite koondseisund Lääne-Eesti vesikonna veekogumite seisundi veemajanduskavade 2021. a vahehinnangu järgi on heas 226, kesises 85, halvas 32 ja väga halvas koondseisundis neli Lääne-Eesti vooluveekogumit. Mitteheas seisundis on seega 121 vooluveekogumit, mis on 35% vesikonna vooluveekogumite koguarvust. Keemiline seisund on neist halb 18 kogumil, hea 29 kogumil, hea (ainult PAH molluskites) ühel kogumil, hea (metallid vees) kahel kogumil ja hindamata on 297 kogumil. Ida-Eesti vesikonna veekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu järgi on heas seisundis 131, kesises seisundis 82, ja halvas seisundis 50 ja väga halvas seisundis 3 Ida-Eesti vesikonna vooluveekogumit. Mitteheas seisundis on seega 135 vooluveekogumit, mis on napilt üle poole vooluveekogumite koguarvust. Keemiline seisund on neist halb 30 kogumil, hea 29 kogumil, hea (metallid vees) kolmel kogumil, hea (metallid vees, Hg) ühel kogumil ja hindamata on 203 kogumil. Koiva vesikonna veekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu järgi on heas seisundis 14, kesises seisundis 5 ja halvas seisundis 3 Koiva vesikonna vooluveekogumit. Mitteheas seisundis on seega 8 vooluveekogumit. Keemiline seisund on neist halb 2 kogumil ja hindamata on 20 kogumil. Vooluveekogumite ökoloogilised seisundid 2021. a vahehinnangu järgi on toodud Tõrge! Ei leia viiteallikat.. Tabel 1. Vooluveekogumite ökoloogiline seisund (ÖSE) 2021 ÖSE 2021 Lääne-Eesti Ida-Eesti Koiva vesikond vesikond vesikond Halb 11 18 1 Halb ÖP 6 11 0 Hea 144 94 16 Hea ÖP 86 43 0 8 Veemajanduskavad 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.03.2023) 9 Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur, https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 (külastus 14.03.2023) 10 Lääne-Eesti, Ida-Eesti Ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.03.2023) 15  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Kesine 77 80 4 Kesine ÖP 18 17 1 Väga halb 4 2 0 Seisuveekogumite koondseisund Lääne-Eesti vesikonna seisuveekogudest on 2021. a seisuga heas seisundis 8 kogumit, kesises 13, halvas 21 ja väga halvas 1 kogum. Mitteheas seisundis on 35 kogumit 43-st. Keemiline seisund on halb 14 kogumil, 26 kogumil hindamata. Ökoloogiline seisund on mittehea 31 kogumil. Ida-Eesti vesikonna seisuveekogudest on 2021. a seisuga on heas seisundis 6 kogumit, kesises 17 ja halvas 20 kogumit. Mitteheas seisundis on seega 37 kogumit 43-st. Keemiline seisund on halb 18 kogumil, 23 kogumil hindamata. Ökoloogiline seisund on mittehea 33 kogumil. Koiva vesikonna seisuveekogudest on 2021. a seisuga mitteheas seisundis 7 kogumit– 4 kogumit olid halvas seisundis ja 3 kogumit kesises seisundis. Kahe kogumi ökoloogiline seisund oli mittehea, ühe kogumi seisund hea (metallid vees) ja 4 kogumil hindamata. Jäätmevaldkonna mõju pinnavee seisundile on seotud peamiselt järgmiste alamsektoritega: tahkete jäätmete ladestamine, tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine ja reoveesette käitlemine. Peamine probleem on sademe- ja reoveega keskkonda kanduvate toitainete ja raskemetallide mõju veeorganismidele ja -kvaliteedile. Mõju pinnavee seisundile on seisuveekogude puhul lokaalne, kuid vooluveekogude puhul laiem. Pinnaveekogumite seisundi eesmärkide saavutamine Veepoliitika raamdirektiivi rakendamise eesmärk oli saavutada kõikide veekogumite hea koondseisund aastaks 2015. 2015. aastaks saavutati Lääne-Eesti vesikonnas hea seisundi eesmärk 284 pinnaveekogumi osas, kuid 129 kogumil jäi hea seisundi eesmärk saavutamata. Perioodi 2015–2021 veemajanduskavades pikendati 2021. aastani 69 kogumi hea seisundi eesmärgi ja 2027. aastani 79 kogumi hea seisundi eesmärgi saavutamise tähtaeg. Nendest 79 kogumist, mille hea seisundi eesmärke pikendati 2027. aastani, on eesmärgi saavutanud juba 17 kogumit. 2015. aastaks saavutati Ida-Eesti vesikonnas hea seisundi eesmärk 189 pinnaveekogumi osas, kuid 110 kogumil jäi hea seisundi eesmärk saavutamata. Perioodi 2015–2021 veemajanduskavades pikendati 2021. aastani 58 kogumi hea seisundi eesmärgi ja 2027. aastani 52 kogumi hea seisundi eesmärgi saavutamise tähtaega. Nendest 79 kogumist, mille hea seisundi eesmärke pikendati 2027. aastani, on eesmärgi saavutanud juba 4 kogumit. 2015. aastaks saavutati Koiva vesikonnas hea seisundi eesmärk 15 pinnaveekogumi osas, kuid 9 kogumil jäi hea seisundi eesmärk saavutamata. Perioodi 2015–2021 veemajanduskavades pikendati 2021. aastani 7 kogumi hea seisundi eesmärgi ja 2027. aastani 2 kogumi hea seisundi eesmärgi saavutamise tähtaeg. Nendest 2 kogumist, mille hea seisundi eesmärke pikendati 2027. aastani ei ole kumbki kogum eesmärki saavutanud. Heas või väga heas koondseisundis olevate pinnaveekogumite osakaal aastate lõikes on nähtav Joonis 3. 16  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Joonis 3: Eesti pinnaveekogumite seisund. Allikas: Keskkonnaagentuur Oluline on kõik Riigi jäätmekava alusel planeeritavad jäätmekäitlusrajatised planeerida selliselt, et nendes tekkiv sademevesi vastaks suublasse juhtimisel keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 nõuetele. Lisaks sellele, et tehnoloogiliselt peab eelpool mainitud määruse nõuete täitmise tagamine olema võimalik ning enne keskkonnaloa väljastamist jäätmekäitluskoha opereerimiseks ka tõendatud on vajalik jäätmekäitluskohtades alates suurematest teha ka regulaarset kontrolli, et rajatud tehnoloogilisi meetmeid sademevee suublasse juhtimisel nõuetekohasuse tagamiseks ka kasutatakse. 3.2.2 Merevee seisund Eesti rannikumeres on probleem elavhõbeda ökoloogilist kvaliteedinormi ületav sisaldus kalades. Ohtlikest ainetest on meie merealadel lisaks elavhõbedale aeg-ajalt elustiku keskkonnanorme ületanud ka kaadmium, heksaklorotsükloheksaan, heptakloor ja heptakloorepoksiid. Ohtlike ainete keskkonna kvaliteedi piirnorme ületavate sisalduste tõttu on rannikumere keemiline seisund hinnatud halvaks. Peamised elavhõbeda koormuse allikad on ajalooline saaste, kaugkanne õhu kaudu ning Eestis põlevkivi põletamine elektrijaamades. Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine (toitainete üleküllus), saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamiseks eutrofeerumise põhjustajaks on toitainete koormus maismaalt, kas läbi vee (sh jõed ja otselasud merre) või õhu, aga ka merelised tegevused (vesiviljelus). Arvestada tuleb ka toitainete koormusega Eesti merealale teistest Läänemere piirkondadest või põhjasetetest, st toitainete sisemise koormusega. 2018. Aastal anti mereseisundile hinnang vastavalt Merestrateegia raamdirektiivile tehtud hindamisele, mille raames hinnatakse eraldi ka mereprügi. 11 Üheks hinnatavaks tunnuseks on mereprügi kogused mereökosüsteemis (merevees, põhjas, setetes, elustikus). Mereprügi surve iseloomustamiseks hinnatakse makroprügi koguseid rannas ja 11 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 17  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne merepõhjal, mikroprügi mere pinnakihis ja setetes. 2018.a rannaprügi kogused näitavad, et hea keskkonnaseisund ei ole saavutatud. Samas viimased rannaprügi seire tulemused aastatest 2019- 2020 näitasid, et prügi kogused seiratavatel randadel vähenevad. Merepõhjas asuva prügi kogused ning merepinna mikroprügi kogused näitavad head seisundit. Enamasti merepinna mikroprügi kogused vähenevad, kuid mikroplasti osas on leitud ka koguste suurenemist. Mikroprügi kogused setetes näitavad kasvavat trendi. Erinevate hinnangute põhjal umbes 80% mereprügist jõuab merre jõgede, hoovuste ja tuulega maismaa-allikatest – linnade kanalisatsioonist, sademeveest, rannikul või jõekaldal asuvatest prügilatest, tööstuslikest heidetest ning prügina rannast. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest, avamerel asuvatest rajatistest, nagu naftaplatvormid, ja kanalisatsioonisüsteemist. Inimtegevuse valdkonnad, mis on peamisteks mereprügi allikateks, Eestis pigem kasvavad järgneva perioodi jooksul aastani 2030. Lääne-Eesti vesikonna 13 rannikuveekogumi koondseisund on halb ja ühe rannikuveekogumi koondseisund on väga halb. Kõigil kogumitel on keemiline seisund mittehea ja 13 rannikuveekogumi ökoloogiline seisund mittehea ja ühel hea. Mõlemad Ida-Eesti vesikonna rannikuveekogumid, Narva-Kunda lahe ja Eru-Käsmu, on halvas seisundis. Eru-Käsmu rannikuvee keemiline seisundklass muudeti 2019. a halvaks eksperthinnangu järgi, seega mõlema kogumi keemiline seisund on halb. Ökoloogiline seisund on Narva-Kunda lahe rannikuveekogumil kesine ja Eru-Käsmu rannikuveekogumil hea. Oluline teema seoses merevee seisundiga on mereprügi teema. Teravaks probleemiks on see küll eelkõige ookeanides, aga kindlasti on vajalik antud teemat adresseerida ka Läänemerega seoses. Antud teemaga tegelemiseks Läänemere puhul on Riigi jäätmekavaga seotud 13-meetmeline tegevuskava, kus eesmärgid, meetmed, rahastusallikad ning rakendamise aega on täpsemalt lahti seletatud. Usume, et antud tegevuskava rakendamine tagab, et mereprügi Läänemeres probleemiks ei ole12. Jäätmevaldkonna mõju merevee seisundile on seotud peamiselt järgmiste alamsektoritega: tahkete jäätmete ladestamine, tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine ja reoveesette käitlemine. Peamine probleem on sademe- ja reoveega keskkonda kanduvate toitainete ja raskemetallide mõju veeorganismidele ja vee kvaliteedile. Mõju mereveele avaldub läbi vooluveekogude vee seisundi. Lisaks mõjutab merevee seisundit oluliselt jäätmete käitlemine laevadel. Jäätmed laevade ekspluatatsioonil kui ka laevameeskonna ja -reisijate tegevustest ning laadimistel; laevade ekspluatatsioonil masinaruumide pilsivesi, heitgaaside puhastussüsteemide (EGCS) skraberi pesuvesi, jahutusvesi, ballastvesi jne; pardal viibivate inimestega seotud jäätmevood hõlmavad toidujäätmeid, musta vett (kanalisatsioon), kambüüside ja duširuumide vett (hall vesi) ning muid tahkeid jäätmeid), jäätmed vette laadimistöödel ankruplatsidel ja sadamates laevadelt saadud jäätmetest. Oluline on, et eelpool kirjeldatud jäätmete käitlus oleks kirjeldatud, kontrollitud ja Eesti sadamates oleks tagatud kõikide eelpool kirjeldatud jäätmeliikide seaduslikud üle andmise võimalused, et minimiseerida laevajäätmetest merevee seisundile tekkida võivat negatiivset mõju. 12 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 18  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3.2.3 Põhjavee seisund Põhjaveekogumite koondseisund 2020. a põhjavee koondseisu järgi liigitub Eestis 31 põhjaveekogumist 8 koondseisnud halvaks, 13 heaks ja 10 heaks, kuid ohustatuks. Lääne-Eesti vesikonnas on halvas seisundis Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu (PVK 11) ja Kvaternaari Prangli (PVK 31) põhjaveekogum. Ida-Eesti vesikonnas on halvas seisundis põhjaveekogumid Kambriumi-Vendi Voronka (PVK 2), Ordoviitsiumi Ida-Viru (PVK 6), Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini (PVK 7), Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida- Eesti vesikonnas (PVK 15), Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24), ja Kvaternaari Vasavere (PVK 27) põhjaveekogum. Paratamatult halvas keemilises ja koguselises seisundis on põlevkivipiirkonnas asuvad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (PVK 7) ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (PVK 27). Peamiseks halva ja ohustatud seisundi põhjuseks on põhjavee suured keemilise hapnikutarbe (KHT), ammooniumi ja kloriidi sisaldused seirepuurkaevude vees. Põhjaveekogumite halvaks või ohustatuks hindamine on enamasti madala usaldusväärsusega ja tuleneb suuresti vähestest seireandmetest ning raskustest looduslikult muutlike näitajate kõrgenenud sisalduse looduslike ja inimtekkeliste põhjuste eristamisel põhjavee analüüsitulemustes. Heas, kuid ohustatud koondseisundis on Eestis 10 põhjaveekogumit, sealhulgas Lääne-Eesti vesikonnas 8 põhjaveekogumit (PVK 3; PVK 4; PVK 8; PVK 9; PVK 12; PVK 20; PVK 21; PVK 29) ja Ida-Eesti vesikonnas 2 põhjaveekogumit (PVK 1; PVK 28). Kvaternaari Meltsiveski kogumi (PVK 28) puhul tuleb korrigeerida kogumi piirid ja hinnata ümber looduslik ressurss. Mõlemad Koiva vesikonna põhjaveekogumid (Kesk-Devoni ja Ülem-Devoni põhjaveekogum Koiva vesikonnas) on heas seisundis ja ei ole ohustatud. Eesti põhjavee seisund on valdavalt hea ning joogiveeallikate saastumise olulist ohtu veemajanduskavade põhjal 2021–2027 veemajandusperioodil ei ole. Selleks tuleb järgida meetmekavas ette nähtud põhjaveekogumite põhiseid ja vesikonnaüleseid tegevusi põhjavee kaitse nõuete täitmise tagamisel. Jäätmevaldkonna mõju põhjaveeseisundile võib avalduda läbi reostuse, mis tekitatakse kuritahtlikult nõudeid eirates või avarii tagajärjel. Mõlema olukorra vältimiseks on asjakohane nõuda jäätmekäitlusrajatiste ja toimingute läbiviimist üksnes kõva kattega vett mitte läbi laskval territooriumil, mis on kas katusega või varustatud territooriumil tekkiva vee kogumis- ja puhastussüsteemiga. Põhjaveekogumite seisundi eesmärkide saavutamine Eelmise perioodi, 2015–2021, veemajanduskavas oli Lääne-Eesti vesikonnas hindamiseks kokku 16 põhjaveekogumit. Nendest 15 põhjaveekogumit oli hinnatud heas koguselises ja keemilises seisundis olevaks. Üks kogum (PVK 29), Kvaternaari Männiku-Pelguranna, oli halvas keemilises seisundis. Ohustatud seisundis oli üks põhjaveekogum - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (PVK 3). Põhjaveekogumi ohustatus tulenes keemilisest seisundist. Teise perioodi veemajanduskavas nähti ette kõikide kogumite hea seisundi saavutamine aastaks 2021. Eelmise perioodi, 2015–2021, veemajanduskavas oli Ida-Eesti vesikonnas hindamiseks kokku 21 põhjaveekogumit. Nendest 20 põhjaveekogumit oli hinnatud heas koguselises ja keemilises seisundis olevaks. Halvas seisundis olid: • Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (pvk 6) – keemiline seisund 19  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne • Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (pvk 7) – koguseline, keemiline seisund • Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (pvk 15) – keemiline seisund • Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum (pvk 16) – keemiline seisund • Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (pvk 27) – keemiline seisund • Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum (pvk 28) – keemiline seisund • Kvaternaari Võru põhjaveekogum (pvk 38) – keemiline seisund Ohustatud seisundis oli neli põhjaveekogumit: • Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (pvk 1) – koguseline, keemiline seisund • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (pvk 5) – koguseline seisund • Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (pvk 27) – koguseline seisund • Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum (pvk 28) – koguseline seisund Teise perioodi veemajanduskavas nähti ette hea seisundi eesmärgi tähtaja saavutamise pikendamine aastani 2027 kogumitel 6, 7, 15, 16, 27 ja 28. Eelmise perioodi, 2015–2021, veemajanduskavas oli Koiva vesikonnas hindamiseks kokku 3 põhjaveekogumit. Kõik põhjaveekogumid olid hinnatud heas koguselises ja keemilises seisundis olevaks. Teise perioodi veemajanduskavas nähti ette kõikide kogumite hea seisundi saavutamine aastaks 2021. 3.2.4 Veemajanduskava meetmed Veemajanduskava meetmeprogrammis13 on esitatud vee kasutamise ja kaitse meetmed, et saavutada pinna- ja põhjavee keskkonnaeesmärgid. Veemajanduskavade üldeesmärgid on suunatud vee hea seisundi hoidmisele. Kesises, halvas ja väga halvas seisundis kogumitele on meetmeprogrammis ette nähtud kogumipõhiseid meetmeid, et lahendada mittehead seisundit põhjustavaid probleeme ja saavutada veekogumite hea seisund. Ennetavad tegevused ja hea seisundi hoidmisele suunatud tegevused on meetmekavas arvestatud üldisemalt ja kirjeldatud vesikonnaüleste meetmetena. Veemajanduskavas on objektipõhised meetmed, mis on seotud konkreetsetest rajatistest tuleneva koormuse ohjamisega, nt reoveepuhastite rekonstrueerimine, et vähendada suublasse juhitavas vees saasteainete sisaldust. Lisaks on objektipõhised rakendaja juriidilistest õigustest tulenevad meetmed, kus maaomanik saab meedet rakendada endale kuuluva osa ulatuses. Punktkoormuse objektide puhul on oluline osa keskkonnalubade infol ning olemasolevate inventuuride andmetel koormusallikate kohta (tööstusettevõtted, reoveepuhastid, prügilad, paisud, maaparandussüsteemid jms). Keskkonnakaitselubade süsteem on veekeskkonna kaitse alus. Hästi toimiv keskkonnakaitselubade ja muude registreeringute alusel toimiv keskkonnamõjude vähendamise süsteem on kõigi veekaitsemeetmete alus. Keskkonnalubade kaudu panustatakse veekeskkonna hea seisundi säilimisse ka teiste valdkondade heidete piiramise kaudu, nagu näiteks välisõhu heidete piiramine, jäätmeload jne. Oluliselt panustavad veekeskkonna hea seisundi saavutamisse ka kõik 13 Lääne-Eesti, Ida-Eesti Ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.03.2023) 20  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne keskkonnakomplekslubades planeeritud keskkonnakaitselised tegevused, sh parimad võimalikud tehnikad, lubade perioodilised ülevaatamised, omaseire jne. Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piiramine toimub keskkonnalubade süsteemi alusel. Vesikonnaülesed meetmed on planeeritud jäätmekäitlejate sademevee käitluse tõhustamiseks, kompleksloa ettevõtete omaseire tegemiseks ning veekogude põhjasetetes akumuleerunud ohtlike ainete leviku ohjamiseks keskkonnaloa tingimuste kaudu. Tegemist on uuenenud kohustustega, millest lähtuvalt on vaja keskkonnakaitselubasid uuendada ning kohandada ettevõtete süsteemid nõuetega vastavaks. Töötavate prügilate ja ka jäätmejaamade puhul on oluline jälgida nende sademevee käitlust ning nõrgvee puhastussüsteemide toimimist. Keskkonnalubade täiendamiseks on planeeritud meede „Ohtlike ainete vette juhtimise vähendamine ja piiramine keskkonnaloa tingimustes heitepiirväärtuste seadmise, täpsustamise ja kontrolli abil“ (OA03_3_2), millega on planeeritud täpsustada järgmiste ohtlike ainete heidete allikate vähendamisele suunatud tegevusi: „Suurte põletusseadmete, prügilate ja teiste jäätmekäitlusettevõtete ning muude tööstusvaldkondade keskkonnakaitselubade (kompleksload, jäätmeload) täiendamine ohtlike ainete, sh veeseaduse alusel reguleeritud püsivate orgaaniliste saasteainete (POSide) vetteheite piiramiseks pinna- ja põhjavee seire kohustusega, tagades keskkonnakaitselubades tööstusheite seaduse (§ 47, § 46) ning veeseaduse asjakohaste nõuete tõhusam ja sidusam rakendamine ohtlike ainete heidete piiramisel“. Objektid ja konkreetsed kogumid täpsustatakse tegevuskavaga. Vaja on jälgida järgmisi olulisi teemasid: - jäätmekäitlusettevõtetelt lubade menetlustes tuleb täpsustada POSide käitlemise ahelaid, riskihinnangutepõhiseid meetmeid ja selgitusi, kuidas kavandatakse POSe sisaldavaid jäätmeid käidelda; - keskkonnakaitselubades prügilate järelhoolduse nõuete ja nõrgvee käitlemise nõuete seadmine ja prügilate omaseire määramine ohtlike ainete, sh POSide heite osas. Lisaks veeseaduse nõuete ja veekeskkonna hea seisundi saavutamisele suunatud eesmärkidele täidetakse meetme rakendamisega ka valdkonnas otsekohalduvat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (POS-määrus) ning sellega seotud Stockholmi konventsiooni rakenduskavas planeeritud veekaitselisi meetmeid; - reoveepuhastite (reoveepuhastid suurusega üle 10 000 ie) keskkonnalubades ohtlike ainete omaseire kohustuste seadmine juhul, kui heitvees, sademevees või suublas on tuvastatud ohtlikke aineid; - kompleksloaga käitiste kaudse heite (eelpuhastus + ühiskanalisatsiooni suunamine) reguleerimine komplekslubades. Kompleksloaga ettevõtetel, kes kasutavad piirangute alla jäävaid ohtlike aineid, ei ole täna keskkonnalubades veeheited reguleeritud, kui nad juhivad oma reoveed ühiskanalisatsiooni. Selleks, et saaks rakendada objektipõhist allikale võimalikult lähedal heidete vähendamise praktikat (planeerida juhtumipõhist eelpuhastust) on vajalik komplekslubades veeheite osas seoste loomine, kuhu ja kuidas ettevõte oma reoveed juhib ning kas vastuvõttev puhasti suudab tehnoloogiliselt puhastile juhitavaid ohtlikke aineid puhastada või on vajalik eelpuhastuse rakendamine ettevõtte juures. Meetme aluseks on VeeS § 31 veekaitse üldised eesmärgid (sh lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sh muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (POS-määrus). Perioodi 2022–2027 veemajanduskavade koostamisel reoveesette kasutust veekogumitega seoses koormusena ei arvestatud. Reoveesette kasutamine on veeseadusega reguleeritud. Meetmeprogrammis on planeeritud vesikonnaülene põhimeede „Reoveesette keskkonnahoidlik kasutamine“ (RS01_2_2). Täpsem ülevaade reoveesette kasutamisest koostatakse meetme „Reoveesette kasutamise ülevaate koostamine“ (RS01_2_1) alusel, mis annab kokkuvõtva ülevaate reoveesette kasutuse kohta ning mille kaudu on tegevuskavades võimalik planeerida ka kogumipõhiseid tegevusi reoveesette kasutusest põhjustatud koormuste vähendamiseks. Planeeritud on ka meede „Oluliste veemajandusprobleemide ülevaate koostamiseks vajalike süsteemide, 21  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne andmebaaside arendamine“ (VMK06_2_2), mis aitab vähendada ohtlike ainete (sh POSid) ringlusesse jõudmist reoveesette taaskasutamise kaudu. Meetme eesmärk on ühtlustada veearuannete ja jäätmearuannete raames reoveesette kohta andmete kogumist; muuta tervikuna reoveesette kohta käivat aruandlust, teha muudatusi andmebaasides (ristkontroll erinevate andmeallikate vahel); reoveesette POSide sisalduste info kogumine riiklikusse süsteemi. Reoveesette kasutamise ja kasutuskoguste info vajab täpsustamist riiklikes andmebaasides. Hetkel on Eestis kaks andmeallikat (JATS ja KAUR), milles reovee kasutamise koguste info on erinev. Lisaks KAURi poolt EUROSTATi edastatud andmetele raporteerivad suuremad reoveekäitluse ettevõtted andmeid ka JATSi ning tulemuseks on väga erinevad kvantitatiivsed andmed reoveesette kasutuse osas. Meede on seotud ka rahvusvaheliste lepingute täitmisega (sh Stockholmi konventsioon). Jääkreostusobjektide mõjude vähendamise meetmena on tehniline meede „Jääkreostuse likvideerimine või objekti ohutustamine“ (HJR01_4_2), mis on planeeritud üheksale pinnaveekogumiga seotud objektile ning kümnele põhjaveekogumiga seotud objektile. Ohtlike ainete heidete täpsustamise vajadused ja lahendused heidete vähendamiseks koondatakse kadude andmikku. Teisel veemajandusperioodil on selgunud, et ohtlike ainete surve vähendamiseks, keemilise seisundi parandamiseks ning tõhusamate meetmete leidmiseks on vajalik süvitsi analüüsida jäätmekäitluse teemasid, elavhõbedaheiteid ning mere põhjasetetesse kogunenud saasteaineid. Ohtlike ainete heidete osas on selgunud vajadus jäätmekäitlusest tulenevate heidete täiendavaks piiramiseks. Stockholmi konventsiooni paremaks rakendamiseks on planeeritud vesikonnaülene uuring, millega täpsustatakse jäätmeringlusest veekeskkonda jõudvate ainete koguseid: „Jäätmekäitlusest tulenevate heidete üle-eestiline uuring saasteainete keskkonda jõudmise lokaalsete allikate täpsustamiseks Stockholmi konventsiooni ainete osas ja teiste kogumite halba seisundit põhjustavate jäätmetes normeeritud ainete osas (PBDE, SCCP, HBCDD, DDT, Hg, Cd, Pb)“. Uuring viiakse läbi jäätmekäitlusettevõtete juures. Koostatakse ülevaade kasutusel olevatest puhastustehnoloogiatest, mõõdetakse sademevee, reovee- ja heitvee ohtlike ainete sisaldust ning vajadusel planeeritakse täiendavad meetmed heidete vähendamiseks. Jätkutegevusena on planeeritud õigusakti muudatus meetmega „Ohtlike ainete heidete õigusaktide ajakohastamine ja kvaliteedi piirväärtuste kehtestamine“ (OA03_3_0). 22  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3.3 Välisõhu kvaliteet 3.3.1 Saasteained Eesti välisõhu saastetasemest saab ülevaate kasutades aastateks 2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi14 raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab tänast päeva) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOX), eriti peened osakesed (PM2,5), ammoniaak (NH3) ja lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)) ning kuue valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustid, jäätmed ja põllumajandus) kohta. Ülevaates sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka teadaolev piiriülene saaste15. Jäätmetest (sh jäätmekäitlusest) lähtuvaid saasteaineid eraldi käsitletud ei ole, ent see sisaldub heiteallikate koosmõjus. Ülevaate Eesti välisõhu kvaliteedist erinevate heiteallikate koosmõjus annavad Joonis 4 kuni Joonis 8. 14 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 15 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 23  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Joonis 4. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 5. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: PM2,5 1a maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 6. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: NH3 1a maksimaalne kontsentratsioon, 2020 24  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Joonis 7. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: NOx 1a maksimaalne kontsentratsioon, 2020 Joonis 8. Välisõhu kvaliteet valdkondade koosmõjus: LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon, 2020 25  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Erinevate valdkondade võrdluses on kõige suurema saastekoormusega valdkond energeetika, mis domineerib SO2, NOx, LOÜ ja PM2.5 heidete osas. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3 heidete korral. Jäätmevaldkonnast lähtuv heide moodustas 2016. aasta andmete põhjal 0,09% summaarsest NO x heitest, 0,87% summaarsest LOÜ heitest, 0,17% summaarsest SO x heitest, 0,50% summaarsest NH3 heitest ja 1,3% summaarsest PM2.5 heitest. Eelnevast nähtub, et summa summaarumina välisõhu saastatuse seisukohalt on jäätmete valdkond pigem väheoluline. Jäätmevaldkonna mõju välisõhu kvaliteedile on seotud peamiselt järgmiste alamsektoritega: tahkete jäätmete ladestamine, tahkete jäätmete bioloogiline käitlemine, jäätmete põletamine ja reoveesette käitlemine. Välisõhu kvaliteeti seoses jäätmetega võivad mõjutada ka põlengud prügilates ning (suuremates) jäätmekäitlusettevõtetes. Mõju välisõhu kvaliteedile on pigem lokaalne, avaldudes valdavalt vahetult heiteallikate ümbruses. Jäätmevaldkonnaga on seotud ka ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete teke, mis põhjustavad lõhnahäiringuid. Lõhnahäiringu esinemine sõltub konkreetsest käitluskohast (käitluskohas käideldavatest jäätmetest ja kasutatavast tehnoloogiast) ning selle naabruses toimuvast tegevusest, kuna lõhnahäiring esineb, kui olemas on vastuvõtja. Enam põhjustavad lõhnahäiringuid prügilad, reoveesette käitluskohad, jäätmete bioloogilise töötlemise kohad, aga ka sellised ohtlike jäätmete käitluskohad, kus käideldakse kergesti lenduvaid, ebameeldiva lõhnaga aineid (nt naftasaadusi). Lõhn tekitab tavapäraselt probleeme seal, kus jäätmekäitluskoha läheduses asuvad tundlikud alad (elamualad ja ühiskondlike hoonete alad – nt avalikult kasutatavad pargid ja haljasalad, tervishoiu- ja haridusasutused). 3.3.2 Müra Peamisteks välisõhus leviva müra allikateks Eesti kontekstis on maantee- ja raudteeliiklus, tööstusettevõtted ja sadamad. Müratasemed on kõrgemad ja probleeme välisõhus leviva müraga esineb eeskätt suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu), mida iseloomustab intensiivsem liiklus ning kuhu on koondunud ka suur osa tootmis- ja tööstusettevõtetest. Samuti on müratasemed tavapäraselt kõrgemad suurema liiklussagedusega maanteede vahetus läheduses ning suuremates tööstuspiirkondades (nt Kohtla-Järve piirkonnas Ida-Virumaal). Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 kohaselt koostatakse teatud asustustihedusega piirkondade ning liiklussagedusega maanteede, raudteede ja lennuväljade kohta välisõhu strateegiline mürakaart, milles antakse hinnang erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta või üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta. Piirkonnad, mille kohta Eestis on koostatud välisõhu strateegilised mürakaardid, on toodud Joonis 9. 26  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Joonis 9. Välisõhu strateegilise mürakaardiga piirkonnad Eestis. Allikas: Maa-ameti mürakaardi kaardirakendus, seisuga 18.08.2022 Jäätmete valdkonnas on müra teke ja levik välisõhus seotud eeskätt jäätmekäitluskohtade ning seal läbiviidavate jäätmekäitlustoimingutega, aga ka jäätmete korje ja transpordiga. Jäätmekäitluskohtade müratase ja müra levik sõltub konkreetsest käitluskohast – kasutatavatest tehnoloogiatest, masinatest ja seadmetest, käitluskohaga seotud liiklusest ja selle intensiivsusest jne. Olulist rolli mängib ka jäätmekäitluskoha asukoht ja selle naabruses toimuvad tegevused. Sarnaselt välisõhu saastamisele omab ka jäätmekäitlusega seotud müra suuremat mõju lokaalselt, käitluskohtade vahetus ümbruses. Üldjuhul on müra teke ja levik välisõhus ning jäätmevaldkonnaga seotud müraprobleem ulatuslikum suuremate jäätmekäitluskohtade puhul, samuti kohtades, kus jäätmekäitluskohad asuvad vahetult elamualade läheduses. Jäätmete transport kätkeb endas jäätmete vedu tekkekohast käitluskohta aga ka jäätmekäitluskohtade vahelisi reise, mis toimub üle Eesti ning erinevaid teid kasutades. Jäätmeid vedavad veokid sisalduvad üldises liiklusstatistikas (üldises raskeliikluse osakaalus) ning seega sisalduvad need ka erinevates mürahindamistes, sh strateegilistel mürakaartidel. Ka jäätmete transpordiga kaasnevad müratasemed on eelduslikult kõrgemad jäätmekäitluskohtade läheduses kus saavad kokku erinevatelt teedelt saabuvad veokid. 27  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3.4 Taastumatute loodusvarade kasutus Säästva arengu seaduse16 põhjal tuleb taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtuda põhitingimustest, et teada olevaid varusid jätkuks võimalikult pikaks ajaks, taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest ja jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse17 põhjal on loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte: taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva ja taastumatu loodusvara kasutusmäärad. Maapõuepoliitika põhialuste põhjal piirangute alused ja põhjendatus on ajas muutuvad. Maavarade aktiivseks ja passiivseks määramise ning kaevandamise aastaste kasutusmäärade kehtestamise alused sõltuvad otseselt sellistest asjaoludest nagu tehnoloogia, teadmised, ülejäänud õigusruum jne. On põhjendatud, et asjaolude muutumisel ei ole mingi piirangu rakendamine või olemasoleval kujul rakendamine enam mõistlik ja see tuleb üle vaadata18. Eestis kaevandatavatest maavaradest moodustab kaaluka osa põlevkivi, sellele järgneb ehitusmaavarade kaevandamine ning turvas. Seisuga 31. detsember 2021. a on keskkonnaregistri maardlate nimistus kokku arvele võetud 951 maardlat. Eestis kaevandati maavaradest 2021. a põlevkivi 9,2 milj t, lubjakivi, dolokivi, kruusa, liiva kokku 10,9 milj m3, ning turvast 906 tuh t19 (Tõrge! Ei leia viiteallikat.Tõrge! Ei leia viiteallikat.). 16 Säästva arengu seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.1995, https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv 17 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 16.02.2011, https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047?leiaKehtiv 18 Seletuskiri maapõuepoliitika põhialustele aastani 2050. Keskkonnaministeerium 19 Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 28  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Joonis 10. Maavarade kaevandatud kogused 2011-2021 a. 20 Eestis on kokku neli põlevkivi kaevandamise luba omavat ettevõtet: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Kunda Nordic Tsement AS. Perioodil 2016- 2020 a kaevandati kokku 65,6 mlj t põlevkivi, keskmiselt 13,1 mlj t aastas ning aastal 2020 kaevandati 9,2 20 Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 29  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne mlj t, mis on aastakümnendite madalaim. Põlevkivi kaevandamismahtude vähenemisega on vähenenud ka kaevandamisel tekkiva aheraine kogus. Perioodil 2011-2015 tekkis aherainet ca 9,1 mlj t/a, seevastu aastatel 2016-2020 ca 7,7 mlj t/a (aastal 2020 tekkis ca 5 mlj t)21. Hetkel on põlevkivitööstuse jääkide väärindamine Eestis suhteliselt marginaalne. Loodusvarasid saab ühelt poolt osaliselt kasutada jäätmemajanduse arendamiseks, teisalt tuleb jälgida, et jäätmemajanduse arendamine ei mõjutaks ebaproportsionaalselt Eesti loodusvarasid. Maavarade kasutamist saab läbi suunatud jäätmemajanduse vähendada. Põlevkivi aheraine osas on tehtud mitmeid uuringuid ja katseid kasutamaks seda suuremahulistes infrastruktuuri objektides lubajakivi killustiku asemel täitematerjalina. Selline kasutusviis on sees Rail Balticu põhiprojektides ja nende KMH aruannetes. Siinkohal tuleb rõhutada, et aheraine ei asenda lubjakivi killustikku, vaid näiteks RB muldkehas asendab täiteliiva ja -kruusa ja ka seda segatuna (kvarts) liivaga. Aheraine ei asenda ehituslubjakivi, kuna ta kvaliteet seda ei võimalda. Lisaks sobib aheraine ka väiksema liiklusega teede ja ehitusplatside-ladustamisalade, ka tuuleparkide, täiteks. Põlevkivi tuha osas, mida on Eestis ladestatud sadu miljoneid tonne, on Eesti Energia22 välja toonud põlevkivituha kasutusvaldkonnad ehitusmaterjalide tootmisel, teedeehitusel, sadamates, põllumajanduses, plastitööstuses ning ökoloogilistes projektides. Jäätmekava põhimõtted, mis aitavad vähendada taastumatute loodusvarade kasutamist • jäätmetekke vältimine, toodete korduskasutuse toetamine ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine aitavad vähendada taastumatute loodusvarade kasutamist. Kasutades tekkinud jäätmeid kui ressurssi on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. • laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule lastud tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Aitab vähendada uute loodusvarade kasutamist. • tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid Uute jäätmekäitluskohtade rajamiseks on paratamatult vaja kasutada taastumatuid loodusvarasid. Oluline on kasutada neid heaperemehelikult, asendades need võimalikult suures hulgas taastuvate ressurssidega. 21 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 22 Eesti Energia AS, https://www.energia.ee/ari/toostuslahendused/tuhk, vaadatud 22.08.022 30  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3.5 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku sidusus ja looduskeskkonna mitmekesisus Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on Eesti territooriumist koos merealadega kaitse alla võetud 23% 23. Eestis on 870 kaitseala kogupindalaga 7960 km2, 312 hoiuala kogupindalaga 7168 km2 ja 1868 kaitstava liigi püsielupaika kogupindalaga 939,2 km224 (Joonis 3). Lisaks on Eestis 1069 kaitstavat looduse üksikobjekti, mille puhul on reeglina tegu punktobjektidega, mille ümber kehtib enamasti 50 meetrise raadiusega kaitsevöönd. Suurema osa kaitstavatest looduse üksikobjektidest moodustavad põlispuud ja rändrahnud. Kaitstavate alade kaitsekord põhineb Looduskaitseseadusel25 millega on määratud eri tüüpi kaitstavate alade ning nende vööndite üldised piirangud ja tingimused erinevateks tegevusteks. Kaitseala tüüpideks on looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja rahvuspark. Kaitseala võib jaguneda vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel, ja kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni kolme erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Konkreetse kaitseala tsoneering ja kaitsekord on kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Joonis 11. Eesti kaitstavate alade ülevaatekaart. 23 Keskkonnaagentuur, 2021. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade-eestis-kaitse-all-pea- neli-tuhat-loodusobjekti 24 Eesti Looduse Infosüsteem, seisuga 01.09.2022. 25 Looduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 31  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Kaitstavad alad on jaotunud üle Eesti võrdlemisi ühtlaselt. Kaitstavate alade levik järgib loodusmaastike levikut. Suurem on kaitstavate alade kontsentratsioon rannikualadel ning soode- ja metsade poolest rikastes piirkondades. Vähem on kaitstavaid alasid tihedamalt asustatud piirkondades ning aladel, kus domineerivad põllumajandusmaad või kaevandusalad. Suurel hulgal kaitsealuste liikide elupaiku jääb siiski kaitstavatest aladest väljaspoole. Suuremas osas on tegu III kaitsekategooria ehk vähem ohustatud kaitstavate liikide elupaikadega. Siiski jäävad ka paljud II kaitsekategooria liikide elupaigad kaitstavatest aladest väljaspoole. Antud elupaikade puhul kehtib isendi kaitse, mis keelab kaitstavate liikide tahtliku häirimise ja hävitamise. I kaitsekategooria ehk enim ohustatud liikide teadaolevad elupaigad on pea kogu ulatuses kaitstud, kuna nende kaitse alla võtmist nõuab Looduskaitseseadus. Suurem osa kaitstavatest aladest kuulub ühtlasi ka üle-Euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku (Joonis 4), millega täidetakse Euroopa Liidus võetud kohustusi nn Loodusdirektiivi 26 ja Linnudirektiivi27 täitmisel. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle- euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Siseriiklikult on Natura alade kaitsekord tagatud nendega kattuvate kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitsekorraga. Eesti Natura 2000 alade võrgustik koosneb 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km 2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti.28 26 NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043- 20070101&from=EN 27 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ,30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=DE 32  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Joonis 12. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Eestis. Erinevate arenduste, maakasutuse muutuste ning muude inimtegevuste (sh ka jäätmemajandusega seotud arendused) kavandamise korral tuleb Natura alade puhul hinnata mõjusid nende terviklikkusele ja kaitse-eesmärgiks olevatele looduslikele kooslustele (elupaigatüüpidele) ning liikidele. Arendused ja tegevused on lubatud vaid juhul, kui need ei kahjusta alade terviklikkust ega põhjusta ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Kuna Natura alad katavad olulise osa (17%) Eesti maismaast ning nende hulk on suur siis on Natura võrgustiku sidusus üldiselt hea. Sidusust toetab ka Eesti suhteliselt suur metsasus, mis tagab loodusmastike üsna laialdase leviku ka väljaspool Natura võrgustikku. Natura võrgustikku toetab maakonnaplaneeringutega määratud ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega täpsustatud roheline võrgustik. Rohevõrgustiku tuumaladeks on sageli kaitsealad ja Natura alad. Tuumalasid ühendavatele rohekoridoridele on seatud kasutustingimised, nt piirangud metsade raadamisele ja koridoride tõkestamisele infrastruktuuriobjektide ja muude arendustega. Sel viisil aitab roheline võrgustik tagada loodusmaastike sidusust ja elustiku liikumisvõimalusi toetades ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku sidusust. Eesti looduskeskkonna mitmekesisus ning bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on võrdluses enamuse Euroopa riikidega suhteliselt kõrgel tasemel. Seda tagavad suhteliselt suur loodusmaastike osatähtsus, mis koos majandusmetsadega küünib Eestis ca 60 protsendini maismaast. Elurikkust toetab kahtlemata ka võrdlemisi suur kaitstavate alade osatähtsus. Eesti maastike mitmekesisuse ja looduslike koosluste elurikkuse säilimisel on olnud oluline roll meie suhteliselt hõredal asustusel, mistõttu surve looduskeskkonnale on olnud nõrgem kui suurema asustustihedusega riikides. Viimastel kümnenditel on kaitsealade pindala suurenenud ning on toimunud arvukalt tegevusi koosluste ja liikide seisundi parandamiseks (poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine, soode veerežiimi taastamine, veekogude tervendamine ja paisude kui kalastiku rändetõkete 33  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne likvideerimine, erinevad liigikaitselised tööd jne). Samal ajal on suurenenud surve looduskeskkonnale erinevate arenduste (infrastruktuuriobjektid, elamualad), maavarade kaevandamise ja metsamajanduse ning põllumajanduse intensiivistumise tõttu. Looduskeskkonna ja elurikkuse ning nendega seotud ökosüsteemiteenuste tagamise ja väärtustamisega seoses seab kõrged eesmärgid kavandatav rohepööre ning suundumus kliimaneutraalsuse poole. Nii Euroopa roheleppe, EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 kui ka erinevate kliimalepete täitmine eeldab looduskeskkonna ja loodusressursside säästlikumat ja jätkusuutlikumat kasutust ning looduslike ökosüsteemide tõhusamat kaitset ja rikutud ökosüsteemide taastamist. Riigi jäätmekavaga haakub looduskeskkonna ja elurikkuse temaatikaga ühelt poolt säästliku ressursikasutuse vajadusega seoses, teiselt poolt aitab jäätmete väiksem teke, parem kogumine ja arukam taaskasutus säästa ja parendada looduskeskkonda. 34  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond, asustustihedus ja inimeste tervis Jäätmekava üks olulistest eesmärkidest on vähendada jäätmete teket ning suurendada korduskasutust. Tekkivate jäätmete puhul on oluline jäätmete liigiti kogumine: pakendijäätmed, biojäätmed, elektri- ja elektroonikajäätmed jm, et ladestamiseni jõuaks võimalikult vähe. Jäätmete valdkond puudutab peaaegu kõiki majandussektoreid - tööstus, tootmine, põllumajandus, kaubandus, transport jt. Riiklik suund on võetud ringmajandusele, et ressursse kasutataks säästlikult ning võimalikult palju jäätmeid jõuaks ringlusse. Pakenditega seotud jäätmekäitlusteemad on tänapäeval üks olulisi sõlmküsimusi, mis vajab tõhusaid lahendusi. Pakendijäätmete vähendamine sõltub paljuski tarbimisharjumustest ning tarbijate soovidest (mida saab mõjutada nt läbi sotsiaalse vastutuse kuvandi). Siin on oluline tarbijate teadlikkuse suurendamine ostuotsuste tegemisel suurema keskkonnasäästlikkuse suunas. Tarbimiskultuuri tuleb suunata kasutama vähem ühekordseid pakendeid ning juhtida rohkem ringlusse võetavate pakendite kasutamise poole. Teiseks on oluline, et oma osa teeksid siinkohal läbi elutsükli analüüsi ning pakendimaterjalide vähendamise ja kergemini taaskasutatavaks ja ringlusse võetavaks muutmise ka pakendiettevõtjad. Olmejäätmete teke on Eestis aastatel 2014-2020 olnud vahemikus 357-383 kg elaniku kohta29 ning muutust vähenemise suunas pole toimunud. Edu saavutamine on seotud majandusliku mõjutamisega. Majandusliku mõjutamise ja motiveerimise tõhusaks näiteks on olemasolev tagatisrahasüsteem (klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid), mis kogutakse kokku ja pakendid võetakse ringlusse ja osaliselt korduskasutatakse (korduskasutatavad klaaspudelid). Jäätmemajanduse muutused säästlikkuse suunas loovad võimalusi ettevõtluses, kus tekib uusi ning suurema lisandväärtusega töökohti. Üks positiivne näide on korduskasutatavate söögi- ja jooginõude teenuse pakkumine suurüritustel (ühekordsete nõude asemel). Kontoritöös on vähenenud paberile printimise ja paljundamise osakaal, mis on seotud ühtpidi keskkonnahoiu ja teistpidi majandusliku kasuga. Siin on ühe asjana kaasa aidanud teavitamine, et ilma hea põhjuseta printimine pole vajalik. Kuid kindlasti on siin veel arenguruumi ning digilahenduste suurem kasutamine on võimalik. Suur väljakutse on toidujäätmete tekke, sh toidukao, vähendamine. Teadlikkuse suurendamiseks ja toidukao vähendamiseks on tehtud jõupingutusi, eelkõige Toidupanga eestvedamisel. Ettepanek on kaaluda kas on võimalik välja kalkuleerida täpsemad kogused, mida poodidesse tellitakse, et kaod oleksid väiksemad? Sellel on kaupmeeste jaoks majanduslik kasu. Jäätmete ladestamine prügilatesse on aastatel 2017-2020 olnud langustrendis, vähenemine oli ligi kahekordne. Kuid seda mõjutab kõige rohkem põlevkivisektor, kus antud perioodil on kaevandamise maht olnud väiksem30. Põlevkivitööstuse kõrvaltoodete väärindamine ja tootestamine aitavad luua kõrgepalgalisi töökohti ning tegeleda teadus-arendustegevusega ülikoolide tasemel. Kõrvaltoodeteks on näiteks aherainekillustik ning tuha baasil valmistatud sideaine. Jäätmekavas kavandatud tegevused on positiivse keskkonnamõjuga. 29 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja-ringmajandus (külastatud 20.09.2022) 30 https://www.stat.ee/et/uudised/jaatmekaitluses-keerleb-suures-plaanis-koik-ikka-polevkivi-umber (külastatud 20.09.2022) 35  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 3.6.1 Inimese tervis Võimalik mõju inimese tervisele võib tekkida kokkupuutel: • saastunud joogivee, õhu ja pinnasega; Need aspektid on seotud jäätmete käitlemisega prügilates ja põlevkivikaevanduse ladestustes (poolkoks, põlevkivituhk), kust võib (eelkõige õnnetusjuhtumi tagajärjel) sattuda saasteaineid vette, õhku või pinnasesse. Ehitus- ja lammutusjäätmetest sh ohtlikest jäätmetest (nt asbest, isolatsioonimaterjalid) võib lenduda õhku peeneid osakesi. • müra- ja lõhnahäiringutega; Müra häiringuid võivad põhjustada jäätmekäitluskohtades teostavad tegevused: mahalaadimine, transpordi liikumine ning jäätmekäitlusseadmete nagu purustite ja sõelade töötamine. Lõhnahäiringuid võib põhjustada reoveesette käitlemise. Teine lõhnaaspekt ons eotud biojäätmete osakaaluga tavajäätmetes, rohkem biojäätmeid põhjustab suuremat lõhna intensiivsust ja levikut. • toiduahela kaudu. Loomade, linnude ja kalade organismidesse satub keskkonna kaudu jäätmeid, kust need võivad jõuda inimese toidulauale. Kaudne oht on püsivate ohtlike ainete levikul keskkonda, mis võivad nt läbi põllumajandussaaduste jõuda samuti inimese organismi. Vees võivad olla jäätmete mikroosakesed, mis pole silmaga nähtavad ning lisaks neid ei suudeta madala kontsentratsiooni tõttu otse veest määrata, kuid kuhjuvad nad oma püsivuse tõttu toiduahelas ning jõuavad lõpuks ka inimorganismi. Õnnetuste tagajärjel võib saasteaineid vette, õhku või pinnasesse sattuda küll kõikidest jäätmekäitluskohtadest ning sõltuvalt käitluskoha suurusest ning käideldavatest jäätmeliikidest võib mõju olla oluline. Samas avariiolukordi mõjude hindamises ei käsitleta, kuna avarii näol ei ole tegemist tavapärase olukorraga. Jäätmemajandus sektorina avaldab ühelt poolt mõju nii jäätmetekitajate kui ka jäätmekäitlussektoris töötavate inimeste tervisele. Tänapäeval on toodetel üldiselt piisavalt hästi välja toodud hoiatus, kui see sisaldab inimese jaoks ohtlikke aineid. Teisalt võib see mõjutada ka jäätmekäitlusettevõtete piirinaabreid ning õnnetusjuhtumite puhul ka laiemat osa elanikkonnast. Need mõjud on negatiivsed, kuid piisava teadlikkuse korral saab neid hõlpsasti leevendada või vältida. Näiteks jäätmetekitajate puhul võib kahjulik mõju avalduda läbi ohtlike jäätmete mittekorrektse käitlemise (kogumine, vedu, sortimine, taaskasutamine, kõrvaldamine) ja nõuete eiramise. Näitena saab tuua toodetava kütusekomponendi kvaliteedinäitajate analüüsimine ja kehtestatud näitajatele vastamine on oluline kvaliteedi, kuid peamiselt just keskkonnakaitse tagamiseks. Nimelt toodetavat kütusekomponenti kasutatakse kütuse osana, mis suunatakse tavalistesse põletusahjudesse. Kui kütusekomponendi kvaliteedinäitajad jäävad täitmata, siis võivad need põhjustada raskmetallide saastet ümbritsevale keskkonnale ja seeläbi ka inimeste tervisele, kuna raskmetallide emissioonid on toksilised. Teiseks on selle teema juures silmas peetud näiteks jäätmete ebahügieenilist kogumist, mis võib põhjustada lühikese kestvusega akuutseid tervisehädasid nagu näiteks kõhulahtisus. Teisalt ohtlike jäätmete ebakorrektne ladustamine (nt elavhõbedat sisaldavate purunenud kraadiklaaside) võib põhjustada püsivamaid tervisehäireid nagu näiteks peavalud. Oluline on siinkohal ära märkida ka üldisest ebaseaduslikust jäätmete põletamisest (nii tavajäätmete, nt plastid, kui ohtlike jäätmete, nt kasutatud mootoriõli) tulenevat saasteainete heidet ja nende mõju inimese tervisele. Antud tervisemõjusid on võimalik leevendada läbi keskkonnateadlikkuse tõstmise, mida saab teha läbi info- ja teabepäevade. Jäätmekäitlussektoris avalduvad negatiivsed tervisemõjud jäätmete mittekohasel ladustamisel ja käitlemisel ning võivad põhjustada akuutseid terviserikkeid nagu luumurrud, peapõrutus jms. Teisalt võivad ebaõiged töövõtted põhjustada kutsehaigusi nagu näiteks vildakselgsus. Jäätmekäitlussektoris on võimalik negatiivseid tervismõjusid ennetada ja vähendada kasutades kaasaegseid töövahendeid, nõutavaid isikukaitsevahendeid, korrektseid töövõtteid ja 36  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kaasaegset tehnoloogiat. Seda nii jäätmete kogumisel, transpordil kui ka taaskasutamisel ning kõrvaldamisel. Jäätmekavas kavandatud tegevused on positiivse keskkonnamõjuga. 37  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura hindamine on projektide ja kavadega (sh valdkondlikud arengukavad) kaasneva mõju hindamine rahvusvaheliselt kaitstavatele Natura 2000 loodus- ja linnualadele (nn Natura alad) ning nende kaitse-eesmärkidele. Natura hindamine koosneb erinevatest etappidest: eelhindamine, asjakohane ehk täishindamine ning erandi tegemine. Kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohane hindamine on vajalik, kui Natura eelhindamisest nähtub, et kavandatavatel arendustegevustel on tõenäoliselt ebasoodne mõju mõnele Natura alale. Natura eelhindamine kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentide puhul tuleb läbi viia KSH aruande etapis, kuna üldjuhul KSH kavandamise etapis puudub veel strateegilise planeerimisdokumendi osas ruumiline või strateegiline lahendus selle hindamiseks. Natura eelhindamise abil saab teha kindlaks, millised kavandatud tegevused võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega eelkõige täiendavat tähelepanu Natura asjakohases hindamise etapis.31 Euroopa Komisjon on välja toonud, et Natura asjakohasel hindamisel ei pea strateegilise planeerimisdokumendi tasandil minema üksikasjalikumaks või kasutama rohkem ressursse, kui on Natura alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik ning oleks kohatu ja teostamatu hinnata mõju detailsusastmes, mida tavaliselt nõuab projekti tasandi asjakohane hindamine. Järelikult kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse ehk tuleb arvestada strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet ja seatud eesmärke.32 Natura eelhindamine Riigi jäätmekavaga seoses avalduvate mõjude hindamisega ei tuvastatud ühtegi kavandatavat tegevust ega asjaolu, mis seonduks otseselt Natura võrgustiku aladega ja avaldaks olulist negatiivset mõju NATURA aladele. Jäätmekava peamised eesmärgid jäätmete tekke vähendamise ja jäätmete taaskasutuse suurendamise näol avaldavad üldiselt positiivset mõju looduskeskkonnale ja vähendavad loodusressursside kasutamise vajadust. Seega on üldine mõju Natura aladele positiivne kuna väheneb nii taastumatute (nt ehitusmaavarad) kui taastuvate (nt puit) loodusvarade vajadus ning seeläbi ka surve looduskeskkonnale. Jäätmete tekke vähendamine ja parem taaskasutamine vähendab ka ladestuspaikade vajadust. Antud positiivsed mõjud on kaudsed kuna arendused Natura aladel on piiratud. Siiski võivad ka väljaspool Natura alasid toimuvad tegevused avaldada mõjusid Natura aladele ja Natura võrgustiku sidususele. Jäätmete tõhusam sorteerimine ja ümbertöötlemine võib nõuda täiendavaid rajatisi ning taristut, kuid see mõju ei ületa ressursivajaduse vähenemist tulenevat positiivset mõju. Jäätmekava ei kavanda konkreetseid rajatisi ega muid objekte ega määra nende ruumilist paigutust. Jäätmevaldkonnaga seotud rajatiste kavandamine toimub eraldiseisvalt ning selle käigus tuleb järgida Natura aladele avalduvate mõjude hindamise ja vältimise põhimõtteid ning seda reguleerivat õiguslikku raamistikku. Kokkuvõttes on jäätmekava eesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatud meetmete üldine kaudne mõju Natura võrgustikule positiivne. Kuna jäätmekava on riigi tasandil koostatud strateegiline arengudokument, mis ei käsitle lokaalset ega regionaalset tasandit ning ei kavanda konkreetseid rajatisi siis konkreetsetele Natura võrgustiku loodusaladele ja linnualadele ei ole võimalik negatiivseid ega positiivseid mõjusid prognoosida. 31 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A., MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019 32 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A., MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019 38  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Natura eelhindamine tuvastas, et jäätmekava üldine fooniline mõju Natura võrgustiku aladele on positiivne ning negatiivseid mõjusid konkreetsetele Natura aladele seoses jäätmekava rakendamisega ei avaldu. Seega pole Natura asjakohast hindamist vaja läbi viia ning puudub vajadus Natura alade mõjutamise osas erandi tegemiseks. Sellest lähtuvalt puudub ka vajadus anda ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut. 39  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 5. Hindamismetoodika Riigi jäätmekava tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimis Riigi jäätmekava töörühma kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhtis tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja tegi ettepanekuid jäätmekava tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et Riigi jäätmekava eesmärk on suunata Eesti jäätmemajandust ning võimalusel aidata kaasa ka teiste riiklike eelkõige keskkonna strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll ei tohi jäätmekava teiste eesmärkide saavutamist takistada. Asjakohasel juhul tegi eksperdirühm ettepanekuid mõjude vähendamiseks ja riskide maandamiseks. Mõjude hindamise aruande täpsusaste on võrdne jäätmekava täpsusastmega. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus jäätmekava esitab suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitas ka mõjude hindamise aruanne mõju prognoosi kvalitatiivselt. 40  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6. Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine Pakendijäätmed Taust 2020. aastal tekkis Eestis 209 170 tonni pakendijäätmeid, millest ringlusse võeti 66%. Tekkivatest pakendijäätmetest võeti 2020. aastal 21,7% ringlusse Eestis, 29,6% eksporditi ringlussevõtuks teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning 14,9% võeti ringlusse väljaspool Euroopa Liitu. 27 % pakendijäätmete kogutekkest moodustasid plastpakendijäätmed, täpsemalt tekkis Eestis 2020. aastal neid 57 467 tonni ning ringlusse suunati 41%33. Eestis kehtib pakendivaldkonnas tootjavastutuse põhimõte. Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupasid peavad tagama turule lastud pakendite ja nendest tekkinud pakendijäätmete kokku kogumise ja taaskasutamise selliselt, et täidetud oleksid PakS kehtestatud taaskasutamise, sh ringlussevõtu sihtarvud. Kohustuse võivad pakendiettevõtjad täita iseseisvalt või anda kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Antud kohustuse täitmisest on hetkel vabastatud pakendiettevõtjad, kes lasevad aastas turule alla 100 kg plastpakendeid või vähem kui 200 kilogrammi muust materjalist pakendeid. Samuti ei pea sellised väike-ettevõtted hetkel esitama andmeid turule lastud pakendite koguste kohta riiklikkusse pakendiregistrisse. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused on samuti paika pandud PakSis ning peamiseks kohustuseks on tagada pakendijäätmete kogumine üle-eestilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu. Taaskasutusorganisatsioonide tegevust rahastatakse teenustasudest, mida maksavad pakendatud kaupa turule laskvad pakendiettevõtjad turule lastud pakendi massi alusel. PakS kohaselt ei ole hetkel taaskasutusorganisatsioonidel kohustust koguda pakendijäätmeid tekkekohalt. Pakendiseadusega on paika pandud kogumiskohtade tiheduse nõuded arvestades asustustihedust ja elanike arvu konkreetses omavalitsuses. Kogumiskohad määratakse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmise kohustus on PakS kohaselt pakendiettevõtjatel ning seda on võimalik täita taaskasutusorganisatsioonide kaudu. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2020. aastal läbiviidud sortimisuuring näitas, et segaolmejäätmete koostises ca 30 % moodustavad pakendijäätmeid, millest omakorda poole plastpakendijäätmed. Viimase 10 aasta jooksul ei ole segaolmejäätmetes pakendijäätmete osakaal vähenenud34. Pakendijäätmete kogumisvõrgustik ulatub küll kõikide Eesti omavalitusteni, kuid pakendijäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks mugav ega majanduslikult motiveeriv tegevus. Üle Eesti on kasutusel erinevad lahendused pakendijäätmete avalikule kogumisvõrgustikule. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine üksnes ühe konteineriga ning sinna kogutakse kõiki pakendi materjaliliike. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine kaheks – klaaspakend ning kõik teised pakendimaterjali liigid ning üksikutes omavalitsustes kogutakse pakendijäätmeid kolme kategooria kaupa: klaaspakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja kartongpakend. Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku miinimumnõuded on PakS paika pandud 2008. aastal, kuid endiselt on isegi miinimumnõuete rakendamisega teatud piirkondades probleeme. Taaskasutusorganisatsioonide ülesanne on tagada üle-eestiline pakendijäätmete kogumisvõrgustik, pakendijäätmete kokku kogumine ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, kuid kogumisvõrgustiku loomiseks on vaja kirjalikku kokkulepet iga kohaliku omavalitsusega. Kohalike omavalitsuste roll on paika panna pakendijäätmete avalikud kogumiskohad. Kuivõrd tihti kaasneb avalike pakendijäätmete kogumiskohtadega rajamisega nende prügistamine muude jäätmetega, mille koristamine ei ole taaskasutusorganisatsioonide ülesanne, siis kohalikud omavalitused ei ole teatud juhtudel motiveeritud täiendavate kogumiskohtade loomisest ning samuti on keeruline leida sobivaid asukohti avalikus ruumis. Kohalikud omavalitsused ei teosta järelevalvet selle üle, kas kohalikud elanikud täidavad jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Kohalike elanike huvi oleks tekkekohas ka pakendijäätmeid liigiti üle anda, kuid see võimalus on üksnes osades omavalitsustes. Pakendijäätmete kogumissüsteem on Eestis rakendatud juba üle 15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei ole olnud. 33 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_wm020/default/table?lang=en 34 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/sortimisuuringu-lopparuanne.pdf 41  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud Pakendijäätmete ringlussevõtule on kehtestatud Euroopa Liidus ringlussevõtu sihtarvud, mida liikmesriigid täitma peavad. Hetkel peab aastas ringlusse võtma 22,5% tekkinud plastpakendijäätmetest, 60% klaas- ning paber- ja kartongpakenditest, 50% metallpakenditest ja 15% puitpakenditest. Eesti on suutnud täita hetkel kehtivad ringlussevõtu sihtarvud. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine 2018-2020 aastal ning Euroopa Liidus kehtivad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Pakend 2018. a Eesti 2019. a Eesti 2020. a Eesti EL 2025 2030 i liik täidetud täidetud täidetud sihtarvu sihtarvud sihtarvud ringlussevõt ringlussevõt ringlussevõt d ,% ,% u u u hetkel, sihtmäärad, sihtmäärad, sihtmäärad, % % % % Plast 38 41 41 22,5 50 55 Klaas 65 105 78 60 70 75 Metall 82 102 99 50 Must- Must- metall: 70 metall: 80 99 alumiinium alumiinium : 50 : 60 Paber- 86 86 93 60 75 85 ja kartong Puit 20 15 39 15 25 30 Tabel 2. Pakendijäätmete sihtarvud %-ides 2025. ja 2030. aastaks on kehtestatud uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Kõige probleemsemad saavad olema plast- ja puitpakenditele kehtestatud ringlussevõtu sihtarvude täitmine, kus plastpakendite osas on Eestil vaja saavutada 2030ndaks aastaks umbes 30%-line ringlussevõtu kasv võrreldes 2019. aastaga ning puidu osas koguni 100%-line kasv võrreldes 2019. aastaga. Lisaks on Eestil raskusi jäätmete raamdirektiiviga ette nähtud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamisega, mis kasvavad iga viie aasta järel viie protsendi võrra (2025 55%, 2030 60% ning 2035 65%). Suure osa olmejäätmetest moodustavad pakendijäätmed, mis tõttu panustavad olmejäätmete liigiti kogumisse ja ringlussevõttu ka olmejäätmete hulka kuuluvate pakendijäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt. Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita pikaajaliselt järjest ambitsioonikamad olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud, on vaja suurendada pakendijäätmete kohtkogumist ja viia süsteem kodumajapidamistele lähemale. Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega Senise pakendijäätmete kogumissüsteemi efektiivsem rakendamine. Pakendiseaduse kohaselt peavad taaskasutusorganisatsioonid tagama, et tagatisrahata pakendite jäätmete kogumisvõrgustik vastaks pakendiseaduse nõuetele. Täpsemalt tähendab see seda, et iga taaskasutusorganisatsiooni kohta peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses juhul kui tiheasutusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril; vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses kui tiheasutusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril ning juhul kui asutustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, siis peab olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Kogumiskohad määratakse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalituse vahel sõlmitavas kirjalikus lepingus. Olemasoleva kogumissüsteemi tõhustamine tähendaks seda, et üle Eesti avalikes pakendijäätmete kogumiskohtades toimub pakendijäätmete kogumine sarnaselt – tagatud on pakendijäätmete kogumine kolme kategooria kaupa kasutades selleks eraldi pakendikonteinereid: klaaspakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja kartongpakend. Kogumiskohtade arv igas omavalitsuses vastab 42  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne seaduses tulenevatele miinimumnõuetele või on suurem sellest. Osapoolte kohustused ja vastutus jääb samaks. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita järjest ambitsioonikamad olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud on vaja suurendada pakendijäätmete kohtkogumist. Riiklikult määratakse ära piirkonnad/tingimused, millisel juhul tuleb tagada pakendijäätmete kohtkogumise teenus ning millistes piirkondades või millistel tingimustel toimub pakendijäätmete kogumine avaliku pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu. Kohustus korraldada taaskasutusorganisatsioonidel, kuid riigi territoorium jagatakse geograafiliselt taaskasutusorganisatsioonide vahel turuosa ja teenindatavate elanike arvu järgi. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Pakendijäätmete kogumine on osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt. Taaskasutusorganisatsioonid rahastavad pakendijäätmete kogumist ja saavad kokku kogutud pakendijäätmed vastavalt enda turuosadele. Ehitus- ja lammutusjäätmed Taust Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvestamise metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed) tekkis Eestis 2019. aastal 1,2 mln tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid35. Koguseliselt tekkis kõige enam teetammi täitematerjali (17 05 08) - 343 505,8 tonni, bituumenitaolisi segusid (17 03 02) - 282 456,2 tonni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) - 195 060,8 tonni ning betooni (17 01 01) - 168 244,9 tonni. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke arvestusse mitte kuuluvaid kive, pinnast ja süvenduspinnast (17 05 04 ja 17 05 06) tekkis 2019. aastal 1 663 985,4 tonni ning ohtlikke jäätmeid 87 481,9 tonni. Ehitus- ja lammutusjäätmete teke on aastate lõikes olnud pigem kasvutrendis ning jäätmetekke suurenemist on ette näha ka järgnevate aastate jooksul. Lisaks hoogustunud ehitustegevusele mõjutab ehitus- ja lammutusjäätmete teket olemasolevate hoonete renoveerimine ning kasutusest välja langenud hoonete lammutamine. Eesti hoonete renoveerimise pikaajalise strateegias 36 välja toodud prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda ca 5300 korterelamut ehk 23% kõikidest korterelamutest ning ca 40 000 üksikelamut. Lisaks vajab rekonstrueerimist ca 14 000 korterelamut, 100 000 üksikelamut ning 27 000 mitteeluhoonet. Prognooside kohaselt kasvavad rekonstrueerimise mahud aastaks 2035 viiekordseks, mis toob jäätmekava kehtivuse perioodil endaga kaasa ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemise. Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84- 89%37. Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 2020. aastast suunata 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest taaskasutusse. Eestis on antud sihtmäär saavutatud, kuid väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks (nt maa-alade täitmine või vanade karjääride korrastamine), samas kui jäätmehierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. 2019. aastal taaskasutati 84% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest38. Sellest 36% moodustas kasutamine tagasitäiteks, 16% võeti materjalina ringlusse, 0,38% valmistati ette korduskasutuseks ning 31% taaskasutati muul viisil 35 https://jats.keskkonnainfo.ee/main.php?page=statquery2public 36 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 37 Keskkonnaagentuur 38 Keskkonnaagentuur 43  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne (peamiselt taaskasutamine tee ehituses ja maa-alade planeerimisel). Koguseliselt taaskasutati kõige enam teetammi täitematerjali, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud ning betooni, kokku 668 195,2 tonni ulatuses. Energiakasutusse suunati 3% ning prügilatesse ladestati 5% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Riigi jäätmekava 2022-2028 kohaselt tuleb vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse. Samuti on riigi jäätmekavas seatud eesmärgiks suurendada ringlussevõttu (sh korduskasutuseks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas) ning kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Lisaks on jäätmekavas seatud eesmärgiks tõhustada järelevalvet ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud jäätmete liigiti kogumise ning edasise käitluse üle. Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal Hetkel puuduvad riiklikul tasandil nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks. See, milliseid jäätmeliike tuleb eraldi koguda on sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb jäätmehoolduseeskirjas ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete, sealhulgas tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded. Jäätmeseadus annab üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste lõikes varieeruda. Samuti on erinev kohalike omavalitsuste võimekus jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle järelevalvet teostada, mistõttu kogutakse tekkivad jäätmed sageli ehitus- ja lammutusjäätmete segaprahina, eraldades üksnes ohtlikud jäätmed. Jäätmete ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlusse võetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete valikuline lammutamine ning jäätmete võimalikult suures ulatuses liigiti kogumine nende tekkekohas, st ehitus- ja lammutusobjektidel. Lisaks jäätmete ringlussevõtu edendamisele aitab jäätmete liigiti kogumine ning hoonete valikuline lammutamine kaasa jäätmetekke vähendamisele, võimaldades eraldada hoone lammutamisel korduskasutuseks sobilikud materjalid ja detailid ning vähendades seeläbi jäätmeteket. Jäätmetekitajad on jäätmete liigiti kogumise puhul toonud peamiste probleemidena välja objektidel valitseva ruumipuuduse ning jäätmete liigiti kogumise kulukuse (eelkõige kulud transpordile) võrreldes ehitus- ja lammutusjäätmete segaprahina üle andmisega. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segaprahina ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Praktikas kogutakse ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivad jäätmed sageli segaprahina, eraldades üksnes ohtlikud jäätmed. Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades on toodud ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõuded, kuid omavalitsuste võimekus selles osas järelevalvet teostada on erinev. Lisaks on paljudes omavalitsustes nähtud jäätmehoolduseeskirjaga ette võimalus anda jäätmed üle segaprahina kui jäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või kui liigiti kogumine osutub majanduslikult ebaotstarbekaks. Eestis on ettevõtteid, kus tegeletakse ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimisega, kuid segaprahina kokku kogutud jäätmetest puhta ja ringlussevõtuks sobiliku materjali saamine on keeruline. Ühelt poolt on korralike sortimistehnoloogiate soetamine kallis, teisalt kannatab jäätmete segaprahina kokku kogumise korral välja sorditava materjali kvaliteet (jäätmete määrdumine, teatud materjalide ja väiksemate osakeste eraldamise keerukus jne), mistõttu väheneb selliste jäätmete kogus, mida on võimalik uuesti ringlusse suunata. Lisaks ei võimalda ehitus- ja lammutusjäätmete segaprahina 44  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kogumine vähendada jäätmeteket, kuna korduskasutuseks sobilikke materjale ja detaile ei eraldata enne nende jäätmeteks muutumist. 45  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ohtlikud jäätmed Taust Jäätmed liigitatakse ohtlikeks, kui need võivad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed tekivad põlevkivitööstuses, tootmisettevõtete tegevuse käigus, jäätmekäitlejate jäätmekäitluse tulemusena ja kodumajapidamisest. Kogu jäätmeteke ja ohtlike jäätmete teke ning tekke osakaal on toodud tabelis 1. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on olnud suur – kuni 2020 aastani tekkis keskmiselt 10 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 42,5 %. Suurim osa ohtlikest jäätmetest tekkis just põlevkivi kasutamisest – lend- ja koldetuhk (põlevkivituhk) ning poolkoks ja fenoolvesi. Alates 2020 aasast põlevkivituhka enam ohtlikeks jäätmeteks ei liigitata ning seetõttu vähenes ohtlike jäätmete teke 2020 aastal võrreldes varasemate aastatega 30 %. Ohtlike jäätmete osakaal kogu jäätmetekkest oli 2020. aastal 10 % ning 2021. aastal 12 %, kus ohtlike põlevkivijäätmete (fenoolvesi, poolkoks) osakaal ohtlike jäätmete tekkest oli 2020. aastal 77% ning 2021. aastal 79%. Jättes välja peamised põlevkivi töötlemisega seotud jäätmed, ulatub muude ohtlike jäätmete aastane koguteke Eestis ca 400 000 tonnini. Keskkonnaagentuuri andmetel on suurenenud alates 2018. aastast ohtlike jäätmete teke, kui aastatel 2014-2017 tekkis keskmiselt 257 500 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid, siis aastatel 2018-2021 oli keskmiseks tekke koguseks 385 000 tonni. Ohtlike jäätmete tekke suurenemisel on mitmeid põhjuseid: tarbimise ja renoveerimise kasv, jääkreostuste likvideerimine (keskkonnaprogrammi toetustega), kaubavedude mahu suurenemine, keskkonnajärelevalve tulemusel tuvastatud jäätmed ja jäätmete import. 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Kogu jäätmeteke 22,09 24,72 24,44 25,22 23,52 20,21 16,70 12,94 Tavajäätmete teke 11,61 15,49 14,69 14,14 12,55 12,03 15,03 11,34 Ohtlike jäätmete teke 10,48 9,23 9,75 11,08 10,97 8,18 1,67 1,59 Ohtlike jäätmete tekke 47% 37% 40% 44% 47% 40% 10% 12% osakaal, % Ohtlikud põlevkivijäätmed 10,22 8,97 9,52 10,80 10,56 7,77 1,29 1,26 kokku: Ohtlike põlevkivisektori 98% 97% 98% 97% 96% 95% 77% 79% jäätmete osakaal Jäätmeteke (v.a 11,87 15,75 14,92 14,42 12,96 12,44 10,48 6,20 põlevkivisektor) sh ohtlike jäätmete 0,26 0,26 0,23 0,28 0,41 0,41 0,39 0,33 teke sh tavajäätmete teke 11,61 15,49 14,69 14,14 12,55 12,03 10,09 5,87 Ohtlike jäätmete tekke 2% 2% 2% 2% 3% 3% 4% 5% osakaal, % Tabel 3. Jäätmete ja ohtlike jäätmete teke miljonites tonnides Nagu ka Eesti majandus, on ohtlike jäätmete teke (kui põlevkivitööstus välja jätta) kontsentreerunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale. Harjumaal tekkis 2019. aastal ohtlikke jäätmeid 205 711 tonni, millest suuremad kogused olid 92 233 tonni veo- ja hoiumahutite jäätmed, 47 675 saastunud pinnase jäätmed ning 11 810 jäätmete põletamisel tekkinud jäätmed. Kuigi Ida-Virumaal on palju tööstusettevõtteid ning seal tekkis 2019.a. ca 36% põlevkivitööstuse välistest ohtlikest jäätmetest, 46  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne on tegelikult Ida-Virumaa jäätmeteke väljaspool põlevkivitööstust kontsentreeritud vaid üksikutesse jäätmeliikidesse. Ida-Virumaal tekkis 147 109 tonni ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete käitlus Ohtlike jäätmete käitlemisele, sh taaskasutamisele on jäätmeseadusega kehtestatud rangemad nõuded. Näiteks peab ohtlike jäätmete käitlejal olema läbitud vastav koolitus, käitleja peab omama täiendavat kindlustust ja tagatist ning täitma ohtlike jäätmete veostele kehtivaid nõudeid. Ohtlike jäätmete liikumise osas vormistatakse ohtlike jäätmete saatekirjad ning need sisestatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmesüsteemi. Jäätmekäitlejad esitavad kord aastas jäätmealase tegevuse osas aruande, kus kajastatakse ka kogutud ja käideldud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on Eestis välja kujunenud üsna tihe sellele spetsialiseerunud ettevõtjate võrgustik ning tagatud on teatud ohtlike jäätmete käitlus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on väljastatud üle 100 keskkonnaloa. Oluline ohtlike jäätmete käitlus, töötlemine, põletamine ja kõrvaldamine toimub ca 15-20 ettevõttes. Ohtlike jäätmete käitluse tulemusena tekivad nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemisega tekivad erinevad lõpp-produktid, mida ei ole üheselt võimalik käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik ringlusse võtta, taaskasutada, kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamisega. Erinevaid ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil, mistõttu puudub Eestis kõikide jäätmete käitlemiseks võimekus, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas (tekke kogused on väikesed). Keskkonnaagentuuri andmetel on suurenenud alates 2018. aastast käideldavate ohtlike jäätmete kogus, kui aastatel 2014-2017 käideldi keskmiselt 487 653 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid, siis aastatel 2018-2020 oli keskmiseks koguseks 578 762 tonni. Keskkonnaagentuuri andmetel on ettevõtjad viimastel aastatel hakanud ohtlike jäätmete taaskasutusvõimalustele tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. Keskkonnaagentuuri andmetel taaskasutati aastatel 2014-2017 keskmiselt 25% ohtlikest jäätmetest, aastatel 2018-2020 keskmiselt 33% ohtlikest jäätmetest. Aasta Aastane Taaskasutat Kõrvaldatud, Määratlemat Vaheladustatud käideldav kogus ud sh a käitlus ladestatud 2014 477 629,697 172 294,038 81 048,809 124,981 211 144,352 2015 500 688,606 198 732,822 58 629,537 665,864 229 154,499 2016 474 767,716 166 374,558 70 199,253 980,894 225 164,230 2017 497 529,118 218 276,296 44 148,592 2 399,188 220 672,334 2018 651 454,235 357 018,522 103 017,763 5 541,885 173 089,048 2019 593 961,777 296 242,620 109 977,766 1 672,245 176 756,966 2020 490 870,906 293 793,625 113 769,262 4 636,611 68 856,099 2021 330 838 151 221 21 634 2473 144 407 Tabel 4. Ohtlike jäätmete käitlus 2014-2021 tonnides 47  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Taaskasutamine Keskkonnaagetuuri andmete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlussevõttu ning suurenemas on lahustite ringlussevõtt. Jäätmekäitlejal on võimalik ohtlike jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks taotleda toetavaid jäätmete ringlussevõtu meetmeid, sh EL vahenditest jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. Saastunud pinnase taaskasutamiseks kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud normidele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. R-kood 2016 2017 2018 2019 2020 2021 R1 kokku 13685,2 13623,8 18125,9 18747,7 9564,76 3703,06 3 3 7 8 9 R12o kokku 832,726 1869,69 20621,1 2081,99 1548,81 2095,42 1 5 2 9 R12p kokku* 17977,3 59870,5 59912 56038,5 59058,1 55685,6 9 9 2 6 8 R12s kokku 23713,2 27232 63814,8 32319,8 30229,9 42839,3 1 5 1 5 7 R12x kokku 5758,09 8274,99 10276,5 8866,92 2503,56 5425,06 3 9 2 3 8 8 R12y kokku 837,841 1457,73 395,354 1808,4 1587,71 708,633 3 1 R2 kokku 105,505 216,711 171,257 137,067 163,804 170,684 R3c kokku 0 0 0 0,06 0,001 0 R3f kokku 0 819,05 50 0 7965 0 R3k kokku 25,894 4,171 4,736 6,447 83,944 2,58 R3m kokku* 41373,3 50531,7 58180,9 63588,2 47500,6 6576,61 1 6 6 9 8 3 R4 kokku 19870,0 19768,6 19404,2 18429,5 18751,7 19497,0 7 9 6 8 7 R5f kokku 3485,39 5119,58 1530,42 6912,72 73,17 214,272 R5k kokku 38,169 33,31 256,505 328,219 1940,00 11,091 4 R5m kokku 24506,9 1,29 0 1539,44 0 0 1 9 R5o kokku 14191,5 12691,1 13011,4 41751,9 112811, 14290,7 5 8 2 4 5 4 R5t kokku 0 16749,9 91299,5 43558,9 0 0 8 7 R9 kokku 0,72 16,73 13,616 126,547 16,86 0,76 Ohtlike jäätmete 166 218 357 296 293 151 taaskasutus kokku 402,0 281,3 068,5 242,6 799,7 221,0 Tabel 5. Ohtlike jäätmete taaskasutamine tonnides Jättes välja põlevkivijäätmed, on peamised tekkivad ohtlikud jäätmed järgmised: mitmesugused naftasaadusi ja õli sisaldavad jäätmed, sh mahutijäätmed ja pilsivesi; ohtlike ainetega saastunud 48  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne pinnas (pinnas ja kivid, süvenduspinnas); ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud ehitusmaterjalid, jäätmete põletamisel tekkinud jäätmed; jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed, jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed. 2019 2020 2021 Süsivesinikke Aastane käideldav 101 499,822 81 669,702 66534,706 sisaldavad setted kogus (R3m) Taaskasutatud 95 852,566 78 844,710 64552,798 Õli/vesiemulsioo Aastane käideldav 22 686,072 27 340,653 22095,227 nide setted kogus (R3m) Taaskasutatud 20 666,182 26 137,121 21238,359 Kasutuselt Aastane käideldav 22 974,558 22 515,671 32860,302 kõrvaldatud kogus sõidukid (R12s) Taaskasutatud 21 235,387 19 465,131 30984,2 Patareid ja akud Aastane käideldav 21 683,926 20 975,283 24595,66 (pliiakud) (R4) kogus Taaskasutatud 18 472,961 18 884,888 19898,112 Pinnas (R5o) Aastane käideldav 50309,374 94909,672 83664,263 kogus Taaskasutatud 27238,134 44470,951 16938,197 Süvenduspinnas Aastane käideldav 43 947,840 93 546,740 50000 (R5o) kogus Taaskasutatud 16 584,100 71 046,740 0 Tabel 6. Peamiste ohtlike jäätmete taaskasutamine tonnides Põletamine energiakasutuse eesmärgil Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 2019. aastal 18 748 tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases tahke alternatiivkütusena. 2020. aastal taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 9565 tonni ning 2021. aastal 3703 tonni. Energiakasutuse eesmärgil taaskasutatud jäätmed on ohtlikke aineid sisaldavad puidujäätmed, 19 12 11* koodiga ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, 19 02 08* ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed, 19 02 04* koodiga ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud jäätmed ning 07 01 08* koodiga põhjasetted ja reaktsioonijäägid. Joonis 1- ohtlike jäätmete taaskasutamine energiakasutusena Eestis teostasid perioodil 2018-2020 ohtlikke jäätmete põletamist Kunda Nordic Tsement AS, Epler ja Lorenz AS ja SW Energia OÜ. SW Energia OÜ teostab ohtlikke aineid sisaldavate või nendega saastunud puidu põletamist. SW Energia OÜ põletamisvõimus kokku on 6600 tonni aastas, millega on tagatud saastunud puidu käitlusvõimsus. Kuna saastunud puidu käitlusvõimsus on tagatud siis keskendutakse edaspidi teistele ohtlike jäätmetele. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt põletati ohtlikke jäätmeid, va puidujäätmeid 2019. aastal 14 607 tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases tahke alternatiivkütusena. Kunda Nordic Tsement AS-i nõukogu otsusel lõpetati 01.03.2020 klinkritootmine ning sellest tulenevalt lõpetati ära jäätmete põletamine käitises. Jäätmekäitlejatele, kes suunasid oma ohtlikud jäätmed Kunda Nordic Tsement ASi, tõi jäätmete põletamise lõpetamine kaasa uue olukorra. Varasemalt said jäätmekäitlejad soodsalt või tasuta ohtlikud jäätmed üle anda, kuid 2020.aastast alates tuli leida uued partnerid ning maksta jäätmete käitlemise eest. Kunda Nordic 49  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Tsement tehase sulgemisega on kasvanud laoseisud ettevõtetel, kelle tegevuse käigus tekivad põhjasetted ja reaktsioonijäägid, värvide ja lakkide ning ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid, ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed ning muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid. Peale Kunda Nordic Tsement tehase sulgemist on osad ohtlike jäätmete käitlejad leidnud uued käitluspartnerid ning eksportinud ohtlikke jäätmeid Soome ja Rootsi. Alates 2020. aasta märtsist tegutseb Eestis üks ohtlike jäätmete, va puidujäätmed põletustehas, Epler ja Lorenz AS, mille põletamisvõimsus on 2000 - 2400 tonni aastas. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete vaheladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. Keskkonnaagentuuri andmetest võib järeldada, et Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise vajadust ning puuduv ohtlikke jäätmete põletamisvõimsus võiks olla 9000 tonni aastas. Kõrvaldamine Keskkonnaagentuuri andmetel on ohtlike jäätmete tekke suurendamisega kasvanud ohtlike jäätmete kõrvaldamise kogused. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete põletamine ilma energia kasutuseta ning ladestamine prügilasse. Aastatel 2014-2017 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 63 505 tonni aastas ja aastatel 2018-2020 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 108 921 tonni aastas. Enefit Green-is tekib aastas 8212,38 t tahkeid gaasipuhastusjäätmeid ning 3597,92 t ohtlikke aineid sisaldavat lendtuhka. Ecometallis tekib 1248,72 t primaar- ja sekundaarsulatusräbu. Ecometal AS-il tekib pliiakusid käideldes ohtliku jäätmena primaar- ja sekundaarsulatusräbu, mida on võimalik kõrvaldada ladestamisega. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust on suurendanud saastunud pinnase ladestamine ning ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete ladestamine. Aasta Aastane käideldav Taaskasutatu Kõrvaldatud, sh Vaivara kogus d ladestatud OJKK 2016 474 767,716 166 374,558 70 199,253 3462,199 2017 497 529,118 218 276,296 44 148,592 3432,802 2018 651 454,235 357 018,522 103 017,763 5096,04 2019 593 961,777 296 242,620 109 977,766 10 630,77 2020 490 870,906 293 793,625 113 769,262 9048,70 Tabel 7. Ohtlike jäätmete ladestamine tonnides Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), et tagada riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Vaivara on ainuke ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub tootmisettevõtetele, jäätmekäitlejatele ja kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete käitluse/ladestuse võimalust. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt ladestatakse Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses keskmiselt 8209,9 t ohtlikke jäätmeid aastas. Vaivara OJKKs on neli ladestuskärge, millest kolm 50  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kärge on täis ning alates 2022. aasta teisest poolest on kasutusel viimane ladestuskärg. Tühja ladestuskärge on võimalik ladestada 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni 2024/2025 aastani riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara ladestusale ladestatavate jäätmete kogust on võimalik vähendada suunates asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid tavajäätmete prügilasse, kellel on vastav luba olemas ning osaliselt stabiliseeritud ohtlikke jäätmete ladestamise koguse vähendamiseks võiks kaaluda ohtlikke aineid sisaldava lendtuha eksporti kõrvaldamise eesmärgil. Vaheladustamine Aastatel 2014-2019 oli keskmiseks vaheladustamise koguseks 205 996 tonni, 2020. aastal langes ohtlike jäätmete vaheladustamine. 2020. aastal vaheladustati 68 856 tonni ohtlikke jäätmeid. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt kasvas 2021. aastal vaheladustamine võrreldes 2020. aastaga 2,1 %. Jäätmete kuhjumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad jäätmete põletamise võimekuse langus, ekspordi probleemid ning ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase käitlus. Ohtlike ainetega saastunud pinnas ja süvenduspinnas moodustasid ohtlike jäätmete laoseisust 2020. aasta 72% ning 2021. aastal 81% (114 833 tonni). Ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase vaheladustamise kogused on suured, kuna selliste jäätmete käitlemine toimub kompostiaunades, mis võib võtta mitu aastat aega. Vaheladustamine on kasvanud keemiliste reaktsioonide jääkidel (2020 oli 2400 – 2021 oli 5258; 07 01 08*), patarei ja akujäätmed (2020 oli 1998 ja 2021 oli 4480); pliiakudel, sortimisjääkidel (10.32)(2020 oli 726 ja 2021 oli 2105), saastunud puidul ning töödeldud ohtikkel jäätmetel koodiga 19 02 08* ja 19 02 09* (19 02 08* (165 – 1603) ja 19 02 09* (180 - 893)). Aasta Aastane käideldav kogus Vaheladustatud 2014 477 629,697 211 144,352 2015 500 688,606 229 154,499 2016 474 767,716 225 164,230 2017 497 529,118 220 672,334 2018 651 454,235 173 089,048 2019 593 961,777 176 756,966 2020 490 870,906 68 856,099 2021 330 838 144 407 Tabel 8. Ohtlike jäätmete vaheladustamine tonnides 2014-2021 Eksport 2019. aastal eksporditi 494 172 tonni jäätmeid, ohtlike jäätmete eksport moodustas sellest 1,8%. Aastatel 2016-2020 eksporditi ohtlikke jäätmeid keskmiselt 11 197 tonni. Ohtlikke jäätmeid eksporditi Eestist 2019. a ca 9000 t ja 2020. a ca 9 800 t. Ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgil. Eestist eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse patareijäätmeid, kemikaalijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, õli sisaldavaid jäätmed, lampe ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmeid, tervishoiujäätmed, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad mehaanilise 51  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne töötlemise jääke. Suurema osa eksporditud jäätmetest moodustavad Soome eksporditud Iru jäätmepõletustehases tekkinud ohtlikud tahked gaasipuhastusjäätmed (ca 8000 t/aastas). Ohtlikke jäätmeid eksporditakse Baltikumis asuvasse Toksika ohtlike jäätmete põletustehasesse, Soome jäätmepõletustehasesse Fortum Waste Solution OY-sse, Leedus ning ohtlike jäätmete põletustehas Soomes. Ravimijäätmeid eksporiditakse Lätti Lautus SIA-sse. Ohtlikke osi sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmeid Leetu EMP Recycling UAB-sse. Tahked gaasipuhastusjäätmed eksporditakse Soome Fortum Waste Solution OY-sse. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed eksporditakse Saksamaale. Aasta Aastane käideldav Import Eksport kogus 2016 474 767,716 27 657,94 12 048,78 2017 497 529,118 23 504,24 12 032,71 2018 651 454,235 31 987,99 12 787,02 2019 593 961,777 19 263,12 9312,156 2020 490 870,906 21 447,005 9 809,207 Tabel 9. Ohtlike jäätmete eksport ja import tonnides Ohtlike jäätmete riikidevaheline vedu on üks olulistest võimalustest jäätmekäitluseks. Kuna ohtlike jäätmete riikidevaheliseks veoks on vaja veoluba, siis peab arvestama, et veoloa taotlus võtab aega ning alati ei pruugi sihtriik nõusolekut anda. Riigil peaks olema tagatud riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandatud risk. Jäätmete raamdirektiiv sätestab iseseisvuse ja läheduse põhimõtted, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostöös teiste liikmesriikidega looma ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustiku, võttes arvesse parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei põhjusta liigseid kulutusi. Võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetiste puhul peavad liikmesriigid suutma tagada, et direktiiviga 2010/75EÜ hõlmatud jäätmekäitluskohad kasutaks parimat võimalikku tehnikat vastavalt ettevõttele antud loale. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veol peab arvestama, ohtlike jäätmete veoks vaja nõusolekut lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevalt asutuselt. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veol peab arvestama, et sihtriigi pädev asutus, transiidikoht võib keelduda jäätmete veost. Samuti võib keelduda ka taaskasutus- või kõrvaldamiskoht teatud tingimustel. Ohtlike jäätmete eksport EL-ist ja OECD-st välja on keelatud. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku muuta jäätmesaadetiste määrust 1013/2006. Kui hetkel on lubatud jäätmete eksport kõrvaldamiseks, siis uue ettepaneku kohaselt (artikkel 11) keelatakse jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui teatud tingimused on täidetud. See ettepanek võib tulevikus teha keerulisemaks ohtlike jäätmete väljaveo teistesse liikmesriikidesse kõrvaldamiseks. Jäätmekäitlejatel võib olla tulevikus ajamahukam ja keerulisem täita ja tõestada tingimustele vastamist, mille alusel jäätmesaadetise kõrvaldamine on lubatud. Kõrvaldamise võimaldamiseks tuleb edaspidi sõlmida kokkulepped erasektoriga või koostöölepped naaberriikidega. Alternatiivid Alternatiiv 1 - kasutame olemasolevat süsteemi (Vaivara hetkel olevad kärjed, Epler ja Lorenz max 2000- 2200 t/a, eksport) – suureneb eksport, miinuseks suureneb laoseisud ja kallineb jäätmekäitluskulu. Alternatiiv 2- Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. 52  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Alternatiiv 1 - kasutame olemasolevat süsteemi (Vaivara hetkel olevad kärjed, Epler ja Lorenz max 2000- 2200 t/a, eksport) – suureneb eksport, miinuseks suureneb laoseisud ja kallineb jäätmekäitluskulu. Eestis on üks jäätmepõletustehas, mille põletamisvõimsus on 2000 - 2400 tonni aastas. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete vaheladustamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise vajadust. Vaivara OJKKs on neli ladestuskärge, millest kolm kärge on täis ning alates 2022. aasta teisest poolest on kasutusel viimane ladestuskärg. Tühja ladestuskärge on võimalik ladestada 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas, so 2024/2025. aastani. Vaivara OJKK kärgede täitumisel ei tagata enam valmidust erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. Vaheladustamine kasvab. Jäätmete kuhjumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad jäätmete põletamise võimekuse langus, ekspordi probleemid ning ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase käitlus. Eksport peab kasvama, sh koostöölepped naaberriikidega, nagu Soome. Töötada välja konkreetsed tingimused ja erakorraliste juhtude lahendamise korraldus, sh võimalikud koostöölepped naaberriikidega. Alternatiiv 2- Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Suurendatakse oj taaskasutamist energia kasutuse kaudu (R1) Uue põletustehase rajamisel tuleb silmas pidada, et jäätme põletamine on jäätmehierarhias vaid ühe sammu võrra kõrgemal, kui ladestamine, seetõttu peaks rajatav ohtlike jäätmete põletamise tehas lisaks jäätmete põletamisele tootma ka energiat. Põlevsegusid peaks valmistama vaid nendest jäätmetest, mille liigiti taaskasutamine ei ole võimalik. Rajatav ohtlike jäätmete põletamise tehase asukoht peaks võtma arvesse ohtlikke jäätmete tekkekohta, kuna ohtlike jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Põletamisvõimsuse suurendamine võimaldab vähendada keemiliste reaktsioonide jääkide, värvide ja lakkide ning töödeldud ohtikkel jäätmetel laoseise. Tagatakse jäätmete ladestamine ning ehitatakse välja Vaivara OJKK 4 kärge Ehitada välja ohtlike jäätmete ladestusala ladestusmahuga 120 000 tonni. Ladestada tuleks ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille taaskasutamine ja kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik. Täiendava ladestusala infrastruktuuri rajamine tagab ohtlike jäätmete ladestamise ning vähendab ohtlike jäätmete vaheladustamist. Korraldades ümber asbestijäätmete ladestamise ja tõhustades jäätmekäitlust värvi- ja lakijäätmete osas on võimalik eelduslikult pikendada ühe kärje täituvusaega 4,4 aastani. Sellisel juhul oleks kärgede täituvusaeg 17,6 aastat. Ladestusala laiendamine tagab riigile valmiduse erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. 53  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ringlussevõtt Jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Ringlussevõttu soodustavad meetmed: Ohtlike jäätmete taaskasutamise suurendamine läbi jäätmete ringlussevõtu meetmete. Jäätmekäitlejal on võimalus taotleda toetusi (EL 2014-2020 vahenditest oli jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Toetuse eesmärk on Eestis tekkivate jäätmete ringlussevõtu ja selleks ettevalmistamise suurendamine, sh ohutu materjaliringlus - vähendada ohtlike ainete sisaldust toodetes ja seega ka jäätmetes. Tööstusettevõtete ressursitõhususe saavutamise toetused , mille tulemusena väheneb nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete teke. Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu tõstmine Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu peab tagama ohtlike jäätmete ladestamise vähendamise ning taaskasutuse osakaalu suurenemise. Üheks riigipoolseks meetmeks võiks olla ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu suurendamine, motiveerimaks ettevõtteid teostama teadus- ja arendustöid ning leidma võimalusi ohtlike jäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete ladestamise eest makstav tasu kui majanduslik instrument peab olema koostöös teiste asjakohaste meetmetega. Eesti on võtnud endale mitmeid ulatuslikke muudatusi eeldavaid kohustusi aastaks 2030 ja 2050 nii kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse, kui tervikuna kestliku arengu saavutamise suunal. Nende elluviimiseks on vajalik süsteemne ja innovatsioonile tuginev tarbimise ja tootmise ümberkorraldamine. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamise mudel, mis sidustab keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamist motiveerivad majanduslikud instrumendid nii tarbimise kui tootmise poole pealt. Jäätmete kõrvaldamise saastetasu kui majanduslik instrument peab koostöös teiste asjakohaste regulatsioonide ja meetmetega motiveerima (põlevkivi)tööstusest tekkivaid jäätmeid keskkonna seisukohast kõige otstarbekamalt käitlema. Jäätmehierarhiat silmas pidades peab ladestamine olema kõige viimane jäätmekäitluse tasand. Ladestamise saastetasu on vaid üks osa kõikides keskkonnatasudest, mis tervikuna tootmiskulude kaudu toote hinnas kajastuvad, ja et see tasu suunaks ettevõtteid tehnoloogilisse innovatsiooni panustama. Ladestamise tasudel on oluline roll just pikaajalises plaanis, sest pidev püsikulu suunab otsima lahendusi selle vähendamiseks 54  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Olmejäätmed Taust EL raamdirektiivist tulenevalt on liikmesriikidel kohustus suurendada järkjärgult korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete koguseid (2020. a – 50%, 2025 – 55%, 2030 – 60%). Ringlussevõttu on kuni 2025. aasta andmete esitamiseni lubatud arvutada nelja erineva metoodikaga. Eesti on Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel kasutanud viimastel aastatel I metoodikat, millega saab deklareerida sihtarvu täitmist. Alates 2025. aasta kohta aruande esitamisest tuleb kasutusele võtta ühtlustatud metoodika, mis sarnaneb praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt Eesti sihtarvu ei täida ning Euroopa Komisjon on Eestile edastanud juba ka vastava varajase hoiatuse raporti. Arvutusmeetod 2015 2016 2017 2018 2019 2020 I (kasutusel 52% 52% 52% 56% 65% 60% KOMile esitamiseks alates 2016. a andmetest) II (esitasime 33% 32% 32% 31% 34% 32% KOMile sellega kuni 2015. a andmeteni) IV (kasutusel 29% 28% 28% 28% 31% 29% Eurostatile andmete esitamiseks) Tabel 10. Olmejäätmete ringlussevõtu esitamiseks kasutatavad erinevad metoodikad Jäätmete raamdirektiivist tulenevad sihtarvud on üle kantud jäätmeseadusesse (§ 136 3). JäätS § 31 täiendati 2021.a lõikega 11, millega küll viidatakse, et KOVi poolt korraldatava jäätmete liigiti kogumis eesmärk on JäätS § 1363 sihtarvude täitmine, kuid KOVidele ei kehtestada sihtarvude täitmise osas konkreetset kohustust. Seega ei kaasne KOVidele kasina jäätmete liigiti kogumise või jäätmete ringlusse suunamise korral siiski mingit vastutust. Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine jääb riigi vastutusele Jätkub olemasolev olukord, kus seadusega KOVidele jäätmete liigiti kogumiseks ja/või korduksasutuseks ettevalmistamiseks või ringlusse suunamiseks sihtarve ei kehtestata ja vastustust ei panda. Jäätmete liigiti kogumist edendatakse liigiti kogumiseks vajamineva taristu rajamise toetuste, teavituskampaaniate ja KOVide nõustamise teel. Ringlussevõtu edendamiseks kehtestatakse vajadusel üksiknõudeid (nt jäätmete raamdirektiivist tulenev kohustus alates 31.12.2023 koguda liigiti biojäätmed kõigil kinnistutel, kus ei toimu nende kohapealset ringlussevõttu ehk kodukompostimist), edendatakse jäätmete tekkekohalt kogumist (näiteks pakendijäätmete osas). Selleks, et tugevdada KOV kompetentsi jäätmehoolduse korraldamisel, soovitatakse KOVidele valdkonnas koostöö arendamist. Ühtlasi tõhustatakse järelevalvet KOVide ja tootjavastutusorganisatsioonide tegevuse üle. Alternatiiv 2. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas Maailmapanga uuringus on välja toodud, et Eestis ei ole piisavalt selgelt määratud vastutust ringlussevõtu sihtarvude täitmise eest, seetõttu on soovitatud panna vastutus olmejäätmete 55  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise eest kohalikele omavalitsustele. Eelduslikult peab liigiti kogutud jäätmete kogus olema suurem kui ringlusse võetavate jäätmete kogus (55% aastal 2025), sest kõiki liigiti kogutud jäätmeid pole võimalik ringlusse võtta. Tulenevalt vastutuse suurenemisest, on vajalik ka KOVide õigusi laiendada ja luua stiimulid sihtarvude täitmiseks. Maailmapank soovitab lubada KOVidel jäätmevaldajatelt jäätmetasu või - maksu küsimist jäätmehoolduse korraldamiseks (senise jäätmeveo teenustasu asemel või sellega kombineerituna), sisetehingute lubamist jäätmeveo hangetel ning veopiirkonna suuruse ülempiiri (30 000 elanikku) kaotamist. Sihtarvude täitmise kohustusega seoses on KOVidel edaspidi vaja korraldada kahetasandilised korraldatud jäätmeveo (KOJV) hanked, et oleks võimalik tagada jäätmete käitluskohas sinna toodud olmejäätmete ringlusse suunamine. Sealjuures võib KOV hankida erinevatele jäätmeliikidele erineva käitluskoha. KOVil on võimalik hangetes nõuda eri jäätmeliikide puhul eri tasemel ringlussevõttu või kõigi puhul sama kindlat taset, kuid oluline on, et tervikuna saavutataks olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv vähemalt JäätS § 1363 ettenähtud tasemel. See tähendab, et kui KOVi tehtud hangetega on näiteks võimalik võtta ringlusesse väga suur osa biojäätmetest, paberi- ja kartongijäätmetest, siis võivad muude jäätmeliikide ringlussevõtu tasemed olla madalamad, kui tervikuna saavutatakse olmejäätmete ringlussevõtt näiteks 55% aastal 2025 ja 60% aastal 2030. Jäätmekäitluskohad peavad sellise lahenduse puhul suutma arvestust pidada KOVide lõikes, et oleks võimalik öelda, kui palju võeti KOViti olmejäätmeid ringlusesse. Kui ringlusse suunamisel ei ole siiski võimalik KOVide lõikes arvestust pidada, peaks käitluskoht deklareerima kõigi vastuvõetud jäätmete ringlussevõtu määra, millest iga KOVi kohta arvutatakse tema mõtteline osa. Alternatiiv 3. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas ning koostööd tegevatel KOVidel on õigus omavahel seda vastutust jagada Maailmapank soovitab Eestil soodustada KOVide omavahelist koostööd jäätmehoolduses, sh veohangete läbiviimisel, ühiste teenustasude kehtestamisel ja käitlustaristu rajamisel. KOVide omavaheline koostöö suurendaks efektiivsust läbi mastaabiefekti. Näiteks saaks olla kolmel KOVil koostööleping või koostööorganisatsioon, mille abil nad teeksid ühiseid hankeid, eeskirju ja jäätmekavasid ning jagaksid vastutust sihtarvu saavutamise eest. See tähendab, et saaks toimida nö kvoodisüsteem, kus võimekam omavalitsus aitab tervikuna koostööd tegevate KOVide sihtarvu täita. Näiteks omavalitsuse A jäätmete kvaliteet on selline, et neid läheb tegelikkuses ringlusesse 67%, omavalitsuse B jäätmeid 59% ning omavalitsuse C jäätmeid 40%, kuid ühiste hangete jm tulemusena on tervikuna nende jäätmete ringlussevõtu tase 55,3%, mis tähendab, et sihtarv on saavutatud. Ka see lahendus eeldab jäätmearuandluse muutmist, kuna käitluskohale tekib kohustus esitada andmeid, kui palju võeti KOViti olmejäätmeid ringlusesse. Info peab jõudma ka KOVideni. Oluline on, et KOVid omaks võimalikult operatiivset infot oma ringlussevõtu tasemest ja hankes nõutud eesmärkide saavutamisest. Selle lahendusvariandi puhul oleks praktilise rakendatavuse tagamiseks eelistatum territoriaalselt ühtse terviku moodustamine, näiteks koostöö naaberomavalitsuste vahel, kuid seadus ei näeks ette, milline omavalitsus millisega koostööd võib teha või kui palju omavalitsusi omavahel võib koostööd teha. Oluline on, et oleks tagatud olmejäätmete ringlussevõtt. Koostööd tegevad KOVid, kelle haldusterritooriumitel tekkinud olmejäätmete osas summaarselt ei ole saavutatud ringlussevõtu sihtarvu, maksavad saavutamata ringlussevõtu taseme ulatuses samuti riigikassasse või vähendatakse nendele KOVidele makstavaid toetusi (sh näiteks tasandusfondi vahendeid). Riigikassasse laekunud vahendite abil premeeritakse sihtarvu saavutanud KOVe proportsionaalselt. Selline lahendus motiveerib KOVe ühtlasi hangete korraldamisel koostööd tegema, et oleks sihtarvu saavutamine või nö sanktsiooni tasumine hõlpsam. 56  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.1 Alternatiivide hindamise metoodika Alternatiive teemade lõikes omavahel ei võrdle vaid võrdleme üksnes iga nelja alateema all ning kasutame selleks kasutades Saaty meetodit. Meetodi töötati välja 70-ndatel ja selle eesmärk on aidata läbi viia keerulisi otsustusprotsesse ning saada objektiivsed tulemused. Meetodit on ka varasemalt samuti kasutatud keskkonnamõjude hindamistes, kuid just antud juhul on see meetod veel kasulikum, sest aitab võrrelda omavahel pealtnäha võrreldamatuid valdkondi – loodusvaldkond, sotsiaalvaldkond, majandusvaldkond. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumite ja seejärel nende alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Saaty meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu. Kui kriteeriumid ja alternatiivid on leitud, siis korrastatakse need mitme astmelisse hierarhilisse struktuuri. Meetodi eelduseks on alternatiivid ja nende hindamiseks omistatud kriteeriumid. Nii alternatiive kui ka kriteeriume võrreldakse omavahel paari kaupa. Kriteeriumite ning alternatiivide osatähtsuse selgitamiseks moodustatakse omavahelise võrdlemise risttabel kasutades Saaty skaalat: 9-palline skaala võimaldab anda matemaatiliselt korrektse, kvantitatiivse hinnangu analüüsitavatele alternatiividele. Koostatav tabel sisaldab ainult positiivseid väärtusi ja on nn pöördväärtuslik (kui alternatiivi x mõju on alternatiivi y suhtes 3, siis alternatiivi y mõju alternatiivi x suhtes on 1/3). Saadav risttabel on aluseks erinevate kriteeriumite olulisuse hindamisel. Saaty metoodika käik: 1. Kriteeriume võrreldakse paarikaupa omavahel, andes kriteeriumitele punkte vastavalt kriteeriumite olulisusele Saaty skaala järgi. 2. Leitakse kriteeriumite olulisus. Arvutatakse tabeli rea väärtuste korrutis ja rea geomeetriline keskmine. Seejärel leitakse kaalutud geomeetriline keskmine. Saadud arvud on kriteeriumite osakaalud. 3. Leitakse alternatiividele kaalud kriteeriumite kaupa omavahel võrreldes. Selleks koostatakse analoogsed võrdlustabelid eelnevalt kirjeldatule. Antud töös ekspertide poolne erinevate kriteeriumide kaalude sisse toomine alternatiivide paremusjärjestust ei muutnud. 4. Iga kriteeriumi alusel leitakse alternatiivi olulisus võrreldes teise alternatiiviga (leitakse kaal) samuti analoogselt eelnevale. 5. Lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutatakse iga kriteeriumi alusel võrreldud alternatiivi kaalud läbi kriteeriumite osakaaludega ehk lõpptabeli igas lahtris on läbi korrutatud vastava kriteeriumi kaal ja vastav alternatiivi kaal selle kriteeriumi vaates. Alternatiivile annab kogukaalu lahtrite summa. Saaty analüüsi puhul tuleb silmas pidada järgmist: 1. Kriteeriumid ei tohi olla üksteisega kattuvad. Vastasel juhul toimuks mõnede kriteeriumite võimendamine. 2. Saaty analüüsil hinnatakse erinevate alternatiivide mõju kriteeriumite alusel ainult üksteise suhtes. Analüüs ei anna informatsiooni sellest, kas mõju on positiivne või negatiivne ning kui positiivne või negatiivne. Näiteks majanduslikud mõjud ilmnevad, kui pärast sekkumist leiavad aset muutused teenuste osutamises või toodete tootmises, jaotamises või tarbimises. Majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikindiviidid, perekonnad, organisatsioonid kui ka riik tervikuna. Lähtudes hinnatava dokumendi tasandist – riigi jäätmekava on strateegiline arengudokument jäätmevaldkonna arengu põhimõtete ja meetmete kirjeldamiseks – jääb majandusmõjude hindamine 57  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kvalitatiivseks ning kasutatakse selleks sobivat Saaty hindamismeetodit lähtudes väljatöötatud alternatiividest ning hindamise läbiviijate poolt valitud kriteeriumitest. Esimese sammuna hinnati alternatiive valitud kriteeriumite lõikes (skaalal {-5, …, +5}) ning igale kriteeriumile anti kaal (skaalal {1,2,3}) sõltuvalt nende eeldatavas olulisusest vastava jäätmekategooria majanduslike mõjude hindamisel. Saadud tulemuse abil koostati alternatiivide võrdlustabel (maatriks), kus anti hindamisskaala {1, …, 9} ulatuses (ja nende pöördväärtustes) hinnang alternatiividele nende omavahelises võrdluses. Selle skaala alumisis otsas (väärtus 1) on vähese erinevusega alternatiivid, mille mõju on omavahel vähe eristatav ning ülemise otsa väärtus (9) näitab ühe alternatiivi olulist paremust võrreldes teisega. 58  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.2 Hindamisel kasutatavad eeldused Mõju maakasutusele Maakasutuse ja maastike seos jäätmetega on peamiselt läbi erinevate jäätmekäitluskohtade rajamise. Jäätmekäitluskohtade asukohad peavad olema valitud selliselt, et nad sobiksid ümbritsevasse keskkonda ning ei tekiks olulist negatiivset keskkonnamõju loodus- ja inimkeskkonnale. Jäätmete ladustamist nt metsa alla vms antud KSH-s (strateegilisel tasemel) ei käsitleta, kuna see on juba reguleeritud õigusaktide tasandil. Jäätmete ladustamine mitte selleks ette nähtud kohtadesse on seadusega keelatud ja selle eest on ette nähtud karistused. Seetõttu on antud juhul pigem vajalik ebaseadusliku tegevuse vähendamiseks järelevalvetegevuse tõhustamine. Olulisemad maastiku ja maakasutusega seotud jäätmeaspektid on järgmised. 1) Suurem jäätmete ladestamise mõju maastikule on Ida-Virumaal, kus on põlevkivitööstuses tekkivad kaevandamisjäätmed kujundavad osaliselt ümbrust aheraine- ja tuhamägedes. Põlevkivi töötlemisel tekkivale aherainele ja tuhale otsitakse aktiivselt taaskasutamise võimalusi, nt teede ehituses. Juba suletud ja heakorrastatud prügilad ilmestavad positiivselt maastikku ning loovad uusi kasutamise võimalusi. Sellisteks näideteks on Kiviõli Seikluskeskus ja Aidu Veespordikeskus (viimase täielik väljaarendamine on veel seisuga 2022.a käimas). 2) Seoses mõjuga maastikule ning keskkonnariski vähendamiseks on võimalik SA-st Keskkonnainvesteeringute Keskus taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutuseta militaar-, tööstus- ja põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Aastatel 2018-2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti kahjustavate lagunenud ehitiste lammutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses. Lisaks on toetust saanud mõned projektid hüljatud ohtlike jäätmete koristamiseks. 3) Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1993. aastat (Nõukogude Liidu vägede lahkumine 1992. aastal ja erastamise algus 1993. aastal) tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Eesti Keskkonnastrateegia üheks eesmärgiks on jääkreostuskollete likvideerimine ja muutmine keskkonnale ohutuks. Sellega seoses on Keskkonnaministeerium kavandanud vastavaid tegevusi. Oluline on, et ka jääkreostuskollete korrastamisel tekkivad jäätmed, sh ohtlikud, ladestataks selleks ettenähtud kohtadesse ja vajadusel/võimalusel ohutustatakse. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Riigi jäätmekava peamised eesmärgid jäätmetekke vähendamise ja jäätmete taaskasutuse suurendamise näol avaldavad üldiselt positiivset mõju looduskeskkonnale ja vähendavad loodusressursside kasutamise vajadust. Seega on üldine mõju looduskeskkonnale ja ka kaitstavatele aladele ning liikidele positiivne. Positiivne mõju tuleneb sellest, et väheneb nii taastumatute (nt ehitusmaavarad) kui taastuvate (nt puit) loodusvarade vajadus ning seeläbi ka surve looduskeskkonnale. Jäätmete tekke vähendamine ja jäätmete tõhusam taaskasutamine vähendab ka jäätmete ladestuspaikade vajadust. Jäätmekava rakendamisega seoses avalduvate mõjude hindamisel ei tuvastatud ühtegi mõjufaktorit ega asjaolu, mis seonduks otseselt ja oluliselt kaitstavate loodusobjektidega ja seejuures avaldaks neile olulist negatiivset mõju. 59  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Jäätmekavaga ette nähtav jäätmete tõhusam sorteerimine ja ümbertöötlemine võib eeldada täiendavate rajatiste ning taristu vajadust, kuid selle mõju looduskeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ei ületa ressursivajaduse vähenemisest tulenevat positiivset mõju. Jäätmekava ei kavanda konkreetseid rajatisi ega muid objekte ega määra nende ruumilist paigutust. Jäätmevaldkonnaga seotud rajatiste ja tegevuste kavandamine toimub eraldiseisvalt ning selle käigus tuleb järgida kaitstavatele loodusobjektidele avalduvate mõjude hindamise ja vältimise põhimõtteid ning seda reguleerivat õiguslikku raamistikku. Kokkuvõttes on jäätmekava eesmärkide ja nende saavutamiseks kavandatud meetmete üldine kaudne mõju kaitstavatele loodusobjektidele positiivne. Kuna jäätmekava on riigi tasandil koostatud strateegiline arengudokument, mis ei puuduta lokaalset ega regionaalset tasandit ning ei kavanda konkreetseid rajatisi siis konkreetsetele kaitstavatele loodusobjektidele ei ole võimalik negatiivseid ega ka positiivseid mõjusid prognoosida. Mõju looduskeskkonna mitmekesisusele Jäätmekava üldised eesmärgid ja nende saavutamise meetmed toetavad säästlikku ressursikasutust. Jäätmete parem taaskasutamine vähendab nii taastumatute loodusressursside (näiteks ehitusmaavarad) kui taastuvate loodusvarade (näiteks mets ja vesi) kasutamise vajadust. Seega väheneb surve maavarade kaevandamiseks ja uute karjääride avamiseks, mis omab positiivset mõju elurikkusele. Väiksem jäätmeteke ja parem jäätmete taaskasutus vähendab tõenäoliselt ka puidu kasutust ning seeläbi leevendab raiesurvet metsadele. Jäätmete väiksem teke ja loodusesse sattumine avaldab positiivset mõju looduskeskkonnale, sealhulgas veekvaliteedile, mis omab positiivset mõju ökosüsteemide ja liikide seisundile. Jääkreostuse jätkuv likvideerimine ning ohtlike jäätmete looduskeskkonda sattumise vähenemine omab samuti positiivset mõju looduskeskkonnale ja elurikkusele. Kokkuvõttes on riigi jäätmekava mõju looduskeskkonna mitmekesisusele positiivne. Jäätmekava rakendamisega seoses ei tuvastatud ühtegi mõjufaktorit ega asjaolu, mis avaldaks looduskeskkonna mitmekesisusele olulist negatiivset mõju. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvate mõjude hindamisel olid aluseks järgmised eeldused: • Jäätmetekke vähenemise ja jäätmete parema taaskasutamisega väheneb nii taastumatute (nt maavarad) kui taastuvate (mets, vesi) loodusressursside kasutamise vajadus • Jäätmetekke vähenemine ja tõhusam jäätmete kogumine ja taaskasutamine vähendab jäätmete loodusesse sattumist avaldades positiivset mõju looduskeskkonnale. • Jäätmekäitluse ümberkorraldusega seoses võib kaasneda vajadus uute jäätmete kogumise, sorteerimise ja ladestamisega seotud rajatiste (rajatiste võrgustiku) ja taristu järgi. Antud rajatistega seoses võib looduskeskkonnale avalduda mõningane negatiivne mõju. Mõju seisneb ökosüsteemide ja liikide elupaikade kaos rajatiste alal ja mõjutamises (nt häiringutes) rajatiste naabruses. • Jäätmekäitlusega seotud rajatiste ja taristu rajamisega kaasneb ehitusmaterjalide vajadus, mis suurendab vajadust loodusressursside järgi mõjutades seeläbi looduskeskkonda. • Jäätmekäitluse korraldusel, sh uute rajatiste kavandamisel järgitakse looduskeskkonnale sh kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele avalduvate mõjude 60  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne hindamisel ning ära hoidmisel ja leevendamisel Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid. See aitab ära hoida või minimeerida jäätmekäitlusega seotud mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele. Majandusmõjude hindamisel kasutatavad eeldused Majandusmõjude hindamisel on eeldatud, et täiendavad piirangud või kohustused muudavad teenuste osutamise vähemalt lühemas perspektiivis kallimaks – juhul kui piirangust/kohustusest tulenev muutus oleks jäätmekorraldusega tegelevatele ettevõtetele tulus (st teenuse hinda mitte tõstev), oleks vastav muudatus juba varem juurutatud. Samuti võib eeldada, et iga järgmine (suurem) jäätmete ringlusse/taaskasutusse võtmise protsent on kallim kui seni, kuid võib muutuda pikemas perspektiivis soodsamaks arvestades kaasnevat innovatsiooni, mastaabiefekti, materjalide kallinemist maailmaturul jms. Innovatsiooni kaudu on perspektiivis võimalik vähendada jäätmekäitluse kulusid. Eeldatakse, et taaskasutatavate materjalide ringlusse võtmise kasv on innovatsiooni ja väärindamist soodustav, kuna suuremad materjalikogused võimaldavad potentsiaalselt paremini katta arendamise ja investeeringutega seotud kulusid. Lisaks võivad motivatsiooni innovatsiooniks suurendada toetused ja teatud määral ka karmistuvad nõuded – viimane suurendab aga järelevalve vajadust ning halduskoormust. Eeldatakse, et täiendavatest piirangutest ja kohustustest tekkiva kulude kasvu – eelkõige tekkekohal kogumisega kaasneva transpordikulude tõttu – saavad jäätmekorralduse ettevõtted üle kanda jäätmete tekitajatele (pakendiettevõtjad, muud äriühingud, kodumajapidamised, avalik sektor). Juhul kui kulude kasvu kompenseerib jäätmete tekitajatele riik, võtab ühiskond lisakulu enda kanda ning jäätmetekitajate isiklik majanduslik olukord otseselt ei halvene. Makrovaates sellest aga olulist leevendavat muutust ei teki, sest riik peab kaasneva kulu (toetuse) võrra muudes valdkondades kulusid vähendama või kasvatama tulusid ehk suurendama makse ja tasusid. Kohalike omavalitsustele ülesannete andmisel tuleb pidada silmas, et säiliks vabadus otsustada, kuidas ülesannet täita. Juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ülesande täitmise vabadust KOV osas ette näha ei ole võimalik, tuleb arvestada, et ülesande täitmise sisu, tingimuste ja korra, ettekirjutamine seadusega võib muuta ülesande täitmise riiklikuks, mis eeldab KOV kaasnevate kulude täiel määral hüvitamist riigi poolt või luua KOVile õiguslikud alused kulude (tasu või maksu näol) tarbijatelt tagasi küsimiseks. 61  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.3 Hindamiskriteeriumid 6.3.1 Hindamiskriteeriumid looduskaitse valdkonnas Kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade ning nende kaitse- eesmärkide seisund Kaitstavatel aladel ja Natura 2000 võrgustiku aladel kehtib kaitsekord ning jäätmekäitusega seotud taristu rajamine ning muud olulisema keskkonnamõjuga tegevused on reguleeritud. Seega pole seoses võimalike rajatiste või taristuga ette näha olulisi otseseid mõjusid kaitstavatele aladele ega Natura võrgustiku aladele. Tõenäoliselt puuduvad ka olulised kaudsed mõjud. Mõjud seoses rajatiste ja taristu rajamise ning kasutamisega võivad avalduda kaitstavatele liikidele nende elupaikades, mis paiknevad väljaspool kaitstavaid alasid. Mõjud kaitstavatele aladele ja liikidele võivad avalduda seoses loodusesse sattuvate jäätmete hulga muutustega, samuti seoses mõjudega veekvaliteedile. Mõjud võivad avalduda ka seoses ohtlike jäätmete ja jääkreostusega. Loodusmaastike ja looduslike ökosüsteemide seisund Loodusmaastikke ja ökosüsteeme mõjutab ressursikasutus, mis seondub jäätmete tekke ja taaskasutusega. Jäätmetekke vähenemine ja jäätmete parem taaskasutus põhjustab ressursikasutuse vähenemist. Sellega seoses võib eeldada kaevandusalade vajaduse vähenemist, samuti väiksemat raiesurvet metsadele. Kokkuvõttes säästab see looduslikke maastikke ja ökosüsteeme ja hoiab ära nende seisundi halvenemist. Juhul kui jäätmete taaskasutus on väiksem on vajadus loodusressursside järele suurem ning mõju loodusmaastikele ja ökosüsteemidele on vastupidine ehk negatiivne. Nii loodusmaastikke kui ökosüsteeme võib mõjutada jäätmekäitlusega seotud rajatiste ning taristu rajamine. Suurima mõjuga on suurepindalalised objektid nagu jäätmete ladestusalad, kuid ka väiksemate objektide, näiteks kogumis- või sorteerimispunktide võrgustik võib samuti avaldada olulist mõju. Jäätmekäitlusega seotud rajatiste ja taristu rajamisel kaasneb ehitusmaterjalide vajadus, mis suurendab vajadust loodusressursside järgi mõjutades seeläbi loodusmaastikke ja ökosüsteeme. Ökosüsteemide seisundile võib mõju avalduda seoses loodusesse sattuvate jäätmete hulga muutustega, samuti seoses mõjudega veekvaliteedile. Mõjud ökosüsteemidele võivad avalduda ka seoses ohtlike jäätmete ja jääkreostusega. Loodusmaastike elurikkus (bioloogiline mitmekesisus) Loodusmaastike elurikkusele avaldavad mõju nii jäätmete taaskasutusega seonduv ressursivajadus, jäätmekäitlusega seotud rajatised ja taristu ja nende rajamisest tulenev ressursivajadus kui ka mõjud veekeskkonna keemilisele seisundile. Loodusmaastike killustamine rajatistega võib avaldada elurikkusele negatiivseid mõjusid, kuid see mõju avaldub eeldatavalt suhteliselt vähestes kohtades ja on väikese ulatusega. Ressursikasutuse vähenemine omab positiivseid mõjusid kuna väheneb vajadus elurikkust vähendavate kaevandusalade järele, samuti võib eeldada puidukasutuse ja raiesurve vähenemist, millel on positiivne mõju metsaelustikule. 62  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.3.2 Hindamiskriteeriumid majanduse valdkonnas Mõju hindamisel majandusele lähtuti kriteeriumite valikul Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei välja töötatud juhendist „Mõjude hindamise metoodika“ (2021) (edaspidi ka „juhend“). Juhendi kohaselt ilmneb mõju majandusele, kui pärast sekkumist leiavad aset muutused üksikindiviidi, leibkondade, ettevõtete, kolmanda sektori, riigiasutuste või ühiskonna majanduslikes suhetes. Analüüsi koostajate hinnangu kohaselt on riigi jäätmekava eelnõu hindamisel otstarbekas kasutada järgmisi kriteeriume: • Leibkondade majandusolud – hinnatakse mõju leibkondade sissetulekutele ja kuludele; • Ettevõtete toimetulek, sh ka põllumajandus-kalandus – hinnatakse mõju ettevõtete majandustulemustele sh kasumlikkusele ning selle läbi jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele; samuti mõju ressurssidele (nt põllumaa, mets), toidu kvaliteedile jms; • Innovatsioon ja ressursside väärindamine – hinnatakse, millist motivatsiooni tekitavad ja millise keskkonna loovad planeeritavad meetmed/alternatiivid innovatsiooniks ja suuremaks väärindamiseks sh. ring- ja biomajandusele üleminekuks; • Halduskoormus ja infoühiskonna areng – hinnatakse, kas eelnõu tekitab täiendavaid info edastamise kohustust ning haldusprotseduure ning kas plaanitakse infotehnoloogilisi lahendusi teenuste osutamise lihtsustamiseks ja kättesaadavamaks tegemiseks; • Avaliku sektori tulud-kulud – hinnatakse, kas eelnõus suurendab avaliku sektori (riik, KOV-id) toetusi ehk kulusid ning kas vähendab või suurendab maksulaekumisi. Sõltuvalt jäätmeliigist on hindamise kriteeriumite arvu erinev, sest mõni kriteerium ei ole teatud jäätmeliikide alternatiivide hindamisel kohased. Majandusvaldkonna hindamisel ja eelkõige tulemuste võrdlemisel teiste mõjuvaldkondadega tuleb arvesse võtta, et jäätmemajandus ei ole tööhõive ja lisandväärtuse ning ka jäätmetekitajatele kaasnevate kulude mõttes suur tegevusala. Nii oli Statistikaameti ettevõtte majandusnäitajate statistika põhjal tegevusalal „Jäätmekogumine, - töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine“ 2020. aastal hõivatud ca 2400 inimest ehk 0,36% Eesti kogu hõivatute arvust. Tegevusala ettevõtete lisandväärtuse (78M€ 2020.a) osakaal Eesti kogu lisandväärtusest oli samas suurusjärgus (0,33% 2020.a) ning keskmine brutopalk ca 91- 92% Eesti keskmisest. Tegevusala ettevõtete kasumlikkus ei ole aga kõrge – ärikasumi marginaal (st ärikasum / müügitulud) kõikus 2,3% ja 6,2% vahel perioodil 2011-2020. Seega võib ka suhteliselt väike kulude kasv – kui seda ei saa teenuste hindadesse edasi kanda – halvendada oluliselt ettevõtete jätkusuutlikkust. Leibkondade kogusissetulekuga võrreldes moodustavad jäätmekäitluse kulud arvestuslikult alla poole (0,5) protsendi ehk tegemist on suhteliselt väikese kululiigiga. Sama võib eeldada ka ettevõtete kohta – jäätmekäitlus võib olla olulise tähtsusega väikesel osal ettevõtetest. Nii moodustab tegevusala „Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine“ müügitulu Statistikaameti andmete kohaselt ca 0,5% statistikasse kaastatud Eesti ettevõtete müügituludest ning tegevusala kogu müügitulu ei teki ainult äriühingutele osutatavatest teenustest (teenused kodumajapidamistele ja avalikule sektorile, materjalide müük jms). 63  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.3.3 Hindamiskriteeriumid maakasutuse valdkonnas Maastik, maakasutus, saastunud alad Jäätmekäitlusega seotud taristu rajamisel tuleb järgida õigusaktidega reguleeritud korda, mis sisaldab mh keskkonnaaspektide analüüsi ning nendega arvestamist eesmärgiga vältida olulist keskkonnamõju. Kõige rohkem mõjutavad antud kontekstis maastikke ja maakasutust Ida-Virumaal asuvad aheraine ja tuhaladestud. Mõju saab vähendada selle materjali väärindamise ning taaskasutamise ehitusmaterjalina looduslike maavarade asemel. Alternatiivide puhul võrreldakse maa-alade vajaduse suurust. Eelistatud on olemasolevate jäätmekäitlusalade laiendamine, uute rajamise asemel. Seda juhul, kui mitterajamise võimalus puudub. Selleks, et mullastrateegia ja Riigi jäätmekava oleksid omavahel kooskõlas on oluline jäätmekäitluse infrastruktuuri laiendamise planeerimisel vältida metsamaa ja väärtusliku põllumaa muutmist jäätmekäitlusmaaks. Väiksema negatiivse mõjuga on tegevused, mis välistavad uute reostunud alade tekkimise. Eelistatud on alternatiiv, mille maakasutuse mastaap on väiksem, kuna ühtlasi on siis ka reostuspotentsiaal väiksem. Olemasolevate jääkreostusalade likvideerimisega riik tegeleb. 6.3.4 Hindamiskriteeriumid sotsiaal valdkonnas Hõive, inimese tervis Pakendite vähendamine, taaskasutuse suurendamine ning ringmajanduse hoogustumine loovad uusi võimalusi ettevõtluses ning seega ka uusi töökohti. Eelistatud on alternatiiv, mis potentsiaalselt loovad uusi ja säilitavad olemasolevaid töökohti. Õigusaktides on toodud piirnormid seoses inimese tervisega (nt välisõhus leviv müra), millega peab jäätmekäitlemise korraldamises arvestama. Jäätmekäitlusega on sageli seotud lõhn (lõhnahäiring), mille mõju hindamine on tugevalt subjektiivne, aga siiski on eesmärk eelistada alternatiivi, millel on potentsiaalselt väiksem lõhna levik. Jäätmekäitlusrajatistega on seotud ka visuaalne aspekt ja siin on samuti eelistatud alternatiiv, mille visuaalne mõju on väiksem. Kokkuvõttes on eelistatud alternatiiv, millel on tervikuna väiksem negatiivne mõju inimese tervisele läbi müra, lõhn ja visuaalse mõju aspektide. 64  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.4 Hinnang alternatiividele 6.4.1 Hinnang alternatiividele looduskaitse valdkonnas Pakendijäätmed Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega Suureneb pakendite ringlussevõtt, mille kaudu väheneb loodusressursside kasutamise vajadus ning väheneb surve loodusmaastikele, ökosüsteemidele ning üldisele elurikkusele. Pakendite ringlussevõtu suurenemine on siiski väiksem kui alternatiivide nr 2 ja 3 puhul ning seega on sellega ka kaasnev positiivne mõju looduskeskkonnale väiksem. Kuna tõhustatakse olemasolevat süsteemi siis on vajadus uute rajatiste ja taristu järele veidi väiksem kui alternatiivide 2 ja 3 puhul ning looduskeskkonnale sellega seoses olulist survet ei avaldu. Vajadus täiendava maa järele seoses jäätmete kogumiskohtadega on väikene. Seega ei kaasne olulist taimestikuga alade ega ökosüsteemide kadu. Erinevus on suhteliselt väikene kuna ka alternatiivide nr 2 ja 3 puhul ei kaasne maavajadusega seoses olulist looduslike alade ja ökosüsteemide kadu. Pakendijäätmete kogumisvõrgustiku täiendamine nõuab investeeringuid vastavatesse lahendustesse (konteinerid jms) ning sellega seoses kaasneb teatav materjalide vajadus, mis on seotud ka loodusressursside kasutamisega. Antud mõju on siiski väikene ja ei ole looduskeskkonnale avalduvate mõjude aspektist tõenäoliselt oluline. Alternatiiv nr 1 puhul on pakendijäärmete kogumise tõhusus väiksem, mis tingib väiksema materjalide taaskasutuse ja ringlusse suunamise võrreldes teiste alternatiividega. Seetõttu on vajadus loodusressursside kasutamiseks seoses uute pakendite ja muu tootmisega oluliselt suurem kui alternatiivide nr 2 ja 3 puhul. Arvestatud eelnimetatud aspekte on alternatiivi nr 1 mõjud negatiivsemad kui alternatiivide nr 2 ja 3 korral. Täiendavaks negatiivseks aspektiks võib alternatiiv nr 1 puhul olla prügistamine seoses sellega, et avalike pakendikonteinerite juurde tuuakse ka muid jäätmeid ja konteinerid võivad üle täituda. Sellega võib kaasneda lendprahi sattumine looduskeskkonda. Lendpraht võib jõuda looduslikele aladele, samuti veekeskkonda põhjustades negatiivseid mõjusid elustikule ja ökosüsteemide seisundile. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 1 mõjudelt looduskeskkonnale veidi halvem kui alternatiivid nr 2 ja 3. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Pakendite ringlussevõtt suureneb oluliselt , mille tõttu väheneb loodusressursside nagu puit ja maavarad kasutamise vajadus ning väheneb surve loodusmaastikele, ökosüsteemidele ning üldisele elurikkusele. Kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele nõuab investeeringuid vastavatesse lahendustesse (konteinerid jms) ning sellega seoses kaasneb teatav materjalide vajadus, mis on seotud ka loodusressursside kasutamisega. Antud materjalide vajadus on suurem kui alternatiivi nr 1 puhul ja 65  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne võrdne alternatiiviga nr 3. Antud mõju on siiski väikene ja on looduskeskkonnale avalduvate mõjude aspektist suhteliselt väheoluline. Alternatiiv nr 2 korral kaasneb veidi suurem maavajadus kui alternatiivi nr 1 puhul. Kuna maavajadus on tingitud olemasolevate kohtkogumise paikade laiendamisest, mis paiknevad valdavalt asulates kõva kattega pindadel, siis ei kaasne sellega looduslike koosluste ja ökosüsteemide kadu. Alternatiiv nr 3 on sama maavajadusega kui alternatiiv nr 2. Alternatiivi rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt loodusmaastikke, ökosüsteeme ja elurikkust oluliselt mõjutavate rajatiste või taristu rajamist. Alternatiiviga ei kaasne olulist lendprahi teket ja võib eeldada, et võrreldes praegusega olukord lendprahi osas paraneb. Alternatiiv on lendprahi aspektist parem kui alternatiiv nr 1 ja võrdne alternatiiviga nr 3. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 2 mõjudelt looduskeskkonnale ligikaudu võrdne alternatiiviga nr 3 ja veidi parem kui alternatiiv nr 1. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Pakendite ringlussevõtt suureneb oluliselt, mille kaudu väheneb loodusressursside kasutamise vajadus ning väheneb surve loodusmaastikele, ökosüsteemidele ning üldisele elurikkusele. Analoogselt alternatiiviga nr 2 nõuab kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele mõnevõrra suuremaid investeeringuid vastavatesse lahendustesse (konteinerid jms) võrreldes alternatiiviga nr 1. Sellega seoses kaasnev materjalide vajadus, mis on seotud ka loodusressursside kasutamisega, on mõnevõrra suurem kui alternatiivi 1 korral ning võrdne alternatiiviga 2. Antud mõju on siiski väikene ja on looduskeskkonnale avalduvate mõjude aspektist suhteliselt väheoluline. Antud alternatiivi korral kaasneb veidi suurem maavajadus kui alternatiivi nr 1 puhul. Kuna maavajadus on tingitud olemasolevate kohtkogumise paikade laiendamisest, mis paiknevad valdavalt asulates kõva kattega pindadel, siis ei kaasne looduslike koosluste ja ökosüsteemide kadu. Alternatiiv nr 2 on sama maavajadusega kui alternatiiv nr 3. Alternatiivi rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt loodusmaastikke, ökosüsteeme ja elurikkust oluliselt mõjutavate rajatiste või taristu rajamist. Alternatiiviga ei kaasne olulist lendprahi teket ja võib eeldada, et võrreldes praegusega olukord paraneb. Alternatiiv on lendprahi aspektist parem kui alternatiiv nr 1 ja võrdne alternatiiviga nr 2. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 3 mõjudelt looduskeskkonnale ligikaudu võrdne alternatiiviga nr 2 ja veidi parem kui alternatiiv nr 1. Tabel 11. Pakendijäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/3 1/3 0,111 0,556 0,14 alt 2 3 1 1 3 1,667 0,43 alt 3 3 1 1 3 1,667 0,43 66  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal Alternatiiv eeldab investeerimist mõningastesse lahendustesse seoses jäätmete liigiti kogumisega objektil, millega võib kaasneda mõningane, kuid tõenäoliselt suhteliselt väikene ressursivajadus. Investeerimisvajadus tekib täiendavate jäätmeliikide kogumiseks tekkekohal ja selle investeeringu saab teha kas jäätmetekitaja või siis jäätmekäitleja, küsides investeeringu tagasi jäätmetekitajalt. Alternatiivi korral on jäätmete ringlussevõtt tõhusam kui alternatiiv nr 2 puhul, mistõttu on mõju loodusressursside kasutusele (näiteks osa kaevandatavatest ehitusmaavaradest saab asendada ringlusse võetavate jäätmetega) positiivsem. Arvestades asjaolu, et objektil sorteeritakse rohkem ja esineb kogumisvahendeid, kus on kergekaaluline materjal, siis suureneb tõenäosus lendprahi tekkeks. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine sega jäätmetena ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas Alternatiiv eeldab investeerimist teatud lahendustesse seoses jäätmete liigiti kogumisega jäätmekäitluskohas, millega võib kaasneda mõningane ressursivajadus. Investeerimisvajadus tekib täiendavate jäätmeliikide kogumiseks tekkekohal ja selle investeeringu saab teha kas jäätmetekitaja või siis jäätmekäitleja, küsides investeeringu tagasi jäätmetekitajalt. Kuna sorteerimine käitluskohas pole nii tõhus kui alternatiiv 1 korral siis on jäätmete ringlussevõtu määr väiksem ja vajadus loodusressursside järele suurem kui alternatiiv 1 puhul. Seega on mõjud looduskeskkonnale negatiivsemad kui alternatiiv 1 puhul. Tabel 12. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 4 4 2 0,80 alt 2 1/4 1 0,25 0,5 0,20 Ohtlikud jäätmed Alternatiiv 1. kasutame olemasolevat süsteemi (Vaivara hetkel olevad kärjed, Epler ja Lorenz maksimaalselt 2000- 2200 t/a, eksport) – suureneb eksport, miinuseks suureneb laoseisud ja kallineb jäätmekäitluskulu. Alternatiivi korral ei ole vaja täiendavat ruumi/maa-ala jäätmete ladustamiseks, kuid mõningast mõju looduskeskkonnale võib põhjustada jäätmete transport (eksport). Antud mõju on siiski väga väike. Kokkuvõttes on ka mõju looduskeskkonnale tänu maakasutuse muutuse vajaduse puudumisele minimaalne, mistõttu on alternatiiv mõnevõrra parem kui alternatiiv nr 2. Alternatiiv 1 puhul on ühtlasi tegu looduskeskkonna aspektist ka parima alternatiiviga. Antud järeldus on tehtud eeldusel, et kõigi alternatiivi korral käideldakse ohtlikke jäätmeid nõuetekohaselt ning jäätmete looduskeskkonda sattumist ei toimu. 67  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Alternatiiv 2. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Kaasneb täiendav ruumi/maa-ala ning ehitusmaterjalide vajadus seoses põletustehase ja Vaivara OJKK lisakärgede rajamisega, samas on transpordi (ekspordi) vajadus väiksem. Kokkuvõttes on alternatiiv nr 2. veidi halvem kui alternatiiv nr 1. Kuna ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivid puudutavad üksikuid rajatisi ja suhteliselt väikest ruumivajadust ning ressursside (ehitusmaterjalide) vajadust, millega seonduv mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt väikene on mõlema alternatiiviga looduskeskkonnale kaasnevad negatiivsed mõjud suhteliselt väikesed. Seetõttu eristuvad alternatiivid suhteliselt vähe. Tabel 13. Ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 2 2 1,414 0,67 alt 2 1/2 1 0,5 0,707 0,33 Olmejäätmed Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine jääb riigi vastutusele Alternatiiv mõju oleneb selle tõhususest, ehk mida suurem on jäätmete ringlussevõtt seda väiksem on mõju looduskeskkonnale. Positiivne mõju seondub peamiselt loodusressursside kasutamise vajaduse vähenemisega kuna seda asendab taaskasutatav materjal. Antud alternatiiv on hinnatud kõige vähem tõhusaks kuna eeldatakse et omavalitsused, eriti koostööd tehes suudavad olmejäätmete ringlussevõttu paremini tagada. Alternatiiv 2. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas Alternatiiv mõju oleneb selle tõhususest, ehk mida suurem on jäätmete ringlussevõtt seda väiksem on mõju looduskeskkonnale. Positiivne mõju seondub peamiselt loodusressursside kasutamise vajaduse vähenemisega kuna seda asendab taaskasutatav materjal. Alternatiiv hinnati paremuselt keskmiseks kuna eeldatavalt suudavad omavalitsused lahendada ringlussevõttu paremini kui riik (alternatiiv 1) kuid mitte nii tõhusalt kui koostööd tehes (alternatiiv 3). Antud eeldus põhineb asjaolul, et kommunaalmajandus, mille osaks on ka jäätmemajandus ja selle korraldamine ei ole selline tegevusvaldkond, mille puhul ajalooliselt suudaks riik üksikisiku tasandil väga häid lahendusi leida. Pigem peaks selle kaliibriga teemaga tegelema jäätme tekkekohale lähimal vastutustasandil, milleks on kohalik omavalitsus. Samas, kui teemaga tegeledes ühendab mitu omavalitsust tegevuspõhiselt oma jõud, siis tekib mastaabiefekt, mille tulemusena avaldub ka suurem sünergia. Alternatiiv 3. KOV vastutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest oma haldusterritooriumi osas ning koostööd tegevatel KOVidel on õigus omavahel seda vastutust jagada 68  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Alternatiiv mõju oleneb selle tõhususest, ehk mida suurem on jäätmete ringlussevõtt seda väiksem on mõju looduskeskkonnale. Positiivne mõju seondub peamiselt loodusressursside kasutamise vajaduse vähenemisega kuna seda asendab taaskasutatav materjal. Eeldatavalt on antud alternatiiv kõige tõhusam omades suurimat positiivset mõju. Tabel 14. Olmejäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/3 1/5 0,0667 0,405 0,10 alt 2 3 1 1/3 1 1 0,26 alt 3 5 3 1 15 2,466 0,64 6.4.2 Hinnang alternatiividele majanduse valdkonnas Pakendijäätmed Eeldatakse, et pakendijäätmete liigiti kogumisest ei teki otsest mõju leibkondadele, kuna pakendijäätmetega seotud kulud kannavad pakendiettevõtjad. Leibkondadele võib mõju olla kaudne, kuid neid arvestatakse juba ettevõtetele tekkivas (kulude kasv võib mõjutada töökohti) mõjus. Samuti võivad pakendijäätmete käitlemise kallinemise korral kasvada teatud toodete hinnad, mis vähendab kodumajapidamiste ostujõudu. Eeldatavasti on ainult kaudne majanduslik mõju ka avalikule sektorile (tuludele-kuludele), kuna otseseid toetusi või uusi tasusid pole alternatiivides ette nähtud. Taaskasutuse piirmäärade mitte täitmine võib aga kaasa tuua trahve Euroopa Liidu poolt, samuti mõjutab riigi tulusid ettevõtete käekäik. Näiteks tuleb Eesti riigil igal aastal Euroopa Liidule tasuda ringlusse võtmata plastpakendi omavahendi tasu ning see on sõltuvuses sellest, kui palju plastpakendijäätmeid ringlusse võetakse. Mida rohkem ringlusse võetakse, seda vähem tuleb maksta. Mõju avaliku sektori tuludele-kuludele on seetõttu hindamiskriteeriumina seetõttu arvesse võetud. Mõjusid ei tuvastatud aga halduskoormuse ja infoühiskonna kriteeriumi seisukohalt. Alternatiiv 1 rakendumisel tõhustatakse olemasolevat süsteemi täna seaduses sätestatud nõuete paremaks täitmiseks, mida loodetakse saavutada avalikes pakendijäätme kohtades kogumis ühtlustamisega; osapoolte vastutus ja kohustused jäävad seejuures samaks. Võib eeldada, et KOV- id mõnevõrra tõhustavad järelevalvet ning koostööd taaskasutusorganisatsioonidega. Kasutatakse paremini ära kulutõhusamad võimalused ringlussevõtu suurendamiseks. Panustada saab ka teadlikkuse kasvu ning selle abil eraldi kogumist suurendada. Kokkuvõttes võib eeldada, et see alternatiiv ei too siiski kaasa märkimisväärset kulude kasvu pakendiettevõtetele va mõningane tööjõukulu tõus ning täiendavate transpordivahendite muretsemisest tekkiv kulu ning ei tekita märkimisväärset impulssi uute (innovatiivsete) lahenduste kasutusele võtuks. Eeldatud on, et riigi seisukohalt tekib risk, et ei saavutata pakendite taaskasutuse sihtmäärasid39 ning millega kaasneb suurem nn omavahendi tasu Euroopa Liidu eelarvesse (vt eelnevat lõiku). Alternatiivi 2 märksõnaks on suurem kohtkogumine, mis muudab kogumise peamiselt kõrgemate transpordikulude tõttu kallimaks ehk toob kokkuvõttes kaasa suuremad kulud pakendiettevõtetele – 39 Kuna pakendijäätmed on seotud ka olmejäätmete sihtarvude saavutamisega, siis on risk, et ka viimaste saavutamine muutub raskemaks või neid ei saavutata. 69  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne tõenäoliselt saab need kulud vähemalt osaliselt edasi kanda pakendikauba hinda ning selle läbi mõjutab kulude kasv ka kodumajapidamisi. Samas saavutatakse suurem eraldi kogumise ja ringlussevõtu määrad ja suuremad eraldi kogutud pakendi/materjalide kogused. See peaks andma impulsi arendustegevustele ja seeläbi ka innovatsiooniks. Juhul kui materjalide hinnad püsivad (sarnaselt tänasele) kõrgel ka järgnevatel aastatel või kasvavad veelgi võib see kompenseerida (kombineerituna innovatsiooniga) kogumisega seotud kulude kasvu. Alternatiiv 3 korral tegeleb (kogub) pakendi- ja olmejäätmetega sama ettevõtja, kuid seejuures peab olema tagatud pakendite eraldi kogumine – pakendeid transporditakse kas eraldi veokitega või olmejäätmetega sama veoki eraldi sektsioonis. Kokkuvõttes ei saa üheselt hinnata, kas ja kuivõrd muudab selline lähenemine kogumise (pakendiettevõtetele) odavaks või kallimaks – mõnevõrra võivad transpordikulud võrreldes tänase (ja ka alternatiiviga 1) lahendusega kallimaks muutuda (täiendavad sõidud, uue tehnika vajadus) aga ilmselt on kogumine odavam, kui alternatiivis 2, sest transpordi logistikat on võimalik optimaalsemalt korraldada. Kui teenus muutud võrreldes olemasoleva olukorraga siiski kallimaks võib see kanduda ka pakendatud kaupade hindadesse ja mõjutada (vähendada) mõnevõrra elanikkonna ostujõudu. Alternatiiv 3 on optimaalsem lahendus, et saavutada suurem pakendijäätmete kohtkogumine ja suurem eraldi kogumine (st vähem pakendeid segaolmejäätmetes) ehk suuremad pakendikogused, mis peaks andma impulsi arendustegevusteks ja innovatsiooniks. Kokkuvõttes on antud hinnete põhjal (vt järgenvat tabelit) eeldatavalt soodsaim lahendus alternatiiv 3, kus võimaliku kulude kasv pakendiettevõtetele võib tõenäoliselt olla lühiajaline ning selle kompenseerivad materjalide suuremad kogused ja innovatsioon. Alternatiiv 1 korral olukord võrreldes tänasega oluliselt ei muutu, arvestatud on ainult võimalikke kuludega (trahvidega) riigile, kui taaskasutamise eesmärke ei täideta. Tõsi on see, et see mõju kandub edasi ka KOV-idele, lisaks veel kulud seoses järelevalve tõhustamisega. Küll, aga võib siin suurenda sorteerimisjäägi kogus. Sortimisjäägi kõrvaldamine on kulukas ja senine praktika on näidanud, et ettevõtetel võib tekkida soov jäätmeid ebaseaduslikult käidelda, mistõttu võib omakorda suureneda riikliku järelevalve koormus. Tabel 15. Pakendijäätmete koondvõrdlustabel tuginedes Saaty meetodile Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 keskmine keskmine Alt. 1 1 1/2 1/3 0,6 0,16 Alt. 2 2 1 1/2 1,0 0,30 Alt. 3 3 2 1 1,8 0,54 Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete osas on sarnaselt pakendijäätmetega eeldatud, et see ei avalda otsest mõju kodumajapidamistele (st pole hindamiskriteerium). Samuti ei saa eeldada märkimisväärset mõju riigile ja avalikule sektorile üldiselt – ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse kehtestatud määr on Eestil täidetud ning toetusi ja tasude kehtestamist alternatiivid ette ei näe – st jätkatakse seniste EL struktuurivahenditest ringmajanduse toetamisega. Järelevalvetegevuse (KOV-ide poolt) kavandatud kasvust tingitud halduskoormuse kasvu on hinnatud vastava kriteeriumi juures. Rootsis on kohtsorteerimine ehitusobjektidel levinud, Eestis on seda üritatud (nt Ragn-Sells) aga seni on see osutunud liiga kalliks. Kasvanud tooraine hindade olukorras võiks sorteerimine ehitusplatsil olla nüüd ka Eestis tasuvam, mis võimaldab eraldada suuremas koguse jäätmehierarhia kõrgemas osas asuvaid jäätmeid ehk selliseid, mida on võimalik kasutada materjalidena (mitte täitematerjalina või põletada). Alternatiiv 1 näeb ette suuremal määral liigiti kogumist ehituskohal ja valikulist lammutamist, mis toob kaasa lisakulusid ehitusettevõtetele – see kulude kasv on eeldatavasti suurem, kui 70  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne jäätmekäitluskohtades sorteerimiskulude (mida täna tehakse Eestis vähesel määral) vähenemine. See võib siis kaasa tuua ehitustegevuse mõningase kallinemise, sest üldjuhul järgneb lammutamisele ehitamine – samas, kuna nõuded on üldkehtivad siis on kõik ehitusettevõtted võrdses olukorras. Ekspertide tehtud analüüsi kohaselt on lammutamise maksumuse osakaal ehituse maksumusest hinnanguliselt 3-4%, lammutamisest moodustab jäätmekäitlus kogutud andmete põhjal ca 50% ehk isegi kui jäätmekäitlus kallineks näiteks tervelt kolmandiku (ca 33%) võrra siis võiks selle mõjul ehituse maksumus kallineda ca 0,5% ehk mõju on pigem väike. Skandinaavia näitel – seal eelistatakse liigiti kogumist – võib eeldada, et kallinemine ei saa aga olla märkimisväärne. Euroopa Komisjoni poolt tellitud uuringu40 kohaselt võib betooni taaskasutamisest (st müügist) saadav tulu olla suurem kui kaasnevad kulud - betoonjäätmete müügihind jäi uuringu kohaselt vahemikku 3-12 eurot tonnist, käitlemise kulud aga vahemikku 2,5-10 eurot tonn. Tulemus sõltub aga erinevatest teguritest nagu logistiline asukoht, jäätmete kvaliteet, alternatiivide (st kaevanduste) olemasolu ja lähedus ning riiklikud-regulatiivsed meetmed. Viidatud uuring toob välja, et kõrgemad müügihinnad saadi kohtades, kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete maksimaalne sorteerimine. Eestis soodustab betoonjäätmete kasutust asjaolu, et plaanis on mahukad infrastruktuuri objektid (neljarealised teed, Rail Baltic raudtee) ning uute kaevanduste rajamine muutub järjest keerulisemaks. Eestis on osa lammutustegevusest seotud ka selliste hoonetega, mis langevad kasutusest välja ja mille asemele uusi ei ehitata (väiksemates asulates ja maapiirkondades asuvad vanad kortermajad või tööstushooned). Selline lammutustegevus kallineks märkimisväärselt juhul, kui juba täna ei teostata seda valikulise lammutamisega ja liigiti kogumist ei toimu41. Kuna lammutused toimuvad suuresti avaliku sektori vahendite toel, siis võib eeldada, et lammutuse teostaja järgib täpselt KOVi jäätmehoolduseeskirja ning oluline on, et neis saaksid tulevikus kajastatud ka objektil valikkogumise nõuded. Uue hoone rajamisel on jäätmete mahud oluliselt väiksemad kui lammutustöödel ning seetõttu ka võimalik kallinemine on väiksem. Lisaks on uusehitistel juba täna lihtsam koguda jäätmeid liigiti (mahud väiksemad, jaotatud pikema perioodi peale). Suuremad mahud eraldi kogutud ning kvaliteetsemat materjali soodustavad korduskasutuseks ja ringlussevõtuks uusi tehnoloogiaid arendama, mis tänu madalamatele lõppkäitluskuludele aitab kogumisahela kulusid vähendada ning kogutud materjale kõrgemalt väärindada ning seeläbi ettevõtetel suuremat tulu teenida. Viimast toetab ka juba toimunud toormehindade kallinemine maailmaturul. Rangemate kohapeal kogumise nõuete täitmise kontrollimiseks peab tõenäoliselt tõhustama KOV-ide poolt teostatavat järelevalvet, see suurendab halduskoormust ja kulusid KOV- idele ja teatud määral ka ettevõtetele. Sarnaselt teiste hindamisvaldkondadega on siingi valitud kvalitatiivne hindamismetoodika (vt ptk 6.1), kuna täpsemat kvantitatiivset analüüsi jäätmekäitluse võimaliku kallinemise osas ei ole alternatiiv 1 juures võimalik teha avaliku informatsiooni puudumise (juba seetõttu, et liigiti kogumist Eestis sisuliselt ei toimu ja selle osas kuluarvestusi on vähe) ning alternatiivi üldise sõnastuse tõttu jäätmekavas („Jäätmeseadus annab üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste lõikes varieeruda"). Alternatiiv 2 korral suureneb kogumine segajäätmetena, mis tähendab väiksemaid kogumis- ja transpordikulusid ning suuremaid kulusid hilisemal sorteerimisel. Eraldatud materjalide kvaliteet on madalam ning ka kogused väiksemad (st osa materjali jääb segajäätmetest eraldamata) ehk ka motivatsiooni arendustegevusteks ning potentsiaalne tulu materjalide müügist on väiksemad. Alternatiiv 2 korral väheneb42 KMH koostajate arusaama kohaselt KOV-ide järelevalve kohustus ja 40 vt https://environment.ec.europa.eu/system/files/2020-12/2011_CDW_Report_0.pdf (lk 52) Jäätmeseaduses kehtestatud nõuete kohaselt koostatud KOVide jäätmehoolduseeskirjades peab olema loetelu, 41 milliseid materjale tuleb liigiti koguda. 42 Säilib järelevalve selle üle, et jäätmed liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. 71  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne sellega seoses väheneb halduskoormus st toimingud, mida järelevalvatavad ettevõtted peavad teostama ning ka koormus KOV-idele. Kokkuvõttes on eeldatavalt eelistatum lahendus alternatiiv 1, kus võimaliku kulude kasv (ehitus)ettevõtetele on tõenäoliselt lühiajaline ning selle kompenseerivad materjalide suuremad kogused ja innovatsioonist ehk suurenevatest müügituludest tulenev võit. Alternatiiv 2 korral olukord võrreldes tänasega oluliselt ei muutu, arvestatud on ainult kvaliteetse materjalide koguste võimalikust vähenemisest tingitud vähenevate tulude ja motivatsiooniga innovatsiooniks aga ka halduskoormuse (järelevalve) vähenemisega. Tabel 16. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonna koondvõrdlustabel tuginedes Saaty meetodile Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 keskmine keskmine Alt. 1 1 1 1/3 1,2 0,34 Alt. 2 3/4 1 0,9 0,26 Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete (OJ) käitlemise alternatiivideks on: (1) võimekusi ei suurendata (energeetiline kasutus, ringlussevõtt, Vaivara lisakärjed), eeldatavasti suureneb OJ eksport. (2) suureneb energeetiline kasutamine, kasvab ringlussevõtu võimekus, ehitatakse lisakärjed Vaivara OJKK-s, motivatsioonisüsteem innovatsiooniks. Alternatiiv 1 korral jääb Eestil puudu nii ladestamiskohtadest (Vaivara täitub) kui ka põletamisvõimalustest energeetilisel otstarbel – Epler & Lorenz ei suuda vajadust rahuldada. Vaivara OJKK kasutusiga on küll võimalik teatud meetmega pikendada (üle 2025.a) aga see on ajutine leevendus. Loota võib OJ käitlemise eraturu tekkimisel Vaivara täitumise järel aga sellega on seotud märkimisväärne ebakindlus. Samuti on ebakindlus seotud OJ ekspordiga – eriti kui võetakse vastu Euroopa Komisjoni ettepanek muuta jäätmesaadetiste määrust (1013/2006) selliselt, et keelatakse (artikkel 11 kohaselt) jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud teatud juhtudel. Seega võib jäätmetest vabanemine muutuda jäätmetekitajate jaoks keerukamaks aga ka kallimaks. Alternatiiv 2 näeb ette uue põletustehase rajamise energeetilise kasutamise otstarbel. Epler & Lorenz ASil on plaanid, mis suurendaks nende põletusvõimsust 17 000 tonni võrra aastas – see asendaks täiel määral Kunda Nordic Tsemendist jäänud tühimiku. Väike osa (2000t) põletusvõimsusest on plaanis rajada OJ käitluskeskuse lähedusse, mis võimaldab enne põletamist eraldada ringlusse võetavaid jäätmeid. Energeetilise kasutuse tasuvus on oluliselt kasvanud energiahindade kasvu tõttu viimasel paaril aastal. Vaivarasse plaanitava 4 lisakärje täitumise aeg oleks ca 17,6 aastat. See võimaldaks vältida riskide ja suurenevate kuludega seotud OJ eksporti. Ringlussevõttu suurendamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks on ette nähtud toetusmeetmed, mida (osaliselt) finantseeritakse Euroopa Liidu vahenditest – seega on siin otsene lisakulu Eesti riigile väike ning ettevõtete lisakulud katavad eelduslikult suures osas toetused ja ka materjalide müügitulu. Viimase tulupotentsiaal on seoses tooraine hinnatõusuga maailmaturul kasvanud. Taaskasutuse osakaalu suurendamiseks kaalutakse OJ ladestamise keskkonnatasude tõstmist. See võiks soodustada ka ettevõtete teadus- ja arendustegevust ohtlike jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise suurendamise ning materjalide väärindamise võimaluste uurimiseks. 72  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Hindamise juures on arvestatud, et uued meetmed taaskasutuse toetamiseks (alternatiiv 2) võivad vähesel määral suurendada ka halduskoormust. Alternatiiv 1 korral muutusi võrreldes tänasega ei plaanita, mis tõenäoliselt (st juhul kui ei tule erasektori turupõhist initsiatiivi) viib vajaduseni suurendada eksporti ning muuta OJ vabanemise jäätmete tekitajatele kallimaks. Kokkuvõttes ei tuvastatud üheski aspektis alternatiiv 1 paremust võrreldes alternatiivi 2-ga (va vähesel määral halduskoormuse aspektis), viimane aga loob täiendavaid võimalusi ettevõtetele ja innovatsioonile. Seetõttu hinnati alternatiivi 2 paremust võrreldes alternatiiviga 1 väga tugevaks. Tabel 9. Ohtlike jäätmete valdkonna koondvõrdlustabel tuginedes Saaty meetodile Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 keskmine keskmine Alt. 1 1 1/7 0,4 0,11 Alt. 2 7 1 2,6 0,79 Olmejäätmed Olmejäätmete osas võrreldi kolme alternatiivi ning erinevalt teistest jäätmeliikidest oli üheks kriteeriumiks ka mõju kodumajapidamistele. Kõikides alternatiivides jääb jäätmekorralduse kallinemise (juhul kui see toimub) peamine kulu ilmselt jäätmetekitaja (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik sektor) kanda. Võib aga eeldada, et konkurentsi tingimustes kannavad jäätmekäitlejad kallinemise jäätmetekitajatele üle ainult osaliselt. Samuti vähendavad jäätmetekitajatele kulude kasvu võimalikud riigipoolsed toetusmeetmed. Aastast 2025 olmejäätmete taaskasutuse mõõtmiseks kasutatava ühtse metoodika kohaselt Eesti Euroopa Komisjoni poolt seatud sihtmäära täna ei täida (2020.a sihtmäär 50%, Eesti tegelik 29%). Seega võivad Eestit oodata teatud sanktsioonid (nt trahvid) Euroopa Liidu poolt. Kuivõrd pakendijäätmed panustavad ka olmejäätmete sihtarvude saavutamisse, siis on risk, et juhul kui pakendijäätmete sihtarvusid ei saavutata, siis ei saavutata seda ka olmejäätmete osas. Alternatiiv 1 korral jääb olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine riigi vastutusele. Jäätmete liigiti kogumise suurendamise meetmeteks on taristu rajamise toetused, teavituskampaaniad ja KOVide nõustamine, vajadusel kehtestatakse üksiknõudeid. Samuti edendatakse jäätmete tekkekohalt kogumist (kallim) ja tõhustatakse järelevalvet (halduskoormuse kasv). Oluline rahaline koormus jääb riigieelarvele, kuid riigi tegevusega saavutatakse eeldatavalt ka aktiivsem arendustegevus ja suurem innovatsioon võrreldes tänase olukorra jätkumisega. Siiski võib jäätmekäitlus ka mõnevõrra kallineda – suurem liigiti kogumine on eeldatavalt kallim ja seda ei pruugi kompenseerida materjalide müügist saadav tulude kasv – ja see kandub üle jäätmetekitajatele, sealhulgas kodumajapidamistele. Kallinemine tuleneb suuremast ressursi- (autod ja konteinerid) ning tööjõu vajadusest, kes liigiti kogutud materjalid peab kokku koguma. Ettevõtted (jäätmekäitlejad) võidavad teatud määral toetuste ja arendustegevuste kaudu ning see võib kas kompenseerida täielikult või osaliselt jäätmete kogumise kallinemise. Alternatiiv 2 näeb ette, et KOV-id vastutavad olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamise eest. Suurema vastutuse ja täiendavate kohustuste finantseerimiseks hakkab KOV koguma teenuse eest jäätmetasu. Jäätmetasu asendab senist jäätmeveo teenustasu ning sellega finantseeritakse seega ka jäätmevedamise ja -käitlemise tegevusi. Jäätmetasu motiveerib jäätmevaldajaid liigiti kogumist suurendama aga juhul, kui suurema liigiti kogumisega oleks võimalik tasu vähendada. Selliselt disainitud tasustamise süsteem oleks aga keerukama struktuuriga, nõuaks täpsemat mõõtmist, mahukamat aruandlust ja rohkem bürokraatiat. 73  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Eeldatavalt suurenevad alternatiiv 2 korral tulud ringlusse võetud materjalide müügist, mis võib leevendada teenuse hindade kasvu jäätmevaldajatele (kodumajapidamised jt), kuna jäätmekäitlejad saavad pakkuda madalamat teenuse hinda. Selline paindlik hinnastamine on mõnevõrra keerulisem ning keerulisem on ka jäätmeveo hangete korraldamine. Bürokraatia kasvu võib põhjustada riigi poolt kehtestatav motivatsiooni ja trahvide süsteem KOV-idele ning käitlejate halduskoormust suurendab käitluskohtade kohustus deklareerida KOV-idele jäätmete taaskasutuse määrasid. Sisetehingute lubamine jäätmeveos võib ühest küljest kahjustada konkurentsi ja mõjuda negatiivselt innovatsioonile – kuna erasektori jäätmekäitlejatel võib väheneda motivatsioon konkurssidel osalemiseks ning suuremast ebakindlusest tingituna väheneb motivatsioon ja võimalused (nt vahendite kaasamiseks pankadest) investeeringuteks (st ka innovatsiooniks). Teisest küljest tuleb turule uued teenuse pakkuja ning kui erasektori teenuse pakkujatel on kindlus, et tegemist on võrdse konkurentsiga võib see ka teenusele (hindadele ja kvaliteedile) positiivselt mõjuda.43 Kuna liigiti kogumine eeldatavalt suureneb, saadakse väärtuslikumat ja suuremas koguses tooret ringlussevõtuks ja suureneb motivatsioon innovatsiooniks, nii kogutud materjalide kasutamiseks (suuremad kogused loovad suurema tulupotentsiaali), kui ka jäätmekäitluse tehnoloogiate arendamiseks. Alternatiiv 3 täiendab eelmist alternatiivi KOVide koostööga ning näeb ette koostööd tegevate KOVidele vastutuse (ringlussevõtu sihtarvude täitmise) jagamise võimalust. See võimaldab saavutada võrreldes alternatiiviga 2 iga kriteeriumi vaates eeldatavalt optimaalsema lahenduse, näiteks läbi mastaabiefektist tuleva kulude võidu ja läbi uute ideede jäätmemajanduse korraldamiseks. Otseseks võitjaks on omavalitsused. Jäätmekäitlejad saavad mõnevõrra suuremat tulu suurematest toorme kogustest. Halduskoormus jäätmevaldajate seisukohalt võrreldes alternatiiv 2-ga ei muutu aga jäätmetasu kogumise võivad KOVid koostöös efektiivsemalt korraldada – seda mõju on samuti arvestatud halduskoormuse kriteeriumi all. Nimetatud süsteem (alternatiiv 3) võimaldab ühtlustada naaberomavalitsustes kasutuses olevat korraldatud olmejäätmete veo mudelit. Suuremad jäätmeveo piirkonnad muudavad korraldatud jäätmeveo olemasolevatele teenuse pakkujatele küll atraktiivsemaks, kuid võib muuta turule sisenemise raskemaks uutele tegijatele, eriti väikestele ettevõtetele. Jäätmeveo piirkondade arv võib jääda senisega võrreldes oluliselt väiksemaks. Kokkuvõttes kujuneb alternatiiv 3 majanduslikus vaates kõige tugevamaks. Tabel 17. Olmejäätmete valdkonna koondvõrdlustabel tuginedes Saaty meetodile Geomeetriline Kaalutud Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 keskmine keskmine Alt. 1 1 1 1/2 1/2 0,9 0,27 Alt. 2 2/3 1 1/3 0,6 0,18 Alt. 3 2 3 1 1,8 0,54 43 Näiteks OECD poolt tehtud analüüs (https://www.oecd.org/daf/competition/sectors/1920304.pdf) näitas, et konkureerival turul saavutatakse üldjuhul paremaid tulemusi (teenuse hind, kvaliteet) kui teenuse ise osutamisel või reguleeritud konkurentsi olukorras. See sõltub aga ka sellest, et suudetakse hangetel piisavalt konkurentsi tekitada. 74  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.4.3 Hinnang alternatiividele maakasutuse valdkonnas Pakendijäätmed Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega. Toimub olemasoleva süsteemi tõhustamine kasutades juba eksisteerivat taristut ja rajatisi ning seetõttu vajadus täiendava territooriumi järele on vähene. Paigaldatakse eraldi pakendite kogumise konteinerid, mis võtavad täiendavalt ruumi. Suures pildis jätkub praegune olukord, kuid sõltuvalt olukorrast ja asukohast on kohati vajalik hinnanguliselt kuni ca ¼ võrra kõvakattega maad/ruumi juurde. Enamus kohtades mahutavad tõenäoliselt olemasolevad avalikud kogumispunktid lisakonteinerid ära, nii et kõvakattega maapinda pole juurde vaja. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Pakendijäätmete tekkekohas toimub eraldi pakendite liigiti kogumine ning taaskasutusorganisatsioonid korraldavad äraveo koostöös KOV-ga. Selleks paigaldatakse eraldi pakendikonteinerid/ pakendikotid, mis võtavad täiendavalt ruumi. Võrreldes alternatiiviga 1 tekib pakendikonteinerid juurde. Vaja on olulisel määral maad juurde. Võimalik, et kohati saab ära kasutada olemasolevat kõvakattega maa-ala tihendades konteinerite paigutust. Kuid valdavalt on ilmselt vaja laiendada olemasolevaid kõvakattega alasid, kui konteinerid füüsiliselt ei mahu teistmoodi ära. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Pakendijäätmete kokku kogumise ja transpordiga tegeleb sama lepinguline ettevõtja, kes korraldab ka olmejäätmete äravedu. Paigaldatakse eraldi pakendikonteinerid, mis võtavad täiendavalt ruumi. Võrreldes alternatiiviga 1 tekib pakendikonteinerid juurde. Sellest tulenevalt on vaja võrreldes praeguse olukorraga rohkem maapinda konteinerite jaoks. Võimalik, et kohati saab ära kasutada olemasolevat kõvakattega maa-ala tihendades konteinerite paigutust. Kuid valdavalt on ilmselt vaja laiendada olemasolevaid kõvakattega alasid, kui konteinerid füüsiliselt ei mahu teistmoodi ära. Kõikide alternatiivide puhul on täiendava ruumi vajadus suhteliselt väike või puudub üldse, sõltuvalt asukohast ja olukorrast. Suuresti on võimalik ära kasutada olemasolevaid kogumiskohti. Kui maad on juurde vaja, siis kokkuvõttes on eelistatud alternatiiv, mille täiendav maavajadus on väiksem. Seetõttu saab eelistuse alternatiiv 1, kuna alternatiivide 2 ja 3 maavajadus on suurem. Alternatiivide 2 ja 3 puhul ei ole enam avalikke pakendijäätmete kogumispunkte ja praegu selleks kasutatava maa- ala kasutusotstarve sellest tulenevalt muutub, aga samas laienevad kohtkogumise punktid. Neid on kvantitatiivselt märkimisväärselt rohkem kui avalikke kogumispunkte ja seetõttu tervikuna maavajadus suureneb. Selleks, et mullastrateegia ja Riigi jäätmekava oleksid omavahel kooskõlas on oluline jäätmekäitluse infrastruktuuri laiendamise planeerimisel vältida metsamaa ja väärtusliku põllumaa muutmist jäätmekäitlusmaaks. 75  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Tabel 18. Pakendijäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 2 2 0,50 alt 2 1/2 1 1 0,25 alt 3 1/2 1 1 0,25 Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal. Selle alternatiivi puhul vajadus täiendava maa-ala järele on väiksem või isegi puudub üldse. Kuid vajalik on vastava territooriumi olemasolu ehitusplatsil või selle lähiümbruses. Risk võimalikuks reostuseks on väiksem, kuna jäätmete koosseis on teada juba varakult. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segajäätmetena ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas. Siin on vajalik eraldi paiknev maa-ala, kus jäätmeid ladustatakse ja sorteeritakse. Mõju maakasutusele, maastikule on seetõttu suurem võrreldes alternatiiv 1-ga. Samuti on risk reostuseks suurem, kuna segajäätmete täpne kooseis ei pruugi olla teada transportimise ja mahalaadimise ajal. Tabel 19. Ehitus- ja lammutusvaldkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 3 0,71 alt 2 1/2 1 0,29 Eelistatud on alternatiiv 1. Ohtlikud jäätmed Alternatiiv 1. Jätkub olemasoleva süsteemi kasutamine Uusi ladestamiskohti ei rajata ja ei laiendata ka olemasolevaid põletamise ja ladestamise kohti, mistõttu mõju maavajadusega seoses ei teki. Samas suureneb vaheladustamine, mistõttu maakasutuse vajadus tõenäoliselt vähesel määral kasvab. Suureneb ka jäätmete eksport lähiriikidesse, kuna meie enda olemasolev võimekus ei ole enam piisav seoses kasvava jäätmete mahuga, mida on kohustus nõuetekohaselt käidelda. Ohtlike jäätmete käitlemine väljaspool Eestit ei põhjusta mõjusid meie maastikule ja maakasutusele ning ka reostusoht on väike (eelkõige transportimisel). Samas võivad tekkida mõjud jäätmete käitlemise sihtriigis. 76  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Alternatiiv 2. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Uue tööstusliku ehitise rajamine ja ka olemasoleva Vaivara ladestusala laiendamine koos vastava infrastruktuuriga rajamisega toob kaasa (pöördumatud) mõjud maakasutusele ja maastikupildile. Sel juhul on oluline asukohavalikul arvestada nii loodus- kui inimkeskkonna aspektidega ning leida lahendus, millel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju. Tervikuna on maavajaduse tõttu mõju maakasutusele oluline ning toob kaasa olulisi muutuseid. Ohtlike jäätmete põletamisega väheneb maavajadus, kuna põletamise suurendamisega väheneb ohtlike jäätmete ladestamise vajadus. Alternatiiv 2 puhul on mõju maakasutusele suurem võrreldes alternatiiv 1-ga. Tabel 20. Ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 3 0,63 alt 2 1 1 0,37 Olmejäätmed Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on riigi kohustus. Efektiivsem ja ratsionaalsem maakasutus, kuna eeldatavalt vajadus väheneb riigikeskse korralduse ja juhtimise tagajärjel. Eeldus on, et tänu riikliku tasandi mastaabiefektile tekib Eestis tervikuna vähem jäätmekäitluskohti ning seetõttu on maakasutuse vajadus väiksem. Üksikult võttes on need kohad pindalaliselt suuremad, aga tervikuna ja võrreldes teiste alternatiividega kasutatakse maad vähem. Alternatiiv 2. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on KOV-i kohustus. Maakasutus (jäätmekäitluskohad) on eeldatavalt selle alternatiivi puhul kõige suurem võrreldes teistega, kuna võib eeldada, et iga KOV planeerib ja rajab oma olmejäätmete kogumise ja esmase käitlemise rajatise(d). Eelkõige on siin mõeldud jäätmejaamasid, kui emaseid jäätmete vastuvõtu punkte ning muid esmakogumiskohti. See on kõige vähemeelistatud alternatiiv. Selleks, et mullastrateegia ja Riigi jäätmekava oleksid omavahel kooskõlas on oluline jäätmekäitluse infrastruktuuri laiendamise planeerimisel vältida metsamaa ja väärtusliku põllumaa muutmist jäätmekäitlusmaaks. Alternatiiv 3. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine toimub kahe või rohkema KOV-i koostöös. Efektiivsem ja ratsionaalsem maakasutus 2 või enama KOV-i koostöös tekkivast sünergiast, kuna vaja on vähem maad jäätmekäitluskohtadele tervikuna. Eeldatavasti peavad KOV- d kohti juurde rajama, aga mitte nii palju kui alternatiiv 2 puhul. 77  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Tabel 21. Olmejäätmete valdkonna alternatiivide võrdlus tuginedes Saaty meetodile kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 3 2 0,47 alt 2 1 1 ½ 0,21 alt 3 1 2 1 0,33 Eelistatud on alternatiiv 1. 6.4.4 Hinnang alternatiividele sotsiaalvaldkonnas Pakendijäätmed Alternatiiv 1. Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Pakendiseaduse kohaselt peavad taaskasutusorganisatsioonid tagama, et tagatisrahata pakendite jäätmete kogumisvõrgustik vastaks pakendiseaduse nõuetele. Täpsemalt tähendab see seda, et iga taaskasutusorganisatsiooni kohta peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast kokkulepitud ning tegevuse eesmärgipärasel kaugusel. Sellisel juhul lisandub kogumiskohti ning tuleb juurde palgata töötajaid (lisaks olemasolevatele), kuna vaja on nt täiendavat transporditehnikat. Alternatiiv 2. Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Riiklikult määratakse ära piirkonnad/tingimused, millisel juhul tuleb tagada pakendijäätmete kohtkogumise teenus ning millistes piirkondades või millistel tingimustel toimub pakendijäätmete kogumine avaliku pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu. Sellisel juhul lisandub kogumiskohti ning tuleb juurde palgata töötajaid (lisaks olemasolevatele), kuna vaja on nt täiendavat transporditehnikat. Alternatiiv 3. Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Pakendijäätmete kogumine on osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt. Uusi kogumiskohti juurde ei teki. Olemasolevatesse kohtadesse tekivad täiendavad mahutid, mille tühjendamiseks pole tõenäoliselt vaja palgata uusi inimesi. Võib-olla tekib vajadus üksikute täiendavate töökohtade järele. See sõltub jäätmevedajate tehnilistest võimalustest ning töökorraldusest. Eeldus on mitmesektsioonilise kogumisauto kasutamine. Kuna suuresti jätkub olemasolev olukord, siis märkimisväärselt täiendavaid töökohti selle alternatiivi puhul ei teki. Kõikide alternatiivide puhul on eelduseks, et täidetakse seadusest tulenevad nõuded inimese tervisele (nt müra) ja seetõttu olulist negatiivset keskkonnamõju ei saa prognoosida. Tabel 22. Pakendijäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile 78  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 1 2 0,39 alt 2 1 1 2 0,39 alt 3 1/2 1/2 1 0,22 Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Jäätmete ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlusse võetav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete valikuline lammutamine ning jäätmete võimalikult suures ulatuses liigiti kogumine nende tekkekohas, st ehitus- ja lammutusobjektidel. Tegevuse korraldab objekti asukohas ehitusettevõtja rakendades selleks tõenäoliselt oma olemasolevaid töötajaid ning vajadusel suurendades töökorralduse efektiivsust. Inimese tervise ja ohutuse seisukohast võttes tuvastatakse tekkekohal võimalikud ohu- ja riskiallikad väga varakult. Erinevate jäätmete segunemise ja võimaliku ohu (nt põlengu) võimalus on väike, kuna liigiti kogumine toimub kohe alguses. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segajäätmetena ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Praktikas kogutakse ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivad jäätmed sageli segajäätmetena, eraldades üksnes ohtlikud jäätmed, kuna ettevõtjale on niimoodi ökonoomsem. Selle alternatiivi puhul on tööhõive suurem võrreldes alternatiiv 1-ga, kuna kohapeal segajäätmetena kogutu tuleb jäätmekäitluskohas sorteerida ning töömaht on suurem. Risk õnnetusjuhtumiks, sh mõju inimese tervisele ja ohule, on suurem, kuna segajäätmete koosseis ei ole teada enne sorteerimist - transport ja käitlemine võivad põhjustada negatiivset keskkonnamõju. Näiteks on võimalikud põlengud isesüttimise tagajärjel. Kitsalt võttes on eelistatud alternatiiv 2, kuna töökohti tekib rohkem. Tabel 23. Ehitus- ja lammutusvaldkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 1 0,37 alt 2 2 1 0,52 79  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ohtlikud jäätmed Alternatiiv 1. Jätkub olemasoleva süsteemi kasutamine Mõju hõivele ja tervisele on väheoluline, kuna alternatiiv baseerub suuresti olemasoleval olukorral. Sellest tulenevalt uusi töökohti märkimisväärselt juurde ei teki. Vähesel määral võib neid (ajutiselt) lisanduda, kui suureneb käideldavate jäätmete maht. Alternatiiv 2. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Uute käitlemisüksuste kavandamise juures tuleb mh hinnata mõju tervisele ning see ei tohi ületada kehtivaid piirnorme (nt välisõhus leviv müra). Mõju tööhõivele on positiivne, kuna tekib uusi töökohti ning väljaspoole suuremaid keskusi, kus töökohtade olemasolu on eluliselt tähtsam. Tabel 24. Ohtlike jäätmete valdkonna alternatiivide võrdlemine tuginedes Saaty meetodile kaalutud alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 1 0,37 alt 2 3 1 0,63 Eelistatud on alternatiiv 2, kuna tekib juurde uusi töökohti. Olmejäätmed Alternatiiv 1. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on riigi kohustus (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Jätkub olemasolev olukord, kus seadusega KOVidele jäätmete liigiti kogumiseks ja/või korduksasutuseks ettevalmistamiseks või ringlusse suunamiseks sihtarve ei kehtestata ja vastustust ei panda. Tööhõivele oluline mõju puudub, kuna uusi töökohti märkimisväärselt juurde ei teki. Alternatiiv 2. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on KOV-i kohustus (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Jäätmekäitluskohad peavad sellise lahenduse puhul suutma arvestust pidada KOVide lõikes, et oleks võimalik öelda, kui palju võeti KOViti olmejäätmeid ringlusesse. Võrreldes alternatiivide 1 ja 2-ga tekib töökohti juurde kõige rohkem, kuna iga KOV tegeleb jäätmekäitlusega iseseisvalt (jäätmekäitluskohti on rohkem), mistõttu on vajadus töökohtade järele suurem (puudub sünergia võrreldes alternatiiviga 3). Alternatiiv 3. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine toimub kahe või rohkema KOV-i koostöös (täpsem kirjeldus vt peatükk 6 Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi valimine). Antud juhul näiteks saaks olla kolmel KOVil koostööleping või koostööorganisatsioon, mille abil nad teeksid ühiseid hankeid, eeskirju ja jäätmekavasid ning jagaksid vastutust sihtarvu saavutamise 80  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne eest. Jäätmekäitluskohti tekib juurde, aga vähem võrreldes alternatiiv 2-ga ning sellega seoses tekib töökohti juurde rohkem võrreldes alternatiiv 1-ga ning vähem võrreldes alternatiiv 2-ga. Inimeste tervise osas on riskid kõigi alternatiivide puhul pisut suuremad, kuna olmejäätmete koosseis pole teada ning võimalus õnnetusjuhtumiks on suurem, kui pakendijäätmete käitlemisel (pakendijäätmed on eeldatavalt puhtamad). Kõikide alternatiivide puhul on eelduseks, et täidetakse seadusest tulenevad nõuded inimese tervisele (nt müra) ja seetõttu olulist negatiivset keskkonnamõju ei saa prognoosida. Oluline on suurendada inimeste üleüldist teadlikkust ning sotsiaalset vastutust olmejäätmete kogumisel ja sorteerimisel, kuna jäätmete tekkekohas tehtu (sorteerimine, ohtlike jäätmete sattumine olmeprügisse, pakendi eraldi kogumine) mängib olulist rolli edasiste sammude keskkonnamõjudes. Tabel 25. Olmejäätmete valdkonna alternatiivide võrdlus tuginedes Saaty meetodile kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 ½ ½ 0,26 alt 2 3 1 2 0,74 alt 3 2 2 1 0,65 81  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.5 Riigi jäätmekava mõju kliimamuutusele 2021. aastal oli jäätmesektori terviklik kasvuhoonegaaside (KHG) heide 292,54 kt CO2 ekvivalenti. Suurimaks emiteerijaks jäätmemajanduses oli tahkete jäätmete ladestamine, mis moodustas summaarsest heitkogusest ca 60%. Eesti majanduse summaarsest KHG heitest moodustas jäätmesektori heide tervikuna 2,26-i, kusjuures jäätmesektori osakaal aasta jooksul vähenes 0,26 protsendipunkti võrra. See statistika näitab, et Eesti jäätmesektor on kliimamuutuste leevendamise osas liikumas õiges suunas. Arvestades asjaolu, et Euroopa liidus üldtunnustatud jäätmehierarhias on jäätmete ladestamine viimasel kohal ning Riigi jäätmekava panustab esmajoones jäätmetekke vältimisele ning jäätmete ringlussevõtu edendamisele, võib kindlalt väita, et Riigi jäätmekava 2022- 2028 rakendamisel Eesti jäätmemajanduse KHG heide väheneb tulevikus veelgi. Kui arvestada asjaolu, et jäätmekava on üles ehitatud ringlussevõtu ja taaskasutuse suurendamisele ning eeldades, et nimetatud tehnoloogiate KHG heide on madalam loodusliku tooraine tootmisest, siis võib väita, et Riigi jäätmekava 2022-2028 omab kliimamuutuste leevendamisele positiivset mõju. Heaks näiteks Riigi jäätmekavas on ka reoveesette käitlemine, kus riik läbi biogaasi tootmise soodustamise vähendab kontrollimatut KHG heidet. Lisaks on loodud biogaasi tootmisjäägist sertifitseeritud toote saamiseks vastav määrus. Lisaks on oluline arvestada ka jäätmete põletamisel tekkiva KHG heitega, mida on adresseeritud järgmises peatükis. Riiklikuks statistikas kajastub see küll energeetika sektori all, kuid on siiski otseselt seotud jäätmekäitlusega. 82  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 6.6 Alternatiivide kokkuvõttev tabel Alljärgnevalt on jäätmegruppide osas, mille puhul olid välja toodud võrreldavad alternatiivid kaalutud keskmised looduskeskkonna, majanduskeskkonna, maakasutuse ning sotsiaalsest kriteeriumist lähtuvalt summeeritud ning nii saadud summaarselt parim alternatiiv, mis kogub suurima kaalutud keskmise punktisumma. Pakendijäätmed Kaalutud summaarne alt 1 alt 2 alt 3 keskmine 1,19 alt 1 1 3 3 1,37 alt 2 1/3 1 1 1,44 alt 3 1/3 1 1 Parimaks alternatiiviks osutus alternatiiv 3, milleks on oluline kohtkogumise laiendamine koos olmejäätmete korraldatud jäätmeveo süsteemiga. Selle alternatiivi eeliseks teiste ees on kindlasti olemasolevate kogumiskohtade ja kogumisvõrgustiku kasutamine senisest efektiivsemalt pakendijäätmete kogumiseks. Arvestades, et võimalik on kasutada ka kuni kolme sektsiooniliga jäätmeveo autosid, siis on võimalik vähendada ka logistika kulusid Et asjad liiguksid paremuse suunas, et ringlussevõtt suureneks, peavad kõik osapooled ühiselt samme astuma. Näiteks juba pakendeid disainides võiks silmas pidada praegusi olusid: missuguseid materjale üldse on võimalik tänastes oludes ringlusse võtta Pakendite liigiti kogumine võiks saada igas peres normiks – rohkem pakendeid liigiti kogutuna viib rohkem pakendeid ringlusesse. Jäätmekäitlejad saaksid omakorda veel rohkem püüelda materjalide maksimaalse ringlusväljundite otsimisele ning riik peaks kogu seda ringi toetama korralikult läbimõeldud seadusandlusega. Kliima seisukohast on soodsaim alternatiiv, mis võimaldab optimeerida nii transpordi kilomeetrid, vähendades seeläbi KHG heidet, kui ka suurendada kordus- ja taaskasutamist. Olulised on ka nii jäätmete ladestamisest kui ka jäätmete põletamisest tuleneva KHG heite vähendamine. Eelpool toodud alternatiive vaadates on ka kliima vaates parim alternatiiv kolm ehk olemasoleva korraldatud jäätmeveosüsteemi ära kasutamine pakendijäätmete kohtkogumise laiendamiseks. See võimaldab suurendada ringlussevõttu ning seeläbi vähendada nii segaolmejäätmete koosseisus ladestatavaid pakendijäätmeid kui ka põletusse minevaid pakendijäätmete koguseid. 83  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ohtlikud jäätmed Kaalutud summaarne alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 keskmine alt 1 1 2 2 3 1,78 alt 2 1/2 1 1 2 2,12 Parimaks alternatiiviks ohtlike jäätmete valdkonnas osutus alternatiiv 2 ehk suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1), ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK-s. Nimetatud alternatiiv läheb kõige paremini kokku Riigi jäätmekava üldise olulise põhimõttega, milleks on jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Ohtlike jäätmete osas on seni keskendutud rohkem taaskasutamisele. Peale mitme Eesti jaoks olulise käitlusvõimsuse ära langemist on oluline uusi käitlusvõimsusi üles seades pidada silmas just ringlussevõtu kriteeriumit. Kui majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ei ole sellisel juhul ringlussevõtu võimekuse Eestisse üles seadmine mõttekas, siis tuleb esmajoones kaaluda ringlussevõtu võimalusi välismaal. Ohtlike jäätmete valdkonnas peab siiski arvestama, et kõiki ohtlike jäätmeid ei ole võimalik ringlusse võtta või taaskasutada ega isegi mitte põletada. Osade ohtlike jäätmete jaoks nagu näiteks aga mitte ainult asbest ja teatud ohtlikud tuhad on ladestamine ainukene tänapäeva mõistlik käitluslahendus. Juhul kui jäätmeid kõrvaldamiseks välja vedada õiguslikult võimalik ei ole, siis on vaja ka Eestis tagada sellistele jäätmeliikidele minimaalselt vajalik lõppkäitlusväljund. Jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse suurendamine on parim alternatiiv ka kliima seisukohalt vähendades selliselt ohtlike jäätmete valdkonna panust jäätme valdkonna kui terviku KHG heitesse. Vähenemine tuleneb eelkõige ladestamise ja põletamise käigus tekkiva KHG heite vähenemisest. 84  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ehitus- ja lammutusjäätmed Kaalutud Summaarne alt 1 alt 2 keskmine alt 1 1 4 2,30 alt 2 1/4 1 1,22 Ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas osutus parimaks alternatiiviks jäätmete liigiti kogumine tekkekohal. Antud alternatiiv annab hea võimaluse ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu oluliseks suurendamiseks võrreldes tänasega. Põhjus seisneb selles, et tänane ehitus- ja lammutusjäätmete suures mahus segamini kogumine vähendab oluliselt väärtuslike materjalide välja võtmist ning ringlusse suunamist, kuna neid segajäätmetest välja võtta on tehniliselt keerukas ja sageli ka majanduslikult ebaotstarbekas. Lisaks on probleemiks ka segajäätmetest välja võetud materjali kvaliteet, mis ei võimalda tihtipeale materjali sellisel kujul ringlusse võtta. Kui aga juba objektil koguda liigiti suurema kaaluga ja mahukamad jäätmeliigid, siis väheneb tunduvalt vajadus mastaapsete sorteerimiskeskuste järele ning suuremate jäätmetekitajate juurest on võimalik jäätmeid juba otse ringlusse võtjate juurde suunata kas Eestis või välismaal. Lisaks on oluline aspekt juba ka eelpool mainitud materjali kvaliteet, mis avaldab otsest positiivset mõju ringlussevõtule. Kliima aspektist on ringlussevõtu suurendamine positiivse mõjuga. Tõsi, seda mõju vähendab mõnevõrra lisatranspordist tulenev KHG heite suurenemine, kuid transpordi mõju aitab vähendada transpordi ja logistika lahenduste optimeerimine. Seega võib üsna kindlalt väita, et alternatiiv 1 on parim alternatiiv ka kliima seisukohalt, vähendades selliselt ehitusjäätmete valdkonna panust jäätme valdkonna kui terviku KHG heitesse. Vähenemine tuleneb ehitusjäätmete ladestamisel ja põletamisel tekkiva KHG heite arvel, mis omakorda väheneb seoses segaehitusjäätmete koguste vähenemisega, mis võiks minna kas ladestamisele või põletamisele. 85  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Olmejäätmed Kaalutud summaarne alt 1 alt 2 alt 3 keskmine alt 1 1 2 1/2 1,13 alt 2 1/2 1 1/4 1,36 alt 3 2 4 1 2,21 Olmejäätmete valdkonnas osutus parimaks alternatiiv kolm, milleks on olmejäätmete ringlussevõtu sihtravude täitmine kohalike omavalitsuste vahelises koostöös. Nimetatud süsteem võimaldab ühelt poolt ühtlustada naaberomavalitsustes kasutuses olevat korraldatud olmejäätmete veo mudelit ning teisalt võimaldab omavalitsustel saavutada jäätmekäitluses olulist mastaabi efekti. Samuti muudab see tänu suurematele jäätmeveopiirkondadele korraldatud jäätmevedu potentsiaalsetele teenusepakkujatele atraktiivsemaks. On suhteliselt tõenäoline, et kohalikud omavalitsused täidavad ka alternatiivi kolm puhul eesmärke ebavõrdselt. See omakorda tähendab, et riik peaks saama kehvemini eesmärke täitvaid omavalitsusi järele aidata ja paremini eesmärke täitvaid omavalitsusi premeerida. Üheks selliseks võimaluseks on näiteks keskkonnatasude täielik või osaline jagamine selle omavalitsuse eelarvesse, kust nad on käitlusesse toodud. Kliima seisukohast on soodsaim alternatiiv, mis võimaldab optimeerida nii transpordi kilomeetrid vähendades seeläbi KHG heidet kui ka suurendada kordus- ja taaskasutamist. Siinkohal on oluline välja tuua ka jäätmete ladestamise KHG heide, mis tänu segaolmejäätmete ladestamise keelustamisele ja olmejäätmete ladestamise pidevale vähendamisele on kooskõlas Riigi jäätmekavaga pidevas langustrendis. Eelpool toodud alternatiive vaadates võikseelpool toodud olukorra tekitamisele läbi mastaabiefekti parimal määral kaasa aidata just alternatiiv kolm ehk kohalike omavalitsuste koostöö. 86  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 7. Riigi jäätmekava seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja ettepanekud jäätmegruppide lõikes 7.1 Riigi jäätmekava mõju strateegilistele planeerimisdokumentidele Oluline on, et teistes olulistes riiklikes planeerimisdokumentides oleksid kajastatud olulisemad Riigi jäätmekava põhimõtted, milleks on jäätmetekke vältimine kogu elutsükli vältel, korduskasutuse hoogustamine ning ohutu materjaliringluse soodustamine. Allpool on välja toodud planeerimisdokumentide sisu lühikirjeldus ning on antud hinnang, kas nad siin ülalpool toodut arvesse võttes on kooskõlas Riigi jäätmekavaga, neutraalsed või sellega vastuolus. 7.1.1. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“44 kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Üleriigilist planeeringut võib käsitleda ka pikaajalise strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Riigi jäätmekava seondub eelkõige planeeringu „Eesti 2030+“ põhisuunaga, milleks on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. See saab toimuda üksnes käsikäes jäätmekogumis- ja käitlustaristut planeerides. Praeguses sõnastuses on planeeringus välja toodud üksnes jäätmete põletus, mis aga on ajale jalgu jäämas. Seega kokkuvõtlikult võib öelda, et strateegias ei ole välja toodud seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja materjaliringlus. Planeering vajab Riigi jäätmekava kontekstis uuendamist. 7.1.2. Strateegia “Eesti 2035” Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Üldosa võttis Riigikogu vastu 12.05.2021. Vabariigi Valitsus uuendab tegevuskava kord aastas. 44 https://eesti2030.wordpress.com/ 87  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ühtset suunda andev strateegia “Eesti 2035” seab viis pikaajalist strateegilist sihti (Joonis 13). Strateegilised sihid mõjutavad kõiki valdkondi ning Eesti regionaalset arengut tervikuna. Strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Välja tuuakse majanduse vastutustundlikkust. Aluspõhimõttena on välja toodud arvestada kohalike ressursside väärindamise kasvu ja suunda loodusvarade kasutamisel nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. Riigi jäätmekava on seotud elukeskkonna strateegilise sihiga läbi selle, et aitab suurendada kohalike ressursside väärindamise kasvu ja seeläbi vähendada loodusressursside kasutamist ning säilitada elurikkust. Lisaks on riigi jäätmekaval otsene mõju KOV-ide jäätmehooldusele. KOV-id peavad oma halduspiirides kehtestama jäätmemajanduse reeglistiku ehk jäätmehoolduseeskirja ning arengukava osana ka jäätmekava, mis on aluseks jäätmemajanduse kavandamisel tulevikus. Mõlemad dokumendid peavad olema seotud ning kooskõlas riigi jäätmekavaga, kui riigi tasandil kõrgema strateegilise jäätmemajanduse alase dokumendiga. Joonis 13. Strateegia „Eesti 2035“ viis strateegilist sihti45 Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Strateegia „Eesti 2035“ on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 45 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 88  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 7.1.3. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Vabariigi Valitsus kiitis Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 heaks 17.03.2005. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14.09.2005 (RT I 27.09.2005, 50, 396). Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030 siht on ühildada üleilmsetest arengusuundadest lähtuvad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga ning see on valdkondlike arengukavade koostamisel alusdokumendiks. Säästev Eesti 2021 seab neli eesmärki: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus; 2. heaolu kasv; 3. sidus ühiskond; 4. ökoloogiline tasakaal. Riigi jäätmekava suhestub otseselt alameesmärgiga ökoloogiline tasakaal. Üheks indikaatoriks selle eesmärgi saavutamisel on saastuse vähendamine, mida hinnatakse muuhulgas läbi jäätmete sorteerimise protsendi, mille kasvu riigi jäätmekava otseselt mõjutab. Ökoloogilise tasakaaluga seondub otseselt taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamine, mis on tihedalt seotud materjaliringluse ning jäätmete taaskasutusega. Jäätmeteemad on adresseeritud saastuse vähendamise alateema all. Adresseerimata on aga täielikult jäätmetekke vältimine. Seega võib öelda, et Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 vajab ajakohastamist jäätmetekke vältimise temaatikast lähtuvalt. 7.1.4. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi kui taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärk olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine, sh biokütuste ja turba kasutamine. Jäätmete kasutamine energiamajanduses aitab saavutada taaskasutuse eesmärke ja ühtlasi sobivate jäätmeliikide valikul aitab kaasa taastuvate energiaallikate ja roheenergia kasutamisse. Heaks näiteks on siinkohal nii tava- kui ka ohtlikest jäätmetest valmistatud jäätmekütuse energeetilise potentsiaali kasutamine. Rohepöörde valguses püstitatakse lähiajal üle Eesti palju päikese- ja tuuleparke. Tuleviku jäätmekäitluse planeerimisel peab juba praegu mõtlema selle peale, kuidas neist tekkinud jäätmeid ükskord ringlusesse või vähemalt taaskasutusse võtta. 89  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Käesoleva KSH programmi koostamise ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asunud koostama Energiamajanduse arengukava aastani 2035. 46 ENMAK adresseerib jäätmeid valdavas osas kui kütust ning hindab nende energeetilist potentsiaali. Jäätmetekke vähendamist on siiki hinnatud läbi kooskõla Eesti Keskkonnastrateegiaga. Seega võib öelda, et üldises määras ENMAK arvestab Riigi jäätmekava võtmepostulaatidega. 7.1.5. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 15.07.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus TAIE arengukava. TAIE eesmärgiks on seatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Kava kohaselt peab Eesti areng tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Kavas rõhutatakse kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi kasvatamise vajadust, investeeringute tagamist Eesti kõikides piirkondades ning kohalike ressursside väärindamise olulisust. Arengukava eesmärk on teaduse keskkonnasõbralik areng, st muuhulgas ka panustamist näiteks ökoinnovatsiooni. Selle läbi on TAIE ja riigi jäätmekava omavahel seotud ning toetavad teineteist vastastikku. Läbi ringmajanduse põhimõtete toetamise, mis on TAIE-s läbivalt välja toodud võib öelda, et TAIE on kooskõlas Riigi jäätmekavaga. 7.1.6. Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on: • Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78 ja naistel 84 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62 ja naistel 63 eluaastani; • tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta; • ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat47. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 seitse alameesmärgi „Tervist toetav keskkond“ soovitud tulemuseks on: „Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal 46 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine – EIS (valitsus.ee) 47 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 90  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kergelt kättesaadav.“ Selle tulemuse saavutamise eelduseks on RTA-s märgitud „elanikkonna teadlikkus ning oskused tervise ja keskkonnaohutuse valdkonnas (ravimite ja kemikaalide kasutamine, jäätmete käitlemine, tööohutus, toodete märgiste tähenduse mõistmine) paranevad;“ Samuti on jäätmete käitlemisele pööratud tähelepanu ka mujal RTA-s, peatükis 7.2.3 „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“. Eelpool toodust tulenevalt on RTA ja riigi jäätmekava omavahel seotud ja toetavad vastastikku seatud eesmärkide saavutamist. Kokkuvõtlikult võib öelda, et RTA-s ei ole välja toodud seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja materjaliringlus. 7.1.7. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 Valdkonna arendamiseks on välja töötamisel keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ehk KEVAD, mis on keskkonnavaldkonna katusdokumendiks. Kuna KEVAD on alles koostamisel, lähtutakse riigi jäätmekava KSH läbiviimisel hetkel kehtivatest arengukavadest. Jäätmekava mõju hindamisel on siiski oluline käimasolevat tööd jooksvalt arvesse võtta. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti erinevad keskkonna alavaldkonnad: kirjeldatakse hetkeolukord ja trendid, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonna valdkonnas. KEVAD seab Eestile keskkonnavaldkonna visiooni, eesmärgid ja alaeesmärgid koos olulisemate poliitikainstrumentidega aastani 2030 ning korrastab selle valdkonna strateegilist planeerimist. Mitmed hetkel kehtivatest arengudokumentidest on uuendamisel ning KEVADe koostamisel arvestatakse nende protsessidega: • Looduskaitse tegevuskava aastani 2030 — valmib KEVAD-e raames; • Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 — dokument valmib 2023. a kevadel; • Ringmajanduse valge raamat — valmis 2022. aasta juunis ; • Metsanduse arengukava aastani 2030 — dokument valmis 2022. a lõpuks ja kinnitatakse 2023. aastal KEVAD-e lisana; • veemajanduskavad — dokumendid valmisid 2022. a lõpuks; • Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2021-2027— dokument valmis 2022. a suvel; • Nitraaditundliku ala tegevuskava perioodiks 2021-2024 — dokument valmis 2021. aastal . Merestrateegia meetmekava48, metsanduse arengukava ja riigi jäätmekava KSH49 protsessidega on alustatud paralleelselt. Aastal 2019 valmisid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm50 ning kiirgusohutuse riiklik arengukava51, mille raames viidi läbi KSH-d. 48 Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2021. a (seejärel uuesti 2027 jne) https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 49 „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja KSH algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1- 2/21/131 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava 50 Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/276 https://envir.ee/ohusaasteainete-vahendamise-programm 51 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1- 2/20/44 k https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027 91  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne KEVAD on plaanis valmis saada 2023. a lõpus. Jäätmekava seondub otseselt või kaudselt mitmete KEVAD suundadega ning alamkavadega, mis reguleerivad looduskeskkonna ja loodusressursside kasutust. Materjalikasutuse ja jäätmete taaskasutuse läbi on jäätmekava seotud loodusvarade kasutamise ning elurikkusega haakudes nii Looduskaitse tegevuskavaga kui ka Metsanduse arengukavaga. Jäätmevaldkonna võimalike mõjude läbi merekeskkonnale on jäätmekava soetud Eesti merestrateegia meetmekavaga. Läbi riigi jäätmekava, kus on oluline rõhk ringmajandusel ja jäätmehierarhial, on need teemad olulisena kajastatud ka hetkel koostatavas KEVAD-es, mille KSH viiakse läbi eraldi KEVAD-e koostamise osana. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.8. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on vastu võetud Riigikogu poolt 05.04.2017. Kliimapoliitika põhialuste kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kliimapoliitika eesmärgistab metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamise tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis metsade süsinikuvaru säilitamise. Põhialuste kohaselt suurendatakse majandatava metsamaa tootlikkust peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega. Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestatakse säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitsetakse elurikkuse säilimise eest. Kliimapoliitika rõhutab puidukasutuse järjepideva edendamise ning süsinikuvaru suurendamise vajadust puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Poliitika peab oluliseks kodumaise puidu kasutuse arendamist ja tootmist, näiteks ehituses puidu kasutuse suurendamist. Poliitika kohaselt soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Kliimapoliitika suunab metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistama teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. Majanduskasv seotakse lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes jätkatakse jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Tootmises vähendatakse esmase ja suurendatakse teisese tooraine kasutust ning rakendatakse ökodisaini ja universaalse disaini põhimõtteid. Vastavalt kliimapoliitika põhialustele on eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Euroopa Liidu (EL) ülene eesmärk on jagatud laiali kohustuse määrusega 92  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne (nn ESR) kaetud sektoritele, sh jäätmekäitlusele52. Jäätmete ladestamine ja kontrollitud põletamine suurendab KHG-de teket. Mida vähem jäätmeid võetakse taaskasutusse või ringlusse, seda rohkem on vaja kasutada esmast toorainet, mis omakorda suurendab KHG-de teket. Seega kokkuvõtlikult jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutus on väga olulised komponendid KHG-de vähendamisel. Samas ei tohi ära unustada, et jäätmete ja jäätmekäitluskohtade tahtlikud või tahtmatud põlengud toovad kaasa kontrollimatu KHG-de tekke. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.9. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 on vastu võetud Vabariigi valitsuse poolt 02.03.2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on: • planeeringud ja maakasutus; • inimtervis ja päästevõimekus; • looduskeskkond; • biomajandus; • taristu ja ehitised; • energeetika ja energiavarustus; • majandus; • ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kestlik ja ringmajandusele suunatud jäätmekäitlus vähendab kliimast tingitud riske jäätmekäitlusele. Lisaks aitab kestlik jäätmekäitlus kaasa biomajanduse edendamisele läbi biolagunevate jäätmete aeroobse või anaeroobse töötlemise ja ringlussevõtu. Teisalt aitab roheenergia kaasa kliimamuutuste vähendamisele. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 52 https://www.klab.ee/inventuuri-arendus/ 93  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 7.1.10. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud dokumendis „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“, mis on vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd dokument seab muuhulgas eesmärgiks tervist säästva ja toetava väliskeskkonna loomise, mis kätkeb endas jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise temaatikat, siis võib öelda, et Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja riigi jäätmekava on omavahel kooskõlas. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.11. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Põlevkivi arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kasutamine53. Põlevkivi sektor on üks Eesti suurimatest jäätmetekitajatest. Arengukavas on käsitletud ka selliste jäätmevoogude nagu aheraine ja tuha käitluse temaatikat. Läbi selle on nimetatud arengukava ka otseselt seotud riigi jäätmekavaga. Adresseeritud on nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka korduskasutus ja ringmajandus tervikuna. Võib öelda, et Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 on kooskõlas Riigi jäätmekava põhimõtetega ning toetab nende saavutamist. 7.1.12. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 Euroopa Komisjon esitas 22.01.2014 kliima- ja energiaraamistiku 2030, mille keskmes on kasvuhoonegaaside 40%-line vähendamine aastaks 2030. Juhitakse tähelepanu sellele, et EL-s on vaja minna üle vähese CO2-heitega majandusele, toetudes liidu kasvuhoonegaaside heite, taastuvenergia ja energiasäästu 2020. a eesmärkide poole püüdlemisel tehtud suurtele edusammudele. 53 https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi 94  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Pärast 2013. a märtsis avaldatud rohelise raamatu alusel sidusrühmadega konsulteerimist kinnitatakse teatises veel kord vähese CO2-heitega majanduse poole püüdlemise tähtsust, mis tagab konkurentsivõime ja taskukohase energia tarbijatele, soodustab majanduskasvu ja uute töökohtade loomist ning suurendab energiavarustuse kindlust, vähendades samal ajal sõltuvust energia impordist. Poliitika põhimõtted on järgmised: • EL kasvuhoonegaaside heite 40%-line vähendamine aastaks 2030 võrreldes 1990. a tasemega, mille saavutamiseks kasutatakse ainult liidusiseseid meetmeid. Nende meetmete hulka kuulub heitkogustega kauplemise süsteemis heitkoguste vähendamine 43% võrreldes 2005. a ning lisaks sellele liikmesriikide meetmed heitkoguste 30%-liseks vähendamiseks heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävates sektorites; • taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamine vähemalt 27%-ni EL-s tarbitavast energiast, mis on siduv EL, kuid mitte liikmesriikide tasandil, et liikmesriigid saaksid oma eesmärkide võimalikult kulutõhusaks saavutamiseks paindlikult tegutseda; • heitkogustega kauplemise süsteemi reform, milleks luuakse uus turustabiilsusreserv ning karmistatakse heitkoguste aastaseid piirmäärasid pärast 2020. a. Koos käesoleva teatisega avaldati seadusandlik ettepanek reservi loomiseks; • veelgi parem energiatõhusus, mis on vajalik konkurentsivõime, energiavarustuse kindluse ja säästvuse tagamiseks. 2012. a energiatõhususe direktiivi läbivaatamine 2014. a teises pooles aitab kehtestada tulevast energiasäästupoliitikat; • uus Euroopa juhtimissüsteem energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel tuleks koostada konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energia siseriiklikud kavad, mis esitatakse läbivaatamiseks ja hindamiseks komisjonile; • põhinäitajad konkurentsivõime, kindluse ja säästva energia kõigi tahkude arengu jälgimiseks. • 14.07.2021 avaldatud „Fit for 55“ eelnõude paketiga on kavas taas muuta kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi nõudeid ja karmistada turustabiilsusreservi nõudeid. Selle nõuetega on kindlasti vaja arvestada Riikliku jäätmekava kui ka KSH aruande koostamisel Täiendavalt EL-ülene kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet -55% võrreldes 1990. aastaga (varasemalt -40%) lepiti kokku 2020. aasta detsembri Euroopa Ülemkogus riigijuhtide poolt ja on koos kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning õiguslikult on see sätestatud 2021. aasta suvel vastu võetud Euroopa kliimamääruses. Lisaks on uue jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektoritele (siia alla kuulub ka jäätmekäitlus)Eestis seatud eesmärgiks Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus CO2: ekvivalenttonnides 17,9 mln t CO2 ekv (2018) sihttase 2035 8 mln t CO2 ekv. Riigi Jäätmekava peab toetama läbi alternatiivkütuste kasvuhoonegaaside vähendamist, aidates seeläbi kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Samuti toetab jäätmekava kliimaeesmärke läbi parema materjalikasutuse ja jäätmete taaskasutuse, mis vähendab nii taastuvate kui taastumatute loodusvarade kasutust ja sellest tulenevat süsinikuheidet. Ekspertgrupi hinnangul on kavandatav Riigi jäätmekava kooskõlas EL kliima- ja energiapoliitika raamistikuga aastateks 2020-2030. 95  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 7.1.13. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa Komisjon esitas 22.05.2020 EL elurikkuse strateegia aastani 2030. EL elurikkuse strateegias käsitletakse elurikkuse kao peamisi põhjuseid, nagu maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade ülekasutamine, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Lisaks on strateegia eesmärk muuta elurikkusega seotud kaalutlused EL üldise majanduskasvu strateegia oluliseks osaks. Muu hulgas tehakse strateegias ettepanek kehtestada siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada EL kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ja muid elurikkust hoidvaid põllumajandustavasid ning parandada Euroopa metsade seisundit ning tagada Euroopa metsade rangem kaitse. Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma, muuta vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks. Kavas on teha elurikkuse kaitsmiseks kättesaadavaks 20 miljardit eurot aastas, kasutades mitmesuguseid allikaid, sealhulgas EL ning riikide ja erasektori vahendeid. Looduskapitali ja elurikkusega seotud kaalutlused muudetakse äritavade osaks. Eesmärk on ka muuta EL ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kriisiga tegelemisel maailmas juhtivaks jõuks. Euroopa Komisjon kasutab 2021. a toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil kõiki välistegevuse ja rahvusvaheliste partnerlussuhete vahendeid, et luua uus ambitsioonikas ÜRO üleilmne elurikkuse raamistik. Läbi ringmajanduse edendamise ja ressursi raiskamise piiramise aitab riigi jäätmekava vähendada loodusvarade üle kasutamist ning on seeläbi kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga aastani 2030. Ekspertgrupi hinnangul on kavandatav Riigi jäätmekava kooskõlas Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 7.1.14. Euroopa rohelepe Euroopa Komisjon esitas 11.12.2019 Euroopa rohelise kokkuleppe. Euroopa rohelises kokkuleppes esitatakse tegevuskava, et: • edendada ressursside tõhusat kasutamist liikumisel puhta ringmajanduse suunas; • taastada bioloogiline mitmekesisus ja vähendada saastet. EL eesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta kõigis majandussektorites, sealhulgas: • investeerida keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse; • toetada tööstuse innovatsiooni; • võtta kasutusele puhtamad, odavamad ja tervislikumad era- ja ühistranspordi vormid; • vähendada energiasektori süsinikuheidet; • tagada hoonete energiatõhusamaks muutmine; • teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ülemaailmsete keskkonnastandardite parandamiseks. 96  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Riigi jäätmekava aitab läbi ringmajanduse eelisseisundisse seadmise selgelt kaasa Euroopa roheleppes olulisel kohal olevale puhtamale energiale ja tipptasemel keskkonnahoidlikule tehnoloogilisele innovatsioonile. Ekspertgrupi hinnangul on kavandatav Riigi jäätmekava kooskõlas Euroopa roheleppe aluspõhimõtetega. 7.1.15. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm Euroopa Ülemkogu teatas 20.06.2019 Euroopa kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastu võtmisest. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk on kiirendada rohelist üleminekut õiglasel ja kaasaval viisil, võttes arvesse juba seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatud pikaajalist eesmärki elada 2050. aastaks hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kuus temaatilist esmatähtsat eesmärki on järgmised: kasvuhoonegaaside heite vähendamine, kliimamuutustega kohanemine, majanduskasvu mudel, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, nullsaaste eesmärk, elurikkuse kaitse ja taastamine ning tootmisest ja tarbimisest tulenevate põhiliste keskkonda ja kliimat mõjutavate survetegurite vähendamine. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm on aluseks Riigi jäätmekava koostamisel. 7.1.16. Ringmajanduse tegevuskava Euroopa Komisjon esitas 11.03.2020 uue ringmajanduse tegevuskava. Ringmajanduse tegevuskava on üks Euroopa roheleppe alustalasid. Kogu toodete olelusringi hõlmavaid meetmeid sisaldava uue tegevuskava eesmärk on valmistada meie majandust ette rohelise tuleviku jaoks, tugevdada konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal keskkonda, ja anda tarbijatele uued õigused. Uus kava keskendub ringmajanduslikule tootekujundusele ja tootmisele, et hoida kasutatud ressursse EL majanduses võimalikult kaua. Ringmajanduse tegevuskava meetmete eesmärk on: • muuta kestlikud tooted ELis normiks. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu õigusakt kestliku tootepoliitika kohta, millega tagatakse, et EL turule lastavad tooted peavad kestma kauem, neid peab olema lihtsam kordus kasutada, parandada ja ringlusse võtta ning et esmase tooraine asemel kasutatakse võimalikult palju ringlussevõtud materjali. Piiratakse ühekordset kasutust, tegeldakse toodete enneaegse vananemisega ja keelatakse müümata kestvuskaupade hävitamine; • anda tarbijaile suurem sõnaõigus. Tarbijad saavad juurdepääsu usaldusväärsele teabele sellistes küsimustes nagu toodete parandatavus ja vastupidavus, et nad saaksid teha keskkonnasäästlikke valikuid. Tarbijad saavad kasutada toodete parandamise õigust; • keskenduda sektoritele, kus kasutatakse kõige rohkem ressursse ja kus ringmajanduse potentsiaal on suur. Ringmajandus Eestis võiks lähtuda vähemalt järgmistest ringmajandust iseloomustavatest põhimõtetest: 97  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne • uued ärimudelid (sh mitme osapoole, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid) nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine); • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestlikule ja ökoinnovaatilisele kasutamisele või sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisele (linnade, külade, MTÜde algatused); • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis); • tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades; • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine; • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega; • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele; • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist; • erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid); • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaalmajanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Riigi jäätmekava alameesmärgid 2.2 ja 2.3 on Euroopa ringmajanduse tegevuskava otsesed väljundid Eesti õigusruumis. Riigi jäätmekava seondub suuremal või vähemal määral kõigi eelpool välja toodud ringmajanduse põhimõtetega. Seeläbi võib öelda, et Riigi jäätmekaval on oluline on osa Euroopa ringmajanduse tegevuskava elluviimisel. 7.1.17. Olulisemad EL-i õigusaktid Lisaks eelpool toodud strateegiatele ja poliitikatele koostatakse Riigi jäätmekava kooskõlas allpool toodud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega: - Jäätmedirektiiv - Pakendidirektiiv - Prügiladirektiiv - Elektroonikaromude direktiiv 98  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne - Patareidirektiiv - Ühekordse plasti direktiiv - Autoromude direktiiv - EL merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ) 2018. aastal uuendatud jäätmedirektiiviga seati uued ringlussevõtu sihtarvud, muudeti aruandlus selgemaks ja seati miinimumnõuded tootjavastutusele. Uuendatud pakendidirektiiviga täpsustati ringmajandusega seonduvalt erinevaid mõisteid, toodi sisse jäätmetekke vältimise põhimõtted, täpsustati korduskasutusele, taaskasutusele ja ringlussevõtule esitatavaid nõudeid, täpsustati sihtmäärade täitmise arvutamise reegleid ning taaskasutamis süsteemidele esitatavaid nõudeid. Uuendatud prügiladirektiivi üldine eesmärk on tagada jäätmete prügilas ladestamise järkjärguline vähendamine, eelkõige jäätmete osas, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks. Näha jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamise nõuete abil ette meetmed, menetlused ja juhised, mis võimaldavad vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee ja pinnase reostust ning õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekti, ning kõiki sellest mõjust tulenevaid ohtusid inimese tervisele. Uuendatud elektroonikaromude direktiiviga täpsustatakse registreerimist, teabe esitamist ja aruandlust ning tuuakse sisse stiimulid jäätmehierarhia kohaldamiseks. Patareide osas on direktiivis välja toodud kolm omavahel tihedalt seotud eesmärki: • siseturu toimimise (sealhulgas tooted, protsessid, patarei- ja akujäätmed ja ringlusse võetud materjalid) tugevdamine, tagades ühiste eeskirjade abil võrdsed tingimused; • ringmajanduse edendamine; • keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides. Õigusaktiga kehtestatakse kantavatele patareidele ja akudele uued kogumise ja ringlussevõtu sihtmäärad. Materjalide ringlussevõtu suurendamiseks tõstetakse järk-järgult kantavate patareide kogumismäärade eesmärke. Samuti reguleerib õigusakt tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Uue Ühekordse plasti direktiiviga rakendatakse teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügile lisanõuded, sh keelatakse näiteks teatud toodete turule laskmine. Ühekordse plasti direktiivi nõuetega on hõlmatud tooted, mis on valmistatud täielikult või osaliselt plastist, aga ka biopõhistest ja biolagunevast plastist ning oksüdantide toimel lagunevast plastist. Uute romusõidukeid käsitlevate EL-i eeskirjade eesmärk on: - muuta nende sõidukite lammutamine, ringlusse võtmine ja taaskasutamine keskkonna-sõbralikumaks; - ajendada tootjaid tootma uusi sõidukeid ohtlike aineteta, et nende osi saaks hiljem taaskasutada. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud hindamise dokument kajastab olulisi aspekte, mis on toonud kaasa laialdane elektrisõidukite kasutuselevõtt ning mida varasemalt Eesti raamseisukohtades kajastatud ei ole. Euroopa Komisjoni poolt 15.03.2021 avaldatud hindamise dokument juhib tähelepanu täielikule tootjavastuse süsteemi loomisele, korduskasutuse suurendamisele, teisese toorme kasutamisele toote tootmisel, materjali põhisele ringlussevõtule. Lisaks on Euroopa komisjon vastu võtnud direktiivi 2017/845, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 99  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 2008/56/EÜ merestrateegiate ettevalmistamisel arvesse võetavate elementide soovitusliku nimekirja osas. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund (HKS = GES - good environmental status). Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme (vt veeseaduse § 72-73 ja keskkonnaministri määrus nr 46). Merestrateegia rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest põhietapist: - etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine, - etapp - mereala seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine, - etapp - mere meetmekava koostamine ja rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp ajakohastatakse kuue aasta tagant. Aastal 2018 koostatud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks võib tuua Läänemere eutrofeerumise, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest merre . Riigi jäätmekavaga haakub laevajäätmete käitlemise temaatika ja võimaliku reostuse tekitamise eest määratavad sanktsioonid. Lisaks tuleb leida lahendus ka meres juba leiduva prügi ja reostuse likvideerimiseks. Selleks koostatakse Riigi jäätmekava lisana mereprügi vähendamise tegevuskava, mille mõjusid hinnatakse KSH aruandes. Antud kava tugineb regionaalselt välja töötatud HELCOMi mereprügi tegevuskaval. Kõikide eelpool mainitud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega on kooskõlas ning aitab neis toodud muudatuste ellu rakendamisele kaasa ka Riigi jäätmekava. 7.1.18. Euroopa Liidu mullastrateegia aastani 2030 ELi uus metsastrateegia aastaks 2030 on üks peamisi Euroopa Rohelise Kokkuleppega seotud algatusi, mille aluseks on ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastaks 2030. Strateegia aitab kaasa ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisele ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisele 2030. aastaks vähemalt 55% ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Selles tunnustatakse metsade keskset ja multifunktsionaalset rolli ning metsameeste ja kogu metsa panust. -põhine väärtusahel säästva ja kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks aastaks 2050 ning elavate ja jõukate maapiirkondade säilitamiseks54. Selleks, et mullastrateegia ja Riigi jäätmekava oleksid omavahel kooskõlas on oluline jäätmekäitluse infrastruktuuri laiendamise planeerimisel vältida metsamaa ja väärtusliku põllumaa muutmist jäätmekäitlusmaaks. 54 https://environment.ec.europa.eu/strategy/forest-strategy_et 100  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 7.2 Ettepanekud jäätmegruppide kaupa Strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on oluline silmas pidada, et mõjude hindamine saab olla üksnes samas täpsusastmes, kui strateegiline planeerimisdokument ise. See tähendab, et dokumenti hinnati üldjuhul eesmärkide ja mõõdikute tasandil, oletamata, mis tegevusi konkreetselt plaanitakse (st tegevuskava tasand). Peatükk 7.2 annab ülevaate lisaks Riigi jäätmekavas ja mujal käesolevas mõjude hindamises käsitletule eksperdirühma poolt tehtud töö tulemusena tekkinud ettepanekutest, mis puudutavad Riigi jäätmekavas esinevate jäätmegruppide kohta täiendavate meetmete rakendamist või alternatiivseid meetodeid seatud eesmärkide saamiseks. Nimetatud ettepanekute näol on tegemist eksperdirühma sisuliste soovitustega, mida Koostaja poolt täiendavalt kaaluda Riigi jäätmekava ellu rakendamisel. Soovituste andmisel on järgitud põhimõtet, et kõik Eesti jäätmemajanduse vaatest olulised jäätmegrupid ja tegevusvaldkonnad oleksid sisuliste ja reaalselt rakendatavate ettepankutega kaetud. Allpool toodud ettepanekud on mõeldud soovitusena, mille rakendamise või mitte rakendamise peab Keskkonnaministeerium koostamise korraldajana kas üksikuna esitatud ettepanekute lõikes, jäätmegruppide kaupa, teemade kaupa või paketina läbi kaaluma Riigi jäätmekava kehtestamisel. Esitatud ettepanekud on KSH eksperdirühma osas negatiivseid keskkonnamõjusid vähendava ning positiivseid keskkonnamõjusid suurendava iseloomuga ning sellest tulenevalt asjakohased ning Riigi jäätmekava elluviimist toetava mõjuga. 7.2.1 Ohtlikud jäätmed Eestis ohtlike jäätmete käitlusvõimalusi, eelkõige termilise töötlemise ja füüsikalis-keemilise töötlemise omasid ja tehnoloogiat napib või kui need ka olemas on, siis üles seatud käitlusvõimsused ei ole piisavad ning tehnoloogia neis on mõnevõrra vananenud. Siinkohal on silmas peetud õli sisaldavaid jäätmeid, laki- liimi- ja lahustijäätmeid ning erinevaid kemikaale. Samas on regioonis käitlusvõimekusi piisavalt. Kui Eestis on ajalooliselt ohtlikke jäätmete käitlus keskendunud ladestamisele ja põletamisele, siis rohepöörde ja ringmajanduse kontekstis on üha rohkem turule tulemas innovatsioone, mis võimaldavad ohtlikest jäätmeteid läbi töötlemisprotsessi ohutustada ja välja väärindada keemilisi elemente ja neid uuesti ringlusesse suunata. Praktikad näitavad, et need substantsid, mis muudavad jäägid ohtlikuks on ringmajanduse kontseptsiooni kohaselt just kõige väärtuslikumad toorained. Kokkuvõttes jääb alati vajadus ka ohtlike jäätmete kõrvaldamise järele, kuid need lahendused on taandumas sekundaarseteks ja üha rohkem tuleb eelistada ringmajanduslahendusi. Masspõletus ja ladestamise oht ringmajandusele on ka nende lahendusena soodne hind, millega ringmajanduslahendused tihtilugu ei suuda võistelda ja see takistab uute tehnoloogiate turule tulemist. Lahenduseks siinkohal on jäätme hierarhias madalamal tasemel asuvate lõppkäitluslahenduste saastetasu märgatav tõstmine. Hetkel on kavandamisel Tartusse uue ohtlike jäätmete termilise töötlemise tehase rajamine olemasoleva Ravila tänaval asuva Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskuse vahetusse lähedusse koguvõimsusega 15 000 tonni aastas. Samas on hetkel täitmata Kunda Nordic Tsemendi poolsest ohtlike jäätmete käitlemisest tekkinud tühimik. Tipphetkedel põletas AS Kunda Nordic Tsement oma 101  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kateldes üle 10 000 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Lisaks on lähiaastatel ammendumas Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse kolmas ladestusala. Arvestades, et jäätmete ladestamine, kuigi tarindprügilasse ei ole ka ohtlike jäätmete käitlemisel enam kaasaegne tehnoloogia siis on vaja mõelda, kas on mõistlik investeerida Eestis moodsamatesse tehnoloogiatesse või siis soodustada ohtlike jäätmete eksporti riikidesse, kus tänu tekkivatele suurematele mahtudele on üles seatud piisaval määral kaasaegseid käitlusvõimsusi ja kus on olemas tehnoloogiad mis võimaldavad ohtlikke jäätmeid uuesti ringlusesse suunata, vähendades seeläbi vajadust kriitiliste tooraineid ammutada looduslikest allikatest . Ida-Virumaal on suur hulk veel puhastamata ja/või töötlemata saastunud pinnastMõistlik on suunata rohkem ressurssi Ida-Virumaa Nõukogude aegsete tööstusalade puhastamisse. Võimalik on kaaluda ka kriteeriumi kehtestamist, mille kohaselt enne tootmismaa muu sihtotstarbena kasutusele võtmist tuleb kohustulikus korras teha pinnase uuring, mis tõendab pinnase vastavust uue sihtotstarbe puhul jõus olevatele sihtarvudele. Ohtlike jäätmete turu läbipaistvuse suurendamiseks on oluliselt vaja tõhustada järelevalvet. Endiselt jõuab avalikkuse ette juhtumeid, kus vanaõli põletatakse lokaalsetes keskkonnanõuetele mittevastavates õlipõletites. Lisaks tekitab küsimusi jäätmearuannete põhjal liiva, rasva ja õlipüüduritest pärinevate jäätmete seaduspärane käitlemine. Siingi on lihtsaim lahendus järelevalve digitaliseerimise suurendamisel näiteks jäätmevaldaja kohustus tõendada jäätmete üleandmist ja teekonda läbi digitaalsete veoselehtede. 7.2.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed Vaadates lähiriikide suundumusi, siis järjest rohkem suuri ehitusettevõtteid Skandinaavias, nagu näiteks Skanska ja YIT, kasutavad ehitusobjektidel liigiti kogumist. Sellist praktikat üritas 2000ndate aastate keskpaigas Eesti turul juurutada üksnes Ragn-Sells, kuid seda edutult, kuna tol ajal prevaleeris jäätmete odav hind. Lisaks sellele käitlevad suured ehitusettevõtted Skandinaavias ise oma tekkinud jäätmeid. Tihti asuvad sellised käitluskeskused ettevõtetele kuuluvates karjäärides. Eestis toimub hetkel suurem jäätmekäitlus vaid Tallinna lähedal Väo karjääris ning mujal karjäärides on antud tegevus sisuliselt marginaalne. Eestis tuleb hoogustada ehitus- lammutusjäätmete tekkekohal liigiti kogumist. Kõige lihtsam viis selleks on segaehitus- lammutusjäätmete maksustamine, aga kindlasti leidub ka muid vähem radikaalsemaid meetodeid, nagu ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõude integreerimise soodustamine ettevõtete juhtimissüsteemidesse. Viimast võiks nõuda riik sertifitseerimisettevõtetelt. Lisaks on Eestis täielikult puudu ühe suhteliselt suure mahuga jäätmeliigi – kipsi – ringlussevõtt. Arvestades, et kipsijäätmeid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga töödelda nende ladestamise asemel, siis mõistlik on riigi poolt soodustada tehnoloogilisi investeeringuid kipsi ringlussevõtuks. Ehitus- lammutusjäätmete suuremas ulatuses ringlusse suunamiseks on eelkõige vaja kehtestada kohustus jäätmete liigiti kogumiseks (sarnaselt Põhjamaadele) ning lisaks on oluliselt vaja tõhustada järelevalvet omavalitsuste tasandil. Hoonete kasutuslubade saamise eelduseks ning hoonete lammutamisel ehitusregistrist kustutamisel peab olema ka tõendus (jäätmeõiend) jäätmetekkemahtude kohta ja ringlustõendid. Ringlustõendi all mõeldakse dokumenti, millest tuleb selgelt välja konkreetselt objektilt ringlusse läinud materjali osakaal. 102  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Ehitus- lammutusjäätmete valdkond paistab silma ka nn musta turuga ehk turul on palju lahendusi, mille puhul on jäätmete teekond ja lõppkäitluskoht ebaselge, mille tulemusel on need liikunud territooriumitele, kus puuduvad jäätmekäitluseks vajaminevad load ja tingimused. Lihtsamaid lahendusi selle probleemi lahendamiseks on digitaalsete veoselehtede kasutuselevõtmine, mis võimaldab kõigi sektoris tegutsevate veokite teekonna jalajälge digitaalselt jälgida ja kontrollida. Jäätmedirektiivi kohaselt tuleb 70% ehitus- lammutusjäätmetest suunata taaskasutusse. Eestis oleks mõistlik minna veelgi kaugemale ning seada ka ehitus- ja lammutusjäätmetele (analoogselt pakendijäätmetele) ringlussevõtu sihtarv. Ehituses kasutatavad materjalid on muutunud üha eksklusiivsemaks ja see toob kaasa ka väga suure pakendimaterjalide mahu. Täna liigub enamik sellest materjalist segaprügina lõppladestusele või energiakasutusse, kuigi selle materjali ringlusse suunamine oleks liigiti kogumise korral väga lihtne. Antud teema on lisaks ehitusobjektidel valikkogumise hoogustamisele olulise kaaluga ka pakendijäätmete sihtarvude täitmisel, kuna valik kogutud pakendijäätmete kogumine ehirusobjektil hõlbustab pakendijäätmetele seatud sihtarvude täitmist. 7.2.3 Biolagunevad jäätmed Probleemiks on olmes tekkivad biolagunevad jäätmed. 2019/2020. a läbi viidud segaolmejäätmete sorteerimisuuringu järgi on segaolmejäätmete seas endiselt üle 30% biolagunevaid jäätmeid. Positiivne on asjaolu, et 2013. a samalaadse uuringuga võrreldes on trend positiivne ja biolagunevate jäätmete sisalduse osakaal segaolmejäätmetes on langenud. 2020 aastal läbiviidud riigikontrolli audit tuvastas, et 79-st omavalitsusest 30-l ei ole jäätmeveoraames biojäätmete kogumist korraldatud. See muudab Eestil 2025 seatud ringluseesmärkide saavutamise (55% olmejäätmetest peab jõudma materjalina ringlusesse) praktiliselt võimatuks, kuna kõige suurema osakaaluga jäätmeliiki ei koguta eraldi. Riigikontrolli audit näitab selgelt seda, et omavalitsused ei ole panustanud erilisel määral viimase 20 aasta jooksul liigiti kogumise edendamisse, mille parandamise üheks võimaluseks on KeM või KKA poolt disainitud üleriigiline jäätmeveopakett, mis on kõikide KOJV hangete aluseks. Ühesugune pakett (erinev hajaasutuses ja tiheasutuses) muudab tarbijatele kommunikatsiooni lihtsaks ning tagab, et üle-Eestiliselt on tagatud liigiti kogumislahendus KOJV hankes. See omakorda lihtsustab ka kontrolli nõuete täitmise tagamise üle. Samas on arvestades praegust Vene-Ukraina konfliktist tingituna meid ähvardamas gaasi puudus. Seega on suur potentsiaal erinevatest ka tööstuslikest jäätmetest biogaasi tootmisel ja saadava energia kasutamisel Vene gaasi asemel. Üheks heaks näiteks siinkohal on reoveesete, mida näiteks Saksamaal kasutatakse laialdaselt biogaasi tootmisel. Lisaks on Saksamaal keelatud reoveesetede põldudele laotamine (ravimijäätmete ja mikroplastide suure sisalduse tõttu), mille tulemusel need peale gaasitootmist tuhastatakse, mis omakorda loob võimaluse nendest tuhkadest välja väärindada fosfor ja see omakorda suunata põllumajandusse. See on hea suurepärane näide ringmajandusest, kus on võimalik tekitada madala süsinikujalajäljega materjalide ringlus. Lisaks tekib Eestis ka tervel hulgal kontsentreeritul kujul erinevaid biolagunevaid jäätmeid, millel on lokaalne potentsiaal biogaasi tootmiseks nagu näiteks Ekseko sealäga, mis on põllumajanduslikku päritolu. Lisaks hoiab liigiti kogutud biolagunevate jäätmete käitluspotensiaali alla vähene võimalus liigiti kogutud biolagunevatest jäätmetest toodetud komposti realiseerida. Eestis on tegelikult loodud piisaval hulgal käitlusvõimsusi, lisaks ka sertifitseerimissüsteem töödeldud biolagunevate jäätmete 103  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kasutusele võtuks tootena. Vaatamata sellele ei ole potentsiaalsetel lõpptarbijatel erilist huvi sertifitseeritud komposti kasutada. Ettepanek on luua meetmed, mis soodustaksid erinevatest energeetilist potentsiaali omavatest jäätmetest gaasi tootmist eesmärgiga kasutada neid energiaallikana. 7.2.4 Olmejäätmed Ringlussevõtu suurendamise eelduseks on jäätmete liigiti kogumise suurendamine, mida omakorda on võimalik saavutada läbi maksupoliitiliste hoobade. Hetkel on segaolmejäätmetest vabanemine sedavõrd odav, et see moodustab keskmise Eesti majapidamise jaoks marginaalse osa kodukuludes ega motiveeri seeläbi inimesi jäätmeid liigiti koguma. Tuleb soodustada jäätmete liigiti kogumist tekkekohas, mida saab teha läbi hinnamehhanismi ja juba eramajades tuleb tagada liigiti kogumise mugavus ja lähedus Kui 10 aastat tagasi oli Eestis fookus ladestamise vähendamisel ja eesmärgiks oli suurendada läbi energiakasutuse olmejäätmete taaskasutust, siis ladestamisele kehtestatud saatetasu lõi hetkega olukorra, kus turule sisenesid jäätmetest energiatootmise lahendused (EnefitGreen ja Ragn-Sells). Selle tulemusel kukkus Eestis pürgilatesse ladestamine 5%-le ning Eestis sai 2015 aastal EL-s vähim ladestav riik. Nüüd tuleb astuda järgmine samm ja ringmajanduse toetuseks on vaja kehtestada saastetasu ka põletamisele. Kui jäätmehierarhia kontekstis on jäätmetest energiatootmine parem lahendus kui ladestamine siis ringmajanduse kontekstis on mõlemad lahenduse võrdsed ehk mõlemad eemaldavad materjale ringlusest. Ladestutasude ja põletusmaksu kehtestamine toetab materjalide ringlusse suunamist. Täna on väga palju pakendiliike, mille ringlusse võtmist tuleb subsideerida, paraku on need lahendused kallimad kui soodne masspõletus ja seetõttu juba majanduslikel kaalutlustel jääb osa ringluspotentsiaalist realiseerimata. 2020 läbiviidud Riigikontrolli audit näitab paraku ka selgelt seda, et omavalitsused ei ole panustanud erilisel määral viimase 20 aasta jooksul liigiti kogumise edendamisse. Selle parandamise üheks võimaluseks on üleriigiliselt disainitud jäätmeveopaketid, mis on kõikide KOJV hangete aluseks. Ühesugune pakett (erinev hajaasutuses ja tiheasutuses) muudab tarbijatele kommunikatsiooni lihtsaks ning tagab, et üle-eestiliselt on tagatud liigiti kogumislahendus KOJV hangetes. Peale selle lihtsustab see ka hilisemat järelevalvet nõuete täitmise üle. Väga oluliseks osaks olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis on jäätmejaamade võrgustik. Samuti toimib see praktikas enamasti hästi. Mureks on siin aga see, et jäätmejaamadesse tuuakse väga sageli täiesti terveid ning ilma mingi täiendava pingutuseta ringlusse võetavaidkorduskasutatavaid esemeid. Tänasel päeval aga muutuvad nad jäätmejaama väravast sisse sõites automaatselt jäätmeteks. Siin on peidus oluline võti korduskasutuse hoogustamiseks. Tuleb luua võimalus, kuidas sarnaselt uuskasutuskeskustega jäätmejaamadesse toodud algsel otstarbel kasutuskõlblikke tooteid on võimalik ilma jäätmeteks muutumata korduskasutusse suunata. Ettepanek on kasutada siinkohal lihtsustatud tootesertifikaatide süsteemi, mida võiks välja anda erapooletu asutusena näiteks sama organisatsioon, kes sertifitseerib komposti. Sisuliselt tähendab see seda, et erapooletu kompetentne asutus tõendab, et mingi jäätmejaama toodud ese omab endiselt toote omadusi ja on seetõttu algsel või mõnel muul otstarbel tootena kasutatav. 104  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 7.2.5 Pakendijäätmed Pakendijäätmete ringlussevõtule on seatud Euroopas sihtarvud, mis järjest karmistuvad. Nende jätkusuutlikuks saavutamiseks on Eestis soovitav seada eraldi ringlussevõtu sihtarvud müügipakendile, mis on sisuliselt lõpptarbija käest tagasi kogutav pakend. Hetkel täidetakse kõik materjali sihtarvud veo- ja rühmapakendiga, kuid müügipakend liigub pigem põletusse või halvemal juhul prügilasse. Samuti tuleb tõsisemalt panustada tagatisrahasüsteemi laiendamist ka kange alkoholi taarale, muutes see samuti kohustuslikuks. Pakendijäätmete osas on oluline suunata pakendiettevõtjaid maksupoliitiliste vahenditega pakendite kogust, komposiitpakendite ja muude raskesti ringlusse võetavate ja taaskasutatavate pakendite hulka vähendama. 7.2.6 Tootjavastutusega kaetud jäätmeliigid Tootjavastutusega kaetud jäätmeliikide jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning tarbimise tasemest. Tulevikus tuleks analüüsida ja vajadusel täiendada jäätmete teadlikkuse tõstmise, kogumise ja ringlussevõtu nõuete reguleerimise vajadust. Jäätmete kvaliteetsema ringlussevõttu eesmärgil on tagada tõhus jäätmeliikide lahuskogumine muudest jäätmetest. Tootjavastutusega kaetud jäätmeliikide käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine. Tootjavastutusega kaetud tootjate tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. Vanarehvide käitlusel tuleb tulevikus lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine ning maapinna täitmine. Vanarehvide töötluse osas peaks olema eesmärgiks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja materjalide ringlussevõttu osakaalu suurendamine. Vanarehvide taaskasutamise eesmärk ei tohiks olla jäätmetest vabanemine, vaid ringlussevõetava materjali tootmine. Vanarehvide töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist ning peavad lähtuma parimast võimalikust tehnikast. Ringlussevõtu osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Rehvide pürolüüsi ja rehvide tootestamise osas tuleb Eesti peaks siinkohal (rehvide tootestamisel) võtta äraootav seisukoht ja ootama lähiaastate uuringute tulemusi nii põhjamaadest kui mujalt maailmast. Elektroonikaromude puhul on oluline tõsta tarbija keskkonnateadlikkust, tagada kehtestatud kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud, tuvastatakse free-riderite osakaal ning vähendada e-kaubanduses tegutsevate free-riderite hulka. Tulevikus on väljakutseks päikesepaneelide käitlus ning seeläbi võib tekkida surve ka kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele. Patarei- ja akujäätmete puhul on oluline tõsta tarbija keskkonnateadlikkust, tagada kehtestatud kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud, tuvastatakse free-riderite osakaal ning tagada elektrisõidukite ja kergtranspordivahendite ning tööstuslike akude käitlus. Akujäätmete töötlusel tuleb lähtub jäätmehierarhiast, tööstuslike, kergtranspordivahendite ja elektrisõidukite akude osas tuleks eelistada kasutusotstarbe muutmist ja akude taastamist. . Mootorsõidukite osas on väljakutseks tõhus ja jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus. Teatavate romusõidukite materjalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste komponentide) kvaliteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese kasumlikkuse tõttu enamasti tegemata, materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise 105  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kulusid. Tootjavastutuse tõhustamine võimaldaks kulude katmisega efektiivsemat ringlussevõttu ja romusõidukite osade korduskasutamiseks ettevalmistamist. Romusõidukite käitlus peaks tulevikus toimuma efektiivselt, mida tõendab nõuetekohaselt läbiviidud katsepurustamine. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning tarbimise tasemest. Tulevikus peaks põllumajandusplasti jäätmete teadlikkuse tõstmise, kogumise ja ringlussevõtu nõuded olema paremini reguleeritud. Tarbijal peab olema mugav ja alati võimalik põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmeid üle anda. Selleks, et võimaldada põllumajandusplasti kogumist jäätmejaamadest on vaja parandada põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete kogumisharjumisi. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete ilmastikukindel ja lahuskogumine muudest jäätmetest võimaldab jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu. Võõristest vabad põllumajandusplastist tekkinud jäätmed omavad suuremat ringlussevõtu potentsiaali. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine. Põllumajandusplasti on täpsemalt käsitletud Riigi jäätmekava peatükis 2.5. Vastavalt Maailmapanga uuringus välja toodule on Eestis potentsiaali tootjavastutusega kaetud jäätmeliikide senisest suuremal määral kokku kogumiseks ja taaskasutamiseks. Selleks on vajalik: - Täiendav tehniline abi kohalikele omavalitsustele ja jäätmekäitlejatele - Täiendavad investeeringud kogumisvõrgustikku ning taaskasutusvõimsuste suurendamiseks - Info ahela digitaliseerimine - Potentsiaalse kliendibaasi teadlikkuse tõstmine Üldised väljakutsed tootjavastutusega seotud jäätmeliikide puhul on järgmised: - ringlussevõtuturgude tagamine ja toimimine - kogumise sihtarve suurendatakse - sihtarvude tagamine - ringlussevõtu sihtarve suurendatakse - sihtarvude tagamine 7.2.7 Põlevkivitööstuse jäätmed Põlevkivitööstuse jäätmeid käsitleb üheltpoolt eraldi põlevkivi riiklik tegevuskava. Teiselt poolt on Eesti võtnud suuna põlevkivi kasutamise olulisele vähendamisele. Tõsi, seda pärsib hetkel olulisel Vene-Ukraina sõjalise konflikti tuules rallivad energiakandjate hinnad, kuid pikaajaliselt on see siiski mõistlik. Riigil tuleks kaardistada Ida-Virumaal kõik ajaloolised põlevkivitööstuse jäägid, nende kogused ja keemilised koostisosad. Näiteks Ragn-Sellsi põlevkivitööstuse jäätmete väärindamise protsess on hea näide ringmajanduse poolt loodavast võimalusest, mille raames võetakse põlevkivituhad ja neist väärindatakse välja erinevaid toormaterjale (kaltsium, magneesium, räni, alumiinium). Selliseid tööstusjääke on teisigi (poolkoks, aheraine jne). Ressursinappuse ja rohepöörde toel tuleb turule üha rohkem innovatsioone, mis on huvitatud nende jäätmete väärindamisest ning see loob Eestile täiesti uue tööstusharu. 7.2.8 Plastijäätmed Kiirendada tuleb ühekordse plasti direktiivi (SUP) ülevõtmist, mille eesmärgiks on piirata ühekordse plasti negatiivset mõju keskkonnale ja soodustada ringmajandust. Siinkohal on heaks näiteks 106  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne joogikõrred ja restoranide ringluspakend. Ühekordsete plastist joogikõrte asemele on tekkinud kas loodussõbralikud või korduskasutatavad alternatiivid nagu pastast kõrred, metallist kõrred või bambusest joogikõrred. On käivitatud mitu kogumissüsteemi restoranide toidupakendite korduskasutuse tagamiseks, et vähendada ühekordset plasti näiteks Ringkarp või Ringo. Samuti kasutatakse järjest enam korduskasutatavaid söögianumaid erinevatel suurüritustel. 7.2.9 Tekstiilijäätmed Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnajalajäljega tootmissektoreid ja sisuliselt probleemtooteks kujunenud jäätmeliigile tuleks kehtestada tootjavastutuskohustus. See annaks turule signaali, et Tootja vastutab ning samuti sunnib tootjaid kasutama tootedisaini ja tooteid mida on võimalik ja soodsam ringlusesse suunata. Tekstiili ringlusesse suunamine on võimalik ja näiteks kuni 98% puuvilla sisaldavate materjalide puhul on sellel tekkinud positiivne väärtus. Samuti on olemas komposiitmaterjalide ringluslahendused, kuid selliseid lahendusi peavad tootjad subsideerima ja selleks on vaja rakendada tootjavastutuse põhimõtet. 7.2.10 Muud jäätmeliigid ja ettepanekud Tervishoiujäätmete eelkõige nakkusohtlike jäätmete ning teravate-torkivate jäätmete käitlusesse ei ole riiklikult investeeritud. Seetõttu on enamus Põhja- ja Ida- Eesti haiglaid aastaid jäätmete nõuetekohase kogumise ja käitlemise asemel tegelenud jäätmekoguste kunstlikult all hoidmisega. Oluliselt parem on olukord Lõuna- ja Lääne-Eestis, kus haiglad on ise investeerinud spetsiifiliste tervishoiujäätmete lõppkäitlusesse. Riiklikult tuleb motiveerida haiglajäätmete korrektset liigitamist, sorteerimist ja lõpp käitlust ka Ida- ja Põhja-Eestis. Riigi jäätmekavas mainitakse korduvalt POS-e. Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POSid) on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POS ained esinevad mitte ainult jäätmetes, vaid ka toodetes. Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon keelustab või piirab keskkonnale, sh inimese tervisele, kõige ohtlikumate püsivate toksiliste orgaaniliste ühendite kasutamist. Euroopa Liidus kontrollitakse POSide tootmist, turuleviimist, kasutamist ja käitlemist POS määrusega (EL) 2019/1021. Ühtlasi reguleeritakse POS määrusega ka POSe sisaldavate jäätmete käitlust. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete ehk POS-jäätmete käitlus on rangelt piiratud. POSe ei tohi neid sisaldavate jäätmete käitluse tulemusel uuesti turule viia ehk ringlusse võtta. POS-id on ohtlikud ained, mis ei muuda jäätmeid alati ohtlikeks jäätmeteks. Valdavalt on POSid probleemiks just tavajäätmevoogudes.Selleks, et POS-e sisaldavad ained ei satuks ringlusesse või veel hullem läbi prügila aineringlusesse on väga oluline koostada ning ajakohasena hoida riiklik juhend, mis aitaks POS-e identifitseerida kõikidel erinevate tasanditel sh nii jäätmetes kui toodetes. Kuivõrd riikliku jäätmekava oluliseks jalaks on justnimelt jäätmetekke vältimine, kuid teistes haakuvates strateegiates adresseeritakse seda jäätmekavas üsna vähe, siis on mõistlik riiklikul tasandil välja töötada jäätmetekke vältimise juhendmaterjal, kas ringmajanduse tegevuskava lisana või eraldi dokumendina. 107  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Kuivõrd jäätmekäitlus on järjest rohkem muutumas logistika ja transpordiärist ressursimahukaks tootmiseks, siis on mõistlik riiklikul tasandil soodustada LEAN või analoogiliste filosoofiate juurutamist jäätmekäitluses. LEAN on efektiivse tootmise/toimimise kontseptsioon, mis kasvas välja Toyota tootmissüsteemist 20. sajandi keskel. See vaatab toote väärtust läbi kliendi silmade, välistades ressursside kasutamise, mis on raiskav või mis ei aita kaasa eesmärgi saavutamisele. LEAN keskendub väärtuse säilitamisele tehes vähem tööd. Selle lõppeesmärk on pakkuda kliendile nn “täiuslikku toodet/teenust“, mille käigus ei toimu raiskamist. Selleks, et ühelt poolt säästa keskkonda ja aega ning teiselt poolt hõlbustada ja seeläbi ka tõhustada kontrolli jäätmekäitluse üle on oluline riigi poolt näidata teed ka jäätmemajanduse digitaliseerimise valdkonnas liikudes edasi ohtlike jäätmete saatekirjade pealt näiteks digitaalsete veolehtede ja tavajäätmete saatekirjade ning miks mitte ka lähinaabritega koos rahvusvaheliste jäätmeveo saatekirjade juurde. Põhjamaade eeskujul võiks kaaluda aineringluse suurendamist ka juba ladestatud ja põletatud materjalide ringlussevõtu eest saastetasu tagastamisega. Saastetasu tagastatakse loomulikult üksnes juhul kui jäätmed võetakse uuesti ringlusesse ning vastavalt ringlusse võetud tonnaažile. See aitaks vähendada ressursside raiskamist ning ka jäätmekäitluse all kinni olevat pinda. Siin on võimalik kaks lähenemist: konservatiivsem versioon on tagastada saastetasu ladestamise hetkel kehtinud määras ja progressiivsem ning lihtsamini administreeritav versioon on tagastada saastetasu määras, mis kehtib jäätmete keskkonnast eemaldamise ja ringlusse suunamise hetkel. Leiame, et jäätmekava peaks analüüsima ka riigipoolseid regulatiivseid meetmeid jäätmekäitluse korraldamisel. Kas kõik senised keskkonnaload, mis iga tegevuse jaoks antakse, on mõistlikud või piiravad mõned neist hoopis sektori arengut. 108  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 8. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel Riigi jäätmekava on strateegiline planeerimisdokument, mille ülesanne on määrata jäätmemajanduse suund. Strateegilise planeerimisdokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning samale tasandile peab jääma ka keskkonnamõjude hindamine. Mõjude hindamine strateegilisel tasandil sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju olemasolus või puudumises. Sõltuvalt millist tegevust hindaja/lugeja eesmärgi saavutamisel ette kujutab. Selle tõttu on mõju hindamine üldiselt keskendunud võrdlusele teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega ja nende mõõdikutega. Välditud on oletusi, kuidas tehniliselt eesmärke saavutatakse ja mõõdikuid täidetakse. Riigi jäätmekava on oma olemuselt üsna mitmetahuline ja arendatavaid valdkondi ja suundi on palju. Sellise tasemega dokumendi puhul osutus alternatiivide leidmine tavapärasest keerukamas ning nõudis mõjude hindamist läbi viiva konsultandi ja Keskkonnaministeeriumi vahel tavapärasest tihedamat koostööd. Eelmine riigi jäätmekava oli ette nähtud ajaperioodi 2014–2020. See tähendab, et uus oleks pidanud valmima aastaks 2021, kuid olemasolevat jäätmekava pikendati kuni uue riigi jäätmekava kehtestamiseni. Erinevate asjaolude tõttu on uue arengukava koostamine olnud tõrgetega, mistõttu on valmimine veninud. Tegelikult oli pikendamine vajalik, et uue jäätmekava koostamise jaoks saaks kasutada ka olulisi uuemaid uuringuid nagu näiteks Maailmapanaga uuring. Lisaks on mõjutanud protsesse ka KEVADE ehk keskkonnavaldkonna nö katuse arengukava koostamine. Kava ja KSH koostajate meeskond ja tööprotsess on nüüdseks välja kujunenud, kuid ajasurve on kasvanud. Mõjude hindamine toimub Riigi jäätmekava koostamisega paralleelselt ja see tähendab, et ka mõjude hindamisel lasub ootus aega võimalikult efektiivselt kasutada. 109  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 9. Osapoolte kaasamine Osapooli kaastakse vastavalt KeHJS nõuetele. Peale KSH aruande esialgse eelnõu valmimist saadetakse see Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja poolt asjaomastele asutustele tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine kajastatakse käesolevas peatükis vastavas tabelis. Peale seda toimub Riigi jäätmekava ja KSH aruande avalik väljapanek ning avalik arutelu. Seejärel suunatakse KSH aruanne asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Kooskõlastamise järgselt saab Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistada. Lisaks KeHJS-est tulenevale kohustuslikule osapoolt kaasamisel planeerib Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja täiendavalt ka erialaliitude ja muude huvipoolte kaasmaist. Protsessi osaliste vahel on kokku lepitud, et sellistel aruteludel osaleb alati ka keegi Riigi jäätmekava KSH koostamise eksperdigrupist. Siia peatükki lisatakse asjaomaste asutuste ja avalikustamise seisukohtade tabelid, kuhu on lisatud lisaks esitatud seisukohtadele ka otsus, kas ettepanekuga arvestatakse või mitte ning juhul kui ettepanekuga jäätakse arvestamata siis ka vastav põhjendus. Samuti lisatakse vastavasse peatükki ka tabeli kujul asjaomaste asutuste kooskõlastamise kokkuvõte. Tabel 26. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamise selgitused või mitte arvestamise põhjendused Asutus Kommentaar/märkus/ettepanek Arvestamise soovitus Haridus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Teadusministeeri Kuna materjalidele oli lisatud ka Riigi jäätmekava 2022– Jah, liigiti kogumise um 2028 eelnõu tööversioon, siis edastame ühe ettepaneku toetusmeetmed on selle osas. Üks investeeringute kavandamise prioriteete riigi jäätmekavas riigikoolides on olnud muuhulgas jäätmete liigiti välja toodud ühe sorteerimise võimaldamine, sh hoone sisesed ja välised meetmena. lahendused. Kuna hetkel puuduvad võimalused toetada Konkreetsed selles osas munitsipaalkoole, siis palume võimalusel toetatavad kaaluda sellise toetuse lisamist kavandatavate tegevused selguvad meetmete raames. toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel, kuid kaalume esitatud tegevuste lisamist. Antud ettepanek on tehtud Riigi jäätmekavale, KSH aruannet ei täiendata. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Täiendatud KSH um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) aruande peatükki kohta: 3.1 vastava lõiguga. Tunnustame, et peatükis 3.1 on käsitletud koos Pinnas on käsitletud maastikke ja maakasutust. Kuna peatükk hõlmab ka dokumendis läbivalt väärtuslikku põllumaad ja selle hävimist, mis on jäätmete kontekstis sisustatud kõige enam mullaviljakuse näitajatega, va peatükis 3.1. tuleks sellesse peatükki tuua otsene seos mulla kui Mullastrateegia taastumatu ressursiga. Just muld lisatud p 7.1. 18. on see, mis määrab suurelt ära maastikud ja maakasutuse. Ka keskkonnamõju hindamise ja 110  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt peab Hinnangu andmiseks keskkonnamõju hindamine ja selle aruanne hõlmama mulla mõju pinnasele(mullale). Muld (ja mitte pinnas) on vee keskkonnamõjule on ja õhu kõrval hädavajalik taastumatu ressurss ja täiendatud peatükke võtmetähtsusega Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide 6.3.3 ja 6.4.3 saavutamisel ning selle poliitikat suunab Euroopa Liidu mullastrateegia 2030. Seega tuleb dokumendis välja tuua mulla kui mõjutava keskkonna kirjeldus ning hinnata jäätmekava mõju mullale. Ühtlasi tuleb asjakohastes lausetes asendada sõna „pinnas“ sõnaga „muld“ ning tuua alusdokumentide hulgas välja viide Euroopa Liidu mullastrateegia 2030 eesmärkide täitmisele. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Ühik m2 on lk um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) 14 korrigeeritud kohta: ühikuks km2. Peatükis 3.1 (lk14) on märgitud, et Eestis on 21. sajandil stabiilselt 8000-9000 m2põllumajanduslikku maad. Palume seda parandada ja m2vasemele märkida km2. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Lk 48 esimese um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) lõigu viimast lauset kohta: on täiendatud. Peatükis 6. (lk48) „Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu tõstmine“ esimeses lõigus olevas lauses jääb mõte kirjeldamata, kuna osa teksti on ilmselt puudu. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. KSH aruande lk um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) 63 on kirjas kohta: järgmine lause, mis Peatükis 6.4.1 Hinnang alternatiividele looduskaitse selgitab üheselt, valdkonnas (lk 63) on hinnatud olmejäätmete milles positiivne alternatiive. Alternatiiv 3 puhul on eeldatud, et antud mõju avaldub. alternatiiv on kõige tõhusam omades suurimat Positiivne mõju positiivset mõju. Palume täpsustada, milles väljendub seondub peamiselt positiivne mõju. loodusressursside kasutamise vajaduse vähenemisega kuna seda asendab taaskasutatav materjal. Eelpool toodust tulenevalt KSH aruande täiendamise vajadus puudub. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Täiendav um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) selgitus lisatud KSH kohta: aruande lk 68 aluse Peatükis 6.4.2, kus hinnati alternatiive majanduse järele, kus on valdkonnas, on lk 68 alternatiiv 1 puhul öeldud, et toodud, et suurem suurem liigiti kogumine on eeldatavalt kallim. Palume liigiti kogumine on selgitada, miks alternatiiv 1 puhul on jäätmete liigiti eeldatavasti kallim. kogumine kallim. Samas nähakse alternatiiv 2 puhul, et jäätmetasu motiveerib jäätmevaldajaid liigiti kogumist suurendama aga juhul, kui suurema liigiti kogumisega oleks võimalik tasu vähendada. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Arvestades Riigi um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) jäätmekava kohta: üldistusastet ei ole Lk 70 alternatiiv 2 puhul on öeldud, et hinnanguliselt on võimalik samas kuni 2 korda maad juurde vaja. Alternatiivi juures võiks täpsusastmes KSH-d 111  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne olla välja toodud, kui suur on täna vajalik maa ning mis tehes anda nii mahus on täpseid hinnanguid. kahekordne suurenemine. Selle väljatoomine annaks Sellest tulenevalt on parema ettekujutuse alternatiiv 2 mõjust vastav lause lk 70 maakasutusele. ümber sõnastatud. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah.KSH aruandesse um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) on sisse toodud viide kohta: Riigi jäätmekavas Peatükis 7.2 (lk 94) on ettepanekud riigi jäätmekavas toodud esinevate jäätmegruppide kohta täiendavate meetmete põllumajandusplasti rakendamisest või alternatiivsed meetodid seatud osale . eesmärkide saamiseks. Hetkel on ettepanekutest välja jäänud põllumajandusplast. Palume täpsustada, kas põllumajandusplasti ei ole välja toodud, kuna KSH tegijal ei ole nende kohta täiendavaid ettepanekuid. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Gaasipuudus on um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) küll teadlik valik, kohta: kuid siiski Peatükis 7.2.3 (lk 96) kirjeldab tekst gaasi tootmist ning põhjustatud Vene- ähvardavat puudust gaasist. Gaasipuudus pole hetkel Ukraina konfliktist. (enam) asjakohane, küsimus on põhimõttelises otsuses Segadust tekitav Vene gaasist ja naftast loobumine. Palume täpsustada, lause KSH aruande millistest looduslikest allikatest on väetiste tootmine peatükist 7.2.3 energia- ja süsinikuheitmete mahukas protsess ja kas eemaldatud. reoveesettest väetise tootmine ei ole seda. Teksti mõte jääb ebaselgeks, sest ühes lauses on viidatud suurele energia- ja süsiniku heite mahukusele-, ja järgmises lauses suurepärasele näitele ringmajandusest. Lõik vajab selgemat sõnastust ja täpsustust. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Sealäga juures um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) tehtud täpsustus kohta: peatükis 7.2.3 „Samas peatükis loetakse tööstuslikuks jäätmeks“ nii vastavalt reoveesete kui ka sealäga. Palume mõelda sobivama ettepanekule. termini peale, nt sealäga võiks nimetada pigem Ettepanekud põllumajandustootmises tekkivaks väetiseks. Juhul kui biojäätmete liigiti sõnnik ei leia kasutust väetisena ja muutub jäätmeks, kogumiseks siis on tegu pigem tootmisjäätmega. Kuna biojäätmete tulenevad Riigi liigiti kogumine on üheks oluliseks probleemiks, võiks jäätmekavast. tuua ettepanekud segaolmest biojäätmete paremaks liigiti kogumiseks. Maaeluministeeri Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Tabelite um strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) nimetused KSH kohta: aruandes täiendatud Palume tabelites välja tuua ka ühikud, milles andmeid läbivalt. töödeldakse. Kultuuriministee Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: rium Teeme ettepaneku täiendada dokumendi eelnõu Arvestatud osaliselt. tööversiooni punkti 2.2 „Ehitus- ja lammutusjäätmed“ Täiendame lk 26 alapunkti „Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest jäätmekava ja tulenevad kohustused“ järgmiselt: ajalooliste hoonete toome välja (mis on ehitatud tavaliselt enne 1945. aastat) ajalooliste hoonete lammutamisel on ehitusmaterjali lammutamisel ja väärtuslike detailide (laiade põrandalaudade, saadud treppide) taaskasutusse suunamiseks vaja ehitada ehitusmaterjalide kohalike omavalitsuste jäätmejaamades välja vastav ning väärtuslike ruum, kasutades taristu arendamiseks näiteks Euroopa detailide säilitamise Liidu struktuurivahendeid. Praegu on miljööväärtuslikel ja uuesti kasutamise aladel hoonete lammutamisel kohustus väärtuslik olulisuse, kuid 112  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne materjal taaskasutusse suunata, kuid toimivat süsteemi selliste materjalide selleks ei ole (v.a MTÜ Säästva Renoveerimise jaoks Infokeskuse Tallinna ja Tartu ühenduste vanamaterjali jäätmejaamades laod, mis ebapiisava rahastuse tõttu hästi ei toimi). See eraldi ruumi teeniks eesmärki suunata rohkem ehitus- ja olemasolu nõue ei lammutusjäätmeid ringlusse materjalina, mitte ole tagasitäiteks (puidu puhul põletuseks) proportsionaalne. Ühelt poolt on sellise nõude seadmine jäätmejaamadele kulukas ning teisalt ei pruugi jäätmejaamade kaudu olla sellistele materjalidele huvilisi. Antud probleemi aitavad lahendada pigem materjalipankade loomine ning EL struktuurivahendites t ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah, Andmepõhine uur strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) aruandlus koos kohta: töölaudadega on üks Juhime tähelepanu Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH terviklik eelnõu punktile 7.2.1 ohtlike jäätmete valdkonna kontseptsioon, mis ettepanekule. Nimelt on välja toodud soovitus lahendus eeldatavalt järelevalve digitaliseerimise suurendamisel võimaldab jäätmevaldaja kohustus tõendada jäätmete üleandmist lahendada ja teekonda läbi digitaalsete veoselehtede. See küsimus andmekvaliteedi ja - on juba lahenduse leidnud ohtlike jäätmete saatekirjade detailsuse, andmete näol. Alates 2016. aastast on digitaalsed saatekirjad töötlemisele kuluva kaasaegses ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemis ajamahu, andmete (OJS). värskuse ning usaldusväärsuse probleemid. KSH sõnastus ja kommentaar võib tekitada segadust, sest mainitakse üht osa (jäätmete üleandmine ja teekonna jälgimine digitaalsete veoselehtedega) suuremast tervikust. Oluline on märkida, et OJS vajab kindlasti muutmist või uue süsteemiga asendamist, sest ei võimalda hetkel andmepõhise 113  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne aruandluse kasutuselevõtmist. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Segadust uur strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) tekitavad laused on kohta: KSH aruandes on Eelnõus on mainitud probleemina Ida-Virumaal suurt ümber sõnastatud. puhastamata ja/või töötlemata saastunud pinnast, mis ei kajastu kuidagi jäätmeprognoosides ning suured vanaõli kogused, mis kaovad turult. Tekib küsimus, kust sellised hinnangud tulevad on ning kas vastav info on ikka ajakohane. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. KSH aruande uur strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) peatükk 7.2.3 kohta: ettepanekuga Eelnõu punktis 7.2.3 Biolagunevad jäätmed ei ole lõpuni täiendatud. formuleeritud ettepanek/-ud. Kirjeldatakse olukord Eestis ja välismaa, nt. Saksamaal reoveesetete käitlusega, kuid puuduvad konkreetsed ettepanekud. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Ettepanek uur strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) ümber sõnastatud. kohta: Põhjus, miks Ei ole arusaadav ettepanek „leida võimalus tehnoloogia ärisektor hetkel investeeringu tegemiseks, mis võimaldaks antud investeeringut kipsijäätmeid ringlusse võtta.“ punktis 7.2.2 Ehitus- ja ei tee on selles, et lammutusjäätmed. Võiks kirjeldada põhjusi, miks see ei ole ärisektor, nt. Ragn-Sells (suur ehitusjäätmete käitleja) majanduslikult ei arenda kipsijäätmete kogumis- ja töötlemisprotsessi, tasuv. kipsijäätmeid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga töödelda nende ladestamise asemel. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah. uur Lk 13 Joonis 6. Aastal 2019 olmejäätmete teke inimese kohta tegelikult 325,5 kg, joonisel teke inimese kohta Vastavalt aga 350 kg. 2019. aastal oli olmejäätmetes viga, mida fookusgrupis tehtud ei parandatud andmetes (topelt esitatud kogus 33 ettepanekule on 249,1 t) ja seal vist see kogus maha arvestamata. olmejäätmete peatükki lisatud ka biojäätmete ja olmes tekkivate pakendijäätmete käsitlus. Sellega seoses on ka jäätmetekke kogused ümber vaadatud. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah, uuendame. KSH uur Lk 16 Joonis 8 (Paber- ja kartongijäätmed). Koguteke+ aruannet ei import kogus ja ringlussevõtt erinev meie tabelitest. täiendata. Joonis 8 tundub, et on kogutekkest maha lahutatud ka R12x kogus. Joonis on vana, esialgne variant. Õige joonis on lisatud kirja manusena. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah, uuendame. KSH uur Lk 17 Joonis 9 (Suurjäätmed) on uuendatud ja lisatud aruannet ei kirja manusena. Uued pealkiri ja vasak telg. täiendata. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah - Olmejäätmed I uur Lk 19 Tabel 1. Olmejäätmed I meetod 2018. aastal on meetod 2018. aastal märgitud 49% tabelis, kuid meie andmetest leiame, et on märgitud 49% õige on 56%. Sama osakaal 49% on KSH aruande tabelis, kuid meie andmetest leiame, 114  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne eelnõus tabelis 9 lk 49. Uuendatud joonis 11 on ka et õige on 56%. lisatud kirja manusena. Parandus tehtud jäätmekavas kui ka KSH aruandes (tabel 9) Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah, uuendame. KSH uur Lk 48 Joonise 21 kujundus on täiendatud. Joonis on aruannet ei lisatud kirja manusena. täiendata. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah, uuendame. KSH uur Lk 68 Tekstis on lause „Eestis tekkis 2020. aastal aruannet ei olmetekstiilijäätmeid ja tööstuslikke tekstiilijäätmeid täiendata. kokku 3 968 tonni ehk 3 kg elaniku kohta aastas (joonis 26).“ 3968 tonni annavad kokku tegelikult kogused joonistel 26 ja 27. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah, uuendame. KSH uur Lk 68 Joonis 26 on komakohti 3, teisel joonistel aruannet ei valdavalt täisarv. Korrigeeritud joonis 26 on lisatud kirja täiendata. manusena. Keskkonnaagent Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Ei. KSH aruannet ei uur Lk 9, 46, 104 Jäätmekavas on mainitud täiendata. jäätmevaldkonna digitaliseerimine. Protsess käib edukalt juba mitu aastat ja kasutusele on võetud Maailmapanga 2021 erinevad registrid ja infosüsteemid, mis oluliselt analüüsi järgi ei lihtsustavad statistiliste aruannete koostamist, teostada vasta järelevalvet, analüüsida olukorda ja kavandada jäätmeandmete jäätmemajandust. Euroopa Komisjon nõuab aasta- haldamise süsteem aastalt üha rohkem andmeid analüüsiks ja statistikaks. riigi vajadustele. Registrid vajavad pidevalt kaasajastamist, sealhulgas Lahenduseks on andmeturbe vallas. Eesti jäätmeandmete kogumise ja andmepõhise töötlemise süsteem pakub huvi paljudele riikidele nii aruandluse ja Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool. Leiame, et töölaudade jäätmekavas on vaja lühidalt kirjeldada olemasolevate kasutuselevõtmine. andmete kogumis- ja töötlemissüsteemid ning nende Olemasolevaid arenduse vajadust. süsteeme arendatakse juhul, kui see neid arenguid toetab. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Jah. Täiendatud KSH niministeerium kohta: aruande punkti 3.4 Lisa 1 KSH aruande eelnõus lk 26: "Põlevkivi aheraine vastavalt. osas on tehtud mitmeid uuringuid ja katseid kasutamaks seda suuremahulistes infrastruktuuri objektides lubajakivi killustiku asemel täitematerjalina." Siinkohal tuleb rõhutada, et aheraine ei asenda lubjakivi killustikku, vaid näiteks RB muldkehas asendab täiteliiva ja -kruusa ja ka seda segatuna (kvarts) liivaga. Aheraine ei asenda ehituslubjakivi, kuna ta kvaliteet seda ei võimalda. Samuti sobib aheraine ka väiksema liiklusega teede ja ehitusplatside-ladustamisalade, ka tuuleparkide, täiteks. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Kokkuvõttev Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) kohustuslike ja niministeerium kohta: soovituslike Üldine märkus on, et KSH aruande kokkuvõttes pole meetmete peatükk selgelt välja toodud jäätmekavaga eeldatavalt on plaanis lisada kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja seonduvaid KSH aruandele leevendavaid meetmeid. Seetõttu ei saa ka päris täpselt avalikustamise 115  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne aru, mis on olulisimad tegevused, kus saaks järgselt enne jäätmemajanduse keskkonnamõju vähendada. KSH aruande aruanne ei too välja mh kas ja kuidas võiks energeetikas asjaomastele muud jäätmed (ohtlike ja olmejäätmete kõrval nt asutustele biojäätmed) maksimaalselt kasutusele võtta. kooskõlastamiseks Täna ikkagi on suund gaasivõrgu dekarboniseerimisele, saatmist, kuna eeskätt põllumajandusjäätmetest toodetava biometaani avalikustamise baasil. Selle potentsiaali realiseerimiseks peaks MeM, käigus võib KeM ja MKM kindlasti koostööd tegema. nimetatud peatüki sisu veel muutuda või täieneda. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Jah. Viited lisatud. niministeerium kohta: Andmete Lk 38 muutmiseks • “Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja vajadust ei näe - lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvestamise taustainfos esitatud metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja andmed põhinevad pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed) tekkis jäätmearuandluse Eestis 2019. aastal 1,2 mln tonni ehitus- ja infosüsteemi JATS lammutusjäätmeid.” => lisada viide allikale väljavõtetel ning (uuringule/analüüsile), kus selliste tulemusteni jõuti. Keskkonnaagentuuri • “Taust” alapunktis oleva info võiks esitada ka joonise poolt koostatud kujul, mis võimaldab hoomata teksti kujul esitatud koonditel. andmeid/väärtuseid ning võtab teksti kenasti visuaalselt kokku. • Jäätmeliikide 2019. a väärtused on erinevad ehitus- ja lammutusjäätmete uuringus joonisel 1 esitatud andmetest (Joonis 1 põhineb Statistikaameti andmetel). Palun vaadake andmed üle ja vajadusel korrigeerige. • “Eesti hoonete renoveerimise pikaajalise strateegias välja toodud prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda ca 5300 korterelamut ehk 23% kõikidest korterelamutest ning ca 40 000 üksikelamut.” => lisada viide. • “Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84 - 89%” => lisada viide • “2019. aastal taaskasutati 84% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest.” => lisa viide. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Mõju on Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) hinnatud KSH niministeerium kohta: aruande peatükis Lk 39 6.4. KSH aruannet ei • Alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 – kas hinnatakse ka, täiendata. milline oleks vastavate alternatiivide rakendamise mõju (nt protsentuaalselt või mahupõhiselt)? Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Jah. KSH aruandes niministeerium kohta: vastavat Lk 62 täpsustused ehitus- • “Alternatiiv eeldab investeerimist mõningastesse ja lahendustesse seoses jäätmete liigiti kogumisega lammutusjäätmete objektil, millega võib kaasneda mõningane, kuid investeerimisvajadus tõenäoliselt suhteliselt väikene ressursivajadus.” => e puhul sisse viidud. Palun täpsustada tekstis, kellelt lahenduste elluviimine investeeringut eeldab. Antud hetkel pole selge, kas investeerima peaks riik, ehitus- ja lammutusjäätmete tekitaja või hoopis käitleja. 116  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Tabel on Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) koostatud vastavalt niministeerium kohta: peatükis 6.1 Tabel 11 kirjeldatud • On selgusetu, kuidas vastav tabel on üles metoodikale. ehitatud, miks on kasutatud just selliseid korrutisi, mida Vastava valdkonna tabel lugejale väljendab jne. Paluks teksti kujul selgitust ekspert on valinud tabeli juurde, et seda tabelit mõista, vastasel korral ei mõjude hindamiseks anna tabel lisandväärtust. peatükis 6.2 kirjeldatud eeldused ning peatükis 6.3. kirjeldatud kriteeriumid ning kriteeriumite olulisusele on omistatud kaalud. Eelpool toodut arvesse võttes ongi saadud vastav tabel. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Jah. Selgitame niministeerium kohta: alljärgnevalt, kuid Lk 65 KSH aruannet ei • “Ekspertide tehtud analüüsi kohaselt on lammutamise täienda. maksumuse osakaal ehituse maksumusest Lammutustööde hinnanguliselt 3-4%, lammutamisest moodustab maksumused (sh jäätmekäitlus kogutud andmete põhjal ca 50% ehk isegi hoonete m2 kohta) kui jäätmekäitlus kallineks näiteks tervelt kolmandiku saadi riigihangete (ca 33%) võrra, siis võiks selle mõjul ehituse maksumus registri (2021.a 4 kallineda ca 0,5% ehk mõju on pigem väike.” => Kas projekti) ja Wilio käesoleva kava koostamisel tehti analüüs või on see hankekeskkonna tehtud varem? Palun lisada viide. (2015-2022.a 4 projekti) põhjal. Jäätmekäitluse maksumus ja osakaal lammutustöödes leiti erinevate jäätmekäitlusettevõt ete (Keskkonnateenused , RagnSells jm) hinnakirjade alusel (suured konteinerid). Ehitustööde maksumuseks on hinnatud 2021. aasta hindades 1200 eurot/m2, mis põhineb Energiateekaardi (2021) koostamise käigus kogutud andmetel ja peaks väljendama erinevate hoonetüüpide keskmist. 117  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Viidatud Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) tähevead on niministeerium kohta: korrigeeritud ning Lk 66 samuti on viidatud • “Eestis soodustab betoonjäätmete kasutust asjaolu, et lause ümber plaanis on mahukad infrastruktuuri objektid sõnastatud. (neljarealised teed, Rail Baltic raudtee) ning uute kaevanduste rajamine muutuv järjest keerulisemaks.” => korrigeerida täheviga (muutuv -> muutub) • “Uue hoone rajamisel on jäätmete mahud oluliselt väiksemad kui lammutustöödel ning seetõttu ka võimalik kallinemine on väiksel”. => korrigeerida täheviga (väiksel -> väiksem) • “Suuremad mahud eraldi kogutud ning kvaliteetsemat materjali peaks soodustama arendusetegevust ja innovatsiooni, mis aitab kogumisahela kulusid vähendada ning kogutud materjale kõrgemalt väärindada ehk (ehitus või jäätmekäitluse) ettevõtetel suuremat tulu teenida.” => Lause on vaja uuesti (selgemalt) üles ehitada. • “Kokkuvõttes on eeldatavalt eelsitatum lahendus alternatiiv 1, /…/” => täheviga parandada (eelistatum). Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Jah. Tabel on Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) koostatud vastavalt niministeerium kohta: peatükis 6.1 Lk 67 kirjeldatud • Tabel 15: sama kommentaar nagu tabel 11 juures: On metoodikale. selgusetu, kuidas vastav tabel üles on ehitatud, miks on Vastava valdkonna kasutatud just selliseid korrutisi, mida tabel lugejale ekspert on valinud väljendab jne. Paluks teksti kujul selgitust tabeli juurde, mõjude hindamiseks et seda tabelit mõista, vastasel korral ei anna tabel peatükis 6.2 lisandväärtust. kirjeldatud eeldused ning peatükis 6.3. kirjeldatud kriteeriumid ning kriteeriumite olulisusele on omistatud kaalud. Eelpool toodut arvesse võttes ongi saadud vastav tabel. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Joondus Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) eemaldatud. Tabel niministeerium kohta: on koostatud Lk 71 vastavalt peatükis • Alternatiividele järgnev tekstiosa ei vaja alla 6.1 kirjeldatud joonimist. Palun eemaldada joon. metoodikale. • Tabel 18: sama kommentaar nagu tabel 11 juures. Vastava valdkonna ekspert on valinud mõjude hindamiseks peatükis 6.2 kirjeldatud eeldused ning peatükis 6.3. kirjeldatud kriteeriumid ning kriteeriumite olulisusele on omistatud kaalud. Eelpool toodut arvesse võttes ongi saadud vastav tabel. 118  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Sõnastus Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) korrigeeritud. niministeerium kohta: Lk 72 • sotsiaalvaldkond kirjutatakse kokku. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Sotsiaalvaldkonnas niministeerium kohta: hinnati jäätmetest Lk 73-74 põhjustatud • Kas sotsiaalvaldkonnas hinnati ohuna vaid jäätmete võimalike ohte võimalikku põlengut ning sellest tulenevat ohtu inimese elule ja inimesele? Milliseid tervist mõjutavaid või kahjustavaid tervisele. Põlengut ohte on veel ehitusjäätmete liigiti kogumise puhul kasutati üksnes ühe arvestatud? illustratiivse näitena. • Kuidas on alternatiiv 2 parem, kui sellega kaasneb Arvestatud on lisaks inimesele suurem mõju, sh oht kahjustada inimese näiteks tolmu mõju, tervist? Kas tööhõive sõltumata inimese tervise mehaanilisi ohutuseadmisest on olulisem? vigastusi, müra jms. • Alternatiiv 1 liigiti kogumise puhul kasvab ka Hinnangud on antud halduskoormus, st on vaja KOVides tõhustada arvestades järelevalvet, võimalik, et tuleb võtta tööle rohkem kirjeldatud eelduseid järelevalvet teostavaid ametnikke. Kas sellega on (peatükk 6.2) ning arvestatud? kriteeriumeid (6.3.4) • Tabel 22: sama kommentaar nagu eelmiste tabelite ning kriteeriumite juures. olulisusele on omistatud kaalud. Alternatiiv 1 puhul on arvestatud järelevalve tõhustamisega niivõrd, kuivõrd see on vajalik. Tabel on koostatud vastavalt peatükis 6.1 kirjeldatud metoodikale. Vastava valdkonna ekspert on valinud mõjude hindamiseks peatükis 6.2 kirjeldatud eeldused ning peatükis 6.3. kirjeldatud kriteeriumid ning kriteeriumite olulisusele on omistatud kaalud. Eelpool toodut arvesse võttes ongi saadud vastav tabel. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Jah. Korrigeeritud niministeerium kohta: vastavalt viidatule. 7.2.2 Ehitus- ja lammutusjäätmed Viimase lausega on Vaadates lähiriikide suundumusi, siis järjest rohkem mõeldud, et suuri ehitusettevõtteid Skandinaavias, nagu näiteks valikkogumine Skanska ja YIT, kasutavad ehitusobjektidel liigiti ehitusobjektidel kogumist. Sellist praktikat üritas 2000ndate aastate suurendab ka keskpaigas Eesti turul juurutada üksnes Ragn-Sells, pakendijäätmete kuid seda edutult, kuna tol ajal prevalveeris jäätmete liigiti kogumist ning odav hind. Lisaks sellele käitlevad suured aitab seeläbi kaasa 119  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne ehitusettevõtted Skandinaavias ise oma tekkinud pakendijäätmete jäätmeid. Tihti asuvad sellised käitluskeskused sihtarvude ettevõtetele kuuluvates karjäärides. Eestis toimub saavutamisele. hetkel suurem jäätmekäitlus vaid Tallinna lähedal Väo karjääris ning mujal karjäärides on antud tegevus sisuliselt marginaalne. Eestis tuleb hoogustada ehitus- lammutusjäätmete tekkekohal liigiti kogumist. Kõige lihtsam viis selleks on segaehitus- lammutusjäätmete maksustamine, aga kindlasti leidub ka muid vähem radikaalsemaid meetodeid, nagu ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõude integreerimise soodustamine ettevõtete juhtimissüsteemidesse. => Kuidas seda täpsemalt plaanitakse või ette nähakse? Kas seda peab soodustama riik, KOV või ettevõte ise? Lisaks on Eestis täielikult puudu ühe suhteliselt suure mahuga jäätmeliigi – kipsi – ringlussevõtt. Arvestades, et kipsijäätmeid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga töödelda nende ladestamise asemel, siis on vaja leida võimalus vastava tehnoloogia investeeringu tegemiseks, mis võimaldaks kipsijäätmeid ringlusse võtta. => Taaskord umbisikuline kõneviis – paluks konkreetsust – kes peab leidma vahendid investeeringuks, kas riik, ettevõtte või jäätmekäitleja? Ehitus- lammutusjäätmete suuremas ulatuses ringlusse suunamiseks on eelkõige vaja kehtestada kohustus jäätmete liigiti kogumiseks (sarnaselt Põhjamaadele) ning lisaks on oluliselt vaja tõhustada järelevalvet omavalitsuste tasandil. Hoonete kasutuslubade saamise eelduseks ning hoonete lammutamisel ehitusregistrist kustutamisel peab olema ka tõendus (jäätmeõiend) jäätmetekkemahtude kohta ja ringlustõendid. Ringlustõendi all mõeldakse dokumenti, millest tuleb selgelt välja konkreetselt objektilt ringlusse läinud materjali osakaal. Ehitus- lammutusjäätmete valdkond paistab silma ka nn musta turuga ehk turul on palju lahendusi, mille puhul on jäätmete teekond ja lõppkäitluskoht ebaselge, mille tulemusel on need liikunud territooriumitele, kus puuduvad jäätmekäitluseks vajaminevad load ja tingimused. Lihtsamaid lahendusi selle probleemi lahendamiseks on digitaalsete veoselehtede kasutuselevõtmine, mis võimaldab kõigi sektoris tegutsevate veokite teekonna jalajälge digitaalselt jälgida ja kontrollida. Jäätmedirektiivi kohaselt tuleb 70% ehitus- lammutusjäätmetest suunata taaskasutusse. Eestis oleks mõistlik minna veelgi kaugemale ning seada ka ehitus- ja lammutusjäätmetele (analoogselt pakendijäätmetele) ringlussevõtu sihtarv. Ehituses kasutatavad materjalid on muutunud üha eksklusiivsemaks ja see toob kaasa ka väga suure pakendimaterjalide mahu. Täna liigub enamik sellest materjalist segaprügina lõppladestusele või energiakasutusse, kuigi selle materjali ringlusse 120  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne suunamine oleks liigiti kogumise korral väga lihtne. Antud teema on lisaks ehitusobjektidel valikkogumise hoogustamisele ka pakendijäätmete sihtarvude täitmisel. – Mida viimase lausega mõeldakse, jääb ebaselgeks. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Ei. Seos säästva Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) arengu niministeerium kohta: põhimõtetega on Üldine kommentaar – igas asjakohases kohas peaks välja toodud olema välja toodud seos SDG-dega (säästva arengu peatükis 7.1 ja KSH põhimõtted), nt lk 10 „Riigi jäätmekava eesmärgi aruande koostaja ei „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ja jäätmetekke näe põhjust seda vältimise ja korduskasutuse edendamine…“; dokumendis läbivalt dubleerida. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Sõnastus KSH Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) aruandes niministeerium kohta: korrigeeritud. Lk 11 „Samas on maailm 2022 aastal muutunud, käimas on Ukraina ja Venemaa sõda,…“ ei ole parim sõnastus. „Venemaa provotseerimata agressioon...“ vms. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Teksti fonti on Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) vähendatud niministeerium kohta: loetavuse Tekst pildil lk-l 13 on raskesti loetav – sõnad on üks parandamiseks. teisele liiga lähedal. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Täpsustus lk 13 Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) on sisse viidud. niministeerium kohta: Üldine kommentaar – rohepöörde puhul peab olema hinnatud lühiajaline mõju ja pikaajaline mõju, nt lk 13. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. KSH Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) aruandesse lisatud niministeerium kohta: joonis 3. Lk 14 punkt 3.2.1 ja edasi sarnastes kirjeldavates kohtades parem oleks lisada skeemi, et seisundeid oleks näha ka visuaalselt. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah, kaalutakse Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) võimalust. niministeerium kohta: Mereprügi osas Lk 16 „Erinevate hinnangute põhjal umbes 80% tegeletakse mereprügist jõuab merre jõgede, hoovuste ja tuulega teadlikkuse maismaa-allikatest – linnade kanalisatsioonist, tõstmisega ka sademeveest…“ – asjakohastele sidusrühmadele oleks edaspidi. vaja teha selle kohta infopäev. Jäätmekavas on ette nähtud meetmed mereprügi vähendamiseks, samuti on meetmed selleks ka ajakohastatud mereala meetmekavas. KSH aruannet ei täiendata. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. KSH aruandes Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) viide joonisele niministeerium kohta: korrigeeritud. Lk 24 „Tõrge! Ei leia viiteallikat. Tõrge! Ei leia viiteallikat.).“ 121  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Täpsustus Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) väärindamise kohta niministeerium kohta: lisatud põlevkivi Lk 26 võiks lisada midagi maksimaalse väärindamise sektori kohta koos statistikaga selle kohta, kui vähe Eestis jäätmekoguseid väärindatakse. kirjeldava osa lõppu lk 27. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Ei arvestata. Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Riigil ei ole andmeid niministeerium kohta: kogu valdkonna LK 31 „Kontoritöös on vähenenud paberile printimise ja kohta, nt ettevõtteid paljundamise osakaal, mis on seotud ühtpidi puudutav info, keskkonnahoiu ja teistpidi majandusliku kasuga“ – samuti ei ole oleks hea lisada määrasid (%, kg jne), et näidata, kui võimalik suur see probleem võrreldes teistega on. Võimalusel jäätmekavas peaks see olema igal pool, nt lk-l 36 peaks olema arvestades selle üldinfo, kui palju kogu reostusest on tulnud üldistusastet nii pakendijäätmetest, nt ained jne, et hinnata probleemi detailset infot välja suurust võrreldes teiste probleemide suurustega. tuua Lisaks võiks olla kirjas mõju tervisele mikroplastist ja mürgistest ainetest. Nt ka lk 38 – tasuks võrrelda teiste saaste valdkondadega, et aru saada, kui suur see probleem on. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Ei arvestata. Kommunikatsioo strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) Kui on mõeldud uusi niministeerium kohta: regulatiivseid Üldine küsimus lk 106 näitel - kas oleks vaja ka arenguid EL tasandil, hinnangut alternatiividele täiendada, arvestades uusi siis detailideni välja regulatiivseid arenguid? St me hakkame teatud liike ei ole võimalik pakendeid üldse keelustama teatud aastaks. nendega hetkel veel arvestada, sest läbirääkimiste protsess on veel käimas ning me ei tea, mis lõplikult kokku lepitakse. Üldiste riigi suundade ja arengutega on eeldatavalt juba arvestatud läbivalt nii Riigi jäätmekavas kui ka KSH aruandes. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Meetmetega on Kommunikatsioo Välja on toodud, et riigi jäätmekava tööversioon ei võimalik tutvuda ja niministeerium sisalda konkreetseid meetmeid. Kas meetmed arvamust avaldada saadetakse eraldi kooskõlastamiseks? puudutatud osapooltel riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu ja selle KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku käigus. KSH aruannet ei täiendata. 122  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Arvestatud, Kommunikatsioo Jäätmekava dokumendi lk-l 37 rubriigis täiendatud. KSH niministeerium „Mootorsõidukid“ on kategooriate ja nende massidega aruannet ei segadus, on kirjutatud „M1, N1 ja L2e kategooria täiendata. sõidukid on sõiduautod, kaubikuid ja väikeveokid, mille mass on väiksem kui 3,5 tonni.“ Õige on: „M1, N1 ja L2e kategooria sõidukid on sõiduautod, kuni 3500 kg täismassiga veoautod (sh ka nn kaubikud) ja kolmerattalised mopeedid.“ • Lisaks sama teema all lk 39 Valdkonna nõrkused on punkt 4 Mootorsõidukite korduskasutamine on kallis (kindlustuse nõuded, A varuosad). Õige on mootorsõidukite osade korduskasutamine, sest korduskasutada saab ikka osasid, mitte tervet romu korraga. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Eesmärk on Kommunikatsioo Jäätmekava dokumendi lk-l 88 rubriigis kehtestada niministeerium „Mootorsõidukid“ on sätestatud eesmärk Kasutatud romusõiduki sõidukite sisseveole on kehtestatud miinimumnõuded, definitsioon. Oleme mis tõendavad, et tegemist on kasutatud sõidukiga, saanud mitte romusõidukiga. kooskõlastuse Kasutatud sõiduki korral on selliseid miinimumnõudeid järgmisele õigusaktiga väga keeruline sätestada. Näiteks võib olla seisukohale: komplektne ja pealtnäha korralik auto tegelikult “Kasutatud sõidukite romusõiduk, kuna selle sisseveo eesmärk on tegelikult riikidevahelisele lammutamine, isegi kui selle registreerimisriigis oli veole on oluline sõiduk igapäevaselt liikluses kasutatav. Sellisek võib kehtestada olla näiteks UK-st või Iirimaalt pärit auto, millel on miinimumnõuded ja parempoolne rool, kuid Eestis on sellise sõiduki veodokumendile turuväärtus madal, kuna parempoolse rooliga sõidukiga nõue, mis tõendab, liikluses osalemine on raskendatud, samas sõiduki et tegemist on varuosad suures osas sobivad ka vaskpoolse rooliga kasutatud sõidukiga. autole. Sellise sõiduki lammutamine ja selle varuosade Kasutuselt müük on kasumlik tegevus. Samas ei pruugi iga kõrvaldatud parempoolse rooliga sõiduk olla romusõiduk, kuna sõidukite ja tegemist võib olla väga eksklusiivse ja hinnalise kasutatud sõidukite sõidukiga, kuid seda tehtigi ainult parempoolse rooliga eristamise ning mille riiki toomise eesmärk on selle registreerimine kriteeriumid tuleb ja liikluses kasutamine. muuta Euroopa Liidu Samuti võib avariilise või mittekomplektse sõiduki õigusaktidega import olla seotud eesmärgiga sõiduk taastada. Näiteks siduvaks kõigile ostetakse avariiline sõiduk välisriigist ning taastatakse liikmesriikidele. Eestis, kus tööjõukulud on väiksemad ning sõiduki Kriteeriumite taastamine siin on seetõttu otstarbekam. Või on kehtestamisel on tegemist väärtusliku vana sõidukiga, mis võib olla väga oluline võtta aluseks kehvas seisus ja kõrvaltvaatajale tunduda täielik romu, riikidevahelise kuid sõiduki riiki toomise eesmärk on selle taastamine. jäätmesaadetiste Kokkuvõttes puudub selgus, millised saavad olema kontaktisikutele sõidukite sisseveo miinimumnõuded ja kellele need mõeldud suunised. “ kehtestatakse. Oleme seisukohal, et selliste tingimuste KSH aruannet ei kehtestamine on keeruline ning võib tekitada täiendata. rakendamisel palju segadust ja vaidlusi. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Kommunikatsioo Lk 84 Materjalipangad on niministeerium Kirjeldate nn materjali andmepanga tegemise vajadust üks meede “Oluline on leida lahendused, mis aitavad viia kokku jäätmekavas toodud ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud materjalide eesmärkide tekitajad ja võimalikud kasutajad (nt materjalipanga saavutamiseks, loomine)”, ent lk 85 eesmärkide alla seda välja ei too. mitte eraldiseisev Miks? eesmärk. 123  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne KSH aruannet ei täiendata. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Kommunikatsioo Lk 93 Järelevalvet ehitus- nimi nisteerium Ühe eesmärgina olete välja toonud ehitus- ja ja lammutustegevuse tagajärjel tekkivate jäätmete liigiti lammutusjäätmete kogumise järelevalve tõhustamise. Mil moel seda käitlejate üle on täpsemalt on plaanis teha? Millised on need tegevused, kavas tõhustada läbi kuidas järelevalvet tõhustatakse? Mis allikatest tulevad riskipõhise kontrolli vastavate tegevuste finantsilised vahendid? (riiklik järelevalve). Järelevalvet jäätmete tekkekohas liigiti kogumise ja nõuetekohaseks käitluseks üle andmise osas on kavas tõhustada läbi KOV´ide poolse suurema panuse järelevalvesse ja läbi erinevate digilahenduste kasutuselevõtu. Järelevalve tõhustamise vaatest on oluline kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistide koolitamine ning ehitusprojektides tekkivate jäätmekoguste info väljatoomine. Lisaks aitavad järelevalvet tõhustada digitaalsed lahendused nagu näiteks ehitamise ja sellega seonduvate protsesside digitaliseerimine ning hoonete BIM- mudelite kasutamine järelevalveks vajaliku info saamisel. Vahendid on planeeritud riigieelarvest ja EMP vahenditest. KSH aruannet ei täiendata. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Täiendame. Tuleb Kommunikatsioo Lk 113-114 luua juhis ehitus- ja niministeerium “Eri liiki jäätmete teket (kui ei ole olnud võimalik lammutusjäätmete jäätmeteket vältida) tuleks kommunikeerida liigiti kogumiseks vajaduspõhiselt”, “Ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik ehitusobjektil ja kommunikatsioon on olnud aastakümneid puudulik”. seejärel lähtuvalt Kes vastutab selle eest, et teavitustööd tehakse, kes juhisest kommunikeerida 124  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne teeb teavitustööd, mis alusel tehtud teavitustööd ja asjaosalisi. KSH selle mõju hinnatakse? aruannet ei täiendata. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Kommunikatsioo Lk 20-21 on toodud olmejäätmete valdkonna Arvestatud. niministeerium nõrkused, kuid loetelust puudub peamine põhjus, Käitlusvõimekuse milleks on erinevate jäätmeliikid ümbertöötlemise tõstmiseks on ette võimsuste ja tehnoloogiate puudumine, mille nähtud meede tulemusena jäätmed, mida tuleks liigiti koguda, rakenduskavas ja jõuavad olmejäätmete hulka. Tarbijatel puudub soov seda on lahti jäätmeid sorteerida, kui need suunatakse põletusse. seletatud peatükis Jäätmeliikide ümbertöötlemise võimsuste rajamiseks, 3.2 Ohutu kas Eesti siseselt või Baltikumi üleselt, peaksid materjaliringluse panustama nii ettevõtjad kui ka riik koostöös. Lk-l 18- suurendamine. KSH 19 on toodud, et Euroopa Liidu tasandil on kehtestatud aruannet ei olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja täiendata. ringlussevõtu sihtarv. Ka nende sihtarvude täitmiseks, millega iga 5a tagant seatakse kõrgem ringlussevõttu määr, on vajalik jäätmeliikide ümbertöötlemise võimsuste loomine ja tagamine. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Arvestatud osaliselt. Kommunikatsioo Lk 51-52 on toodud pakendijäätmete valdkonna KeM hinnangul ei ole niministeerium nõrkused ning lisaks loetelus toodule on siinkohal antud asjaolu sama kommentaar, mis olmejäätmete valdkonna põhjuseks, miks nõrkuste kohta. Seda enam, et lk-l 52 on tulevikku pakendijäätmete eesmärkidega seoses kehtestada nõuded, millega liigiti kogumise määr tagatakse, et kõik Euroopa Liidu turul olevad pakendid on püsinud viimased on 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil 10 aastat korduskasutatavad või ringlussevõetavad. samasugune. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et pakendijäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks mugav ega majanduslikult motiveeriv tegevus. Nõrkuste all on mainitud eraldi ka seda, et kõik turule lastavad pakendid ei ole disainilt ringlussevõetavad ning asjaolu, et kodumajapidamistes t kokkukogutud pakendijäätmed vajavad täiendavat sorteerimist, mida valdavalt seni on tehtud käsitsi. Plastijäätmete nõrkuste alla on lisatud huvigruppidega toimunud arutelude tulemusena: Ringlussevõetavate plastiliikide 125  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne sorteeritud kogused on kohati mahult liiga väikesed ning vood ebaühtlased. KSH aruannet ei täiendata. Majandus- ja Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Kommunikatsioo Lk 58-59 on toodud biojäätmete valdkonna nõrkusena, Arvestatud. niministeerium et biojäätmete liigiti kogumise määr on madal, millega Tekstiosa on saab nõustuda, kuid põhjendavas osas puudub vastavalt selgitus, et madal määr on suuresti tingitud asjaolust, täiendatud. et tarbijatele ei ole loodud mugavaid võimalusi Biojäätmete käsitlus biojäätmete sorteerimiseks. Sellised kitsaskohad tuleks on vastavalt kõnesolevas dokumendis välja tuua. fookusgrupi ettepanekule tõstetud olmejäätmete alla, seega on viidatud nõrkus ka olmejäätmete all välja toodud. KSH aruannet ei täiendata. Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon ja Riigi Jah. KSH aruandes erium jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline on vastav teema hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) kohta: sisse toodud peatükis 2 Täiendada JÄKA ja JÄKA KSH käsitlust Eesti asustussüsteemile, regionaalarengule ning piirkonniti kahaneva ja vananeva elanikkonna elukeskkonnale avalduvate asjakohaste mõjudega Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Selgitav lause erium strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) lisatud peatükki 3.1 kohta: Täiendada JÄKA KSH peatüki 3.1 maastik ja maakasutus, saastatud alad jäätmevaldkonna poolt avaldatava mõju kirjeldusega. Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Ei. Kooskõlas heaks erium strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) kiidetud KSH kohta: programmiga ning Arvestada, et Riigikantselei poolt koostatud mõjude arvestades KeM-i hindamise metoodikat2 soovi loobuti mõjude ja kontrollküsimustikku on täiendatud. hindamisel Õigusloomekeskkonna väljaarendamise käigus uuendas kontrollküsimustiku Justiitsministeerium regionaalarengule mõju hindamise kasutamisest ning kontrollküsimustikku3. hinnati KeM-i ja konsultandi koostöös välja töötatud alternatiive, mida on kirjeldatud KSH peatükis 6. Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon ja Riigi Jah. KSH aruandes erium jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline on vastav teema hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) kohta: sisse toodud Analüüsida jäätmevaldkonna ruumilise arengu peatükis 2 süsteemseid seoseid ruumilise planeerimisega, täiendada JÄKA ja JÄKA KSH sisendiga PlanS planeeringuliikide ülesannetele või teha ettepanek PlanS muutmiseks. 126  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Ei. Jäätmevaldkonna erium strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) ruumilise arengu kohta: vajaduste Selgitada jäätmevaldkonna ruumilise arengu vajadused selgitamine ei ole üleriigilise planeeringu esimeseks perioodiks aastani kindlasti Riigi 2035 ja aastateni 2050+ jäätmekava KSH ülesanne, vaid pigem Riigi jäätmekava ülesanne. KSH aruannet ei täiendata. Riigi jäätmekava kehtib aastani 2028 ja selle perioodi valguses on meil ruumilise vajadusena kajastatud Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse sh ladestusala arendused, mille osas ka protsessid käivad. Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon ja Riigi Osaliselt erium jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline arvestatud, hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) kohta: jäätmekava Selgitada riigipoolset valmisolekut ohtlikke jäätmeid täiendatud, KSH ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele aruannet ei reageerida ning sisendit valmisoleku tagamiseks täiendata. vajalike planeeringute algatamisse ja koostamisse. Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon: Jah, mereprügi erium Sisustada JÄKA peatükk 8.2 prügistamise sh mereprügi meetmed lisatakse. vähendamise meetmed KSH aruannet ei täiendata. Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Jah. Täiendus lisatud erium strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) KSH aruande kohta: alapunkti 6.2 Soovitame, kas iga jäätmeliigi alternatiivi juures eraldi või koondina, esile tuua tähelepanekumärkuse, mille kohaselt kohalike omavalitsustele ülesannete andmisel tuleb pidada silmas, et säiliks vabadus otsustada, kuidas ülesannet täita. Juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ülesande täitmise vabadust KOV osas ette näha ei ole võimalik, tuleb arvestada, et ülesande täitmise sisu, tingimuste ja korra, ettekirjutamine seadusega võib muuta ülesande täitmise riiklikuks, mis eeldab KOV kaasnevate kulude täiel määral hüvitamist riigi poolt või luua KOVile õiguslikud alused kulude (tasu või maksu näol) tarbijatelt tagasi küsimiseks. See on oluline tingimus, mida tuleb iga alternatiivi plusside ja miinuste kaalumisel adekvaatse tulemuseni jõudmiseks arvesse võtta Rahandusministe Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu tööversioon ja Riigi Jah. KSH aruande erium jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline olmejäätmete alt.2 hindamine (KSH), aruande eelnõu (lisa 1) kohta: kirjeldusest lõik "(sh Tasandusfondi vähendamine sanktsioneeriva näiteks meetmena viib meie hinnangul põhiseadusvastaste tasandusfondi 127  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne tulemusteni. Soovitame realistliku sanktsioneeriva vahendeid)" välja meetmena kaaluda jäetud. võimalusi piirata nõudeid mittetäitvate KOVide ligipääsu toetusvahenditele. Teine, kuid ebamäärasem ja ebatõhusam võimalus on sätestada nõuete täitmise kontroll haldusjärelevalve korras. Siiski tuleb silmas pidada, et seda santsiooni saaks omavalitsuslike ülesannete puhul kohaldada vaid selgetes olukordades, kui KOV on õiguspäratult oma kohustuse täitmata jätnud. Samas on rahalise sanktsiooni rakendamine keeruline või võimatu, kui KOV on kohustuse küll täitnud, kuid riik ei pea seda piisavaks. Kui küsimus puudutab näiteks teenuse kvaliteedi ebapiisavust ehk täitmise otstarbekuse hindamist omavalitsusliku ülesande puhul, ei saa haldusjärelevalve sekkuda. Riiklike ülesannete järelevalve puhul otstarbekuse hindamisel saab riik neid piiranguteta hinnata. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk 3.1 „Maastik ja maakasutus, Jah. Ühik m2 on lk saastatud alad“ kohaselt on Eestis 21. sajandil olnud 14 korrigeeritud põllumajanduslikku maad stabiilselt 8000-9000 m2 . ühikuks km2. Palume KSH aruande eelnõus toodud pindala üle vaadata, ilmselt on eksitud ühikuga. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 3.2 „Vesi“ toodud ülevaade Jah. Täiendatud on koostatud veemajanduskavade 2022- 2027 (eelnõud peatükki 3.2 ning seisuga 12.2021) põhjal. Palume ajakohastada KSH lisatud peatükk aruande eelnõu ptk-s 3.2 toodud veemajanduskavasid 3.2.4 puudutava info, kuna keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 perioodi 2022– 2027 veemajanduskavad ja meetmeprogrammi koos lisadega. Võrreldes veemajanduskavade eelnõu (seisuga detsember 2021) kinnitatud dokumentidega, siis kinnitatud veemajanduskavad ja meetmeprogramm koos lisadega on muutunud. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 3.2.1 „Pinnavee seisund“ on Jah. Täiendatud kirjeldatud veekogumite seisundeid peatükki 3.2 ning veemajanduskavade 2019. a vahehinnangu järgi. lisatud peatükk Märgime, et keskkonnaportaalist on leitav 2021. a 3.2.4 vahehinnang, mis võtab kokku aastatel 2012−2021 pinnaveekogumite kohta kogutud info ja teeb esialgse kokkuvõtte, kui kaugel ollakse II tsükli (2015−2021) veemajanduskavaga seatud pinnaveekogumite seisundi eesmärkide saavutamisest. Palume KSH aruande eelnõu selle info alusel täiendada. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 3.2.3 „Pinnavee seisund“ on Jah. Täiendatud toodud: „Jäätmevaldkonna märgatavat mõju põhjavee peatükki 3.2.3. seisundile veemajanduskavade põhjal ei esine.“ Keskkonnaameti hinnangul ei ole võimalik veemajanduskava põhjal hinnata jäätmevaldkonnast tulenevate mõjutegurite (nt reoveesette ladustamine ja kasutamine prügilate nõrgvee sattumine pinnasesse, jäätmekäitluskohtade sademevee immutamine, prügilate sulgemisel uute vett läbilaskvate lahenduste nagu ehitusprahi ja aheraine kasutamisest tingitud mõjud jms) võimalikku mõju või mõju puudumist. Keskkonnaamet palub KSH aruannet täiendada ja kirjeldada jäätmevaldkonnast tulenevad mõjud põhjaveele, hinnata riigi jäätmekava elluviimise mõju ja pakkuda välja ettepanekud ning leevendusmeetmed võimalike mõjude vähendamiseks. KSH aruanne peab 128  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne käsitlema jäätmevaldkonnast tulenevaid riske ka põhjavee seisundile. Keskkonnaamet KSH programmi ptk 6.2.1 kohaselt: Jah. Täiendatud on „Jäätmekäitlusrajatistes tekkiv sademevesi peab enne KSH aruande suublasse juhtimist vastama keskkonnaministri peatükki 3.2.1 08.11.2019 määruse nr 61 nõuetele. Paraku on praktikas sagedased sätestatud normide ületamised, kuna kontroll nende tegeliku täitmise osas 2 (4) on vähene. Seetõttu on alust arvata, et tegelikkuses juhitakse suublasse palju sellist vett, mis nõuetele ei vasta. Oluline on riigi jäätmekavaga planeeritavad rajatised kavandada mõeldes ka sademevee eelpuhastamisele, et tagada seadusandlike nõuete täitmine.“ Keskkonnaamet tegi 01.11.2021 kirja nr 6- 5/21/20789-2 p-s 15 ka ettepaneku KSH käigus mh käsitleda jäätmejaamade sademevee käitlust (kuna sademevee temaatika, sh selle kaudu ohtlike ainete sattumine keskkonda, on jäätmekäitluskohtadel sageli kaasuv teema ja on üks oluline mõjur pinnaveekogu/põhjavee kvaliteedile), millega Keskkonnaministeerium arvestas täiendades KSH programmi ptk 6 (KSH programmi lk 55). Palume KSH aruande eelnõu täiendada jäätmejaamade sademevee probleemide ja veekogudele avalduvate mõjude osas. Operatiivseire käigus 2021. a teostati sademevee seiret riskipõhise hinnangu alusel ohtlike ainete osas, et saada ülevaade saasteainete, sh ohtlike ainete leviku kohta. Põhirõhk on tööstuse heitveel ja suurematel reoveepuhastitel ning sademevee väljalaskmetel, mis on seotud jäätmekäitlusmaa, tööstuse territooriumi, sadamaehitiste maa ja muude objektidega, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seire viis läbi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, kes koostas ka seire tulemuste põhjal 2022. aastal aruande „Operatiivseire korraldamine 2021“ Operatiivseire 2021 on leitav Keskkonnaameti kodulehel1 . Sademevee väljalaskude ohtlike ainete tulemused näitasid, et tööstuste, sadamate ja jäätmekäitlejate sademeveed sisaldavad ohtlike aineid, sh prioriteetseid ohtlike aineid ning keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ piirsisaldusi ületatakse. Aruandes on antud hinnang, et visuaalsel territooriumite paikvaatluse tulemusena võib vaid oletada, et ohtlikud ained võivad pärineda jäätmekäitlejate puhul territooriumil kogutavatest ja käideldavatest ohtlikest jäätmetest (aruande punkt 4, lk 13). Kokku võeti 19 proovi viie jäätmekäitlusettevõtte sademeveest. Aruande lisas 3 on esitatud täpsemad tulemused ainete kaupa. Sademeveega liigub veekeskkonda olulisel määral saasteaineid ning sademevee puhastamine on kogumite hea seisundi saavutamiseks olulise tähtsusega. Seega tuleks KSH aruande eelnõus käsitleda jäätmekäitlusega kaasneva sademevee juhtimise mõju suublatele ja võimalikke alternatiive lahenduste osas. Nagu eelnevalt märgitud, KSH programmi ptk 6.2.1 on kirjas, et: „Oluline on riigi jäätmekavaga planeeritavad rajatised kavandada mõeldes ka sademevee eelpuhastamisele, et tagada 129  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne seadusandlike nõuete täitmine“. Seega tuleb KSH aruande eelnõus käsitleda jäätmekäitlusaladelt ära juhitava sademevee mõjusid, kuna operatiivseire tulemused näitavad, et juhitakse ohtlike aineid veekogudesse ja seeläbi võib kaasneda veekogumite seisundi halvenemine. Materjalidest peaks välja tulema, kas jäätmevastuvõtupunktides, kus ainult kogutakse mitte-ohtlike jäätmeid ja need saadetakse edasi käitlemisele, on vajalik ehitada välja sademevee kogumise ja puhastamise süsteem või mitte. Keskkonnaamet KSH programmi ptk 2 kohaselt riigi jäätmekava mh Jah. Täiendatud on sisaldab prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, KSH aruande vähendamise ja koristamise meetmeid. Samuti peatükki 3.2.2. Veel märgitakse KSH programmis, et riigi jäätmekavaga laiemat käsitlust ei haakub laevajäätmete käitlemise temaatika ja pea KSH aruandes võimaliku reostuse tekitamise eest määratavad vajalikuks, kuivõrd sanktsioonid; lisaks tuleb leida lahendus meres juba see on esitatud Riigi leiduva prügi ja reostuse likvideerimiseks. Selleks jäätmekavas endas. koostatakse riigi jäätmekava lisana mereprügi vähendamise tegevuskava, mille mõjusid hinnatakse KSH aruandes. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõus anda mereprügi teemal laiema käsitluse ehk KSH aruande eelnõus indikeerida laevandusest tulenevad jäätmed ja nende mõju: Jäätmed laevade ekspluatatsioonil kui ka laevameeskonna ja -reisijate tegevustest ning laadimistel; laevade ekspluatatsioonil masinaruumide pilsivesi, heitgaaside puhastussüsteemide (EGCS) skraberi pesuvesi, jahutusvesi, ballastvesi jne; pardal viibivate inimestega seotud jäätmevood hõlmavad toidujäätmeid, musta vett (kanalisatsioon), kambüüside ja duširuumide vett (hall vesi) ning muid tahkeid jäätmeid), jäätmed vette laadimistöödel ankruplatsidel ja sadamates laevadelt saadud jäätmetest ning nende mõju). Palume see KSH aruandesse lisada. Ühe alusinfona on võimalik kasutada Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli 2022. a valminud tööd „Metoodika koostamine laevandusega seotud keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning esialgse hinnangu koostamine“2 . Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk 3.3.2 „Müra“ viimases lõigus Jah. Sõnastus on kirjutatud, et jäätmete transport kätkeb endas peatükis 3.3.2 eeskätt jäätmete vedu tekkekohast käitluskohta. korrigeeritud. Palume see väide üle vaadata, kuna väga oluline osa jäätmete transpordist toimub ka erinevate käitluskohtade vahel. Keskkonnaamet KSH aruande ptk 3.4 „Taastumatute loodusvarade Jah. Sõnastus kasutus“ on antud viide põlevkivi tuha ladustamisele, peatükis 3.4 aga peaks olema „ladestamisele“ korrigeeritud. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 3.6.1 „Inimese tervis“ on Jah. Sõnastus toodud, et võimalik mõju inimese tervisele võib tekkida peatükis 3.6.1 kokkupuutel saastunud joogivee, õhu ja pinnasega. täiendatud. Need aspektid on seotud jäätmete käitlemisega prügilates ja põlevkivikaevanduse ladestutes, kust võib sattuda saasteaineid vette, õhku või pinnasesse. Märgime, et tähelepanuta on jäetud, et õnnetuste tagajärjel võib saasteaineid vette, õhku või pinnasesse sattuda kõikidest jäätmekäitluskohtadest ning sõltuvalt käitluskoha suurusest ning käideldavatest jäätmeliikidest võib mõju olla oluline. 130  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 3.6.1 „Inimese tervis“ on Jah. Sõnastust KSH toodud, et müra häiringuid võivad põhjustada jäätmete aruande peatükis mahalaadimine ja transpordi liikumine. Aruandes ei ole 3.6.1 on täiendatud. toodud, et väga olulist müra häiringut võivad põhjustada ka jäätmete käitlemisel kasutatavad seadmed (purustid, sõelad jmt). Palume see lisada. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk 3.6.1 „Inimese tervis“: Jah. Ebaseadusliku Arusaamatu on, miks on ptk-s 3.6.1 kirjeldatud käitlemise jäätmekäitlusest tuleneda võivate tervisemõjudena tervisemõjud on nõuetele mitte vastavate kütusekomponentide lisatud peatükki põletamisest tulevat saastet, luumurde ja elavhõbeda 3.6.1. Näited, mida mürgitust. Märgime, et pigem on võimalike KeA peab tervisemõjudena vaja vaadelda üldisest ebakohaseks ebaseaduslikust jäätmete põletamisest (nii tulenevad KSH tavajäätmete, nt plastid, kui ohtlike jäätmete, nt aruande koostaja kasutatud mootoriõli) tulenevat saasteainete heidet ja isiklikust nende mõju inimese tervisele. töökogemusest jäätmekäitlusettevõt etes. Sellest tulenevalt leiame need näited olevat asjakohased. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk 6.4.2 „Hinnang alternatiividele majanduse valdkonnas“ lk 66 on leitud, et alternatiivi 2 korral väheneb kohalike omavalitsuste järelevalve Jah. Peatükki 6.4.2 kohustus ja sellega seoses väheneb halduskoormus. on täiendatud Oleme seisukohal, et KSH aruande eelnõus ei ole vastavalt. arvestatud sellega, et suureneb riikliku järelevalve koormus, sest suureneb sortimisjäägi kogus. Sortimisjäägi kõrvaldamine on kulukas ja senine praktika on näidanud, et ettevõtetel võib tekkida soov jäätmeid ebaseaduslikult käidelda, mistõttu suureneb riikliku järelevalve koormus. Palume selles osas KSH aruande eelnõu täiendada Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 6.4.2 „Hinnang Jah. Mööname, et alternatiividele majanduse valdkonnas“, aga ka teistes Riigi jäätmekava peatükkides, on pakendijäätmete alternatiivi 3 juures üldistusastme puhul korduvalt välja toodud, et ruumi vajadus (jäätmete ei ole võimalik nii kogumiseks kasutatava maa-ala vajadus) suureneb täpseid numbrilisi kuni kaks korda ja on leitud, et täiendava ruumi vajadus hinnanguid anda. on suhteliselt väike või puudub üldse. Palume Sellest tulenevalt täpsustada, kuidas on sellise järelduseni jõutud, kui vastav numbriline samas on leitud, et ruumi vajadus suureneb kuni kaks hinnang korda eemaldatakse. Keskkonnaamet KSH aruande ptk-s 6.4.3 „Hinnang alternatiividele Jah. Sõnastust maakasutuse valdkonnas“ on olmejäätmete alternatiivi punktis 6.4.3 on 2 juures kirjutatud, et iga kohalik omavalitsus planeerib täpsustatud ja rajab oma olmejäätmete kogumise ja esmase vastavalt esitatud käitlemise rajatise(d). Palume KSH aruande eelnõus ettepanekule. selgitada, millel selline eeldus põhineb. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 6.4.4 „Hinnang Jah. Arvestatud on, alternatiividele sotsiaal valdkonnas“ on et jäätmevedajad pakendijäätmete alternatiivi 3 juures leitud, et kasutavad mitme olemasolevatesse (pakendijäätmete kogumise) sektsioonilisi kohtadesse tekivad täiendavad mahutid, mille prügiveoautosid, tühjendamiseks pole tõenäoliselt vaja palgata uusi millega saab ühe inimesi. Samas näeb alternatiiv 3 ette pakendijäätmete kogumisringi jooksul (müügipakendi) kogumise sidumist korraldatud sama personali jäätmeveoga, mis toimub jäätmetekitaja juurest. kasutades Seetõttu palume täpsustada, kuidas on viidatud tühjendada korraga seisukohale jõutud. samal kogumisringil 131  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne mitme erineva jäätmeliigi kogumismahutit. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 7.2 on analüüsitud riigi Ei. Arvestades, et jäätmekava mõju kliimamuutusele. Kliimamuutuste KSH hindaja mõjude osas soovib Keskkonnaamet metoodilisemat seisukohalt see töö lähenemist. Peame vajalikuks KSH aruandes välja tuua, ei olnud KSH kuidas eri tegevused aitavad kaasa KHG vähendamisele aruande skoobis, (nt biomassi ladestamise lõpetamine, biogaasi kuid oleme tootmine, toidujäätmete tekke vähendamine, üldisemalt antud jäätmepõletuse vähendamine jns). See aitaks hinnata teemat käsitlenud alternatiive ja rakendavate meetmete 4 (4) vastavalt kliimatõhusust. kokkuleppele KEMiga , arvestades ka asjaolu, et jäätmekava meetmete mõju ei ole konkreetselt kvantifitseeritav sisulisemaks antud eelarve ja ajaraami sees kliimamõjude hindamisega ei ole võimalik minna . Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 7.2 „Ettepanekud Jah. Vastavalt jäätmegruppide kaupa“ annab ülevaate lisaks riigi ettepanekule on jäätmekavas ja KSH aruande eelnõus käsitletule täiendatud Riigi eksperdirühma poolt tehtud töö tulemusena tekkinud jäätmekava ettepanekutest, mis puudutavad riigi jäätmekavas keskkonnamõjude esinevate jäätmegruppide kohta täiendavate meetmete hindamise aruande rakendamist või alternatiivseid meetodeid seatud peatükki 7.2. eesmärkide saamiseks. Palume KSH aruande eelnõusse lisada kõikide esitatud ettepanekute juurde ka soovitatud lahenduste mõju hinnangu, et selle baasil oleks võimalik öelda, kas ettepanekud on aruandes toodud alternatiividega võrreldes keskkonnale kasulikumad või kahjulikumad. Keskkonnaamet Teie kaaskirja kohaselt KSH aruande eelnõule lisatud Jah arvestatakse riigi jäätmekava tööversioon ei sisalda konkreetseid enne KSH aruande meetmeid, sest need selguvad lõplikult jaanuaris ja asjaomastele veebruaris toimuvate fookusgrupi kohtumiste käigus ja asutustele need lisatakse tööversioonile avaliku väljapaneku ajaks. kooskõlastamisele Keskkonnamõju hindamise ja saatmist, hetkel KSH keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 2 aruannet ei kohaselt KSH-l peab selgitama, kirjeldama ja hindama muudeta. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Seetõttu, riigi jäätmekavale konkreetsete meetmete lisamisel (kui need ei tulene nt KSH aruande eelnõus antud soovitustest) tuleb vajadusel ajakohastada ka KSH aruande eelnõu, kui lisatavate meetmete mõju võib olla oluline. KSH aruande eelnõu tuleb täiendada ka siis, kui muudetakse täiendatakse riigi jäätmekava sisu. Teisalt, KeHJS § 43 p 1 järgi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta KSH tulemusi. Keskkonnaministeeriumil tuleb otsustada, mis KSH ekspertide antud soovitustega arvestatakse riigi 132  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne jäätmekava koostamisel ja millega mitte. Soovitatav oleks see riigi jäätmekavas selgelt välja tuua. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 7.2.1 „ohtlikud jäätmed“ on Jah. Viidatud toodud, et endiselt kaob turult tuhandeid tonne vanaõli, teemad KSH mis suure tõenäosusega põletatakse lokaalsetes aruande peatükis keskkonnanõuetele mittevastavates õlipõletites. Lisaks 7.2.1 ümber tekitab väga suuri küsimusi jäätmearuannete põhjal sõnastatud. liiva, rasva ja õlipüüduritest pärinevate jäätmete seaduspärane käitlemine. Palume KSH aruande eelnõus selgitada, millel ja millistel arvnäitudel sellised eeldused ja järeldused põhinevad. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu: Jah täiendav nõue ei Samas punktis 7.2.1 on lahenduseks pakutud ole tõenäoliselt järelevalve digitaliseerimise suurendamisel näiteks vajalik. jäätmevaldaja kohustus tõendada jäätmete üleandmist ja teekonda läbi digitaalsete veoselehtede. Jääb Oluline on märkida, arusaamatuks, kuidas antud meetmed aitavad et OJS vajab suurendada vanaõli, liiva, rasva ja õlipüüduritest kindlasti muutmist pärinevate jäätmete käitlusse jõudmist. Praeguses või uue süsteemiga õigusruumis ohtlike jäätmete üleandmine on juba asendamist, sest ei reguleeritud ohtlike jäätme saatekirjade infosüsteemi võimalda hetkel kaudu, mille eesmärk on ohtlike jäätmete veoste andmepõhise jälgimine reaalajas koostatavate saatekirjade andmete aruandluse alusel. Täiendavalt kohustuste määramist kasutuselevõtmist. jäätmevaldajale tõendamiseks jäätmete üleandmist ja teekonna jälgimist läbi digitaalsete veoselehti ei ole meie seisukohalt otstarbekas. Ettepanek võiks olla täpsemini lahti kirjutatud. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu ptk-s 7.2.10 „Muud jäätmeliigid ja Jah, KSH ettepanekud“ käsitletud POS-e. Mainime, et lause „Riigi aruandesõnastus p jäätmekavas mainitakse korduvalt POS-e, ehk püsivaid 7.2.10 on muudetud orgaanilisi saasteaineid sisaldavaid jäätmeid, mis oma vastavalt esitatud iseloomult on ohtlikud ja seega on nende käitlus ettepanekule. ohutuskaalutlustel väga piiratud“ ei ole korrektne. Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POSid) on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POS ained esinevad mitte ainult jäätmetes, vaid ka toodetes. Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon keelustab või piirab keskkonnale, sh inimese tervisele, kõige ohtlikumate püsivate toksiliste orgaaniliste ühendite kasutamist. Euroopa Liidus kontrollitakse POSide tootmist, turuleviimist, kasutamist ja käitlemist POS määrusega (EL) 2019/1021. Ühtlasi reguleeritakse POS määrusega ka POSe sisaldavate jäätmete käitlust. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete ehk POS-jäätmete käitlus on rangelt piiratud. POSe ei tohi neid sisaldavate jäätmete käitluse tulemusel uuesti turule viia ehk ringlusse võtta. POS-id on ohtlikud ained, mis ei muuda jäätmeid alati ohtlikeks jäätmeteks. Valdavalt on POSid probleemiks just tavajäätmevoogudes. Seega tuleks see lõik sõnastada ka POS-jäätmetega seotud murekohti tutvustades. Kui 133  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne soovitakse POS-e identifitseerida kõikidel tasanditel on vajalik käsitleda POS-e valdkonda mitte ainult jäätmetes, vaid ka toodetes. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu: Osaliselt nõustume. Leiame, et jäätmekava peaks analüüsima ka Jäätmekavas on riigipoolseid regulatiivseid meetmeid jäätmekäitluse meetmete hulgas korraldamisel. Kas kõik senised keskkonnaload, mis iga mitmes kohas välja tegevuse jaoks antakse, on mõistlikud ja kas need toodud, et peame piiravad sektori arengut. KSH võiks viidata vajalikuks keskkonnaloa 3.0 analüüsile. täiendavate regulatiivsete meetmete, sh majandusmeetmete kehtestamist või olemasoleva seadusandluse muutmise analüüsimist. KEM on alustanud projektiga keskkonnakaitseluba de süsteemi terviklikuks korrastamiseks, Esitatud täpsustus on lisatud KSH peatükki 7.2.10 Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu: Kuna osades Infosüsteemid. Tootjavastutusvaldkonna tugevus ei saa liikmesriikides olla probleemtooteregister. Tugevus oleks see, kui oleks puudub register, siis ühtne infoaken ettevõtjale, kuhu ta saab infot sisestada saab pidada pakendi, probleemtoodete ja jäätmete kohta. probleemtooteregistr it tugevuseks, kuna see võimaldab ilma päringuta kontrollida esitatud andmeid ja tootjate registreeringu olemasolu. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu: Saab tuua välja selle Nõrkuseks saab välja tuua, et KOTKAS ja PROTO nõrkusena süsteemid ei suhtle omavahel ja tehakse andmete osas Digitaliseerimisel ja hulgaliselt käsitööd. andmepõhisel aruandlusel koos töölaudadega on eeldused pakkuda lahendusi tänase ebaefektiivse käsitöö vähendamiseks. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet KSH aruande eelnõu: KSH aruandes on mitmes kohas toodud „järelevalve Digitaliseerimisel ja tõhustamisele aitab kaasa jäätmevaldkonna andmepõhisel digitaliseerimine“, „on oluline pöörata tähelepanu aruandlusel koos järelevalve tõhustamisele“, „järelevalvetegevuse töölaudadega on tõhustamine“. Jääb ebaselgeks, mida KSH-s toodud eeldused lahendada 134  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne tõhustus meetmed sisaldavad ning mida peaks andmekvaliteedi ja - järelevalveasutus järgnevate aastate jooksul tegema, et detailsuse, andmete saaksime olla kindlad järelevalve tõhususes. töötlemisele kuluva ajamahu, andmete värskuse ning usaldusväärsuse probleemid. Mida täpsemalt tähendab äriteenuse (nt järelevalve) tõhustamine jääb teenuse arendamise protsessis iga äriteenuse enese sisustada. KSH aruannet ei täiendata. Tabel 27 Avalikustamiselt laekunud seisukohad ja nendega arvestamise selgitused või mitte arvestamise põhjendused Asutus Kommentaar/märkus/ettepanek Arvestamise soovitus Weerec OÜ Ohtlike jäätmete vähendamise eesmärk tuleks Weerec AS-ile selgemalt kirjutada välja. Oma olemuselt ei saa OJ vastatud emaili teel. teket vähendada (nt ELV, elektroonikaromud, patarei- Jäätmekavas olevat ja akujäätmed). Need tekivad täpselt nii kuidas liigiti eesmärki kogutakse või kuidas turule lastakse. Pigem peaks täiendatud. kirjas olema, et eesmärk on vähendada OJ ladestamist Eesmärgiks on, et ja põletamist läbi ringlussevõtu. See peaks ka olema tootmises tekkivate suudetav jäätmearuandest välja võtta OJ tekkis x ohtlike jäätmete kogus, suunati käitlusse – mille tulemusel tekkis – kogus väheneb igal ohutujääde või ringlussevõtt ning uue koodiga OJ. Ehk aastal võrreldes siis ahel peaks olema tuvastatav, selgitatav ja lihtsasti 2020 (2021) arusaadav. aastaga. OJ eesmärgid ei käi elektroonikaromude, romude ja patareide kohta (EPR ). Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee- Riigi jäätmekavas 2022-2028 on märgitud, et tuleks Jäätmekavas ettevõtete Liit kaalude reoveesette ringlussevõtu tingimuste esitatud lause all ümbervaatamist, et vähendada reoveesette peetakse silmas jäätmestaatuses põllule viimist. Palume selgitada, reoveesette üha missuguse uuringu alusel on selline seisukoht enam tootena kujundatud. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli kasutamise teadlased uurisid koostöös Veterinaar- ja hõlbustamist ja Toidulaboratooriumiga kolme aasta jooksul võimalusi, vähem mis aitaks tõkestada antibiootikumiravile allumatute jäätmestaatuses mikroobide levikut ning teket. Uuringu „Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja põllule viimist. resistentsuse ohjamise võimalused“ tulemusena Jäätmekavaga ei ole 135  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne tuvastati, et vedelsõnnikus ja komposteerimata ette nähtud piirata reoveesettes on võrreldavates kontsentratsioonides reoveesette flurokinoloone ja tetratsükliine. Leiti, et jäätmestaatuses komposteerimine vähendab ravimijääkide sisaldust ja kasutamist, kui seda protsessi efektiivsus sõltub kasutatavast tehnoloogiast. pole võimalik mingil Seejuures on reoveesette komposteerimine väetisena põhjusel kasutamisel kohustuslik, aga vedelsõnniku töötlemine tootestaatuses mitte. Uuringu järeldustes toodi välja, et töötlemata kasutusele võtta. vedelsõnniku kasutamine võib viia keskkonda rohkem Soovime soodustada antibiootikumijääke kui töödeldud reoveesette kasutamine. ja edendada Leiame, et reoveesette taaskasutamise piiramine peab reoveesette põhinema objektiivsetel alustel ning lähtuma töötlemist nii, et teadusuuringute tulemustest. Lisaks ei saa mööda seda saaks tootena vaadata asjaolust, et reoveesette töötlemine ja selle kasutusele võtta. kasutamine jäätmestaatuses vähendab Tootele on antibiootikumijääke ja stabiliseerib setet piisavalt, et kehtestatud seda võiks kasutada põllumajanduses. Kuna uuringud rangemad nõuded, näitavad, et sõnnikuga viiakse keskkonda rohkem mis tagab inimese antibiootikumide jääke kui töödeldud reoveesettega, tervise ja peaks piirangute seadmisel lähtuma eelkõige keskkonnakaitse. suurimatest reostusallikatest, antud juhul sõnnikust. Muudame jäätmekavas lauset nii, et paremini esitatud mõte välja tuua. Sõnniku kasutust jäätmeseadus ei reguleeri. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee- Lisaks on riigi jäätmekavas 2022-2028 märgitud, et ettevõtete Liit reoveesette ringlussevõtu tingimused tuleks üle Määrus nr 24 vaadata. Nõustume selle seisukohaga, kuid ohutusnõuete ja täpsustame, et selleks tuleb täiendada kvaliteedi keskkonnaministri 19.07.2017 määrust nr 24 piirväärtuste „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ ning määramisel on töötada välja tootestamisel erinevad kvaliteediklassid. aluseks võetud Teeme ettepaneku täiendada eelnimetatud määrust nr Keskkonnaministeeri 24 madalamate kriteeriumitega, et reoveesetet oleks umi tellitud uuringu võimalik tootestada ka madalama kvaliteediklassi „Regionaalsete alusel. Lisaks tuleks kriitiliselt üle vaadata reoveesette olemasolevate raskmetallide piirnormid, et need käitlemise põhineksid uuringutel, mis näitavad raskmetalli leviku lahenduste teekonda. Ka reoveesette kompostiga keskkonda väljatöötamine ja viidavate raskemetallide osas puudub kompleksne jäätmete lakkamise analüüs, mis näitaks raskemetallide pinnases kriteeriumite ringlevaid koguseid erinevatest allikatest. väljatöötamine Märgsadenemise analüüside tulemused on näidanud reoveesette kohta“ olulisi raskemetallide koguseid, mis on suuremad kui III osa aruandes reoveesettes sisalduvad kogused. Seetõttu peame tehtud ettepanekud vajalikuks normid üle vaadata ja arvestada teaduslikult (edaspidi tõendatud piirtasemetega. reoveesette aruanne). Töös on läbi töötatud ning analüüsitud nii HELCOM AGRI-1- 2014 soovitused, 136  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Euroopa kompostivõrgustiku (European Compost Network – ECN) väljatöötatud ohutusnõuded ja kvaliteedipiirväärtus ed kui ka Euroopa Komisjoni perspektiivsed nõuded reoveesettele (aruanne 12.09.2010). Samuti on töös analüüsitud praegu Eestis kehtivaid nõudeid reoveesettele ja kompostile. Lisaks töötati läbi Saksamaa, Soome ja Leedu kogemused ja vastavad ohutusnõuded ja kvaliteedipiirväärtus ed ning Eesti iseärasused ja võimalused sette kasutamiseks. Mõistame ettevõtete muret, kuna täna puudub motivatsioon reoveesetet tootena kasutusele võtta. Kuna reoveesette direktiiv on muutmisel, siis ole ka täpselt teada, millised muutused on Euroopa Komisjon selle raames kavandanud. EVEL-iga kohtumisel (19.04.2023) lepiti kokku, et määruses nr 24 sätestatud piirmäärade ja nende muutmise võimalikkuse osas algatatakse eraldiseisvad arutelud EVEliga. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee- Palume selgitada, miks Riigi jäätmekava 2022–2028 ei Nimetatud uuringu ettevõtete Liit sisalda Keskkonnaministeeriumi enda tellimusel 2016. 4. osa 7 peatükis a valminud uuringus „Regionaalsete reoveesette esitatud käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete piirkondlikus lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette analüüsis ja kohta“ väljatöötatud lahendusi, mille kohaselt on kõige finantsanalüüsis 137  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne efektiivsem rajada Eestis regionaalsed reoveesette esitatud andmete käitluskeskused. Meie hinnangul ei ole riigi jäätmekava kohaselt on 2022-2028 esitatud kujul kooskõlas rohepöörde settekäitluskeskuste eesmärkidega, sest kava ei panusta ringmajanduse rajamisel vajalikud riiklikku edendamisse läbi reoveesette taaskasutamise investeeringud vastu võimaluste loomise, vaid vastupidi, vähendab võtvatesse reoveesette taaskasutust. Leiame, et riigi jäätmekava settekäitluskeskuste 2022-2028 vajab reoveesette osas olulist täiendamist sse. Samas ning tuleks kasutada ära juba väljapakutud lahendused soovitatakse ka reoveesette regionaalsete käitluskeskuste osas tsentraalsete koostöös riigi ja investoritega. Meile teadaolevalt on settekäitluse investorid sellise tegevuse osas juba huvi ülesse lahenduste näidanud, kuid see vajab tihedat koostööd riigiga, et rakendamisel mitte teenuse hinnad jääksid mõistlikule tasemele ning välistada lokaalset kaasnevad keskkonna- ja äririskid saaksid maandatud. settekäitlust Reoveesette regionaalsed käitluskeskused väiksemas võimaldavad tagada sette kvaliteetse käitlemise ja reoveepuhastis, kontrollitud taaskasutuse. milles on settekäitlus lahendatud nõuetekohaselt ja keskkonna tingimusi tagavalt (näiteks kompostimine või humifitseerimine). Reoveesette käitluskeskuste osas saab riik panustada läbi toetusmeetmete kavandamise ja õigusruumi loomise. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Terviseamet Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: Ravimijäätmete osa lisatud ohtlike Terviseamet oma 28.12.2021 hinnangus nr 9.3- jäätmete 4/21/17084-2 Riigi Jäätmekava 2022-2028 KSH hetkeolukorra programmi kohta juhtis tähelepanu asjaolule, et peatükki 2.3. tervishoiuteenuse osutaja jäätmete käitlemine ei ole Riigi jäätmekava programmis kajastatud ja palus seda teemat käsitleda KSH aruannet ei KSH aruandes. Riigi jäätmekava 2022-2028 muudeta. keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu punktis 7.2.10 „Muud jäätmeliigid ja ettepanekud“ on toodud, et Tervishoiujäätmete eelkõige nakkusohtlike jäätmete ning teravatetorkivate jäätmete käitlusesse ei ole riiklikult investeeritud. Samas Riigi Jäätmekavas 2022-2028 ei ole tervishoiujäätmed eraldi käsitletud ega toodud plaane selle valdkonna arendamiseks. Saku Rakenduskava eelnõus on välja toodud tegevus: Ringlussevõtu eest Vallavalitsus Kohalikele omavalitsustele olmejäätmete vastutuse panemine korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu KOVidele on sihtarvu täitmise eest vastutuse panemine. põhimõtteline muudatus. Selle 138  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Kuidas kavatsetakse seda vastutust kohaldada ja rakendamine eeldab kuidas nähakse ette, et kohalik omavalitsus tänase jäätmete ringlussevõttu kontrollib? Päris palju olmejäätmeid ei kogumissüsteemi liigu läbi kohaliku omavalitsuse vaid jäätmevaldaja ja olulist muutmist. jäätmekäitleja vahel. Samuti ei ole kontrollitud nt Jäätmekavas pakendijäätmete voog, mis moodustab suure mahu nähakse ette nii kodumajapidamises tekkinud jäätmetest, liigub läbi regulatiivsed avaliku kogumisvõrgu ning sellele rakendub muudatused (sh tootjavastutus. pakendite kogumise osas), Kuidas pannakse kohalik omavalitsus vastutama jäätmeandmete millegi eest, mida kontrollida ei saa (olmejäätmete digitaliseerimine kui ringlussevõtt) ja mida tänaseks teha ei ole suudetud? ka kohalike Täna on Keskkonnaagentuur vastanud kõikide omavalitsuste andmeanomaaliate kohta, et nemad ei tea, miks jäätmehoolduse numbrid ei ühti kohaliku omavalitsuse valduses rahastamise olevatega. Sageli hoiavad jäätmekäitlejad jäätmeid muutmine. oma „laos“ kuni kaks aastat, sageli vahetatakse Küsimuses jäätmekoode. Kas nende andmete pealt arvutatakse väljatoodud tänase siis ringlussevõttu, kui 200 tonni jäätmete kadu korralduse „paberil“ ei ole täna probleem (nagu nt mõnel aastal kitsaskohad vajavad tekstiilijäätmete või vanapaberi kadu Saku valla kõrvaldamist, andmevoost)? arvestame sellega tulevikus Mis vormid ja mis andmed need on, mille põhjal jäätmeseaduse ringlussevõttu arvutatakse, kui ei saa usaldada muutmisel. jäätmestatistikat ning andmed jõuavad kohalikule omavalitsusele läbi registri aasta hiljem? Kas kohalikule omavalitsusele piisab jooksvalt Riigi jäätmekava ringlussevõtu kinnituseks nt Poola tehase KSH aruannet ei sertifikaadist, mis kinnitab ringlussevõttu või muudeta. jäätmekäitleja kinnitusest, et jäätmeid võeti ringlusesse? Kes tegeleb järelevalvega? Kas ja kuidas kohalik omavalitsus hakkab jäätmekäitleja esitatud andmete või ringlussevõttu tõendavate dokumentide üle järelevalvet tegema? Täna me küsime aruandeid ja tõendeid, kuna hankes on ringlussevõtt nõutud. Aga mil viisil seda lõpuni kontrollida? Saku Eelnõus on väga palju lühendeid ja täispikkuses Jah, arvestame ja Vallavalitsus väljendeid läbisegi kirjutatud, mis jätsid eelnõust ühtlustame kohmaka mulje. Soovitan ühtlustada lühendite lühendite kasutamist kasutamine läbi eelnõu ja rakenduskava (nt KeM, KEM Riigi jäätmekava vs Keskkonnaministeerium; SEI Tallinn vs Stockholmi KSH aruannet ei Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; kov, KOV vs muudeta. kohalik omavalitsus; jne). Viru Keemia • Kahjuks ei sisalda praegune jäätmekava Grupp objektiivset infot plastijäätmete keemilise ringlussevõtu kohta; Hetkel ei tegutse • Plastijäätmete keemilist ringlussevõttu on Eestis ühtegi jäätmekavas kajastatud ainult korra ja seda jäätmekäitlejat, kes ainult negatiivsest küljest; tegeleks • Kõige uuem analüüs plastijäätmete erinevate plastijäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse lahenduse kohta keemilise on toodud ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse ringlussevõtuga, käesoleva aasta uuringus „Environmental and seetõttu economic assessment of plastic waste hetkeolukorra recycling“, kus hinnatakse plastijäätmete kirjelduses ei ole 139 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne mehaanilise ja ka keemilise ringlussevõtu võimalik Eesti lahenduste elutsükli keskkonnamõju ja ka praktikaid selles majandusliku tasuvust. sektoris kirjeldada. https://publications.jrc.ec.europa.eu/repositor y/handle/JRC132067 Jäätmekava võiks Nõustume, et kasutada aruandes toodud andmeid, mis tuleviku vaates võib kindlasti ei ole nii negatiivsed kui praeguses plastpakendijäätmet jäätmekavas toodud järeldused. e keemiline • Loomulikult tuleb plastijäätmete ringlussevõtu ringlussevõtt olla korral lähtuda jäätmete hierarhiast ja eelistada mehaanilise mehaanilist ringlussevõttu keemilisele ringlussevõtu ringlussevõtule. Samas tuleb arvestada, et täiendus ning plastmassi on võimalik mehaaniliselt ringlusse seetõttu ei ole suunata maksimaalselt 3 korda ja peale seda jäätmekavas kuidagi on lastmassi omadused valguse, soojuse, võetud strateegilist niiskuse, jm mõjul nii palju halvenenud, et suunda, et seda plastmassi saab ringlusse suunata ainult plastijäätmete läbi keemilise ringlussevõtu (või lihtsalt ära keemiline põletada, mis on veel vähem soovitatav ringlussevõtt ja selle tegevus). võimekuse rajamine • Plastijäätmete keemiline ringlussevõtt on oleks Eestis nende termo-keemiline töötlemine, mille keelatud. tulemusel toodetakse õli, mida saab kasutada uuesti plastmassi tootmiseks. Saadud õli Jäätmekava kräkitakse etüleeniks, propüleeniks, rakendusplaanis on butüleeniks ja nende polümeriseerimise teel ette nähtud saadakse uuesti plastikud. Plastijäätmete tegevusena keemiline ringlussevõtt võimaldab toota analüüsida värsket plastikut (virgin plastic). Seega on täiendavate plasti-, keemilisel ringlussevõtul kindlasti koht, et sh plastikuid saaks ka mehaaniliselt plastpakendijäätmet maksimaalselt ringluses hoida. Keemiline e ringlussevõtu ringlussevõtt võimaldab 60-75% algsest võimekuse loomise plastmassist muundada uuesti plastikuks. vajadust. Keemiline ringlussevõtt võimaldab töödelda ka komposiitplastikuid ja määrdunud plastikuid. Samas ei ole • Jäätmekavas olevad viited, et antud jäätmekäitlejatel valdkonnas pole mingeid reaalseid lahendusi keelatud asuda on vale. Täna on Euroopas vähemalt 3 rajama pooltööstusliku tehast püsti ja ehitamisel on plastijäätmete peaaegu 10 tehast, kus toimub või kohe keemilise käivitub plastijäätmete keemiline ringlussevõtt. ringlussevõtu tehast, Antud valdkond on kiiresti arenev ja uusi kuid oluline on see, projekte algatatakse juba väga sagedasti. Eesti et tegevuste võiks antud valdkonnas olla eesrinnas eriti planeerimisel ja arvestades, et meie põlevkivitööstuses on teostamisel olemas vajalik pürolüüsitehnoloogiate alane lähtutakse kompetents. keskkonnaalastest • VKG on plaanimas sarnase tehase rajamist nõuetest ning Eestisse suurusega 20-30 tuh tonni aastas ja olemas oleksid see võimaldaks riigil saavutada oma vastavad plastpakendijäätmete ja plastijäätmete keskkonnaload. ringlussevõtu sihtarvu aastaks 2030. • Kahjuks ei ole jäätmekavas selgeid eesmärke Plastpakendijäätmet ja tegevusi, mis tagaksid üldse plastijäätmete e 2030. aasta ringlussevõtu sihtarvude saavutamise aastaks ringlussevõtu 2030. sihtarvude • saavutamiseks on ennekõike vajalik, et muutused toimuksid pakendite disainis 140  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne ning seda näeb ette ka Euroopa Liidus kokkulepe, et 2030. aastaks on kõik Euroopa Liidu turule lastud pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavaks. Teiseks on oluline, et tõhustaksime pakendijäätmete, sh plastpakendijäätmet e liigiti kogumist ning selleks on tegevused jäätmekavas ette nähtud. Ka Maailmapank on jäätmevaldkonna tervikanalüüsis jõudnud järelduseni, et uute sihtarvude saavutamiseks peame tõhustama liigiti kogumist. Veelgi enam ka plastpakendijäätmet e keemilise ringlussevõtu jaoks on oluline, et need oleksid liigiti kogutud, sest segaolmejäätmed ei saa minna keemilise ringlussevõtu sisendiks. Viimased segaolmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et segaolmejäätmete koostises on ca 15% plastpakendijäätmei d. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Jäätmekavas on väited, mis on vastuolus Jäätmekavas jäätmehierarhiaga. Jäätmekavas esitatakse mitmes käsitletakse kohas väiteid, et jäätmete kõrvaldamine ning jäätmete põletamist energiakasutus on ühesugused ebasoovitavad jäätmehierarhia jäätmekäitluse viisid. Seda hoolimata asjaolust, et vaatest. jäätmete energiakasutus on jäätmehierarhias Oleme jätkuvalt kõrgemal tasemel kui jäätmete kõrvaldamine ning seisukohal, et peaks seetõttu olema jäätmekavas eelistatud tegevus ladestamine ja võrreldes jäätmete kõrvaldamisega. põletamine ei toeta Jäätmete energiakasutuse põhjustatud KHG heitmete kliimaeesmärkide juures on jäetud arvestamata, et jäätmete saavutamist ja meie 141  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne energiakasutus asendab varem kasutatud kütuste eesmärk on põletamise soojusenergia saamise eesmärgil ning vähendada nende asendab varem kasutatud kütuseid ning nende jäätmete põletamist, põlemisest põhjustatud KHG heitmeid. mida on võimalik ka Jäätmekavas esitatud väide, et jäätmekäitlust tuleks ringlusse võtta. korraldada mitte jäätmehierarhia, vaid käitlusviisi KHG Jäätmekava heitme suuruse alusel, on aga vastuolus eesmärgid aitavad jäätmehierarhiaga, sest näiteks plastide kõrvaldamine vähendada KHG -de (jäätmehierarhia kõige madalam tase) põhjustab heidet, mis on väiksemaid KHG heitmeid kui jäätmete ringlussevõtt. kooskõlas jäätmehierarhia Näited jäätmehierarhiaga vastuolus olevatest põhimõttega. väidetest: lk 6: „Jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus panustab LK 9 lõigu mõte on, ka kliimaeesmärkide saavutamisse. Kuna jäätmete et jäätmehierarhiaga ladestamine ja põletamine suurendab pole kooskõlas kasvuhoonegaaside (KHG-de) heidet, on tegevus, kus jäätmetekke vältimine, jäätmete ringlussevõtt ja Eestisse tuuakse korduskasutuseks ettevalmistamine väga oluline sisse jäätmeid sektori KHG-de heite vähendamisel. Eesmärk on eesmärgiga võtta vähendada nende jäätmete põletamist, mida on ringlusse, kuid võimalik ka ringlusse võtta, kuid säilima peab võimalus suunatakse nende jäätmete põletamiseks, mille ringlussevõtt pole tegelikult muusse võimalik “ taaskasutusse. Lk 9: „Mõnede jäätmeliikide osas (nt ehitus- Selgitame ka lammutusjäätmed) on näha tendentsi, et ringlussevõtu täiendavalt, et lk 9 eesmärgiga tuuakse sisse jäätmeid, millest ringlusse on ehitus- ja suunatakse siiski vaid väike osa ja ülejäänud kas lammutusjäätmete taaskasutatakse (nt tagasitäide või põletamine) puhul peetud silmas või ladestatakse. See ei ole kooskõlas olukorda, kus jäätmehierarhia ja läheduse põhimõttega.“ jäätmete impordi puhul tuuakse eesmärgina jäätmete ringlusevõtt, kuid reaalselt suunatakse suur osa imporditud jäätmetest energiakasutusse või ladestamisele. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Jäätmekavas väidetakse eksitavalt, et Elektrituruseaduse § olmejäätmetes sisalduva biolaguneva 57 kohaselt loetakse komponendi energiakasutuse toetamine on olmejäätmete vastuolus jäätmehierarhiaga. bioloogiliselt Esiteks, olmejäätmete energiakasutuse käigus lagunevad biolagunevatest materjalidest toodetud elektrienergia komponendid eest toetuse maksmise eesmärk oli anda 12 aasta biomassiks ning jooksul riigi poolt tagatud toetuse abil biomass omakorda investeerimiskindlus olmejäätmete energiakasutuseks loetakse taastuvaks vajaliku käitise loomiseks Eestis, et vähendada energiaallikaks, mille olmejäätmete kõrvaldamist. Olmejäätmete eest § 58 alusel on energiakasutuse kätise loomine ei olnud vastuolus võimalik maksta jäätmehierarhiaga. toetust. Olmejäätmete sees asuva biolaguneva materjali Eestis ei koguta energiakasutus toimub vaid sellise biolaguneva piisavalt materjali ulatuses, mida ei ole varasemate olmejäätmeid liigiti 142  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne jäätmekäitlustoimingute raames eraldatud. (vaid 38%), et oleks Energiakasutusse ei süüdata jäätmekäitluse käigus võimalik täita eraldatud biolagunevaid jäätmeid, mida on võimalik olmejäätmete ringlusse võtta. Järelikult ei ole olmejäätmetes ringlussevõtu sisalduva biolaguneva komponendi energiakasutus ka sihtarvu (2025. a vastuolus jäätmehierarhiaga. 55%). Eestis piiratakse jäätmehierarhia alusel suure Viimase biolagunevate materjalide sisaldusega olmejäätmete sortimisuuringu ladestamist, et eelistada nende ringlussevõttu kohaselt sisaldasid (eraldatud biolagunevate jäätmetena) või segaolmejäätmed 32 energiakasutust (eraldamata jäänud olmejäätmetena). massiprotsenti Lisaks on loodud vale mulje, justkui taastuvenergia biojäätmeid. toetuse maksmise lõpetamine vähendaks Jääme seisukohale, energiakasutusse suunatud olmejäätmetes sisalduvat et biolagunevate komponentide osakaalu. toetusmeetmetega Näide: tuleks panustada Lk 97: „Paraku makstakse täna endiselt Iru biojäätmete liigiti soojuselektrijaamale ka taastuvenergia toetust kogumisse ja segaolmejäätmetes sisalduva biolaguneva ringlussevõttu, mitte komponendi põletamise eest. See on vastuolus aga jäätmehierarhiaga, mille kohaselt energiakasutusele segaolmejäätmetes tuleb eelistada ringlussevõttu. Seetõttu tuleb sisalduvate biolagunevate jäätmete põletamise eest biolagunevate taastuvenergia toetuse maksmine esimesel jäätmete võimalusel lõpetada. Selle asemel on vaja tekitada energiakasutusse. nõudlus biolagunevatest jäätmetest toodetud ressursi Toetuse maksmine (teisese toorme) järele.“ olmejäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi energiakasutuse eest annab signaali, et tegemist on soositud tegevusega, mida see aga ei ole, sest teisene toore on jäänud kasutusele võtmata. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Riikidevahelise jäätmeveo piiramise kaalutlustes on arvesse võtmata Eesti huvi importida Jäätmekava energiakasutuseks vajalikke jäätmeid, kui Eestis eesmärk ei ole tekkinud jäätmetest ei piisa Tallinna linna jaoks lahendada soojust tootmise vajaduse täitmiseks. Eesti huvi soojatootmisega jäätmete energiakasutuseks importimise vastu on seotud probleeme. põhjendatud nii keskkonnakaitseliselt kui ka sotsiaal- KeM majanduslikult. Kui jäätmeid ei lubata soojuse huvi on toimiv tootmiseks importida, siis tuleb Tallinna linnas vajalik jäätmekäitlussüstee soojus toota puiduhakke suurema kasutamise teel, mis m, mida ei suurendab survet Eestis metsadest puiduhakke koormaks varumisele. Ning puidust toodetud soojus on üle kolme imporditud jäätmed, korra kallim kui jäätmetest toodetud soojus, mis mis takistavad Eestis suurendab Eesti ühiskonna kulutusi soojuse tarbimisel. tekkinud jäätmete Meie hinnangul on mõlemad asjaolud niivõrd olulised, käitlemist vastavalt et väärivad riikidevahelisele jäätmeveole piirangute jäätmehierarhia seadmisel arvesse võtmist. 143  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kõrgematele Näide jäätmete riikidevahelise veo puudulikust astmetele. põhjendusest: Lk 114: „ Jäätmete riikidevahelisel veol tuleb tagada: Riigi jäätmekava 1. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu või KSH aruannet ei Eestist väljavedu, mis võivad seada ohtu Eestis muudeta. tekkinud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide saavutamise; 2. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu, mille tagajärjel tuleb Eestis tekkinud jäätmed kõrvaldada või töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja jäätmekava eesmärkidega; 3. Eesti ei muutuks ringussevõetamatute või raskesti ringlussevõetavate (sega)jäätmete sihtkohaks. Näiteks ehitus- ja lammutussegaprahi jm segajäätmete Eestisse sisseveol muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine, tuleb arvestada riikidevaheliste jäätmeveo lubade andmisel geograafilise läheduse ja jäätmehierarhia põhimõtetega. Kui lähemal on keskkonnanõuetele vastav käitluskoht olemas, siis selliste jäätmesaadetiste vedu mitte lubada.“ Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju KSH aruande strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: koostajad on seisukohal, et Tuvastasime KSH aruande eelnõust alljärgnevad jäätmete puudused, tsiteeritud tekstides on rasvases kirjas energiakasutus, kui esitatud kõige probleemsemad kohad aruande tekstis: jäätmete Aruande p. 7.2 alampunktides on esitatud ettepanekud ladestamise järel jäätmegruppide kaupa. P. 7.2.4 on olmejäätmete halvemuselt teisel kohta ning sisaldab eksitavaid väiteid: kohal olev „Nüüd tuleb astuda järgmine samm ja jäätmekäitlusviis ringmajanduse toetuseks on vaja kehtestada peaks olemas lisaks saastetasu ka põletamisele.“ ladestamisele samuti /…/ maksustatud, et „Ladestutasude ja põletusmaksu kehtestamine toetab soodustada materjalide ringlusse suunamist. Täna on väga palju jäätmekäitlushierarh pakendiliike, mille ringlusse võtmist tuleb subsideerida, ias kõrgemal olevate paraku on need lahendused kallimad kui soodne toimingute läbi masspõletus ja seetõttu juba majanduslikel viimist. KSH kaalutlustel jääb osa ringluspotentsiaalist aruandest on realiseerimata. Sarnaselt põhjamaadele võib eemaldatud lause, ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamise mis viitab 10 vältimiseks esmalt kehtestada minimaalse eurosele põletamise näiteks 10 eurose saastetasu ning seda saastetasule. korrigeerida turusituatsioonist tulenevalt järk- järgult.“ Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju KeM on seisukohal, strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: et keskkonnatasude Juhime teie tähelepanu aruande peatükis 7.2.4. temaatika esitatud ettepanekutes olevale kolmele olulisele jäätmevaldkonnas eksimusele: on oluline ja 1. Valesti on tõlgendatud kehtiva seetõttu plaanib KeM saastetasude süsteemi toimimist ning edaspidi läbi viia hindamata on selle muutmisega (uue konkreetsema saastetasu kehtestamisega) kaasnevad 144  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne riskid. Eesti kasutab praegu vaid analüüsi selles olmejäätmete ladestustasu, millega riik valdkonnas. määrab jäätmehierarhia kõige madalamal tasemel (st. kõige vähem soovitava) tegevuse KSH aruande minimaalse hinna. Selle riiklikult kehtestatud koostajad on majandusliku baassignaali alusel kujundab seisukohal, et jäätmekäitluse ettevõtlus jäätmehierarhial jäätmete põhineva rahaliste suhete jada kogu energiakasutus, kui väärtusahelas. Näiteks, kui prügilad suudavad jäätmete osa vastu võetavatest jäätmetest materjalina ladestamise järel ringlusse suunata, siis nad saavad kehtestada halvemuselt teisel vastavatele jäätmetele ladestamistasust kohal olev madalama väravatasu. Olmejäätmete jäätmekäitlusviis energiakasutuseks Irus peab jäätmete vedaja peaks olemas lisaks osalema põletamistehase korraldatavatel ladestamisele samuti põletustasu enampakkumistel, kus pakkujatel maksustatud, et on motivatsioon pakkuda väravatasu, mis on soodustada madalam kui prügilatesse ladestamise jäätmekäitlushierarh kogukulu, kuid konkurents suunab pakutava ias kõrgemal olevate tasu ligilähedaseks ladestamise tasule. toimingute läbi Olmejäätmete käitlemise väärtusahel toimib viimist. Mööname, et täna majandusliku otstarbekuse alusel, põletusmaksu lähtudes riiklikult kehtestatud ühest kehtestamisel tuleb väravatasust. järgida põhimõtet, Aruandes esitatud ettepanek kehtestaks lisaks et ladestamine kui ladestustasule ka riiklik põletustasu seab aga jäätmekäitlushierarh riigile ülesande hakata jäätmehierarhia ias madalaimal toimimist juhtima kahest kohast suunatavate tasemel oleva rahaliste signaalide alusel. Väärtusahela käitlusviisi erinevatele tasanditele eraldi riikliku saastetasu peab maksu kehtestamine tekitab võimaluse, et olema olulisel koosmõjus ettevõtete vahelistes määral kõrgem, kui lepingutes sätestatuga muutub jäätmete põletamisele ladestamine odavamaks kui jäätmete kehtestatav maks. energiakasutus ning kaob jäätmehierarhia KSH aruannet ei järgimiseks vajalik majanduslik muudeta. motivatsioon ning selle tulemusena suureneb soovimatult jäätmete ladestamine Eestis. Ettepanek eirab seda riski täielikult. KSH aruanne isegi ei analüüsi olemasolevat majanduslike signaalide süsteemi ning ei hinda, kas olmejäätmete ladestamise tasu tõstmise kaudu on võimalik saavutada soovitud mõju ringmajandusele, ilma suurema riskiga keerulist maksusüsteemi loomata. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Üks põhjus, mis strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: olmejäätmete 2. Põhjendamata ning eksitav väide justkui ringlussevõtu määr oleks olmejäätmete energiakasutus Eestis ei ole viimaste liiga soodne. Valeväitele tuginedes on tehtud aastate jooksul ettepanek muuta olmejäätmete energiakasutus tõusnud on KSH kallimaks eraldi põletamistasu kehtestamise aruande koostajate abil. Sellega eiratakse toimivat süsteemi, kus hinnangul nimelt riiklikult kehtestatud ladestustasu tõstmine selles, et jäätmete loob automaatselt jäätmete vedajatele energiakasutus on motivatsiooni suurendada jäätmete põletamise võrreldes tasu pakkumist järgmisel jäätmete põletamise ringlussevõtu õiguse enampakkumisel ning jäätmete tehnoloogiatega liialt energiakasutus kujuneb vaid veidi soodsamaks odav. Sellest kui jäätmete ladestamine. Seetõttu aruanne tulenevalt leiame, et 145  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne ei kajasta korrektselt ladestamise tasu väide on asjakohane olemust ning selle tõstmise mõju ning jääme KSH olmejäätmete energiakasutuse hinnale. aruandes antud Aruandes esitatud soovi koguda maksude seisukoha juurde. kaudu lisaraha teiste jäätmekäitlustoimingute KSH aruannet ei finantseerimiseks saab ohutult teha, kui muudeta. suurendatakse toimiva süsteemi raames ladestamise saastetasu. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Põhjamaade strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: kogemusele viitav 3. Aruandes on puudulik informatsioon lõik KSH aruandest jäätmete energiakasutuse maksustamise on eemaldatud. KSH kogemustest teistes riikides. Aruandes on aruande koostajad väidetud, et põhjamaade ühtne kogemus on on siiski jätkuvalt kehtestada kõigepealt madal saastetasu seisukohal, et energiakasutusele ning hakata seda seejärel jäätmete järk-järgult tõstma. Selline kirjeldus on ekslik. energiakasutus, kui Näiteks kehtestas Rootsi küll 1. aprillist 2020. jäätmete a. olmejäätmete põletamise tasu, kuid Rootsi ladestamise järel valitsus esitas juba 2022. a. septembris halvemuselt teisel ettepaneku selle maksu tühistamiseks alates 1. kohal olev jaanuarist 2023. a, sest maks ei ole toonud jäätmekäitlusviis kaasa soovitud positiivset mõju kuid on peaks olemas lisaks tekitanud soovimatu kõrvalmõju. (vt. Rootsi ladestamisele samuti rahandusministeeriumi ettepanekut: maksustatud, et https://www.regeringen.se/rattsliga- soodustada dokument/departementsserien-och- jäätmekäitlushierarh promemorior/2022/09/avskaffad- ias kõrgemal olevate avfallsforbranningsskatt-och-slopad- toimingute läbi energiskattenedsattning-for-datorhallar/). On viimist kahetsusväärne, et aruande koostajad soovitavad Eestil jäljendada Rootsi kogemust, mis on Rootsi riigis tunnisatud ebaõnnestunuks. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: KSH aruandest on Ülaltoodud põhjustel oleme seisukohal, et: eemaldatud 1. Jäätmekava KSH aruandes ei ole korrektselt Põhjamaadele viitav analüüsitud olemasoleva keskkonnatasude põletusmaksu näide. süsteemi (ladestamise saastetasu koosmõjus KSH aruande põletamise väravatasu vähempakkumistega) koostajad on siiski võimekust käidelda olmejäätmeid jätkuvalt seisukohal, jäätmehierarhia ning majandusreeglitel alusel; et jäätmete 2. aruandes ei ole korrektselt kajastatud energiakasutus, kui põhjamaade kogemust olmejäätmete jäätmete põletamise maksustamisel ja aruandes ladestamise järel viidatakse eksitavalt Põhjamaade kogemusele halvemuselt teisel ning soovitatakse Eestile kehtestada uus maks, kohal olev milline on alles 2022. a. lõpus Rootsis jäätmekäitlusviis tunnistatud ebaõnnestunud eksperimendiks; peaks olemas lisaks ladestamisele samuti 3. aruandes ei ole hinnatud maksustatud, et muudatusettepanekute põhjustatud soodustada kõrvalmõjusid ning riske; jäätmekäitlushierarh 4. aruande peatükis 7.2.4. esitatud ettepanek ias kõrgemal olevate kehtestada põletusmaks ei ole põhjendatud toimingute läbi ning tuleks aruandest eemaldada. viimist. Eesti Maaülikool Sissejuhatus Sissejuhatuses korrigeerime 146  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne On öeldud, et Riigi jäätmekava üldine strateegiline sõnastust selliselt, eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. et eesmärk tuleks Jäätmehierarhia ei saa olla eesmärk, vaid on vahend. selgemalt välja. Mis on eesmärk, mida hierarhia rakendamise abil saavutada soovitakse? Pigem oleks vaja öelda, mis on KSH aruannet ei Eesti eesmärk jäätmekäitluse reguleerimisel? täiendata. Hiljem on öeldud, et jäätmekavas on kolm strateegilist eesmärki: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Need eesmärgid on väga head ja selged. Aga: hiljem on öeldud, et jäätmekava eesmärk on eelkõige tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades korduskasutust, kooskõlas …, toetavad …, , vähendavad …, tagavad …. Need on ka väga head. Samas on lugejal raske mõista eesmärkide paljusust ja vahet teha mõistel eesmärk ja strateegiline eesmärk. Soovitan eesmärk kui selline selgemini välja tuua vaid ühes sõnastuses. Eesmärkide hulka võiks kuuluda ka see, et segaolmejäätmete hulk (see, mis praegu põletusse või prügilasse) peaks järjekindlalt vähenema. Eesti Maaülikool Visioon: väga hea. Mõlemad on Aga: kumb on edaspidi (sh KIKi taotlustes) olulisem, olulised, nii visioon kas tegevused, mille abil tagada visiooni, eesmärkide kui ka eesmärgid ja või strateegiliste eesmärkide täitmine? Mis on tähtsam meetmed, mis nt projektide hindamisel? Ma pean silmas, et võib välja visiooni ellu viia tulla, et visioon osutub veelgi olulisemaks kui aitavad. eesmärgid, mis suurendab segadust Toetusmeetmete väljatöötamisel koostatakse huvigruppe kaasates kõigile arusaadavad kriteeriumid projektide hindamiseks, mis arvestavad nii jäätmekava visiooni kui eesmärke. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Sissejuhatus. Jäätmekava koostamisel on lähtutud Arvestame osaliselt, läheduse põhimõttest: täpsustame MK: läheduse põhimõte on midagi, mida ei ole sõnastust. võimalik rakendada selles sõnastuses. Eestis on 5 Kohus (TlnHKo 3- prügilat, üks põletusjaam ja üks biogaasitehas 11-2947). olmejäätmete jaoks. Üks! Seega tuleb jäätmeid neisse on tõlgendanud, et vedada niikuinii üle Eesti. Pealegi, eelnõu peab läheduse põhimõte biogaasi tootmist soovitavaks, mis aga riigi ainsa Eesti kontekstis biogaasijaama näitel eeldab igal juhul kokkuvedu, st tähendab „käitlemist loobumist läheduse printsiibist. Eestis“. MK: On öeldud, et Jäätmete käitlemisel tuleb arvesse Lisaks on kohus võtta läheduse põhimõtet ehk kui lähemal on vastav märkinud, et käitluskoht olemas, siis tuleb arvestada pikema läheduse põhimõtte 147  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Samas on kohaselt tuleb käitlemine eraettevõtluse tegevusvaldkond, kus lähem jäätmed käidelda käitluskoht võib kuuluda konkurendile ning sel juhul võimalikult lähedal niisama lihtsasti lähedusele apelleerida ei saa. Mängu asuvas tuleb lisaks ka väravatasu ja jäätmete kvaliteet. Ei, tehnoloogiliselt lähedus ei ole asi, millest jäigalt peab kinni hoidma. sobivas jäätmekäitluskohas, Öeldud on, et Sealjuures tuleb tagada jäätmete kus on tagatud käitlemine inimese tervise ja Käitlemine käitlemise pärast ei kõlba. Soovitan lauset keskkonna ohutus pikendada … ja jäätmetest valmistatud toodete (RKHKo 3-3-1-68- kasutamine (sest eesmärk on ju jäätmed ringlusse 14, p 27.3) lasta!) viisil, mis: Selle põhjal saab öelda, et kõik Sissejuhatavas osas tuleks märkida ja Eestile omaks asukohad Eestis saanud eelhoiatust ja püüdu selles märgitud puudused sobivad arvestades kõrvaldada! läheduse põhimõtet ja kui on olemas adekvaatsed asjaolud, mis takistavad kõige lähemat asukohta kasutamast, siis võib valida järgmise sobiva käitluskoha. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool 1. Riigi jäätmekava 2022–2028 eesmärgid ja Osaliselt, olulisemad põhimõtted biolagunevad Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele jäätmed on eraldi valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika ja välja toodud plast. jäätmekava Jah, väga õige on seada prioriteedid. Aga siit on puudu eesmärkide ja biomassi, biolagunevad jäätmed, sh toidujäätmed. meetmete all. ’bio’ on ainus valdkond, kus kogu ühiskond saab panustada, seega tuleb seda siin näidata heas Joonised 1 ja 2 valguses. uuendatakse. Joonis Kahtlen, kas joonis 1 (Jäätmeteke EL-s elaniku kohta) 1 annab hea midagi sisulist käesolevasse jäätmekavasse lisab. Seda võrdluse sellest, mis enam, et joonise 1, joonise 3, joonise 4 ja joonise 16 olukorras on Eesti andmed ei ühti, ehkki peaks (vähemalt summana) võrreldes muu Kahtlane koht joonisel 2. mida näitab y-telg? Euroopaga. Joonis 1 puhul on välja jäänud mineraalsed jäätmed, samas kui joonisel 2 on kogu jäätmeteke. Meie hinnangul annavad joonised 3,4 ja 16 kooskõlas infot. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Vormistamine, mis puudutab kõiki jooniseid: Jah, korrigeerime Joonistel on allkiri, mitte pealkiri. Ammugi mitte vormistust mõlemad. Ammugi mitte seda, et pealkirja ja allkirja KSH aruannet ei tekst erineb. täiendata. 148  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Jooniste telgedel peavad olema ühikud! Tabelites 3,4,5,9,10 puuduvad ühikud Eesti Maaülikool POS Jah, täiendame riigi püsivad orgaanilised saasteained (POS) – jäätmekava POSide tähelepanekud seminaridelt: tavakuulaja tajub POSe, osa. kui ’mingid ained, mis on kotis nagu vanasti väetise- ja POSid on mürgilaos’. Selgitamist vajaks see, et POSid esinevad jäätmekavas meie igapäevatoodetes ja pakendites ning nende seetõttu, et POS- olemasolu viib selleni, et nad pakendi vms toote jäätmetele on eraldi ringlusse võtmise käigus akumuleeruvad. Seega käitlusnõuded peavad POSid toodetest kaduma! KSH aruannet ei POS-e on käsitletud palju, mis aga varjutab fakti, et on täiendata. olemas ka teisi reoaineid, mida eelnõus käsitletakse vähe. Eesti Maaülikool Lk 9 Ringmajanduse suunal liikumisel on oluline rakendada jäätmete käitlusel üha rohkem Imporditud jäätmed jäätmehierarhia ülemisi astmeid, mistõttu tuleb ka ei lähe riigi arvele, jäätmete impordil järgida, et sisseveetavatest kes ringlussevõttu jäätmetest suur osa läheb just ringlusse ja toetab Eesti teostab. püüdlusi ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel. KSH aruannet ei Selle juures tuleks selgelt välja öelda seda, kumma täiendata. riigi arvele jääb ringlussevõtt impordi korral! Eesti Maaülikool Hetkeolukord Joonis 7. tekstis ja joonisel osutatud numbrid ei lange Joonise 7 osas on kokku. sõnastust tekstis muudetud. Lk 22 Aastaks 2025. peab olmejäätmete ringlussevõtu tase peaaegu kahekordistuma – ringlusse tuleb võtta Jäätmekava ptk 2 on 55% olmejäätmetest. kirjeldatud Ma soovitaks siinkohal öelda a) milliste jäätmete arvel hetkeolukorda. seda on reaalne saavutada (sh bio!) + mil viisil seda Olukorra on võimalik saavutada (kes teeb töö ja kuidas). parandamiseks On öelduid, et Koostöö pakendiorganisatsioonidega ei vajalikud meetmed anna soovitud tulemusi (segaolmejäätmetes on on kirjeldatud ptk 3 sortimisuuringu alusel endiselt 32 massiprotsenti ja loetletud pakendijäätmeid). MK: seega: mida jäätmekavas rakenduskavas. soovitatakse? See haakub ka eelhoiatusega. Mida Olmejäätmete jäätmekava muuta soovitab? ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks on oluline nii biojäätmete kui pakendijäätmete kogumise ja käitlemise edendamine. Seda on kavas teha muuhulgas läbi toidujäätmete tekke vähendamise, KOV- ide motivatsiooni tõstmise (vastutus ja rahastus), olmes tekkivate pakendijäätmete kogumise 149  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne tekkekohalt, jäätmete liigiti kogumise süsteemide ühtlustamise, olmejäätmete käitlusvõimekuse arendamise jms. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool C&D Arvestatud osaliselt. Lk 24: Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus Euroopa Komisjoni 84-89%. Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele poolt on seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist liikmesriikidele 2020 taaskasutada 70% tekkinud ehitus- ja sätestatud ehitus- ja lammutusjäätmetest31. Eestis on see sihtmäär lammutusjäätmete saavutatud taaskasutamise MK: kumba nõuab EL, kas taaskasutamist või ringlusse sihtmäär (70% võtmist? Kumb sihtarve neist on saavutatud ja kumb alates 01.01.2020), neist on Eesti siht? Kas nii, et tagasitäidet enam ei mis on Eestis loeta tulevikus EL-s enam taaskasutamiseks? Mis siis saavutatud. meie C&D tulemus on? Ringlussevõtu Tabel 2 oleks ülevaatlikum joonisena. sihtmäära Euroopa Komisjoni poolt sätestatud ei ole. Kuivõrd suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, on jäätmekavaga seatud eesmärgiks suurendada ringlussevõtu osakaalu taaskasutusest. Selgitame täiendavalt, et tagasitäiteks kasutamise puhul on tegemist taaskasutamisega ja seda võetakse taaskasutusmäära arvutamisel arvesse nii praegu kui tulevikus. Tabelis 2 toodud info dubleerib joonisel 15 esitatud andmeid, mistõttu eemaldati joonis 2 jäätmekava eelnõust. KSH aruannet ei täiendata. 150  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Eesti Maaülikool On olemas EL sihtarvud olmejäätmete ringlussevõtu Arvestatud, saavutamiseks (nt 2035: 65%). Jäätmekavas peab jäätmekava olema märgitud milliste täiendatud. jäätmete/materjalide/jäätmeliikide arvel on Olmejäätmete planeeritud see sihtarv saavutada. See oleneb ju ringlussevõtu (prognoositavast) olmejäätmete koostisest, liigiti sihtarvu saavutamist kogumisele seatavatutest eesmärkidest ning arvutatakse edaspidi ringlussevõttu võimaldavast taristust. Eriti just viimase metoodika järgi, mis arendamine on aga Jäätmekava pädevuses. vastab kõige enam praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt võetakse arvesse olmes tekkiva paberi ja kartongi, metallide, plastide, klaasi, biojäätmete, tekstiili, puidu (sh osaliselt ka samadest materjalidest pakendijäätmed), ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmet e, segaolmejäätmete, toiduõli ja rasva, suurjäätmete, segapakendite ja veel mõningate jäätmeliikide teke ja ringlussevõtt. Sihtarvu saavutamiseks tuleb tegeleda kõigi nende jäätmeliikide liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. Enim tekib nendest jäätmetest paberit ja kartongi, biojäätmeid ja plasti. Seega ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel tuleb eriti panna rõhku nende jäätmete kogumisele ja käitlemisele (sh need pakendimaterjali liigid). KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Lk 59. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks ei ole Eelnõu lk 98 on seni seatud Eesti ega Euroopa Liidu tasandil sihtarve. mainitud, et Sihtarv on kehtestatud olmejäätmetele. „Saavutades liigiti Jah, aga kui olmejäätmete ringlusse võtuks on kogumise taseme sihtarvud olemas, siis peaks olema jäätmekavas vähemalt 65% näidatud ka biolaguneva roll selle sihtarvu täitmiseks, biojäätmete kogu- 151  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne seega me saame jäätmekavas selle sihtarvu ise seada. tekkest, suunates Kui sihtarvu ei ole, siis ei ole ühelgi osapoolel ka liigiti kogutud motivatsiooni ega vastutust seda täita. jäätmed PS: liigiti kogumine ei võrdu ringlusse võtuga. maksimaalselt ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on võimalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase.“ Seda võib käsitleda kui biojäätmete ringlussevõtu eesmärki. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Jäätmekavas peaks olema lausa ühise tabeli või Lisame vastava joonise vormis sihtarvud IGA jäätmeliigi ringlusse tabeli riigi võtuks aastani 2028 (2030/2035). jäätmekava juurde KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool 8.3. Kasutatud mõisted Arvestatud, Eelnõus on kasutatud mõistet köögijäätmed. Mõistena ühtlustame mõistete on see defineerimata. kasutamise (köögi- Eelnõus figureerivad mõisted: toidujäätmed, köögi-ja ja sööklajäätmed). sööklajäätmed (jutt on arusaadavalt toidujäätmetest), Joonisel 7 on toidu- ja köögijäätmed (mis jäätmetest peale kasutatud mõistet toidujäätmete jutt on?) ja köögijäätmed (joonis 7, mis „köögijäätmed“, jäätmetest siin jutt on?). Köögist tuleb ju ka muid kuna sellisel kujul on jäätmeid kui toidujäätmed. see ka viidatud Lk 171 Lisaks ei kajastu jäätmestatistikas tekke ja sortimisuuringus. ringlussevõtu hulgas tekkekohal ringlusse suunatud Juhul, kui tekstis on ehk kodukompostitud biojäätmete kogused. kasutatud sõna MK: kas jääbki nii? Sel juhul ei saavutata biolaguneva „toidujäätmed“, siis ringlussevõtu sihtarve ka tulevikus. ongi mõeldud kitsamalt toidujäätmeid. Tekkekohal ringlusse võetud biojäätmete koguseid on tulevikus võimalik arvesse võtta lähtudes KOM rakendusotsuses (EL) 2019/1004 toodud arvutusmetoodikast. Vastav viide lisatakse jäätmekavasse. KSH aruannet ei täiendata. 152  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Eesti Maaülikool Rakenduskava Osaliselt arvestatud. Kõigi tegevuste juures peaks olema kaastäitjana ka Rakenduskavas ERMEL kaastäitjatena on lisatud paljude tegevuste juurde ka ettevõtted. Enamik on koondunud katusorganisatsiooni de alla ja üks selline on ka ERMEL. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Kõik I samba tegevused nr 1, sh ’Vähendada ehitus- ja Arvestatud osaliselt. lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja Meetmete tabelit lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti täiendatud. Haridus- kogumise ja korduskasutuse’ tuleb integreerida kõigi ja ehituserialade õppekavadesse ja kutsestandarditesse. Teadusministeerium Kui seda seal ei ole, siis ehitaja selle eesmärgi olulisust on antud tegevuse ei taju ja seda tegema ei hakka. peavastutajaks, Kaastäitja: Haridus-ja Teadusministeerium, Kutsekoda mistõttu Haridus- ja Teadusministeeriumi Sama kommentaar II samba tegevus 2 kohta. t kaasvastutajate nimekirja ei lisatud. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool III samba tegevus 2: ladestatud olmejäätmete kogus jääb alla 10 % olmejäätmete tekkekogusest. Osaliselt arvestatud. Keskkonnaload ei tohi lubada piiramatut ladestamist ja Jäätmekavas on peavad olema kooskõlas 10 % eesmärgiga. Prügilad sätestatud eesmärk, peaks ISE looma tegevuskava 10 % eesmärgi mille kohaselt saavutamiseks. Selle tegevuskava olemasolu peaks kõikides aktiivselt olema aluseks keskkonnaloa vormistamisel. kasutusel olevates Prügilate järelhooldus: aastal 2028 saab läbi 30 a prügilates toimuv järelhooldusperiood paljudes Eesti prügilates. Peale tegevus vastab seda on vaja arusaama, mis tingimustel veendutakse õigusaktides ja prügila ohutuses ja kuidas leevendatakse järelhoolduse keskkonnalubades toiminguid. Suuremates prügilates ei tule selle aja sätestatud peale enam prügilagaasi. Selleks ajaks tuleb valmis tingimustele ning olla alternatiivsete metaanilagundustehnoloogiate (nt vanad nõuetele bio-oksüdatsioon) kasutuselevõtuks järlehoolduse mittevastanud lõppfaasi jõudnud prügilates. Seda tuleks vähemalt prügilad on mainida. nõuetekohaselt suletud ja teostatakse järelhooldust vastavalt seirekavale. Eesmärgi saavutamiseks on ette nähtud erinevad tegevused jäätmekava rakenduskavas, näiteks prügilate tegevust puudutavate õigusaktide analüüs 153  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne ja vajadusel muudatuste tegemine. Lisaks ka on ette nähtud järelevalve teostamine korrastatud prügilate osas, et tuvastada võimalikud probleemid prügila katendis või nõrgvee- ja gaasiväljutussüstee mis. Ennetada tuleb võimalike probleemide tekkimist ja vältida keskkonnaohtu. Prügilates, millele on määratud järelhooldus, tuleb jälgida järelhooldustingimus te täitmist. Esitatud ettepanekuid on võimalik arvesse võtta eelnevalt nimetatud tegevuste rakendamisel. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Digi: 2028 aastaks peaks olema võimalik saavutada Digitaliseerimise see, et iga prügikasti teekonda on võimalik jälgida, et tulemusel tekib veenduda selle minekus õigesse käitluspaika. tänasest oluliselt Jälgitavus suurendab usaldust elanike ja firmade parem ülevaade vahel. Hea küll, kui iga prügikasti on raske jälgida, siis jäätmekäitluse vähemalt iga KOV peaks saama jooksva ülevaate selle ahelast nii riigi kui kohta, kuhu ja miks tema jäätmed viidi. Nii tekib kohaliku motivatsioon. omavalitsuse tasemel. Nõustume, et parem ülevaade ja läbipaistvus tekitab usaldust ning tõstab motivatsiooni. Iga prügikasti teekonna jälgimist ei ole eraldi eesmärgiks seatud. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Toidujäätmete tekke vältimise kava: Toidujäätmetega seonduvasse tuleb igal juhul kaasata Oleme ettepanekuga Eesti Maaülikooli toiduohutuse spetsialistid. Et nõus, vastavad 154  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne maaülikool õpetab ja täiend koolitab toidu tootjaid, siis muudatused tehakse tuleb see teema siduda ka õppekavadesse. jäätmekavas Kaastäitja: Haridus-ja Teadusministeerium, Eesti Maaülikool. Ei piisa öelda, et ’teadusasutused’. Vaja on KSH aruannet ei konkreetsust. täiendata. Eesti Maaülikool Prügistamise, sh mereprügi vähendamine: Kaastäitja peaks olema ka EVEL, sest omajagu palju Jäätmekava mereprügi satub vette sadeveetorustike kaudu. rakenduskavas on kaastäitjatena lisatud paljude tegevuste juurde ka ettevõtted. Tihti esindavad neid katusorganisatsiooni d, EVEL on üks neist. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Tootjavastutuse laiendamine: Uute tootegruppide lisandumine laiendatud Ei arvesta. Täname tootjavastutuse nimekirja võiks põhineda ettepaneku eest, segaolmejäätmete sortimisuuringutel. Jäätmed, mis kuid järjekindlalt on esindatud segaolmejäätmetes, võiks segaolmejäätmete ajapikku saada tootjavastutuse alla. koostise järgi selliseid otsuseid ei saa teha. Näiteks kehtib Eestis pakendivaldkonnas juba pikemat aega tootjavastutuse põhimõte, kuid viimase 10 aasta jooksul on endiselt segaolmejäätmete koostises ca 30% pakendijäätmeid. Uute toodete lisamisel tootjavastutuse alla oleme viimastel aastatel lähtunud ennekõike lähtuda Euroopa Liidus kokkulepitust, et tagada riikidevaheline sarnane praktika. Samuti mitmed probleemsed jäätmeliigid, millele on Eesti on rakendanud täiendavat tootjavastutuse kohustust ei esinegi segaolmejäätmete koostises, näiteks rehvid, põllumajandusplast. 155  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Otsuste tegemine jäätmemajanduse korraldamisel Nõustume, et KOVis peaks tuginema segaolmejäätmete üleriigiline auditil/sortimisuuringul. Sellise uuringu tegemine sortimisuuring, mida peaks olema KOVile kohustuslik teatud ajavahemiku tehakse 4-5 aasta tagant. tagant, ei pruugi Metoodika võiks olla ministeeriumi poolt. kajastada tegelikku Tulemused peaks laekuma ministeeriumi hallatavasse olukorda kõigis andmebaasi. SEI senised uuringud on tänuväärsed, kohalikes aga liiga vähe ja liiga harva ning nad ei kata iga KOV-i. omavalitsustes. Otsuste tegemiseks on vaja andmeid. Sortimisuuring Tuleb koostada on lihtne ja ülevaatlik. metoodika omavalitsustele sortimisuuringute tegemiseks, mida omavalitsused saaksid siis vajaduspõhiselt läbi viia. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Käsitlemist vääriks jäätmete ajutise vaheladustamisega seonduv. Mitte arvestatud. Jäätmete ajutise ladustamisega seotud teemad on vajadusel kajastatud vastava jäätmevoo juures. KSH aruannet ei täiendata. EJKL EL on oma liikmesriikidega kokku leppinud paljude Tekkekohal ringlusse Kompetentsikesk keskkonnaalaste, sh jäätmevaldkonna eesmärkide võetud biojäätmete us täitmises, millest paljud on esitatud ka arvuliste koguseid on väärtustena. Üheks selliseks, mille täitmise üle ka tulevikus võimalik Eesti muret tunneb, on olmejäätmete ringlussevõtu arvesse võtta sihtarv eri aastatel. Olmejäätmete hulka kuuluvad ka lähtudes KOM kodumajapidamistes tekkivad biolagunevad aia- ja rakendusotsuses haljastujäätmed (20 02 01 jäätmenimistu järgi) ja (EL) 2019/1004 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08). toodud Hiljutiste jäätmeseaduste muudatuste põhjal tuleb arvutusmetoodikast. need liigiti koguda, ning kas korraldatud jäätmeveo Vastav viide raames käitlusettevõtetesse vedada või siis ise riigi ja lisatakse kohalike õigusaktide reeglite alusel käidelda. Viimasel jäätmekavasse. ajal on meedias palju arusaamatust tekitanud kodumajapidamises tekkinud biojäätmete käitlemise KSH aruannet ei võimalused ja kord jäätmetekitaja poolt oma kinnistul täiendata. nn kodukompostimise käigus. Loomulikult on kodukompostimine biojäätmete tekkekohas kõige keskkonnasõbralikum lahendus, mis hoiab kokku kulutusi jäätmekäitlusele kui ka väldib liigset keskkonnasaastet jäätmete veost jne. Jäätmekava eelnõu lk 15 on öeldud, et „Alates 2027. aastast biojäätmete üldkogused eelduslikult kasvavad, kuna arvestusse hakatakse lisama kodukompostimisele suunatud biojäätmete koguseid, mida seni ei ole üldse arvesse võetud. Siis arvestatakse neid koguseid aga ka 156  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne ringlussevõtu arvutamisel.“ Jääb aga ebaselgeks kes ja kuidas peaks kodukompostitud aia- ja haljastujäätmete ning köögijäätmete arvestust pidama ja kellele esitama? Sellised kogused võivad üsna suured olla ja mõjutada oluliselt ka EL komisjonile esitatavat ringlussevõtu määra. Et kvalifitseerida kodukompostimist ringlussevõtuks, peaks saaduse kvaliteet vastama keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7 nõuetele. Jäätmekava eelnõu lk 16 on kinnitatud, et „kui valmistatav toode, näiteks kompost, kriteeriumidele ei vasta, on tegu jätkuvalt jäätmetega ning sellise materjali tootmist ega kasutamist ringlussevõtuna ei arvestata.“ Jääb ebaselgeks, kuidas saaks kodukomposti kvaliteedi vastavust määruse nõuetele kinnitada, et selle koguseid saaks samuti ringlussevõtu eesmärkide rehkendamisel arvesse võtta? Eelnõu lk 98 on mainitud, et „Saavutades liigiti kogumise taseme vähemalt 65% biojäätmete kogu-tekkest, suunates liigiti kogutud jäätmed maksimaalselt ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on vajalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase.“ Teeksin ettepaneku, arvestades biojäätmete kodukompostimise mugavust ja kasulikkust jäätmetekitajale, täpsustada jäätmekavas ka neid aspekte, kuidas oleks võimalik neid olmejäätmete hulka kuuluvaid jäätmeid tingimata arvesse võtta ka jäätmestatistikas ringlussevõtu eesmärkide kajastamisel. EJKL Mulle on alati ebaselgeks jäänud, miks ei ole Jäätmekava Kompetentsikesk ringmajandust käsitlevates ja defineerivates Euroopa eesmärk on seada us Liidu, ja sellest tulenevalt ka liikmesriikide, sh Eesti, konkreetsed sihid, dokumentides kunagi käsitletud ühe põhilise millises suunas loodusseaduse – termodünaamika II seaduse – jäätmemajandust seoseid ja mõjusid ringmajanduse põhialustele. arendada. Oleme Räägitakse üldiselt, mitmel moel ja loosunglikult vaid nõus, et jäätmete esimesest seadusest, ehk mateeria jäävusest – ringlusse-võtuks „jäätmed on ressurss“ jne jne. Üht looduse toimimise tuleb kulutada põhimõistet jäätmekäitluse puhul nagu „entroopia“ ja energiat ja et selle vältimatu kasvu ei mainita kusagil üldse, mis keskkonnale on tähendaks lihtsustatult seda, et korra tarbitud ja kõige kasulikum, kui sealjuures ’rikutud’ materjali taastamiseks tuleb jäätmeid ei tekiks, kulutada kusagilt võetud lisaenergiat. Selle energia kuid ka juba tootmiseks tuleb üldjuhul jällegi tekitada jäätmeid, tekkinud jäätmete eelkõige fossiilkütuste, sh põlevkivi kasutamisel. Ka ringlussevõtt tekitab kasvuhoonegaasid kuuluvad energiajäätmete hulka, vähem mille taaskasutamiseks või kasvõi kogumiseks ja kasvuhoonegaase ja säilitamiseks tuleb jällegi loodusseaduste järgi kulutab vähem lisaenergiat kulutada. Surnud ring, millele piiramatute ressursse, kui uue taastuvenergiaallikate mitteolemasolu korral toote tootmine. millegipärast üldsegi tähelepanu ei pöörata. Võib-olla vaid juhitav termotuumasüntees aitaks probleemi KSH aruande lahendada? koostaja leiab, et Igatahes võiks seda loodusseadusele rajanevat aruandesse nende probleemi ka kuidagi jäätmekavas ja KSH-s käsitleda? teemade sisse Kes sooviks sellele probleemile rohkem tähelepanu tootmine, mis ei ole pöörata võib ringmajanduse, entroopia ja II kajastatud Riigi termodünaamika seoseid kasvõi veebist küllaldaselt jäätmekavas endas 157  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne leida. Lisan siia juurde vaid ühe populaarstiilis ei ole põhjendatud. kirjutatud artikli, milles mainitud põhimõtted on ära KSH aruannet ei öeldud ja selgitatud. Mõningaid küsitavusi võib sellest täiendata. nagu alati leida, kuid esitletud probleemi pole minu arvates ignoreerida võimalik. Elukeskkonna ja Mitmed jäätmekavas sisalduvad eesmärgid on mõistlik Riigi jäätmekava Rahvastikuareng saavutada koostöös teiste liikmesriikidega ja ka seab strateegilised u Selts ja väljaspool EL-i asuvate riikidega, mis eeldab sihid, täpsed Ringenergeetika ühisprojektide kokkukirjutamist, konsortsiumite rahastusmeetmed Kompetentsikesk moodustamist ja rahastustaotluste esitamist Euroopa selguvad juba us Liidu Komisjoni rahastuse all olevatesse meetmetesse, konkreetseid kust saadaolevad summad on oluliselt suuremad tegevusi (näitena EL Innovatsioonifond). On kahetsusväärne, et planeerides. KSH vastavate rahastusmeetmete välja arendamist, mis aruannet ei sarnast väliskoostööd rahastaksid me antud täiendata. jäätmekavast välja ei suuda lugeda. Ülaltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku moodustada spetsiaalne fond, mis võimaldaks rahvusvahelisi arendusprojekte ette valmistada suurusjärgus kuni 3 protsenti projekti eelarve mahust, mis makstakse taotlejatele välja selleks, et oleks 1 võimalik neist vahenditest Euroopa Komisjoni projektide ettevalmistus kulud katta. See looks ühtlasi võrdsed võimalused teiste liikmesriikidega. Elukeskkonna ja Riigi jäätmekava 2022-2028 materjali esialgsele Riigi jäätmekava Rahvastikuareng üldanalüüsile ja käesoleva kirja koostamisele kulutasid 2022-2028 u Selts ja Elukeskkonna- ja Rahvastikuarengu Seltsi juhataja ja (strateegilise Ringenergeetika ekspert Einar Eiland ja Ringenergeetika planeerimisdokumen Kompetentsikesk Kompetentsikeskuse juhataja ja ekspert Vahur di) eelnõu ja selle us Luhtsalu oma tööaega kokku 12 tundi. Eestis kehtiva keskkonnamõju seadusandluse alusel on makstakse eksperdile strateegilise hindamise aruande ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne avalik väljapanek on «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kohustuslik tunnipalga alammäär. Alates 1. jaanuarist 2023. a. on tulenevalt KeHJS-e tunnitasu alammääraks 4,30 eurot.1 §-st 41. KeHJS-e alusel on igaühel õigus esitada küsimusi ja ettepanekuid, kuid see pole kohustus. Seetõttu ei saa selle alusel tasu küsida. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Juhime tähelepanu sellele, et jäätmekava eelnõus ja Kaubandus- rakenduskavas puudub ühtne lähenemine selles osas, Tööstuskoda mida loetakse eesmärgiks ja mida tegevuseks. Selle Arvestatud. tulemusena on eesmärkide ja tegevuste sõnastus erinevate jäätmeliikide lõikes väga ebaühtlase Ehitus- ja kvaliteediga. Näiteks osad tegevused on paigutatud lammutusjäätmete eesmärkide alla ja ka vastupidi. Toome selle kohta puhul lisati järelevalve mõned näited: tõhustamine • Jäätmekava eelnõu (lk 101) kohaselt on tegevuste loetellu. ehitus- ja lammutusjäätmete puhul üheks eesmärgiks tõhustada järelevalvet ehitus- ja KSH aruannet ei lammutustegevuses tekkinud jäätmete liigiti täiendata. kogumise ning edasise käitluse üle. Samas 158  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne rakenduskava kohaselt on pakendijäätmete puhul järelevalve tõhustamine tegevus, mitte eesmärk. • Tuulegeneraatorite jäätmete osas on jäätmekava eelnõus (lk 89) eesmärk sõnastatud selliselt, et tulevikus on vaja analüüsida tootjavastutuse laiendamist tuulegeneraatoritele. Tegemist on pigem konkreetse tegevuse kui eesmärgiga. Kaubanduskoja ettepanek: Palume jäätmekava eelnõus ja selle rakendusaktis läbivalt üle vaadata eesmärgid ja tegevused, et eesmärkide all oleksid üksnes eesmärgid ja tegevuste all üksnes tegevused. Eesti Jäätmekava eelnõus (lk 22-23) on toodud välja Nõustume, et Kaubandus- järgmised olmejäätmete valdkonna nõrkused: kohalike Tööstuskoda olmejäätmete ringlussevõtu tase on madal, kohalike omavalitsuste omavalitsuse võimalused jäätmehoolduse järelevalve selle üle, korraldamisel on piiratud, liigiti kogumise taristu ei ole kuidas kogu riigis ühetaoline ning biojäätmete liigiti kogumise jäätmevaldajad määr on madal. Kaubanduskoja hinnangul on üheks täidavad KOVi jäätmehoolduseeskir olmejäätmete valdkonna kitsaskohaks ka ebaefektiivne jas sätestatud järelevalve, mille tulemusena ei täida jäätmevaldajad jäätmete liigiti õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Meie hinnangul on kogumise kohustusi, kohalike omavalitsuste võimekus teostada järelevalvet on enamasti jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle paljudel ebapiisav. juhtudel ebapiisav. Näiteks ei teostata tõhusat Valdkonna järelevalvet selle üle, et jäätmevaldaja ei paneks kitsaskohti tuvastati segaolmejäätmete konteinerisse pakendijäätmeid või jäätmekava biojäätmeid. Tõhustada tuleb järelevalvet koostamise käigus olmejäätmete liigiti kogumise üle. oluliselt rohkem, Kaubanduskoja ettepanek: kuid jäätmekavas Tuua olmejäätmete valdkonna nõrkusena välja toodi välja ka ebaefektiivne järelevalve. olulisemad. Järelevalve tõhustamise vajadus on välja toodud rakenduskavas ja seda on selgitatud jäätmekava peatükis 3.2. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Olmejäätmete eesmärgid ja järelevalve Peatükkides 3.1 ja Kaubandus- Teiste jäätmeliikide peatükkides on eraldi osana välja 3.2 on olmejäätmete Tööstuskoda toodud eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest käitluse järel välja tulenevad kohustused, ning järelevalve, kuid toodud ka olmejäätmete osas puuduvad sellised alapeatükid. eesmärgid. Sellised alapeatükid on vajalikud, kuid jääb Järelevalve teemat ebaselgeks, miks ei ole neid olmejäätmete osas. on käsitletud peatükis 3.2 teksti Kaubanduskoja ettepanek: sees. Lisada jäätmekava eelnõusse olmejäätmete KSH aruannet ei peatükki eesmärgid tulevikuks ja järelevalve osa täiendata. sarnaselt teistele jäätmeliikidele. 159  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Eesti E-kaubanduse kaudu tekkivad pakendijäätmed Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 53) on kirjas, et aasta-aastalt Arvestatud osaliselt, Tööstuskoda on kasvanud interneti kaudu kolmandatest riikidest täpsustatakse tellitavate postipakkide hulk. Lisaks on eelnõus välja viidatud lauset. toodud, et tihti nendest pakenditest tekkinud jäätmete Käitlemise käitlemise maksavad kinni aga Eesti maksavad pakendiettevõtted. pakendiettevõtjad Nõustume, et on küsitav, kas kolmandatest riikidest kaudselt kinni, mitte läbi e-kaubanduse Eestisse jõudvate pakendite ja otseselt. Eesti pakendijäätmete osas täidetakse kõiki õigusaktidest pakendiettevõtjad tulenevaid norme. Ja kui ei täideta, siis see kahjustab tasuvad oma turule Eesti pakendiettevõtete konkurentsivõimet. Seega lastud pakendite probleem seoses e-kaubandusega on olemas. Samas eest, kuid on meie hinnangul eksitav väide, et nendest kolmandatest pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise maksavad riikidest läbi e- tihti kinni Eesti pakendiettevõtted. Eesti kaubanduse Eestisse pakendiettevõtted kannavad vaid enda poolt turule jõudvate pakendeid lastud pakendijäätmete käitlemisega seotud kulud. ja pakendijäätmeid Meile ei ole teada arvukatest juhtumitest, kus kogutakse kokku ja pakendiettevõte kannab enda poolt turule lastud käideldakse koos pakendite käitlemisega seotud kulud ja siis lisavaks Eesti veel täiendavaid kulusid teiste poolt turule lastud pakendiettevõtjate pakendite eest. pakenditega. Kaubanduskoja ettepanek: KSH aruannet ei Kustutada jäätmekava eelnõust (lk 53) järgmine täiendata. lause: „Tihti nendest pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise maksavad kinni aga Eesti pakendiettevõtted.“ Kui see väide ei ole Keskkonnaministeeriumi hinnangul eksitav, siis palume lisada viide, millele see väide tugineb. Eesti Jäätmekava eelnõus (lk 83) on kirjas, et Oleme nõus, Kaubandus- ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka korrigeerime Tööstuskoda jäätmetekke vähendamine aitab ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, KSH aruannet ei vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. täiendata. Kaubanduskoda nõustub, et paljudel juhtudel kaasneb ressursitõhususe suurendamisega ka positiivne majanduslik mõju. Samas juhime tähelepanu sellele, et teatud juhtudel võib ressursitõhususe suurendamisel olla hoopis negatiivne majanduslik mõju, mille tulemusena muutub toote/teenuse hind väga kalliks ja seeläbi väheneb ettevõtte konkurentsivõimet. Ressursitõhususe suurendamine on majanduslikult kasulik üksnes teatud piirini. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta jäätmekava eelnõus (lk 83) sisalduvat lauset täpsemaks ja sõnastada see järgmiselt: „Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine võib aidata ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet.“ Eesti Jäätmekava eelnõus (lk 91) on välja toodud, et Kaubandus- pakendijäätmete teket aitavad vähendada Osaliselt arvestatud. Tööstuskoda pakendivabad poed, mis hetkel on pigem nišipoed, Tegemist on kuid ka suuremad jaekauplused on hakanud pakkuma näidetega, kuidas on enda sortimendis pakendivabasid valikuid või võimalik võimalust tooteid otsa täitepakendisse ja tarbija enda pakendijäätmete 160  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne pakendisse. Lisaks on kirjas, et paljudes teket vältida ning müügikohtades pakutakse tarbijatele võimalust osta mida on juba hetkel kuuma jooki enda topsi ning selle motiveerimiseks Eestis rakendatud. pakutakse ka hinnasoodustust. Muudame Toodud näited puudutavad väga väikest osa jäätmekava pakendijäätmetest ning sellistel positiivsetel näidetel ei sõnastust selliselt, ole märkimisväärset mõju pakendijäätmete et lugeja saaks vähendamisele praegu ega ka uue jäätmekava paremini aru, et kehtivusaja jooksul. tegemist on Kaubanduskoja ettepanek: pakendijäätmete Selleks, et eelnõu lugejal ei tekiks ebaõiget vältimise üksikute ettekujutust, et pakendivabad poed ja kuuma näidetega. joogi ostmine enda topsi aitavad lähiaastatel KSH aruannet ei vähendada märgatavalt pakendijäätmete teket, täiendata. teeme ettepaneku jätta need kaks lauset eelnõust välja. Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis palume lisada nende lausete juurde, mitu protsenti pakendijäätmetest on võimalik vähendada nende kahe näite abil aastaks 2028. Eesti Pakendijäätmete kohtkogumise teenus Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 107) on kirjas, et küll Arvestatud, Tööstuskoda pakutakse teatud Eesti piirkondades järjest enam jäätmekava kohtkogumise teenuse võimalust, kuid valdavalt täiendatakse. toimub pakendijäätmete kokkukogumine avalike Pakendiseaduse kogumiskonteinerite kaudu, mis võivad teatud juhtudel kohaselt ei ole tarbijate jaoks asuda liiga kaugel, on ebamugavad taaskasutusorganisa kasutada või ületäitunud. tsioonidel hetkel Viidatud lausest võib järeldada, et eelistatud lahendus kohustust oleks see, kui pakendijäätmete kohtkogumise teenust pakendijäätmete pakutakse laiemalt erinevates Eesti piirkondades. kohtkogumise Samas ei ole meil hetkel teada, kui paljudele teenust pakkuda, jäätmevaldajatele pakutakse täna pakendijäätmete seetõttu ei ole ka kohtkogumise teenust ning kui suur osa antud teenus kogu jäätmevaldajatest kasutab sellist võimalust. Kui sellise Eestis kättesaadav võimaluse kasutajaid ei ole väga palju, siis tuleks ning teenuse uurida põhjuseid, miks see nii on. Kui kasutamine on jäätmevaldajatele pakkuda pakendijäätmete vabatahtlik. kohtkogumist, kuid paljud ei kasuta seda võimalust, siis ei pruugi see kokkuvõttes olla efektiivne lahendus KSH aruannet ei pakendijäätmete kokkukogumiseks. täiendata. Kaubanduskoja ettepanek: Palume jäätmekava eelnõus tuua välja, kui paljudele jäätmevaldajatele pakutakse täna pakendijäätmete kohtkogumise teenust ning kui suur osa jäätmevaldajatest kasutab sellist võimalust. Kui sellise võimaluse kasutajaid ei ole väga palju, siis tuleks välja tuua põhjused, miks see nii on. Eesti Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse Arvesatud ja Kaubandus- põhimõte jäätmekava Tööstuskoda Jäätmekava eelnõu (lk 107) kohaselt on sõnastust jäätmevaldkonna digitaliseerimise üheks eesmärgiks täpsustatud. see, et andmeid kogutakse reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel, mis Andmepõhise lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin- aruandluse ja masin andmevahetust, kus inimese osa on masin-masin liideste minimaalne. kõrval jäävad 161  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Kaubanduskoda üldiselt toetab põhimõtet, et andmete kasutusse edastamine toimub ettevõtete jaoks võimalikult lihtsalt iseteeninduskesk- ja automatiseeritult. Samas peame oluliseks, et selle konnad (nt KOTKAS, põhimõtte rakendumisel ei suureneks PAKIS või võetakse ebaproportsionaalselt eelkõige väiksemate ettevõtete kasutusele uus halduskoormus ja kulud. Näiteks ei ole süsteem). See proportsionaalne ilmselt lahendus, kus ettevõte laseb tagab, et väiksemad aastas turule vaid 2 kg pakendijäätmeid ning ta saab ettevõtted saavad vastavatest andmetest pakendiregistrile teada anda vajalikud andmed üksnes masin-masin liidese abil ning selle jaoks ta edastada ilma peab kasutusele võtma näiteks uue infosüsteemi või masin-masin arendama olemasolevat infosüsteemi. Leiame, et liideseta. ettevõtetel peab jääma võimalus valida, millist KSH aruannet ei lahendust kasutada riigile andmete esitamiseks. täiendata. Kaubanduskoja ettepanek: Palume reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtte rakendamisel tagada, et selle tulemusel ei suurene väiksemate ettevõtete halduskoormus ja kulud. Eesti Pakendite disaini ringmajanduse põhimõte Kaubandus- Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on Arvestatud, Tööstuskoda pakendijäätmetega seotud ühe tegevusena kirjas, et muudetakse välja tuleb töötada regulatiivsed meetmed, sh sõnastust. majandusmeetmed, mis motiveeriksid tootjaid KSH aruannet ei muutma pakendite disaini ringmajanduse täiendata. põhimõtetega vastavusse. Kaubanduskoja hinnangul ei ole mõistlik rakenduskavas nii detailselt välja tuua, et välja tuleb töötada just majandusmeetmed. Võimalik, et hilisemad analüüsid näitavad, et efektiivsemad on hoopis teised regulatiivsed lahendused. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta viidatud lausest välja lauseosa „,sh majandusmeetmed“. See tagab, et rakenduskava elluviimisel on võimalik kasutada muid lahendusi, kui need on tulemuslikumad kui majandusmeetmed. Eesti Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on Kaubandus- pakendijäätmetega seotud ühe tegevusena kirjas, et Arvestatud osaliselt, Tööstuskoda pakendijäätmete ringlussevõtu suurendamiseks tuleb muudetakse lause teostada kogumissüsteemi reformimine Maailmapanga sõnastust. soovitustele vastavalt ning luua huvigruppidega Pakendijäätmete konsulteerimise platvorm. ringlussevõtu Kaubanduskoda nõustub, et pakendijäätmete suurendamiseks kogumissüsteem vajab muutmist ja oleme valmis selle tuleb teostada muutmise protsessis osalema. Samas ei pea me kogumissüsteemi õigeks, et rakenduskavasse kirjutatakse sisse, et reformimine võttes reform tuleb ellu viia vastavalt Maailmapanga arvesse soovitustele. Kui koostöös huvigruppidega leitakse Maailmapanga parem lahendus, siis tuleks seda lahendust kasutada, soovitusi ning luua mitte jääda kinni Maailmapanga soovituste juurde. huvigruppidega Maailmapanga soovitused peaksid olema üks konsulteerimise abimaterjal reformi teostamisel, kuid mitte ainuke ja platvorm. kohustuslik abimaterjal. KSH aruannet ei Kaubanduskoja ettepanek: täiendata. Jätta viidatud lausest välja lauseosa „Maailmapanga soovitustele vastavalt“. 162  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Eesti Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on Kaubandus- pakendijäätmetega seotud ühe tegevusena välja Arvestatud, Tööstuskoda toodud tõhus ja järjepidev järelevalve muudetakse pakendivaldkonna kogu ahelas. tegevuse sõnastust, Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et see tegevus mille kohaselt sisaldub rakenduskavas. Samas oleme mures, et see vajadusel tegevus ei ole piisavalt konkreetne ning ei pruugi muudetakse erinevaid osapooli motiveerida järelevalvet oluliselt regulatsioone tõhustama. Näiteks ei ole selle tegevuse all kirjas, et järelevalve järelevalve tõhustamiseks tuleb teha regulatiivseid tõhustamiseks. muudatusi. Seetõttu on praeguse sõnastuse juures KSH aruannet ei risk, et järelevalve tõhustamiseks ei astuta piisavaid täiendata. samme. Kaubanduskoja ettepanek: Palume rakenduskavasse lisada täpsemaid juhiseid, kuidas tõhustada järelevalvet pakendijäätmete valdkonnas. Suure tõenäosusega eeldab järelevalve tõhustamine ka regulatsioonide muutmist. Sotsiaalministee Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju KSH aruande rium strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: koostaja jääb oma seisukoha juurde, et Lk 91 on toodud Rahvastiku Tervise Arengukava RTA-s ei ole välja (2020-2030) all selline lõik: „Kokkuvõtlikult võib toodud olulisemaid öelda, et RTA-s ei ole välja toodud seoseid seoseid Riigi olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, jäätmekavaga. Siiski milleks on jäätmetekke vältimine, korduskasutus möönab aruande ja materjaliringlus. Dokument vajab Riigi koostaja, et RTA-se jäätmekava kontekstis uuendamist.“ muutmise otsus ei ole KSH aruande Palume nimetatud lõik KSH tekstist välja võtta või koostaja teha. ümber sõnastada nii, et seal poleks RTA uuendamist Sellest tulenevalt kirjas. Valitsuse tasandil kinnitatud arengukavasid eemaldatakse KSH muudetakse üldjuhul siis, kui tegemist on väga suurte aruandest lause: ja põhimõtteliste muudatustega, mille raames valitsus Dokument vajab näeb ette, et mingit poliitilist suunda on vaja riigis Riigi jäätmekava ümber muuta. Väikeste 1-2 lauseliste muudatuste kontekstis tõttu valitsuse tasandil kinnitatud arengukavasid ei uuendamist. muudeta. Strateegilise planeerimise käsiraamatule (kättesaadav siit https://valitsus.ee/media/345/download) kohaselt on selgelt öeldud, et arengukava muudatus esitatakse valitsusele siis, kui arengukava juhtkomisjon näeb vajadust arengukava oluliseks muutmiseks. Sotsiaalministee Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju Asjaomaste asutuste rium strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: kaasamise käigus on saadetud ka Lisaks jäi silma ka see, et Osapoolte kaasamise Sotsiaalministeerium peatükist on meid välja jäetud, kuigi meie eelnevalt ile kiri arvamuse esitatud kahe esimese kommentaariga on arvestatud. avaldamiseks. Ettepanekuid ei Eelnevalt esitasime KSH programmi kohta ka järgmise laekunud. KSH kommentaari: programmi „Palume KSH programmis ära märkida ja KSH asjaomaste asutuste aruandes käsitleda muuhulgas eraldi ka kliinilisi protsessi käigus ja jäätmeid ja nendega seonduvaid jäätmeid avaliku väljapaneku (tervishoiuasutuste jäätmeid, ravimijäägid jm) ning raames saabunud nende käitlemisvõimalusi.“ Paraku ei leidnud nende Sotsiaalministeerium teemade käsitlust nii jäätmekavas kui ka KSH i ettepanekud on 163  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne aruandes – palume neid teemasid KSH aruandes kajastatud nõuetele käsitleda. vastavaks tunnistatud KSH programmis. KSH programmi ei saa täiendusi lisada, kuna see on Keskkonnaministri poolt nõuetele vastavaks tunnistatud 16.02.2022 KSH aruannet ei täiendata. Sotsiaalministee Lk 95, punkti 3.2 teise lõigu lõpus on lause: „Lisaks Arvestatud, rium tuleb toetada tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma täiendatakse tootmises kemikaalide kasutust asendades need jäätmekava vähem kahjulikematega.“ Praegusel kujul ei ole see vastavalt lause mõistlik, sest kuna kõik on kemikaalid, siis läheb ettepanekutele. mõte kaduma Pealegi kemikaalide kontekstis kemikaali KSH aruannet ei iseloomustamisel üldiselt ei kasutata vastavates täiendata. õigusaktides sõna „kahjulik“, vaid „ohtlik“. Pakume, et mõistlikum sõnastus oleks „Lisaks tuleb toetada tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises ohtlike kemikaalide kasutust asendades need vähem ohtlikega.“ Lk 116 loetelud viies punkt, kus on toodud „(kemikaalide kontrollimise ja ohtlike ainete kasutamise piiramise kaudu)“. Kemikaal ja aine on samad asjad. Seega oleks selguse huvides mõistlikum kirjutada „(ohtlike kemikaalide kontrollimise ja kasutamise piiramise kaudu)“. Tabelis lk 155 on toodud „Ohtlike kemikaalide identifitseerimine, pakendamine jms“. Selline määratlus ei ole täpne ja ei vasta õigusaktides toodud definitsioonidele. Korrektne oleks „Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine, pakendamine jms.“ Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku veel kord üle vaadata Kõik riigi jäätmekava eelnõus seatud eesmärkide Osaliselt arvestatud. sõnastused. Selleks, et jälgida jäätmekavas seatud Jäätmekavas on eesmärkide täitmist, peaksid need olema täpsed ja toodud eraldi mõõdetavad. Näiteks on järgnevate eesmärkide puhul peatükis 6 mõõdikud väga keeruline hinnata tulevikus, kas eesmärk on ja kõik saavutatud: „Kohalikud omavalitsused on motiveeritud tegevused/meetmed vältima jäätmeteket ja edendama korduskasutust“, on rakenduskavas „Kohalikud omavalitsused on motiveeritud korraldama nende mõõdikutega jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud jäätmete seotud, st iga meede materjalina ringlusse suunamist“, „Saavutatakse panustab mingisse toimiv mootorsõidukite tootjavastus“ väljatoodud mõõdikusse. Lisaks olemasolevatele mõõdikutele eraldi mõõdikute panemine meetmetele pole seetõttu enam mõistlik ja muudaks jäätmekavast arusaamise keeruliseks 164  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lk 34 „Eesmärgid tulevikuks, Arvestame ja sh õigusaktidest tulenevad kohustused“ on korrigeerime toodud: „Oluline on prioritiseerida koostöös sõnastust Keskkonnaametiga tegevusi, mis on vajalikud oluliste jäätmekavas. jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike KSH aruannet ei jäätmete puhul, mis kipuvad ladudesse kuhjuma täiendata. ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud.“ Riigi jäätmekava eelnõust jääb selgusetuks, mida Keskkonnaametilt täpsemalt oodatakse (kas nt juhendi koostamist, osalemist töögrupi töös vms)? Palume täpsustada. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu ptk 2.6 „Biolagunevad Arvestatud, jäätmed“ on valdkonna tugevusena (lk 59) märgitud: jäätmekava on „Biolagunevatele jäätmetele on kehtestatud lakkamise täiendatud. kriteeriumid kolmes valdkonnas (biolagunevatest KSH aruannet ei jäätmetest komposti tootmisele, biolagunevatest täiendata. jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile ning reoveesettele).“ Märgime, et biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumid on kehtestatud lisaks nimetatud valdkondadele ka puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatavale puiduhakkele (jõustunud 08.11.2022). Teeme ettepaneku ka seda kirjeldada, kuna eelnevalt on riigi jäätmekava eelnõu ptk-s 2.6 käsitletud puidujäätmeid (lk 58) Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu ptk-s 2.8 „Plastijäätmed“ on Arvestatud, kirjeldatud POS-idest plastijäätmetes ja jäätmetest jäätmekava POS-ide määramisese keerukusest. Kuid valdkonna plastijäätmete nõrkusena ei ole plastijäätmetest POSide määramine nõrkuste osa välja toodud. Leiame, et seda tuleks valdkonna täiendatud POSide nõrkuste all kajastada ja välja tuua, kuna POSe määramise sisaldavatele jäätmetele kohalduvate nõuete keerukusega. rakendamisel on kõige keerulisem osa tuvastada, KSH aruannet ei millistes jäätmetes millised POSid sisalduvad ja kui täiendata. suurtes kogustes. Näiteks nõrkusteks on juhendmaterjalide puudumine POS-e sisaldavate jäätmete klassifitseerimiseks ja eristamiseks, POS-de esinemise ning analüüsimise keerukus jäätmevoogudes ja kindlasti jäätmekäitlusvõimalused. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõus tuleb ajakohastada Arvestame. jääkreostusega seotud info (nt ptk 2.11). Uuendame Keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga nr jäätmekava 1-2/22/357 perioodi 2022–2027 veemajanduskavad ja ajakohase infoga. meetmeprogrammi koos lisadega. Seetõttu tuleb riigi jäätmekava eelnõus tuua välja kinnitatud KSH aruannet ei veemajanduskavad ja meetmeprogrammid koos täiendata. nendes nimetatud kohustustega. Nt võrreldes veemajanduskavade eelnõu (seisuga 2021. a dets) kinnitatud dokumentidega, siis kinnitatud veemajanduskavad ja meetmeprogramm koos lisadega on muutunud Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lk 84 on toodud: „Lisaks Jäätmeseadus näeb teavituskampaaniatele tuleb luua ja/või ajakohastada ette, et KOV võib juhendmaterjalid jäätmehoolduse planeerimiseks, liita korraldatud hangete läbiviimiseks ning jäätmeseadusega loodud jäätmeveoga ka teisi võimaluste rakendamiseks.“ Keskkonnaamet palub jäätmeliike peale täpsustada, mida on mõeldud „jäätmeseadusega segaolmejäätmete loodud võimaluste rakendamiseks“ all. (sh pakendeid), 165  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne korraldatud jäätmeveo hankes tuleb ära tuua jäätmekäitluskoht, KOV võib jätta jäätmeveo korraldamata haja- asustusega osades jms. Nende sätete rakendamiseks on vaja KOVidele anda juhiseid, et rakendamine oleks sihipärane, tulemuslik ja et ennetada vaidlustusi. Hetkel on näiteks koostamisel juhis JäätS § 31 lg 5 rakendamise kohta. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku riigi jäätmekava eelnõus käsitleda (asula)reoveepuhastite Arvestame. Toome reoveesettega seotud keskkonnariske (sh ohtlike jäätmekavas välja ainete temaatikat) ja selle ohutustamise võimalusi, et konkreetsemalt negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult võimalused kuidas minimaalne. Jäätmekava eelnõus võiks välja pakkuda reoveesetet rohkem võimalusi antud valdkonna arendamiseks, et taaskasutada ja soodustada reoveesette taaskasutamist ja ringlusse suunata. ringlussevõttu. Jäätmekavas tuleks välja pakkuda ja KSH aruannet ei käsitleda erinevaid võimalikke meetmeid, mis täiendata. soodustaks reoveesette taaskasutust ja ringlussevõttu Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lisas on toodud rakenduskava Konkreetsemad eelnõu, kus on näidatud eesmärk, tegevus, tegevused ja indikaator/tulemus/mõõdik, vastutaja, kaastäitja, aeg summad täpsemate ja rahastusallikas. Keskkonnaamet peab vajalikuks tegevuste rakenduskava eelnõu täiendada järgnevaga: 1) planeerimise käigus tegevuste juures näidata ära nende eelarve (lisaks samba kogueelarvele) ja see periodiseerida aastate KSH aruannet ei lõikes; 2) näidata ära tegevuste alarahastus (kui suur täiendata. osa vajalikust eelarvest vajab lisavahendite leidmist, sisuliselt RES sisend); 3) näidata ära tegevuste prioriteet (vajalik alarahastatud tegevuste mahtude kärpimisel või nendest loobumisel); 4) täpsustada tegevuste rakendusperioodi või tähtaega (hetkel valdav osa tegevustest viitega, mis aastast alates hakatakse ellu viima, nt „alates 2022“ jne). Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku rakendusplaani eelnõus üle vaadata kaasvastutajad. Jäätmete korral, Täiendame millele rakendub tootjavastutus, peab rakenduskava peavastutaja/täitja või kaasvastutaja/täitja kindlasti vastavalt olema tootjad või nende ühendused ning kohaliku soovitusele. omavalituse roll peaks nende jäätmevoogude osas KSH aruannet ei olema pigem tagasihoidlik. Hetkel on rakenduskava täiendata. eelnõus nt põllumajandusplasti, romude, akude ja patareide osas kaasvastutajaks kohalik omavalitsus ning mõningatel juhtudel puuduvad tootjad ja/või tootjate ühendused kaasvastutajate hulgast. 166  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõus on toodud tegevusena „Kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistide KeM peavastutaja, koolitamine jäätmekäitluse ja laiemalt ringmajanduse KeA kaasvastutaja, teemadel“, peavastutajaks on märgitud mujale jäätmeliikide Keskkonnaamet. Palume täpsustada, mida on selle all alla, kuhu võimalik täpsemalt mõeldud, missugused on ootused lisame KOV Keskkonnaametile. spetsialistide koolituse, kus see on olulise tähtsusega. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõus on toodud tegevusena Eemaldame „Reoveesette tootestamise edendamine“, kaastäitjaks Keskkonnaameti on märgitud Keskkonnaamet. Palume täpsustada, kaastäitja rollist. mida on selle all täpsemalt mõeldud, missugused on KSH aruannet ei ootused Keskkonnaametile. täiendata. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõu lehe „prügistamise sh mereprügi vähendamine“ p 11 „Keskkonnaalase järelevalve Oleme nõus, tõhustamine mereprügi vältimiseks ehitussektorist“ korrigeerime. KSH peavastutajaks on märgitud Keskkonnaamet ja aruannet ei kaasvastutajaks kohalik omavalitsus. Märgime, et täiendata. kuna kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning jäätmeseadusest 3 (3) tulenevalt teeb kohalik omavalitsus ka järelevalvet selle üle, et ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale, siis peaks peavastutajaks olema kohalik omavalitsus ja kaasvastutajaks Keskkonnaamet. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: KSH aruande Siinjuures märgime, et Keskkonnaamet tegi koostaja nõustub 03.03.2023 kirja p-ga 16 ettepaneku täiendada KSH Keskkonnaametiga aruandes toodud mõju hinnangut kliimamuutustele, selles osas, et millega ei ole avalikustatud KSH aruande lk 132 kliimamõjude kohaselt arvestatud. Juhime tähelepanu, et nõuetele hindamine on KSH vastavaks tunnistatud KSH programmi ptk 8.2 nimetab programmis peamiste mõjutatavate keskkonnaelementide hulgas tõepoolest ka kliimamuutusi, mistõttu ei saa väita, et mõju kajastatud. Samas hindamine kliimamuutustele ei ole KSH skoobis. ei ole KSH Teisalt, mõju kliimamuutustele tuleb vajadusel programmis kindlasti hinnata strateegilisel tasandil, kus tehakse kajastatud ei selle valdkonda puudutavaid strateegilisi valikuid ja ulatust ega ka otsuseid. Lähtudes eelnevast palume Keskkonnaameti metoodikat. KSH ettepanekuga arvestada. aruande koostaja on seisukohal, et kliimamõjud on Riigi jäätmekava KSH aruandes kajastatud ning KSH aruanne vastab nõuetele vastavaks tunnistatud programmile. KSH aruannet ei täiendata. 167  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Keskkonnaamet Avalikustatud KSH aruande lk 15: „Vooluveekogumite Viide tabelile 1 on ökoloogilised seisundid 2021. a vahehinnangu järgi on tekstis korrigeeritud. toodud Tõrge! Ei leia viiteallikat..“ Palume seda kohta korrigeerida, pinnaveekogumite seisundiinfo on leitav Keskkonnaportaalist2 . Tallinna Suurem osa EL liikmesriike on olmejäätmete kogumise Leiame, et Strateegiakeskus ja ringlussevõtu süsteemi rajanud omavalitsuse hanketingimuste e ringmajanduse kesksele mudelile, mis kätkeb endas jäätmevaldajate käsitlemine osakond üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise ja jäätmekava raames nõustamise läbi kohaliku omavalitsuse või vastava oleks liialt KOVide koostöö üksuse. Sellist mudelit nimetatakse spetsiifiline. Küll aga „omavalitsuse keskseks korraldusmudeliks“. Kuigi on kavas seadustega on KOVidele pandud terve rida kohustusi, jäätmeseadust on neile jäätmehoolduse korraldamiseks jäetud väga muuta lisades sinna piiratud õiguslikud võimalused ning seetõttu piirdub jäätmeveo- ja KOVi jaoks jäätmekäitluse korraldus jäätmekava ja käitlushanke jäätmehoolduseeskirja kehtestamisega ning minimaalsed veohangete korraldamise ja järelevalvega. Sellise tehnilised õigusliku regulatsiooni tulemusel on kõige suuremaks tingimused. probleemiks see, et omavalitsustel puudub täna Konkreetsed juhised sisuliselt võimalus ise jäätmekäitluse arendamist, sh hanke koostamiseks rahastamist (KOVil ei ole lubatud elanikelt töötatakse välja jäätmekäitlustasu koguda) läbi viia. EL edukate koostöös liikmesriikide näited tuginevad kesksel jäätmemudelil, Keskkonnaametiga. mis võimaldab KOVil motiveerida jäätmetekke KSH aruannet ei vähendamist ja sorteerimist ning luua elanikele täiendata. kasutajasõbralikke ning uuenduslikke lahendusi jäätmete taaskasutamiseks. Hetkel on jäätmeveo hanked baseerunud segaolmejäätmete hinnale ja segaolmejäätmete tühjendamise hinnaga ristsubsideeritakse teisi jäätmeliike. Kui inimesed hakkavad biojäätmeid üle andma või kompostima, koguvad pakendeid tekkekohal liigiti, siis segaolmejäätmeid tekib aina vähem. See tähendab, et segaolmejäätmete mahuti tühjendus võib tulevikus maksta praegusest mitmeid kordi rohkem. Jäätmekavas tuleks käsitleda, kuidas peaksid tulevikus omavalitsused jäätmeveohanked üles ehitama, et jäätmevedajatel säiliks motivatsioon hangetel osaleda. Tallinna Ringlussevõtul on oluline tähtsus, kuidas on pakendid Strateegiakeskus disainitud. Enamjaolt kasutatakse komposiitpakendeid Meetmed on e ringmajanduse (kava lk 48). Koostatud on pakendite disainijuhend kirjeldatud osakond (kava lk 52), kuid ettevõtja lähtub eelkõige tarbija või detailsemalt ostja poolt tekitatud nõudlusest ning vaid marginaalne rakenduskavas, osa jälgib head tava (kava lk 53). Kas ja kuidas näiteks ohutu plaanitakse ettevõtlust (rahaliselt) toetada, et materjaliringluse disainitaks paremini ringlusse võetavaid suurendamise pakendeid? pakendivaldkonna üheks meetmeks on märgitud: „Suunata riiklikke toetusmehhanisme materjalide vähendamisse või vältimisse ning kergesti ringlussevõetavate 168  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne materjalide kasutuselevõttu.“ KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Jäätmekavas on käsitletud tubakafiltritest tekkinud E-sigaretid kuuluvad Strateegiakeskus jäätmeid, kuid mitte muudest tubakatoodetest elektri- ja e ringmajanduse tekkivaid jäätmeid, nt ühekordsed e-sigaretid või elektroonikaseadmet osakond nikotiinipadjad, mis on noorte seas aina kasvav trend e alla ning neile (vt rakendub https://www.err.ee/1608753325/elektroonikajaatmete tootjavastutus. sse-jouavad-umbes-pooled-uhekordsetest-e- Rakenduskavas sigarettidest). Teadlikkus on madal, kuidas neid oleme toonud jäätmeid käsitlema peaks ning ka käitlustaristut pole järgmise tegevuse: loodud (nt tootjavastutus). Ettepanek on käsitleda Regulatsioonide temaatikat jäätmekavas, milline on tootja ja uuendamine ja maaletooja vastutus, anda suuniseid kohalikele täiendamine omavalitsustele. teavituse, e- kaubanduse, käitluse ja loastamise osas. Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kavandatud on pakendijäätmete kogumise Strateegiakeskus reformi vastavalt Maailmapanga uuringust Maailmapanga e ringmajanduse tulenevale, kuid täpsem sisu on avamata. analüüsi tulemusena osakond Pakendite osas võiks olla oluliselt konkreetsemad selgus, et 2025. ja sammud, millega ka KOV teaks arvestada enda 2030. aasta olme- ja investeeringute/plaanide tegemisel. Eelnõust kumab pakendijäätmete läbi, et kavandatakse üleminekut pakendijäätmete ringlussevõtu üleandmiseks tekkekohal. Mis plaanid on avaliku sihtarvude võrgustikuga? täitmiseks on vaja pakendijäätmete kogumisel laiendada tekkekohal kogumist. Täpsemad detailid pannaks paika seaduseelnõu väljatöötamiskavats uses. KOVidel on juba praegu võimalik JäätS alusel KOJV liita ka pakendijäätmete kogumine koostöös taaskasutusorganisa tsioonidega ning sellisel juhul on lubatud avaliku pakendijäätmete 169  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne kogumisvõrgustiku vähendamine. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Jääkreostuse valdkonna nõrkusena tuleks eelnõus Määrus on Strateegiakeskus välja tuua, et alla tööstusmaa piirarvu, kuid üle kehtestatud e ringmajanduse elumaa piirarvu saastunud pinnast võetakse ringlusse veeseaduse alusel osakond üpris suurel määral (pinnase ja kivide (17 05 04) ning jääkreostusega taaskasutamine keskkonnaloa või registreeringu seotud tegevused on alusel) erinevate maa-alade täitmisel ja kaevandatud kajastatud maa-ala korrastamiseks. Pinnase taaskasutamine veemajanduskava sellistel tingimustel võib tekitada olukorra, kus meetmeprogrammis korrastatud maa-ala kasutusele võtmisel elumaana Jääkreostusobjektid võib selle vastavalt keskkonnaministri poolt on 28.06.2019 kehtestatud määrusele nr 26 „Ohtlike veemajanduskava ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lugeda meetmeprogrammis reostunuks ning maa-ala vajab saneerimist. Antud seostatud tegevus ei ole jätkusuutlik. konkreetsete veekogumitega, mida nad ohustavad. Kui jõge või järve objekti külje all ei ole, siis pigem on seostatud need vastava põhjaveekogumiga. Seda, mis tüüpi pinnas, millistel maa-aladel ringlusse võetav on, veemajanduskavade s sisustatud ei ole. Tööstusmaa normidele vastava pinnase ringlussevõtt tööstusmaal on jätkusuutlik võrreldes näiteks sama pinnase ladestamise või elumaa nõuetele vastavaks käitlemisega. Ringlussevõtt toimub registreeringu või keskkonnaloa alusel. KeA-l on võimalik objektipõhiselt sekkuda, kui keskkonnarisk kuskil ülemäärane peaks olema. Saastunud pinnast võetakse materjalina kasutusele prügilate katmisel ja karjääride rekultiveerimisel jms. 170  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Üle eestiliselt tuleks eesmärgiks võtta Nõustume. Strateegiakeskus jäätmejaamade ümberkujundamine Korduskasutuslahen e ringmajanduse ringmajanduskeskusteks, st et jäätmejaamade duste loomine on osakond juurde luuakse lisandväärtused näiteks kahtlemata vajalik korduskasutusruumide ja/või parandustöökodade näol. ning seda on kavas Selle edendamiseks tuleks luua riigi poolsed toetada ka toetusmehhanismid. struktuurivahendites t. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 83 „Kestlikku ja teadlikku tootmist ning Arvestame, Strateegiakeskus tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad korrigeerime. e ringmajanduse ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse KSH aruannet ei osakond valge raamat, mis valmivad 2022. aasta jooksul.“ - kui täiendata. juhendid on valmis, siis võiks seda eelnõus ajakohastada. Tallinna Kava lk 85 on püstitatud eesmärk „Kohalikud Täiendav selgitus on Strateegiakeskus omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja eelpool toodud. e ringmajanduse edendama korduskasutust.“ Vajab täiendavat selgitust. Kohalikud osakond Elanikud peaksid olema motiveeritud vähendama omavalitsused ei ole jäätmeteket. Omavalitusel on siin piiratud võimalused. kindlasti ainsad, kes saavad tarbijaid suunata jäätmeteket vältima, kuid omavalitsused saavad luua elanikele võimalusi jäätmetekke vältimiseks ja soodustada nende võimaluste tekkimist. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 86 Ehitus- ja lammutusjäätmed. Valdav osa Strateegiakeskus jäätmeid tekib lammutustegevuse käigus, Arvestatud osaliselt. e ringmajanduse ehitustegevuse käigus pigem vähe, sest kallid osakond materjalihinnad sunnivad üsna täpselt materjalikulu Leiame, et arvestama. Lammutusjäätmete puhul on probleem korduskasutuseks ja ehitusjäätmetega, millel täna ei ole mingeid ringlussevõtuks väljundeid, nt kips, ehitusvill, EPS ehk nn sobilike materjalide ehituspenoplast jne. Need jäätmed moodustavad väga ning toodete suure hulga tekkivatest jäätmetest, mistõttu on vaja kasutamine on üks neile leida taaskasutusväljundeid, et neid ei suunataks meede, mis aitab prügilasse. Ehitusjäätmete taaskasutamine on jäätmekavaga kvaliteedinõuete tõttu pigem keeruline, mistõttu tuleks seatud eesmärke seda edendada, et tekkivaid jäätmeid oleks võimalik täita, mitte lihtsamini ja kergemini taaskasutusse võtta. Pigem eraldiseisev tuleks võtta eesmärgiks uute hoonete puhul, et eesmärk. Meetmete nende ehitamisel tuleb kasutada materjale, mis tabelis on ehitus- ja on maksimaalselt taas- ja korduskasutatavad. lammutusjäätmete tekke osakaalu vähendamise ning ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu suurendamise eesmärkide juures 171  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne ühe tegevusena välja toodud „Koostöö asjaomaste asutustega hoonete planeerimise faasis ringmajanduse põhimõtete juurutamiseks ning uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide kasutamise vältimine.“. Täiendame viidatud tekstiosa ja rõhutame korduskasutuseks või materjalina ringlussevõtuks sobilike ehitustoodete kasutamise olulisust. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 89 Eesmärk: „Elektroonikaseamete Strateegiakeskus korduskasutus ja korduskasutuseks ettevalmistamine Jäätmekavas e ringmajanduse suureneb võrreldes eelmise aastaga.“ Seadme järgmine tegevus: osakond parandamine ei ole täna enamasti majanduslikult Korduskasutuse otstarbekas ja puudu on oskustöölistest, kes üldse edendamisele seadmeid remontida oskavad. Tooted disainitakse nii, suunatud et kasutusiga lõpeb koos garantiiga. Remonditud teadlikkuse tõstmise seadme ja uue seadme hinnavahe ei ole motiveeriv. kampaaniad. 30. Kas on midagi kavas ka selles osas ette võtta? märtsil 2022 avalikustas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse paketi, millega soovitakse muuta kestlikud tooted, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadme d, uueks normiks. Praegu toimuvad selle kestliku tootepoliitika raamistiku läbirääkimised ja sõlmitakse kokkuleppeid. Selge on aga see, et olulised muutused elektroonika tootmisel ja kasutamisel on tulemas. Millised 172 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne saavad olema täpsemad nõuded eri tootegruppides, saab selgeks eeldatavasti 2024. aasta alguses. Selle paketi keskmes on ökodisain, mis tähendab toodete kestlikkuse edendamist nende disaini etapis. Sellega soovitakse pikendada toodete eluiga, vähendada toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagada toodete parem vastavus kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega ning vähendada jäätmete teket. Peagi aga esitab EK toodete kestliku tarbimise tegevusplaani, kus sees on “Right to repair” algatus. Pikemalt saab sellest lugeda siit: https://www.europa rl.europa.eu/RegDat a/etudes/BRIE/2022 /698869/EPRS_BRI( 2022)698869_EN.pd f Lisaks eelnevale on Euroopa Liidus alustatud mitmete direktiivide muutmisega, mis puudutab elektri- ja elektroonikaseadmet e jäätmeid ning ohtlike ainete kasutust seadmetes. Nendes protsessides toetame, et elektri- ja elektroonikaseadmet el peab olema võimalikult pikk kasutusaeg – selleks tuleb neid 173  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne korduskasutada ja pakkuda seadmetele varuosi. Maksimaalne kasutusiga saab alguse disainist, millega luuakse edasised võimalused, et seadmed oleks parandatavad, varuosadega toetatavad ja kus elektroonikaromudes t oleks võimalik materjalid ringlusse võtta. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 94 Eesmärk „Tekstiilijäätmete teke väheneb ja Tekstiilijäätmete Strateegiakeskus tekstiili korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a)“. teke 2020. aastal oli e ringmajanduse Milline on baasaasta ja väärtus? Kui 01.01.2025 kokku 3968 tonni, osakond tuleb kohalikel omavalitsustel korraldada seda arvestatakse tekstiilijäätmete liigiti kogumine, siis kuidas baasaastana ja kavandatakse nende edasine käitlemine? baasväärtusena. Tekstiilijäätmete ringlussevõtuks ei ole veel Eestis piisvas mahus häid lahendusi. Seetõttu tuleb eelkõige tekstiilijäätmete teket vähendada, st tarbida vähem uusi tekstiilesemeid ja edendada korduskasutust. Tekstiil pole siiski ainus jäätmeliik, mille ringlussevõtu võimalused Eestis puuduvad. Seega ühest küljest tuleb otsida ringlussevõtuvõimal usi mujalt, kuid teisest küljest tuleb arendada ringlussevõttu Eestis. Selleks on kavandamisel ka vastavad toetusmeetmed ja täiendav uuring. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Oluline, et riiklikul tasandil on selgelt välja toodud Oleme riigi Strateegiakeskus jäätmekäitluse arendamise vajaduse hinnang (eelkõige jäätmekava 2022- e ringmajanduse välja tuues probleemsete olmejäätmeliikide, nt 2028 eelnõus välja osakond biojäätmed, tekstiilijäätmed, suurjäätmed toonud käitluslahendused, võimsused ja ka provisoorsed olmejäätmete 174  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne asukohad). See võimaldaks riigil koostöös valdkonna omavalitsustega planeerida esmatasandil vajalikud kitsaskohad ja jäätmete eeltöötlemise ja lõppkäitluse lahendused, mis tulenevalt sellest ka vajavad ka riigipoolset toetamist. eesmärgid ja meetmed. Jäätmekava tekstis on välja toodud biojäätmete täiendava käitlusmahu vajadus. Tekstiili ja suurjäätmete osas on toodud tekkekogused, kuid konkreetseid asukohti Eesti piires jäätmekavas ette ei määrata. Näiteks tekstiili puhul võib olla piisav ka üks käitluskoht kogu Eesti peale. KSH aruannet ei täiendata. 175  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 10. Seiremeetmed Riigi jäätmekava on ringmajandust suunav dokument. See tähendab, et Riigi jäätmekavas sisalduvad tegevused peavad juba iseeneses vastama kõrgematele keskkonnaeesmärkidele või vähemalt, mitte nendega minema olulisse vastuollu. Selle tõttu ei ole mõistlik üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid, kui need, mis juba Riigi jäätmekavas ise on välja toonud. Küll aga on oluline jälgida, et Riigi jäätmekava edasised tegevused (tegevuskava ja muud rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud 11Selle lahenduseks on: • tegevuskava koostamisel ettepanekutega arvestamine • regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) Riigi jäätmekava raames rakendatud ja rakendatavate tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu võrdlemine. Kui selgub, et siiski mõni tegevus on rakendatud või plaanitud vastuolus leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ning parendada Riigi jäätmekava elluviimise süsteemi nii, et edaspidi selliseid möödalaskmisi vältida. Ülal kirjeldatu võtab kokku Deming’i pideva parendamise ring: PLAANI KORRIGEERI TEOSTA KONTROLLI Sellistel ülevaatustel tuleb koondada ka info seatud mõõdikute, mis annab selguse liikumise suuna õigsusest ja kiiruse piisavusest. Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et Riigi jäätmekava muutub paberiks iseeneses. 176  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 11. Kokkuvõte Käesolev mõjude hindamine on koostatud Riigi jäätmekavale 2022-2028. Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine algatati keskkonnaministri 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131. KSH ülesanne on kaasa aidata tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva jäätmekava koostamisele. KSH tegemisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) nõuetest ja 16.02.2022 nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmist. Mõju hindamisel lähtuti jäätmekava üldistusastmest, mis võimaldas anda ekspertide kogemusele tuginevaid üldisi kvalitatiivseid hinnanguid. Jäätmekava koostamine ja KSH toimus samaaegselt. Arengukava koostamisel lähtuti õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja nende saavutamise tähtaegadest ning eeldatavatest finantseerimisvõimalustest. Jäätmekava koostamise juhtrühma ning keskkonnaeksperdi koostöös leiti sobivad arengukava elluviimise edukuse seireks sobivad indikaatorid. Riigi jäätmekava peaeesmärk on jäätmeteket vältida, võimalikult suur osa jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse võtta ja taaskasutada. Jäätmekava alaeesmärgid on: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine, Ohutu materjaliringluse suurendamine ja jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Alaeesmärkide lõikes on kirjeldatud kavandatud meetmed, oodatav tulemus, tähtajad ning täitmise hindamist võimaldavad indikaatorid. Mõjude hindamine viidi läbi laiapõhjaliselt kaasates kõik eluvaldkonnad, mitte üksnes looduskeskkond. Hindamine viidi läbi kahel tasandil. • Riigi jäätmekava eesmärgi ja alameesmärkide ning nende indikaatorite seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega, alameesmärkidega ja nende indikaatoritega. Hindamise eesmärk oli tuvastava võimalikud vastuolud või ebasoodsa mõju ohud ning anda soovitused riskide maandamiseks. • Anti hinnang Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud erinevatele stsenaariumitele kasutades Saaty metoodikat järgmistes jäätmevaldkondades: pakendijäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed ja olmejäätmed. Strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on oluline silmas pidada, et mõjude hindamine saab olla üksnes samast täpsusastmes, kui strateegiline planeerimisdokument ise, st strateegilisel tasandil. Mõju hindamine viidi läbi tuginedes KeHJSe nõuetele ning kasutades keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatut. . Alternatiivid erinevate jäätmegruppide lõikes olid järgmised: 177  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Pakendijäätmed Alternatiiv1: Olemasoleva pakendijäätmete kogumissüsteemi tõhustamine taaskasutusorganisatsioonide kaudu müügipakendi kogumisega. Alternatiiv2: Oluline kohtkogumise laiendamine pakendijäätmetele. Alternatiiv3: Pakendijäätmete (müügipakendi) kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames. Ehitus- ja lammutusjäätmed Alternatiiv 1: Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine tekkekohal. Alternatiiv 2: Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine segaprahina ning hilisem sorteerimine jäätmekäitluskohas. Ohtlikud jäätmed Alternatiiv1: Kasutame ära olemasoleva süsteemi tugevusi Alternatiiv2: Suurendatakse ohtlike jäätmete taaskasutamist energia kasutuse kaudu (R1) (rajatakse täiendav ohtlike jäätmete põletustehas) ning täiendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ning ehitatakse välja lisakärjed Vaivara OJKK. Olmejäätmed Alternatiiv1: Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on riigi kohustus. Alternatiiv2: Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine on KOV-i kohustus. Alternatiiv3: Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine toimub kahe või rohkema KOV-i koostöös. Mõjusid hinnati kolme valdkonna lõikes: looduslik majanduslik ja sotsiaalne. Looduskaitse valdkonnas osutusid eelistatuimateks stsenaariumiks ehitus- ja lammutusjäätmete ning ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiivid 1 ehk vastavalt ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumine tekkekohal ning ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine, kuna neil alternatiividel on looduskeskkonnale kõige väiksem mõju. 178  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Olmejäätmete valdkonnas ei olnud strateegilise tasandi alternatiivide vahel mõjus looduskeskkonnale olulist vahet. Pakendijäätmete valdkonnas osutus parimaks alternatiiv 3, milleks on kohtkogumise oluline laiendamine korraldatud olmejäätmete veo raames. Majandusvaldkonnas osutusid eelistatuimaks stsenaariumiks pakendijäätmete valdkonnas alternatiiv 3 ehk pakendijäätmete kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames, ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas alternatiiv 1 ehk ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumine tekkekohal, ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiiv 2 ehk ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine ning olmejäätmete valdkonnas alternatiiv 3, mis tähendab KOV-ide jagatud vastutusel põhinevat korraldatud jäätmeveo süsteemi. Sotsiaalvaldkonnas osutusid eelistatuimateks stsenaariumiteks ehitus-lammutus ja ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiivid 1 ehk vastavalt ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumineliigiti kogumine tekkekohal ning ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine, kuna neil alternatiividel on sotsiaalvaldkonnale kõige väiksem mõju. Olmejäätmete ja pakendijäätmete valdkonnas ei olnud strateegilise tasandi alternatiivide vahel mõjus sotsiaalvaldkonnale olulist vahet. Kolme valdkonna summeerimisel osutus eelistatuimaks stsenaariumiks pakendijäätmete valdkonnas alternatiiv 3 ehk pakendijäätmete kogumine korraldatud olmejäätmeveo raames, ehitus- ja lammutusjäätmete valdkonnas alternatiiv 1 ehk ehitus- ja lammutusjäätmete osas liigiti kogumine liigiti kogumine tekkekohal, ohtlike jäätmete valdkonnas alternatiiv 2 ehk ohtlike jäätmete osas ringlussevõtu suurendamine ning olmejäätmete valdkonnas alternatiiv 3, mis tähendab KOV-ide jagatud vastutusel põhinevat korraldatud jäätmeveo süsteemi. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentide hindamistulemused ja leevendusmeetmed on toodud aruande peatükis 7 Riigi jäätmekava seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja . Hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Eksperthinnangute põhjal ei tuvastatud ka ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi Riigi jäätmekava eesmärgi või meetme ümber sõnastama. Analüüsi tulemusel järeldati, et jäätmekava eesmärgid ja meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti asjakohase keskkonnaõiguse ja arengukavadega. Kavandatud meetmed on püstitatud kooskõlas jäätmekava põhieesmärgi ja alaeesmärkidega ning on kohased nende saavutamiseks. Riigi jäätmekava eesmärgid ning tegevused mis nende eesmärkide täitmiseks on seatud on positiivse mõjuga. 179  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne Kasutatud materjalid 1. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 2. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine – EIS (valitsus.ee) 3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf. pdf 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 5. EL elurikkuse strateegia aastani 2030 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity-strategy-2030_et 6. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/climate-change/2030-climate-and- energy-framework/ 7. Euroopa jäätmestrateegia https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/et/ip_05_167 3/IP_05_1673_ET.pdf 8. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/03/17/8th- environment-action-programme-member-states-ready-to-start-negotiations-with- parliament/ 9. Euroopa rohelepe https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european- green-deal_et 10. Ida-Harjumaa jäätmekava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/7201/5008/M- 48%20Ida-Harjumaa%20j%C3%A4%C3%A4tmekava%202015-2020.pdf 11. Jäätmevaldkonna uuringud https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed 12. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 https://envir.ee/et/kevad 13. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/44 k https://envir.ee/kliima-ja- keskkonnakaitse/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027 14. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava _aastani_2030_0.pdf 15. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 https://envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 16. Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2022. aastal (seejärel uuesti 2027 jne) https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna- kaitse/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 17. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 18. „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja KSH algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1-2/21/131 180  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2022- 2028_koostamise_ja_keskkonnamoju_strateegilise_hindamise_algatamine.pdf 19. ROHELINE RAAMAT Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030. Euroopa Komisjon. 2013 Brüssel https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A52013DC0169 20. Strateegia "Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia 21. Säästev tootmine ja tarbimine https://ec.europa.eu/environment/basics/green- economy/sustainable-development/index_et.htm 22. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021- 2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 23. Uus ringmajanduse tegevuskava https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0098&from=PT 24. Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-https://envir.ee/ohusaasteainete-vahendamise-programm 25. Üleriigiline planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline- planeerimine/uleriigiline-planeering 26. ÜRO säästva arengu eesmärgid https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 27. https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaatmepakett 28. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 29. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2004_2_ewc_hazard.pdf 30. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_1_ewc.pdf 31. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_2_ewc_hazard.pdf 32. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_6_export.pdf 33. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_7_import.pdf 34. https://www.klab.ee/inventuuri-arendus/ 35. https://www.sei.org/events/segaolmejaatmete-uuringu-tutvustamine/ 36. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja- ringmajandus 37. 16.02.2022 heakskiidetud KSH programm. 38. MAK KSH aruande tööversioon 39. Riigi jäätmekava 2014-2020 40. Riigi jäätmekava 2014-2020 heaks kiidetud KSH aruanne 41. Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu 42. KeHJS seisuga 13.10.2022 kehtiv versioon 43. www.statsistikaamet.ee 44. Ivar Arold. Eesti maastikud, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 45. https://et.wikipedia.org/wiki/Maastik 181  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 46. Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020, 1.1 Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine, Tõnu Oja 47. Veemajanduskavad 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad (külastus 14.03.2023) 48. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 49. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276 50. Säästva arengu seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.1995, https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv 51. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud Riigikogu poolt 16.02.2011, https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047?leiaKehtiv 52. Seletuskiri maapõuepoliitika põhialustele aastani 2050. Keskkonnaministeerium 53. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 54. Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid. Maa-amet, 2022 55. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 56. Eesti Energia AS, https://www.energia.ee/ari/toostuslahendused/tuhk, vaadatud 22.08.022 57. Keskkonnaagentuur, 2021. https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade- eestis-kaitse-all-pea-neli-tuhat-loodusobjekti 58. Eesti Looduse Infosüsteem, seisuga 01.09.2022. 59. Looduskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 60. NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN 61. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ,30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=DE 62. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja- ringmajandus (külastatud 20.09.2022) 63. https://www.stat.ee/et/uudised/jaatmekaitluses-keerleb-suures-plaanis-koik-ikka- polevkivi-umber (külastatud 20.09.2022) 64. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 65. https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 66. https://hendrikson.ee/wp-content/uploads/2016/03/ksh_kasiraamat.pdf 67. https://echa.europa.eu/et/scip 68. https://environment.ec.europa.eu/strategy/forest-strategy_et 182  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne 69. Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur, https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee 82891873c41 (külastus 14.03.2023) 183  Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aruanne LISAD Lisa 1: KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus. Lisa 2: KMH aruande avaliku arutelu protokoll. Lisa 3: Avalikustamisel saabunud kirjade vastus. 184  Lisa. Avalikustamiselt laekunud seisukohad ja nendega arvestamise selgitused või mitte arvestamise põhjendused Asutus Kommentaar/märkus/ettepanek Arvestatud/mittearvesta tud Weerec OÜ Ohtlike jäätmete vähendamise eesmärk tuleks selgemalt kirjutada Weerec AS-ile vastatud välja. Oma olemuselt ei saa OJ teket vähendada (nt ELV, emaili teel. elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed). Need tekivad täpselt nii Jäätmekavas olevat kuidas liigiti kogutakse või kuidas turule lastakse. Pigem peaks kirjas eesmärki täiendatud. olema, et eesmärk on vähendada OJ ladestamist ja põletamist läbi Eesmärgiks on, et ringlussevõtu. See peaks ka olema suudetav jäätmearuandest välja tootmises tekkivate võtta OJ tekkis x kogus, suunati käitlusse – mille tulemusel tekkis – ohtlike jäätmete kogus ohutujääde või ringlussevõtt ning uue koodiga OJ. Ehk siis ahel peaks väheneb igal aastal võrreldes 2020 (2021) olema tuvastatav, selgitatav ja lihtsasti arusaadav. aastaga. OJ eesmärgid ei käi elektroonikaromude, romude ja patareide kohta (EPR ). Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee-ettevõtete Riigi jäätmekavas 2022-2028 on märgitud, et tuleks kaalude Jäätmekavas esitatud Liit reoveesette ringlussevõtu tingimuste ümbervaatamist, et vähendada lause all peetakse silmas reoveesette jäätmestaatuses põllule viimist. Palume selgitada, reoveesette üha enam missuguse uuringu alusel on selline seisukoht kujundatud. Tartu tootena kasutamise Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased uurisid koostöös Veterinaar- ja hõlbustamist ja vähem Toidulaboratooriumiga kolme aasta jooksul võimalusi, mis aitaks jäätmestaatuses põllule viimist. Jäätmekavaga ei tõkestada antibiootikumiravile allumatute mikroobide levikut ning ole ette nähtud piirata teket. Uuringu „Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja reoveesette resistentsuse ohjamise võimalused“ tulemusena tuvastati, et jäätmestaatuses vedelsõnnikus ja komposteerimata reoveesettes on võrreldavates kasutamist, kui seda pole kontsentratsioonides flurokinoloone ja tetratsükliine. Leiti, et võimalik mingil põhjusel komposteerimine vähendab ravimijääkide sisaldust ja protsessi tootestaatuses kasutusele efektiivsus sõltub kasutatavast tehnoloogiast. Seejuures on võtta. Soovime reoveesette komposteerimine väetisena kasutamisel kohustuslik, aga soodustada ja edendada vedelsõnniku töötlemine mitte. Uuringu järeldustes toodi välja, et reoveesette töötlemist töötlemata vedelsõnniku kasutamine võib viia keskkonda rohkem nii, et seda saaks tootena antibiootikumijääke kui töödeldud reoveesette kasutamine. kasutusele võtta. Tootele Leiame, et reoveesette taaskasutamise piiramine peab põhinema on kehtestatud rangemad nõuded, mis tagab objektiivsetel alustel ning lähtuma teadusuuringute tulemustest. inimese tervise ja Lisaks ei saa mööda vaadata asjaolust, et reoveesette töötlemine ja keskkonnakaitse. selle kasutamine jäätmestaatuses vähendab antibiootikumijääke ja Muudame jäätmekavas stabiliseerib setet piisavalt, et seda võiks kasutada põllumajanduses. lauset nii, et paremini Kuna uuringud näitavad, et sõnnikuga viiakse keskkonda rohkem esitatud mõte välja tuua. antibiootikumide jääke kui töödeldud reoveesettega, peaks Sõnniku kasutust piirangute seadmisel lähtuma eelkõige suurimatest reostusallikatest, jäätmeseadus ei reguleeri. antud juhul sõnnikust. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee-ettevõtete Lisaks on riigi jäätmekavas 2022-2028 märgitud, et reoveesette Liit ringlussevõtu tingimused tuleks üle vaadata. Nõustume selle Määrus nr 24 seisukohaga, kuid täpsustame, et selleks tuleb täiendada ohutusnõuete ja keskkonnaministri 19.07.2017 määrust nr 24 „Reoveesettest toote kvaliteedi piirväärtuste valmistamise nõuded“ ning töötada välja tootestamisel erinevad määramisel on aluseks kvaliteediklassid. Teeme ettepaneku täiendada eelnimetatud võetud määrust nr 24 madalamate kriteeriumitega, et reoveesetet oleks Keskkonnaministeeriumi võimalik tootestada ka madalama kvaliteediklassi alusel. Lisaks tuleks tellitud uuringu kriitiliselt üle vaadata olemasolevate raskmetallide piirnormid, et „Regionaalsete need põhineksid uuringutel, mis näitavad raskmetalli leviku reoveesette käitlemise teekonda. Ka reoveesette kompostiga keskkonda viidavate lahenduste raskemetallide osas puudub kompleksne analüüs, mis näitaks väljatöötamine ja raskemetallide pinnases ringlevaid koguseid erinevatest allikatest. jäätmete lakkamise Märgsadenemise analüüside tulemused on näidanud olulisi kriteeriumite raskemetallide koguseid, mis on suuremad kui reoveesettes väljatöötamine sisalduvad kogused. Seetõttu peame vajalikuks normid üle vaadata ja reoveesette kohta“ III osa arvestada teaduslikult tõendatud piirtasemetega. aruandes tehtud ettepanekud (edaspidi reoveesette aruanne). Töös on läbi töötatud ning analüüsitud nii HELCOM AGRI-1-2014 soovitused, Euroopa kompostivõrgustiku (European Compost Network – ECN) väljatöötatud ohutusnõuded ja kvaliteedipiirväärtused kui ka Euroopa Komisjoni perspektiivsed nõuded reoveesettele (aruanne 12.09.2010). Samuti on töös analüüsitud praegu Eestis kehtivaid nõudeid reoveesettele ja kompostile. Lisaks töötati läbi Saksamaa, Soome ja Leedu kogemused ja vastavad ohutusnõuded ja kvaliteedipiirväärtused ning Eesti iseärasused ja võimalused sette kasutamiseks. Mõistame ettevõtete muret, kuna täna puudub motivatsioon reoveesetet tootena kasutusele võtta. Kuna reoveesette direktiiv on muutmisel, siis ole ka täpselt teada, millised muutused on Euroopa Komisjon selle raames kavandanud. EVEL-iga kohtumisel (19.04.2023) lepiti kokku, et määruses nr 24 sätestatud piirmäärade ja  nende muutmise võimalikkuse osas algatatakse eraldiseisvad arutelud EVEliga. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Eesti Vee-ettevõtete Palume selgitada, miks Riigi jäätmekava 2022–2028 ei sisalda Nimetatud uuringu 4. osa Liit Keskkonnaministeeriumi enda tellimusel 2016. a valminud uuringus 7 peatükis esitatud „Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja piirkondlikus analüüsis ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta“ finantsanalüüsis esitatud väljatöötatud lahendusi, mille kohaselt on kõige efektiivsem rajada andmete kohaselt on Eestis regionaalsed reoveesette käitluskeskused. Meie hinnangul ei settekäitluskeskuste ole riigi jäätmekava 2022-2028 esitatud kujul kooskõlas rohepöörde rajamisel vajalikud eesmärkidega, sest kava ei panusta ringmajanduse riiklikku investeeringud vastu edendamisse läbi reoveesette taaskasutamise võimaluste loomise, võtvatesse vaid vastupidi, vähendab reoveesette taaskasutust. Leiame, et riigi settekäitluskeskustesse. jäätmekava 2022-2028 vajab reoveesette osas olulist täiendamist Samas soovitatakse ka ning tuleks kasutada ära juba väljapakutud lahendused reoveesette tsentraalsete regionaalsete käitluskeskuste osas koostöös riigi ja investoritega. settekäitluse lahenduste Meile teadaolevalt on investorid sellise tegevuse osas juba huvi rakendamisel mitte ülesse näidanud, kuid see vajab tihedat koostööd riigiga, et teenuse välistada lokaalset hinnad jääksid mõistlikule tasemele ning kaasnevad keskkonna- ja settekäitlust väiksemas äririskid saaksid maandatud. Reoveesette regionaalsed reoveepuhastis, milles on käitluskeskused võimaldavad tagada sette kvaliteetse käitlemise ja settekäitlus lahendatud kontrollitud taaskasutuse. nõuetekohaselt ja keskkonna tingimusi tagavalt (näiteks kompostimine või humifitseerimine). Reoveesette käitluskeskuste osas saab riik panustada läbi toetusmeetmete kavandamise ja õigusruumi loomise. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Terviseamet Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: Ravimijäätmete osa lisatud ohtlike jäätmete Terviseamet oma 28.12.2021 hinnangus nr 9.3-4/21/17084-2 Riigi hetkeolukorra peatükki Jäätmekava 2022-2028 KSH programmi kohta juhtis tähelepanu 2.3. asjaolule, et tervishoiuteenuse osutaja jäätmete käitlemine ei ole Riigi jäätmekava KSH programmis kajastatud ja palus seda teemat käsitleda KSH aruandes. aruannet ei muudeta. Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu punktis 7.2.10 „Muud jäätmeliigid ja ettepanekud“ on toodud, et Tervishoiujäätmete eelkõige nakkusohtlike jäätmete ning teravatetorkivate jäätmete käitlusesse ei ole riiklikult investeeritud. Samas Riigi Jäätmekavas 2022-2028 ei ole tervishoiujäätmed eraldi käsitletud ega toodud plaane selle valdkonna arendamiseks. Saku Vallavalitsus Rakenduskava eelnõus on välja toodud tegevus: Kohalikele Ringlussevõtu eest omavalitsustele olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja vastutuse panemine ringlussevõtu sihtarvu täitmise eest vastutuse panemine. KOVidele on  põhimõtteline muudatus. Kuidas kavatsetakse seda vastutust kohaldada ja kuidas nähakse ette, Selle rakendamine eeldab et kohalik omavalitsus ringlussevõttu kontrollib? Päris palju tänase jäätmete olmejäätmeid ei liigu läbi kohaliku omavalitsuse vaid jäätmevaldaja ja kogumissüsteemi olulist jäätmekäitleja vahel. Samuti ei ole kontrollitud nt pakendijäätmete muutmist. Jäätmekavas voog, mis moodustab suure mahu kodumajapidamises tekkinud nähakse ette nii jäätmetest, liigub läbi avaliku kogumisvõrgu ning sellele rakendub regulatiivsed muudatused tootjavastutus. (sh pakendite kogumise osas), jäätmeandmete Kuidas pannakse kohalik omavalitsus vastutama millegi eest, mida digitaliseerimine kui ka kontrollida ei saa (olmejäätmete ringlussevõtt) ja mida tänaseks teha kohalike omavalitsuste ei ole suudetud? Täna on Keskkonnaagentuur vastanud kõikide jäätmehoolduse andmeanomaaliate kohta, et nemad ei tea, miks numbrid ei ühti rahastamise muutmine. kohaliku omavalitsuse valduses olevatega. Sageli hoiavad Küsimuses väljatoodud jäätmekäitlejad jäätmeid oma „laos“ kuni kaks aastat, sageli tänase korralduse vahetatakse jäätmekoode. Kas nende andmete pealt arvutatakse siis kitsaskohad vajavad ringlussevõttu, kui 200 tonni jäätmete kadu „paberil“ ei ole täna kõrvaldamist, arvestame probleem (nagu nt mõnel aastal tekstiilijäätmete või vanapaberi kadu sellega tulevikus Saku valla andmevoost)? jäätmeseaduse muutmisel. Mis vormid ja mis andmed need on, mille põhjal ringlussevõttu arvutatakse, kui ei saa usaldada jäätmestatistikat ning andmed Riigi jäätmekava KSH jõuavad kohalikule omavalitsusele läbi registri aasta hiljem? Kas aruannet ei muudeta. kohalikule omavalitsusele piisab jooksvalt ringlussevõtu kinnituseks nt Poola tehase sertifikaadist, mis kinnitab ringlussevõttu või jäätmekäitleja kinnitusest, et jäätmeid võeti ringlusesse? Kes tegeleb järelevalvega? Kas ja kuidas kohalik omavalitsus hakkab jäätmekäitleja esitatud andmete või ringlussevõttu tõendavate dokumentide üle järelevalvet tegema? Täna me küsime aruandeid ja tõendeid, kuna hankes on ringlussevõtt nõutud. Aga mil viisil seda lõpuni kontrollida? Saku Vallavalitsus Eelnõus on väga palju lühendeid ja täispikkuses väljendeid läbisegi Jah, arvestame ja kirjutatud, mis jätsid eelnõust kohmaka mulje. Soovitan ühtlustada ühtlustame lühendite lühendite kasutamine läbi eelnõu ja rakenduskava (nt KeM, KEM vs kasutamist Keskkonnaministeerium; SEI Tallinn vs Stockholmi Riigi jäätmekavas. KSH Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; kov, KOV vs kohalik aruannet ei muudeta. omavalitsus; jne). Viru Keemia Grupp  Kahjuks ei sisalda praegune jäätmekava objektiivset infot plastijäätmete keemilise ringlussevõtu kohta;  Plastijäätmete keemilist ringlussevõttu on jäätmekavas Hetkel ei tegutse Eestis kajastatud ainult korra ja seda ainult negatiivsest küljest; ühtegi jäätmekäitlejat,  Kõige uuem analüüs plastijäätmete erinevate kes tegeleks ringlussevõtu ja taaskasutuse lahenduse kohta on toodud ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse käesoleva aasta uuringus plastijäätmete keemilise „Environmental and economic assessment of plastic waste ringlussevõtuga, seetõttu recycling“, kus hinnatakse plastijäätmete mehaanilise ja ka hetkeolukorra kirjelduses keemilise ringlussevõtu lahenduste elutsükli ei ole võimalik Eesti keskkonnamõju ja ka majandusliku tasuvust. praktikaid selles sektoris https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/J kirjeldada. RC132067 Jäätmekava võiks kasutada aruandes toodud andmeid, mis kindlasti ei ole nii negatiivsed kui praeguses jäätmekavas toodud järeldused. Nõustume, et tuleviku  Loomulikult tuleb plastijäätmete ringlussevõtu korral vaates võib lähtuda jäätmete hierarhiast ja eelistada mehaanilist plastpakendijäätmete  ringlussevõttu keemilisele ringlussevõtule. Samas tuleb keemiline ringlussevõtt arvestada, et plastmassi on võimalik mehaaniliselt olla mehaanilise ringlusse suunata maksimaalselt 3 korda ja peale seda on ringlussevõtu täiendus lastmassi omadused valguse, soojuse, niiskuse, jm mõjul ning seetõttu ei ole nii palju halvenenud, et seda plastmassi saab ringlusse suunata ainult läbi keemilise ringlussevõtu (või lihtsalt ära jäätmekavas kuidagi põletada, mis on veel vähem soovitatav tegevus). võetud strateegilist  Plastijäätmete keemiline ringlussevõtt on nende termo- suunda, et plastijäätmete keemiline töötlemine, mille tulemusel toodetakse õli, mida keemiline ringlussevõtt ja saab kasutada uuesti plastmassi tootmiseks. Saadud õli selle võimekuse rajamine kräkitakse etüleeniks, propüleeniks, butüleeniks ja nende oleks Eestis keelatud. polümeriseerimise teel saadakse uuesti plastikud. Plastijäätmete keemiline ringlussevõtt võimaldab toota värsket plastikut (virgin plastic). Seega on keemilisel Jäätmekava ringlussevõtul kindlasti koht, et plastikuid saaks ka rakendusplaanis on ette mehaaniliselt maksimaalselt ringluses hoida. Keemiline nähtud tegevusena ringlussevõtt võimaldab 60-75% algsest plastmassist analüüsida täiendavate muundada uuesti plastikuks. Keemiline ringlussevõtt plasti-, sh võimaldab töödelda ka komposiitplastikuid ja määrdunud plastpakendijäätmete plastikuid. ringlussevõtu võimekuse  Jäätmekavas olevad viited, et antud valdkonnas pole mingeid reaalseid lahendusi on vale. Täna on Euroopas loomise vajadust. vähemalt 3 pooltööstusliku tehast püsti ja ehitamisel on peaaegu 10 tehast, kus toimub või kohe käivitub Samas ei ole plastijäätmete keemiline ringlussevõtt. Antud valdkond on jäätmekäitlejatel keelatud kiiresti arenev ja uusi projekte algatatakse juba väga asuda rajama sagedasti. Eesti võiks antud valdkonnas olla eesrinnas eriti plastijäätmete keemilise arvestades, et meie põlevkivitööstuses on olemas vajalik ringlussevõtu tehast, kuid pürolüüsitehnoloogiate alane kompetents.  VKG on plaanimas sarnase tehase rajamist Eestisse oluline on see, et suurusega 20-30 tuh tonni aastas ja see võimaldaks riigil tegevuste planeerimisel ja saavutada oma plastpakendijäätmete ja plastijäätmete teostamisel lähtutakse ringlussevõtu sihtarvu aastaks 2030. keskkonnaalastest  Kahjuks ei ole jäätmekavas selgeid eesmärke ja tegevusi, nõuetest ning olemas mis tagaksid üldse plastijäätmete ringlussevõtu sihtarvude oleksid vastavad saavutamise aastaks 2030. keskkonnaload.  Plastpakendijäätmete 2030. aasta ringlussevõtu sihtarvude saavutamiseks on ennekõike vajalik, et muutused toimuksid pakendite disainis ning seda näeb ette ka Euroopa Liidus kokkulepe, et 2030. aastaks on kõik Euroopa Liidu turule lastud pakendid kas korduskasutatavad või ringlussevõetavaks. Teiseks on oluline, et tõhustaksime pakendijäätmete, sh plastpakendijäätmete liigiti kogumist ning selleks on tegevused jäätmekavas ette nähtud. Ka Maailmapank on jäätmevaldkonna  tervikanalüüsis jõudnud järelduseni, et uute sihtarvude saavutamiseks peame tõhustama liigiti kogumist. Veelgi enam ka plastpakendijäätmete keemilise ringlussevõtu jaoks on oluline, et need oleksid liigiti kogutud, sest segaolmejäätmed ei saa minna keemilise ringlussevõtu sisendiks. Viimased segaolmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et segaolmejäätmete koostises on ca 15% plastpakendijäätmeid. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Jäätmekavas on väited, mis on vastuolus jäätmehierarhiaga. Jäätmekavas käsitletakse Jäätmekavas esitatakse mitmes kohas väiteid, et jäätmete jäätmete põletamist kõrvaldamine ning energiakasutus on ühesugused ebasoovitavad jäätmehierarhia vaatest. jäätmekäitluse viisid. Seda hoolimata asjaolust, et jäätmete Oleme jätkuvalt energiakasutus on jäätmehierarhias kõrgemal tasemel kui jäätmete seisukohal, et kõrvaldamine ning peaks seetõttu olema jäätmekavas eelistatud ladestamine ja tegevus võrreldes jäätmete kõrvaldamisega. põletamine ei toeta Jäätmete energiakasutuse põhjustatud KHG heitmete juures on kliimaeesmärkide jäetud arvestamata, et jäätmete energiakasutus asendab varem saavutamist ja meie kasutatud kütuste põletamise soojusenergia saamise eesmärgil ning eesmärk on vähendada asendab varem kasutatud kütuseid ning nende põlemisest nende jäätmete põhjustatud KHG heitmeid. põletamist, mida on Jäätmekavas esitatud väide, et jäätmekäitlust tuleks korraldada mitte võimalik ka ringlusse jäätmehierarhia, vaid käitlusviisi KHG heitme suuruse alusel, on aga võtta. Jäätmekava vastuolus jäätmehierarhiaga, sest näiteks plastide kõrvaldamine eesmärgid aitavad (jäätmehierarhia kõige madalam tase) põhjustab väiksemaid KHG vähendada KHG -de heitmeid kui jäätmete ringlussevõtt. heidet, mis on kooskõlas jäätmehierarhia Näited jäätmehierarhiaga vastuolus olevatest väidetest: põhimõttega. lk 6: „Jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus panustab ka kliimaeesmärkide saavutamisse. Kuna jäätmete ladestamine ja LK 9 lõigu mõte on, et põletamine suurendab kasvuhoonegaaside (KHG-de) heidet, on jäätmehierarhiaga pole jäätmetekke vältimine, jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutuseks kooskõlas tegevus, kus ettevalmistamine väga oluline sektori KHG-de heite vähendamisel. Eestisse tuuakse sisse Eesmärk on vähendada nende jäätmete põletamist, mida on võimalik jäätmeid eesmärgiga ka ringlusse võtta, kuid säilima peab võimalus nende jäätmete võtta ringlusse, kuid põletamiseks, mille ringlussevõtt pole võimalik “ suunatakse tegelikult Lk 9: „Mõnede jäätmeliikide osas (nt ehitus-lammutusjäätmed) on muusse taaskasutusse. näha tendentsi, et ringlussevõtu eesmärgiga tuuakse sisse jäätmeid, Selgitame ka täiendavalt, millest ringlusse suunatakse siiski vaid väike osa ja ülejäänud kas et lk 9 on ehitus- ja lammutusjäätmete puhul  taaskasutatakse (nt tagasitäide või põletamine) või ladestatakse. peetud silmas olukorda, See ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja läheduse põhimõttega.“ kus jäätmete impordi puhul tuuakse eesmärgina jäätmete ringlusevõtt, kuid reaalselt suunatakse suur osa imporditud jäätmetest energiakasutusse või ladestamisele. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Jäätmekavas väidetakse eksitavalt, et olmejäätmetes sisalduva Elektrituruseaduse § 57 biolaguneva komponendi energiakasutuse toetamine on vastuolus kohaselt loetakse jäätmehierarhiaga. olmejäätmete Esiteks, olmejäätmete energiakasutuse käigus biolagunevatest bioloogiliselt lagunevad materjalidest toodetud elektrienergia eest toetuse maksmise komponendid biomassiks eesmärk oli anda 12 aasta jooksul riigi poolt tagatud toetuse abil ning biomass omakorda investeerimiskindlus olmejäätmete energiakasutuseks vajaliku käitise loetakse taastuvaks loomiseks Eestis, et vähendada olmejäätmete kõrvaldamist. energiaallikaks, mille eest Olmejäätmete energiakasutuse kätise loomine ei olnud vastuolus § 58 alusel on võimalik jäätmehierarhiaga. maksta toetust. Olmejäätmete sees asuva biolaguneva materjali energiakasutus Eestis ei koguta piisavalt toimub vaid sellise biolaguneva materjali ulatuses, mida ei ole olmejäätmeid liigiti (vaid varasemate jäätmekäitlustoimingute raames eraldatud. 38%), et oleks võimalik Energiakasutusse ei süüdata jäätmekäitluse käigus eraldatud täita olmejäätmete biolagunevaid jäätmeid, mida on võimalik ringlusse võtta. Järelikult ei ringlussevõtu sihtarvu ole olmejäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi (2025. a 55%). energiakasutus ka vastuolus jäätmehierarhiaga. Viimase sortimisuuringu Eestis piiratakse jäätmehierarhia alusel suure biolagunevate kohaselt sisaldasid materjalide sisaldusega olmejäätmete ladestamist, et eelistada segaolmejäätmed 32 nende ringlussevõttu (eraldatud biolagunevate jäätmetena) või massiprotsenti energiakasutust (eraldamata jäänud olmejäätmetena). biojäätmeid. Lisaks on loodud vale mulje, justkui taastuvenergia toetuse maksmise Jääme seisukohale, et lõpetamine vähendaks energiakasutusse suunatud olmejäätmetes toetusmeetmetega tuleks sisalduvat biolagunevate komponentide osakaalu. panustada biojäätmete Näide: liigiti kogumisse ja Lk 97: „Paraku makstakse täna endiselt Iru soojuselektrijaamale ka ringlussevõttu, mitte aga taastuvenergia toetust segaolmejäätmetes sisalduva biolaguneva segaolmejäätmetes komponendi põletamise eest. See on vastuolus jäätmehierarhiaga, sisalduvate biolagunevate mille kohaselt energiakasutusele tuleb eelistada ringlussevõttu. jäätmete Seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete põletamise eest energiakasutusse. taastuvenergia toetuse maksmine esimesel võimalusel lõpetada. Toetuse maksmine Selle asemel on vaja tekitada nõudlus biolagunevatest jäätmetest olmejäätmetes sisalduva toodetud ressursi (teisese toorme) järele.“ biolaguneva komponendi energiakasutuse eest annab signaali, et tegemist on soositud tegevusega, mida see aga ei ole, sest teisene toore on jäänud kasutusele võtmata. Riigi jäätmekava KSH aruannet ei muudeta. Enefit Green AS Riikidevahelise jäätmeveo piiramise kaalutlustes on arvesse võtmata Eesti huvi importida energiakasutuseks vajalikke jäätmeid, Jäätmekava eesmärk ei kui Eestis tekkinud jäätmetest ei piisa Tallinna linna jaoks soojust ole lahendada tootmise vajaduse täitmiseks. Eesti huvi jäätmete energiakasutuseks soojatootmisega seotud importimise vastu on põhjendatud nii keskkonnakaitseliselt kui ka probleeme. KeM sotsiaal-majanduslikult. Kui jäätmeid ei lubata soojuse tootmiseks huvi on toimiv importida, siis tuleb Tallinna linnas vajalik soojus toota puiduhakke jäätmekäitlussüsteem, suurema kasutamise teel, mis suurendab survet Eestis metsadest mida ei koormaks puiduhakke varumisele. Ning puidust toodetud soojus on üle kolme imporditud jäätmed, mis korra kallim kui jäätmetest toodetud soojus, mis suurendab Eesti takistavad Eestis tekkinud ühiskonna kulutusi soojuse tarbimisel. Meie hinnangul on mõlemad jäätmete käitlemist vastavalt jäätmehierarhia asjaolud niivõrd olulised, et väärivad riikidevahelisele jäätmeveole kõrgematele astmetele. piirangute seadmisel arvesse võtmist. Riigi jäätmekava KSH Näide jäätmete riikidevahelise veo puudulikust põhjendusest: aruannet ei muudeta. Lk 114: „ Jäätmete riikidevahelisel veol tuleb tagada: 1. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu või Eestist väljavedu, mis võivad seada ohtu Eestis tekkinud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide saavutamise; 2. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu, mille tagajärjel tuleb Eestis tekkinud jäätmed kõrvaldada või töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja jäätmekava eesmärkidega; 3. Eesti ei muutuks ringussevõetamatute või raskesti ringlussevõetavate (sega)jäätmete sihtkohaks. Näiteks ehitus- ja lammutussegaprahi jm segajäätmete Eestisse sisseveol muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine, tuleb arvestada riikidevaheliste jäätmeveo lubade andmisel geograafilise läheduse ja jäätmehierarhia põhimõtetega. Kui lähemal on keskkonnanõuetele vastav käitluskoht olemas, siis selliste jäätmesaadetiste vedu mitte lubada.“ Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruande koostajad (KSH), aruande eelnõu kohta: on seisukohal, et jäätmete energiakasutus, kui Tuvastasime KSH aruande eelnõust alljärgnevad puudused, jäätmete ladestamise tsiteeritud tekstides on rasvases kirjas esitatud kõige probleemsemad järel halvemuselt teisel kohad aruande tekstis: kohal olev Aruande p. 7.2 alampunktides on esitatud ettepanekud jäätmekäitlusviis peaks jäätmegruppide kaupa. P. 7.2.4 on olmejäätmete kohta ning sisaldab olemas lisaks eksitavaid väiteid: ladestamisele samuti „Nüüd tuleb astuda järgmine samm ja ringmajanduse toetuseks on maksustatud, et vaja kehtestada saastetasu ka põletamisele.“ soodustada /…/ jäätmekäitlushierarhias „Ladestutasude ja põletusmaksu kehtestamine toetab materjalide kõrgemal olevate ringlusse suunamist. Täna on väga palju pakendiliike, mille ringlusse toimingute läbi viimist. võtmist tuleb subsideerida, paraku on need lahendused kallimad kui KSH aruandest on soodne masspõletus ja seetõttu juba majanduslikel kaalutlustel jääb eemaldatud lause, mis osa ringluspotentsiaalist realiseerimata. Sarnaselt põhjamaadele viitab 10 eurosele võib ettevõtjate konkurentsivõime kahjustamise vältimiseks esmalt põletamise saastetasule. kehtestada minimaalse näiteks 10 eurose saastetasu ning seda korrigeerida turusituatsioonist tulenevalt järk-järgult.“ Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine KeM on seisukohal, et (KSH), aruande eelnõu kohta: keskkonnatasude Juhime teie tähelepanu aruande peatükis 7.2.4. esitatud temaatika ettepanekutes olevale kolmele olulisele eksimusele: jäätmevaldkonnas on 1. Valesti on tõlgendatud kehtiva saastetasude süsteemi oluline ja seetõttu plaanib toimimist ning hindamata on selle muutmisega (uue KeM edaspidi läbi viia saastetasu kehtestamisega) kaasnevad riskid. Eesti konkreetsema analüüsi kasutab praegu vaid olmejäätmete ladestustasu, millega selles valdkonnas. riik määrab jäätmehierarhia kõige madalamal tasemel (st. kõige vähem soovitava) tegevuse minimaalse hinna. Selle riiklikult kehtestatud majandusliku baassignaali alusel KSH aruande koostajad on kujundab jäätmekäitluse ettevõtlus jäätmehierarhial seisukohal, et jäätmete põhineva rahaliste suhete jada kogu väärtusahelas. energiakasutus, kui Näiteks, kui prügilad suudavad osa vastu võetavatest jäätmete ladestamise jäätmetest materjalina ringlusse suunata, siis nad saavad järel halvemuselt teisel kehtestada vastavatele jäätmetele ladestamistasust kohal olev madalama väravatasu. Olmejäätmete energiakasutuseks Irus peab jäätmete vedaja osalema põletamistehase jäätmekäitlusviis peaks korraldatavatel põletustasu enampakkumistel, kus olemas lisaks pakkujatel on motivatsioon pakkuda väravatasu, mis on ladestamisele samuti madalam kui prügilatesse ladestamise kogukulu, kuid maksustatud, et konkurents suunab pakutava tasu ligilähedaseks soodustada ladestamise tasule. Olmejäätmete käitlemise väärtusahel jäätmekäitlushierarhias toimib täna majandusliku otstarbekuse alusel, lähtudes kõrgemal olevate riiklikult kehtestatud ühest väravatasust. Aruandes esitatud ettepanek kehtestaks lisaks toimingute läbi viimist. ladestustasule ka riiklik põletustasu seab aga riigile Mööname, et ülesande hakata jäätmehierarhia toimimist juhtima kahest põletusmaksu kohast suunatavate rahaliste signaalide alusel. kehtestamisel tuleb Väärtusahela erinevatele tasanditele eraldi riikliku maksu järgida põhimõtet, et kehtestamine tekitab võimaluse, et koosmõjus ladestamine kui ettevõtete vahelistes lepingutes sätestatuga muutub jäätmete ladestamine odavamaks kui jäätmete jäätmekäitlushierarhias energiakasutus ning kaob jäätmehierarhia järgimiseks madalaimal tasemel oleva vajalik majanduslik motivatsioon ning selle tulemusena käitlusviisi saastetasu suureneb soovimatult jäätmete ladestamine Eestis. peab olema olulisel Ettepanek eirab seda riski täielikult. KSH aruanne isegi ei määral kõrgem, kui analüüsi olemasolevat majanduslike signaalide süsteemi põletamisele kehtestatav ning ei hinda, kas olmejäätmete ladestamise tasu tõstmise maks. KSH aruannet ei kaudu on võimalik saavutada soovitud mõju ringmajandusele, ilma suurema riskiga keerulist muudeta. maksusüsteemi loomata. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine Üks põhjus, mis (KSH), aruande eelnõu kohta: olmejäätmete 2. Põhjendamata ning eksitav väide justkui oleks ringlussevõtu määr ei ole olmejäätmete energiakasutus Eestis liiga soodne. viimaste aastate jooksul Valeväitele tuginedes on tehtud ettepanek muuta tõusnud on KSH aruande olmejäätmete energiakasutus kallimaks eraldi koostajate hinnangul põletamistasu kehtestamise abil. Sellega eiratakse nimelt selles, et jäätmete toimivat süsteemi, kus riiklikult kehtestatud ladestustasu tõstmine loob automaatselt jäätmete vedajatele energiakasutus on motivatsiooni suurendada jäätmete põletamise tasu võrreldes ringlussevõtu pakkumist järgmisel jäätmete põletamise õiguse tehnoloogiatega liialt enampakkumisel ning jäätmete energiakasutus kujuneb odav. Sellest tulenevalt vaid veidi soodsamaks kui jäätmete ladestamine. Seetõttu leiame, et väide on aruanne ei kajasta korrektselt ladestamise tasu olemust asjakohane ning jääme ning selle tõstmise mõju olmejäätmete energiakasutuse hinnale. Aruandes esitatud soovi koguda maksude kaudu KSH aruandes antud lisaraha teiste jäätmekäitlustoimingute finantseerimiseks seisukoha juurde. KSH aruannet ei muudeta.  saab ohutult teha, kui suurendatakse toimiva süsteemi raames ladestamise saastetasu. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine Põhjamaade kogemusele (KSH), aruande eelnõu kohta: viitav lõik KSH aruandest 3. Aruandes on puudulik informatsioon jäätmete on eemaldatud. KSH energiakasutuse maksustamise kogemustest teistes aruande koostajad on riikides. Aruandes on väidetud, et põhjamaade ühtne siiski jätkuvalt seisukohal, kogemus on kehtestada kõigepealt madal saastetasu et jäätmete energiakasutusele ning hakata seda seejärel järk-järgult tõstma. Selline kirjeldus on ekslik. Näiteks kehtestas Rootsi energiakasutus, kui küll 1. aprillist 2020. a. olmejäätmete põletamise tasu, jäätmete ladestamise kuid Rootsi valitsus esitas juba 2022. a. septembris järel halvemuselt teisel ettepaneku selle maksu tühistamiseks alates 1. jaanuarist kohal olev 2023. a, sest maks ei ole toonud kaasa soovitud positiivset jäätmekäitlusviis peaks mõju kuid on tekitanud soovimatu kõrvalmõju. (vt. Rootsi olemas lisaks rahandusministeeriumi ettepanekut: ladestamisele samuti https://www.regeringen.se/rattsliga- dokument/departementsserien-och- maksustatud, et promemorior/2022/09/avskaffad-avfallsforbranningsskatt- soodustada och-slopad-energiskattenedsattning-for-datorhallar/). On jäätmekäitlushierarhias kahetsusväärne, et aruande koostajad soovitavad Eestil kõrgemal olevate jäljendada Rootsi kogemust, mis on Rootsi riigis toimingute läbi viimist tunnisatud ebaõnnestunuks. Enefit Green AS Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: KSH aruandest on Ülaltoodud põhjustel oleme seisukohal, et: eemaldatud 1. Jäätmekava KSH aruandes ei ole korrektselt analüüsitud Põhjamaadele viitav olemasoleva keskkonnatasude süsteemi (ladestamise põletusmaksu näide. KSH saastetasu koosmõjus põletamise väravatasu aruande koostajad on vähempakkumistega) võimekust käidelda olmejäätmeid siiski jätkuvalt seisukohal, jäätmehierarhia ning majandusreeglitel alusel; 2. aruandes ei ole korrektselt kajastatud põhjamaade et jäätmete kogemust olmejäätmete põletamise maksustamisel ja energiakasutus, kui aruandes viidatakse eksitavalt Põhjamaade kogemusele jäätmete ladestamise ning soovitatakse Eestile kehtestada uus maks, milline on järel halvemuselt teisel alles 2022. a. lõpus Rootsis tunnistatud ebaõnnestunud kohal olev eksperimendiks; jäätmekäitlusviis peaks 3. aruandes ei ole hinnatud muudatusettepanekute olemas lisaks põhjustatud kõrvalmõjusid ning riske; ladestamisele samuti 4. aruande peatükis 7.2.4. esitatud ettepanek kehtestada maksustatud, et põletusmaks ei ole põhjendatud ning tuleks aruandest soodustada eemaldada. jäätmekäitlushierarhias kõrgemal olevate toimingute läbi viimist. Eesti Maaülikool Sissejuhatus Sissejuhatuses On öeldud, et Riigi jäätmekava üldine strateegiline eesmärk on korrigeerime sõnastust jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. selliselt, et eesmärk tuleks Jäätmehierarhia ei saa olla eesmärk, vaid on vahend. Mis on eesmärk, selgemalt välja. mida hierarhia rakendamise abil saavutada soovitakse? Pigem oleks vaja öelda, mis on Eesti eesmärk jäätmekäitluse reguleerimisel? KSH aruannet ei Hiljem on öeldud, et jäätmekavas on kolm strateegilist eesmärki: täiendata. • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Need eesmärgid on väga head ja selged.  Aga: hiljem on öeldud, et jäätmekava eesmärk on eelkõige tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades korduskasutust, kooskõlas …, toetavad …, , vähendavad …, tagavad …. Need on ka väga head. Samas on lugejal raske mõista eesmärkide paljusust ja vahet teha mõistel eesmärk ja strateegiline eesmärk. Soovitan eesmärk kui selline selgemini välja tuua vaid ühes sõnastuses. Eesmärkide hulka võiks kuuluda ka see, et segaolmejäätmete hulk (see, mis praegu põletusse või prügilasse) peaks järjekindlalt vähenema. Eesti Maaülikool Visioon: väga hea. Mõlemad on olulised, nii Aga: kumb on edaspidi (sh KIKi taotlustes) olulisem, kas tegevused, visioon kui ka eesmärgid mille abil tagada visiooni, eesmärkide või strateegiliste eesmärkide ja meetmed, mis visiooni täitmine? Mis on tähtsam nt projektide hindamisel? Ma pean silmas, ellu viia aitavad. et võib välja tulla, et visioon osutub veelgi olulisemaks kui eesmärgid, Toetusmeetmete mis suurendab segadust väljatöötamisel koostatakse huvigruppe kaasates kõigile arusaadavad kriteeriumid projektide hindamiseks, mis arvestavad nii jäätmekava visiooni kui eesmärke. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Sissejuhatus. Jäätmekava koostamisel on lähtutud läheduse Arvestame osaliselt, põhimõttest: täpsustame sõnastust. MK: läheduse põhimõte on midagi, mida ei ole võimalik rakendada Kohus (TlnHKo 3-11- selles sõnastuses. Eestis on 5 prügilat, üks põletusjaam ja üks 2947). biogaasitehas olmejäätmete jaoks. Üks! Seega tuleb jäätmeid neisse on tõlgendanud, et vedada niikuinii üle Eesti. Pealegi, eelnõu peab biogaasi tootmist läheduse põhimõte soovitavaks, mis aga riigi ainsa biogaasijaama näitel eeldab igal juhul Eesti kontekstis tähendab kokkuvedu, st loobumist läheduse printsiibist. „käitlemist Eestis“. MK: On öeldud, et Jäätmete käitlemisel tuleb arvesse võtta läheduse Lisaks on kohus märkinud, põhimõtet ehk kui lähemal on vastav käitluskoht olemas, siis tuleb et läheduse põhimõtte arvestada pikema transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. Samas on kohaselt tuleb jäätmed käitlemine eraettevõtluse tegevusvaldkond, kus lähem käitluskoht käidelda võimalikult võib kuuluda konkurendile ning sel juhul niisama lihtsasti lähedusele lähedal asuvas apelleerida ei saa. Mängu tuleb lisaks ka väravatasu ja jäätmete tehnoloogiliselt sobivas kvaliteet. Ei, lähedus ei ole asi, millest jäigalt peab kinni hoidma. jäätmekäitluskohas, kus on tagatud Öeldud on, et Sealjuures tuleb tagada jäätmete käitlemine inimese tervise ja Käitlemine käitlemise pärast ei kõlba. Soovitan lauset pikendada … ja keskkonna ohutus (RKHKo jäätmetest valmistatud toodete kasutamine (sest eesmärk on ju 3-3-1-68-14, p 27.3) jäätmed ringlusse lasta!) viisil, mis: Selle põhjal saab öelda, et kõik asukohad Eestis Sissejuhatavas osas tuleks märkida ja Eestile omaks saanud sobivad arvestades eelhoiatust ja püüdu selles märgitud puudused kõrvaldada! läheduse põhimõtet ja kui on olemas adekvaatsed asjaolud, mis takistavad kõige lähemat asukohta  kasutamast, siis võib valida järgmise sobiva käitluskoha. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool 1. Riigi jäätmekava 2022–2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted Osaliselt, biolagunevad Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu jäätmed on eraldi välja tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast. toodud jäätmekava Jah, väga õige on seada prioriteedid. Aga siit on puudu biomassi, eesmärkide ja meetmete biolagunevad jäätmed, sh toidujäätmed. ’bio’ on ainus valdkond, kus all. kogu ühiskond saab panustada, seega tuleb seda siin näidata heas valguses. Joonised 1 ja 2 Kahtlen, kas joonis 1 (Jäätmeteke EL-s elaniku kohta) midagi sisulist uuendatakse. Joonis 1 käesolevasse jäätmekavasse lisab. Seda enam, et joonise 1, joonise 3, annab hea võrdluse joonise 4 ja joonise 16 andmed ei ühti, ehkki peaks (vähemalt sellest, mis olukorras on summana) Eesti võrreldes muu Kahtlane koht joonisel 2. mida näitab y-telg? Euroopaga. Joonis 1 puhul on välja jäänud mineraalsed jäätmed, samas kui joonisel 2 on kogu jäätmeteke. Meie hinnangul annavad joonised 3,4 ja 16 kooskõlas infot. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Vormistamine, mis puudutab kõiki jooniseid: Jah, korrigeerime Joonistel on allkiri, mitte pealkiri. Ammugi mitte mõlemad. Ammugi vormistust mitte seda, et pealkirja ja allkirja tekst erineb. KSH aruannet ei Jooniste telgedel peavad olema ühikud! täiendata. Tabelites 3,4,5,9,10 puuduvad ühikud Eesti Maaülikool POS Jah, täiendame riigi püsivad orgaanilised saasteained (POS) – tähelepanekud jäätmekava POSide osa. seminaridelt: tavakuulaja tajub POSe, kui ’mingid ained, mis on kotis POSid on jäätmekavas nagu vanasti väetise- ja mürgilaos’. Selgitamist vajaks see, et POSid seetõttu, et POS- esinevad meie igapäevatoodetes ja pakendites ning nende olemasolu jäätmetele on eraldi viib selleni, et nad pakendi vms toote ringlusse võtmise käigus käitlusnõuded akumuleeruvad. Seega peavad POSid toodetest kaduma! KSH aruannet ei POS-e on käsitletud palju, mis aga varjutab fakti, et on olemas ka teisi täiendata. reoaineid, mida eelnõus käsitletakse vähe. Eesti Maaülikool Lk 9 Ringmajanduse suunal liikumisel on oluline rakendada jäätmete käitlusel üha rohkem jäätmehierarhia ülemisi astmeid, mistõttu tuleb Imporditud jäätmed ei ka jäätmete impordil järgida, et sisseveetavatest jäätmetest suur osa lähe riigi arvele, kes läheb just ringlusse ja toetab Eesti püüdlusi ringlussevõtu eesmärkide ringlussevõttu teostab. saavutamisel. KSH aruannet ei Selle juures tuleks selgelt välja öelda seda, kumma riigi arvele jääb täiendata. ringlussevõtt impordi korral! Eesti Maaülikool Hetkeolukord Joonis 7. tekstis ja joonisel osutatud numbrid ei lange kokku. Joonise 7 osas on sõnastust tekstis Lk 22 Aastaks 2025. peab olmejäätmete ringlussevõtu tase peaaegu muudetud. kahekordistuma – ringlusse tuleb võtta 55% olmejäätmetest. Ma soovitaks siinkohal öelda a) milliste jäätmete arvel seda on Jäätmekava ptk 2 on reaalne saavutada (sh bio!) + mil viisil seda on võimalik saavutada (kes kirjeldatud teeb töö ja kuidas). hetkeolukorda. Olukorra On öelduid, et Koostöö pakendiorganisatsioonidega ei anna soovitud parandamiseks vajalikud tulemusi (segaolmejäätmetes on sortimisuuringu alusel endiselt 32 meetmed on kirjeldatud massiprotsenti pakendijäätmeid). MK: seega: mida jäätmekavas ptk 3 ja loetletud soovitatakse? See haakub ka eelhoiatusega. Mida jäätmekava muuta rakenduskavas. soovitab? Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks on oluline nii biojäätmete kui pakendijäätmete kogumise ja käitlemise edendamine. Seda on kavas teha muuhulgas läbi toidujäätmete tekke vähendamise, KOV-ide motivatsiooni tõstmise (vastutus ja rahastus), olmes tekkivate pakendijäätmete kogumise tekkekohalt, jäätmete liigiti kogumise süsteemide ühtlustamise, olmejäätmete käitlusvõimekuse arendamise jms. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool C&D Arvestatud osaliselt. Lk 24: Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84-89%. Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjoni poolt poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 1. on liikmesriikidele jaanuarist 2020 taaskasutada 70% tekkinud ehitus- ja sätestatud ehitus- ja lammutusjäätmetest31. Eestis on see sihtmäär saavutatud lammutusjäätmete MK: kumba nõuab EL, kas taaskasutamist või ringlusse võtmist? Kumb taaskasutamise sihtmäär sihtarve neist on saavutatud ja kumb neist on Eesti siht? Kas nii, et (70% alates 01.01.2020), tagasitäidet enam ei loeta tulevikus EL-s enam taaskasutamiseks? Mis mis on Eestis saavutatud. siis meie C&D tulemus on? Ringlussevõtu sihtmäära Tabel 2 oleks ülevaatlikum joonisena. Euroopa Komisjoni poolt sätestatud ei ole. Kuivõrd suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, on jäätmekavaga seatud eesmärgiks suurendada  ringlussevõtu osakaalu taaskasutusest. Selgitame täiendavalt, et tagasitäiteks kasutamise puhul on tegemist taaskasutamisega ja seda võetakse taaskasutusmäära arvutamisel arvesse nii praegu kui tulevikus. Tabelis 2 toodud info dubleerib joonisel 15 esitatud andmeid, mistõttu eemaldati joonis 2 jäätmekava eelnõust. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool On olemas EL sihtarvud olmejäätmete ringlussevõtu saavutamiseks Arvestatud, jäätmekava (nt 2035: 65%). Jäätmekavas peab olema märgitud milliste täiendatud. jäätmete/materjalide/jäätmeliikide arvel on planeeritud see sihtarv Olmejäätmete saavutada. See oleneb ju (prognoositavast) olmejäätmete koostisest, ringlussevõtu sihtarvu liigiti kogumisele seatavatutest eesmärkidest ning ringlussevõttu saavutamist arvutatakse võimaldavast taristust. Eriti just viimase arendamine on aga edaspidi metoodika järgi, Jäätmekava pädevuses. mis vastab kõige enam praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt võetakse arvesse olmes tekkiva paberi ja kartongi, metallide, plastide, klaasi, biojäätmete, tekstiili, puidu (sh osaliselt ka samadest materjalidest pakendijäätmed), ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete, segaolmejäätmete, toiduõli ja rasva, suurjäätmete, segapakendite ja veel mõningate jäätmeliikide teke ja ringlussevõtt. Sihtarvu saavutamiseks tuleb tegeleda kõigi nende jäätmeliikide liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. Enim tekib nendest jäätmetest paberit ja kartongi, biojäätmeid ja plasti. Seega ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel  tuleb eriti panna rõhku nende jäätmete kogumisele ja käitlemisele (sh need pakendimaterjali liigid). KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Lk 59. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti Eelnõu lk 98 on mainitud, ega Euroopa Liidu tasandil sihtarve. Sihtarv on kehtestatud et „Saavutades liigiti olmejäätmetele. kogumise taseme Jah, aga kui olmejäätmete ringlusse võtuks on sihtarvud olemas, siis vähemalt 65% peaks olema jäätmekavas näidatud ka biolaguneva roll selle sihtarvu biojäätmete kogu- täitmiseks, seega me saame jäätmekavas selle sihtarvu ise seada. Kui tekkest, suunates liigiti sihtarvu ei ole, siis ei ole ühelgi osapoolel ka motivatsiooni ega kogutud jäätmed vastutust seda täita. maksimaalselt ringlusesse PS: liigiti kogumine ei võrdu ringlusse võtuga. ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on võimalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase.“ Seda võib käsitleda kui biojäätmete ringlussevõtu eesmärki. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Jäätmekavas peaks olema lausa ühise tabeli või joonise vormis Lisame vastava tabeli riigi sihtarvud IGA jäätmeliigi ringlusse võtuks aastani 2028 (2030/2035). jäätmekava juurde KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool 8.3. Kasutatud mõisted Arvestatud, ühtlustame Eelnõus on kasutatud mõistet köögijäätmed. Mõistena on see mõistete kasutamise defineerimata. (köögi- ja sööklajäätmed). Eelnõus figureerivad mõisted: toidujäätmed, köögi-ja sööklajäätmed Joonisel 7 on kasutatud (jutt on arusaadavalt toidujäätmetest), toidu- ja köögijäätmed (mis mõistet „köögijäätmed“, jäätmetest peale toidujäätmete jutt on?) ja köögijäätmed (joonis 7, kuna sellisel kujul on see mis jäätmetest siin jutt on?). Köögist tuleb ju ka muid jäätmeid kui ka viidatud toidujäätmed. sortimisuuringus. Juhul, Lk 171 Lisaks ei kajastu jäätmestatistikas tekke ja ringlussevõtu hulgas kui tekstis on kasutatud tekkekohal ringlusse suunatud ehk kodukompostitud biojäätmete sõna „toidujäätmed“, siis kogused. ongi mõeldud kitsamalt MK: kas jääbki nii? Sel juhul ei saavutata biolaguneva ringlussevõtu toidujäätmeid. sihtarve ka tulevikus. Tekkekohal ringlusse võetud biojäätmete koguseid on tulevikus võimalik arvesse võtta lähtudes KOM rakendusotsuses (EL) 2019/1004 toodud arvutusmetoodikast.  Vastav viide lisatakse jäätmekavasse. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Rakenduskava Osaliselt arvestatud. Kõigi tegevuste juures peaks olema kaastäitjana ka ERMEL Rakenduskavas kaastäitjatena on lisatud paljude tegevuste juurde ka ettevõtted. Enamik on koondunud katusorganisatsioonide alla ja üks selline on ka ERMEL. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Kõik I samba tegevused nr 1, sh ’Vähendada ehitus- ja Arvestatud osaliselt. lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate Meetmete tabelit materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse’ tuleb integreerida täiendatud. Haridus- ja kõigi ehituserialade õppekavadesse ja kutsestandarditesse. Kui seda Teadusministeerium on seal ei ole, siis ehitaja selle eesmärgi olulisust ei taju ja seda tegema antud tegevuse ei hakka. peavastutajaks, mistõttu Kaastäitja: Haridus-ja Teadusministeerium, Kutsekoda Haridus- ja Teadusministeeriumit Sama kommentaar II samba tegevus 2 kohta. kaasvastutajate nimekirja ei lisatud. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool III samba tegevus 2: ladestatud olmejäätmete kogus jääb alla 10 % olmejäätmete tekkekogusest. Osaliselt arvestatud. Keskkonnaload ei tohi lubada piiramatut ladestamist ja peavad olema Jäätmekavas on kooskõlas 10 % eesmärgiga. Prügilad peaks ISE looma tegevuskava 10 sätestatud eesmärk, mille % eesmärgi saavutamiseks. Selle tegevuskava olemasolu peaks olema kohaselt kõikides aluseks keskkonnaloa vormistamisel. aktiivselt kasutusel Prügilate järelhooldus: aastal 2028 saab läbi 30 a järelhooldusperiood olevates prügilates paljudes Eesti prügilates. Peale seda on vaja arusaama, mis toimuv tegevus vastab tingimustel veendutakse prügila ohutuses ja kuidas leevendatakse õigusaktides ja järelhoolduse toiminguid. Suuremates prügilates ei tule selle aja keskkonnalubades peale enam prügilagaasi. Selleks ajaks tuleb valmis olla alternatiivsete sätestatud tingimustele metaanilagundustehnoloogiate (nt bio-oksüdatsioon) ning vanad nõuetele kasutuselevõtuks järlehoolduse lõppfaasi jõudnud prügilates. Seda mittevastanud prügilad tuleks vähemalt mainida. on nõuetekohaselt suletud ja teostatakse järelhooldust vastavalt seirekavale. Eesmärgi saavutamiseks on ette nähtud erinevad tegevused jäätmekava rakenduskavas, näiteks prügilate tegevust puudutavate õigusaktide  analüüs ja vajadusel muudatuste tegemine. Lisaks ka on ette nähtud järelevalve teostamine korrastatud prügilate osas, et tuvastada võimalikud probleemid prügila katendis või nõrgvee- ja gaasiväljutussüsteemis. Ennetada tuleb võimalike probleemide tekkimist ja vältida keskkonnaohtu. Prügilates, millele on määratud järelhooldus, tuleb jälgida järelhooldustingimuste täitmist. Esitatud ettepanekuid on võimalik arvesse võtta eelnevalt nimetatud tegevuste rakendamisel. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Digi: 2028 aastaks peaks olema võimalik saavutada see, et iga Digitaliseerimise prügikasti teekonda on võimalik jälgida, et veenduda selle minekus tulemusel tekib tänasest õigesse käitluspaika. Jälgitavus suurendab usaldust elanike ja firmade oluliselt parem ülevaade vahel. Hea küll, kui iga prügikasti on raske jälgida, siis vähemalt iga jäätmekäitluse ahelast nii KOV peaks saama jooksva ülevaate selle kohta, kuhu ja miks tema riigi kui kohaliku jäätmed viidi. Nii tekib motivatsioon. omavalitsuse tasemel. Nõustume, et parem ülevaade ja läbipaistvus tekitab usaldust ning tõstab motivatsiooni. Iga prügikasti teekonna jälgimist ei ole eraldi eesmärgiks seatud. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Toidujäätmete tekke vältimise kava: Toidujäätmetega seonduvasse tuleb igal juhul kaasata Eesti Oleme ettepanekuga Maaülikooli toiduohutuse spetsialistid. Et maaülikool õpetab ja nõus, vastavad täiend koolitab toidu tootjaid, siis tuleb see teema siduda ka muudatused tehakse õppekavadesse. jäätmekavas Kaastäitja: Haridus-ja Teadusministeerium, Eesti Maaülikool. Ei piisa öelda, et ’teadusasutused’. Vaja on konkreetsust. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Prügistamise, sh mereprügi vähendamine: Kaastäitja peaks olema ka EVEL, sest omajagu palju mereprügi satub Jäätmekava vette sadeveetorustike kaudu. rakenduskavas on kaastäitjatena lisatud  paljude tegevuste juurde ka ettevõtted. Tihti esindavad neid katusorganisatsioonid, EVEL on üks neist. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Tootjavastutuse laiendamine: Uute tootegruppide lisandumine laiendatud tootjavastutuse Ei arvesta. Täname nimekirja võiks põhineda segaolmejäätmete sortimisuuringutel. ettepaneku eest, kuid Jäätmed, mis järjekindlalt on esindatud segaolmejäätmetes, võiks segaolmejäätmete ajapikku saada tootjavastutuse alla. koostise järgi selliseid otsuseid ei saa teha. Näiteks kehtib Eestis pakendivaldkonnas juba pikemat aega tootjavastutuse põhimõte, kuid viimase 10 aasta jooksul on endiselt segaolmejäätmete koostises ca 30% pakendijäätmeid. Uute toodete lisamisel tootjavastutuse alla oleme viimastel aastatel lähtunud ennekõike lähtuda Euroopa Liidus kokkulepitust, et tagada riikidevaheline sarnane praktika. Samuti mitmed probleemsed jäätmeliigid, millele on Eesti on rakendanud täiendavat tootjavastutuse kohustust ei esinegi segaolmejäätmete koostises, näiteks rehvid, põllumajandusplast. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Otsuste tegemine jäätmemajanduse korraldamisel KOVis peaks Nõustume, et üleriigiline tuginema segaolmejäätmete auditil/sortimisuuringul. Sellise uuringu sortimisuuring, mida tegemine peaks olema KOVile kohustuslik teatud ajavahemiku tehakse 4-5 aasta tagant, tagant. ei pruugi kajastada Metoodika võiks olla ministeeriumi poolt. tegelikku olukorda kõigis Tulemused peaks laekuma ministeeriumi hallatavasse andmebaasi. kohalikes omavalitsustes. SEI senised uuringud on tänuväärsed, aga liiga vähe ja liiga harva ning Tuleb koostada nad ei kata iga KOV-i. Otsuste tegemiseks on vaja andmeid. metoodika Sortimisuuring on lihtne ja ülevaatlik. omavalitsustele sortimisuuringute tegemiseks, mida omavalitsused saaksid siis vajaduspõhiselt läbi viia.  KSH aruannet ei täiendata. Eesti Maaülikool Käsitlemist vääriks jäätmete ajutise vaheladustamisega seonduv. Mitte arvestatud. Jäätmete ajutise ladustamisega seotud teemad on vajadusel kajastatud vastava jäätmevoo juures. KSH aruannet ei täiendata. EJKL EL on oma liikmesriikidega kokku leppinud paljude keskkonnaalaste, Tekkekohal ringlusse Kompetentsikeskus sh jäätmevaldkonna eesmärkide täitmises, millest paljud on esitatud võetud biojäätmete ka arvuliste väärtustena. Üheks selliseks, mille täitmise üle ka Eesti koguseid on tulevikus muret tunneb, on olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv eri aastatel. võimalik arvesse võtta Olmejäätmete hulka kuuluvad ka kodumajapidamistes tekkivad lähtudes KOM biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01 jäätmenimistu järgi) ja rakendusotsuses (EL) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08). Hiljutiste 2019/1004 toodud jäätmeseaduste muudatuste põhjal tuleb need liigiti koguda, ning kas arvutusmetoodikast. korraldatud jäätmeveo raames käitlusettevõtetesse vedada või siis Vastav viide lisatakse ise riigi ja kohalike õigusaktide reeglite alusel käidelda. Viimasel ajal jäätmekavasse. on meedias palju arusaamatust tekitanud kodumajapidamises tekkinud biojäätmete käitlemise võimalused ja kord jäätmetekitaja KSH aruannet ei poolt oma kinnistul nn kodukompostimise käigus. täiendata. Loomulikult on kodukompostimine biojäätmete tekkekohas kõige keskkonnasõbralikum lahendus, mis hoiab kokku kulutusi jäätmekäitlusele kui ka väldib liigset keskkonnasaastet jäätmete veost jne. Jäätmekava eelnõu lk 15 on öeldud, et „Alates 2027. aastast biojäätmete üldkogused eelduslikult kasvavad, kuna arvestusse hakatakse lisama kodukompostimisele suunatud biojäätmete koguseid, mida seni ei ole üldse arvesse võetud. Siis arvestatakse neid koguseid aga ka ringlussevõtu arvutamisel.“ Jääb aga ebaselgeks kes ja kuidas peaks kodukompostitud aia- ja haljastujäätmete ning köögijäätmete arvestust pidama ja kellele esitama? Sellised kogused võivad üsna suured olla ja mõjutada oluliselt ka EL komisjonile esitatavat ringlussevõtu määra. Et kvalifitseerida kodukompostimist ringlussevõtuks, peaks saaduse kvaliteet vastama keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7 nõuetele. Jäätmekava eelnõu lk 16 on kinnitatud, et „kui valmistatav toode, näiteks kompost, kriteeriumidele ei vasta, on tegu jätkuvalt jäätmetega ning sellise materjali tootmist ega kasutamist ringlussevõtuna ei arvestata.“ Jääb ebaselgeks, kuidas saaks kodukomposti kvaliteedi vastavust määruse nõuetele kinnitada, et selle koguseid saaks samuti ringlussevõtu eesmärkide rehkendamisel arvesse võtta? Eelnõu lk 98 on mainitud, et „Saavutades liigiti kogumise taseme vähemalt 65% biojäätmete kogu-tekkest, suunates liigiti kogutud jäätmed maksimaalselt ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on vajalik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase.“  Teeksin ettepaneku, arvestades biojäätmete kodukompostimise mugavust ja kasulikkust jäätmetekitajale, täpsustada jäätmekavas ka neid aspekte, kuidas oleks võimalik neid olmejäätmete hulka kuuluvaid jäätmeid tingimata arvesse võtta ka jäätmestatistikas ringlussevõtu eesmärkide kajastamisel. EJKL Mulle on alati ebaselgeks jäänud, miks ei ole ringmajandust Jäätmekava eesmärk on Kompetentsikeskus käsitlevates ja defineerivates Euroopa Liidu, ja sellest tulenevalt ka seada konkreetsed sihid, liikmesriikide, sh Eesti, dokumentides kunagi käsitletud ühe põhilise millises suunas loodusseaduse – termodünaamika II seaduse – seoseid ja mõjusid jäätmemajandust ringmajanduse põhialustele. Räägitakse üldiselt, mitmel moel ja arendada. Oleme nõus, et loosunglikult vaid esimesest seadusest, ehk mateeria jäävusest – jäätmete ringlusse-võtuks „jäätmed on ressurss“ jne jne. Üht looduse toimimise põhimõistet tuleb kulutada energiat ja jäätmekäitluse puhul nagu „entroopia“ ja selle vältimatu kasvu ei et keskkonnale on kõige mainita kusagil üldse, mis tähendaks lihtsustatult seda, et korra kasulikum, kui jäätmeid ei tarbitud ja sealjuures ’rikutud’ materjali taastamiseks tuleb kulutada tekiks, kuid ka juba kusagilt võetud lisaenergiat. Selle energia tootmiseks tuleb üldjuhul tekkinud jäätmete jällegi tekitada jäätmeid, eelkõige fossiilkütuste, sh põlevkivi ringlussevõtt tekitab kasutamisel. Ka kasvuhoonegaasid kuuluvad energiajäätmete hulka, vähem kasvuhoonegaase mille taaskasutamiseks või kasvõi kogumiseks ja säilitamiseks tuleb ja kulutab vähem jällegi loodusseaduste järgi lisaenergiat kulutada. Surnud ring, millele ressursse, kui uue toote piiramatute taastuvenergiaallikate mitteolemasolu korral tootmine. millegipärast üldsegi tähelepanu ei pöörata. Võib-olla vaid juhitav termotuumasüntees aitaks probleemi lahendada? KSH aruande koostaja Igatahes võiks seda loodusseadusele rajanevat probleemi ka kuidagi leiab, et aruandesse jäätmekavas ja KSH-s käsitleda? nende teemade sisse Kes sooviks sellele probleemile rohkem tähelepanu pöörata võib tootmine, mis ei ole ringmajanduse, entroopia ja II termodünaamika seoseid kasvõi kajastatud Riigi veebist küllaldaselt leida. Lisan siia juurde vaid ühe populaarstiilis jäätmekavas endas ei ole kirjutatud artikli, milles mainitud põhimõtted on ära öeldud ja põhjendatud. KSH selgitatud. Mõningaid küsitavusi võib sellest nagu alati leida, kuid aruannet ei täiendata. esitletud probleemi pole minu arvates ignoreerida võimalik. Elukeskkonna ja Mitmed jäätmekavas sisalduvad eesmärgid on mõistlik saavutada Riigi jäätmekava seab Rahvastikuarengu Selts koostöös teiste liikmesriikidega ja ka väljaspool EL-i asuvate riikidega, strateegilised sihid, ja Ringenergeetika mis eeldab ühisprojektide kokkukirjutamist, konsortsiumite täpsed rahastusmeetmed Kompetentsikeskus moodustamist ja rahastustaotluste esitamist Euroopa Liidu Komisjoni selguvad juba rahastuse all olevatesse meetmetesse, kust saadaolevad summad on konkreetseid tegevusi oluliselt suuremad (näitena EL Innovatsioonifond). On planeerides. KSH kahetsusväärne, et vastavate rahastusmeetmete välja arendamist, aruannet ei täiendata. mis sarnast väliskoostööd rahastaksid me antud jäätmekavast välja ei suuda lugeda. Ülaltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku moodustada spetsiaalne fond, mis võimaldaks rahvusvahelisi arendusprojekte ette valmistada suurusjärgus kuni 3 protsenti projekti eelarve mahust, mis makstakse taotlejatele välja selleks, et oleks 1 võimalik neist vahenditest Euroopa Komisjoni projektide ettevalmistus kulud katta. See looks ühtlasi võrdsed võimalused teiste liikmesriikidega. Elukeskkonna ja Riigi jäätmekava 2022-2028 materjali esialgsele üldanalüüsile ja Riigi jäätmekava 2022- Rahvastikuarengu Selts käesoleva kirja koostamisele kulutasid Elukeskkonna- ja 2028 (strateegilise ja Ringenergeetika Rahvastikuarengu Seltsi juhataja ja ekspert Einar Eiland ja planeerimisdokumendi) Kompetentsikeskus Ringenergeetika Kompetentsikeskuse juhataja ja ekspert Vahur eelnõu ja selle Luhtsalu oma tööaega kokku 12 tundi. Eestis kehtiva seadusandluse keskkonnamõju alusel on makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10– strateegilise hindamise 40-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud aruande avalik väljapanek on kohustuslik tulenevalt  tunnipalga alammäär. Alates 1. jaanuarist 2023. a. on tunnitasu KeHJS-e §-st 41. KeHJS-e alammääraks 4,30 eurot.1 alusel on igaühel õigus esitada küsimusi ja ettepanekuid, kuid see pole kohustus. Seetõttu ei saa selle alusel tasu küsida. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Kaubandus- Juhime tähelepanu sellele, et jäätmekava eelnõus ja rakenduskavas Tööstuskoda puudub ühtne lähenemine selles osas, mida loetakse eesmärgiks ja mida tegevuseks. Selle tulemusena on eesmärkide ja tegevuste Arvestatud. sõnastus erinevate jäätmeliikide lõikes väga ebaühtlase kvaliteediga. Näiteks osad tegevused on paigutatud eesmärkide alla ja ka vastupidi. Ehitus- ja Toome selle kohta mõned näited: lammutusjäätmete puhul  Jäätmekava eelnõu (lk 101) kohaselt on ehitus- ja lisati järelevalve lammutusjäätmete puhul üheks eesmärgiks tõhustada tõhustamine tegevuste järelevalvet ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud loetellu. jäätmete liigiti kogumise ning edasise käitluse üle. Samas rakenduskava kohaselt on pakendijäätmete puhul järelevalve tõhustamine tegevus, mitte eesmärk. KSH aruannet ei  Tuulegeneraatorite jäätmete osas on jäätmekava eelnõus täiendata. (lk 89) eesmärk sõnastatud selliselt, et tulevikus on vaja analüüsida tootjavastutuse laiendamist tuulegeneraatoritele. Tegemist on pigem konkreetse tegevuse kui eesmärgiga. Kaubanduskoja ettepanek: Palume jäätmekava eelnõus ja selle rakendusaktis läbivalt üle vaadata eesmärgid ja tegevused, et eesmärkide all oleksid üksnes eesmärgid ja tegevuste all üksnes tegevused. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 22-23) on toodud välja järgmised Nõustume, et kohalike Tööstuskoda olmejäätmete valdkonna nõrkused: olmejäätmete ringlussevõtu tase omavalitsuste järelevalve on madal, kohalike omavalitsuse võimalused jäätmehoolduse selle üle, kuidas korraldamisel on piiratud, liigiti kogumise taristu ei ole kogu riigis jäätmevaldajad täidavad ühetaoline ning biojäätmete liigiti kogumise määr on madal. KOVi Kaubanduskoja hinnangul on üheks olmejäätmete valdkonna jäätmehoolduseeskirjas kitsaskohaks ka ebaefektiivne järelevalve, mille tulemusena ei täida sätestatud jäätmete liigiti jäätmevaldajad õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Meie hinnangul on kogumise kohustusi, on kohalike omavalitsuste võimekus teostada järelevalvet enamasti ebapiisav. jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle paljudel juhtudel ebapiisav. Näiteks ei teostata tõhusat järelevalvet selle üle, et Valdkonna kitsaskohti jäätmevaldaja ei paneks segaolmejäätmete konteinerisse tuvastati jäätmekava pakendijäätmeid või biojäätmeid. Tõhustada tuleb järelevalvet koostamise käigus olmejäätmete liigiti kogumise üle. oluliselt rohkem, kuid Kaubanduskoja ettepanek: jäätmekavas toodi välja Tuua olmejäätmete valdkonna nõrkusena välja ka ebaefektiivne olulisemad. Järelevalve järelevalve. tõhustamise vajadus on välja toodud rakenduskavas ja seda on selgitatud jäätmekava peatükis 3.2. KSH aruannet ei täiendata. Eesti Kaubandus- Olmejäätmete eesmärgid ja järelevalve Peatükkides 3.1 ja 3.2 on Tööstuskoda Teiste jäätmeliikide peatükkides on eraldi osana välja toodud olmejäätmete käitluse eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused, ning järel välja toodud ka järelevalve, kuid olmejäätmete osas puuduvad sellised alapeatükid. eesmärgid. Järelevalve Sellised alapeatükid on vajalikud, kuid jääb ebaselgeks, miks ei ole teemat on käsitletud neid olmejäätmete osas. peatükis 3.2 teksti sees. Kaubanduskoja ettepanek: KSH aruannet ei Lisada jäätmekava eelnõusse olmejäätmete peatükki eesmärgid täiendata. tulevikuks ja järelevalve osa sarnaselt teistele jäätmeliikidele. Eesti Kaubandus- E-kaubanduse kaudu tekkivad pakendijäätmed Tööstuskoda Jäätmekava eelnõus (lk 53) on kirjas, et aasta-aastalt on kasvanud Arvestatud osaliselt, interneti kaudu kolmandatest riikidest tellitavate postipakkide hulk. täpsustatakse viidatud Lisaks on eelnõus välja toodud, et tihti nendest pakenditest tekkinud lauset. jäätmete käitlemise maksavad kinni aga Eesti pakendiettevõtted. Käitlemise maksavad Nõustume, et on küsitav, kas kolmandatest riikidest läbi e- pakendiettevõtjad kaubanduse Eestisse jõudvate pakendite ja pakendijäätmete osas kaudselt kinni, mitte täidetakse kõiki õigusaktidest tulenevaid norme. Ja kui ei täideta, siis otseselt. Eesti see kahjustab Eesti pakendiettevõtete konkurentsivõimet. Seega pakendiettevõtjad probleem seoses e-kaubandusega on olemas. Samas on meie tasuvad oma turule lastud hinnangul eksitav väide, et nendest pakenditest tekkinud jäätmete pakendite eest, kuid käitlemise maksavad tihti kinni Eesti pakendiettevõtted. Eesti kolmandatest riikidest pakendiettevõtted kannavad vaid enda poolt turule lastud läbi e-kaubanduse pakendijäätmete käitlemisega seotud kulud. Meile ei ole teada Eestisse jõudvate arvukatest juhtumitest, kus pakendiettevõte kannab enda poolt pakendeid ja turule lastud pakendite käitlemisega seotud kulud ja siis lisavaks veel pakendijäätmeid täiendavaid kulusid teiste poolt turule lastud pakendite eest. kogutakse kokku ja Kaubanduskoja ettepanek: käideldakse koos Eesti Kustutada jäätmekava eelnõust (lk 53) järgmine lause: „Tihti pakendiettevõtjate nendest pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise maksavad kinni pakenditega. aga Eesti pakendiettevõtted.“ Kui see väide ei ole KSH aruannet ei Keskkonnaministeeriumi hinnangul eksitav, siis palume lisada viide, täiendata. millele see väide tugineb. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 83) on kirjas, et ressursitõhususe Oleme nõus, korrigeerime Tööstuskoda suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine aitab ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, KSH aruannet ei vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. täiendata. Kaubanduskoda nõustub, et paljudel juhtudel kaasneb ressursitõhususe suurendamisega ka positiivne majanduslik mõju. Samas juhime tähelepanu sellele, et teatud juhtudel võib ressursitõhususe suurendamisel olla hoopis negatiivne majanduslik mõju, mille tulemusena muutub toote/teenuse hind väga kalliks ja seeläbi väheneb ettevõtte konkurentsivõimet. Ressursitõhususe suurendamine on majanduslikult kasulik üksnes teatud piirini. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta jäätmekava eelnõus (lk 83) sisalduvat lauset täpsemaks ja sõnastada see järgmiselt: „Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine võib aidata ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet.“ Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõus (lk 91) on välja toodud, et pakendijäätmete teket Tööstuskoda aitavad vähendada pakendivabad poed, mis hetkel on pigem  nišipoed, kuid ka suuremad jaekauplused on hakanud pakkuma enda Osaliselt arvestatud. sortimendis pakendivabasid valikuid või võimalust tooteid otsa Tegemist on näidetega, täitepakendisse ja tarbija enda pakendisse. Lisaks on kirjas, et kuidas on võimalik paljudes müügikohtades pakutakse tarbijatele võimalust osta kuuma pakendijäätmete teket jooki enda topsi ning selle motiveerimiseks pakutakse ka vältida ning mida on juba hinnasoodustust. hetkel Eestis rakendatud. Toodud näited puudutavad väga väikest osa pakendijäätmetest ning Muudame jäätmekava sellistel positiivsetel näidetel ei ole märkimisväärset mõju sõnastust selliselt, et pakendijäätmete vähendamisele praegu ega ka uue jäätmekava lugeja saaks paremini aru, kehtivusaja jooksul. et tegemist on Kaubanduskoja ettepanek: pakendijäätmete Selleks, et eelnõu lugejal ei tekiks ebaõiget ettekujutust, et vältimise üksikute pakendivabad poed ja kuuma joogi ostmine enda topsi aitavad näidetega. lähiaastatel vähendada märgatavalt pakendijäätmete teket, teeme KSH aruannet ei ettepaneku jätta need kaks lauset eelnõust välja. Kui seda täiendata. ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis palume lisada nende lausete juurde, mitu protsenti pakendijäätmetest on võimalik vähendada nende kahe näite abil aastaks 2028. Eesti Kaubandus- Pakendijäätmete kohtkogumise teenus Tööstuskoda Jäätmekava eelnõus (lk 107) on kirjas, et küll pakutakse teatud Eesti Arvestatud, jäätmekava piirkondades järjest enam kohtkogumise teenuse võimalust, kuid täiendatakse. valdavalt toimub pakendijäätmete kokkukogumine avalike Pakendiseaduse kohaselt kogumiskonteinerite kaudu, mis võivad teatud juhtudel tarbijate ei ole jaoks asuda liiga kaugel, on ebamugavad kasutada või ületäitunud. taaskasutusorganisatsioo Viidatud lausest võib järeldada, et eelistatud lahendus oleks see, kui nidel hetkel kohustust pakendijäätmete kohtkogumise teenust pakutakse laiemalt pakendijäätmete erinevates Eesti piirkondades. Samas ei ole meil hetkel teada, kui kohtkogumise teenust paljudele jäätmevaldajatele pakutakse täna pakendijäätmete pakkuda, seetõttu ei ole kohtkogumise teenust ning kui suur osa jäätmevaldajatest kasutab ka antud teenus kogu sellist võimalust. Kui sellise võimaluse kasutajaid ei ole väga palju, siis Eestis kättesaadav ning tuleks uurida põhjuseid, miks see nii on. Kui jäätmevaldajatele teenuse kasutamine on pakkuda pakendijäätmete kohtkogumist, kuid paljud ei kasuta seda vabatahtlik. võimalust, siis ei pruugi see kokkuvõttes olla efektiivne lahendus pakendijäätmete kokkukogumiseks. KSH aruannet ei Kaubanduskoja ettepanek: täiendata. Palume jäätmekava eelnõus tuua välja, kui paljudele jäätmevaldajatele pakutakse täna pakendijäätmete kohtkogumise teenust ning kui suur osa jäätmevaldajatest kasutab sellist võimalust. Kui sellise võimaluse kasutajaid ei ole väga palju, siis tuleks välja tuua põhjused, miks see nii on. Eesti Kaubandus- Reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõte Arvesatud ja jäätmekava Tööstuskoda Jäätmekava eelnõu (lk 107) kohaselt on jäätmevaldkonna sõnastust täpsustatud. digitaliseerimise üheks eesmärgiks see, et andmeid kogutakse reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel, mis Andmepõhise aruandluse lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin-masin ja masin-masin liideste andmevahetust, kus inimese osa on minimaalne. kõrval jäävad kasutusse Kaubanduskoda üldiselt toetab põhimõtet, et andmete edastamine iseteeninduskesk-konnad toimub ettevõtete jaoks võimalikult lihtsalt ja automatiseeritult. (nt KOTKAS, PAKIS või Samas peame oluliseks, et selle põhimõtte rakendumisel ei suureneks võetakse kasutusele uus ebaproportsionaalselt eelkõige väiksemate ettevõtete süsteem). See tagab, et halduskoormus ja kulud. Näiteks ei ole proportsionaalne ilmselt väiksemad ettevõtted lahendus, kus ettevõte laseb aastas turule vaid 2 kg pakendijäätmeid saavad vajalikud andmed  ning ta saab vastavatest andmetest pakendiregistrile teada anda edastada ilma masin- üksnes masin-masin liidese abil ning selle jaoks ta peab kasutusele masin liideseta. võtma näiteks uue infosüsteemi või arendama olemasolevat KSH aruannet ei infosüsteemi. Leiame, et ettevõtetel peab jääma võimalus valida, täiendata. millist lahendust kasutada riigile andmete esitamiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Palume reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtte rakendamisel tagada, et selle tulemusel ei suurene väiksemate ettevõtete halduskoormus ja kulud. Eesti Kaubandus- Pakendite disaini ringmajanduse põhimõte Tööstuskoda Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on pakendijäätmetega Arvestatud, muudetakse seotud ühe tegevusena kirjas, et välja tuleb töötada regulatiivsed sõnastust. meetmed, sh majandusmeetmed, mis motiveeriksid tootjaid muutma KSH aruannet ei pakendite disaini ringmajanduse põhimõtetega vastavusse. täiendata. Kaubanduskoja hinnangul ei ole mõistlik rakenduskavas nii detailselt välja tuua, et välja tuleb töötada just majandusmeetmed. Võimalik, et hilisemad analüüsid näitavad, et efektiivsemad on hoopis teised regulatiivsed lahendused. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta viidatud lausest välja lauseosa „,sh majandusmeetmed“. See tagab, et rakenduskava elluviimisel on võimalik kasutada muid lahendusi, kui need on tulemuslikumad kui majandusmeetmed. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on pakendijäätmetega Tööstuskoda seotud ühe tegevusena kirjas, et pakendijäätmete ringlussevõtu Arvestatud osaliselt, suurendamiseks tuleb teostada kogumissüsteemi reformimine muudetakse lause Maailmapanga soovitustele vastavalt ning luua huvigruppidega sõnastust. konsulteerimise platvorm. Pakendijäätmete Kaubanduskoda nõustub, et pakendijäätmete kogumissüsteem vajab ringlussevõtu muutmist ja oleme valmis selle muutmise protsessis osalema. Samas suurendamiseks tuleb ei pea me õigeks, et rakenduskavasse kirjutatakse sisse, et reform teostada tuleb ellu viia vastavalt Maailmapanga soovitustele. Kui koostöös kogumissüsteemi huvigruppidega leitakse parem lahendus, siis tuleks seda lahendust reformimine võttes kasutada, mitte jääda kinni Maailmapanga soovituste juurde. arvesse Maailmapanga Maailmapanga soovitused peaksid olema üks abimaterjal reformi soovitusi ning luua teostamisel, kuid mitte ainuke ja kohustuslik abimaterjal. huvigruppidega Kaubanduskoja ettepanek: konsulteerimise platvorm. Jätta viidatud lausest välja lauseosa „Maailmapanga soovitustele KSH aruannet ei vastavalt“. täiendata. Eesti Kaubandus- Jäätmekava eelnõu lisas (rakenduskavas) on pakendijäätmetega Tööstuskoda seotud ühe tegevusena välja toodud tõhus ja järjepidev järelevalve Arvestatud, muudetakse pakendivaldkonna kogu ahelas. tegevuse sõnastust, mille Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et see tegevus sisaldub kohaselt vajadusel rakenduskavas. Samas oleme mures, et see tegevus ei ole piisavalt muudetakse konkreetne ning ei pruugi erinevaid osapooli motiveerida järelevalvet regulatsioone järelevalve oluliselt tõhustama. Näiteks ei ole selle tegevuse all kirjas, et tõhustamiseks. järelevalve tõhustamiseks tuleb teha regulatiivseid muudatusi. KSH aruannet ei Seetõttu on praeguse sõnastuse juures risk, et järelevalve täiendata. tõhustamiseks ei astuta piisavaid samme. Kaubanduskoja ettepanek: Palume rakenduskavasse lisada täpsemaid juhiseid, kuidas tõhustada järelevalvet pakendijäätmete valdkonnas. Suure  tõenäosusega eeldab järelevalve tõhustamine ka regulatsioonide muutmist. Sotsiaalministeerium Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH aruande koostaja (KSH), aruande eelnõu kohta: jääb oma seisukoha juurde, et RTA-s ei ole Lk 91 on toodud Rahvastiku Tervise Arengukava (2020-2030) all välja toodud olulisemaid selline lõik: „Kokkuvõtlikult võib öelda, et RTA-s ei ole välja toodud seoseid Riigi seoseid olulisemate Riigi jäätmekava põhimõtetega, milleks on jäätmekavaga. Siiski jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja materjaliringlus. möönab aruande Dokument vajab Riigi jäätmekava kontekstis uuendamist.“ koostaja, et RTA-se muutmise otsus ei ole KSH Palume nimetatud lõik KSH tekstist välja võtta või ümber sõnastada aruande koostaja teha. nii, et seal poleks RTA uuendamist kirjas. Valitsuse tasandil kinnitatud Sellest tulenevalt arengukavasid muudetakse üldjuhul siis, kui tegemist on väga suurte eemaldatakse KSH ja põhimõtteliste muudatustega, mille raames valitsus näeb ette, et aruandest lause: mingit poliitilist suunda on vaja riigis ümber muuta. Väikeste 1-2 Dokument vajab Riigi lauseliste muudatuste tõttu valitsuse tasandil kinnitatud jäätmekava kontekstis arengukavasid ei muudeta. uuendamist. Strateegilise planeerimise käsiraamatule (kättesaadav siit https://valitsus.ee/media/345/download) kohaselt on selgelt öeldud, et arengukava muudatus esitatakse valitsusele siis, kui arengukava juhtkomisjon näeb vajadust arengukava oluliseks muutmiseks. Sotsiaalministeerium Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine Asjaomaste asutuste (KSH), aruande eelnõu kohta: kaasamise käigus on saadetud ka Lisaks jäi silma ka see, et Osapoolte kaasamise peatükist on meid välja Sotsiaalministeeriumile jäetud, kuigi meie eelnevalt esitatud kahe esimese kommentaariga kiri arvamuse on arvestatud. avaldamiseks. Ettepanekuid ei laekunud. Eelnevalt esitasime KSH programmi kohta ka järgmise kommentaari: KSH programmi „Palume KSH programmis ära märkida ja KSH aruandes käsitleda asjaomaste asutuste muuhulgas eraldi ka kliinilisi jäätmeid ja nendega seonduvaid protsessi käigus ja avaliku jäätmeid (tervishoiuasutuste jäätmeid, ravimijäägid jm) ning nende väljapaneku raames käitlemisvõimalusi.“ Paraku ei leidnud nende teemade käsitlust nii saabunud jäätmekavas kui ka KSH aruandes – palume neid teemasid KSH Sotsiaalministeeriumi aruandes käsitleda. ettepanekud on kajastatud nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmis. KSH programmi ei saa täiendusi lisada, kuna see on Keskkonnaministri poolt nõuetele vastavaks tunnistatud 16.02.2022 KSH aruannet ei täiendata. Sotsiaalministeerium Lk 95, punkti 3.2 teise lõigu lõpus on lause: „Lisaks tuleb toetada Arvestatud, täiendatakse tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises kemikaalide jäätmekava vastavalt kasutust asendades need vähem kahjulikematega.“ Praegusel kujul ei ettepanekutele. ole see lause mõistlik, sest kuna kõik on kemikaalid, siis läheb mõte KSH aruannet ei kaduma Pealegi kemikaalide kontekstis kemikaali iseloomustamisel täiendata. üldiselt ei kasutata vastavates õigusaktides sõna „kahjulik“, vaid „ohtlik“. Pakume, et mõistlikum sõnastus oleks „Lisaks tuleb toetada  tootmisettevõtteid, kes vähendavad oma tootmises ohtlike kemikaalide kasutust asendades need vähem ohtlikega.“ Lk 116 loetelud viies punkt, kus on toodud „(kemikaalide kontrollimise ja ohtlike ainete kasutamise piiramise kaudu)“. Kemikaal ja aine on samad asjad. Seega oleks selguse huvides mõistlikum kirjutada „(ohtlike kemikaalide kontrollimise ja kasutamise piiramise kaudu)“. Tabelis lk 155 on toodud „Ohtlike kemikaalide identifitseerimine, pakendamine jms“. Selline määratlus ei ole täpne ja ei vasta õigusaktides toodud definitsioonidele. Korrektne oleks „Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine, pakendamine jms.“ Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku veel kord üle vaadata riigi Kõik jäätmekava eelnõus seatud eesmärkide sõnastused. Selleks, et jälgida Osaliselt arvestatud. jäätmekavas seatud eesmärkide täitmist, peaksid need olema täpsed Jäätmekavas on toodud ja mõõdetavad. Näiteks on järgnevate eesmärkide puhul väga eraldi peatükis 6 keeruline hinnata tulevikus, kas eesmärk on saavutatud: „Kohalikud mõõdikud ja kõik omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama tegevused/meetmed on korduskasutust“, „Kohalikud omavalitsused on motiveeritud rakenduskavas nende korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud jäätmete mõõdikutega seotud, st materjalina ringlusse suunamist“, „Saavutatakse toimiv iga meede panustab mootorsõidukite tootjavastus“ mingisse väljatoodud mõõdikusse. Lisaks olemasolevatele mõõdikutele eraldi mõõdikute panemine meetmetele pole seetõttu enam mõistlik ja muudaks jäätmekavast arusaamise keeruliseks KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lk 34 „Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest Arvestame ja tulenevad kohustused“ on korrigeerime sõnastust toodud: „Oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga jäätmekavas. tegevusi, mis on vajalikud oluliste KSH aruannet ei jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete täiendata. puhul, mis kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud.“ Riigi jäätmekava eelnõust jääb selgusetuks, mida Keskkonnaametilt täpsemalt oodatakse (kas nt juhendi koostamist, osalemist töögrupi töös vms)? Palume täpsustada. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu ptk 2.6 „Biolagunevad jäätmed“ on Arvestatud, jäätmekava valdkonna tugevusena (lk 59) märgitud: „Biolagunevatele jäätmetele on täiendatud. on kehtestatud lakkamise kriteeriumid kolmes valdkonnas KSH aruannet ei (biolagunevatest jäätmetest komposti tootmisele, biolagunevatest täiendata. jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile ning reoveesettele).“ Märgime, et biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumid on kehtestatud lisaks nimetatud valdkondadele ka puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatavale puiduhakkele (jõustunud 08.11.2022). Teeme ettepaneku ka seda kirjeldada, kuna  eelnevalt on riigi jäätmekava eelnõu ptk-s 2.6 käsitletud puidujäätmeid (lk 58) Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu ptk-s 2.8 „Plastijäätmed“ on kirjeldatud POS- Arvestatud, jäätmekava idest plastijäätmetes ja jäätmetest POS-ide määramisese plastijäätmete nõrkuste keerukusest. Kuid valdkonna nõrkusena ei ole plastijäätmetest osa täiendatud POSide POSide määramine välja toodud. Leiame, et seda tuleks valdkonna määramise keerukusega. nõrkuste all kajastada ja välja tuua, kuna POSe sisaldavatele KSH aruannet ei jäätmetele kohalduvate nõuete rakendamisel on kõige keerulisem täiendata. osa tuvastada, millistes jäätmetes millised POSid sisalduvad ja kui suurtes kogustes. Näiteks nõrkusteks on juhendmaterjalide puudumine POS-e sisaldavate jäätmete klassifitseerimiseks ja eristamiseks, POS-de esinemise ning analüüsimise keerukus jäätmevoogudes ja kindlasti jäätmekäitlusvõimalused. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõus tuleb ajakohastada jääkreostusega seotud Arvestame. Uuendame info (nt ptk 2.11). Keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga jäätmekava ajakohase nr 1-2/22/357 perioodi 2022–2027 veemajanduskavad ja infoga. meetmeprogrammi koos lisadega. Seetõttu tuleb riigi jäätmekava eelnõus tuua välja kinnitatud veemajanduskavad ja KSH aruannet ei meetmeprogrammid koos nendes nimetatud kohustustega. Nt täiendata. võrreldes veemajanduskavade eelnõu (seisuga 2021. a dets) kinnitatud dokumentidega, siis kinnitatud veemajanduskavad ja meetmeprogramm koos lisadega on muutunud Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lk 84 on toodud: „Lisaks Jäätmeseadus näeb ette, teavituskampaaniatele tuleb luua ja/või ajakohastada et KOV võib liita juhendmaterjalid jäätmehoolduse planeerimiseks, hangete korraldatud jäätmeveoga läbiviimiseks ning jäätmeseadusega loodud võimaluste ka teisi jäätmeliike peale rakendamiseks.“ Keskkonnaamet palub täpsustada, mida on segaolmejäätmete (sh mõeldud „jäätmeseadusega loodud võimaluste rakendamiseks“ all. pakendeid), korraldatud jäätmeveo hankes tuleb ära tuua jäätmekäitluskoht, KOV võib jätta jäätmeveo korraldamata haja- asustusega osades jms. Nende sätete rakendamiseks on vaja KOVidele anda juhiseid, et rakendamine oleks sihipärane, tulemuslik ja et ennetada vaidlustusi. Hetkel on näiteks koostamisel juhis JäätS § 31 lg 5 rakendamise kohta. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku riigi jäätmekava eelnõus käsitleda (asula)reoveepuhastite reoveesettega seotud keskkonnariske (sh Arvestame. Toome ohtlike ainete temaatikat) ja selle ohutustamise võimalusi, et jäätmekavas välja negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult minimaalne. konkreetsemalt Jäätmekava eelnõus võiks välja pakkuda rohkem võimalusi antud võimalused kuidas valdkonna arendamiseks, et soodustada reoveesette taaskasutamist reoveesetet taaskasutada ja ringlussevõttu. Jäätmekavas tuleks välja pakkuda ja käsitleda ja ringlusse suunata. KSH aruannet ei täiendata.  erinevaid võimalikke meetmeid, mis soodustaks reoveesette taaskasutust ja ringlussevõttu Keskkonnaamet Riigi jäätmekava eelnõu lisas on toodud rakenduskava eelnõu, kus on Konkreetsemad näidatud eesmärk, tegevus, indikaator/tulemus/mõõdik, vastutaja, tegevused ja summad kaastäitja, aeg ja rahastusallikas. Keskkonnaamet peab vajalikuks täpsemate tegevuste rakenduskava eelnõu täiendada järgnevaga: 1) tegevuste juures planeerimise käigus näidata ära nende eelarve (lisaks samba kogueelarvele) ja see periodiseerida aastate lõikes; 2) näidata ära tegevuste alarahastus KSH aruannet ei (kui suur osa vajalikust eelarvest vajab lisavahendite leidmist, täiendata. sisuliselt RES sisend); 3) näidata ära tegevuste prioriteet (vajalik alarahastatud tegevuste mahtude kärpimisel või nendest loobumisel); 4) täpsustada tegevuste rakendusperioodi või tähtaega (hetkel valdav osa tegevustest viitega, mis aastast alates hakatakse ellu viima, nt „alates 2022“ jne). Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku rakendusplaani eelnõus üle vaadata kaasvastutajad. Jäätmete korral, millele rakendub tootjavastutus, Täiendame rakenduskava peab peavastutaja/täitja või kaasvastutaja/täitja kindlasti olema vastavalt soovitusele. tootjad või nende ühendused ning kohaliku omavalituse roll peaks KSH aruannet ei nende jäätmevoogude osas olema pigem tagasihoidlik. Hetkel on täiendata. rakenduskava eelnõus nt põllumajandusplasti, romude, akude ja patareide osas kaasvastutajaks kohalik omavalitsus ning mõningatel juhtudel puuduvad tootjad ja/või tootjate ühendused kaasvastutajate hulgast. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõus on toodud tegevusena „Kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistide koolitamine jäätmekäitluse ja KeM peavastutaja, KeA laiemalt ringmajanduse teemadel“, peavastutajaks on märgitud kaasvastutaja, mujale Keskkonnaamet. Palume täpsustada, mida on selle all täpsemalt jäätmeliikide alla, kuhu mõeldud, missugused on ootused Keskkonnaametile. võimalik lisame KOV spetsialistide koolituse, kus see on olulise tähtsusega. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõus on toodud tegevusena „Reoveesette Eemaldame tootestamise edendamine“, kaastäitjaks on märgitud Keskkonnaameti Keskkonnaamet. Palume täpsustada, mida on selle all täpsemalt kaastäitja rollist. KSH mõeldud, missugused on ootused Keskkonnaametile. aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Rakenduskava eelnõu lehe „prügistamise sh mereprügi vähendamine“ p 11 „Keskkonnaalase järelevalve tõhustamine Oleme nõus, mereprügi vältimiseks ehitussektorist“ peavastutajaks on märgitud korrigeerime. KSH Keskkonnaamet ja kaasvastutajaks kohalik omavalitsus. Märgime, et aruannet ei täiendata. kuna kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning jäätmeseadusest 3 (3) tulenevalt teeb kohalik omavalitsus ka järelevalvet selle üle, et ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale, siis peaks peavastutajaks olema kohalik omavalitsus ja kaasvastutajaks Keskkonnaamet. Keskkonnaamet Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), aruande eelnõu kohta: KSH aruande koostaja Siinjuures märgime, et Keskkonnaamet tegi 03.03.2023 kirja p-ga 16 nõustub ettepaneku täiendada KSH aruandes toodud mõju hinnangut Keskkonnaametiga selles kliimamuutustele, millega ei ole avalikustatud KSH aruande lk 132 osas, et kliimamõjude kohaselt arvestatud. Juhime tähelepanu, et nõuetele vastavaks hindamine on KSH  tunnistatud KSH programmi ptk 8.2 nimetab peamiste mõjutatavate programmis tõepoolest keskkonnaelementide hulgas ka kliimamuutusi, mistõttu ei saa väita, kajastatud. Samas ei ole et mõju hindamine kliimamuutustele ei ole KSH skoobis. Teisalt, mõju KSH programmis kliimamuutustele tuleb vajadusel kindlasti hinnata strateegilisel kajastatud ei selle ulatust tasandil, kus tehakse valdkonda puudutavaid strateegilisi valikuid ja ega ka metoodikat. KSH otsuseid. Lähtudes eelnevast palume Keskkonnaameti ettepanekuga aruande koostaja on arvestada. seisukohal, et kliimamõjud on Riigi jäätmekava KSH aruandes kajastatud ning KSH aruanne vastab nõuetele vastavaks tunnistatud programmile. KSH aruannet ei täiendata. Keskkonnaamet Avalikustatud KSH aruande lk 15: „Vooluveekogumite ökoloogilised Viide tabelile 1 on tekstis seisundid 2021. a vahehinnangu järgi on toodud Tõrge! Ei leia korrigeeritud. viiteallikat..“ Palume seda kohta korrigeerida, pinnaveekogumite seisundiinfo on leitav Keskkonnaportaalist2 . Tallinna Suurem osa EL liikmesriike on olmejäätmete kogumise ja Leiame, et Strateegiakeskuse ringlussevõtu süsteemi rajanud omavalitsuse kesksele mudelile, mis hanketingimuste ringmajanduse kätkeb endas jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega käsitlemine jäätmekava osakond arveldamise ja nõustamise läbi kohaliku omavalitsuse või vastava raames oleks liialt KOVide koostöö üksuse. Sellist mudelit nimetatakse „omavalitsuse spetsiifiline. Küll aga on keskseks korraldusmudeliks“. Kuigi seadustega on KOVidele pandud kavas jäätmeseadust terve rida kohustusi, on neile jäätmehoolduse korraldamiseks jäetud muuta lisades sinna väga piiratud õiguslikud võimalused ning seetõttu piirdub KOVi jaoks jäätmeveo- ja jäätmekäitluse korraldus jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käitlushanke minimaalsed kehtestamisega ning veohangete korraldamise ja järelevalvega. tehnilised tingimused. Sellise õigusliku regulatsiooni tulemusel on kõige suuremaks Konkreetsed juhised probleemiks see, et omavalitsustel puudub täna sisuliselt võimalus ise hanke koostamiseks jäätmekäitluse arendamist, sh rahastamist (KOVil ei ole lubatud töötatakse välja koostöös elanikelt jäätmekäitlustasu koguda) läbi viia. EL edukate liikmesriikide Keskkonnaametiga. näited tuginevad kesksel jäätmemudelil, mis võimaldab KOVil KSH aruannet ei motiveerida jäätmetekke vähendamist ja sorteerimist ning luua täiendata. elanikele kasutajasõbralikke ning uuenduslikke lahendusi jäätmete taaskasutamiseks. Hetkel on jäätmeveo hanked baseerunud segaolmejäätmete hinnale ja segaolmejäätmete tühjendamise hinnaga ristsubsideeritakse teisi jäätmeliike. Kui inimesed hakkavad biojäätmeid üle andma või kompostima, koguvad pakendeid tekkekohal liigiti, siis segaolmejäätmeid tekib aina vähem. See tähendab, et segaolmejäätmete mahuti tühjendus võib tulevikus maksta praegusest mitmeid kordi rohkem. Jäätmekavas tuleks käsitleda, kuidas peaksid tulevikus omavalitsused jäätmeveohanked üles ehitama, et jäätmevedajatel säiliks motivatsioon hangetel osaleda. Tallinna Ringlussevõtul on oluline tähtsus, kuidas on pakendid disainitud. Strateegiakeskuse Enamjaolt kasutatakse komposiitpakendeid (kava lk 48). Koostatud Meetmed on kirjeldatud ringmajanduse on pakendite disainijuhend (kava lk 52), kuid ettevõtja lähtub detailsemalt osakond eelkõige tarbija või ostja poolt tekitatud nõudlusest ning vaid rakenduskavas, näiteks marginaalne osa jälgib head tava (kava lk 53). Kas ja kuidas ohutu materjaliringluse plaanitakse ettevõtlust (rahaliselt) toetada, et disainitaks paremini suurendamise ringlusse võetavaid pakendeid? pakendivaldkonna üheks meetmeks on märgitud:  „Suunata riiklikke toetusmehhanisme materjalide vähendamisse või vältimisse ning kergesti ringlussevõetavate materjalide kasutuselevõttu.“ KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Jäätmekavas on käsitletud tubakafiltritest tekkinud jäätmeid, kuid E-sigaretid kuuluvad Strateegiakeskuse mitte muudest tubakatoodetest tekkivaid jäätmeid, nt ühekordsed e- elektri- ja ringmajanduse sigaretid või nikotiinipadjad, mis on noorte seas aina kasvav trend (vt elektroonikaseadmete osakond https://www.err.ee/1608753325/elektroonikajaatmetesse-jouavad- alla ning neile rakendub umbes-pooled-uhekordsetest-e-sigarettidest). Teadlikkus on madal, tootjavastutus. kuidas neid jäätmeid käsitlema peaks ning ka käitlustaristut pole Rakenduskavas oleme loodud (nt tootjavastutus). Ettepanek on käsitleda temaatikat toonud järgmise jäätmekavas, milline on tootja ja maaletooja vastutus, anda tegevuse: suuniseid kohalikele omavalitsustele. Regulatsioonide uuendamine ja täiendamine teavituse, e- kaubanduse, käitluse ja loastamise osas. Töötada välja meetmed, mis motiveeriksid seotud osapooli senisest suuremal määral probleemtoodete jäätmeid kogumiskohta viima. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kavandatud on pakendijäätmete kogumise reformi vastavalt Strateegiakeskuse Maailmapanga uuringust tulenevale, kuid täpsem sisu on avamata. Maailmapanga analüüsi ringmajanduse Pakendite osas võiks olla oluliselt konkreetsemad sammud, millega ka tulemusena selgus, et osakond KOV teaks arvestada enda investeeringute/plaanide tegemisel. 2025. ja 2030. aasta olme- Eelnõust kumab läbi, et kavandatakse üleminekut pakendijäätmete ja pakendijäätmete üleandmiseks tekkekohal. Mis plaanid on avaliku võrgustikuga? ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks on vaja pakendijäätmete kogumisel laiendada tekkekohal kogumist. Täpsemad detailid pannaks paika seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses. KOVidel on juba praegu võimalik JäätS alusel KOJV liita ka pakendijäätmete kogumine koostöös  taaskasutusorganisatsioo nidega ning sellisel juhul on lubatud avaliku pakendijäätmete kogumisvõrgustiku vähendamine. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Jääkreostuse valdkonna nõrkusena tuleks eelnõus välja tuua, et alla Määrus on kehtestatud Strateegiakeskuse tööstusmaa piirarvu, kuid üle elumaa piirarvu saastunud pinnast veeseaduse alusel ning ringmajanduse võetakse ringlusse üpris suurel määral (pinnase ja kivide (17 05 04) jääkreostusega seotud osakond taaskasutamine keskkonnaloa või registreeringu alusel) erinevate tegevused on kajastatud maa-alade täitmisel ja kaevandatud maa-ala korrastamiseks. Pinnase veemajanduskava taaskasutamine sellistel tingimustel võib tekitada olukorra, kus meetmeprogrammis korrastatud maa-ala kasutusele võtmisel elumaana võib selle Jääkreostusobjektid on vastavalt keskkonnaministri poolt 28.06.2019 kehtestatud määrusele veemajanduskava nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lugeda meetmeprogrammis reostunuks ning maa-ala vajab saneerimist. Antud tegevus ei ole seostatud konkreetsete jätkusuutlik. veekogumitega, mida nad ohustavad. Kui jõge või järve objekti külje all ei ole, siis pigem on seostatud need vastava põhjaveekogumiga. Seda, mis tüüpi pinnas, millistel maa-aladel ringlusse võetav on, veemajanduskavades sisustatud ei ole. Tööstusmaa normidele vastava pinnase ringlussevõtt tööstusmaal on jätkusuutlik võrreldes näiteks sama pinnase ladestamise või elumaa nõuetele vastavaks käitlemisega. Ringlussevõtt toimub registreeringu või keskkonnaloa alusel. KeA- l on võimalik objektipõhiselt sekkuda, kui keskkonnarisk kuskil ülemäärane peaks olema. Saastunud pinnast võetakse materjalina kasutusele prügilate katmisel ja karjääride rekultiveerimisel jms. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Üle eestiliselt tuleks eesmärgiks võtta jäätmejaamade Nõustume. Strateegiakeskuse ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks, st et jäätmejaamade Korduskasutuslahenduste ringmajanduse juurde luuakse lisandväärtused näiteks korduskasutusruumide ja/või loomine on kahtlemata osakond vajalik ning seda on kavas  parandustöökodade näol. Selle edendamiseks tuleks luua riigi toetada ka poolsed toetusmehhanismid. struktuurivahenditest. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 83 „Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis Arvestame, korrigeerime. Strateegiakeskuse kajastavad põhjalikumalt loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid KSH aruannet ei ringmajanduse ja ringmajanduse valge raamat, mis valmivad 2022. aasta jooksul.“ - täiendata. osakond kui juhendid on valmis, siis võiks seda eelnõus ajakohastada. Tallinna Kava lk 85 on püstitatud eesmärk „Kohalikud omavalitsused on Täiendav selgitus on Strateegiakeskuse motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama korduskasutust.“ eelpool toodud. ringmajanduse Vajab täiendavat selgitust. Elanikud peaksid olema motiveeritud Kohalikud omavalitsused osakond vähendama jäätmeteket. Omavalitusel on siin piiratud võimalused. ei ole kindlasti ainsad, kes saavad tarbijaid suunata jäätmeteket vältima, kuid omavalitsused saavad luua elanikele võimalusi jäätmetekke vältimiseks ja soodustada nende võimaluste tekkimist. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 86 Ehitus- ja lammutusjäätmed. Valdav osa jäätmeid tekib Strateegiakeskuse lammutustegevuse käigus, ehitustegevuse käigus pigem vähe, sest Arvestatud osaliselt. ringmajanduse kallid materjalihinnad sunnivad üsna täpselt materjalikulu arvestama. osakond Lammutusjäätmete puhul on probleem ehitusjäätmetega, millel täna Leiame, et ei ole mingeid väljundeid, nt kips, ehitusvill, EPS ehk nn korduskasutuseks ja ehituspenoplast jne. Need jäätmed moodustavad väga suure hulga ringlussevõtuks sobilike tekkivatest jäätmetest, mistõttu on vaja neile leida materjalide ning toodete taaskasutusväljundeid, et neid ei suunataks prügilasse. kasutamine on üks Ehitusjäätmete taaskasutamine on kvaliteedinõuete tõttu pigem meede, mis aitab keeruline, mistõttu tuleks seda edendada, et tekkivaid jäätmeid oleks jäätmekavaga seatud võimalik lihtsamini ja kergemini taaskasutusse võtta. Pigem tuleks eesmärke täita, mitte võtta eesmärgiks uute hoonete puhul, et nende ehitamisel tuleb eraldiseisev eesmärk. kasutada materjale, mis on maksimaalselt taas- ja Meetmete tabelis on korduskasutatavad. ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu vähendamise ning ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu suurendamise eesmärkide juures ühe tegevusena välja toodud „Koostöö asjaomaste asutustega hoonete planeerimise faasis ringmajanduse põhimõtete juurutamiseks ning uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide kasutamise vältimine.“.  Täiendame viidatud tekstiosa ja rõhutame korduskasutuseks või materjalina ringlussevõtuks sobilike ehitustoodete kasutamise olulisust. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 89 Eesmärk: „Elektroonikaseamete korduskasutus ja Strateegiakeskuse korduskasutuseks ettevalmistamine suureneb võrreldes eelmise Jäätmekavas järgmine ringmajanduse aastaga.“ Seadme parandamine ei ole täna enamasti majanduslikult tegevus: Korduskasutuse osakond otstarbekas ja puudu on oskustöölistest, kes üldse seadmeid edendamisele suunatud remontida oskavad. Tooted disainitakse nii, et kasutusiga lõpeb koos teadlikkuse tõstmise garantiiga. Remonditud seadme ja uue seadme hinnavahe ei ole kampaaniad. 30. märtsil motiveeriv. Kas on midagi kavas ka selles osas ette võtta? 2022 avalikustas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse paketi, millega soovitakse muuta kestlikud tooted, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmed, uueks normiks. Praegu toimuvad selle kestliku tootepoliitika raamistiku läbirääkimised ja sõlmitakse kokkuleppeid. Selge on aga see, et olulised muutused elektroonika tootmisel ja kasutamisel on tulemas. Millised saavad olema täpsemad nõuded eri tootegruppides, saab selgeks eeldatavasti 2024. aasta alguses. Selle paketi keskmes on ökodisain, mis tähendab toodete kestlikkuse edendamist nende disaini etapis. Sellega soovitakse pikendada toodete eluiga, vähendada toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagada toodete parem vastavus kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega ning  vähendada jäätmete teket. Peagi aga esitab EK toodete kestliku tarbimise tegevusplaani, kus sees on “Right to repair” algatus. Pikemalt saab sellest lugeda siit: https://www.europarl.eu ropa.eu/RegData/etudes/ BRIE/2022/698869/EPRS_ BRI(2022)698869_EN.pdf Lisaks eelnevale on Euroopa Liidus alustatud mitmete direktiivide muutmisega, mis puudutab elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid ning ohtlike ainete kasutust seadmetes. Nendes protsessides toetame, et elektri- ja elektroonikaseadmetel peab olema võimalikult pikk kasutusaeg – selleks tuleb neid korduskasutada ja pakkuda seadmetele varuosi. Maksimaalne kasutusiga saab alguse disainist, millega luuakse edasised võimalused, et seadmed oleks parandatavad, varuosadega toetatavad ja kus elektroonikaromudest oleks võimalik materjalid ringlusse võtta. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Kava lk 94 Eesmärk „Tekstiilijäätmete teke väheneb ja tekstiili Tekstiilijäätmete teke Strateegiakeskuse korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a)“. Milline on baasaasta ja 2020. aastal oli kokku ringmajanduse väärtus? Kui 01.01.2025 tuleb kohalikel omavalitsustel korraldada 3968 tonni, seda osakond tekstiilijäätmete liigiti kogumine, siis kuidas kavandatakse nende arvestatakse baasaastana edasine käitlemine? ja baasväärtusena. Tekstiilijäätmete ringlussevõtuks ei ole veel Eestis piisvas mahus häid lahendusi. Seetõttu tuleb  eelkõige tekstiilijäätmete teket vähendada, st tarbida vähem uusi tekstiilesemeid ja edendada korduskasutust. Tekstiil pole siiski ainus jäätmeliik, mille ringlussevõtu võimalused Eestis puuduvad. Seega ühest küljest tuleb otsida ringlussevõtuvõimalusi mujalt, kuid teisest küljest tuleb arendada ringlussevõttu Eestis. Selleks on kavandamisel ka vastavad toetusmeetmed ja täiendav uuring. KSH aruannet ei täiendata. Tallinna Oluline, et riiklikul tasandil on selgelt välja toodud jäätmekäitluse Oleme riigi jäätmekava Strateegiakeskuse arendamise vajaduse hinnang (eelkõige välja tuues probleemsete 2022-2028 eelnõus välja ringmajanduse olmejäätmeliikide, nt biojäätmed, tekstiilijäätmed, suurjäätmed toonud olmejäätmete osakond käitluslahendused, võimsused ja ka provisoorsed asukohad). See valdkonna kitsaskohad ja võimaldaks riigil koostöös omavalitsustega planeerida esmatasandil tulenevalt sellest ka vajalikud jäätmete eeltöötlemise ja lõppkäitluse lahendused, mis eesmärgid ja meetmed. vajavad ka riigipoolset toetamist. Jäätmekava tekstis on välja toodud biojäätmete täiendava käitlusmahu vajadus. Tekstiili ja suurjäätmete osas on toodud tekkekogused, kuid konkreetseid asukohti Eesti piires jäätmekavas ette ei määrata. Näiteks tekstiili puhul võib olla piisav ka üks käitluskoht kogu Eesti peale. KSH aruannet ei täiendata.  Vastavalt jaotuskavale 16.05.2023 nr 9-2/23/1107-15 Tagasiside Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta esitatud ettepanekutele Austatud koostööpartner Täname Teid ettepanekute esitamise eest Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avaliku väljapaneku ajal. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 41 ja § 37 lõikest 6 saadame Teile riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu ja KSH aruande kohta esitatud ettepanekute arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused. Teavitame Teid, et leiate kõik KSH aruande avalikustamise perioodil laekunud seisukohad koos jäätmekava koostajate ja KSH eksperdi vastustega käesolevale kirjale lisatud dokumendist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Lisa: Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu ja KSH aruande avalikustamise käigus esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministeerium Riigi jäätmekava 2022-2028 Tallinn 2023 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 4 1. Riigi jäätmekava 2022-2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted ............................. 6 1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus 6 1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad 10 1.3. Visioon 12 2. Hetkeolukord .................................................................................................................. 14 2.1. Olmejäätmed 15 2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed 25 2.3. Ohtlikud jäätmed 30 2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed 37 2.5. Pakendijäätmed 48 2.6. Biolagunevad jäätmed 58 2.7. Põlevkivitööstusejäätmed 60 2.8. Plastijäätmed 63 2.9. Tekstiilijäätmed 69 2.10. Prügilad 73 2.11. Jääkreostus 75 2.12. Riikidevaheline jäätmevedu 78 3. Riigi jäätmekava 2022-2028 strateegilised eesmärgid ja meetmed ........................... 83 3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 83 3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine 94 3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna 114 4. Jäätmevaldkonna digitaliseerimine ............................................................................ 118 5. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine ..................................................................... 120 6. Tegevuste rahastamine ................................................................................................ 122 7. Mõõdikud ...................................................................................................................... 128 8. Jäätmete kommunikatsioon ........................................................................................ 129 9. Lisad .............................................................................................................................. 134 9.1. Toidujäätmete tekke vältimise kava 134 9.2. Prügistamise sh mereprügi vähendamise meetmed 145 Eelnõu 9.3. Kasutatud mõisted 146 9.4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega 154 9.5. Jäätmevaldkonna õigusloome ning nõuded jäätmekäitlusele 156 9.6. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh erinevate osapoolte roll ja ülesanded 164 9.7. Riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide täitmine 166 3 Eelnõu Sissejuhatus Jäätmete raamdirektiivi1 2 kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga kuue aasta järel ning see peab vastama raamdirektiivi artiklites 28-30 toodud nõuetele. Eesti Vabariigi valitsus võttis 25.02.2021 vastu otsuse pikendada „Riigi Jäätmekava 2014–2020“ tagasiulatuvalt kuni uue jäätmekava kehtestamiseni. Riigi jäätmekava pikendamine oli vajalik, et täita jäätmete raamdirektiivist tulenevat kohustust liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava ja seada jäät- mehoolduse strateegiline lähenemisviis kooskõlas ringmajandusele üleminekuga. 15.03.2021. a käskkirjaga nr. 131 algatas Keskkonnaminister „Riigi Jäätmekava 2022–2028“ ja „Riigi Jäätmekava 2022 - 2028“ keskkonnamõju strateegilise hindamise. Jäätmekava saab olema ka osa uuest koostatavast tulemusvaldkonna „Keskkond“ arengukavast, mis seob katusdokumendina kõik keskkonna senised kitsamad alavaldkondade strateegilised arengudokumendid üheks tervikuks. Jäätmekava integreeritakse tulemusvaldkonna arenguka- vaga (edaspidi KEVAD) selle protsessi käigus. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süs- teemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. „Riigi jäätmekava 2022–2028“ (edaspidi riigi jäätmekava) on kogu jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument, milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja meetmeid koos ettenähtava tegevusega jäätmekava kehtivuse perioodiks, et kooskõlas teiste asjasse puutuvate arengudokumentidega saavutada jäätmeseaduses püstitatud jäätmepoliitika eesmärgid. Riigi jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmehierarhia põhimõttest Tegemist on EL jäätmete raamdirektiivist lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Jäät- mehierarhia on viieastmeline: vältimine – korduskasutuseks ettevalmistamine – ringlusse võt- mine – muu taaskasutamine – kõrvaldamine. Jäätmekava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:  tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast3, kus eelistatuim on jäätmetekke välti- mine. Kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb toetada toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Kasutades tekkinud jäätmeid kui res- surssi on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõud- lust uute loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis tuleb eelistada muul viisil taaskasutamist, et võimalikult vähe ladestada jäätmeid prügilasse;  laiendatud tootjavastutuse põhimõte – tootja on kohustatud tagama tema turule las- tud tootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrval- damise ning omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Sealjuures võib tootja valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepin- guga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega; 1 Jäätmete raamdirektiiv - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-con- tent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. Kättesaadav: https://eur-lex.eu- ropa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN 3 Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52 (§ 221 Jäätmehierarhia) Kättesaadav: https://www.riigitea- taja.ee/akt/122102021016?leiaKehtiv 4 Eelnõu  “saastaja maksab” põhimõtte kasutamine – jäätmete keskkonda viimisega ja jäät- metest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saaste likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed kesk- konda viinud isik;  iseseisvuse ja läheduse põhimõte – jäätmehoolduse kavandamisel ja muus jäätme- hooldust suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et jäätmekäit- luskohtade võrgustik peab olema lõimitud nii, et oleks tagatud segaolmejäätmete käitlemine tekkekohale võimalikult lähedal, samuti kõigi tekkinud jäätmete kõrval- damine, arvestades jäätmekäitluse hierarhia põhimõtet, parimat võimalikku tehni- kat, geograafilisi olusid ja vajadust spetsialiseeritud rajatiste järele seoses teatavate jäätmeliikidega. Läheduse põhimõte Eesti kontekstis tähendab „käitlemist Eestis“.  tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonna- hoidlikke tooteid ja teenuseid, tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti;  tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades;  toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;  korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete kor- duskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega. Euroopa Liidu(edaspidi: ELi) ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise kaitse. Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise eba- soodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust. Sealjuures tuleb tagada jäät- mete käitlemine ja (jäätmetest valmistatud toodete kasutamine) viisil, mis:  ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi;  ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid;  ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku. Jäätmekava hõlmab kogu Eesti territooriumi, käsitleb kõiki olulisi jäätmekategooriaid (-liike), mis on jäätmeseaduse ja teiste jäätmeid puudutavate õigusaktide reguleerimisalas. Riigi jäät- mekava käsitleb olulisemaid jäätmekäitluse põhimõtteid, annab ülevaate hetkeolukorrast ja riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide täitmisest, käsitleb riigi jäätmekava 2022-2028 strateegilisi eesmärke ja meetmeid, sh lähtudes kolmest põhilist uue perioodi eesmärgist. Lisaks eelnevale on jäätmekavas kajastatud ka riikidevahelist jäätmevedu, antud ülevaade rahaliste vahendite kasutamisest jäätmekava rakendamiseks ning lisadena on toodud olulisemad teemavaldkonnad, nt toidujäätmete tekke vältimise kava, prügistamise vähendamise sh mereprügi vähendamise eesmärgid, riigi jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning üldine jäät- mekäitlusolukord aastatel 2014-2020. Jäätmekavas soovitakse rõhutada seatud strateegilisi eesmärke, käsitleda nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ning nende maksumust. 5 Eelnõu 1. Riigi jäätmekava 2022-2028 eesmärgid ja olulisemad põhimõtted Tulenevalt uutest arengutest nii Euroopas kui kogu maailmas, tuleb meil üle vaadata ja korras- tada jäätmekäitluse fookusvaldkonnad. Seda tehes tuleb meil arvestada ka oluliste eesmärki- dega Euroopa tasemel. Eelkõige tuleb arvestada Euroopa rohelise kokkuleppega (Green Deal)4, mille eesmärgiks on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurent- sivõimelise majandusega ühiskonnaks. Samuti on oluline arvestada kliimaeesmärkidega. Riigi jäätmekava 2022-2028 tegevustega soovitakse tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades kor- duskasutust. Kõik see peab olema kooskõlas läbimõeldud ja toimiva jäätmekäitlusega, kus on tagatud tõhus jäätmete liigiti kogumine, ringlussevõtt ja muu taaskasutus ning inimesele ja keskkonnale ohutu jäätmete kõrvaldamine. Oluline on, et jäätmehoolduses rakendatavad meet- med toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Kokku on lepitud jäätmekäitluse arendamise põhisuundades. Riigi jäätmekavas lähenetakse edasise arengu kirjeldamisel kolmest põhisambast, tuues iga teema juures ära olemasolev olu- kord ja lähtuvalt sellest planeeritakse edasi tegevusi, võttes arvesse eelkirjeldatud olukorda ja suuniseid strateegilistest dokumentidest sh jäätmete raamdirektiivi muudatustest. Uues riigi jäätmekavas on kolm põhisammast/strateegilist eesmärki:  kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;  ohutu materjaliringluse suurendamine;  jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Nende kolme strateegilise eesmärgi poole liikumise kaudu, samas analüüsides ja leides lahen- dused või tegevussuunised ka teistele jäätmete raamdirektiivist tulenevatele riigi jäätmekava puudutavatele küsimustele, on Eestil võimalik liituda Euroopa eesrindlikema riikidega, kelle jäätmekäitlus lähtub ringmajanduspõhisest lähenemisest, on ressursse tõhusalt kasutav ja kelle eeskujul on seatud üldised Euroopa jäätmekäitlust suunavad sihid 1.1. Hinnang jäätmevoogudele tulevikus Euroopa roheline kokkulepe5 on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Samas juba aastaks 2030 tuleb jõupingutuste jagamise määruse kohaselt panustada ka jäätmesektoril kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki.6 See hõlmab muude meetmete kõrval ka ringdisaini toetavat jätku- suutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Sa- muti uute ärimudelite soodustamist ja laiendatud tootjavastutuse tugevdamist. Keskendutakse eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elektroonika ja plast. Kõiki neid eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel. 4 Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640). Euroopa Komisjon. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/stra- tegy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 5 Euroopa roheline kokkulepe, viide 4. 6 Jõupingutuste jagamise määrus Kättesaadav:https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-relea- ses/2018/05/14/effort-sharing-regulation-council-adopts-emission-reduction-targets/ 6 Eelnõu Niisiis on ELi jäätmepoliitika eesmärk panustada ringmajandusse, ammutades jäätmetest või- malikult palju kvaliteetseid ressursse, järgides samal ajal jäätmehierarhia põhimõtteid.7 Jäätmeid on tavapäraselt peetud saasteallikaks. Jäätmed võivad aga olla väärtuslikuks materja- lide allikaks, eriti nüüd, kus paljude materjalide varud vähenevad. Hea jäätmekäitlus võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Sellega säästetakse väärtuslikke res- sursse, välditakse kulukaid puhastusoperatsioone ja ennetatakse terviseprobleeme.8 Ringmajanduse kontseptsioon seisneb eelkõige selles, et ressursse kasutatakse säästlikult. Ringmajandusele üleminek on edasiseks suuniseks ka jäätmekäitluse arendamisel ja tuleviku- suundade hindamisel. Jäätmehierarhiast lähtuv jäätmekäitlus panustab ka kliimaeesmärkide saavutamisse. Kuna jäät- mete ladestamine ja põletamine suurendab kasvuhoonegaaside (edaspidi: KHGde) heidet, on jäätmetekke vältimine, jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmistamine väga olu- line sektori KHGde heite vähendamisel. Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest, kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus. Jäätmevoogude hindamisel tuleb seda kõike arvestada ning erinevate teguritega seotud põhiaspektid ja seosed kindlaks teha. Oluline osa usaldusväärsete prognooside tegemisel on korrektsetel andmetel (jäätmestatistika, rahvaarv ja majandusnäitajad jms). Aastatel 2010–2020 vähenes jäätmeteke elaniku kohta ELis 4,2%. Kui aga suuremad mineraal- sed jäätmed kogusummast välja jätta, siis suurenes see 1,4%. ELi eesmärk on 2030. aastaks märkimisväärselt vähendada kogu jäätmeteket ja täheldatud vähenemine võib näidata edu- samme selle suunas. Langus on aga hiljutine (2018–2020) ja langeb kokku COVID-19 pandee- miast tingitud ELi majanduse aeglustumisega. Kuna jäätmeteke on järginud majanduskasvu suundumusi täpselt – ehkki aeglasemas tempos –, on vaja teha olulisi lisapingutusi, et säilitada jäätmetekke vähenemist majanduskasvu taastumise taustal.9 Joonisel 1 on kujutatud jäätmeteket Euroopa riikide lõikes elaniku kohta, välja arvatud peami- sed mineraalsed jäätmed. Andmed on kuvatud võrdlusena 2010 ja 2020 aasta kohta. 7 Euroopa Komisjon. Waste and Recycling. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/topics/waste-and- recycling_en 8 Euroopa Komisjon. Jäätmetekke vältimine ja jäätmekäitlus. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/ba- sics/green-economy/managing-waste/index_et.htm 9 European Environment Agency (Euroopa Keskkonnaagentuur EEA). Waste generation in Europe. https://www.eea.europa.eu/ims/waste-generation-and-decoupling-in-europe 7 Eelnõu Joonis 1. Jäätmeteke elaniku kohta Euroopa Liidus 2010 ja 2020 (allikas: EEA). Analüüs näitab, et jäätmeteke on endiselt väga sõltuv majanduse arengutest, kuid kokkuvõttes on EL suutnud saavutada majanduskasvust madalama jäätmetekke kasvu ehk nn suhtelise lah- tisidumise. Siiski tuleb rohkem ära teha, et kasvavas majanduses jäätmeteke reaalselt väheneks. Konkreetsete eesmärkide kehtestamine – poliitikakujundamisel on siin tugev roll – aitamaks tugevdada ennetuspoliitikat ELi ja riiklikul tasandil.10 Jäätmeteke sõltub tugevalt elanike arvu kasvust ja majandusolukorrast. Statistikaameti kodule- hel on toodud rahvastikuprognoos aastani 2080, mis kirjeldab, mis juhtub paarikümne aasta 10 Euroopa Keskkonnaagentuur ( EEA). Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/highlights/clear-opportunities-to- decouple-europes 8 Eelnõu pärast rahvastikuga, kui jätkub praegune majanduslik ja poliitiline areng ning praeguste tead- miste kohaselt ennustatavad sündimuse, suremuse ja rändetrendid.11 Värskelt koostatud prog- noosi järgi12 on rahvaarvu kahanemine ligi viis korda väiksem kui varasema, 2014. aasta and- metel tehtud prognoosi kohaselt. Siis ennustati 2040. aastaks 8% väiksemat rahvaarvu kui uue prognoosi järgi. Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud. 2022. aasta alguses elas Eestis 1 328 439 inimest13. Joonis 2. Rahvastikuprognoos aastani 2080 (allikas: Statistikaamet). 30 25 20 milj tonni 15 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tavajäätmete teke Ohtlike jäätmete teke Joonis 3. Jäätmete koguteke aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 11 Statistikaamet. Rahvastikuprognoos. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvas- tik/rahvastikuprognoos 12 Statistikaamet. Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2019-077 13 Statistikaamet 9 Eelnõu Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring14). Samas on jäätmeteke 2020 a. alles kolmandat aastat väiksem (joonis 3) ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tugevamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Seetõttu on ka käesolevas jäätmekavas eraldi peatükk meetmetega jäätmetekke vähendamiseks. Olmejäätmete osakaal moodustab väikse osa kogu jäätmetekkest, kuid sellele osale on pööra- tud kõige rohkem tähelepanu. ELi jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmete vald- konnas mitmeid eesmärke (nt ringlussevõtu sihtarvud)15. Viimaste aastate jäätmeteke kokku on vähenenud, kuid olmejäätmete ja ehitus-lammutusjäät- mete teke on pigem suurenenud16. Prognoosimise teeb raskemaks paaril viimasel aastal maail- mas toimuv, nt covid kriis ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Arvestades kliimaneutraalsuse eesmärki ja kliimavaldkonna suundumusi, võib eeldada, et põ- levkivitööstuse jäätmete teke ja osakaal väheneb. Lähiaastate rahvaarvu ja majanduse arengud ning jäätmestatistika annab alust arvata, et olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ning pa- kendijäätmete kogused pigem kasvavad või on oodata tekke stabiliseerumist. Mida tõhusamad on jäätmetekke vähendamise meetmed, seda tõenäolisem, et vähemalt olmejäätmete tekke kasvu on võimalik vähendada. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket mõjutab enim era- ja ettevõt- lussektori tegevused antud jäätmete tekitamisel, mis omakorda on mõjutatud üldisest majandu- solukorrast. 1.2. Olulisemad jäätmevood ja võtmevaldkonnad Euroopa rohelise kokkuleppe17 eesmärke peab arvestama ka Eesti oma arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel, jäätmevoogude hinnangus ja võtmevaldkondade määramisel. Jäätmevood on konkreetsete jäätmete vood nende tekkest kuni ringlussevõtu, taaskasutamise, või kõrvaldamiseni. Igal jäätmevool on oma spetsiifilised omadused ja kohaldatavad õigusak- tid, sealhulgas töötlemismeetodi, ohtlikkuse, praktilise ringlussevõtu võimaluste osas. Jäätme- vood võib jagada kahte põhikategooriasse: materjaliga seotud vood (sh metallid, klaas, paber ja papp, plast, puit, kumm, tekstiil, biojäätmed) ja tootega seotud vood (sh pakendid, elektroo- nikajäätmed, patareid ja akud, romusõidukid, kaevandus-, ehitus- ja lammutusjäätmed). Erine- vate jäätmevoogude hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte: jäätmetekke suurus ja al- likad, ringlussevõtu ja muu taaskasutusse suunamise võimalused; kehtivad ELi ja Eesti õigu- saktid ja nende rakendamine.18 Arvestades kohustuslikke sihttasemeid, jäätmetekke liigilist koostist ja EL rohelise kokkuleppe suundumusi, on riigi jäätmekavas 2022–2028 suuremat rõhku pandud järgmisetele jäätmeliiki- dele: olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed, probleemtoodetest tekkinud jäätmed, biolagunevad jäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, 14 Keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/keskkonnahariduse-uuringud 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0851&from=EN 16 vt joonis 13 17 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 18 Euroopa Parlament. Understanding waste streams: treatment of specific waste. 2015. Kärttesaadav: https://www.europarl.europa.eu/EPRS/EPRS-Briefing-564398-Understanding-waste-streams-FINAL.pdf 10 Eelnõu plastijäätmed, tekstiilijäätmed. Nimetatud jäätmevoogude osas on eraldi välja toodud ees- märgid ja meetmed. Kuivõrd Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“19 tõi esile, et plasti ringmajanduse väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis ning uuringus leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada pakendivaldkonnas, siis on pakendi- ja plastijäätmete eesmärgid ja meet- med ühiselt kirjeldatud. Lisaks on eraldi käsitlemist leidnud ka prügilate, jääkreostuse, püsivate orgaaniliste saasteainete (edaspidi POS) valdkond ning jäätmevaldkonna digiteemad. Lisade all on eraldi täpsemat kajastamist leidnud toidujäätmete tekke vähendamise ja prügistamise, sh mereprügi ja jõgede valgaladelt prügi vähendamise teemad. Samuti on jäätmekavas kajastatud ka riikidevahelist jäätmevedu. Võrreldes eelmise jäätmekava perioodiga, tuleb silmas pidada erinevaid suuremaid arenguid, mis võivad mõningal määral esile kutsuda muutusi jäätmete tekkekoguses, päritolus või liigili- ses koostises. Põlevkivitööstuse jäätmete puhul tuleb silmas pidada, et kui põlevkivi kasutus väheneb, siis väheneb ka põlevkivitööstusega seotud jäätmete kogus. Uue teemana on jäätmekavas kajastatud prügistamise sh mereprügi ja jõgede valgalade prügis- tamise vältimise osa. Kuna mereprügi vähendamine sõltub paljuski maismaal tehtud õigetest valikutest, siis on mereprügi teemad leidnud kajastamist ka merevaldkonna dokumentides20, mida ka Eesti peab silmas pidama. Jäätmekava planeeritud tegevused on tavapäraselt jaotunud kuue aasta peale. Erinevate tege- vuste elluviimine sõltub mitmetest asjaoludest, kuid eelkõige EL ja Eesti riigi valitud prioritee- tidest. Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutus- tega võitlemine. Seetõttu on jäätmekava tegevuste planeerimisel sellega arvestatud ja valitud just seda toetavad strateegilised eesmärgid ja elluviidavad meetmed. Kõige selle kõrval on igati oluline toetada ka jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi loomist ja rakendamist, edendada tõhusa järelevalve süsteemi edendamist ja paremat rakendamist ning kõige selle toetamiseks jäätmevaldkonna digitaliseerimist. Keskkonnale ja inimese tervisele ohutut jäätmekäitlust saab tagada rakendades tõhusat järele- valvet. EL on eesmärgiks võtnud edendada ringmajandust ning selle raames lahendada ka jäät- mete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleemid. Sellega kaasneb paratama- tult EL sisene jäätmesaadetiste liikumine. Eesti peab olema valmis selleks, et me ei saaks rik- kamate liikmesriikide jaoks problemaatilisemate jäätmeliikide sihtriigiks. Mõnede jäätmelii- kide osas (nt ehitus-lammutusjäätmed) on näha tendentsi, et ringlussevõtu eesmärgiga tuuakse sisse jäätmeid, millest ringlusse suunatakse siiski vaid väike osa ja ülejäänud kas taaskasuta- takse (nt tagasitäide või põletamine) või ladestatakse. See ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja läheduse põhimõttega. Ringmajanduse suunal liikumisel on oluline rakendada jäätmete käitlu- sel üha rohkem jäätmehierarhia ülemisi astmeid, mistõttu tuleb ka jäätmete impordil järgida, et sisseveetavatest jäätmetest suur osa läheb just ringlusse ja toetab Eesti püüdlusi ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel. Jäätmete importimisel tuleb samuti tähelepanu pöörata, et see ei sea ohtu ka meil Eestis tekki- nud jäätmete ringlussevõttu ja muud taaskasutamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võib piirata sissetulevaid jäätmesaadetisi, kui selliste saadetiste tagajärjel tuleb riigis tekitatud jäätmed kõr- valdada või neid töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtte ega jäätmekava eesmärkidega. Jäätmete käitlemisel tuleb arvesse võtta läheduse põhimõtet ehk kui lähemal on vastav käitluskoht olemas, siis tuleb arvestada pikema transpordiga kaasnevat keskkonnamõju. 19 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 20 Helcom mereprügi plaan. Marine Litter Action Plan – HELCOM 11 Eelnõu Lisaks aitab ringlussevõtu eesmärke täita ka tekkekohal liigiti kogumine, see tagab jäätmete kõrgema kvaliteedi ja annab paremad võimalused ringlussevõtuks. Samas tuleb erinevate pii- rangute rakendamisel järgida, et arvesse oleks võetud ka majanduslikud aspektid, st et mõningal juhul võib jäätmehierarhia madalama astme käitlusviisiga loodav majanduslik väärtus olla suu- rem kui nendega kaasnevad keskkonnamõjud. Kuna direktiividega seotud uute eesmärkide saavutamine saab olema pingeline, on jäätmekava tegevused perioodi esimesel poolel eelkõige suunatud olme- ja pakendijäätmete sihtarvude täit- misele. Ringmajanduse põhimõtetest lähtuvale majandusmudelile üleminek ja kliimaeesmärkide saa- vutamine puudutab otseselt ka jäätmekorralduse valdkonda. Eesti on mõistnud nende teemade olulisust ja seetõttu on ka Riigi jäätmekavas väljatoodud meetmed loodud, neid eesmärke sil- mas pidades. Eesti töötas Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) eestvedamisel 2022 aastal välja ringmajanduse valge raamatu, mis sündis erinevate osapoolte koostöös ja aitab meid edasi ringmajanduse suunal liikumisel21. Samas on maailm 2022 aastal muutunud, käimas on Venemaa agressioonisõda Ukrainas, samuti pole me puutumata jäänud energiakriisist. Seetõttu tuleb üha enam ka keskkonnavaldkonnas mõelda, kuidas sellised arengud meie eesmärkide seadmist ja saavutamist mõjutada võivad. Üha olulisem on mõelda energiasõltumatuse saavutamise peale. Ka jäätmemajandus võib pa- nustada nende probleemide lahendamisse Eesti jaoks, sh biojäätmetest energia saamisele. Siin- kohal on väljatoodud vaid kõige üldisemad trendid, spetsiililisem info eri jäätmeliikide kohta, on toodud juba konkreetselt vastavates peatükkides. 1.3. Visioon Jäätmetekke vältimine, toodete korduskasutamine ning parandamine, tekkinud jäätmete liigiti kogumine on igapäevase käitumise osa. Eestis on seda toetav kasutajasõbralik, tõ- hus, läbipaistev ja toimiv jäätmehierarhiast lähtuv uuenduslik jäätmehooldussüsteem, jäätmetest luuakse uut väärtust toormena. Ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtete rakendamise tulemusena tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid. Keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine on üha levinum kõigil tasanditel. See võimaldab teha keskkonna- teadlikke tootmis- ja tarbimisotsuseid nii tavakodanikul kui ettevõtjal ja riigil tervikuna. Jäät- meteket välditakse kus võimalik ning muul juhul eelistatakse toodete korduskasutust ja jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist. Korduskasutamine, parandamine ja renoveerimine on soo- dustatud ja populaarne, levinud on sellist käitumist toetavad platvormid. Tooted kestavad pikka aega, materjalid on ohutult kaua ringluses ning looduskeskkonna ressursse kasutatakse kestli- kult. Jäätmete liigiti kogumine on kasutajasõbralik ja otstarbekas. Jäätmete teekond tarbija juu- rest kogumiskohta ning sealt käitlejani on toimiv ja usaldusväärne. Jäätmete kogumiseks ja veoks kasutatakse uuenduslikke lahendusi. Jäätmetekitaja maksab tekitatud koguste eest. Jäät- mete liigiti üle andmine on majanduslikult motiveeriv. Tekkinud jäätmeid kasutatakse kui res- surssi, mistõttu saadakse loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendatakse nõudlust uute loodusvarade järele. Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis eelistatakse muul viisil taaskasuta- mist, et võimalikult vähe jäätmeid prügilasse ladestada. Eestis toimub nende jäätmete lõppkäit- lus, kus see on mõistlik või puuduvad võimalused nende käitlemiseks väljaspool. Jäätmevald- 21 Ringmajanduse valge raamat. Tallinn. 2022. https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringma- jandus_valge_raamat.pdf 12 Eelnõu konna andmete esitamine on kvaliteetne ja õigeaegne ning riigi kogutud ja avaldatud jäätmea- lased andmed on usaldusväärsed. Suundutakse olukorra poole, kus jäätmete kohta on olemas andmestik toote algusfaasist lõppfaasini, mida saab tõhusalt ja mitmekülgset kasutada otsuste tegemiseks. Jäätmehierarhiast lähtuvaid tegevusi toetab neid põhimõtteid võimaldav jäätme- valdkonna õigusraamistik ning efektiivne järelevalve. Investeeritakse nutikatesse lahendustesse toodete tootmises ja jäätmete ümbertöötlemises, mis toetavad kasutajasõbraliku ja efektiivse jäätmehooldussüsteemi toimimist. Toimiv jäätmehooldussüsteem ja koostöö eri osapoolte va- hel, oskusteave, innovaatilised lahendused ning eksperdid annavad suure panuse majandus- kasvu ja töökohtade loomisse. Süsteemi toimimist toetab avatud koostöö avaliku sektori, ette- võtjate, tarbijate ja teadlaste vahel, tagatud on piisav ekspertide järelkasv. 13 2. Hetkeolukord Hetkeolukorra kirjeldamisel 2022. aastal lähtume viimastest kättesaadavatest ja kontrollitud ehk 2020. aasta kvantitatiivsetest andmetest. Jäätmestatistika esitamisel on tuginetud Keskkon- naagentuuri (edaspidi: KAUR) andmetele ja kasutatud nende koostatud jooniseid ja mitmeid tabeleid. Jäätmeteke ja selle koostis erineb piirkonniti ning sõltub suuresti majandusolukorrast, rahvaar- vust ja selle rahva käitumismustritest. Viimased aastad on olnud olulised, kuna keskkonnatead- lik mõtteviis on jõudsalt laienenud ning kliima- ja energiaküsimused ja ringmajanduse põhi- mõtte rakendamise olulisus on jõudnud paljude teadvusesse. Rohelepe on selle trendi üks pare- maid näiteid. Eesti, väikese ja paindliku riigina, püüab jõudsalt keskkonnahoidlikke põhimõt- teid järgida ning on neid eesmärke ja põhimõtteid arvestanud ka jäätmevaldkonna õigusaktide koostamisel, valdkonna eelarve planeerimisel ja investeeringute suunamisel, tegevuste kavan- damisel ja rakendamisel. Samas oleme siiski veel poolel teel oma eesmärkide saavutamisel ja seda väljendab ka jäätmevaldkonna hetkeolukord. Allpool olev joonis näitab, et jäätmeteke on viimased kolm aastat olnud langustrendis, kuid paljuski on see seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. 30 25 20 15 milj tonni 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ohtlike jäätmete teke 1,85 1,49 0,88 1,58 1,81 1,87 1,68 Tavajäätmete teke 20,24 23,23 23,56 23,64 21,70 18,34 15,02 Taaskasutatud ohtlikud jäätmed 1,05 0,94 0,31 0,58 0,73 0,68 0,65 Taaskasutatud tavajäätmed 7,01 8,45 7,52 9,03 8,82 9,01 9,88 Ladestatud ohtlikud jäätmed 0,76 0,51 0,53 0,98 1,12 1,18 0,98 Ladestatud tavajäätmed 12,85 11,71 12,33 12,26 12,09 6,32 5,01 Joonis 4. Jäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Eestis tekkivatest jäätmetest moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed suure osa. See on meie ajalooline pärand. Vaatamata sellele on perioodil suurimat tähelepanu pööratud olmejäätmetele ja nende käitlusele, tulenevalt ringlussevõtu kohustustest ja asjaolust, et põlevkivitööstuse jäät- mete käitluslahendused on pikema aja jooksul välja töötatud ja suuri muudatusi käitluslahen- dustes on keeruline ellu viia. Samas uued tehnoloogilised lahendused ja paratamatu põlevkivi- tööstusmahtude langus tulevikus aitab ka selles valdkonnas olukorda parandada. Eelnõu 29% 3% 30% 28% 8% 2% ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine lend- ja koldetuhk* olmejäätmed muud tavajäätmed Joonis 5. Jäätmetekke jaotus 2020 aastal (allikas: Keskkonnaagentuur). 2.1. Olmejäätmed Olmejäätmed on kodumajapidamistes tekkinud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed ning muudest allikatest tekkinud, kuid koostise ja omaduste poolest sarnased jäätmed. Jäätmenimis- tus tähistatakse olmejäätmeid koodiga 20. Lisaks arvestatakse olmejäätmete hulka ka osa pa- kendijäätmetest (olmes tekkivad pakendijäätmed), mida jäätmenimistus tähistatakse koodiga 15. Olmejäätmed moodustavad ligikaudu 3% kogu jäätmetekkest. Olmejäätmeid tekkis aastatel 2014-2020 keskmiselt 495 tuhat tonni aastas, jäätmeteke on vii- mastel aastatel olnud kõikuv. 2014.a tekkis olmejäätmed 466 tuhat tonni, seejärel jäätmeteke suurenes igal aastal ulatudes 2018.a 535 tuhande tonnini. Siis jäätmeteke langes 490 tonnile järgmisel aastal ning on seejärel taas tõusnud ulatudes 2020.as 509 tuhande tonni ehk 383 ki- logrammini elaniku kohta (joonis 6). Joonis 6. Olmejäätmete (sh olmes tekkivad pakendijäätmed) koguteke kilogrammides elaniku kohta aastatel 2014- 2020 (allikas: Keskkonnaagentuur, Statistikaamet). 2020. aastal imporditi Eestisse 34 tuhat tonni (sh Soomest 33 tuhat tonni segaolmejäätmeid) 15 Eelnõu ning aasta alguses seisis ladustatuna 115 tuhat tonni olmejäätmeid. Enamik olmejäätmetest 2020. aastal taaskasutati (sh energiakasutus). Liigiti koguti 2020. aastal vaid 38 protsenti olmejäätmetest (sh olmes tekkivad pakendijäät- med). Ülejäänud olmejäätmed koguti kokku segaolmejäätmetena. Enim koguti liigiti paberi- ja kartongijäätmeid (43 tuhat tonni), biolagunevaid köögi-ja sööklajäätmeid (23 tuhat tonni), biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (20 tuhat tonni), suurjäätmeid (14 tuhat tonni) ning me- tallijäätmeid (8 tuhat tonni). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid koguti eraldi kaks tuhat tonni. 2020. aastal viis Stockholm Environment Institute Tallinn (edaspidi: SEI Tallinn) läbi üleriigi- lise segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koos- tise ja koguste uuringu (edaspidi sortimisuuring)22. Uuringu tulemustest selgub, et segaolme- jäätmetes sisaldub enim biojäätmeid (sh nii biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kui köögi- ja sööklajäätmed, kokku 32 massiprotsenti) ja pakendijäätmeid (erinevaid pakendimaterjali liike kokku 32 protsenti) (joonis 7). Rõiva- ja tekstiilijäätmeid sisaldub segaolmejäätmetes ligikaudu kuus protsenti. Joonis 7. Segaolmejäätmete liigiline koostis massiprotsentides (allikas: SEI Tallinn, 2020, Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring). Sisemajanduse kogutoodang (edaspidi: SKP) suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem. Samas ei ole sihttaset (alla ½ SKP kasvuprotsendist) siiski saavutatud, kuigi oleme sellele lähemale liikunud (vastav tabel on toodud Riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide täitmist käsitlevas lisas). Olmejäätmete tekke vähenemine on mõneti näiline ja tingitud olmes tekkivate pakendijäätmete liigiti kogumise ede- nemisest. Liigiti kogutud pakendijäätmed kajastuvad jäätmearvestuses eraldi jäätmegrupina, mistõttu jäävad need selle indikaatori hulgast välja, kuigi tekivad valdavalt olmes. Stabiilsus 22 SEI Tallinn, 2020. Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring. 16 Eelnõu näitab, et teatud tulemuslikkus liigiti kogumisel on saavutatud. Olmejäätmete ringlussevõtu olulise suurendamise eelduseks on liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu tõus, selleks on vaja teha pingutusi ning luua läbimõeldud ja süsteemne lahendus. Selles suunas on viimastel aastatel ka jõuliselt astutud. Välja on töötatud mitmed toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise taristu arendamiseks ja toetusmeetmed jäätmetekke vältimiseks, samuti on tegeletud teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmisega. Toetusi jagatakse nii SA Keskkon- nainvesteeringute Keskus (edaspidi: KIK) keskkonnaprogrammist, struktuurivahenditest kui kliimarahadest. Kliimarahadest toetati kohalikke omavalitsusi (edaspidi: KOV) aastatel 2020- 2022 jäätmete liigiti kogumise taristu arendamisel sh biojäätmete käitlemise edendamisel. Eu- roopa Regionaalarengu Fondi toel rahastati 2018. aastal mitme jäätmejaama ehitust ja arenda- mist. Keskkonnaprogrammist on toetatud nii liigiti kogumise infrastruktuuri arendamist, oht- like jäätmete kogumisringe kui ka jäätmetekke vähendamise tegevusi. Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete tekke vältimisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tekke vähenda- mine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on KeM läbi viinud iga- aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimastel aastatel on teadlikkuse tõstmise kam- paaniad edukalt toimunud erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Biojäätmed Olmejäätmete hulka kuuluvate biojäätmete alla liigitatakse biolagunevad köögi- ja sööklajäät- med (kood 20 01 08) ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (kood 20 02 01). Biojäätmeid kogutakse liigiti viimastel aastatel keskmiselt 40 tuhat tonni aastas. Kui varasemalt koguti liigiti rohkem aia- ja haljastujäätmeid (2014.a pea 20 tuhat tonni) ja vähem köögi- ja sööklajäätmeid (2014.a 10 tuhat tonni), siis nüüd on toimunud muutus ning köögi- ja sööklajäätmeid kogutakse enam (2020.a 21 tuhat tonni). Sortimisuuringu tulemustes saab järeldada, et liigiti kogutakse siiski vaid umbes neljandik bio- jäätmetest. See tähendab, et biojäätmete teke oli 2020.a 135 tuhat tonni, millest 95 tuhat tonni on köögi- ja sööklajäätmed ning 40 tuhat tonni aia- ja haljastujäätmed. Keskmiselt tekib seega Eestis elaniku kohta 71 kg köögi- ja sööklajäätmeid ning 30 kg aia- ja haljastujäätmeid aastas (kodukompostimise koguseid pole juurde arvestatud, kuna täpsemad andmed puuduvad). Bio- jäätmete liigiti kogumise madal tase on olnud seni üheks suurimaks kitsaskohaks olmejäätmete valdkonnas, kuna liigiti kogumata biojäätmeid ringlusse võtta ei saa. Ootuspärane on, lähiaastatel liigiti kogutud biojäätmete osakaal oluliselt suureneb. Selle tagab eelduste kohaselt kohustus korraldada hiljemalt 2023. aasta lõpust kõikjal Eestis biojäätmete tekkekohalt kokku korjamine või alternatiivina kodukompostimine. Alates 2025. aastast bio- jäätmete üldkogused eelduslikult kasvavad, kuna arvestusse hakatakse lisama kodukomposti- misele suunatud biojäätmete koguseid, mida seni ei ole üldse arvesse võetud. Siis arvestatakse neid koguseid aga ka ringlussevõtu arvutamisel. Samal ajal on oluline tegeleda üha enam ka toidujäätmete tekke vähendamisega, mis on keskkonnamõju poolest väga kaalukas. Seega tuleb läbi toidujäätmete (toidukao) tekke vähendamise saavutada tulevikus ka köögi- ja sööklajäät- mete koguse vähenemine. Biojäätmetest võeti 2020. aastal ringlusse vaid 21,2% (arvestades ka segaolmejäätmete hulka visatud biojäätmeid). Liigiti kogutud biojäätmetest võetakse ringlusse valdav osa (vt Joonis vormindas: Font: Mitte Paks 8Joonis 8). Biojäätmete ringlussevõtuna (R3o) arvestatakse vaid selliste sertifitseeritud toodete valmistamist, mis vastavad jäätmete lakkamise kriteeriumidele. Kriteeriumid on kehtestatud 17 Eelnõu keskkonnaministri määrustega23. Kui valmistatav toode, näiteks kompost, kriteeriumidele ei vasta, on tegu jätkuvalt jäätmetega ning sellise materjali tootmist ega kasutamist ringlussevõ- tuna ei arvestata. Joonis 8Joonis 8 on nähtav biojäätmete ringlussevõtu vähenemine 2018.a ja vormindas: Font: Mitte Paks 2019.a võrdluses. Kukkumist mõjutas metoodika täpsustamine ringlussevõtuna arvestatavate toimingute osas ning väiksem aia- ja haljastujäätmete ringlussevõtt. Ringlusse võetud biojäät- mete maht on aastate lõikes suurenenud (2014.a 12 tuhat tonni, 2016.a- 20 tuhat tonni, 2018.a – 31 tuhat tonni, 2020.a – 29 tuhat tonni). Siiski on üheks biojäätmete valdkonna kitsaskohaks võrdlemisi madal huvi liigiti kogutud biojäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimise vastu. Peamiseks biojäätmete käitlusviisiks Eestis on kompostimine (toiming R3o). 2022. aasta jaa- nuari seisuga oli Eestis sertifitseeritud komposti tootjaid vaid viis. Joonis 8. Liigiti kogutud biojäätmete teke ja käitlus perioodil 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Toote staatuses kompost leiab enamasti kasutust haljastuses või põllumajanduses, vähemal määral kasutavad eraisikud seda oma aiamaal. Kompostimise osas võib välja tuua mitmeid kit- saskohti, mis vajavad lahendamist. Technopolis Group Eesti OÜ analüüs24 on andnud hin- nangu, et hetkel Eestis kasutusel olevad kompostimistehnoloogiad ei ole enamasti kõige sobi- vamad talvistes oludes, samuti tegutseb enamik kompostitootjaid väikeses mahus. Lisaks esi- neb probleeme haisuga ning lagugaaside kogumise ja puhastamisega. Lahtise taeva all kom- postides mõjutab ilmastik komposti kvaliteeti tugevalt. Arvestades, et biojäätmete puhul on te- gemist väärtusliku ressursiga ning liigiti kogutud biojäätmete kogused lähiaastatel suurenevad, on oluline suurendada biojäätmete ringlussevõtu võimekust Eestis. Paberi- ja kartongijäätmed 23 Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“, kesk- konnaministri 10. mai 2016. a määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääri- tusjäägi kohta“ ja Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“. 24 Technopolis Group Eesti OÜ, 2020-2021. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Osa 3, jäätmevaldkonna tulevikuvisioon. 18 Eelnõu Paberi- ja kartongijäätmete teke on viimastel aastatel pigem suurenenud, prügilasse ladestamine praktiliselt puudub (joonis 9). Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmeid (sh paber ja kartong- pakendid) tekkis 2020. aastal ligikaudu 94 tuhat tonni ehk keskmiselt 70 kg elaniku kohta. Jär- jest suurenevat teket võib seletada sellega, et aina enam kohalikke omavalitsusi on paberi- ja kartongijäätmed hõlmanud korraldatud jäätmeveoga (Keskkonnaameti andmetel 2020. aastal juba 60 omavalitsuses). Mitmel pool kogutakse paberi- ja kartongijäätmeid ühismahutitega, mis on paigaldatud suurematesse asulatesse. Joonis 9. Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmete (03 03 08, 15 01 01, 19 12 01, 20 01 01) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmed võetakse peaaegu täies ulatuses ringlusesse (R3m ja ettevalmistavalt R3k), kuid suunatakse ka välismaale ümbertöötlemisele. 2020. aastal võeti ringlusse ligi 92 tuhat tonni paberi- ja kartongijäätmeid. Vanapaberi teket mõjutab jäätmekava kehtivuse perioodil tarbijate teadlikkuse ja käitumishar- jumuste muutumine – oodata on trükiväljaannete vähenemist ja üha vähem postkastidesse rek- laamposti tellimist. Selleks, et saavutada vanapaberi tekke vähenemine näiteks reklaamposti vähenemise kaudu ning mõjutada tekkivate paberi- ja kartongijäätmete käitlemist ringsuse suu- nas, tuleks kaaluda perioodikale laiendatud tootjavastutuse kehtestamist või muid alternatiiv- seid lahendusi. Paberi- ja kartongijäätmete puhul on oluline, et kui puudub võimalus nende mugavaks ära and- miseks, siis eelistatakse nende kohapeal põletamist, mis toob endaga kaasa keskkonna saasta- mise. Lisaks kasutatakse paberi- ja kartongijäätmete mahuteid suures osas samast materjalist pakendijäätmete ära viskamiseks. Kuigi seni ei ole rakendatud materjalipõhist kogumist, siis tulevikus on otstarbekas seda kaaluda. Suurjäätmed 19 Eelnõu Suurjäätmed on olmejäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu ei saa panna jäätmemahutisse. Suurjäätmete alla kuuluvad vana mööbel ja sanitaartehnika, aga ka lapsevankrid, jalgrattad jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, mootorsõidukeid või nende osi, vana- rehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid. 2020. aastal tekkis Eestis kokku 14 013 tonni suurjäätmeid ehk 10,5 kg elaniku kohta. Suurjäätmete teke ja nende taaskasutus on aasta-aastalt kasvanud (joonis 10). Samas on vähe- nenud suurjäätmete prügilasse ladestamine. Aina enam KOVe on ka suurjäätmete kogumise lisanud korraldatud jäätmeveo hulka, mis on elanikele ilmselt mugavaim võimalus suurjäätmete üleandmiseks. 2022. aasta seisuga on suurjäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud pooltes omavalitsustes. Umbes 20-s omavalitsuses toimus suurjäätmete äravedu tasuta või praktiliselt tasuta (teenustasu alla 1 euro/m3). Teistes omavalitsustes kogutakse suurjäätmeid jäätmejaama- des või kogumisringidega. Joonis 10. Liigiti kogutud suurjäätmete (20 03 07) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkon- naagentuur). Vana mööbli ja teiste suuregabariidiliste esemete korduskasutus edeneb tänu taaskasutuspoo- didele ja online-platvormidele. 2021-2022.a KAURi poolt läbi viidud uuringu (Kodumajapida- miste kordus- ja taaskasutuse mahud Eestis, 2022) kohaselt korduskasutatakse aastas 20,8 tuhat tonni mööblit. Esemed jõuavad korduskasutusse eelkõige käest-kätte vahetamise kaudu, vee- biplatvormide kaudu või füüsiliste kaupluste kaudu. Ka suurjäätmete puhul on väga oluline, et oleks tagatud võimalus nende mugavaks ära andmi- seks. Suurjäätmete ise jäätmejaama viimiseks peab jäätmetekitajal olema transpordivahend (jä- relkäru) ning jäätmejaamas tuleb üldjuhul tasuda ka vastuvõtu eest. Kui transpordivahend puu- dub, jäätmejaam jääb kaugele ja/või vastuvõtutasu on kõrge, siis võivad inimesed eelistada suurjäätmete kohapeal põletamist. Põletamisega kaasneb kahjulike ühendite (sh POS-ide) õhku paiskumine. Kahjulike ühendite sisaldumise tõttu tuleb suurjäätmete hulka kuuluva mööbli, vaipade jms käitluse puhul eelistada nende lõplikku kõrvaldamist (jäätmepõletustehases), et tagada kahjulike ühendite ringlusse mitte sattumine. Seetõttu jäävad suurjäätmete ringlusse- võttu näitavad arvud suhteliselt madalaks seni, kuni leidub veel kahjulikke ühendeid sisaldavaid tooteid. Suurjäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib jäätmeseadus, mille kohaselt peavad ko- halikud omavalitsused oma jäätmehoolduseeskirjas määrama suurjäätmete kogumiskohad, mis 20 Eelnõu asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel. Lisaks reguleerib suurjäätmete kogumist keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sorti- mise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse kohaselt peab jäätme- tekitaja suurjäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes ja asu- tustes). KOV üksus peab tagama, et suurjäätmeid võetakse vastu omavalitsuse jäätmejaamas. Täpsemad nõuded, kuidas suurjäätmeid kogutakse ja käideldakse, määravad kohaliku omava- lituse üksused oma jäätmehoolduseeskirjas ja, kui suurjäätmeid kogutakse korraldatud jäätme- veo raames, ka korraldatud jäätmeveo hankelepingus. Klaasijäätmed Olmejäätmete hulka kuuluvad klaasijäätmete (jäätmekood 20 01 02) teke on marginaalne, 2020. aastal tekkis klaasijäätmeid 404 tonni. Klaaspakendi jäätmeid tekkis 2020. aastal 22 tuhat tonni, ja muid klaasijäätmeid 19 tuhat tonni. Kuni 2019. aastani taaskasutati alla 200 tonni klaasijäät- meid aastas, kuid 2020.a taaskasutus hüppeliselt tõusis ja taaskasutusse läks 1490 tonni klaasi (sh laojäägid varasematest aastatest). Joonisel 11 on esitatud kõigi klaasijäätmete teke, käitlus ja ringlussevõtt seitsme aasta jooksul (lisaks olmes tekkivatele klaasijäätmetele ka klaaspaken- did, tööstuses, romusõidukites, ehitamisel ning jäätmete käitlemise tulemusena tekkinud klaa- sijäätmed). Joonis 11. Klaasijäätmete (10 11 03, 10 11 12, 10 11 14, 15 01 07, 16 01 20, 17 02 02, 19 04 01, 19 04 04, 19 12 05, 20 01 02) teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Klaasijäätmete kogumine on korraldatud KOVides jäätmejaamade kaudu, mida saab nende vä- hest teket arvestades hästi toimivaks pidada. SEI Tallinna poolt 2019-2020 aastatel läbi viidud sortimisuuringus klaasijäätmed segaolmejäätmetes praktiliselt puudusid (0,01 massi protsenti). Klaaspakendit arvesse võttes sisaldus segaolmejäätmetes aga 6,43 protsenti klaasijäätmeid. Klaasijäätmetest toodetakse Järvakandis kergkillustikku, ettevõtte tootmismaht on umbes 11 tuhat tonni aastas. 21 Eelnõu Metallijäätmed Metallijäätmete (20 01 40) teke on aastate lõikes vähenenud. Prügilasse ei ole kogu vaadeldud perioodil metallijäätmed üldse ladestatud. Segaolmejäätmete hulka siiski metallijäätmeid satub - viimase sortimisuuringu alusel on segaolmejäätmetest 0,51 massiprotsenti metalli, koos me- tallpakendiga 2,33 protsenti. Metallijäätmete kogumine on Eestis hästi korraldatud tänu selle jäätmeliigi positiivsele väärtusele. Lisaks metalli kokkuostupunktidele võetakse metallijäät- meid vastu ka jäätmejaamades. Metalli ringlussevõttu reguleerib maailmaturu hind. Enamasti metallijäätmed ringlussevõtuks eksporditakse. Olmejäätmetele kehtestatud sihtarvud ja piirangud ELi tasandil on kehtestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarv. Selle sihtarvu arvutamisel on olmejäätmete alla arvestatud ka pakendijäätmed, mis te- kivad valdavalt olmes. 2020. aastaks pidid liikmesriigid korduskasutuseks ette valmistama ja ringlusse võtma vähemalt 50% olmejäätmete massist, 2025. aastal on vastav sihtarv 55%, 2030. aastal 60% ning 2035. aastal juba 65%. Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu arvutamiseks on võimalik kasutada nelja eri metoodikat. KAUR kasutab viimas- tel aastatel Euroopa Komisjonile aruande esitamisel I metoodikat, mis annab soodsama tule- muse. Alates 2025. aasta kohta andmete esitamisest (2027. aastal) tuleb kasutada uut metoodi- kat, mis on sarnane IV metoodikale. Ringlussevõtu osakaal sõltuvalt arvutusmetoodikast on toodud tabelis 1Tabel 1Tabel 1. Metoodikate erinevus seisneb peamiselt selles, milliseid jäät- meliike olmejäätmetena arvesse võetakse ning kas võetakse arvesse ka ettevõtetes tekkivad ol- mejäätmed. Tabel 1. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal sõltuvalt arvutusmetoodikast (allikas: Keskkonnaagentuur). Arvutusmeetod 2015 2016 2017 2018 2019 2020 I 52% 52% 52% 56% 65% 60% IV 29% 28% 28% 28% 31% 29% Euroopa Komisjoni statistikaametile (Eurostat) andmete esitamine toimub IV arvutusmeetodi alusel. Selle kohaselt on olmejäätmete ringlussevõtt Eestis viimase kümne aasta jooksul jäänud stabiilselt 30% lähedale (joonis 12). ELi keskmine vastav näitaja on Eurostati andmetel 48% (2020. andmete põhjal). Suur osa olmejäätmetest Eestis põletatakse Iru soojuselektrijaamas (43%) ning väiksem osa ladestatakse prügilates üle Eesti (15%). 22 Eelnõu Joonis 12. Olmejäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014 – 2020. Ringlussevõtu protsent on arvutatud IV meetodi järgi. Metoodika kohaselt arvestatakse olmejäätmete hulka ka kodumajapidamistes tekkinud pakendi- jäätmed (allikas: Keskkonnaagentuur). Maailmapanga läbiviidud jäätmevaldkonna tervikanalüüs25 näitas, et biojäätmetest toodete tootmine lakkamise kriteeriumidele vastavates käitistes aitaks tõsta olmejäätmete ringlusse- võttu umbes 6%. Heal tasemel köögi- ja sööklajäätmete tekkekohalt kogumine võimaldab tõsta olmejäätmete ringlussevõttu omakorda veel 8% ning aia- ja haljastujäätmete tõhusam liigiti kogumine jäätmejaamades 3%. Kuivõrd kõik jäätmed ei ole ringlussevõetavad ka tulevikus, siis peab liigiti kogumise tase olema mõnevõrra suurem kui kehtestatud ringlussevõtu tase. Näiteks ei tohi ringlusse suunata jäätmeid, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteained ehk POSe, mis on keskkonnas püsi- vad, akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Kuigi Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi protokolliga ning ELis otsekohalduva püsivate orgaani- liste saasteainete määrusega ((EL) 2019/1021) on POSide turuleviimine keelatud, siis kõigi POSe sisaldavate toodete eluiga ei ole veel lõppenud, mistõttu ka kodumajapidamistes leidub veel hulgaliselt neid esemeid või materjale, mis võivad POSe sisaldada. Näiteks kuuluvad pü- sivate orgaaniliste saasteainete hulka kemikaalid, millega on töödeldud vaipu või pehmet mööblit leegi aeglustamise eesmärgil, niiskust hülgavaid tekstiilmaterjale, ühekordseid toidu- nõusid ja -pakendeid. POSe võivad sisaldada ka koduse remondi käigus tekkivad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid (näiteks vahtpolüsterool) ning elektri- ja elektroonikaseadmed. Kuigi nende ainete kasutamine tootmises on tänaseks keelatud, võib neid aineid sisaldavate juba va- rem toodetud toodete äraviskamine koduses majapidamises olmejäätmetena kesta veel aastaid. Ühtlasi tasub tähele panna, et kodumajapidamises tekkiv tuhk tuleb panna segaolmejäätmete sekka. See ei ole ringlusse võetav. Koduses küttekoldes mittetäieliku põlemise teel võib taht- matult tekkida ka POS-ühendeid, mis võivad tuhaga aiapidamises maapinnale laotamise kaudu aiasaadustega inimeste toidulauale jõuda. 25 Maailmapanga koostatud jäätmevaldkonna tervikanalüüs (2021) 23 Eelnõu Valdkonna tugevused  Rakendatakse toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendami- seks26.  Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud27. Võrreldes eelne- vate uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud jäätmete keskkonnasõbraliku käitlemise ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema planeerimisega vältida. Kuna jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning seda peetakse oluli- seks, siis ollakse ka selle valdkonna hea korralduse osas nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, et teadlikkuse kasv ei tähenda alati inimeste tegeliku käitumise muutumist. Liigiti kogutud jäätmete osakaal on tõusnud visalt - 2020. aastal koguti liigiti vaid 38% olmejäätmetest. Selline tempo ei ole piisav 2025. aasta ringlussevõtu eesmärgi täitmiseks.  Koostatud on toidujäätmete tekke vältimise kava, millega on kavandatud tegevu- sed toidujäätmete tekke vältimiseks kõigis toidutarneahela etappides alates esmatoot- misest kuni tarbimiseni kodumajapidamistes. Toidujäätmetest poole moodustab toi- dukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit, kusjuures 40% sellest tekib kodumajapi- damistes.28 Valdkonna nõrkused  Olmejäätmete ringlussevõtu tase on madal - 2020.a vaid 29%. Ringlussevõtu tase on enam-vähem stabiilsena püsinud viimase 10 aasta jooksul. Jäätmete liigiti kogu- mise lahendused on elanikule kättesaamatud, ebapiisavad, ebamugavad, jäätmete lii- giti kogumine ei edene piisavalt kiiresti. Olmejäätmete, sh biojäätmete ringlussevõtu võimekus Eestis ei ole piisav, et katta ettevaatavalt ringlussevõtu vajadusi. Aastaks 2025. peab olmejäätmete ringlussevõtu tase peaaegu kahekordistuma – ringlusse tu- leb võtta 55% olmejäätmetest. Eesmärgi saavutamine eeldab märkimisväärseid muu- datusi jäätmemajanduse senises korralduses. Euroopa Keskkonnaagentuur29 on Eesti puudustena välja toonud muuhulgas selle, et ringlussevõtu eesmärgi täitmise eest vastutajad on Eesti seadusandluses ebaselgelt määratletud, jäätmete põletamisele ei ole kehtestatud keskkonnatasu ning ladestustasu on püsinud sama alates 2015. aas- tast.  KOVi võimalused jäätmehoolduse korraldamisel on piiratud. KOVidel pole pii- savalt vahendeid ja teadmisi, et tagada kogu vajalik taristu jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks. Jäätmete ringlussevõtt eeldab üldjuhul nende tekkekohas liigiti ko- gumist. Kehtiva seadusandluse kohaselt on KOVide vastutusel jäätmete liigiti kogu- mise korraldamine. Selleks on KOVidel aga vähe võimalusi – puudub omavalitsus- keskse jäätmemudeli rakendamise õigus, jäätmehoolduse korraldamiseks rahaliste vahendite küsimise õigus, koostöö pakendiorganisatsioonidega ei anna soovitud tu- lemusi (segaolmejäätmetes on sortimisuuringu alusel endiselt 32 massiprotsenti pa- kendijäätmeid). Riigikantselei rohepoliitika eksperdirühma 2022.a raporti30 kohaselt 26 SA Keskkonnainvesteeringute keskus, https://www.kik.ee/et/projektid. 27 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020. Kättesaadav: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlik- kus/keskkonnateadlikkus/uuringud 28 Uuring Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas, 2021, SEI Tallinn, Eesti Maaülikool. Kättesaadav: https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/toidujaatmed 29 EEA Early warning report 2022, draft 30 Riigikantselei rohepoliitika eksperdirühma raport, 2022. 24 Eelnõu pärsib praegune õiguslik regulatsioon otseselt olmejäätmete käitluse arendamist (sh ringlussevõtu eesmärkide saavutamist).  Liigiti kogumise taristu ei ole kogu riigis ühetaoline ja tekitab kasutajates sega- dust. Pakendijäätmete liigiti kogumine avalike pakendipunktide kaudu on korralda- tud kolme erineva taaskasutusorganisatsiooni poolt erinevate konteineritega, mis on ka erinevalt tähistatud. Taaskasutusorganisatsioonid võimaldavad pakendite tekke- kohalt liigiti kogumist üldjuhul vaid suuremates linnades. Korraldatud jäätmeveo raames korraldatakse kohalikes omavalitsustes ühe kuni kümne jäätmeliigi kogumist. Tekstiili kogumine spetsiaalsete konteineritega on tagatud vaid vähestes omavalit- sustes. KOVid on probleemina tõstatanud, et puuduvad selged üheselt mõistetavad juhised jäätmete liigiti kogumiseks.  Biojäätmete liigiti kogumise määr on madal. Liigiti kogutakse vaid umbes neljan- dik tekkivatest biojäätmetest. Biojäätmete liigiti kogumiseks ei ole seni loodud ela- nikele mugavaid võimalusi, mis soodustaks biojäätmete eraldi kogumist. Biojäät- mete liigiti kogumise suurendamine on oluline nii biojäätmete kui väärtusliku res- sursi ringlussevõtu edendamiseks, aga ka teiste olmejäätmete ringlussevõtu edenda- miseks, kuna segaolmejäätmetega koos üle antavad biojäätmed raskendavad oluliselt teiste segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmete ringlussevõttu. 2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed Olemasolev olukord Ehitus- ja lammutusjäätmed on sellised jäätmed, mis tekivad ehitus- ja lammutustööde käigus. Näiteks kuuluvad ehitus- ja lammutusjäätmete hulka hoonete ehitamisel või renoveerimisel tek- kinud ehitusmaterjalide jäägid, hoonete lammutamisel tekkinud betoon, tellised, puit jms ma- terjalid, aga ka teede ehitamisel ja korrashoiul tekkivad kivid ja pinnas ning freesasfalt. Euroopa Komisjoni poolt määratud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamismäära arvesta- mise metoodika kohaselt (arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed) tekkis Eestis 2020. aastal 865 109 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Vaatamata 2020. aastal aset leidnud ehitus- ja lammutusjäätmete tekke järsule vähenemisele, mis oli tingitud koroonaviiruse COVID-19 levikust ja sellest põhjustatud ehitustegevuse vähenemisest, on ehi- tus- ja lammutusjäätmete teke aastate lõikes olnud pigem kasvutrendis. Praeguseks hetkeks on ehitustegevus taastunud, mistõttu on järgnevatel aastatel taas ette näha ehitus- ja lammutusjäät- mete tekke suurenemist. Joonis 13. Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete, va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas, teke perioodil 2010-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 25 Eelnõu Lisaks hoogustuvale ehitustegevusele mõjutab ehitus- ja lammutusjäätmete teket ka olemasole- vate hoonete renoveerimine ja kasutusest välja langenud hoonete lammutamine. Eesti hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias31 välja toodud prognoosi kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul Eestis kasutusest välja langeda ca 5300 korterelamut ehk 23% kõikidest korterelamutest ning ca 40 000 üksikelamut. Lisaks vajab rekonstrueerimist ca 14 000 korterelamut, 100 000 üksikelamut ning 27 000 mitteeluhoonet. Prognooside kohaselt kasvavad rekonstrueerimise mahud 2035. aastaks viiekordseks, mis toob jäätmekava kehtivuse perioodil endaga kaasa ehi- tus- ja lammutusjäätmete tekke olulise suurenemise. Joonis 14. Kumulatiivne aastane rekonstrueerimise vajadus (allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline stratee- gia, Tallinna Tehnikaülikool 2020). 2020. aastal tekkis liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmetest kõige enam rauda ja terast (17 04 05) – 226 781 tonni; bituumenitaolisi segusid (17 03 02) - 174 965 tonni; betooni (17 01 01) - 147 544 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) – 134 063 tonni ning teetammi täitematerjali (17 05 08) – 108 618 tonni. Ehitus- ja lammutussegaprahina (17 09 04) koguti 2020. aastal 149 523 tonni tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogutekke arvestusse mitte kuuluvaid kive ja pinnast ning süven- duspinnast (17 05 04 ja 17 05 06) tekkis 2020. aastal 1 678 552 tonni. Lisaks tekkis 157 849 tonni ohtlikke jäätmeid. Sellest 138 448 tonni moodustasid ohtlikke aineid sisaldav kivid ja pinnas (17 05 03*) ning süvenduspinnas (17 05 05*). Muudest ohtlikest jäätmetest tekkis kõige enam asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale (17 05 06*) - 13 617 tonni ning ohtlikke aineid sisal- davaid või nendega saastatud puitu, klaasi ja plaste (17 02 04*) - 6 016 tonni. Ohtlike jäätme- tega seonduvat on täpsemalt kirjeldatud punktis 2.3. Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär viimastel aastatel püsinud vahemikus 84-89%. Euroopa Komisjoni poolt on liikmesriikidele seatud sihtarv, mille kohaselt tuleb alates 1. jaanuarist 2020 taaskasutada 70% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest32. Eestis on see sihtmäär saavutatud, kuid väga suure osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks 31 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 32 Arvestustest jäävad välja kivid ja pinnas, süvenduspinnas ja ohtlikud jäätmed. 26 Eelnõu (nt maa-alade täitmine, vanade karjääride korrastamine jms), samas kui jäätmehierarhiat arves- tades on eelistatumaks variandiks jäätmete materjalina ringlussevõtt. 2020. aastal suunati taaskasutusse 84% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest. Taaskasutusest 38% moodustas kasutamine tagasitäiteks, 5% materjalina ringlussevõtt, 1% korduskasutuseks ettevalmistamine ning 39% taaskasutamine muul viisil (peamiselt taaskasutamine teede ehitu- ses ja maa-alade planeerimisel). Jäätmeliigiti taaskasutati 2020. aastal kõige enam betooni (17 01 01) - 141 943 tonni; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid (17 01 07) - 131 842 tonni; bituumenitaolisi segusid (17 03 02) - 126 585 tonni; rauda ja terast (17 04 05) - 119 324 tonni ning teetammi täitematerjali (17 05 08) 107 184 tonni. 100% 90% 80% 88% 89% 85% 85% 86% 84% 84% 84% 70% 72% 70% 60% 67% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 15. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine perioodil 2010-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Ehitus- ja lammutusjäätmetest võetakse kõige enam materjalina ringlusse betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid, metallijäätmeid (peamiselt raud ja teras) ning bituu- menitaolisi segusid. Betoonist, tellistest, plaatidest ja keraamikatoodetest valmistatakse toote nõuetele vastavat täitematerjali. Saadud materjali kasutatakse teatud puhkudel esmasest toor- mest valmistatud killustiku asemel. Kokku kogutud metallijäätmed eksporditakse ning reaalne ringlussevõtt (ümbersulatamine) toimub välisriikides. Bituumenitaoliste segude ringlussevõtt seisneb teede ehitusel üles võetud või imporditud asfaldijäätmete ümbertöötlemises ning uuesti teede ehituses kasutusse suunamises. Lisaks toote nõuetele vastava materjali valmistamisele on ehitus- ja lammutusjäätmeid võimalik kasutada teatud juhtudel teede ehitusel jm ka jäätmestaa- tuses materjalina, kuid sellisel juhul ei loeta seda ringlussevõtuks. Vähesel määral võetakse ringlusse ka puidujäätmeid, peamiselt tugiainena kompostimisel või uuesti puitdetailidena, kuid valdavalt suunatakse puidujäätmed kütusena energiakasutusse. Ehi- tus- ja lammutustegevuses tekkinud puidujäätmete puhul on sageli tegemist värvitud, lakitud, kaetud või kemikaalidega töödeldud puiduga, mistõttu on oluline, et energiakasutusse suunata- vate puidujäätmete keemiline koostis on teada ning puidujäätmete kuulumine biomassi hulka vajadusel analüüside kaudu tõendatud. Juhul, kui puidujäätmed sisaldavad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskme- talle võib neid põletada üksnes jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuetele vastavas käitises (nt Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam). Valdkonna tugevused 1. Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase. Viimastel aastatel on 27 Eelnõu ehitus- ja lammutusjäätmete taakasutusmäär püsinud vahemikus 84-89% ning Euroopa Ko- misjoni poolt seatud taaskasutamise sihtarvu (70%) täitmisega probleeme ei ole. 2. Eestis on suur hulk ettevõtteid, kes tegelevad ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemi- sega. 3. Lähiaastatel tekib hoonete lammutamise ja renoveerimise mahtude suurenemise tõttu palju potentsiaalselt ringlussevõetavat materjali. Lammutatavate ja renoveeritavate hoonete puhul on enamasti tegu tüüpsete hoonetega, mis sisaldavad samalaadseid materjale. Tüüp- sete hoonete uuringute kaudu on võimalik saada infot hoonetes kasutatud materjalide oma- duste, koguste ja edasise kasutuspotentsiaali kohta. Kuigi materjalide omadused võivad tea- tud määral varieeruda, on peamised materjalide liigid ja kogused võimalik kaardistada ja seeläbi lihtsustada nende ringlusse suunamist. 4. Jäätmekäitlusettevõtetel on võimalus taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu EL struktuurivahenditest toetusi nii jäätmekäitlustehnoloogiate kui taristu aren- damiseks. Aastate jooksul on rahastust leidnud erinevaid ehitus- ja lammutusjäätmete käit- lemisega seotud projekte. Toetatud on nii jäätmekäitluskohtades tingimuste parandamist kui vajaliku tehnika soetamist. Üheks suurimaks toetatud projektiks on Järvakandis asuva ja sisendmaterjalina lehtklaasi jäätmeid kasutava klaasvahtkillustiku tehase rajamine. Tehase maksumus oli üle 5,5 miljoni euro, millest toetuse osa moodustas 3,9 miljonit eurot. 5. Ringmajanduse edendamiseks on oluline leida uudseid võimalusi jäätmestaatuses materja- lide teisese toormena ringlussevõtuks. Ehitus- ja lammutusjäätmete koostis ning omadused võivad sõltuvalt jäätmete päritolust jms teguritest oluliselt varieeruda, mistõttu on vajalik jäätmete omaduste uurimine ning jäätmetest valmistatud materjalide või toodete katsetuste läbiviimine. Eestis on siinsete teadus- ja arendusasutuste näol olemas kõrge potentsiaal uudsete ringlussevõtu lahenduste leidmiseks. Valdkonna nõrkused 1. Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase, kuid väga suure osa taas- kasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhiat arvestades on eelistatumaks variandiks jäätmete ringlussevõtt materjalina. Probleemi süvendab ka ringlussevõtuks sobimatute ehitus- ja lammutusjäätmete import. Olemasolevatest and- metest nähtub, et enamasti imporditakse segajäätmeid, mille sortimise tulemusena saadud jäätmetest võetakse ringlusesse vaid väike osa. Ringlussevõtu asemel suunatakse välja sor- ditud põlevosa valdavalt prügikütuse hulka ning mineraalne osa karjääride täiteks. 2. Ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu suurendamist pärsib vähene ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ehitus- ja lammutusobjektidel. Ringlussevõtu puhul on oluline materjali puhtus - mida puhtam on materjal, seda kergemini on see ringlussevõe- tav. Puhtama materjali saamise eelduseks on hoonete valikuline lammutamine ning jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas. Hetkel puuduvad riiklikul tasandil nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks. See, milliseid jäätmeliike tuleb eraldi koguda on sä- testatud KOVi jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmeseadus annab küll üldise raamistiku, kuid täpsemad nõuded võivad omavalitsuste lõikes siiski varieeruda ning samuti on erinev KO- Vide võimekus teostada järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle. 3. Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul esineb nende ebaseaduslikku keskkonda viimist, seda nii väiksemas koguses eraisikute poolt kui ka suuremas mahus ebaseaduslike jäätmekäit- luskohtade näol. Samuti on levinud ehitus- ja lammutusjäätmete paigutamine selleks mitte ette nähtud kogumismahutitesse, peamiselt liigiti kogutud paberi- ja papijäätmete ning segapakendite konteineritesse. Selleks, et vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete ebasea- duslikku keskkonda viimist ning selleks mitte ette nähtud konteineritesse paigutamist, on oluline suurendada järelevalvet ning tagada jäätmevaldajatele võimalus tekkinud jäätmete 28 Eelnõu mugavaks üleandmiseks. 4. Ehitiste projekteerimise faasis ei arvestata piisavalt sellega, et ehitist oleks hiljem võima- lik nutikalt demonteerida ning tekkivaid materjale korduskasutada või materjalina ringluse võtta. Samuti ei pöörata ehitus- ja kasutusloa menetluse etapis piisavalt tähelepanu jäät- mete tekke ja käitlusega seotud küsimustele, mis soodustab jäätmete liigiti kogumise nõuete mitte täitmist ning lihtsustab jäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist või illegaalsetele käitlejatele üle andmist. 5. Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kvaliteet ja kogused on varieeru- vad, samuti on selliste materjalide teke hajutatud, mis tähendab suuremaid kulusid ma- terjali transpordile. See teeb ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kasuta- mise võrreldes esmase toorme kasutamisega keerukamaks ja kulukamaks. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise sihtarv Ehitus- ja lammutusjäätmetele on ELi tasandil kehtestatud taaskasutamise sihtarv, mida liik- mesriigid peavad täitma. Alates 1. jaanuarist 2020 tuleb taaskasutada korduskasutuseks etteval- mistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete asemel, vä- hemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Eestis on kõrge ehitus- ja lam- mutusjäätmete taaskasutamise tase (viimastel aastatel 84-89%) ning seatud sihtarvu täitmisega probleeme ei ole. Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui KOVide panus. Tä- helepanu tuleb pöörata nii ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejate tegevusele kui KOVi jäätme- hoolduseeskirjas sätestatud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuete täitmisele, sh ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumisele ning sellele, et jäätmed liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele, mitte avalikesse pakendikonteineritesse, metsa alla või selleks luba mitte omavatele isikutele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu üldiste kesk- konnanõuete täitmisele ehitus- ja lammutusobjektidel ning jäätmekäitluskohtades, et vältida jäätmete keskkonda, sh merekeskkonda, sattumist (nt kergete materjalide nagu EPS/XPS, kile jms lendumine). Keskkonnaameti järelevalve osakond tegeleb peamiselt jäätmekäitluskohtade riskipõhise kont- rollimisega, samuti kontrollitakse objekte kodanike kaebustest tulenevalt. Lammutustegevuse osas teostab Keskkonnaamet järelevalvet peamiselt sihtasutuste KIK ja Kredex poolt finant- seeritud lammutusobjektide üle. Jäätmete tekkekohas liigiti kogumise ja nõuetekohaseks käitluseks üle andmise osas järelevalve teostamisel on suur roll KOVidel. Jäätmeseaduse kohaselt teostab KOV oma haldusterritoo- riumil järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. Jäätmehoolduseeskiri peab muuhulgas sätestama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõu- deid. Seega peab jäätmehoolduseeskirjas olema välja toodud, kuidas tuleb ehitus- ja lammutus- jäätmeid koguda ja käidelda, sh milliseid jäätmeid liigiti koguda, ning KOV peab jälgima, et need nõuded oleksid täidetud. Järelevalve tõhustamisele aitavad kaasa ehitamise ja sellega seonduva jäätmetekke protsessi digitaliseerimine, hoonete BIM-mudelite kasutamine järelevalveks vajaliku info saamiseks 29 Eelnõu ning samuti ehitusprojektis tekkivate jäätmekoguste info välja toomine ja kohalike omavalit- suste poolne suurem panus järelevalve teostamisse. Oluline on ka jäätmekäitlusettevõtete riski- põhise kontrolli jätkamine Keskkonnaameti järelevalveosakonna poolt. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja ka- sutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekoguste suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekoguse vähendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning olemasolevate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu. Jäätmekavaga on seatud eesmärk vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogu- mise ja korduskasutuse. ELi tasandil on kehtestatud sihtmäär ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamisele. Arutlusel on olnud ka eraldi ringlussevõtu sihtmäära kehtestamise võimalus, kuid ELi tasemel seda veel tehtud ei ole. Selleks, et suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu osakaalu on käesoleva jäätmekavaga seatud eesmärk suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh korduskasutuseks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ring- lusse 40% tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arva- tud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas). Ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlusse- võtu edendamiseks on lisaks seatud eesmärk kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud ma- terjale (ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Va- jadusele suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõttu, sh kaaluda eraldi korduskasu- tuse ja ringlussevõtu sihtarvude seadmist, on juhtinud tähelepanu ka Maailmapank 2020-2021 läbiviidud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsis33. Oluline on pöörata tähelepanu ka ajaloo- liste, st tavaliselt enne 1945. aastat ehitatud, hoonete lammutamisel tekkivate ehitusmaterjalide ja väärtuslike detailide (nt laiad põrandalauad, trepid jms) uuesti kasutusele suunamisele läbi korduskasutuse või korduskasutuseks ettevalmistamise. 2.3. Ohtlikud jäätmed Jäätmed liigitatakse ohtlikeks, kui need võivad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumist korraldavad KOVid. Ohtlike jäätmeid elanikelt kogutakse kas jäätmejaamades, ohtlike jäätmete kogumispunktides või korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe. Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma keskkon- nakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. KAURi andmete kohaselt tekkis perioodil 2014-2019 ohtlikke jäätmeid keskmiselt 10 miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 40-47%. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustas põlevkivituhk u 90%. Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla ning seetõttu vähenes ohtlike jäätmete teke märkimisväärselt. Ohtlike jäätmete osakaal üldisest jäätmetekkest moodustas 2020. aastal 10%. 33 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus 30 Eelnõu 30 47% 47% 50% 44% 40% 40% 45% 25 37% 40% 35% 20 milj. tonni 30% 15 25% 20% 10 15% 10% 10% 5 5% 0 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Ohtlike jäätmete teke Tavajäätmete teke Kogu jäätmeteke Ohtlike jäätmete tekke osakaal, % Joonis 16. Ohtlike jäätmete teke (allikas: Keskkonnaagentuur). Põlevkivisektoris tekkinud ohtlikke jäätmeid on kirjeldatud peatükis 2.7. Jättes välja põlevki- vijäätmed on ohtlike jäätmete teke ülejäänud majandussektorites suurenenud. Kui aastatel 2014-2017 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 258 000 tonni, siis aastatel 2018-2020 tekkis ohtlikke jäätmeid keskmiselt 393 000 tonni aastas. Tabel 2. Ohtlike jäätmete teke 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmeteke 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Jäätmeteke (v.a põlevkivisek- 11,87 15,75 14,92 14,42 12,96 12,44 10,48 tor), milj t sh ohtlike jäätmete teke 0,26 0,26 0,23 0,28 0,41 0,41 0,39 Ohtlike jäätmete tekke osakaal, 2% 2% 2% 2% 3% 3% 4% % Peamised tekkivad ohtlikud jäätmed on õli sisaldavad jäätmed, ohtlike ainetega saastunud pin- nas (pinnas ja kivid, süvenduspinnas), ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud ehitusmaterjalid, jäätmete põletamisel tekkinud jäät- med, jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed ning jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed. Ohtlikud jäätmed tekivad tootmisettevõtete tegevuse käigus, jäätmekäitlejate jäätmekäitluse tulemusena ja kodumajapidamisest. Ohtlike jäätmete tekke suurenemisel on mitmeid põhjuseid: tarbimise ja renoveerimise kasv, jääkreostuste likvideerimine (keskkonnaprogrammi toetustega), kaubavedude mahu suurene- mine, keskkonnajärelevalve tulemusel tuvastatud jäätmed. Jäätmete teke sõltub ka uute tootmi- settevõtete turule tulemisest, kus tootmise käigus ohtlikud jäätmed tekivad. Ohtlike jäätmete käitlus Ohtlike jäätmete käitlemisele, sh taaskasutamisele on jäätmeseadusega kehtestatud rangemad 31 Eelnõu nõuded. Näiteks peab ohtlike jäätmete käitlejal olema läbitud vastav koolitus, käitleja peab omama täiendavat kindlustust ja tagatist ning täitma ohtlike jäätmete veostele kehtivaid nõu- deid. Ohtlike jäätmete liikumise osas vormistatakse ohtlike jäätmete saatekirjad ning need si- sestatakse ohtlike jäätmete saatekirjade andmesüsteemi. Jäätmekäitlejad esitavad kord aastas jäätmealase tegevuse osas aruande, kus kajastatakse ka kogutud ja käideldud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on Eestis välja kujunenud üsna tihe sellele spetsialiseerunud et- tevõtjate võrgustik ning tagatud on teatud ohtlike jäätmete käitlus. Oluline ohtlike jäätmete käitlus, töötlemine, põletamine ja kõrvaldamine toimub ca 15-20 ettevõttes. Ohtlike jäätmete käitlemisega tekivad erinevad lõpp-produktid, mida ei ole üheselt võimalik käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik ringlussevõtta, taaskasutada, kõrvaldada põle- tamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamisega. KAURi andmetel on ettevõtjad viimastel aastatel hakanud ohtlike jäätmete taaskasutusvõima- lustele tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. KAURi andmetel taaskasutati aastatel 2014- 2017 keskmiselt 25% ohtlikest jäätmetest, aastatel 2018-2020 keskmiselt 33% ohtlikest jäät- metest. Ohtlike jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega ELi tasandil sihtarve. KAURi and- mete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlusse- võttu ning suurenemas on lahustite ringlussevõtt. Saastunud pinnase taaskasutamiseks kehtes- tati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud nor- midele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. Õli si- saldavate jäätmete taaskasutamise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. KAURi andmete kohaselt suunatakse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. KAURi andmetel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine. Kui 2014. aasta vaheladus- tati 211 144 tonni ohtlikke jäätmeid, siis 2020. aastal vaheladustati 68 856 tonni. Jäätmete kuh- jumist, ehk ladudes seisvat ja käitlemata jäätmete kogust mõjutavad mõned üksikud jäätme- vood. Näiteks 2020. aasta laoseisust moodustasid 72% ohtlike ainetega saastunud pinnas ja süvenduspinnas. Ohtlike ainetega saastunud pinnase ja süvenduspinnase vaheladustamise ko- gused on suured, kuna selliste jäätmete käitlemine toimub kompostiaunades. Lisaks ohtlike ainetega saastunud pinnasele ja süvenduspinnasele on mõjutanud vaheladusta- mise koguseid ka põletamisvõimsuse muutus. Ohtlike jäätmete põletamine on alates 2020. aas- tast vähenenud, langedes riiklikult võrreldes eelneva aastaga 51%. KAURi andmete kohaselt taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 2019. aastal 18 748 tonni, millest 13 523 tonni käitles Kunda Nordic Tsement oma jäätmete koospõletustehases tahke alternatiivkü- tusena. 2021. aastal taaskasutati ohtlikke jäätmeid energiakasutuse eesmärgil 3703 tonni. KAURi andmete kohaselt oli aastal 2019. põletamisele suunavate ohtlike jäätmete vaheladus- tamine 4588 tonni ning 2021. aastal 10 508 tonni. KAURi andmetest võib järeldada, et Epler ja Lorenz ASi põletamisvõimsus ei kata ära riigis tekkivate ohtlike jäätmete põletamise vajadust ning puuduv ohtlikke jäätmete põletamisvõimsus võiks olla 9000 tonni aastas. KAURi andmetel on ohtlike jäätmete tekke suurendamisega kasvanud ohtlike jäätmete kõrval- damise kogused. Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete põletamine ilma energia kasutuseta ning ladestamine prügilasse. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäät- med, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel 32 Eelnõu tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, oht- likke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud setted, ohtlikke ai- neid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas ning asbesti sisaldavad ehi- tus- ja lammutusjäätmed. KAURi andmetel kõrvaldati aastatel 2014-2017 ohtlikke jäätmeid ladestamise teel keskmiselt 63 505 tonni aastas, aastatel 2018-2019 kõrvaldati ohtlikke jäätmeid keskmiselt 101 550 tonni aastas. 2018 ja 2019 tõusis ohtlike jäätmete kõrvaldamise kogus ohtlikke aineid sisaldava gaa- sipuhastusjäätmete tekke tõttu. 2020. aastast alates on langenud ohtlike jäätmete ladestamise kogus, näiteks 2020. aastal kõrvaldati ladestamise teel 48 883,8 tonni ohtlikke jäätmeid. Oht- likke jäätmete kõrvaldamise kogust mõjutab enim saastunud pinnas ja saastunud süvenduspin- nase kõrvaldamine. KAURi andmetel kõrvaldati ladestamise teel 2020. aastal 25 593 tonni oht- like ainetega saastunud pinnast, mis moodustas 52% ohtlike jäätmete ladestamise kogusest. 700 651 594 600 478 501 498 491 475 500 400 tuh. tonni 300 200 100 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Taaskasutatud Kõrvaldatud, sh ladestatud Vaheladustatud Aastane käideldav kogus Joonis 17. Ohtlike jäätmete käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur). Erinevaid ohtlikke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil, mistõttu puudub Eestis kõikide jäätmete käitlemiseks võimekus, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas (tekke ko- gused on väikesed). Ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub, eksporditakse liik- mesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgil. Aastatel 2016- 2020 eksporditi ohtlikke jäätmeid keskmiselt 11 197 tonni aastas. Eestist eksporditakse liik- mesriikides asuvatesse käitistesse patareijäätmeid, kemikaalijäätmed, elektri- ja elektroonika- seadmete jäätmeid, õli sisaldavaid jäätmed, lampe ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmeid, tervishoiujäätmed, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavad mehaanilise töötlemise jääke. Riikidevaheline jäätmevedu on üks olulistest võimalustest ohtlike jäätmete käitluseks, sh võimaldades liikmesriigil suunata üheliigilised jäätmed kõrvaldamiseks teistesse liikmesriikidesse, mille osas Eestil võimekus puudub. Ohtlike jäätmete riikidevaheliseks veoks on vaja veoluba, veoloa taotlus võtab aega ning alati ei pruugi sihtriik nõusolekut anda. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veoks on vaja nõusolekut lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevalt asutuselt. Ohtlike jäätmete riikidevahelisel veol peab arvestama, et sihtriigi pädev asutus, tran- siidikoht võib keelduda jäätmete veost. Ohtlike jäätmete eksport EL-ist ja OECD-st välja on keelatud. Jäätmete raamdirektiiv sätestab iseseisvuse ja läheduse põhimõtted, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostöös teiste liikmesriikidega looma ühtse ja sobiva jäätmekõrvaldamis- rajatiste võrgustiku, võttes arvesse parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei põhjusta liigseid kulutusi. Võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobi- vaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. 33 Eelnõu Seetõttu on oluline tagada riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada ohtlikke jäätmete kuhjumise riski. Kõrvaldamise võimaldamiseks tuleks edaspidi sõlmida kokkulepped erasektoriga või koostöölepped naaberriikidega. Valdkonna tugevused 1. Ohtlikke jäätmete taaskasutamine on suurenenud. Ohtlike jäätmete taaskasutamise suu- rendamist toetavad jäätmete ringlussevõtu meetmed. Jäätmekäitlejal on võimalus taotleda toetusi (EL 2014-2020 vahenditest oli jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ring- lussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. Õli sisaldavate jäätmete taaskasuta- mise suurendamiseks kehtestati 29.05.2019 jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Keskkonnaministri määrus „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumite kehtestamine“. KAURi andmete kohaselt suuna- takse 98,4% õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponendi tootmiseks. Saastunud pinnase taaskasutamiseks kehtestati 28.06.2019 veeseaduse § 83 alusel määruse nr 26 „Ohtlike ai- nete sisalduse piirväärtused pinnases“. Saastunud pinnast töödeldakse seni, kuni see vastab määruses nr 26 sätestatud normidele ning seejärel saab seda kasutada maastiku kujundami- sel, haljastuses või mujal. 2. Hästi korraldatud ja toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine. Ohtlikke jäätmeid on või- malik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kohumispunktidesse. KOVide toeta- mine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab ohtlike jäätmete sisaldust ta- vajäätmetes. 3. Riik on taganud valmiduse ohtlikke jäätmeid vastu võtta ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete käitlust, erakorralist ladustamist või lades- tamist. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (edaspidi: OJKK) käitamisega on tagatud kuni aastani 2025 riigipoolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus. Vaivara OJKK on ainuke ohtlike jäätmete prügila Eestis, mis pakub ohtlikke jäätmete ladestuse võimalust. Vaivara OJKKs ladestatakse ainult selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ringlusse- võtt, taaskasutamine ja kõrvaldamine põletamise teel ei ole võimalik. Valdkonna nõrkused 1. Riigil on seatud kohutus tagada ohtlike jäätmete käitlemine. Riigipoolne valmidus ohtlikke jäätmeid ladestada ja vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida on paari aasta pärast lõppemas. Riigil puuduvad erakorraliste stsenaariumite jaoks kokkulepped erasektoriga ning koostöölepped naaberriikidega ohtlike jäätmete käitluseks, sh kõrvaldamiseks. 2. Jäätmehoolduse meetodid on ebapiisavad ning see pärsib ohtlike jäätmete ringlusse- võtu võimalusi. Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada tekkinud jäätme- test ohtlikud ained, segud ja komponendid, et hõlbustada jäätmete edasist töötlemist. Jäätme- hoolduses on vaja kasutada tõhusaid meetmeid, mis soodustavad jäätmete hilisemat ringlusse- võttu. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks ja sellega võivad ressursid sattuda jäätmehierarhia madalamatele astmetele. 3. Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt on madal. KAURi i andmete kohaselt teostatakse Eestis edukalt pliiakude ringlussevõttu, saastunud pinnase ringlussevõttu ning suu- renemas on ka lahustite ringlussevõtt. Jäätmekäitlejal on võimalik ohtlike jäätmete ringlusse- võtu suurendamiseks taotleda toetavaid jäätmete ringlussevõtu meetmeid, sh EL vahenditest jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks või ringlussevõtuks. 34 Eelnõu 4. Ohtlike jäätmete käitlejaid on Eestis vähe ning pädevus ohtlike jäätmete käitluse valdkonnas pole piisav. Ülikoolides ja kutsekoolides ei õpetata ohtlike jäätmete jäätmehoolduse põhimõt- teid. Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitus- ja pädevusnõuded vajavad uuenda- mist. 5. Ohtlike jäätmete käitlemisel ei lähtuta alati jäätmehierarhiast. Ohtlikke jäätmete taaska- sutamisele tuleb eelistada ringlussevõttu, nt õli sisaldavate jäätmete, lakkide ja värvide taaska- sutamisele tuleb võimalusel teostada regenereerimist. Ladestamise teel tuleks kõrvaldatakse ai- nult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused ELi tasandil on kehtestatud nõuded jäätmetekke vähendamisele, jäätmete liigiti kogumisele, ühtsema märgistuse osas ja ohtlike ainete vähendamisega toodetes. Täpsemalt on oluline oht- likke jäätmeid juba koguda teistest jäätmetest eraldi ning vältida ohtlike ainete sattumist ring- lusse. KeM peab välja töötama konkreetsed tingimused erakorraliste juhtude lahendamise korralda- miseks. Oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis on vajalikud olu- liste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis kipuvad ladu- desse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud. Keskkon- naametilt saadava info alusel on võimalik suunata toetusi ohtlike jäätmete käitlusvõimekuse loomiseks, hoida valmidust erakorralistele olukordadele reageerimiseks ning sõlmida koostöö- lepped liikmesriikidega ohtlike jäätmete käitluseks sh kõrvaldamiseks. Ohtlike jäätmete ring- lussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega ELi tasandil sihtarve. Arvestades vajadust vähendada jäätmekäitlusest tulenevaid keskkonnamõjusid, edendada jäätmehierarhiale vastavust ning se- nisest rohkem võtta materjale ringlusesse, on tõenäoline võimalus, et jäätmekava kehtivuse pe- rioodil võidakse ELi tasandi õigusaktidega kehtestada eraldi ringlussevõtu sihtarvud jäätmelii- kide kaupa, sealhulgas vanaõlile, seades vanaõli regenereerimisele kvantitatiivsed sihtmäärad. Ravimijäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete alla ning neid tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadu- ses kehtestatud nõuetele. Ravimijäätmeid tekib kodumajapidamistes, apteekides, terviseasutus- tes (perearstikeskused, hooldekodud jms) ning haiglates. Ravimijäätmete kogumine on hetkel väga hästi korraldatud, tarbijal on võimalik tasuta ära anda kõlbmatud ravimid elukoha lähedu- ses asuvasse apteeki, kohaliku omavalitsuse jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse. Ravi- mijäätmete tekke vähendamiseks ning kogumise ja käitluse toimimise seisukohast on oluline ravimite kasutajate teavitamine, et tõsta kasutajate keskkonnateadlikkust ja pakkuda teavet ko- gumise võimaluste kohta. Ravimite pakendid kuuluvad pakendi tootjavastutuse kohaldamisa- lasse, kuid tulevikus võib tekkida vajadus kehtestada tootjavastutus kasutamata ravimitele, et korraldada selliste jäätmete käitluskulude katmine ning kasutajate teavitamine. Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti järelevalve osakonna kui KOVide panus. Tä- helepanu tuleb pöörata nii ohtlike jäätmete käitlejate tegevusele kui KOVide jäätmehooldusees- kirjas sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuete täitmisele, et ohtlikud jäätmeid ei seisaks laos ning liiguksid vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. 2020 aastast alates toimub ohtlike jäätmete käitlejate kontrollimine riskihindamise alusel, töö- tulemusel on 95% tagatise kohustusega jäätmekäitlejatel tagatise nõue täidetud. KAURi and- metel on vähenenud ohtlike jäätmete vaheladustamine, kuid teatud ohtlike jäätmete puhul ei ole laoseisud vähenenud. Jätkata tuleb kompleksluba ja keskkonnakaitseluba omavate ohtlike 35 Eelnõu jäätmete käitlejate laoseisude kaardistamisega ning laoseisude järelevalvega. Kontrollitavates ettevõtetes tuleks kontrollida ohtlike jäätmete üleandmist ning selgitada välja miks on ohtlikud jäätmed lattu seisma jäänud. Jäätmekäitleja ülesanne on kontrollida sisendmaterjali ja veenduda, et jäätmed sobivad ring- lusse võtuks ja taaskasutamiseks. Kui jäätmed sisaldavad selliseid aineid, mida jäätmekäitleja kasutatava tehnoloogiaga ei ole võimalik jäätmetest eraldada, siis tuleb leida nendele jäätmetele alternatiivne kasutus. Kui peale jäätmete käitlemist ikkagi selgub, et ei saavutatud sobivat kva- liteeti, tuleb leida nendele jäätmetele teine taaskasutusviis. Kui kvaliteedinäitajad jäävad täit- mata, siis võivad need põhjustada saastet ümbritsevale keskkonnale ja seeläbi ka inimeste ter- visele. Seetõttu on järelevalvel oluline roll teostada ohtlike jäätmete ringlussevõtu ja taaskasu- tamise osas tõhusat järelevalvet. POSe sisaldavad jäätmed POSid on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tu- handete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad ter- vist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POSid on inimeste toodetud ained, mis on tugevatoimelised pestitsiidid või neil on terve rida tööstuslikke eesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult põlemisprotsesside või tööstuslike protsesside käigus. Kuigi ainetega seotud riskid on POSide kaupa erinevad, on kõi- gil POSidena nimetatavatel ainetel järgmised omadused : 1) ained on ülimürgised, 2) ained on püsivad, säilides muutumatul kujul aastaid või aastakümneid enne võimalikeks vähemohtlikeks vormideks lagunemist, 3) ained aurustuvad ja liiguvad pikkade vahemaade kaugusele läbi õhu ja vee 4) ning ained akumuleeruvad rasvkudedes. Ülemaailmselt kontrollitakse POSe 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga34, mille nõudeid rakendatakse ELis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru- sega (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (edaspidi POS-määrus)35. Eesti Vabariik on ühinenud Stockholmi konventsiooniga ning ELi liikmesriigina rakendab konvent- siooni nõudeid läbi otsekohalduva POS-määruse. Stockholmi konventsiooni eesmärk on kaitsta inimese tervist ja keskkonda POSide eest läbi POSide tootmise, kasutamise, heite ja ladusta- mise (varude) piiramise ja lõpliku elimineerimise. ELis kontrollitakse POSide tootmist, turu- leviimist ja kasutamist ainena eraldi, segudes või toodetes POS-määruse I lisa abil. POSe sisal- davate jäätmete käitlemist kontrollitakse POS-määruse IV ja V lisaga. Jäätmehierarhia kohaselt on oluline võimalikult palju jäätmeid ringlusse suunata, kuid ringlusse ei tohi suunata jäätmeid, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteained ehk POSe, mis on keskkonnas püsivad, akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Kuigi POSide turuleviimine on keelatud, siis kõigi POSe sisaldavate toodete eluiga ei ole veel lõppenud, mistõttu leidub ka kodumajapidamistes veel hulgaliselt neid ese- meid või materjale, mis võivad POSe sisaldada. 34 http://chm.pops.int/Home/tabid/2121/Default.aspx 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuestisõnas- tatud) (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45 – 77), http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1021/oj 36 Eelnõu Valdkonna nõrkused 1. Riigil puudub ülevaade POSidega saastunud jäätmete tekkekogusest. 2. Kõik jäätmekäitlejad ei ole teadlikud, et POSidega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud. POSid jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävi- tada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused POSid jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Selleks, et POSidega saas- tunud jäätmeid saaks käidelda piiranguteta, peab kõnealuste ainete sisaldus jäätmetes jääma alla POS-määruse IV lisas seatud piirnormide. IV lisa piirnorme ajakohastatakse pidevalt kooskõlas Stockholmi konventsioonis tehtavate muudatuste ning teaduse- ja tehnika arenguga, mille tulemusel muutuvad jäätmetes sisalduvate POSide piirnormid eelkõige rangemaks. POSe sisaldavate jäätmete lubatud käitlustoimingud on nimetatud POS-määruse V lisas. Tulevikus on vaja saada ülevaade tekkivatest POSe sisal- davate jäätmete tekkekogusest, et oleks võimalik luua nõutav käitlusvõimekus. 2.4. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või kesk- konnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, pata- reid ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib probleemtoo- teid on tootja laiendatud vastutus. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja kor- raldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist ning selle edenda- mist, aruandlust ning tarbijate teavitamist probleemtoote olelusringi lõpuga seotud aspektide kohta. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud probleemtoodete efektiivsema kogumise ning nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigu- saktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Laiendatud tootjavastutuse nõuete eesmärk on soodus- tada probleemtoodete korduskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu. Lisaks toetab laiendatud tootjavastutuse süsteem vastupidavate, korduvkasutatavate ja ring- lusse võetavate toodete turule laskmist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Alates 05.05.2021 on rehvide, kantavate patareidest ja akude ning ko- dumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega, ehk tootjad tagavad tootjavastutusorganisatsiooni kaudu probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise olenemata nende liigist, tootemargist või päri- tolust. Selleks loovad nad lõppkasutaja jaoks kogumispunktide võrgustiku koostöös teiste as- jaomaste ettevõtjatega, sealhulgas turustajate, jäätmekäitluskohtade, ametiasutuste ja vabataht- like kogumispunktidega. Kogumisvõrgustik peab hõlmama kogu Eesti riigi territooriumi ning olema lõppkasutajale lähedal. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid. 37 Eelnõu Samuti on neil kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäät- mete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhusust hinnatakse segaolmejäätmete koostise uuringute ning saavutatud kogumise sihtarvude alusel. Elektri- ja elektroonikajäätmed Elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnet- välja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. Elektri- ja elektroonikaseadmed on kiiresti kasvav jäätmeallikas -turg laieneb jätkuvalt ja uuen- dustsüklid muutuvad lühemaks ning seadmed asendatakse tihedalt. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse eesmärk on toetada säästvat tarbimist ning tootmist, elektroonikaromude korduskasutamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutamist ning vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist ja väärtuslike tei- seste toorainete saamist. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja peab läbi tootjate ühenduse tagama kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning on lõppkasutajale lähedal. Elektri- ja elektroonika- seadmete kogumisvõrgustik hõlmab lisaks KOV jäätmejaamadele ka kõiki turustajate müügi- kohti. Lisaks on turustaja (ehk müüja) kohustatud oma müügikohas inimestelt tasuta vastu võtma elektroonikaromu, kui nad ostavad sama liiki ja otstarvet täitva uue seadme. (Kui aga elektri- ja elektroonikaseadmete müüja on ise nende seadmete maaletooja, siis kehtivad talle tootja nõuded.) Kui turustaja müügipind on vähemalt 400 m2, siis tuleb tarbijalt võtta vastu elektroonikaromu, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm. Eestis on suurenenud elektri- ja elektroonikaromude teke, perioodil 2014-2017 tekkis keskmi- selt 7889 tonni elektroonikaromusid, perioodil 2018-2020 tekkis keskmiselt 10 979 tonni elekt- roonikaromusid. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nu- titelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid. Tabel 3. Elektri- ja elektroonikaseadmete teke ning käitlus 2014 – 2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Koguteke (t) 6 057 7 434 8 891 9 172 10 007 11 030 11 900 Taaskasutatud (t) 7 382 8 265 10 406 9 112 8 155 10 536 10 156 Ladestatud (t) 104 166 297 286 580 576 362 Määratlemata 344 385 558 150 349 776 1 009 käitlus (t) Eksport (t) 4 411 3 206 5 515 4 282 4 713 4 286 5 194 Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi plastosade, teatud tüüpi klaasosade rinlgussevõtt. Teatud osa elektroonikajäätmeid eksporditakse Soome, Saksa- maale, Lätti ja Leetu. IT-seadmete ja mobiiltelefone osas suudetakse Eestis edukalt korduska- sutust ja korduskasutamiseks ettevalmistust teostada. Direktiiv nr 2012/19/EL artikkel 7 p 1 sätestab elektri- ja elektroonikaromude kogumise ning 38 Eelnõu taaskasutamise sihtarvud. 2019. aastal lasti turule 22 854 tonni, 2018. aastal 19 122 tonni. Elekt- roonikaromude kogumise määr oli KAURi arvutuste kohaselt Eestis 2019. aastal 64,2% ning 2020. Aastal 61,5%. Elektroonikaromude kogumise sihtarvu saavutamist mõjutab turule lastud päikesepaneelide kogus, kuna päikesepaneelide eluiga on 20-30 aastat. Elektroonikaromude taaskasutamisele on sihtarvud kehtestatud kategooriate lõikes, elektrooni- kaseadmed jagunevad alates 2019. aastast 6-de kategooriasse. Taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud on Eesti siiani igal aastal täitnud. Eesti e-jäätmete ringlussevõtu määr 2018. aastal oli 53,7%, EL riikide keskmisest ringlussevõtu määr oli 2018. aastal 38,4%. Valdkonna tugevused 1. Toimiv elektroonikaromude kogumisvõrgustik. MTÜ Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus (edaspidi: MTÜ EES-Ringlus) on koostöös Elektroonikaromu OÜ-ga ühine kogumis- võrgustik, mis koosneb 111 jäätmejaamast ning 5-10 eraldiseisvast kogumiskohast. Tootjate ühendused korraldavad elektroonikaromude kogumist KOV jäätmejaamade kaudu, seaduse ko- haselt peab olema vähemalt üks kogumispunkt 3500 elanikuga KOVi kohta. Turustaja on ko- hustatud oma müügikoha kaudu tagasi võtma e-jäätmeid 1:1 põhimõttel. Kui turustaja EEE kogu kauba müügipind on vähemalt 400 m2, siis on kohustus tasuta tagasi võtta väikseid elekt- roonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid. 2. Elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamine ja korduskasutamiseks ettevalmis- tamine Eestis toimib otse läbi tootjate. Elektroonikaromude taaskasutamisel eelistavad teatud tootjad juba elektroonikaseadme korduskasutamist tervikseadmetena või elektroonikaromu korduskasutamiseks ettevalmistamist. Kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad IT seadmed, mis on tootjale tagastatud või on asutustes ja plaanitakse kasutuselt kõrvaldada vana- nemise tõttu. 3. Eestis toimub elektroonikaseadmetest eraldatud metallijäätmete, teatud tüüpi plasto- sade, teatud tüüpi klaasosade rinlgussevõtt. 4. Seaduses on sätestatud tootjatele selged kohustused ning Keskkonnaamet võib nõuda tootja või tootjate ühenduse audiitorkontrolli. 5. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule las- tud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taas- kasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused 1. Elektroonikaromude kogumisel on üheks probleemiks ebaseaduslikud lammutajad, kes võtavad elektroonikaromudest välja vaid väärtusliku metalli, mis viiakse vastavasse kokkuostu, ja ülejäänu segatakse kokku teiste jäätmeliikidega (nt segaolmejäätmetega). 2. Päikesepaneelide arvestamine kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmete hulka vä- hendab kogumise sihtarvu saavutamise võimalust. 2020. aastal deklareeriti Eesti probleemtoo- teregistris ligikaudu 6420 tonni päikesepaneele, mis moodustas ~20% turule suunatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest. Jäätmenimistu vajab täiendamist. Päikesepaneelidel ei ole 39 Eelnõu eraldi jäätmekoodi. Probleemtooteregister vajab täiendamist. Probleemtooteregistris puudu- vad elektroonikaromude korduskasutuseks ettevalmistamise andmed. 3. Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist. 4. Seamete parandamine on liiga kallis. Varuosad on kallid ning see takistab seadmete paran- damist ning korduskasutuseks ettevalmistamist. Tarbija eelistab uut seadet seadme paran- damise või kasutatud seadmele. 5. Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsusta- misega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. Mootorsõidukid Tootjavastutust kohaldatakse mootorsõidukitele ja ning nende osadele. Mootorsõidukid on M1, N1 ja L2e kategooria sõidukid on sõiduautod, kuni 3500 kg täismassiga veoautod (sh ka nn kaubikud) ja kolmerattalised mopeedid. Tabel 4. Mootorsõidukite turule laskmise kogused 2014-2020 ning romusõidukite koguteke allikas: Keskkon- naagentuur). 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Turule lastud 38 857 38 654 42 697 53 842 48 938 53 113 39 524 mootorsõidukid (t) Romusõidukite 13 494 13 183 15 193 19 438 24 013 23 354 25 047 koguteke (t) Mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade tootjad peavad tagama jäätmekäitluskohustuste täit- mise. Oma kohustuste täitmiseks võivad tootjad organiseeruda kollektiivselt tootjavastutusor- ganisatsioonis. Mootorsõidukite tootjad täidavad hetkel tootjavastutuse kohustusi individuaal- selt ning on sõlminud romusõidukite käitlemise osas lepingud jäätmekäitlejatega. Romusõidu- kite kogumise ja taaskasutamise kohustusi täidavad MTÜ ELV Autolammutusliit, Kuusakoski AS, BLRT Refonda AS. Tabel 5. Romusõidukite kogumise ja taaskasutamise kohustuste täitmine (allikas: Keskkonnaagentuur). MTÜ ELV Autolam- Kuusakoski AS BLRT Refonda AS mutusliit Lepingute arv 42 24 60 Mootorsõidukite tootjale on kehtestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Mootorsõi- dukite tootja vastutab romusõidukite nõuetekohase käitlemise eest. Tootja on kohustatud alates 1. jaanuarist 2015. a romusõidukitest taaskasutama vähemalt 95% romusõidukite aastasest keskmisest massist. Korduskasutusse ja ringlusse võetavate komponentide, materjalide ja ainete kogus peab olema vähemalt 85% romusõidukite aastasest keskmisest massist. Sihtarve võetakse arvesse juhul, kui romusõidukite taaskasutamise ja ringlussevõtu arvutamise jaoks on tehtud 40 Eelnõu romusõidukite katsepurustamisi. Katsepurustamisi tuleb teha vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Romusõiduk ehk kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduk on jäätmena käsitletav sõiduk, on mis tahes ese, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama, sh ka ese või toode, mille kasutamine on seadusega keelatud või toode, mille valdaja ei leia edasist kasutamist. Romusõidukitest on võimalik ringlussevõtta rehve, õlifiltreid, akusid ja metalle. Romusõidukite plastosad ja vedelikud suunatakse energiaka- sutusse. Romusõidukite ringlusse võetavate komponentide osas on probleemiks ohtlikke ainete sisaldus romusõidukite teatud komponentides. Tabel 6. Mootorsõidukite taaskasutamine ja ringlussevõtt (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Taaskasuta- 88,4 87,0 89,8 89,9 91,2 91,9 91,3 mine, % Ringlusse- 87,0 86,0 85,8 85,9 87,0 87,6 87,2 võtt,% Taaskasuta- 85,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0 95,0 mise sihtarv, % Ringlussevõtu 80,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 85,0 sihtarv, % Valdkonna tugevused: 1. Toimiv romusõidukite osade korduskasutamiseks ettevalmistamine 2. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule las- tud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taas- kasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused 1. Mootorsõidukite tootjad ei ole täitnud kõiki tootjavastutuse nõudeid ning ei ole loonud tootjate ühendust. Tootjad on teinud lepingu jäätmekäitlejatega, kuid tootjad ei kontrolli, kas jäätmekäitleja suudab täita taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. Euroopa Komisjoni poolt 15.03.2021 avaldatud ELV direktiivi 2000/53/EÜ hindamisel tuvastati, et sõidukite demontee- rimisel ei eraldata suuri plastosi, juhtmekimpe ega elektroonilisi komponente. Teatavate mater- jalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste komponentide) kvaliteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese kasumlikkuse tõttu ena- masti tegemata (materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid). Selleks, et vä- hendada jäätmete teket ja võimaldada suurema ringsuse saavutamiseks kõigis väärtusahela etappides on vaja tõhustada tootjavastutuse meetmeid. Kuna mootorsõidukites olev kõikide ma- terjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid, siis on oluline, et eemaldamise kulusid 41 Eelnõu kataksid tootjad. Kulude katmine võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasuta- mist. Mootorsõidukite osade tootjad ei oma registreeringut probleemtooteregistris ning tootja- vastuste nõuded on täitmata 2. Romusõidukite käitlejatel on kohustus läbi viia katsepurustamisi, et tõendada ringlusse- võttu. Katsepurustamisi on läbi viinud vaid üks jäätmekäitleja kolmest, kellel on seni ainsana Eestis võimekus taaskasutada kuni 95% romusõidukitest. 3. ELis läheb aastas kaduma 35% sõidukitest, ehk ligikaudu neli miljonit sõidukit aastas36. Eesti Liiklusregistris on 23.09.2021 seisuga mitteaktiivses osas 190 183 sõidukit, mis ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Üheks probleemiks on liiklusre- gistri mitteaktiivses osas olevate väga suur mootorsõidukite arv. Sõidukiomanike teadmatuse tõttu, lammutatakse sõiduk ise, jäetakse lagunema või müüakse ebaseaduslikule lammutajatele. Ebaseaduslik lammutaja ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega registreeri end sõi- duki uue omanikuna liiklusregistris, mistõttu satuvad sellised sõidukid liiklusregistri mitteak- tiivsesse ossa. 4. Mootorsõidukite parandamine on kallis, kindlustused nõuavad A varuosade kasutamist. 5. Romusõidukite töötlus ei lähtu jäätmehierarhiast. Korduskasutamiseks ettevalmistamise asemel eelistatakse ringlussevõttu ja taaskasutamist. Puuduvad korduskasutamiseks ettevalmis- tamise sihtarvud. Patareid ja akud Patarei ja aku on ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Patareide ja aku kategooriad on: kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud, kergtrans- pordivahendiaku ning tööstuslikud patareid ja akud. Tööstuslike patareide ja akude kategoo- riasse kuulub palju mitmesuguseid akusid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, sideinf- rastruktuuris, põllumajanduses ning elektrienergia tootmises (sh akud energia salvestamiseks). Probleemtooteregistri väljavõtte kohaselt suunati Eesti turule 2019. aastal 458,6 t kantavaid patareisid ja akusid, 1646,4 tonni mootorsõidukiakusid, 406,4 tonni tööstuslikke patareisid ja akusid. Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. 2019. aastal koguti pliiakusid 4014,4 tonni ning kantavad patareisid ja akusid 140,4 tonni. Hetkel kehtiv iga aastase kogumise miini- mumeesmärk on 45%, Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise sihtarvu täitnud ei ole, 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29% ning 2020 aastal 39%. Tabel 7. Kantavate patareid ja akude kogumise sihtarvud (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2014 2015 2016 2017 2018 2019 202 0 Turule lastud 449 428 446 469 476 482 500 3. a keskmine (t) Kogutud (t) 107 173 127 156 161 140 196 36 Commission staff working Document evaluation of Directive (EC) 2000/53 of 18 September 2000 on end-of-life vehicles, 15.03.2021 EUR- Lex - 52021SC0060 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 42 Eelnõu Kogumise 24 40 28 33 34 29 39 määr (%) Sihtarv (%) 25 25 25 45 45 45 45 Teatavates patareides ja akudes sisalduvad ained, nagu koobalt, plii, liitium või nikkel, saadakse piiratud allikatest, mis ei ole liidus kergesti kättesaadavad, ning mis on kriitilise tähtsusega toorained. Seetõttu on patarei- ja akujäätmete kogumine ülioluline samm patareides ja akudes sisalduvate väärtuslike materjalide ahela sulgemiseks ringlussevõtu kaudu ning patareide ja akude väärtusahela hoidmiseks liidus. Taaskasutusse võetud materjalidele saab edaspidi kasu- tada uute toodete valmistamisel. Eestis töödeldakse ainult pliiakusid, kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidu- kiakude jäätmed) eksporditakse töötlemiseks teistesse EL riikidesse. Pliiakude ringlussevõtt oli 2019. aastal 64% ning muude akude ja patareide ringlussevõtt 55%. Eestis teostab pliiakude ringlussevõttu Ecometal AS, 2018. aastal oli pliiakude ringlussevõtt 64,40% ning plii ringlus- sevõtt 99%. Eestis tegutseb kaks patareide ja akude valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elekt- roonikaromu MTÜ ja MTÜ EES-Ringlus . MTÜ EES-Ringlus turuosa oli 2021. Aastal 28,3% ning Elektroonikaromu OÜ turuosa 71,7%. Valdkonna tugevused 1. Eestis toimub pliiakude efektiivne käitlus. Eestis teostab pliiakude ringlussevõttu Ecome- tal AS, 2018. aastal oli pliiakude ringlussevõtt 64,40% ning plii ringlussevõtt 99%. 2. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule las- tud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taas- kasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. Valdkonna nõrkused 1. Patareidele ja akudele on kehtestatud kogumise sihtarvud. Hetkel kehtiv iga aastase kogu- mise miinimumeesmärk on 45%, Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise sih- tarvu täitnud ei ole, 2019. aastal oli kogumise sihtarv 29%. Kantavad akud liiguvad koos elektri- ja elektroonikaseadmetega riigist välja ning eksporditavad kogused registris jäävad ka- jastamata. Riigist välja liikuvad akut sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed vähendavad kogumise sihtarvu täitmise võimalust. Kogutavate piiakude hulgas on kantavaid plii akusid, eeldatavasti on pliiakude hulgas 1,5 – 3 % kantavaid pliiakusid, mida peaks arvestama kogu- mise sihtmäära arvutamisel. 2. Kantavate patareijäätmete osas esinevad ekspordiprobleemid. Kantavate patareijäät- mete ümbertöötlus Eestis puudub. KAURi andmete kohaselt on Eesti turg väike ja seetõttu kantavate patarei- ja akujäätmete kogused ka väikesed. Viimastel aastatel on vaheladustatud kogused püsinud stabiilsena 300-400 tonni vahel. 3. Elektrisõidukite, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude taastamine, kasutusotstarbe muutmine ja töötlus hetkel Eestis puudub. 43 Eelnõu 4. Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsusta- misega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. 5. Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist. Rehvid Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust rehvidele. Jäätmeseaduses on sätestanud nii reh- vide kui ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutuse regulatsiooni enda poolt turule lastud prob- leemtoodete kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Mootorsõidukite all olevad rehvid kuuluvad hetkel mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutuse alla. Eestis tegutseb üks rehvide valdkonna tootjate ühendus, MTÜ Rehviringlus. MTÜ Rehviringlus korraldab turule suunatud rehvide kogumist. Kasutuselt kõrvaldatud rehvid, ehk vanarehvid võetakse vastu tootjate ühenduse kogumispunktides tasuta. Vanarehve tuleb tasuta tagasi võtta piiramata koguses rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt, kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt, välja arvatud romusõidukite töötlemisega tegelevalt lammutustöökojalt. Probleemtooteregistri andmete kohaselt suunasid rehvi tootjad 2019. aastal turule 14 969, 97 tonni vanarehve. Romusõidukite all olevad rehvid kuuluvad mootorsõidukite tootjate vastutuse alla ning nende vanarehvide käitluse kulu katavad mootorsõidukite tootjad. Probleemtooteregistri andmed suu- nasid mootorsõidukite tootjad turule 3019 t rehve. Vanarehve tekkis aastatel 2016–2020 keskmiselt 19 191 tonni aastas. Eestis tekkis 2020. aastal vanarehve 26 491 tonni. Raadil asuvad rehvid suunati taaskasutusse 2020. aastal, mille tõttu suurenes 2020. aasta käideldav kogus ning vaheladustamise kogus. Tabel 8. Vanarehvide teke ja käitlus (allikas: Keskkonnaagentuur). Aasta 2016 2017 2018 2019 2020 Teke (t) 12 122 18035 24 747 14 559 26491 Taaskasutatud (t) 7 613 6 565 11 868 4 680 13 319 Eksport (t) 128 2 528 2 669 4 747 5 472 Vaheladustamine 25 820 6 612 5 514 3 863 11 216 (t) Vanarehve taaskasutati aastatel 2016–2020 keskmiselt 8809 tonni aastas. Vanarehve on sõltu- valt seisukorrast võimalik korduskasutada või protekteerida. Vanarehvide osas teostati kordus- kasutamiseks ettevalmistamist aastatel 2016-2020 keskmiselt 563 tonni, mis moodustas 6% va- narehvide taaskasutamisest. Suuremateks vanarehvide mehaanilise ringlussevõtu teostajateks olid aastatel 2020- 2021 Was- tedirect OÜ, Prismaarendus OÜ, Netronic OÜ ja Ragn-Sells AS. Prismaarendus OÜ suudab toota vanarehvidest lõhkamismatte. Lõhkamismattide tootmine vanarehvide taaskasutamisest moodustas 2021. aastal 11%. Wastedirect OÜ teostab vanarehviplokkide kasutamist teede ehi- tamisel, vanarehviplokkide osa taaskasutamisest oli 2021. aastal 53%. Netronic OÜ ja Ragn- 44 Eelnõu Sells teostavad vanarehvide purustamist ning nende eksporti. Ekspordi osakaal oli 2020. aastal 16,6 % ning 2021. aastal 8,6%. Vastavalt jäätmeseaduse §351 (1) on vanarehvide prügilasse ladestamine keelatud. Prügila va- hekihi rajamisel on teatud tingimustel ja keskkonnaloa alusel lubatud vahekihina kasutada ehi- tusmaterjalina purustatud vanarehve. Vanarehvide töötluse puhul tuleb lähtuda jäätmehierarhiast. Oluline on vältida jäätmete tööt- lust, mille tulemusena ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Vanarehvide töötluse osas peaks olema eesmärgiks korduskasutamiseks ettevalmistamise ja materjalide ringlussevõttu osakaalu suurendamine. Rehvide protekteerimise keskkonnamõju on positiivne, kuna selleks kulub vähem materjali ja energiat kui uue rehvi puhul. Protekteerimisel kasuta- takse märkimisväärne osa kummist ning kogu rehvi kangast ja terast. Protekteerimine vähendab jäätmete teket ning pikendab toote kasutusiga. Vanarehvide taaskasutamise eesmärk ei tohiks olla jäätmetest vabanemine, vaid ringlussevõetava materjali tootmine. Vanarehvide töötluse la- hendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Mootorsõiduki vanarehvid sisaldavad 70% ring- lussevõetavat kummi, 15% ringlussevõetavat terast, 3% ringlussevõetavat kiudu. Rehvide töö- lusel tuleks võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate ma- terjalide võimalikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Euroopa rehvi- ja kummitootjate ühenduse poolt koostati 2019. aasta kohta vanarehvide käitlemise ülev- aade. Antud ülevaate kohaselt 40% vanarehvidest suunati energiakasutusse, 52% osas teostati taaskasutamist (granuleerimine), 3% kasutati teedeehituses ning 5% moodustas pürolüüs ja muu kasutusviis. Valdkonna tugevused 1. Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust rehvidele. 2. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pida- mine turule lastud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulene- vate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve teostamist. 3. Rajatud on kogumispunktid ning rehvide kogumine on toimiv. 4. Vaheladustamisega hetkel probleeme ei ole. Rehvi käitluse osas teostatakse korduska- sutamiseks ettevalmistamist, lõhkamismattide tootmist, granuleerimist. Valdkonna nõrkused 1. Keskkonnaamet võib alates 2021. aastast nõuda tootja või tootjate ühenduse audiitor- kontrolli, hetkel rehvide tootjate andmete audiitorkontrolli nõutud ei ole. 2. Rehvi tootjate termini laiendamine, mõiste alla lisada kõik isikud, kes lasevad Eesti turule rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega ja iseseisva tootena, sh romusõidukite alt pärit ja kasutuselt kõrvaldatud rehvid, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud. Jäätmeseaduses on reguleeritud nii reh- vide kui ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutus nende turule lastud probleemtoodete kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Rehvi tootjate mõiste laiendamine või- maldab korraldada ühtsemat vanarehvide kogumist. 3. Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täp- sustamisega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse 45 Eelnõu kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. Lisaks tõhustada kasutatud rehvide maaletoojate kontrollimist. 4. Vanarehvide töötluse lahendused ei tohi mõjutada siseturu toimimist. Mootorsõiduki vanarehvid sisaldavad 70% ringlussevõetavat kummi, 15% ringlussevõetavat terast, 3% ringlussevõetavat kiudu. Rehvide töölusel tuleks võtta arvesse jäätmehierarhiat, tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate materjalide või- malikke rakendusi ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Põllumajandusplast Põllumajandusplast kuulub probleemtoote alla ning tootjatele rakendub laiendatud tootjavastu- tuse süsteem, ehk tootja peab korraldama põllumajandusplasti jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Põllumajandusplast on silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör. Tabel 9. Põllumajandusplasti turule lastud kogused 2015-2020 ning põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete käitlus 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Turule lastud (t) 921 907 1 209 1 358 1 355 1 502 Kogutud (t) 727 639 1 018 1 002 1 181 691 Taaskasutatud (t) 322 550 561 1 240 648 449 Vaheladustatud (t) 649 1 229 1 487 1 086 1 217 1 012 Tootja on kohustatud kõik kogutud põllumajandusplasti jäätmed taaskasutama, sealhulgas tuleb vähemalt 50% kogutud jäätmetest ringlusse võtta. Põllumajandusplasti tootjad täidavad toot- javastutuse kohustusi individuaalselt. Eestis on kaks jäätmekäitlejat, kes suudavad teostada põllumajandusplasti ringlusse võttu, näi- teks tootma põllumajandusplastist tekkinud jäätmetest põllumajanduskile (maasikakile, katte- kile). Põllumajandusplastist tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik ringlusse võtta saab töö- delda jäätmekütuseks. Valdkonna tugevused 1. Toimiv probleemtooteregister. Probleemtooteregister on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, kus toimub probleemtoodete tootjate registreerimine ning arvestuse pidamine turule las- tud probleemtoodete kohta, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taas- kasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning toetab järelevalve tegemiseks ja võimaldab registrisse kantud andmete alusel Euroopa Ko- misjonile jäätmealase teabe esitamist. 2. Eestis rakendatakse laiendatud tootjavastutust põllumajandusplastile. Valdkonna nõrkused 1. Tootjad ei ole rajanud põllumajandusplastist tekkinud jäätmetele kogumispunkti igasse Eesti maakonda. Eesti põllumajandusplasti tootjad on korraldanud põllumajandusplasti kogu- 46 Eelnõu mist kasutaja juurest. Tootjate sõnul saavad põllumajandusplasti kasutajad avaldada soovi põl- lumajandusplasti jäätmete kogumiseks ning tootja korraldab põllumajandusplasti jäätmete vas- tuvõtmise. Kogumispunktide puudumise tõttu on põllumajandusplasti jäätmete kogumisringid pikad, mistõttu on kasutajatel on tekkinud probleemid põllumajandusplasti jäätmete hoiustami- sega. 2. Põllumajandusplasti jäätmete hulgas on suur kogus võõriseid. Põllumajandusplasti kasutaja on kohustatud koguma põllumajandusplasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. Selleks, et tagada põllumajandusplasti jäätmete käitlusvõimalus on vaja koguda tekkinud jäätmeid ilmastikukindlalt ning lahus muudest jäät- metest. 3. Põllumajandusplasti energiakasutust tuleks eelistada ainult siis, kui plasti ei saa muul viisil mõistlike kuludega ringlusse võtta või kui materjali ringlussevõtt tekitaks suurema CO2-jala- jälje kui põletamine. Kui plasti kasutamine on toidu esmase tootmise seisukohalt (nt kalapüü- givahendid ja põllumajanduses kasutatav kile) põhimõttelise tähtsusega, tuleks pakkuda uusi tehnoloogilisi lahendusi, et koguda materjal kokku pärast iga kasutust ning ringlussevõttu ja taaskasutamist tuleks toetada rahaliste stiimulitega. 4. Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsusta- misega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. 5. Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise määruses sätestatud teabekampaania nõuded vajavad uuendamist ning täiendamist. Probleemtoodete eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused Seoses Euroopa rohelise kokkuleppega ning lähtudes ringmajanduse tegevuskavast, ühtse sise- turu loomise eesmärgist ning kestliku tootepoliitika eesmärkidest on alustatud kehtivate direk- tiivide hindamist ning muudatuste ettepanekutega. Euroopa Komisjon esitas 10. detsembril 2020 ettepaneku ajakohastada patareisid ja akusid kä- sitlevaid ELi õigusakte. Patareide ja akude määruse eesmärk on ajakohastada kehtivaid ees- kirju. Määrusega kehtestatakse säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, et võimaldada patareide ja akude turule viimist ja kasutuselevõttu, võimaldatakse teostada ekude taastamist ning kasutu- sotstarbe muutmist, lisaks suurendatakse ja täpsustakse patarei- ja akujäätmete kogumise, tööt- lemise ja ringlussevõtu nõudeid. Määrust kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes, nimelt kantavad patareid ja akud, mootorsõidukiakud, elektrisõidukiakud, kergtranspordiva- hendite akud ja tööstuslikud patareid ja akud. Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 26. juulil 2021. aastal avaliku konsultatsiooni direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukid) ja direktiivi 2005/64/EÜ (mootorsõi- dukite tüübikinnitus, pidades silmas mootorsõidukite korduvasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust) kohta, et koostada mõjuhinnang kõnealuste direktiivide läbivaatamiseks. 15.03.2021 avaldati kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ hinda- mise dokument. Hindamise tulemustes juhiti tähelepanu nn kadunud sõidukite probleemile, ekspordiga seonduvatele probleemidele, täielikule tootjavastutuse süsteemi loomise vajalikku- sele, korduskasutuse suurendamisele, materjali põhisele ringlussevõtule, teisese toorme kasu- tamisele toote tootmisel ning tootekomponentide ohtlike ainete kasutamise vähendamisele, et neid saaks hiljem taaskasutusse suunata. Romusõidukite direktiivi muudatuse ettepanekud esi- 47 Eelnõu tatakse kõige varem 2024. aastal. Ettepanekutes võidakse kehtestada säästvus-, ohutus- ja mär- gistusnõuded, kehtestades korduskasutusele sihtarvud, suurendada romusõidukite, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala. Euroopa Komisjon algatas 6. oktoobril 2022 kohta avaliku konsultatsiooni Euroopa Parla- mendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Elektroonikaromud on üks kiiremini kasvavaid jäätmeliike ELis (ja kogu maailmas) ning kui neid nõuetekohaselt ei töödelda, on need ohtlikud. Elektroonika- romud sisaldavad samuti väärtuslikke ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mille taaskasutamine on ulatuslikuma ringmajanduse ja potentsiaalselt ka ELi avatud strateegilise autonoomia jaoks määrava tähtsusega. Kasvav tarbimine ja tehnoloogia areng ning üleminek digitehnoloogiale muudavad olukorra lähiaastatel keerukaks. Direktiivi hinnatakse Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse tegevuskava kontekstis ning nende eesmärkide põhjal. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi ELi keskkonna- ja jäätmepoliitikas (nt taastuvenergia- poliitika, patareid ja akud, kestlike toodete ökodisain, elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise keeld, romusõidukid, jäätmesaadetised, kriitilise tähtsusega toorained) ning rahvusvahelisel tasandil (nt Baseli konventsioon ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvalda- mise kontrolli kohta). Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete direktiivi muuda- tuse ettepanekud esitatakse kõige varem 2024. Ettepanekutes võidakse kehtestada säästvus-, ohutus- ja märgistusnõuded, kehtestades korduskasutusele sihtarvud, suurendada elektrooni- kajäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu nõudeid ning laiendada kohaldamisala. 2022. aasta mais avaldatud REPowerEU kava rakendamisel suureneb kestliku taastuvenergia kasutuselevõtt, sh päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuselevõtt. Arvestades päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite eeldatavat rolli ELi energiasüsteemi kasvuhoonegaaside heite vähendami- sel, on oluline, et uued ELis paigaldatud seadmed lähtuksid kestlikust tootepoliitikast. Kestliku tootepoliitikaga muudetakse tooted kliimaneutraalseks, vähendatakse jäätmeteket, tooted on ressursitõhusad ja jäätmed on ringlussevõetavad. Probleemtoodete järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve tootjate üle, sh e-kaubanduses tegutsevate tootjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi. Lisaks on oluline ka kohalike omavalituste panus tootjavastutusega seotud järelevalvesse läbi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud probleemtoodete jäätmete käitlemise nõuete rakendamisele, et suureneks liigiti kogutud probleemtoodete osakaal. Samuti on olulised probleemtoodete jäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll Kesk- konnaameti poolt, veendumaks, et probleemtoodete jäätmed jõuavad ringlusse ning tootjad on täitnud ringlussevõtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju probleemtoodete jäätmeid võetakse ring- lusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega ning vajadu- sel kiirelt informatsiooni vahetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa jäätmevaldkonna di- gitaliseerimine, mille tulemusena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud andmed oluliselt va- rem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse efektiivsemalt kasutada. 2.5. Pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel. Pakendi peamised materjali liigid on: plast, paber ja kartong, alumiinium, mustmetall, klaas ja puit. Komposiitpakend on pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, 48 Eelnõu mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning moodustavad lahutamatu terviku. Pakendijäätmete teke ELis on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud kerge- mad pakendimaterjalid. 2019. aastal tekkis ELis 79,3 miljonit tonni pakendijäätmeid37. Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kogused ning kasvanud plast- ning paber- ja kartongpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate too- dete tarbimine38. 2019. aastal tekkis Eestis 209 170 tonni pakendijäätmeid, millest ringlusse võeti 66%. 2019. aasta andmete kohaselt tekib Eestis ühe inimese kohta aastas 158 kg paken- dijäätmeid. ELi riikidest näiteks Saksamaal aga 228 kg/in, Iirimaal 228 kg/in ning Horvaatias 74 kg/in kohta39. ELis on kasvanud pakendijäätmete teke ühe elaniku kohta umbes 10% võrra alates 2007. aastast40. 2020. aastal oli pakendijäätmete teke Eestis mõnevõrra väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti 71%. Koguseliselt kõige rohkem tekkis paber- ja kartongpakendeid (vt joonis 18). 39% 10% 26% 6% 19% Plast Klaas Metall Paber- ja kartong Puit Joonis 18. Pakendijäätmete teke pakendimaterjali liikide kaupa 2020. aastal (allikas: Keskkonnaagentuur). Pakendijäätmete teke Eestis on püsinud üle 200 000 tonni alates 2013. aastast ning ulatus 2017. aastal 231 148 tonnini. Joonisel 20 on nähtav pakendijäätmete tekke langemine 2017 ja 2018 võrdluses. Muutust mõjutas metoodika täpsustamine ELi Statistikaameti antud soovitustega. 37 https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_waspac&lang=en 38 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/05a3dace-8378-11ea-bf12-01aa75ed71a1 39 https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=env_waspac&lang=en 40 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/05a3dace-8378-11ea-bf12-01aa75ed71a1 49 Eelnõu 250000 100% 90% 200000 71% 80% 63% 66% 61% 60% 59% 60% 70% 58% 56% 150000 54% 60% 50% 100000 40% 30% 50000 20% 10% 0 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Pakendijäätmete teke (t) Pakendijäätmete ringlussevõtt (t) Ringlussevõtu määr (%) Joonis 19. Pakendijäätmete teke ja ringlussevõtt perioodil 2011-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Pakendijäätmete teke 2018–2020. aastal on püsinud samal tasemel. Pakendijäätmete ringlusse- võtu määr on püsinud alates 2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt kasvanud 5 kuni 6 protsenti. Liigiti kogutud pakendijäätmed on moodustanud tekkivatest pakendijäätmetest aastatel 2014- 2020 65–71% ning märgatavaid muutusi ei ole liigiti kogutud pakendijäätmete koguses toimu- nud (vt joonis 20). Seda trendi kinnitavad ka samal ajaperioodil läbiviidud segaolmejäätmete sortimisuuringud. 250 200 150 tuhat tonni 100 64,9% 67,8% 64,8% 66,1% 70,7% 67,6% 67,0% 50 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Segaolmejäätmetes 79 999 72 950 78 347 78 421 61 166 67 860 67 868 Kogutud liigiti 147 809 153 481 144 459 152 727 147 907 141 310 137 856 Joonis 20. Pakendijäätmete koguteke ja liigiti kogumise osakaal aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagen- tuur). Tekkivatest pakendijäätmetest võeti 2020. aastal 23,3% ringlusse Eestis, 20,1% eksporditi ring- lussevõtuks teistesse ELi liikmesriikidesse ning 27,9% eksporditi ringlussevõtuks väljapoole ELi. 26 % pakendijäätmete kogutekkest moodustasid 2020. aastal plastpakendijäätmed, täpse- malt tekkis Eestis 2020. aastal neid 53 602 tonni, mis oli võrreldes 2019. aastaga (tekkis 57 467 50 Eelnõu tonni) vähem. Ringlusse suunati plastpakendijäätmeid 2019. kui ka 2020. aastal 41%41. 2020. aastal võeti 19% plastpakendijäätmetest Eestis, 18% ELi liikmesriikides ning 4% eksporditi ringlussevõtuks väljapoole ELi. Eestis kehtib pakendivaldkonnas tootjavastutuse põhimõte. Pakendiettevõtjad, kes lasevad tu- rule pakendatud kaupasid peavad tagama turule lastud pakendite ja nendest tekkinud pakendi- jäätmete kokku kogumise ja taaskasutamise selliselt, et täidetud oleksid PakS kehtestatud taas- kasutamise, sh ringlussevõtu sihtarvud. Kohustuse võivad pakendiettevõtjad täita iseseisvalt või anda kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsiooni kohustused on samuti paika pandud PakSis ning peamiseks kohus- tuseks on tagada pakendijäätmete kogumine üle-eestilise pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu ning kokku kogutud pakendite korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutamis. Taaska- sutusorganisatsioon peab tagama teenusele juurdepääsu kõigile pakendiettevõtjatele ning ta- gama võrdse kohtlemise kõikidele ettevõtetele, kes on lepingud sõlminud. Taaskasutusorgani- satsioonide tegevust rahastatakse teenustasudest, mida maksavad pakendatud kauba turule lask- vad pakendiettevõtjad turule lastud pakendi massi alusel. Taaskasutusorganisatsioonil peab tegutsemiseks olema tegevusluba, mille annab keskkonnami- nister. Pakendiseadusega on kehtestatud nõuded, millele taaskasutusorganisatsioon peab tege- vusloa saamiseks vastama. Tegevusluba on hetkel tähtajatu. Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega määratud häältest. Kolm taaskasutusorganisatsiooni (OÜ Eesti Pakendiringlus, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon) on keskendunud tagatisrahata pakenditele ning üks (OÜ Eesti Pandipakend) tagatisrahaga joogipakenditele. Taaskasutusorganisatsioonide tu- ruosad 2019. aastal ja nende kaudu turule lastavad pakendikogused on toodud tabelis 10. Tabel 10. Taaskasutusorganisatsioonide turuosad 2020. aastal42 OÜ Eesti OÜ Tootja- MTÜ Eesti Taaska- OÜ Eesti Kokku Pakendi- vastutusorga- sutusorganisatsioon Pandipa- ringlus nisatsioon kend Turule lastud 75 526 41 756 48 314 14 278 179 874 pakendi mass, tonnid43 Taaskasuta- 50 401 28 515 29 970 12 762 121 648 tud, sh ring- lussevõetud pakendi mass, tonnid44 Lepingute arv 1927 1017 1051 386 4381 Käive, eur 6 397 133 2 976 155 4 063 910 6 944 540 20 381 41 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_wm020/default/table?lang=en 42 Taaskasutusorganisatsioonide 2020. a majandus- ja tegevusaasta aruannete põhjal. 43 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga. 44 Sama. 51 Eelnõu 738 Turuosa; % 42 24 26 8 Kogumiskoh- 1004 1169 1239 800 tade arv45 Tabel 10 kohaselt lasid pakendiettevõtjad taaskasutusorganisatsioonide kaudu 2020. aastal tu- rule 179 874 tonni pakendimaterjale. Riiklikkusse pakendiregistrisse esitavad andmeid ka ette- võtted, kes täidavad seadustest tulenevaid nõudeid iseseisvalt; pakendiregistri andmetel oli 2020. aastal turule lastud pakendimaterjalide kogus kokku 185 415 tonni46. Riikliku pakendis- tatistika kohaselt tekib aastas pakendijäätmeid mõnevõrra rohkem kui pakendiettevõtete poolt pakendiregistrisse esitatavate andmete kohaselt (kõikide materjaliliikide peale kokku oli 2019. a erinevus 10 protsenti). Materjaliliikide lõikes on kõige suurem erinevus plastpakendite tekkes (2020. aastal erinevus 35 protsenti). Põhjuseks on väike-ettevõtted, kelle turule lastud pakendite kogused jäävad alla piirkoguse47, millest alates tekib kohustus andmeid esitada, aga samuti et- tevõtted, kes lasevad Eesti turule pakendeid, kuid ei täida seadustest tulenevaid kohustusi (nn free-raiderid). Teatavat mõju avaldavad ka eraisikute poolt tellitavad kaubad kolmandatest rii- kidest või teistest riikidest kaasaostetavate kaupade pakendid, millest tekkinud jäätmed satuvad Eestis jäätmekäitlusesse. Pakendiseaduse kohaselt ei ole hetkel taaskasutusorganisatsioonidel kohustust koguda paken- dijäätmeid tekkekohalt. Pakendiseadusega on paika pandud kogumiskohtade tiheduse nõuded arvestades asustustihedust ja elanike arvu konkreetses omavalitsuses. Kogumiskohad määra- takse kindlaks taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel sõlmitavas kir- jalikus lepingus. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine peab olema korraldatud müügikohas või selle teenin- dusmaal kui müügikoha suurus on vähemalt 200 ruutmeetrit. Tagatisrahaga pakendeid ei pea võtma tagasi sellistes müügikohtades, mille suurus on alla 20 ruutmeetri. Müügikohtade puhul, mille suurus on 20-199 ruutmeetrit, võib tagatisrahaga pakendite kogumine olla korraldatud väljaspool müügikoha teenindusmaa piire kui selleks on olemas kohaliku omavalitsuse organi nõusolek. Tagatisrahaga pakendite tagasivõtmise osas võivad erinevad müügikohad ka koos- tööd teha ning korraldada tagasivõtmise ühiselt juhul kui pakendatud kauba müüjad paiknevad vahetus läheduses. Valdkonna tugevused 1. Eestis on rakendatud tootjavastutuse põhimõtet pakendivaldkonnas alates sellest, kui Eesti liitus ELiga 2004. aastal ning võttis üle mitmed ELi õigusaktid. 2004. aastal vastu võetud pakendiseadus lõi aluse taaskasutusorganisatsioonide tekkeks ning sisaldas konkreet- seid kohustusi pakendiettevõtjatele, mida pakendiseaduse kohaselt on võimalik täita kas indi- viduaalselt või kirjaliku lepinguga taaskasutusorganisatsioonile kohustused üle andes. 45 Tagatisrahata pakendite kogumiskohtadena on mõeldud avalikke kogumiskohti, kus on võimalik üle anda kõiki liiki pakendijäätmeid. Tagatisrahata pakendite kogumiskohtade all ei ole mõeldud konteinerite arvu vaid avalikke kogumiskohti, kus toimub kõiki liiki pakendijäätmete kogumine. Tagatisrahaga pakendite osas on mõeldud kaup- luste arvu, kus toimub tagatisrahaga pakendite tagasivõtmine. Kasutatud taaskasutusorganisatsioonide 2019. aasta tegevusaasta aruandeid. 46 PAKIS andmed 03.12.2021 seisuga. 47 Andmete esitamise kohustus on olnud pakendiettevõtjal, kes laseb aastas turule vähemalt 100 kg plastpakendeid või 200 kg muust materjalist pakendeid. 52 Eelnõu 2. Loodud on riiklik pakendiregister, kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pa- kendite, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtar- vude täitmise kohta. Eestis on aastaid rakendatud pakendiettevõtjate poolt pakendiregistrisse esitatud andmetele audiitorkontrolli kohustust. Audiitorkontrollide tulemusena on parane- nud pakendiettevõtjate pakendialase aruandluse pidamine ning pakendiregistrisse esitatud and- mete kvaliteet. 3. Pakendivaldkonnaga seotud isikute kohustused on defineeritud. PakS sätestab nõuded, mida pakendiettevõtjad peavad täitma. Kirjeldatud on nõuded taaskasutusorganisatsioonile te- gevusloa saamiseks ning kohustused pakendijäätmete kogumisvõrgustikule. Defineeritud ko- haliku omavalitsuse roll pakendijäätmete kokkukogumisel ja taaskasutusse suunamisel. 4. Eestis tegutseb neli taaskasutusorganisatsiooni, kelle kaudu täidab üle 4000 pakendiettevõtja PakS tulenevaid kohustusi. Taaskasutusorganisatsioonide poolt on rajatud pakendijäät- mete kogumisvõrgustik, millega on kaetud kogu Eesti. Kohalikud elanikud saavad pakendi- jäätmeid tasuta üle anda. Eestis on hästi toimiv tagatisrahasüsteem, mis loodi 2006. aastal. Tagatisrahaga pakendit tagastamise osakaal Eesti Pandipakend OÜ süsteemi on ca 90%. 2021. aastal jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik vabatahtlikult lisada taga- tisrahasüsteemi kange alkoholi ja siirupi pudelid. Taaskasutusorganisatsioonid on suutnud täita pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad. 5. Koostatud on pakendite disainijuhend48, mille koostamisel on arvestatud nii Euroopa heade praktikatega kui ka Eesti võimalustega. Valdkonna nõrkused 1. Kohalikel elanikel on kohustus pakendijäätmeid teistest jäätmeliikidest eraldi koguda. Samas näitab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2020. aastal läbiviidud sortimisuu- ring, et segaolmejäätmete koostises ca 30 % moodustavad pakendijäätmeid, millest oma- korda poole plastpakendijäätmed. Viimase 10 aasta jooksul ei ole segaolmejäätmetes pakendi- jäätmete osakaal vähenenud49. Pakendijäätmete kogumisvõrgustik ulatub küll kõikide Eesti omavalitusteni, kuid pakendijäätmete liigiti kogumine ei ole elanike jaoks mugav ega ma- janduslikult motiveeriv tegevus. Üle Eesti on kasutusel erinevad lahendused pakendijäät- mete avalikule kogumisvõrgustikule. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine üksnes ühe konteineriga ning sinna kogutakse kõiki pakendi materjaliliike. Teatud piirkondades toimub pakendijäätmete kogumine kaheks – klaaspakend ning kõik teised pakendimaterjali lii- gid ning üksikutes omavalitsustes kogutakse pakendijäätmeid kolme kategooria kaupa: klaas- pakend, plast- ja metallpakend ning paber- ja kartongpakend. Pakendijäätmete kogumisvõrgus- tiku miinimumnõuded on PakS paika pandud 2008. aastal, kuid endiselt on isegi miinimum- nõuete rakendamisega teatud piirkondades probleeme. Seni rakendatud teadlikkuse tõstmise meetmed ei ole tõstnud pakendijäätmete liigiti kogumise määra. 2. Pakendivaldkonnas tegutsevate osapoolte rollid on küll paika pandud, kuid teatud kohus- tuste killustatus ei ole valdkonna arendamisele kaasa aidanud. Näiteks on küll taaskasutusor- ganisatsioonide ülesanne tagada üle-eestiline pakendijäätmete kogumisvõrgustik, pakendijäät- mete kokku kogumine ning taaskasutamine, sh ringlussevõtt, kuid kogumisvõrgustiku loomi- seks on vaja kirjalikku kokkulepet iga kohaliku omavalitsusega. Kohalike omavalitsuste roll on paika panna pakendijäätmete avalikud kogumiskohad. Kuivõrd tihti kaasneb avalike pakendi- 48 https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/abimaterjalid/pakendite-disainijuhend 49 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/sortimisuuringu-lopparuanne.pdf 53 Eelnõu jäätmete kogumiskohtadega rajamisega nende prügistamine muude jäätmetega, mille korista- mine ei ole taaskasutusorganisatsioonide ülesanne, siis kohalikud omavalitused ei ole teatud juhtudel motiveeritud täiendavate kogumiskohtade loomisest ning samuti on keeruline leida sobivaid asukohti avalikus ruumis. Kohalikud omavalitsused ei teosta järelevalvet selle üle, kas kohalikud elanikud täidavad jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid. Kohalike elanike huvi oleks tekkekohas ka pakendijäätmeid liigiti üle anda, kuid see võimalus on üksnes osades oma- valitsustes. 3. Kodumajapidamistest liigiti kogutud pakendijäätmed vajavad täiendavat sortimist jäätme- käitluskohas, kus seda kuni 2022. aastani teostati valdavalt käsitsi50. Enamikes riikides on kasutusel tehnoloogilised sorteerimisliinid, mis kasutavad näiteks lasertehnoloogiat, mis või- maldab kiirelt eraldada erinevaid materjaliliike. Käsitsi sorteerimise kiirus ja efektiivsus on ma- dalamad ning visuaalsel vaatlusel ei pruugi olla võimalik materjalide (ennekõike plastide) koos- tist kindlaks teha. Samuti lastakse pakendiettevõtjate poolt turule pakendeid, mis oma disai- nilt ei ole ringlussevõetavad. Taaskasutusorganisatsioonid ei ole teenustasude kujundamisel täielikult rakendanud ökomodulatsiooni potentsiaali. 4. Järelevalve pakendivaldkonnas ei ole efektiivne, mille tulemusena ei pruugi suur hulk pa- kendiettevõtjaid nõudeid täita. Samuti jõuab suur kogus pakendeid Eesti turule läbi e-kauban- duse. Aasta-aastalt on kasvanud interneti kaudu kolmandatest riikidest tellitavate postipakkide hulk. Tihti nendest pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise maksavad kaudselt kinni aga Eesti pakendiettevõtjad, sest kolmandatest riikidest e-kaubanduse kaudu Eestisse jõudvad pakendid ja pakendijäätmed kogutakse kokku ja käideldakse koos Eesti pakendiettevõtjate poolt turule lastud pakenditega. Probleemi täpsem suurus on ebaselge. 5. Erinevad osapooled ei ole motiveeritud panustama pakendijäätmete tekke ennetamisega seotud tegevustesse. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud Pakendijäätmete ringlussevõtule on kehtestatud ELis ringlussevõtu sihtarvud, mida liikmesrii- gid täitma peavad. Hetkel peab aastas ringlusse võtma 22,5% tekkinud plastpakendijäätmetest, 60% klaas- ning paber- ja kartongpakenditest, 50% metallpakenditest ja 15% puitpakenditest (tabel 11). Eesti on suutnud täita hetkel kehtivad ringlussevõtu sihtarvud. 2019. aastal olid klaas- ja metallpakendite ringlussevõtt koguni üle 100%, see tähendab seda, et aasta jooksul tekkis neid jäätmeliike vähem kui ringlusse suunati ning see oli tingitud eelnevatel aastatel lattu kogunud pakendijäätmete ringlusse suunamisest 2019. aastal. Tabel 11. Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine 2018-2020. aastal ning Euroopa Liidus keh- tivad pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. (allikas: Keskkonnaagentuur). 2018. a Eesti 2019. a Eesti 2020. a Eesti EL sih- täidetud täidetud täidetud tarvud 2025 sih- 2030 sih- Pakendi liik ringlussevõtu ringlussevõtu ringlussevõtu hetkel, % tarvud, % tarvud, % sihtmäärad, sihtmäärad, sihtmäärad, % % % Plast 38 41 41 22,5 50 55 50 2022. aastal lisandus uus sorteerimisliin pakendijäätmetele: https://ragnsells.ee/kuukiri/ragn-sells-avas-balti- kumi-moodsaima-pakendite-sorteerimisliini/ 54 Eelnõu Klaas 65 105 78 60 70 75 mustmetall: mustmetall: 70 80 Metall 82 102 99 50 alumiinium: alumiinium: 50 60 Paber- ja kartong 86 86 93 60 75 85 Puit 20 15 39 15 25 30 2025. ja 2030. aastaks on kehtestatud uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Kõige probleemsemad saavad olema plast- ja puitpakenditele kehtestatud ringlussevõtu sihtarvude täitmine, kus plastpakendite osas on Eestil vaja saavutada 2030ndaks aastaks umbes 30%-line ringlussevõtu kasv võrreldes 2019. ja 2020. aastaga. Plastkandekottide tarbimise vähendamise eesmärgid Lisaks pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmääradele tuleneb pakendidirektiivist kohustus vä- hendada õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimist. 2019. aasta 31. detsembriks pidi tarbimine jääma alla 90 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas ning 2025. aasta 31. detsembriks peab tarbimine jääma alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aas- tas. Euroopa Komisjonile esitatud andmete kohaselt oli 2018. aastal plastkandekottide tarbi- mine õhukeste plastkandekottide osas 77 107 740 tk, mis tähendab, et üks inimene tarbis kesk- miselt 59 õhukest plastkandekotti aastas. Eriti õhukesi plastkandekotte tarbiti Eestis 2018. aas- tal 160 661 124 tk, mis ühe inimese kohta moodustab 122 tk aastas. 2019. aastal oli õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimine võrreldes 2018. aastaga vähenenud 15% ning keskmine eestlane kasutas 2019. aastal 52 õhukest ja 100 eriti õhukest plastkandekotti aastas. 2020. aastal tarbiti 66 541 425 tk õhukesi ja 132 270 839 tk eriti õhukesi plastkandekotte, vas- tavalt 50 tk/in ja 100 tk/in kohta aastas. Plastpakendi omavahend 2014-2020 EL pikaajalise eelarve tulude ehk omavahendite süsteem koosneb kolmest suurest komponendist: tollimaksud, käibemaksubaasi-põhine osamakse ning RKT osamakse. 17.- 21.07.2020 ülemkogu kohtumisel otsustati 2021-2027 perioodiks lisada riikide sissemakse ar- vutamiseks üks uus komponent: ringlusse võtmata plastpakendi omavahend, mis jõustus alates 1. jaanuarist 2021. See tähendab, et kõik liikmesriigid peavad hakkama maksma ringlusse võt- mata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt ELi ühiskassasse 80 eurosenti. Antud kohustusega tekiks suurem eelarvekoormus vähemjõukatele riikidele, mistõttu riikide puhul, mille kogutulu on alla ELi keskmise, korrutatakse rahvaarv 3,8 kilogrammiga ning saadakse kogus, mis arvu- tatakse maha esialgselt summalt. Ühekordse plasti direktiivist tulenevad kohustused ja eesmärgid 2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plast- toodete keskkonnamõju vähendamise kohta (nn ühekordse plasti direktiiv). Ühekordse plasti direktiivi eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige vee- keskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele. Direktiiv kes- kendub kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja plasti sisalda- vatele kalapüügivahenditele, mis moodustavad kokku ligi 70% mereprügi esemetest. 55 Eelnõu Ühekordse plasti direktiiviga seotud muudatused pakendivaldkonnas: 1) Liikmesriigid peavad tagama ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise ambitsioonika ja pideva vähenemise 2026 aastaks võrrelduna 2022. aastaga. 2) Direktiivi ülevõtmisega rakenduvad turule laskmise keeld vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakenditele ning joogitopsidele. 3) 3. juuliks 2024 tuleb võtta kasutusele selline tootedisain, mille puhul ühekordselt kasu- tatavad plastist joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks. 4) Ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid peavad sisaldama alates 2025. aastast 25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti. 5) Alates 3. juulist 2021 peavad turule lastud ühekordselt kasutatavad plasti sisaldavad joogitopsid kandma märgistust, mis annab infot sobimatute jäätmekäitlusvõimaluste või jäätmete kõrvaldamisviiside kohta. Sealhulgas peab märgistus andma infot plastisisal- duse kohta ja toote keskkonda sattumisel kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude kohta. 6) Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide või pakkematerjalide, millest pakutakse valmistoitu, kuni kolme liitriste joogi- pakendite, joogitopside ja õhukeste plastkandekottide puhul peavad tootjad kandma laiendatud tootjavastutusega kaasnevad miinimumnõuded, lisaks teadlikkuse suurenda- misega seotud kulud, korraldama jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise, edasise veo ja käitlemise kulud. 7) Ringlussevõtuks sobiliku materjali saamise eelduseks on plastijäätmete liigiti kogu- mine. Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Edas- pidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. 8) Liikmesriigid peavad kasutusele võtma meetmed, et teavitada tarbijaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähenemine. Ühekordse plasti direktiiviga seotud pakendivaldkonna muudatused võeti üle pakendiseadu- sesse ning hakkavad kehtima alates 01.05.2023. Ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks 2026. aastaks peavad pakendiettevõtjad, kes kasutavad oma kaupade pakendamiseks eelnevalt nimetatud ühekordselt kasutatavaid plastpakendeid, koostama ettevõttesisese tegevuskava, milles on kirjeldatud meet- med antud pakendite vähendamiseks 2026. aastaks. Lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tuleb Eestis avalikel üritustel kasutada söögi ja joogi serveerimiseks korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused 2020. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon rohelise kokkuleppe raames uue ringmajanduse tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. See hõlmab pakendivaldkonnas ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. Samuti soodustatakse uusi ärimudeleid ja tugevdatakse laiendatud tootjavastutust. Soovitakse 56 Eelnõu kehtestada nõuded, millega tagatakse, et kõik ELi turul olevad pakendid on 2030. aastaks ma- janduslikult tasuval viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad. 30.11.2022 avalikustas Euroopa Komisjon ELi ringmajanduse uue paketi, kuhu on hõlmatud ka kaks ringmajanduse teemalist algatust: pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek51 ja komisjoni teatis biopõhise, biolaguneva ning kompostitava plasti ELi poliitikaraamistiku kohta52. Pakendi ja pakendijäätmete määruse algatuse üldine eesmärk on vähendada pakendite ja pa- kendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL siseturu toimimist, mille saavutamiseks ette nähtud konkreetsemad eesmärgid on:  liikmesriikidele suunatud pakendijäätmete vähendamise eesmärgid;  teatud sektori ettevõtjatele suunatud korduskasutuse edendamise eesmärgid;  pakendijäätmete ringlussevõtu suurendamine;  ringlussevõetud plasti kasutamise suurendamine plastpakendites;  tarbijatele suunatud pakendite ja jäätmekonteinerite ühtlustatud märgistamine, et tõhustada jäätmete liigiti kogumist. Biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitleva ELi poliitikaraamistiku eesmärk on parandada arusaamist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi ELi üleseid poliitikaarendusi. Majanduskasvu jätkumise ning e-kaubanduse kasvuga on tulevikus eeldada pakendijäätmetest plastpakendite ning paber- ja kartongpakendite kasutamise kasvu ning sellega seoses ka antud jäätmeliikide tekke kasvu. Olenevalt sellest, kas ja kui kiirelt ning millises mahus rakendatakse erinevate osapoolte poolt ühekordse plasti direktiivi nõudeid võib eeldada plastpakendite tekke pidurdumist. Samuti võib eeldada, et plastpakendite asemel on ühekordse pakendi alternatiivina oodata paber- ja kartongpakendite suuremat kasutuselevõttu ning teatud määral ka teiste paken- dimaterjalide kasvu plastpakendite asemel. Plastpakendijäätmete tekke osas on oodata tulevi- kus suuremal määral ringlussevõetavate plastpakendijäätmete teket kuivõrd järjest enam muu- davad pakendiettevõtted pakendite disaini, mida kasutatakse kauba pakendamiseks. Seega on eeldada, et plastpakendite ringlussevõtt võib kasvada. Samuti on eeldatav, et nõudlus PET-jäät- mete osas on kasvav, kuivõrd ELis on kehtestatud nõue hakata tulevikus kasutama PET pude- lites ringlussevõetud plasti. Samuti on eeldada ka muud liiki plastijäätmete nõudluse kasvu, sest eeldada on uute tootekategooriate või üldise ringlussevõetud plasti kasutamise kohustust plast- toodetes. Järelevalve Järelevalve osas on oluline nii Keskkonnaameti kui ka Maksu- ja Tolliameti järelevalve paken- diettevõtjate üle, et nad täidaksid seadustest tulenevaid kohustusi kui ka kohalike omavalituste panus pakendivaldkonna järelevalvesse läbi jäätmehoolduseeskirjas sätestatud pakendijäätmete käitlemise nõuete rakendamisele, et suureneks liigiti kogutud pakendijäätmete osakaal. Samuti on olulised pakendijäätmeid käitlevate jäätmekäitlusettevõtete kontroll Keskkonnaameti poolt, 51 Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on packaging and packaging waste, amending Regulation (EU) 2019/1020 and Directive (EU) 2019/904, and repealing Directive 94/62/EC 52 COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS EU policy framework on biobased, biodegradable and compostable plastics 57 Eelnõu veendumaks, et pakendijäätmed jõuavad ringlusse ning pakendiettevõtjad on täitnud ringlusse- võtu sihtarvud. Kuivõrd üsna palju pakendijäätmeid võetakse ringlusse väljaspool Eestit, siis on oluline järelevalveasutuste koostöö teiste riikidega ning vajadusel kiirelt informatsiooni va- hetada. Järelevalve tõhustamisele aitab kaasa jäätmevaldkonna digitaliseerimine, mille tulemu- sena järelevalveasutustele jõuavad vajalikud andmed oluliselt varem kui seni ning tänu millele on võimalik järelevalveressursse efektiivsemalt kasutada. 2.6. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed. Peamisteks biolagu- nevate jäätmete liikideks on puidujäätmed, reoveesete, paberi- ja kartongijäätmed, aia- ja hal- jastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed, sh toidujäätmed. Kokku tekkis Eestis 2020. aastal jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel biolagunevaid jäät- meid 774 351 tonni. Infosüsteemi eripäradest tingituna võib selles numbris olla kajastatud min- gil määral ka mittebiolagunevaid jäätmeid. Teisest küljest kogutakse osa biolagunevaid jäät- meid endiselt koos segaolmejäätmetega ning need jäätmeid ei sisaldu toodud koguses. Täpsema ülevaate biolagunevate jäätmete tekkest saab, kui vaadelda jäätmeteket eri liikide kaupa. Biolagunevate jäätmete valdkonnas saavad enim tähelepanu olmejäätmetes hulka kuuluvad bio- jäätmed53, mida 2020. aastal tekkis liigiti kogutuna 34 342 tonni. Täpsem ülevaade biojäätmete kohta on toodud olmejäätmete alapeatükis. KAURi andmetel on viimastel aastatel Eestis biolagunevatest jäätmetest enim tekkinud reovee- setet, peamiselt olmereovee puhastussetet (jäätmekood 19 08 05, teke 2020. aastal ligi 171 740 tonni), tselluloosi- ja paberitootmisest pärit reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 (03 03 11, teke 2020. aastal ligi 74 877 tonni). Olmereoveesette kogus on viimastel aastatel kasvanud ning jäätmekava kehtivuse perioodil 2022–2028 on see samuti ootuspärane. Reoveesette kogust mõjutavad eelkõige veekasutuse ja rahvaarvu muutused, kuid oluline on ka aruandluse kvaliteet. Aruandlusest tulenevalt võivad kogused tulevikus mõne- võrra suureneda, kuna hetkel on probleeme reoveesette koguste kajastamisega jäätmearuandlu- ses. Reoveesetet 2020. aastal ringlusesse ei võetud, st keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ nõuetele vastavaid tooteid ei valmistatud. Tekkinud olmereoveesettest suunati taaskasutusse ehk aeroobsesse või anaeroobsesse töötlu- sesse 77 641 tonni ehk kogutekkest 45% (peamiselt taaskasutamistoiming R12o). Reoveesetet töödeldakse valdavalt kompostimise teel. Kuna reoveesettest ei valmistatud sertifitseeritud too- teid, jäi kogu reoveesete pärast töötlemist jäätmeteks ning reoveesettest valmistatud komposti käsitletakse samuti kui jäätmeid. Jäätmestaatuses reoveesettekomposti kasutati 2020. aastal hal- jastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses 72 795 tonni (taaskasutamistoiming R10). Ka varasematel aastatel pole ükski reoveesette käitleja reoveesettest valmistatud toodet (kom- post vms) sertifitseerinud ning huvi sertifitseerimise vastu on olnud väga madal. Sertifitseeri- mist peetakse kulukaks või piirnormide saavutamist liialt keeruliseks tulenevalt settekäitluses kasutusel olevast tehnoloogiast. Osa vee-ettevõtteid on toonud välja asjaolu, et jäätmestaatuses olevast reoveesettest vabanemine ei ole probleemiks, seda juhul, kui on olemas kindel haljas- tuse või põllumajandusega tegelev koostööpartner. Jäätmestaatuses olevale reoveesettele ko- halduvad nõuded keskkonnaministri 31.07.2019 määrusest nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimi- sel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõu- ded“. Ka jäätmestaatuses tuleb saavutada raskmetallide ja patogeenide piirnormid ning sete 53 Biojäätmed on olmejäätmete hulka kuuluvad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed koodiga 20 01 08 ning aia- ja haljastujäätmed koodiga 20 02 01. 58 Eelnõu peab olema stabiliseeritud. Üha enam kasvab aga reoveesette kasutajate teadlikkus reoveesettes sisalduvatest püsivatest orgaanilistest saasteainetest ja ravimijääkidest, mida kumbki reovee- sette käitlemist reguleeriv määrus hetkel eraldi ei käsitle. Reoveesette kasutamisega on seotud palju hirme ning toote sertifitseerimine aitaks tagada kindluse, et tegemist on kehtivatele ohu- tus- ja kvaliteedinõuetele vastava tootega. Seejuures on oluline ka teadlikkust tõsta, et kvalitee- dinõuetele vastav reoveesettest valmistatud toode on sobiv mullaviljakuse tõstmiseks. Reovee- settest toodetud komposti kasutamise soodustamiseks on võimalik haljastustöid sisaldavate rii- gihangete juures rakendada keskkonnahoidlikke riigihangete kriteeriume kahel alternatiivsel viisil: kas lisada komposti kasutamise kohustus hanke tehnilisse kirjeldusse või lisada komposti kasutamine hanke hindamiskriteeriumitesse ja rakendada majandusliku soodsuse kriteeriumina. Huvi komposti kasutamise vastu on lihtsam tekitada, kui käitlejatel on valmisolek pakkuda juba kasutamiseks valmis segatud komposti. Reoveesette käitlemisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77). Eelda- tavalt aga seni Eestis ükski settekäitleja püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldusele reovee- settes keskendunud ei ole. Jäätmekava koostamise ajal on Euroopa Komisjon Nõukogu direk- tiivi 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põl- lumajanduses (EÜT L 181, 04.07.1986, lk 6–12) üle vaatamas ja uusi meetmeid kaalumas. See- tõttu pole välistatud ka uued nõuded ja piirangud seoses püsivate orgaaniliste saasteainetega reoveesettes. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt direktiivi muutmiseks on eel- datavalt oodata 2023. aastal. Puidujäätmeid tekkis 2020. aastal kokku 133 007 tonni. Valdava osa puidujäätmetest moodus- tasid puitpakendid (15 01 03, ligi 41 430 tonni) ning neile järgnesid ehitus- ja lammutuspuit (17 02 01, 40 229 tonni), puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidu- põhised plaadid ning vineer (03 01 05, 26 796 tonni). Puidujäätmed eelkõige taaskasutatakse põletamise teel (R1), kuigi puukoore- ja puidujäätmeid puidutööstusest ka kompostitakse ning puitpakendeid suunatakse korduskasutuseks ettevalmistamisse. Nii nagu paljude jäätmevoo- gude teke, sõltub puidujäätmete üldine teke samuti olukorrast majanduses. Jäätmekava kehti- vuse perioodil võib oodata ehitus- ja lammutuspuidu (17 02 01) ning puidu töötlemisel tekki- vate puidujäätmete (03 01 05) koguste mõningast kasvu. Lisaks eelnimetatutele tekib biolagunevatest jäätmetest suuremal hulgal paberit ja kartongi, seda nii valdavalt pakenditena (15 01 01, 2020. aastal 62 570 tonni) ning olmejäätmete hulka kuuluva vanapaberina (20 01 01, 2020. aastal ligi 42 950 tonni) (vt olmejäätmete alapeatükk). Suurtes kogustes tekib Eestis veel põllumajandusest loomaväljaheiteid, virtsa ja sõnnikut (seal- hulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelaid farmiheitmeid (02 01 06, 2020. aastal isegi ligi 123 361 tonni) ning põllumajandusest ja aiandusest taimsete kudede jäätmeid (02 01 03, 2020. aastal ligi 43 412 tonni). Nende voogude puhul on oluline märkida, et alati ei kuulu need jäätmeseaduse kohaldamisalasse ehk ei klassifitseeru jäätmeteks. Seega tegelikult on selliste materjalide teke veelgi suurem, kuid need ei kajastu jäätmealases arvestu- ses. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks ei ole seni seatud Eesti ega ELi tasandil sihtarve. Sih- tarv on kehtestatud olmejäätmetele, mille hulka kuuluvad ka biolagunevad köögi- ja sööklajäät- med ning aia- ja haljastujäätmed. Jäätmeseadusega on seatud piir biolagunevate jäätmete ladestamisele. Alates 2020. aastast ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid üle 20 mas- siprotsendi. 59 Eelnõu Valdkonna tugevus  Biolagunevatele jäätmetele on kehtestatud lakkamise kriteeriumid neljas valdkonnas (biolagunevatest jäätmetest komposti tootmisele, biolagunevatest jäätmetest biogaasi toot- misel tekkivale kääritusjäägile, reoveesettele ning puiduhakkele). Määrused võimaldavad edendada nende biolagunevate jäätmete ringlussevõttu tagades samal ajal keskkonna ja ini- meste tervise kaitse. Valdkonna nõrkus  Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus on madal. Biolagunevatele jäätmetele kehtes- tatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine on vähene, kuna selleks puudub sageli mo- tivatsioon ja nõudlus saadava toote järele on kesine. Biolagunevaid jäätmeid viiakse põldudele jäätmestaatuses, st biolagunevaid jäätmeid on töödeldud ja need vastavad teatud leebematele nõuetele, kuid ei ole kooskõlas rangemate lakkamise kriteeriumidega, mida saab lugeda ring- lussevõtuks. Biolagunevate jäätmete täiendavat töötlemist peetakse kulukaks ja liialt keeruli- seks. Uute käitluslahenduste rajamist takistab sageli kohaliku kogukonna vastuseis ja vajalike lubade pikk menetlusaeg. 2.7. Põlevkivitööstusejäätmed Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi (joonis 21). Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib viimastel aastatel ca 17 miljoni tonni aastas, mis moodustab ligikaudu 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivitööstuse algusest on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 mlj t kaevandamisel ja kasuta- misel tekkinud jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaast üle 27 km²54. Põ- levkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab seega oluliselt riigis tekkivate jäätmete üldkogust ja käitlustoimingute nagu taaskasutamise ja ladestamis osakaalu. 25 20 15 milj tonni 10 5 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 poolkoksi ja fenoolvesi 1,59 1,23 0,65 1,30 1,40 1,47 1,29 lend- ja koldetuhk 8,63 7,74 8,87 9,50 9,16 6,31 4,93 aheraine 7,87 11,55 10,64 9,48 7,01 6,72 4,96 Joonis 21. Põlevkivijäätmete teke 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). 54 Riigikontroll. https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/Seisukohtijakommentaare/ta- bid/301/895GetPage/1/895Year/-1/ItemId/819/amid/895/language/et-EE/Default.aspx 60 Eelnõu Eestis on kokku neli põlevkivi kaevandamise luba omavat ettevõtet: Enefit Power AS, VKG Kaevandused OÜ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Kunda Nordic Tsement AS. Perioodil 2016- 2020 kaevandati kokku 65,6 mlj t põlevkivi, keskmiselt 13,1 mlj t aastas ning aastal 2020 kae- vandati 9,2 mlj t, mis on aastakümnendite madalaim. Põlevkivi kaevandamismahtude vähene- misega on vähenenud ka kaevandamisel tekkiva aheraine kogus. Perioodil 2011-2015 tekkis aherainet ca 9 mlj t/a seevastu aastatel 2016-2020 ca 7,7 mlj t/a (aastal 2020 tekkis ca 5 mlj t, joonis 22). 12,0 120% 107,3% 10,0 100% Taaskasutuse osakaal, % 8,0 80% 66,9% 56,7% 60,2% 6,0 52,6% 60% 36,8% milj tonni 4,0 40% 2,0 20% 0,0 0% 2011- 2015 2016 2017 2018 2019 2020 keskmine Taaskasutatud 5,89 3,96 4,99 3,97 3,92 5,32 Ladestatud 2,46 3,53 2,77 2,94 0,00 0,00 Tekkinud 8,99 10,76 9,48 7,01 6,52 4,96 Taaskasutuse osakaal 66,9% 36,8% 52,6% 56,7% 60,2% 107,3% Eesmärk 40% 40% 40% 40% 40% 40% Joonis 22. Aheraine teke, taaskasutus ja ladestamine perioodil 2016-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). Eesti põlevkivi suhteliselt madala kütteväärtuse ja kõrge anorgaanilise aine sisalduse tõttu tekib põlevkivi põletamisel elektrijaamades ja põlevkiviõli tootmisel suurtes kogustes spetsiifiliste omadustega tuhka – põlevkivi tuhasus on ligikaudu 45%. Ka põlevkivituha teke on viimastel aastatel põlevkivi kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Aastatel 2011-2015 tekkis põlevkivituhka (lend- ja koldetuhk) aastas keskmiselt 8,1 mln tonni. 2020. aastaks oli põlevkivituha teke langenud 4,9 mln tonnini. Võrreldes 2011-2015 aastate keskmi- sega on põlevkivituha teke vähenenud 38,7%.55 Sõltumata tuha tehnoloogilisest päritolust la- destatakse see osa kogutuhast, mis taaskasutamist ei leia, prügilates. Petroter seadmete tuhk ladestatakse VKG enda poolkoksi- ja tuhaladestule ning KKT TSK-seadmete tuhk samuti vas- tavasse ladestusse koos poolkoksiga. Põlevkivi tööstusjäätmete tekke kogused sõltuvad nii elektrienergia kui ka põlevkiviõli tootmismahtudest, kuid Venemaa agressioonisõja tõttu Uk- rainas on tekkinud kütuste hinnatõus ning vajadus kasutada siseriiklikult enam põlevkiviõli, ei aita paraku kaasa jäätmete tekke vähenemisele, kuigi alates aastast 2018 oli märgata vähene- mise trendi. Möödunud viiel aastal (2016-2020) taaskasutati aherainet ca 4,2 mlj t/a. Aastatel 2019-2020 tekkinud aherainet ei ladestatud, vaid suunati taaskasutusse või ladustati. 2016-2020 aastatel oli 55 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 61 Eelnõu keskmine taaskasutuse osakaal 59,5% ning 2020 taaskasutati enam kui 100%, taaskasutati ka eelmistel aastatel ladustatud aherainet. Peamiselt on aheraine leidnud kasutust kaevanda- misalade korrastamisel või täitematerjalina ehitussektoris ja taristuehitusel, sh AS-i Eesti Raud- tee poolt 1520 mm raudteega seotud töödel. Samuti on aherainet kasutatud erinevates ettevõtete sisestes projektides nt motomäe rajamisel või päikesepargi ehitamisel.56 Perioodil 2016-2020 tekkis kokku 4,47 mlj t poolkoksi, keskmiselt 816 tuhat tonni aastas. Kõik poolkoks ladestati prügilasse57 Perioodil 2011-2015 taaskasutati poolkoksi keskmiselt 522 tuh t/a, seda Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamägede sulgemisel veepidavuse saavutamiseks, kus lisati poole meetri paksune tihendatud poolkoksikihti. Pärast seda ei ole enam poolkoksi taaskasuta- tud ning kogu tekkinud poolkoks on ladestatud. Perioodi 2016-2020. a. PAK-i esimese strateegilise eesmärgi, põlevkivi kaevandamise efektiiv- suse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise mõjunäitajate osas on jäätmevald- konna jaoks olulise tähendusega aheraine taaskasutus, mille osakaal selle tekkest oli enam kui 100%, ületades PAK kohast 40% taaskasutamise eesmärki. Põlevkivi arengukava teine eesmärk, põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine, hindab selle saavutamist muuhulgas põlevkivituha taaskasuta- mise mõjunäitaja. Selle osas ei ole saavutatud eesmärki – taaskasutada vähemalt 4,5% tekkivast põlevkivi tuhast ning 2020.a taaskasutati 1,8%. Sarnaselt aheraine tekkele on ka põlevkivituha tekke kogus viimastel aastatel põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtude vähenemisest tingituna oluliselt vähenenud. Põlevkivituhka on võimalik kasutada plastitööstuses ja keemia- tööstuses ning vastavad uuringud nendes valdkondades käivad. Probleemidena tuuakse aga välja põlevkivituha koostise ja ka selle sideaineliste omaduste suurt muutlikkust aasta lõikes. Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muude- tud põlevkivivaru suhtes ning ladestatud jäätmete suhtes ei suudetud saavutada (erandiks 2016.a). Kuid siinkohal võib põhjuseks olla üheltpoolt madalama kütteväärtusega põlevkivi kasutamine energiatootmisel, mille tõttu on kasvanud nii kasutatud põlevkivi kui ka ladestatud jäätmete kogused. Teisalt on seda põhjustanud põlevkivi kasutuse kasv õlitootmiseks, mis ei kajastu energiatootmise lisandväärtuses, kuid on arvestatud kaevandatud põlevkivivaru ja ka- dude ning jäätmete kogustes. Põlevkivist elektri ja õlitootmisel on suur roll kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Lähikümnendil on energeetika alased eesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate mitmeke- sistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks. Põlevkivi kasutamise vähenemisel on ka mõju jäätmetekke vähendamisele, kuigi energiahindade tõus ja energiaga varustuskindluse ta- gamiseks suurenev põlevkivi kaevandamise ja kasutamise maht tõenäoliselt kaasa ei aita ka jäätmetekke vähenemisele. Seega seni kuni põlevkivi Eestis kasutatakse, on oluline jätkata sea- dusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist ning vastavalt perspektiivsusele jätkata ka teh- noloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt täita rahvusvahelised kliimaeesmärgid58 56 Analüüs ja ettepanekud ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu soodustamise ning avaliku sektori hangetes sekundaarmaterjalide kasutamise võimaluste laiendamise kohta Eesti Vabariigis. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2022 ja 2021 Põlevkivi kasutamise aruanne. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 perioodi 2016- 2020 mõjuanalüüs. Keskkonnaagentuur 2021. file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/20210901%20-%20KAUR%20-%20Aruanne%20-%20P%C3%B5lev- kivi%20arengukava%20m%C3%B5juanal%C3%BC%C3%BCs_0.pdf 57 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 58 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 62 Eelnõu aga ka panustada riigi jäätmekava 2022-2028 strateegiliste eesmärkide täitmisesse. Seni kuni põlevkivi kasutatakse, kas energiaga varustuskindluse tagamisel või ka eksporditava põlevkiviõli tootmiseks, on oluline ka põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju- sid käsitleda terviklikult, võttes arvesse põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivaid heit- meid, saasteainete väljutamist välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ning seda tuleb arvestada põlevkivi valdkonna edaspidisel suunamisel ning mõjunäitajate seadmisel ja arves- tada seega seni läbiviidud uuringuid, kliima- ja keskkonnaeesmärke aastaks 2050, jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke ning võttes arvesse muutuseid tehnoloogiates ja valdkon- nas laiemalt.59 Põhjalikumalt on põlevkivivaldkonna analüüs, sh jäätmeteke kajastatud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmise aruandes60. Valdkonna tugevused 1. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2022-2023 näeb ette järk-järgulist üleminekut taastuvenergiale, mistõttu väheneb põlevkivi kaevandamine ning põlevkivitööstuse jäätmete kogus; 2. Aheraine taaskasutuse osakaal selle tekkest oli enam kui 100% ning Põlevkivi arengu- kavas seatud 40% suurune taaskasutamise eesmärk on ületatud; 3. Alates 2020. aastast kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla, mis annab selle kasutami- seks uusi võimalusi; 4. Põlevkivijäätmete ladestud on toormevarud tulevastele ringmajandusprojektidele; 5. Olemasolev teaduspõhine pädevus. Valdkonna nõrkused 1. Põlevkivituhkade taaskasutamine on vähene ning nende kvaliteet on ebaühtlane; 2. Regulatsioon põlevkivi kaevandamisel ja tööstusest pärinevate jäätmete taaskasutami- seks ja ringlussevõtuks on nõrk; 3. Põlevkivi aheraine kui ressurss asub võimalikest kasutuskohtadest kaugel, taaskasutu- sega kaasnevad transpordikulud. 2.8. Plastijäätmed Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Teeme Ära Sihtasutus poolt 2021. aastal koostatud „Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“61 andmetel töötleb Eesti plastitööstus valdavalt imporditud primaarset ter- moplastset tooret erinevateks toodeteks (pakendid, kiled, torustikud, auto- ja elektroonikatöös- tuse komponendid), väiksemal määral valmistatakse termoreaktiivsetest vaikudest tooteid. Uuring toob samuti välja, et plast ringleb peamiselt tootmisprotsesside siseselt, aga ka valdkon- dades, kus seda on võimalik suhteliselt puhtalt ja suurtes kogustes koguda (veo- ja rühmapa- kendid). Termoplastseid tootmise jääke töötleb ümber enamus ettevõtteid protsessi siseselt, kuna neid on võimalik majanduslikult efektiivselt purustada ja tootmisesse tagasi suunata, ter- moreaktiivseid jääke tootmisprotsessi siseselt kasutada ei saa ja need lähevad prügilatesse või 59 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. 2016-2020. a analüüs. Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2021 60 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmise 2018. ja 2019. aasta aruanne. Tallinn 2021. file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KeM/48406112221/Downloads/P%C3%B5levkivi%20arengukava%202018- 2019.%20aasta%20aruanne%20(4).pdf 61 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 63 Eelnõu põletusse. Termoplastsetest materjalidest jäätmete ringlussevõtu probleem puudutab seega val- davalt toodangu hilisemat ringlussevõttu peale kasutust. Uuringu autorid on leidnud, et Eestis kasutusel olevad peamised plastiliigid ühtivad hinnanguliselt Euroopas enim kasutatud plasti- dega (täpsemalt tabelis 12). Tabel 12. Euroopa Liidus 2020. aastal kasutatud peamised polümeeride liigid62. Polümeeri liik Tähis Osakaal Peamised kasutusvaldkonnad Polüetüleentereftalaat PET 8,4% Joogipudelid, puhastusvahendid Suure tihedusega po- PE-HD, - 12,9% Mänguasjad, piimapudelid, šampoonipude- lüetüleen MD lid, torud, majatarbed jne. Polüvinüülkloriid PVC 9,6% Aknaraamid, profiilid, põranda- ja seinakat- tematerjalid, torud, kaabliisolatsioon, aia- voolikud, täispuhutavad basseinid jne. Väikse tihedusega PE-LD, 17,4% Korduskasutatavad kotid, karbid, polüetüleen LLD põllumajanduskile, toiduainete pakkekile jne. Polüpropüleen PP 19,7% Toidupakendid (nt jogurti topsid), maius- tuste ja suupistete ümbrised, joogipudelite korgid, mikrolaineahju kar- bid, torud, autoosad, pangatähed jne. Polüstüreen PS, PS-E 6,1% Toidupakendid (piimatooted, kalatooted), ehituse isolatsioonimaterjal, elektri- ja elektrooni- kaseadmed, sisevooder külmikutele, prilliraamid jne. PUR 7,8% Hoone isolatsioon, padjad ja madratsid, iso- latsioonivahud külmikutele jne. Teised termoplastid ABS, PRT, 10,7% Optilised kiud (PBT); prillide PC, läätsed, katusekatted (PC); puutetundlikud PMMA, ekraanid PTFE (PMMA); kaablite katted (PTFE). 62 https://plasticseurope.org/wp-content/uploads/2021/12/Plastics-the-Facts-2021-web-final.pdf 64 Eelnõu Muud plastid 7,4% Sisaldab teisi termoreaktiive nagu fenoolvaigud, epoksiidvaigud, melamiin vaigud, uurea vaigud ja teised. Eestis tekkis 2020. aastal plastijäätmeid (arvestatud on nii liigiti kogutud plastijäätmeid kui ka segaolmejäätmete koostises olevaid plastijäätmeid) 95 767 tonni, millest liigiti koguti 40,8% (39 073 t). Liigiti kogutud plastijäätmetest 1793 t ladestati, 1130 t taaskasutati energiakasutuse teel ja ringlusse võeti 24 768 t. Suur osa plastijäätmeid – 15 414 t eksporditi. Samas Eestisse ka imporditakse plastijäätmeid, 2020. aastal 9960 t ulatuses. Joonisel 23 on toodud Eesti plastijäätmete kogutekke ja käitluse andmed perioodil 2014-2020. Aastad 2014-2019 tõstsid koos majanduse ja tarbimise kasvuga silmnähtavalt ka plastijäätmete teket. Teisalt õnnestus 2014. aastal kogutekkest taaskasutada 59% ja ringlusse võtta 31% plas- tijäätmetest, 2018. aastaks olid vastavad näitajad tõusnud 80% ja 47% peale. 2018. aastaks oli võrreldes 2014. aastaga kuuekordistunud prügilasse ladestavate plastide kogus, mis viitas mõ- ningate plastide soodsate ümbertöötlusvõimaluste puudumisele. 2020. aastal oli plastijäätmete kogutekke kasv pidurdunud võrreldes varasema perioodile ning üheks põhjuseks võib olla 2020. aastal alguse saanud COVID-19 kriis, mis mõjutas mitmeid sektoreid. 2020. aastal on plastijäätmete taaskasutamine võrreldes 2018. aastaga langenud, kuid samal ajal on plastijäät- mete ringlussevõtt samal perioodil kasvanud. Plastijäätmed leiavad sekundaarse toormena Ees- tis kasutust peamiselt kile valmistamisel, väiksemas koguses aga ka ehitus- ja sisustusmaterjale tootmises63. 50 000 45 000 40 000 35 000 30 000 Koguteke tonni 25 000 Taaskasutamine 20 000 Ringlussevõtt Ladestamine 15 000 10 000 5 000 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 23. Liigiti kogutud plastijäätmete koguteke ja käitlus aastatel 2014-2020 (allikas: Keskkonnaagentuur). KAURi ülevaate64 kohaselt üle kahe kolmandiku plastijäätmetest tekib plastpakendite, sh lahus 63 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 64 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 65 Eelnõu kogutud plastpakendijäätmete koosseisus. Jooniselt 23 on näha, et alates 2018. aastast kasvas märgatavalt plastijäätmete ringlussevõtt ning oli seotud asjaoluga, et mitmed sekundaarplastide tootjad tõstsid oma tootmisvõimekust ja turule lisandus ka uusi ettevõtteid. Lisaks plastpakendijäätmetele tekib plastijäätmeid ka plastitööstuses, põllumajanduses. Näiteks on 2014. aastast alates seoses sekundaarplastide tootmise intensiivistumisega peaaegu kahekor- distunud plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja ka- sutamisel tekkinud plastijäätmete teke ja ringlussevõtt ning kolmekordistunud jäätmete mehaa- nilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kok- kupressimis- või granuleerimisjäätmete alla kuuluva plastide ja kummi teke ja ringlussevõtt. Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud plastijäätmete (v.a pakendid) ehk põllumajandusplasti teke on aga peale 2015. aastat langema hakanud, kuigi prügilasse ladestamine on kasvanud, mis on seotud sellega, et Eestis põlluma- janduskiledele ringlussevõtu võimalused puuduvad ning impordivõimalused on vähenenud seo- ses Hiina ekspordikeelu kehtestamisega. Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“65 tõi esile, et plasti ringmajanduse väljakutsed esinevad kogu plasti elutsüklis. Antud uuringus leiti, et kõige mõjusam oleks Eestis ringmajandust toetavaid meetmeid juurutada pakenditöös- tuses, kus plasti hulk on kõige suurem aga kasulik eluiga kõige lühem. Samuti leiti, et pakendi- valdkonnale keskendumine sobitub ELi roheleppe fookuses olevate kestlike pakendisüsteemide ja ühekordse plasti vähendamise eesmärkidega. Teistes valdkondades on plasti kasutusiga olu- liselt pikem, kuid tooted sageli ka oluliselt keerulisemad, sisaldades palju erinevaid plasti liike, sageli koos teiste materjalidega. Seega tasuks sellistes valdkondades pigem rõhuda jäätmete tekke vältimisele läbi toodete eluea pikendamise, parandamise ja korduskasutuse. Teatud plastijäätmetes võib esineda POS-e. Kui sellised jäätmed ületavad POS määruse IV lisa piirnorme, siis selliseid jäätmeid ei tohi korduskasutada ega ringlusse võtta. Selleks, et vältida, et POS-e sisaldavad plastijäätmed jõuavad ringlusse, on oluline, et plasttoodete tootmisel juba ei oleks kasutatud selliseid aineid. Oluline on plastitööstuses kasutatavad ohtlikud ained asen- dada. Näiteks on leitud POS-e üle lubatud piirmäära plastist mänguasjades. Samuti on oluline, et jäätmekäitlusettevõtted, kelle käitlustehnoloogia võib hõlmata ka POS-e sisaldavaid jäätmeid, võtaksid kasutusele vajalikud meetmed, et selliseid jäätmeid eraldada. Keskkonnaamet on kõikidele ettevõtetele, kes tegelevad plastijäätmete ringlussevõtuga, sead- nud keskkonnaloaga nõude, mille kohaselt peavad ettevõtted tagama, et ei võta ringlusse POS- e sisaldavaid jäätmeid. 2020. aastal koostatud uuring „Uute püsivate orgaaniliste saasteainete leidumine Eesti keskkonnas ning ettepanekud Stockholmi püsivate orgaaniliste saasteainete konventsiooni rakenduskava muutmiseks66“ tõi esile, et uuringuga seonduvalt saadeti 14-le jäätmekäitlusega seotud ettevõttele infoküsimused, millele tagasisidet andis 4 ettevõtet, millest kõik teavitasid, et ei ole kvantitatiivselt analüüsinud POS-de sisaldust jäätmevoogudes. Ette- võtted on küll teadlikud POS-de võimalikust ringlemisest, kuid neil puuduvad täpsemad ju- hendmaterjalid POS-e sisaldavate jäätmete klassifitseerimiseks ja eristamiseks. Eelnevalt ni- metatud uuring tõi samuti välja, et Eestis on seni väga vähe tähelepanu pööratud POS-de esi- nemisele ja analüüsimisele jäätmevoogudes POS-e sisaldavate jäätmete selekteerimisele ja käit- lemisele. Jäätmetele kehtestatud piirnorme ei järgita või neid ei teata ja tegevus on suures osas tunnetuslik, mitte väga süsteemne ja protseduure järgiv. Viimastel aastatel on Eestis järjest enam turule tulnud erinevaid biolagunevast plastist tooteid. 65 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 66 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Aruanne_POS_2020_0.pdf 66 Eelnõu Ennekõike on need kasutust leidnud pakendite valdkonnas. Tihti soovitakse selliseid tooteid kasutada alternatiivina ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele. Paraku puuduvad Eestis biolagunevatele plastidele, sh pakenditele vastavad kogumissüsteemid ja käitluslahendused. Tihti on ka tarbijad segaduses, kuidas sellist tüüpi pakendiga toimida – kas see peaks minema biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi või pakendijäätmete konteinerisse. Kuigi igal juhul on tegemist pakendijäätmetega, siis suure tõenäosega sellised pakendid kompostimisprotsessi ei jõua, mis peaks olema sellistest toodetest tekkinud jäätmete jaoks sobiv käitlustehnoloogia (juhul kui need vastavad kompostitavust tõendavale standardile). Teisalt kui sellistest toodetest tekkinud jäätmed jõuavad biolagunevate jäätmete kogumisvõrgustiku kaudu kompostimisse, siis puudub teadmine, kas need jäätmed Eesti tingimustes ka vajalikul tasemel käideldud saak- sid. Seetõttu vajab biolagunevate pakendite temaatika detailsemat analüüsi ning selgust, millise jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on oluline paika panna nõu- ded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama peaks, et sellisest materja- list tooteid üldse Eesti turule lasta tohiks. 30.11.2022 avalikustas Euroopa Komisjon ELi ring- majanduse uue paketi, kuhu on hõlmatud ka kaks ringmajanduse teemalist algatust: pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek ja komisjoni teatis biopõhise, biolaguneva ning kompos- titava plasti ELi poliitikaraamistiku kohta. Poliitikaraamistiku eesmärk on parandada arusaa- mist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi ELi üleseid poliitikaarendusi. Komisjon jul- gustab kodanikke, ametiasutusi ja ettevõtjaid kasutama seda raamistikku oma poliitika-, inves- teerimis- või ostuotsuste tegemisel. Antud poliitikaraamistik annab kätte suunised, millega tu- leks arvestada, kui tulevikus Eestis eraldi nõudeid kehtestada. Valdkonna tugevused 1. Eesti kummi- ja plastitööstus koosneb umbes 200 ettevõttest ning Eestis on esindatud kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad – survevalu, ekstrusioon, puhumine, rotatsioonvor- mimine, vaakumvormimine, mehaaniline töötlemine, vahttoodete vormimine ja sardplasttoo- dete valmistamine67. 2. Eesti plastitööstuse toomise käigus tekkivad tootmisjäägid võetakse valdavalt ringlusse68. 3. Eestis turul on ärimudelid korduskasutuspakendite jaoks, mis aiatavad kaasa plastijäätmete tekke kasvu pidurdamisele. Olemas on kogemused avalikel üritustel ühekordselt kasutatavate plastist sööginõude asendamisega korduskasutavate alternatiividega ning selline praktika on aasta-aastalt laienenud. 4. Eestis on hästi toimuv tagatisrahasüsteem, mille kaudu kogutakse kokku enamus PET plast- pakenditest. Eestis olemas teisesest PET toormest pakendeid tootev ettevõte. 5. ELi ühtne pakendivaldkonna regulatsioon (eelnõu avaldati 30.11.2022) annab ettevõtetele vajaliku pikemaajalise selguse plastpakendite valdkonna edasistest arengutest. Valdkonna nõrkused 1. Suureks väljakutseks on pidev plasti tootmismahtude kasv plastitööstuses ja väga lühikese elueaga toodete tootmine. Kui senine plasti tootmise trend jätkub, siis on hinnatud, et järgmise 67 https://www.plast.ee/ 68 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 67 Eelnõu 20 aasta jooksul plasti tootmise maht kahekordistub.69 2. Teisene plast ei konkureeri esmase plasti kasutamise mahu ega kvaliteediga. 3. Eestis puuduvad ringlussevõtu võimalused spetsiifilistetele jäätmevoogudele (põllumajan- dusplast, kalavõrgud) ning nende eksportimine jäätmevoogude väiksuse tõttu on probleemne. Probleemiks on POS-e sisaldavate plastijäätmete eristamine ja klassifitseerimine. 4. Ringlussevõetavate plastiliikide sorteeritud kogused on Eestis kohati mahult liiga väikesed ning vood ebaühtlased. 5. Pakendiettevõtjate huvi plastpakendijäätmete tekke vähendamise osas on leige, sest hetkel otsest regulatiivsest kohustust selleks ei ole. Eesmärgid tulevikuks, sh õigusaktidest tulenevad kohustused 80-85% mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab ELis plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27% kalandusega seotud ese- med70. Ühekordse plasti direktiiviga71 leiti, et ühekordselt kasutatavate plasttoodete osas, mille puhul on kergesti kättesaadavad sobivad ja säästvamad alternatiivid, tuleks piirata nendest ühe- kordselt kasutatavatest plasttoodetest kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning tuleks keelus- tada nende toodete turule laskmine. Sellisteks plasttoodeteks on vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, varred, mis kin- nitatakse õhupallide külge. Samuti leiti, et turule laskmise piirangud peaksid hõlmama ka ok- südantide toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt ja põhjustab mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlusse- võttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Lisaks leiti, et arvestades vahtpolüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide kättesaadavust, tuleks piirata ka sellest materja- list valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning joogitopside turule lask- mist. Eestis hakkavad kirjeldatud turupiirangud kehtiva ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisel Eesti õigusesse (alates 01.05.2023). Ühikute arvu hinnates moodustavad Läänemere randadest korjatud prügist tubakatoodete filtrid 57%72. Kuna plasti sisaldava filtriga tubakatootel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivaid ja säästvamaid alternatiive, siis kehtestatakse ühekordse plasti direktiiviga „saastaja maksab“ põ- himõtte kohaselt plasti sisaldavale filtriga tubakatootele ja tubakatoodete kasutamiseks mõel- dud filtritele laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Laiendatud tootjavastutuse eesmärk on vä- hendada selliste jäätmete teket. Tootjal on kohustus katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise kulud ning jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Vastavalt jäätmehierarhiale ei ole plasti sisaldava filtriga tubakatoo- dete liigiti kogumine nõuetekohase käitlemise tagamiseks nõutav. Tootja laiendatud vastutuse kehtestamine on üks võimalus toetada toodete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse täielikult arvesse ressursside tõhusat kasutamist kogu nende olelusringi jooksul, sealhulgas 69 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 70 https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor- 10/pdf/MSFD_identifying_sources_of_marine_litter.pdf 71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L0904&from=ES 72 https://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor-10/pdf/MSFD_identi- fying_sources_of_marine_litter.pdf 68 Eelnõu nende parandamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu. Seetõttu hakatakse ra- kendama plasti sisaldavate filtriga tubakatoodete ning tubakatoodete kasutamiseks mõeldud filtritele tootjavastutuse nõudeid. Samuti kehtestatakse direktiiviga täiendavad nõuded plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele. Märkimisväärne osa turule lastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende eda- siseks käitlemiseks kokku. Plasti sisaldavad kalapüügivahendid on suur probleem, kuna need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitme- kesisusele, inimese tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust. Tulenevalt ühe- kordse plasti direktiivist peavad liikmesriigid alates 31. detsembrist 2024 oma seadusandlust kohaldama nõnda, et ka plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele rakenduks laiendatud tootja- vastutuse kohustus. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid tagavad kasutuselt kõrvaldatud kala- püügivahendite parema käitlemise, kandes selliste jäätmete töötlemise ja teadlikkuse suurenda- mise kulud. Laiendatud tootjavastutuse süsteemiga võtavad plasti sisaldavate kalapüügivahen- dite tootjad vastutuse oma toodete jäätmete eest, parandades jäätmete liigiti kogumist ja käitle- mist, eelkõige ringlussevõttu ja ka korduskasutust. 2.9. Tekstiilijäätmed Tekstiilijäätmetena käsitletakse jäätmekavas nii rõivad kui tekstiile, mis pärinevad kodumaja- pidamistest ning sarnaseid rõiva- ja tekstiilijäätmeid, mis tekivad avalikus ja erasektoris, samuti tekstiilitööstuses tekkivaid tekstiilijäätmeid. Tekstiilijäätmete alla kuuluvad muuhulgas ka vai- bad, mööblikatted, tekid, padjad, jalanõud. Tekstiilijäätmete valdkonnas on SEI Tallinna poolt 2020. aastal läbi viidud uuring „Eesti tarbi- misjärgsed rõiva- ja tekstiilivood“73. Uuringu põhjal saab öelda, et kokku tarbiti Eestis 2018. aastal rõivaid ja tekstiile (nii uusi kui ka kasutatuid) hinnanguliselt 19 530 tonni ehk 14,8 kg inimese kohta. Sellest kogusest ligikaudu 16% moodustavad kasutatud rõivad ja tekstiilid. Uuringu andmetel on Eesti ELi neljas suurim kasutatud rõivaste ja tekstiili importija (8,1 kg/ela- nik/a). Imporditud tekstiilid suunatakse korduskasutusse (müük või annetus), eksporditakse korduskasutuseks või ringlussevõtuks või käideldakse jäätmetena Eestis (8% imporditud teks- tiilist). Eestis tekkis 2020. aastal olmetekstiilijäätmeid ja tööstuslikke tekstiilijäätmeid kokku 3968 tonni ehk 3 kg elaniku kohta aastas (joonis 24 ja joonis 25). Olmes liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmete teke on aastate lõikes suurenenud. 2020. aastal tekkis rõiva- ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 10) 1154 tonni ja tekstiilijäätmeid (kood 20 01 11) 1063 tonni ehk kokku 1,67 kg elaniku kohta aastas. Tekstiilijäätmeid tekib lisaks kodumajapidamistele ka kaubanduses (müümata jäänud kaup ka- sutatud rõivaste poodides), haiglates, majutusasutustes ja mujal. Tekkinud tekstiilijäätmeid viiakse valdavalt jäätmekäitlusettevõtetesse, annetatakse edasi, antakse üle korraldatud jäätme- veo raames segaolmejäätmetena, vähesel määral antakse tekstiilijäätmeid üle käsitöös taaska- sutamiseks. Tekstiilijäätmeid puudutab ka SEI Tallinna poolt 2019-2020 aastatel läbi viidud sortimisuu- ring49. Selle uuringu kohaselt moodustasid tekstiil ja rõivad segaolmejäätmetes 5,81 massiprot- 73 SEI Tallinn, 2020. Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood. 69 Eelnõu senti ning see kogus on võrreldes eelmise sortimisuuringuga suurenenud. Seega on liigiti ko- gumata jäetud ligikaudu 18,5 tuhat tonni tekstiilijäätmeid. Võib eeldada, et tulevikus nii kor- duskasutatava tekstiili kui tekstiilijäätmete kogused suurenevad. Joonis 24. Liigiti kogutud tekstiilijäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020. Tekstiilijäätmetena on ar- vesse võetud vaid olmetekstiili ( 20 01 10, 20 01 11) (allikas: Keskkonnaagentuur). Tekstiilitööstuses tekkinud tekstiilijäätmete kogus on viimastel aastatel pigem vähenenud (joo- nis 25). Samas nende tekstiilijäätmete ringlussevõtt on viimastel aastatel suurenenud ulatudes 2020. aastal pea pooleni tekstiilijäätmete kogutekkest. Joonis 25. Liigiti kogutud tekstiilitööstusjäätmete teke ja käitlus tonnides aastatel 2014-2020. Tekstiilijäätmetena 70 Eelnõu on siin arvesse võetud neid tekstiilijäätmeid, mis ei teki olmes (04 01 01, 04 02 09, 04 02 21, 04 02 22, 04 02 99, 15 01 09, 19 12 08) (allikas: Keskkonnaagentuur). Tekstiilijäätmete kokku kogumine toimub peamiselt jäätmejaamade kaudu. Tarbimisjärgsete, kuid kasutuskõlblike rõivaste ja tekstiili kokku kogumine toimub peamiselt järgmiste vahen- ditega74:  avalikku ruumi paigaldatud kogumiskonteinerid  kogumispunktid uus- või korduskasutuskeskustes ning kasutatud rõivaste poodides  kogumiskastid kaubanduskeskustes ja rõivakauplustes  eraldi konteinerid jäätmejaamades (tavaliselt eraldi konteinerid kas korduskasutatavate rõivaste jaoks või valdavalt rõiva- ja tekstiilijäätmete jaoks). KeM koostas 2021. aastal ülevaate, millised on kohalikes omavalitsustes tekstiili ja tekstiili- jäätmete kogumise võimalused. Küsimustikule vastas 34 omavalitsust 79-st. Esitatud info ko- haselt on omavalitsused korraldanud tekstiili kogumise peamiselt jäätmejaamade kaudu (24 omavalitsust 34-st). Kolmeteistkümnes omavalitsuses on jäätmejaam ainus viis tekstiilijäät- mete kogumiseks, neist omakorda vaid neli koguvad tekstiili korduskasutuseks, ülejäänud ko- guvad tekstiilijäätmeid vaid jäätmetena. Need, kes on võimaldanud lisaks jäätmejaamale ka muu mooduse tekstiili kogumiseks, on rakendanud mitmeid erimeetodeid paralleelselt. Näiteks 13 omavalitsust 31st kasutab kogumisringide võimalust, 12 omavalituses koguvad tekstiili taas- kasutuspoed, kümme on paigutanud avalikku ruumi konteinerid ja kuues omavalitsuses on või- malik tekstiili annetada heategevusorganisatsioonidele. Viiel omavalitsusel puuduvad tekstiili kogumise võimalused täielikult (joonis 26). Joonis 26. Võimalused kohalikes omavalitsustes tekstiili kogumiseks (allikas: Keskkonnaministeerium) Korduskasutusorganisatsioonide jaoks on kogutud tekstiili hulgast olulisem ära antud tekstiili kvaliteet. Organisatsioonid on kvaliteeti hinnanud erinevalt (kogutavast tekstiilist on kandmis- ja müügikõlbulik hinnanguliselt 30-65%). Kogutavate riiete kvaliteet sõltub piirkonnast, linna- des on üldjuhul kvaliteet parem kui maapiirkonnas, kuid kahjuks on kogutud tekstiili kvaliteet üleüldiselt langustrendis. Kuna kiirmood tungib järjest intensiivsemalt peale, siis see omakorda 74 „Eesti tarbimisjärgsed rõiva- ja tekstiilivood“; SEI Tallinn; 2020. Kättesaadav internetist: https://ringmajan- dus.envir.ee/sites/default/files/2020-09/eesti-tarbimisjargsed-roiva-ja-tekstiilivood-1.pdf 71 Eelnõu vähendab konteineritesse jõudva tekstiili kvaliteeti, samal ajal kui mahud pidevalt suurenevad. Peamise takistusena kogumisvõrgustiku üle Eesti laienemiseks on organisatsioonid (Humana Sorteerimiskeskus OÜ, MTÜ Riidepunkt ja MTÜ Uuskasutuskeskus) välja toonud logistiline keerukuse, mis teeb teenuse pakkumise kulukaks. Jäätmejaamades liigiti kogutud tekstiilijäätmetena ja ka segaolmejäätmetega koos üle antud tekstiilijäätmeid suunatakse üldjuhul edasi kas prügilasse ladestamisele või jäätmepõletusse74. Paraku puudub Eestis või lähiriikides endiselt võimalus suuremas mahus tekstiilijäätmete ring- lussevõtuks. Tekstiilitööstuses tekkinud tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega tegeletakse väik- semas mahus ja valdavalt enda ettevõttes tekkinud jäätmete osas (nt Paragon Sleep AS, Wendre AS). Tekstiiliteenuste valdkonnas on heaks näiteks Lindström Eesti OÜ, kes pikendab oma tekstiilitoodete eluiga kasutades tekstiilimaterjale võimalusel uuesti teisel otstarbel. Rõivatöös- tuses on positiivseks näiteks Reet Aus, kes samuti kasutab rõivaste valmistamiseks tekstiili- tööstuse jäätmeid. Kasutatud rõivaste ja tekstiili ning nende jäätmete kokku kogumiseks ja käitlemiseks on välja töötatud toetusmeetmed. Kohalikel omavalitsustel on olnud võimalik taotleda KIKist toetust näiteks liigiti kogumise edendamiseks. 2018. aastal oli avatud taotlusvoor jäätmete, sh tekstii- lijäätmete, ümbertöötlemiseks, kuid tekstiilijäätmete osas ühtegi taotlust paraku ei esitatud. 2019.a toetati KIKi ringmajandusprogrammi kaudu projekti tekstiilijäätmete purustustehnoloo- gia välja töötamiseks. Tekstiilijäätmete liigiti kogumist ja käitlemist reguleerib lisaks jäätmeseadusele ka keskkonna- ministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Määruse kohaselt peab jäätmetekitaja rõiva- teks- tiilijäätmed tekkekohas liigiti koguma (nii kodumajapidamistes kui ettevõtetes ja asutustes). Vastavalt jäätmeseadusele peavad kohaliku omavalitsuse üksused alates 2025. aastast korraldama oma territooriumil liigiti kogutud tekstiili kokku kogumise. KOV peab kor- raldama liigiti kogutud tekstiili ja tekstiilijäätmete kokku korjamise ja võib selleks kasutada nii korraldatud jäätmeveo süsteemi, jäätmemaju, kogumispunkte, riidekonteinereid, kogumisringe vms, kuid kogumine peab olema tagatud kohaliku omavalitsuse jäätmejaamas. Valdkonna tugevused  Kasutatud rõivaste ja tekstiili korduskasutus on tõusmas. Aasta-aastalt suureneb kasutatud rõivaste ja tekstiili liigiti kogumine, tekib juurde vastavaid kogumispunkte ja –konteinereid, levinud on nende müümine kasutatud rõivaste poodides või online- plat- vormide kaudu. Trendikamaks muutub ka kasutatud rõivaste ja tekstiili soetamine.  Kohalike omavalitsuste jäätmejaamades on üldjuhul võimalik liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmeid ära anda, seega on olemas üleriigiline minimaalne võrgustik nende jäätmeliikide kokku kogumiseks.  Eestil ja Baltikumil on regioonis strateegiline positsioon ELi tekstiiliringluses tänu sellele, et Baltikum on oluline kasutatud riiete importija. Valdkonna nõrkused  Puudub terviklik strateegiline tegevusplaan ringmajanduse toetamiseks tekstiilijäät- mete valdkonnas. Senised tegevused on olnud pigem kaootilised.75  Puudub üleriigiline võrgustik kasutatud riiete ja tekstiili korduskasutuse eesmärgil 75 Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring. Lisa 3 – tekstiilitööstus, 2021, Tehchno- polis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA. Kättesaadav: https://ringmajandus.en- vir.ee/et/abimaterjalid/eesti-ringmajanduse-hetkeolukorra-tulevikupotentsiaali-ja-vajalike-meetmete-uuring 72 Eelnõu kokku kogumiseks. Kogumine on seni korraldanud vaid vähestes kohalikes omavalit- sustes koostöös ettevõtete ja mittetulundusühingutega.  Endiselt puuduvad head lahendused tekstiilijäätmete sortimiseks, taaskasutami- seks ja ringlussevõtuks. On olemas üksikuid väiksemahulisi käitlejaid. Suur kogus tekstiilijäätmeid kogutakse koos segaolmejäätmetega ja suunatakse prügilasse ladesta- misele või põletatakse. Sama tehakse üldjuhul ka jäätmejaamades liigiti kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmetega. 2.10. Prügilad Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel. Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad:  ohtlike jäätmete prügilateks;  tavajäätmeprügilateks;  püsijäätmeprügilateks. Eestis töötab 2022 aasta alguse seisuga 5 tavajäätmeprügilat: AS Tallinna Jäätmete Taaskasu- tuskeskus (Jõelähtme prügila), EKOVIR OÜ (Uikala pürgila), OÜ Paikre (Paikuse prügila), OÜ Amestop (Torma prügila), Väätsa Prügila AS (Väätsa prügila). Kui hetkel kasutusel olevad tavajäätmeprügilad olid rajamise hetkel mõeldud ennekõike jäät- mete ladestamiseks, siis hetkel on käitiste näol tegemist jäätmekäitluskeskustega, kus lisaks jäätmete ladestamisele käideldakse erinevaid jäätmeliike. Mitmed prügilad toodavad näiteks biolagunevatest jäätmetest sertifitseeritud komposti ning sorteeritakse erinevaid jäätmeliike (nt ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed). Riigikontroll viis 2021. aastal läbi auditi „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järele- valve ladestamise üle“, milles tõi välja järgmised probleemid: 1) Riigikontrolli hinnangul ei hoia Keskkonnaameti kontrollitegevus ära prügilates jäät- mete taaskasutuse kuritarvitusi ega vähenda pettuste riski. Keskkonnaamet ei ole kont- rollinud, kas prügilad on täitnud seaduses juba üle kümne aasta kehtinud nõuet, mille järgi ei tohi ladestada sortimata segaolmejäätmeid. Järelevalvetoimingud ei ole olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvad rikkumisi. 2) Keskkonnaameti nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad jä- relevalve tegemist. Keskkonnaamet ei veendu jäätmete taaskasutamiseks nõusolekut andes, kas kavandatav tegevus on vajalik või on selle eesmärk vältida jäätmete ladesta- mise tasu maksmist. Prügilaid ei kohelda taaskasutuse lubamisel ühtemoodi, kuigi nende tegevuse õiguslikud alused on ühesugused. Keskkonnaamet oli juba enne Riigikontrolli auditi läbiviimist tõhustanud järelevalvet prügila- tes toimuvate tegevuste üle ning sellega on jätkatud. Riigikontrolli soovitusi on aktiivselt 2021. ja 2022. aastal rakendatud. Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate keskkonnakomplekslu- bades taaskasutamise nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele. Püsijäätmete ja ohtlike jäätmete prügilad Pikka aega Ida-Virumaa keskkonnale ohuks olnud Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimäed on nüüd nõuetekohaselt suletud ning enam endast ohtu ei kujuta. 73 Eelnõu Nii Kiviõli kui ka Kohtla-Järve poolkoksiladestud kujundati tööde käigus ümber ning mägede küljed muudeti laugemaks. Saasteainete põhja- ja pinnavette sattumise vältimiseks oli tarvis tagada poolkoksimäe veekindlus. Esmalt kaeti pinnad bentoniitsavist mattidega, seejärel dre- naažimattidega ning lõpuks kattekihiga, mis Kohtla-Järvel oli värskest poolkoksist ja Kiviõlis aherainest. Viimasena külvati mäenõlvadele muru ning istutati kaseistikuid. Lisaks suleti mõ- lemal poolkoksiprügilal õli tootmisel tekkinud pigijäätmete järved. Mõlema sulgemisprojekti rahastati sajaprotsendiliselt ELi ühtekuuluvusfondist. Hetkel on töötavad tööstusjäätmete prügilad veel põlevkivitööstuse ettevõtetel VKG ja KKT Oilil ning Enefitil. Lisaks on töötav ohtlike jäätmete prügila Vaivaras, millest täpsemalt ohtlike jäätmete peatüki all. Valdkonna tugevused: 1. Nõuetele mittevastavad prügilad on suletud ja korrastatud 2. Suuremat tähelepanu on pööratud prügilate keskkonnakomplekslubades taaskasutamise nõuete selgusele ja sarnasele rakendamisele. Valdkonna nõrkused: 1. Riigikontrolli hinnangul esineb prügilates jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi, ehk järe- levalvetoimingud ei ole olnud nii põhjalikud, et ennetada või võimalikult vara avastada prügilates toimuvad rikkumisi. 2. Nõuded prügilate taaskasutustegevusele ei ole täpsed ja takistavad järelevalve tegemist. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus Riigi omandis on Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (Vaivara OJKK), et tagada riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandada risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustami- sele. Tekkinud ohtlikke jäätmeid ei ole üheselt võimalik käidelda. Nii nagu tavajäätmetegi puhul peaks ohtlikud jäätmed eelkõige ringlusse võtma ja muul moel taaskasutama. Erinevaid oht- likke jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil ning ohtlikud jäätmed, mille osas Eestis võimekus puudub eksporditakse liikmesriikides asuvatesse käitistesse taaskasutamise ja ring- lussevõtu eesmärgil. Kui ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt ei ole võimalik, tuleb need rangeid keskkonnanõudeid järgides kõrvaldada. Ohtlike jäätmete puhul ei ole kõrvalda- miseks ühte lahendust. Sõltuvalt ohtlike jäätmete omadustest on võimalik teatud ohtlikke jäät- meid kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamise teel. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põ- letamisel tekkivaid jääkproduktid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid, ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel tekkinud setted, ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikajäätmete osad, tootmise käigus tekkinud oht- likke aineid sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas ja saastunud süvenduspinnas ning asbesti sisaldavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Ladestatud jäätmetest moodustas 2020. aastal sekun- daarse tekkena osaliselt stabiliseeritud jäätmed 44,6%, tahkestatud ohtlikud jäätmed 12,2%, 74 Eelnõu ohtlike jäätmete ja tavajäätmete põletamisel tekkivaid jääkproduktid 41%, mehaanilise töötle- mise jäägid 12,68%. Ohtlikke jäätmete kõrvaldamise kogust on suurendanud saastunud pinnase ladestamine ning ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete ladestamine. Vaivara OJKK-s on neli ladestuskärge, millest kolm on täidetud. Alates 2023. aasta algusest on Vaivara OJKK-s võimalik ladustada veel 30 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid. Aastatel 2019-2020 ladestati Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses keskmiselt 9839 tonni ohtlikke jäätmeid aas- tas. Selliste mahtude juures on viimase kärje täituvusaeg maksimaalselt 3,7 aastat. Jäätmete kõrvaldamise võrgustik peab võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas ra- jatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2021.a novembris tehtud jäätmesaadetiste määruse 1013/2006 muutmise ettepanekut, keelata jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, on olu- line tagada ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning sellega maandada risk, et ohtlikud jäät- med hakkavad kuhjuma. Vaivara OJKK-sega on võimalik tagada valmiduse erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vaja- dus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. 2.11. Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1998. aastat tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Jääkreostuse likvideerimisel tekivad ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*), saastunud süvenduspinnas (17 05 05*), kivid ja pinnas tavajäätmetena (17 05 04), õli sisaldavad jäätmed mahutite puhastamisest (16 07 08*), ehitus- ja lammutuspraht (17 kogu jaotis) ja vanaraud (17 04 05). Ida-Virumaal Purtse jõe ääres algas 2019. aastal suuremahuline põlevkivitööstuse jääkreostuse likvideerimine, mille käigus puhastati Purtse jõe enimreostunud lõik, Kohtla jõgi ja fenoolisoo reostusest, mille tekitasid Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehased aastatel 1930-1980. Purtse jõe valgala puhastamise projekt on hetkel lõppjärgus. Tööd on kavandatud lõpule viia 2022. aasta lõpuks. 2018. aastal toimus ohtlike jäätmete koguse kahekordne suurenemine, sest toimusid suurema- hulised Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse likvideerimised. 2019. aastal toimus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimine. Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisel tekkis 39 500 t ohtlikke aineid sisaldavat süvenduspinnast. SavaClean AS teostas Kroodi oja jääkreostuse likvideerimist termilise töötlusega. Pärast ter- milist töötlust saadakse üldjoontes samaväärne pinnas või materjal, mis oli esialgselt enne saas- tamist, mistõttu võib puhastatud materjali kasutada maapinna täitmisel vastavate keskkonna- nõuete täitmisel ja keskkonnalubade olemasolul. Saastunud pinnase käitlemisel tuleb järgida parima võimaliku tehnika (PVT) kontseptsioonide nõudeid. Saastunud pinnase käitluseks on erinevaid tehnoloogiaid. Levinuim saastunud pinnase käitlus on saastunud pinnase väljakaevamine, sõelumine, ja ohtlike ainete eemaldamine/sidu- mine. Jääkreostuste likvideerimisel kasutatakse in-situ tehnoloogiaid (jäätmetekke vältimine), on site tehnoloogiaid ja ex-situ tehnoloogiaid, In-situ tehnoloogiate puhul saavutatakse pinnases ohtlike ainete sisalduse vastavus piirarvudega ilma pinnast välja kaevamata ehk maasiseselt. 75 Eelnõu Selleks kasutatakse näiteks keemilist oksüdatsiooni, biotervendust, elektrokineesi vms.. Kuna saastunud pinnase in situ tervendamisel pinnas jääb jätkuvalt maasse, siis ei ole tegemist jäät- metekkega jäätmeseaduse mõistes (ei toimu pinnase ära viskamist ehk kasutuselt kõrvaldamist JäätS § 1 ja 2 mõistes). Seega saab pinnase in situ tervendamist käsitleda jäätmetekke enneta- misena. Jäätmetekkega ei ole tegemist ka siis, kui pinnase valdaja võtab pinnase uuesti ka- sutusse ning puuduvad asjaolud, miks seda tegevust peaks lugema tehniliselt, majanduslikult või keskkonnakaitseliselt ebamõistlikuks. Uuesti kasutusele võtmise aluseks saab olla näiteks eelprojekt ja tööprojekt objekti ohutustamiseks, millele on tehtud keskkonnamõjude hinnang ja see on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Ex-situ meetodi puhul kaevatakse reostunud pinnas välja, antakse üle pädevale jäätmekäitlejale ning teostatakse tagasitäide. On site tehnoloogiate puhul saastunud pinnas kaevatakse välja, kuid selle ohutustamine toimub objektil ja puhastatud pinnast saab enamasti kasutada kaeve tagasitäitena. Pinnase puhastamiseks ohtlikest ainetest kasutatakse aeroobset mikrobioloogilist töötlemist, termodesorptsiooni, märgsepareerimist või keemilist töötlemist. Jäätmete tekke het- keks on saastunud pinnase välja kaevamise aeg ning jäätmetekitajaks on kaevetööde läbiviija. On site tehnoloogiate kasutamise eelduseks on jääkreostusobjekti kandmine tegevuspaigana jäätmekäitleja keskkonnaloale. Keskkonnaminister on kehtestanud 28.06.2019 määrusega nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” ohtlike ainete sisaldused nii tööstus- kui elumaale. Saastunud pinnast töödeldakse seni kuni see vastab määrusega kehtestatud vastava maatüübi normidele ning see- järel saab seda kasutada maastiku kujundamisel, haljastuses või mujal. Saastunud pinnast, mida ei ole võimalik puhastada, sh taaskasutada, või kasutusse võtta ehitustegevuse käigus, ladesta- takse ohtlike jäätmete prügilasse. Tulenevalt ladestamisega kaasnevast saastetasu maksmise kohustusest eelistavad puhastustööde tellijad ja läbiviijad ladestamist vältida nii palju kui või- malik. Näiteks 2019. aastal ladestati 1,4% tekkinud saastunud pinnasest. Jääkreostusobjekte on keskkonnaregistris 304, neist 16 objektil on tuvastatud, et reostus on alla ohtlike ainete sisalduse piirarve ja sekkumine pole vajalik. Ohustatud on 187 objekti 31.12.2021. a seisuga. 2015. aastal tehti jääkreostuse eelprojektid kaheksale objektile: Kohtla-Järve piirkonna jõgede reostus, Kroodi oja, Raadi ja Ämari lennuväljad, Laekvere, Priimetsa, Hämara ja Maadevahe. Jääkreostusobjekte ohutustatakse üldjuhul projektipõhiselt, mistõttu on objektide ohutustami- sega kaasnev saastunud pinnase teke olnud aastati väga kõikuv. Jääkreostuste likvideerimist on rahastatud Euroopa struktuurifondidest ja LIFE programmi- dega, kus 60% rahastatakse LIFE programmist ning 40% riigi poolt. Väikeste objektide, KOV- i territooriumil olevate objektide ja eraettevõtte territooriumil olevat jääkreostust rahastatakse KIKi Veemajanduse programmi toetusega. Selle toetusega on suurenenud eelkõige kohaliku tähtsusega jääkreostusobjektide likvideerimine. Euroopa struktuurifondide abiga on toimunud mitmeid suuremahulisi riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide korrastamistöid. Hetkel kavandatakse ühtekuuluvusfondi toetusega korrastada põlevkivitööstuse jääkreostusega rikutud Kiviõli kraavi 1,3 km ulatuses ja Erra jõe 2,7 km lõik, mis suubub Purtse jõkke. Tööde käigus tuleb Erra jõe sängist ja kallastelt eemaldada jääkreostus, kus põhja ladestunud pigi ula- tub kohati lausa poole meetri sügavusele, reostus aga kohati isegi 1,4 m sügavusele. Hinnangu- liselt tuleb puhastustööde käigus välja kaevata ligikaudu 23 500 m3 reostunud pinnast, millest üle ⅓ moodustab pigi. Erra jõest väljakaevatud reostunud pinnas plaanitakse ladestada Viru Keemia Grupp poolkoksi prügilassse. Erra jõe puhastööde esimene etapp viiakse ellu veevald- konna integreeritud projekti LIFE IP Clean-EST raames. Lõppjärgus on analoogne projekt, mille raames on ohutustatud Purtse jõe valgala. 76 Eelnõu Pinnase ringlusse võtmise võimalused sõltuvad reostuse intensiivsusest. Alla tööstusmaa piir- arve saastunud pinnas on üldiselt kergesti ringlusse võetav (vaja on siiski jäätmeluba või regist- reeringut pinnase ja kivide (17 05 04) taaskasutuseks) ja vastav ringlussevõtt on oluliselt oda- vam kui ladestamine. Tööstusmaa piirarve mõõdukalt ületava õlireostusega pinnast on üldiselt bioloogiliselt võimalik tervendada vastavusse tööstusmaa piirarvudega, misjärel on seegi ring- lusse võetav. Kuna taoline pinnas reeglina ei ole ka ilma täiendava töötluseta ladestatav, siis on ringlussevõtuga lõppev käitlusahel sellisel pinnasel soodsam. Raskmetallidega saastunud pin- nase puhul on toimivaks lahenduseks pigem ladestamine vastavas prügilas või kapseldamine kohapeal. Sõltuvalt pinnase iseloomust võib see enne ladestamist vajada stabiliseerimist, et vä- hendada ohtlike ainete leostumist. Väga intensiivse õlireostuse puhul ei ole pinnase bioloogiline tervendamine realistlik ja valikusse jäävad erinevad kõrvaldamistoimingud. Jääkreostusobjek- tide ohutustamist käsitletakse objektide poolt ohutustatud veekogumite põhiselt Veemajandus- kavades ja nende meetmeprogrammides. Veemajanduskavad ja nende meetmeprogrammid on avalikkult kättesaadavad KeMi kodulehel, need on avalikkusele tutvustatud ja sihtgruppidega konsulteeritud. Meetmeprogrammides on antud hinnangud ka jääkreostusobjektide ohutusta- mise maksumuste kohta ning märgitud eelduslik ohutustamise aeg, mis võimaldaks veekogu- mitel saavutada vähemalt hea seisund. Veemajanduskavad ja meetmeprogrammid ajakohasta- takse iga 6 aasta järel. Keskkonnaminister kinnitas 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 pe- rioodi 2022–2027 veemajanduskavad ja meetmeprogrammi koos lisadega. Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav. Keskkonnaportaali kaudu. Jooksvalt lisatakse objekte nimekirja, kui leitakse uusi jääkreostusobjekte või ka reos- tuskahtlusega alasid. Keskkonnaametil on pädevus öelda, kas on tegemist jääkreostusobjektiga või saab rakendada saastaja maksab põhimõtet. Jääkreostusobjektide ohutustamisel ei saa ra- kendada saastaja maksab põhimõtet, sest seda põhimõtet kehtestavat kemikaaliseadust ei saa rakendada tagasiulatuvalt selle jõustumisest 1988. a. Reostuse toonased tekitajad ei ole üldiselt vastutusele võetavad ka puht praktilistel põhjustel, sest tollased asutused, ühismajandid ja nõu- kogude armee enam ei tegutse. Jääkreostusobjektide korrastamise algatab enamasti huvitatud osapool ning riik on töötanud välja rahalise toetuse instrumendid keskkonnakaitseliselt oluliste objektide ohutustamise toetamiseks. Veemajanduskavadesse jõuab reostunud ala korrastamise vajadus juhul, kui on selge, et objekt mõjutab veekogumite seisundit – seiramine ja hinnangute andmine peaks olema koordineeritum ja tõhusam (riik seirab veekogumite seisundeid). KAUR teeb vahehinnanguid - kui muutub halvemaks, siis selgitatakse põhjuseid. Tellitud sisse tööd, hinnatakse kust tuleb reostus ja mida teha tuleks. Süsteem peaks olema tõhusam – integreeritud veevaldkonna projekt LIFE IP Clea- nEST annab selleks ka täiendavad suunised, kuidas peaks toimima veemajanduskavade koos- tamine. Hetkel toimib riigipoolse rahastuse toel Kohtla- Järve ja Kiviõli poolkoksimägede järelhooldus ja seire. Poolkoksiga on seotud mitmed nõukogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjek- tid, mis tekitavad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid. Valdkonna tugevused: 1. Teadaolevad jääkreostusalad on kaardistatud ja käib nende järkjärguline korrastamine. 2. Jääkreostuse korrastamise rahastamiseks on loodud erinevad toetusmeetmed (EL struk- tuurifondid, Life ja keskkonnaprogramm). 3. Jääkreostusobjekte puudutav info on objektipõhiselt avalikult kättesaadav. Valdkonna nõrkused: 1. Jääkreostusobjektide ohutustamisel ei saa rakendada saastaja maksab põhimõtet, mis- tõttu tuleb leida teisi võimalusi. 77 Eelnõu 2. Jääkreostusobjektide avastamine, seiramine peaks olema tõhusam. 2.12. Riikidevaheline jäätmevedu Majanduskasv ja globaliseerumine on põhjustanud kogu maailmas riikidevahelise jäätmeveo suurenemise. 2018. aastal oli ülemaailmse jäätmetega seotud kaubanduse maht 182 miljonit tonni (väärtus ligikaudu 80,5 miljardit eurot)76. See kaubandus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ning EL on üks suuri- maid jäätmete eksportijaid maailmas. Igal aastal ekspordib EL kolmandatesse riikidesse umbes 33 miljonit tonni jäätmeid. Alates 2004. aastast on EList jäätmete eksport suurenenud 75 % ning pea pool sellest on suunatud OECD-välistesse riikidesse77. Enamiku EList eksporditava- test jäätmetest moodustavad metalli-, paberi-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmed. EL impordib igal aastal ligikaudu 16 miljonit tonni jäätmeid ning ka liikmesriikide vahel veetakse märkimis- väärses koguses jäätmeid (ca 70 miljonit tonni aastas)78. Üle piiri veetavad jäätmed võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda, eriti kui jäätmete vedu ei toimu nõuetekohaselt. Samal ajal on neil jäätmetel sageli positiivne majanduslik väär- tus, eelkõige teisese toormena, mis võimaldab asendada esmaseid tooraineid ja vähendada neist sõltuvust ning soodustada seega ringmajandust. 1989. a võeti vastu ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitlev Baseli konventsioon (Baseli konventsioon), mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja kesk- konda ohtlike ja muude jäätmete tekitamisest, nende riikidevahelisest veost ja käitlemisest tu- leneva kahjuliku mõju eest. Eesti Vabariik ühines Baseli konventsiooniga 1992. aastal (RT 1992, 21, 297). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) nõukogu võttis 1992. a vastu otsuse (OECD otsus)79 taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. 2019. a jõustus rahvusvahelisel tasandil Baseli konventsiooni muudatus, millega keelustati ohtlike jäätmete eksport arengumaadesse (kehtestati üldine keeld eksportida Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikidest (konventsiooniosalised ja teised riigid, kes on OECD liikmed ning EL riigid ja Liechtenstein) kõikidesse teistesse riikidesse mis tahes oht- likke jäätmeid, mis on ette nähtud lõppladustamiseks, korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks). EL on ekspordi keelustamist käsitleva muudatuse ratifitseerinud ja rakendab seda 1997. aastast. Baseli konventsiooni ja OECD otsuse sätted rakendatakse EL õiguses 2006. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste koht (jäätmesaadetiste määrus)80. Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud jäätmete piiriüleste vedude ja kontrollimise kord, eesmärgiga arvestada ja vältida keskkonna- ning terviseprob- leeme, mis võivad kaasneda jäätmete valesti eksportimise ja käitlemisega ning selle eesmärk 76 Yamaguchi, S., „International trade and circular economy – Policy alignment“, OECD Trade and Environment Working Papers, OECD Publishing, Pariis, 2021 (avaldamisel), http://www.oecd.org/officialdocuments/publi- cdisplaydocumentpdf/?cote=COM/TAD/ENV/JWPT E(2020)2/FINAL&docLanguage=En. https://doi.org/10.1787/18166881 77 Allikas: Eurostat 78 Allikas: Comext 79 Nõukogu otsus C(92)39/FINAL taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. Seda otsust muudeti ja praegune versioon on nõukogu otsus taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (OECD/LEGAL/0266) 80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98) 78 Eelnõu on tagada rahvusvahelistest keskkonnaalasest kokkulepetest kinnipidamine. Määrus hõlmab jäätmete vedu liikmesriikide vahel, importi riikidest, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust ja eksporti nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust. Jäätmesaadetiste määruses sõltub kontrolli tase jäätmete omadustest (nt ohtlikud või tavajäätmed), sihtkohast (OECD riik või mitte) ja sellest, kas jäätmeid töödeldakse nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Rohkem kontrollitud on kõrvaldamisele nt prügilasse ladestamiseks määratud jäätmete veod ja vähem kontrollitud ringlussevõtuks määratud veod. Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud ka ekspordikeeld teatavate jäätmekategooriate ja teatavate sihtkohtade suhtes: kõige olulisem näide on keeld eksportida ohtlikke jäätmeid EList riikidesse, mis ei kuulu OECDsse. EÜ määrus nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste määrus) on kolm põhilist kontrolli protse- duuri: 1. Mittekontrollitavate jäätmesaadetiste veol ehk nn „rohelises nimekirjas“ olevate jäätmete veol peab arvestama artiklis 18 sätestatud üldnõudeid ja peab olema täidetud jäätmesaadetiste määruse VII lisas toodud saatedokument, mis peab olema jäätmesaa- detiste veol kaasas. Rohelises nimekirjas on jäätmesaadetiste määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud taaskasutamiseks määratud jäätmed. Need on mitteohtlikud jäätmed taaska- sutamiseks määratud jäätmed nagu nt paber, metall jms. 2. Kontrollitavate jäätmete veol peab enne jäätmete väljavedu taotlema asjaomastelt pä- devatelt asutustelt kirjaliku veoloa (jäätmesaadetiste määruse artikkel 3 lg 1 ja artikkel 4). Kontrollitavad on ohtlike jäätmete, välislepingutega reguleeritud jäätmete ja kõrval- damisele määratud jäätmete veod. 3. Kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu väljapoole EL ja EFTA riike on keelatud. Samuti on keelatud eksportida ohtlikke jäätmeid väljapoole OECD riike. OECD liikmesriiki saab vedada jäätmeid üksnes taaskasutamise eesmärgil. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1418/2007, 29. november 2007 käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäät- mete riikidevahelise veo kontrolli kohta. Baseli konventsiooni osaliste konverents otsustas oma 2019. aasta mais toimunud 14. istungi otsusega BC-14/12 muuta plastijäätmete klassifikatsiooni, määrates ära, milliseid plastijäät- meid käsitletakse ohtlike jäätmetena, milliseid tavajäätmetena või spetsiaalset tähelepanu vaja- vatena. Alates 2021. aastast kehtivad plastijäätmete EL sisseveo-, väljaveo ja liikmesriikide vahelisele veole uued reeglid. Sõltuvalt plastijäätmete tüübist ja kavandatavast sihtkohast (EL liikmesriik, OECD, mitte-OECD) kehtivad erinevad nõuded. Ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate plastijäätmete eksport OECD-sse mittekuuluvatesse kolmandatesse riiki- desse on keelatud. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate plastijäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks) eksport OECD-sse mittekuuluvatesse kolmandatesse riikidesse on lubatud ai- nult eritingimustel. Importiv riik peab teavitama Euroopa Komisjoni reeglitest, milliseid kohal- datakse vastava impordi suhtes. Ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlusse võetavate plastijäät- mete impordile kolmandatest riikidest kohaldatakse „eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik luba. Liikmesriikide vahelistel vedudel kohaldatakse ohtlike plastijäätmete ja raskesti ringlussevõetavate plastijäätmetele „eelneva teatamise ja nõusoleku andmise korda“ ehk tuleb taotleda kirjalik luba. Puhaste, tavajäätmete hulka kuuluvate plasti- jäätmete (mis on ette nähtud ringlussevõtuks) osas kohaldatakse artikkel 18 nõudeid ehk rohe- lise nimekirja jäätmete protseduuri. EÜ määruse nr 1013/2006 mõistes on pädev asutus Eestis on Keskkonnaamet, kes nõustab ja menetleb jäätmete riikidevahelisi sisse, välja- ja läbiveolubade taotlusi. 79 Eelnõu Järelevalvet riikidevahelise jäätmeveo nõuete üle teostavad Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet. Jäätmete riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama kontrolli tagamiseks koostavad Keskkonnaamet ja Maksu- ja Tolliamet vastavalt jäätmesaade- tiste määrusele (art 50 lg 2a) kontrollikavad81, millest lähtuvalt teostatakse järelevalvet: käit- luskohtadele, ettevõtjatele, vahendajatele ja edasimüüjatele, teostatavale taaskasutamisele ja kõrvaldamise toimingule. Ülevaade riikidevahelisest jäätmeveost Eestis Jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkeko- hale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõue- tele vastavas jäätmekäitluskohas. Erinevaid jäätmeid käideldakse erinevate tehnoloogiate abil ja Eestis osade jäätmete käitlemise võimalused puuduvad. Riikidevaheline jäätmevedu on üks olulistest võimalustest selliste jäätmete käitlemiseks, sh võimaldab liikmesriikidel täita EL ta- sandil probleemtoodetest tekkinud jäätmetele kehtestatud ringlussevõtu ja materjali taaskasu- tamise sihtarve ja toota jäätmetest ringlussevõetud materjali / teisest tooret. Jäätmearuandluse infosüsteemist tehtud väljavõtete kohaselt on Eesti valdavalt jäätmeid välja- viiv riik. Jäätmete väljaveo kogused on pea poole suuremad kui sisseveo puhul. Täpsemalt on imporditud: 2016 – 2018 aastas 200 000 – 300 000 t ning eksporditud 300 000 – 500 000 t jäätmeid. 2019. a imporditi Eestisse ca 287 000 t ja eksporditi ca 494 000 t jäätmeid. 2020. a imporditi Eestisse 233 000 t ja eksporditi 527 000 t jäätmeid. Jäätmete impordimahud on jäänud enamvähem samale tasemele, aga ekspordimahud on aasta-aastalt kasvanud. Kõige enam eksporditi Eestist jäätmeid 2018. a Türki (ca 282 800 t), Soome (ca 65 500 t) ja Poola (ca 49 800 t); 2019. a Türki (ca 274 000 t), Soome (ca 69 400 t), Saksamaale (ca 33 300 t) ja Lätti (ca 30 600 t); 2020. a Türki (ca 287 500 t), Soome (ca 53 000 t), Venemaale (ca 43 200 t), Saksamaale (ca 41 400 t) ja Lätti (ca 32 400 t). Valdava enamuse välja veetud jäätmeliikidest moodustavad puhtad jäätmevood ehk rohelise nimekirja jäätmed. Suurima osa Eestist eksporditud jäätmeliikidest moodustavad erinevad me- tallijäätmed (peamiselt mustmetallid), millele leitakse uued kasutusvõimalused metallitoodete näol Türgis. Suuremates kogustes eksporditakse veel värvilisi metalle; paber ja kartongjäät- meid; plastpakendeid ja klaaspakendid. Kontrollitavate jäätmete (vajalik taotleda veoluba) väljavedu Eestist on tagasihoidlik. Ohtlikke jäätmeid eksporditi Eestist 2019. a ca 9 000 t ja 2020. a ca 9 800 t. Eestist eksporditakse kemi- kaalijäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, luminestsentslampe ja muid elavhõ- bedat sisaldavaid jäätmeid, tervishoiujäätmeid, pinnakatmisel tekkivad jäätmed, ohtlikke aineid sisaldavaid mehaanilise töötlemise jääke jms. Enamuse eksporditud ohtlikest jäätmetest moo- dustavad Soome eksporditud Iru jäätmepõletustehases tekkinud tahked gaasipuhastusjäätmed (ca 8000 t/aastas). Riikidevaheline jäätmevedu, sh kontrollitavate jäätmete vedu, toimub suurte koguste korral tõr- geteta. Probleeme esineb üheliigiliste jäätmete väikeste tekkekogustega, näiteks patarei- ja aku- jäätmetega ja põllumajandusplastiga, mille käitlemise võimalused Eestis puuduvad ning keeru- line on leida nende käitlemiseks võimalusi ka teistes riikides. Patareidele ja akudele on kehtes- tatud EL tasandil taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud. Eesti omab võimekust käidelda 81 Järelevalveasutuste kontrollikava 2020-2022 80 Eelnõu patareide ja akude jäätmetest ainult pliiakusid. Ülejäänud patarei- ja akujäätmed (kantavate pa- tareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõi- dukiakude jäätmed) osas teostatakse Eestis vaid sorteerimist ja ümber pakendamist ning neid on vaja eksportida edasiseks käitlemiseks teistesse liikmesriikidesse. Patarei- ja akujäätmete eksportimiseks peab olema riikidevaheline veoluba, mille saamiseks on vajalik nõusolek lähte- koha, transiidikoha ja sihtkoha pädevatelt asutustelt. Praegu on patareide ja akude tootjatel ning tootjate ühendustel probleeme patarei- ja akujäätmete ekspordiga, sest sihtkoha pädev asutus ei ole andnud nõusolekut veoloa väljastamiseks. Eestisse imporditakse enamjaolt segajäätmeid, mis Eestis täiendavalt sorditakse ning eralda- takse edasiseks käitlemiseks need jäätmeliigid, mida saab võtta ringlusesse ning sortimisel tek- kinud jääkmaterjalid põletatakse või ladestatakse prügilas. Eestisse toodavatest jäätmetest suu- rima osa moodustavad segaolmejäätmed, ehitus- ja lammutussegapraht, puidujäätmed ning pliiakud. Suurem osa sissetoodud jäätmeliikidest jäävad Eestisse. Segaolmejäätmed jm põle- misväärtust omavad jäätmed põletatakse Iru jäätmepõletustehases ja pliiakud käideldakse Ecometal AS-is. Olemasolevatest andmetest nähtub, et ehitus- ja lammutussegaprahi sortimise tulemusena tekkinud jäätmeliikidest võetakse ringlusesse vaid väike kogus jäätmeid. Ringlus- sevõtu asemel suunatakse välja sorditud põlevosa prügikütuse hulka ja mineraalne osa karjää- ride täiteks. Kõige enam toodi jäätmeid Eestisse 2018. a Soomest (ca 138 200 t), Suurbritanniast (ca 45 800 t) ja Hollandist (ca 45 200 t); 2019. a Soomest (ca 133 600 t), Hollandist (ca 95 700 t), Vene- maalt (ca 16 200 t) ja Lätist (ca 14 400 t); 2020. a Soomest (ca 116 200 t), Hollandist (47 500 t), Lätist (28 100 t) ja Venemaalt (17 700 t). 2019. a toodi kontrollitavaid jäätmeid (vajalik eelnev kirjalik veoluba) Eestisse ca 103 100 t, enamus neist olid Soomest toodud segaolmejäätmed (ca 44 100 t); ehitus- ja lammutussegapraht (ca 26 900 t). 2020. a toodi Eestisse kõige enam Hollandist puidujäätmeid (ca 40 350 t) ning Soomest segaolmejäätmeid (ca 33 100 t) ja ehitus- ja lammutussegaprahti (ca 31 900 t). Ohtli- kest jäätmetest tuuakse Eestisse kõige enam pliiakusid (2019. a ca 14 600 t; 2020. a 13 700 t), mida tuuakse peamiselt Soomest, aga ka Rootsit, Lätist ja Leedust. Ohtlikest jäätmetest tuuakse Eestisse veel õli sisaldavaid jäätmeid ja lahusteid sisaldavaid jäätmeid, kemikaale jm ohtlikke aineid sisaldavaid vedelaid jäätmeid ning ohtlikke osi sisaldavaid elektri- ja elektroonikasead- mete jäätmeid. Piiriüleselt veetavad jäätmekogused on kasvanud ja tõusnud on ka Keskkonnaametile laekuvate kontrollitavate jäätmeliikide piiriüleste veolubade taotluste arv. Perioodil 2016 – 2019 menetles Keskkonnaamet 313 veoloa taotlust. Taotlustest enamuse moodustas 2019. a jäätmete sissevedu Soomest. Kui 2018. a esitati taotlusi (13 tk) 120 000 tonni segaprahi sisseveoks Soomest, siis 2019. a esitati taotlusi (21 tk) 212 500 tonni Eestisse toomiseks. 2019. a keeldus Keskkon- naamet viiele ehitus- ja lammutussegaprahi (kogumaht 50 000 t) sisseveo taotlusele loa andmi- sest, sest siinse ettevõtte jäätmekäitluskohas jäätmed kuhjusid. Perioodil 2016-2019 alustas Keskkonnainspektsioon riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikku- miste osas kokku 19 väärteomenetlust, ühe haldusmenetluse ning 22 järelevalvemenetlust. Rik- kumisi tuvastati veodokumentide (Annex VII) ja veolubade puudumiste osas. Lisaks tuvastati veodokumentidele mittevastavaid jäätmete vedusid. Näiteks 2019. a imporditi Eestisse kivide ja pinnase asemel jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmeid ning 2020. a imporditi olmejäät- mete asemel ehitus- ja lammutusjäätmeid. Keskkonnainspektsioon lõpetas 2019. a kaks riiki- devahelise jäätmeveo väärteomenetlust kuriteo tunnustel. Esimesel juhul toimus romusõidukite illegaalne import Belgiasse ning teisel juhul imporditi Eestisse maapinna täiteks jäätmete me- haanilise töötlemise jäätmeid. Perioodil 2016 – 2018 teostas Maksu- ja Tolliamet kokku 90 81 Eelnõu kontrolli, millest jäätmevedude kontrolle oli 36. Tulemas on uued reeglid jäätmete riikidevahelisel veol 2020. aasta jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon (komisjon) jäätmesaadetiste määruse hin- nangu82, milles tuvastati et kehtivad jäätmesaadetiste eeskirjad ei taga piisavalt, et teistesse rii- kidesse veetud jäätmeid käideldakse keskkonnasäästlikult ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Keh- tiva määruse ülevaatamisel tuvastati, et ELi-sisesed protseduurid jäätmete riikidevaheliseks veoks on koormavad ja võivad põhjustada viivitusi, mis toovad kaasa kulusid jäätmekäitleja- tele. Teiseks ei taga kehtivad eeskirjad eksporditavate jäätmete usaldusväärset käitlemist viisil, mis käsitleks samu keskkonna- ja tervisemõjusid nagu EL-is. Samuti muudab ELi sõltuvus jäät- mete ekspordist meid haavatavaks äkiliste impordipiirangute ja sekundaarsete toormaterjalide impordi osas. Kolmandaks probleemiks on illegaalsed jäätmesaadetised. Puudub ühtlus ja koos- töö järelevalve teostamise osas, mistõttu suur osa ebaseaduslikke jäätmesaadetisi jääb avasta- mata. Vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele83 ja ringmajanduse tegevuskavale84 tuleb vaadata jäätmesaadetiste määrus üle eesmärgiga hõlbustada jäätmesaadetiste vedu jäätmete korduska- sutamiseks ja ringlussevõtuks ELis; tagada, et EL ei jätaks oma jäätmeprobleeme kolmandate riikide lahendada ning võidelda ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu. Euroopa rohelises kokkuleppes ja tööstusstrateegias85, on leitud, et juurdepääs toorainetele on strateegilise tähtsusega ning see on Euroopas rohe- ja digipöörde elluviimise eeldus. Märkimis- väärne hulk ressursse viiakse aga Euroopast välja jäätmetena, selle asemel, et töödelda neid teisesteks materjalideks EL tööstusvaldkonna jaoks. 17.11.2021 esitas Euroopa Komisjon liikmesriikidele riikidevahelise jäätmeveo regulatsiooni muutmise algatuse86, mille kohaselt tuleks 2006. a vastuvõetud EÜ määrus 1013/2006 eelnevalt toodud eesmärkide saavutamiseks asendada uue määrusega. 82 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT EVALUATION of Regulation (EC) No 1013 /2006 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2006 on shipments of waste 83 Euroopa roheline kokkulepe Euroopa Komisjoni 11.12.2019 teatis COM(2019) 640 final 84 Uus ringmajanduse tegevuskava Euroopa Komisjoni 11.03.2020 teatis COM(2020) 98 final 85 Euroopa Komisjoni teatis 05.05.2021 COM(2021) 350 final (tööstusstrateegia) 86 17.11.2021 Proposal for a new regulation on waste shipments (europa.eu) 82 Eelnõu 3. Riigi jäätmekava 2022-2028 strateegilised eesmärgid ja meetmed 3.1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasu- tuse edendamine Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid konkreet- sed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2022-2028 rakenduskava“. Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavu- tatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üheks peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepo- liitika raamistiku loomine. Kestliku tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessi- des tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud mater- jali. Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme kasu- tamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja pa- randatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise pea- vad vastama tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad ring- majanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis 2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS keskkonnajuhtimis- süsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik ettevõttel regulee- rida kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades ettevõtte tege- vustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik vähendada kaudselt kesk- konna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Jäätmetekke vältimine, vähendamine Jäätmekäitluse hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras vältida jäätmeteket. Jäätmetekke välti- mine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada majanduskulusid (nt toidu jm oluliste ressursside ja ma- terjalide raiskamise vähendamise kaudu). Ressursitõhususe suurendamine ja selle kaudu ka jäätmetekke vähendamine võib aidata ettevõtetel luua uusi majanduslikke võimalusi, parandada tootlikkust, vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest nagu majandusolukord, tarbi- jate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus ettevõ- tetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustavate majandusmeetmena on ELis 83 Eelnõu välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tege- vusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Jäätmetekke vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud too- dete nn olelusringi. Jäätmetekke vältimine on võimalik üksnes siis, kui toote olelusringi kõiki- del etappidel suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse, valmis- tatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kasutatakse. Jäätmete (eelkõige olmejäätmete) teket mõjutab ka otseselt tarbijate käitumine, mis on seotud teadlikkuse, sissetulekute, ühiskonna sotsiaalstruktuuri ja jõukusega. Seega võrreldes seni rakendatud jäätmekorraldusmeetmetega (nt jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise edendamisega), peavad jäätmetekke vältimisele suunatud meetmed hõlmama palju laiemat huvirühmade ringi ja palju laiemat tegevust. Jäät- metekke vältimisega tuleb tegeleda kõigil tasanditel. Jäätmetekke vältimine aitab kaasa Eesti majanduse ressursitõhususele ja vähendab loodusres- sursside kasutamisest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja ini- mese tervisele. On oluline, et jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise tulemusel oleks võimalik katkestada seos majanduskasvu ja jäätmetekke vahel. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonnas on kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks põhi- rõhk samuti jäätmetekke vähendamisel ja jäätmete ringlussevõtul. Kuna jäätmete ladestamine ja põletamine suurendab KHG-de heidet, on jäätmetekke vältimine ja korduskasutuseks ette- valmistamine väga olulised komponendid KHG-de heite vähendamisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Olmejäätmed Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa eelkõige tarbijate teadlikkus ostuotsuste tege- misel seoses toodete vastupidavuse, parandatavuse ja toote nn keskkonnajalajäljega. Lisaks tar- bijate teadlikkusele on oluline, et tootjad oleks motiveeritud kestlikke tooteid valmistama ning tarbijaid neid harjumuspärastele toodetele eelistama. Kasutatud toodete parandamine ja kordus- kasutusse suunamine on seda tõenäolisem, mida mugavamaks see tarbijale tehtud on. Kasutatud esemete korduskasutusse suunamist tuleb arendada nii, et see oleks lihtne ja mugav nii eseme loovutajale, vastu võtjale (nt jäätmejaama operaator) kui ka selle järgmisele omanikule. Keskkonnaalane haridus tuleb integreerida olemasolevatesse õppekavadesse nii, et vastavate teadmiste edasiandmine oleks süsteemne ja toimuks igas vanuseastmes. Õpetajatele peavad olema loodud hõlpsasti kasutatavad õppematerjalid jäätme- ja ringmajanduse kohta. Üldsuse teadlikkuse tõstmiseks on otstarbeks koostada riiklikul tasandil teavitusmaterjalid, mida kohalikud omavalitsused ja teised huvigrupid saavad vastavalt vajadusele kasutada. Jäät- mete korduskasutuse edendamiseks ja liigiti kogumise harjumuse juurutamiseks peab vastav kommunikatsioon olema mitmekesine, võimalusel sihistatud ja regulaarne. Lisaks teavituskampaaniatele tuleb luua ja/või ajakohastada juhendmaterjalid jäätmehoolduse planeerimiseks, hangete läbiviimiseks ning jäätmeseadusega loodud võimaluste rakendami- seks. Oluline on jätkata kohalike omavalitsuste heade praktikate jagamist, mis alates 2022. aas- tast on toimunud Keskkonnaameti poolt korraldatavate KO(h)Vihommikute87 näol. Avalikkuse jaoks on oluline usaldus jäätmevaldkonna suhtes, sest vastasel juhul on keeruline motiveerida inimesi esemeid korduskasutusse suunama või jäätmeid liigiti koguma. Selleks on 87 Kord kuus toimuvatel KO(h)Vihommikutel on seni käsitletud eelkõige biojäätmete valdkonda. Täpsem info: https://keskkonnaamet.ee/biojaatmete-abimaterjalid-kov-keskkonnaspetsialistile 84 Eelnõu vajalik selgitada jäätmete edasist käitlust ja seda, milliseid tooteid ringlusse võetud materjalist valmistatakse. Biojäätmed Toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamist ja asjakohaseid meetmeid on käsitletud eraldi toidujäätmete tekke vältimise kavas (lisa 9.1), mis hõlmab kogu toidutarneahelat. Paberi- ja kartongijäätmed Jäätmeteket aitab vältida reklaam- ja trükimeediaväljaannetele trükkimise vähendamine. Tar- bijate teadlikkus aina kasvab, üha enam tellitakse postkastidele vastavaid kleepse, millega an- takse teada adressaadita posti mittesoovimisest. Eelduslikult peaks selline lähenemine viima tellimata väljaannete trükkimise vähendamiseni, kuid esialgu see veel piisavat tulemust ei ole andnud ning postiettevõtetel tuleb endal leida viise, kuidas jagamata trükistest vabaneda. Trü- kimeedia ja reklaamposti vähendamisele aitaks kaasa tootjavastutuse rakendamine, mis seab vastutuse trükimeedia kokku kogumiseks trükiste väljaandjale. Ettevõtetes ja büroodes printimise vähendamiseks tuleb panustada teavitustöösse ja koolitada töötajaid keskkonnahoidlikult paberit kasutama ja võimalusel eelistama dokumentide mit- teprintimist. Kui printimine on vältimatu, tuleks eelistada kahepoolset printimist, et paber oleks võimalikult optimaalselt kasutatud. Ühepoolselt prinditud paberite tühje pooli saab kasutada näiteks märkme-või joonistuspaberina. Selliselt pikendatakse paberi eluiga. Suurjäätmed Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike toodete disainimine. Toodet luues saab juba va- lida sellised materjalid, mida saab esmase toote kasutusea lõppedes teise toote tegemiseks ka- sutada. Näiteks pehmemööbli puhul on võimalik valida pealisriie või materjal, mis on kestlikum või mida on tulevikus lihtne ümber vahetada pikendades nii toote eluiga. Suurjäätmete puhul tuleb investeerida headesse kogumissüsteemidesse, mille järgselt saab kaa- luda toote korduskasutuse, taaskasutuse või ümbertöötlemise vahel. Enne toodete ära viskamist tuleks kaaluda erinevate jagamisplatvormide kasutamise võimalust, parandustöökodasid ja kor- duskasutuskeskuseid, mille läbi toodete eluiga pikeneb. Näiteks on mitmed asutused annetanud üle jäänud kontorimööbli sotsiaalhoolekandele või teistele asutustele (sh KeM) või erinevate jagamisplatvormide kaudu eraisikutele. Veebilehe Smartswap.com kaudu, mis on lühikese te- gevusaja jooksul suurt populaarsust kogunud, on võimalik tasuta loovutada nii ettevõtluses kui ka eratarbimises üle jäävaid tooteid. Analoogsete jagamisplatvormide kasutamine ja toodete teisele ringile suunamine peaks saama esimeseks eelistuseks tootest vabanemise puhul. Eesmärgid 1) Olmejäätmete (k.a toidujäätmete) teke väheneb ja korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a) 2) Kohalikud omavalitsused on motiveeritud vältima jäätmeteket ja edendama korduskasu- tust. 85 Eelnõu Ehitus- ja lammutusjäätmed Hoogustunud ehitustegevuse ning järgnevatel aastatel suureneva hoonete renoveerimise ja ka- sutusest välja langenud hoonete lammutamise tõttu on ette näha ehitus- ja lammutusjäätmete tekke suurenemist. Tulenevalt eelnevast ei ole ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekoguste vä- hendamine realistlik, kuid võimalik on vähendada uute hoonete ehitamisel ning olemasolevate hoonete renoveerimisel ja lammutamisel jäätmete tekke osakaalu. Ehitustegevuse käigus on jäätmeteket võimalik vältida eelkõige läbi võimalikult täpse materja- liarvestuse. Samuti aitab jäätmetekke vältimisele kaasa ehitustegevuses üle jäänud materjalide liigiti kogumine, mis võimaldab ühel ehitusobjektil üle jäänud materjalid suunata kasutusse mõnel muul objektil või pakkuda neid kasutamiseks eraisikutele. Oluline on ka uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel selliste ehitustoodete kasutamine, mis ei sisalda ohtlikke aineid ning mida on võimalik hoone renoveerimisel või elukaare lõppemisel korduskasutada või materjalina ringlusse võtta.Hoonete lammutamisel aitab jäätmeteket vältida valikuline lammutamine, mille puhul eemaldatakse korduskasutuseks sobilikud materjalid ja detailid juba lammutustegevuse käigus. Lammutatavate hoonete puhul on sageli tegu tüüpsete hoonetega, mis sisaldavad samalaadseid materjale. Tüüpsete hoonete lammutamisel tekkivate materjalide uuringute kaudu on võimalik saada infot materjalide omaduste ja kasutuspotent- siaali kohta, mis omakorda soodustab selliste materjalide ja detailide korduskasutust. Lisaks jäätmetekke vältimisele aitab valikuline lammutamine ning väärtuslike ehitusdetailide ja koha- likku päritolu materjalide ringlusse suunamine säilitada piirkonnale omast väärtuslikku arhitek- tuuri ja luua väärtuslikumat elukeskkonda. Oluline on ka hoonete lammutamise ja jäätmete liigiti kogumise juhiste koostamine ning hoo- nete valikulist lammutamist ja jäätmete liigiti kogumist edendavate riigihangete tingimuste väl- jatöötamine. Samuti on vajalik leida lahendused, mis aitavad viia kokku ehitus- ja lammutuste- gevuses tekkinud materjalide tekitajad ja võimalikud kasutajad (nt materjalipanga loomine). Pikemas vaates on ehitus- ja lammutusjäätmete teket võimalik vähendada läbi hoonete ehita- misel korduskasutuseks sobilike materjalide kasutamise ning ehitiste mudelplaneerimise (BIM), mille käigus kaardistatakse muuhulgas hoones kasutatavad materjalid, mis tagab oma- korda selle, et hoone lammutamisel on olemas täpne ülevaade kasutatud materjalidest ja detai- lidest ning nende korduskasutuse potentsiaalist. Ehitus- ja lammutusjäätmete teket aitab vältida ka hoonete projekteerimine selliselt, et hooneid on võimalik vajadusel ümber planeerida ja uuel otstarbel kasutusse võtta, pikendades seeläbi olemasolevate hoonete eluiga ja vältides vajadust uute hoonete ehitamiseks. Väga oluline roll on ka teadlikkuse tõstmisel, sh ehitusega seotud õppekavadesse ja kutsestandarditesse nii jäätmekäitluse, kui ka laiemalt ringmajandusega, seo- tud teemade lisamisel. Eesmärk  Vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse. 86 Eelnõu Ohtlikud jäätmed Tekkivaid ohtlikke olmejäätmeid saab vähendada ohtlike ainete vähendamisega toodetes. Tu- levikus peaks olema eesmärgiks kasutada toote tootmisel selliseid materjale, mis ei sisalda oht- likke aineid, näiteks tuleb vähendada/eelistada pinnakatete valmistamisel ja kasutamise selli- seid tooteid, mis ei sisalda ohtlikke aineid või vähendada ohtlike ainete kasutamist toodetes. Lisaks on võimalik ohtlike jäätmete teket vähendada läbi teabe ja toote märgistuse. Ohtlike ainete olemasolu kohta tuleks edastada kogu toodete ja materjalide olelusringi jooksul piisavalt teavet. Lõppkasutaja peab saama läbipaistvat, usaldusväärset ja selget teavet toote põhioma- duste ning jäätmete kohta, mis võimaldab lõppkasutajatel teha toote ostmisel ja kasutuselt kõr- valdamisel teadlikke otsuseid ning võimaldada jäätmekäitlejatel jäätmeid nõuetekohaselt töö- delda. Ohtlike jäätmete teket on võimalik vähendada läbi ressursijuhtimise, sh läbi investeeringute parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse. Ressursiauditite abil on võimalik tõsta ressursikasutuse efektiivsust ning sellega vähendada jäätmeteket tootmisprotsessis. KIK on tööstusettevõtete ressursitõhususe saavutamiseks toetatud 158 ettevõtet. Toetuse tulemusena on vähenenud nii tavajäätmete kui ka ohtlike jäätmete teke, vähenevad praaktoode kogus ja toot- misjääk. Kui tooted, materjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ringlussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks. Kõik jäät- mekäitlejad ei ole teadlikud, et POS-idega saastunud jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud. POS-id jäätmetes tuleb pöördumatult muundada või hävitada nii, et need ei jõua keskkonda või ainena, segu koostisainena või uute toodete koostises uuesti turule. Eesmärgid:  Tootmistehnoloogiad on täiustatud ning ressursitõhusad, tootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogus väheneb  Tõsta ohtlike jäätmete jäätmehoolduse osas teadlikkust läbi tööstuse ja tootmisega seotud õppekavade Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning tarbi- mise tasemest. Majanduskasvuga ja tarbimise suurenemisega on ka kasvanud elektri ja elekt- roonikaseadmete jäätmete kogused. Elektroonikaromude tekke vältimisel mängib olulist rolli säästev tarbimine ja kestlike toodete tootmine. Elektroonikaromude teket vähendab toote vastupidavus, korduskasutatavus, uuenda- tavus ja parandatavus, tooteteabe digitaliseerimine ja toodete tunnustamise viisid. Elektrooni- karomude vähendamise eesmärgil tuleks eelistada kvaliteetseid tooteid, mille tootja järgib kest- likku tootepoliitika eesmärke. 87 Eelnõu Euroopa elektroonikajäätmetest ja nende kogumise sihtarvude uuringust88 selgus, et hinnangu- liselt hoiustatakse kodus 4-5 kg kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmeid inimese kohta. Mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja muude väikeste elektri- ja elektroonikaseadmete tagasta- misskeemide uuringust89 selgus, et 49% kasutuselt kõrvaldatud mobiiltelefonidest ja tahvelar- vutitest ning 61% sülearvutitest hoiustatakse kodudes. Varutud seadmed aga vananevad kiiresti ja kaotavad aastatega oma väärtust. Võttes arvesse kodus hoiustatavete elektroonikaseadmete kogust on tarbijatel vaja motivatsiooni, et kasutuselt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroo- nikaseade tagastada tootjale või korduskasutust teostavale ettevõttele. Tootjatel on oluline osa elektroonikaromude kogumise edendamisel ja nende korduskasutamisel. Kestliku tootepoliitika eesmärki täitvad tootjad korraldavad iseseisvalt kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete ko- gumist ning nende suunamist korduskasutusse. Kõige suuremat korduskasutuse potentsiaali omavad elektroonikaseadmed, mille tarbija on tagastanud tootjatele. Tootjad saavad kasutavad rahalisi stiimuleid, et tõsta tarbijate motivatsiooni tagastada kasutuselt kõrvaldatud töökorras elektri- ja elektroonikaseade tootjale. Üheks rahaliseks stiimuliks on allahindluse kood, mis võimaldab osta uue seadme soodsamalt. Näiteks Telia Eesti AS võttis 2020. aastal üheks eesmärgiks seadmeringluse ning lisas kauba- valikusse kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed. Telia motiveerib tarbijat tagastama kasu- tatud elektri- ja elektroonikaseadmeid ettevõttele andes tarbijale uue seadme soetamiseks soo- dustuse (“vana uueks“ sooduskood). Kokku kogutud seadmed suunatakse Foxway OÜ-sse, kes teostab kasutatud seadmetele töökorra kontrolli ja vajadusel parandamise ning taastab esteeti- lise välimuse. Foxway OÜ tagab seadmete töökindluse ja nõutava garantii. Telia Eesti suunab kasutatud seadmed uuesti turule, mis võimaldab soetada kvaliteetseid seadmeid originaalhin- nast soodsamalt. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete tagasiostu pakuvad lisaks Teliale ka teised tootjad (maaletoojad), näiteks Euronics Baltic OÜ, Klick Eesti OÜ, Valge Klaar OÜ jt. Elektroonikaromude teket on võimalik vähendada ka rendimudeli abil, ehk seadmeid renditakse ostmise asemel ning tagastatakse peale kasutamist omanikule. Rentimine võimaldab klientidel seadmeid kasutada vastavalt vajadusele ning kasutuselt kõrvaldatud seadmed korrastatakse ning suunatakse uuesti kasutusse. Eestis on ettevõtteid, kes rendivad välja arvutiparke, arvu- teid, telefone, ruutereid, digibokse ja telekapulte. Näiteks viimase kolme aasta jooksul on 65 000 Telia klienti võtnud kasutusse taaskasutatud seadme (digiboks, ruuter jms) uue seadme asemel. COVID 19 põhjustatud eriolukorra tõttu kogus kodanikualgatuse „Igale koolilapsele arvuti” 2020. aasta kevadel kokku 1200 kasutuselt kõrvaldatud töökorras arvutit. Kogutud seadmed anti kooliõpilastele e-õppes osalemiseks. Igal tarbijal ja ettevõttel on võimalus annetada kasu- tuseta seisev töökorras arvuti abivajajatele. Näiteks Kaitseministeerium kinkis 88 arvutikomp- lekti Lastekaitse Liidu vahendusel abivajajatele peredele. KeM on välja andnud määruse „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonna- hoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“. Määruse eesmärk on vähendada riigihankega ostetavate asjade ja tellitavate teenuste keskkon- 88 In-depth review of the WEEE Collection Rates and Targets in the EU-28, Norway, Switzerland, and Iceland 89 1. Study on options for return schemes of mobile phones, tablets and other small electrical and elect- ronic equipment in the EU 88 Eelnõu namõju ning soodustada keskkonnahoidlike riigihangete korraldamist. Määrusega on kehtesta- tud keskkonnahoidlikud kriteeriumid järgmiste tooterühmade ja teenuste kohta: mööbel; pu- hastustooted ja -teenused; kontori IT-seadmed; koopia- ja joonestuspaber. Eesmärgid:  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud. Tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab rentimist, eelistab kestlikke tooteid ning teab kuidas pikendada toote eluiga.  Elektroonikaseamete korduskasutus ja korduskasutuseks ettevalmistamine suureneb võrreldes eelmise aastaga. Päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite jäätmed 2022. aasta mais avaldatud REPowerEU kava rakendamisel suureneb kestliku taastuvenergia kasutuselevõtt, sh päikeseenergia ja tuuleenergia kasutuselevõtt. Arvestades päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite eeldatavat rolli ELi energiasüsteemi kasvuhoonegaaside heite vähendami- sel, on oluline, et uued ELis paigaldatud seadmed lähtuksid kestlikust tootepoliitikast. Kestliku tootepoliitikaga muudetakse tooted kliimaneutraalseks, vähendatakse jäätmeteket, tooted on ressursitõhusad ja jäätmed on ringlussevõetavad. Hetkel kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete tootjavastutuse reguleerimisalasse põletus-, tuule-, vee-, päikese- või muude energiaallikatel töötavad elektrigeneraatorid, mis vajavad töö- tamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suu- namiseks ning mõõtmiseks ja mis on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduv- voolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral. Päikesepaneelid liigituvad alates 13.08.2012. a elektri- ja elektroonikaseadmeks ning kuuluvad laiendatud tootjavastutuse reguleerimisalasse. Ringmajanduse tegevuskava näeb ette jäätmetekke vähendamist, korduskasutamist ning mata- rejalide ringussevõttu. Tootja laiendatud vastutus on meede tagamaks jäätmete korduskasuta- mise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise ning kõrvaldamise. Prob- leemtoote tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Tuulegeneraatorid, mis on mõeldud kasutamiseks pingel üle 1000 V vahelduvvoolu ning üle 1500 V alalisvoolu korral, neile tootjavastutus hetkel ei laiene. Selliste tuulegeneraatorite jäät- mekäitluse eest vastutab tuulegeneraatorite jäätmevaldaja. Tulevikus võib olla oluline laien- dada tootjavastutuse reguleerimisala tuulegeneraatoritele, mis on mõeldud kasutamiseks pingel üle 1000 V vahelduvvoolu ning üle 1500 V alalisvoolu korral. Laiendatud tootjavastutuse süsteem toetaks toote keskkonnamõju vähendamist – suunates tootjad tootma vastupidavaid, korduvkasutatavaid ja ringlussevõetavaid tooteid. Arvestades turule suunatavate päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite kasvutrendi on oluline vä- hendada jäätmeteket, võimaldades neid parandada, korduskasutada ning toota ringlussevõeta- vatest materjalidest. REPowerEU kava rakendamisel on oluline võtta arvesse ka ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid, mis aitavad oluliselt kaasa päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite kestlikkuse parandamisele. Eesmärgid:  REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid päikesepaneele, mis on kooskõlas kestliku tootepoliitikaga ning mille tootja täidab tootjavastutuse kohustusi.  REPowerEU kava rakendamisel eelistatakse selliseid tuulegeneraatoreid, mis on koos- kõlas kestliku tootepoliitikaga. 89 Eelnõu Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamine Kantavaid patarei- ja akujäätmeid on võimalik vähendada, eelistades laetavaid patareisid ja akusid ühekordsetele mittelaetavatele patareidele. Võimalusel tuleks eelistada seadmeid, mille patareid ja akud on eemaldatavad ja parandatavad (taastatavad). Patarei- ja akujäätmete tekke vähendamist toetab lõppkasutajatele antav läbipaistev, usaldus- väärne ja selge teave patareide ja akude põhiomaduste ning patarei- ja akujäätmete kohta. Selge teave võimaldada lõppkasutajatel teha patareide ja akude ostmisel teadlikke otsuseid. Märgistus annab kogu vajaliku teabe patareide ja akude põhiomaduste ja jõudluse kohta. Teave jõudluse kohta võimaldab tarbijal võrrelda eri patareisid ja akusid enne nende ostmist. Tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete teket on võimalik vähendada nende eluiga pikendades. Eluiga on võimalik pikendada akude kasutusostarbe muutmisega ja taastamisega. Kasutusotstarbe muutmine on üks käitlusvõimalustest, mille alusel saab kasutuselt kõrvaldatud elektrisõiduki aku, mille akumahtu ei ole võimalik taastada, võtta kasutusele tööstusliku akuna. Eesmärgid:  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid.  Loodud on tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude taastamise ning tööstuslike akude ja elektrisõidukite akude jäätmete kasutusotstarbe muutmise võimekus. Mootorsõidukid Romusõiduki puhul on tegemist ohtliku jäätmega, mistõttu saab neid eksportida ja importida ainult riikidevahelise veoloa alusel, seetõttu esineb romusõidukite riikidevahelist vedu kasuta- tud sõidukite näol. Kuna romusõidukeid eksporditakse kasutatud sõidukitena, siis suurendab see Eestis romusõidukite teket. Selleks, et leida toimiv lahendus kasutuselt kõrvaldatud sõidu- kite ebaseadusliku eksportimise probleemile kui ka jäätmeteks mittetunnistatud kasutatud sõi- dukite eksportimisega seonduvale probleemile on vaja kehtestada kasutatud sõidukite ekspordi tingimused. Näiteks elektri- ja elektroonikaseadmete vedamisel on juba kehtestatud kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saadetistele miinimumnõuded. Kasutatud elektri- ja elektroo- nikaseadmete vedamisel on vaja koostada veodokument, millega tõestatakse, et tegemist on kasutatud töötavate seadmetega, mitte elektroonikaromudega. Miinimumnõuded ja veodo- kument hoiavad ära soovimatu jäätmeveo. Selleks, et hoida ära soovimatut romusõidukite vedu on asjakohane kehtestada miinimumnõuded ja veodokumendi nõue ka kasutatud sõidukite saa- detistele. Mootorsõidukite osadele korduskasutuseks ettevalmistamisele eraldiseisvate spetsiifiliste ees- märkide kehtestamine vähendab jäätmete teket. Eesmärgid:  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, eelistab kestlikke tooteid. 90 Eelnõu  Kasutatud sõidukite sisseveole on kehtestatud miinimumnõuded, mis tõendavad, et te- gemist on kasutatud sõidukiga, mitte romusõidukiga.  Romusõidukite osadele on kehtestatud eraldiseisvad spetsiifilised korduskasutuseks et- tevalmistamise eesmärgid. Põllumajandusplast Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete teke sõltub suuresti tarbija teadlikkusest ning tarbimise tasemest. Jäätmetekke vältimisel mängib olulist rolli säästev tarbimine ja kor- duskasutatavate toodete tootmine. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmeid on või- malik vähendada rajades püsivaid nõuetele vastavaid silohoidlaid. Eesmärk:  Tarbijate keskkonnateadlikkus on kasvanud ning tarbija teeb teadlikke otsuseid, kasu- tatakse põllumajandusplasti säästlikult. Pakendijäätmed Pakendijäätmete teke sõltub suuresti tarbimise tasemest. Majanduskasvuga ja tarbimise suure- nemisega on ka kasvanud pakendijäätmete kogused. Pakendijäätmete vältimisel mängivad olu- list rolli pakendatud kaupade tootjad ja kaubandus, kes saavad pakendijäätmete kogust mõju- tada pakendidisaini (sh korduskasutuspakendi kasutamise) ja –koguse kaudu. Eestisse sisse too- dud pakendatud kaupade osas on kohalike meetmetega raske pakendidisaini ja -kogust muuta. Küll aga saavad seda teha kohalikud pakendatud toodete tootjad ja kaubandus. Paljud tööstu- settevõtted on juba astunud samme, et vähendada turule lastavaid pakendite koguseid ja suu- rendada ringlussevõetavate pakendite osakaalu. Samuti on arendatud rühma- ja veopakendite osas korduskasutavate pakendite kasutamise süsteemi. Pakendijäätmete tekke vähendamise näideteks on ka pakendivabad poed, mis hetkel on pigem nišipoed, kuid ka suuremad jaekauplused on hakanud pakkuma enda sortimendis pakendivaba- sid valikuid või võimalust tooteid otsa täitepakendisse ja tarbija enda pakendisse. Samuti on pakendijäätmete tekke vältimiseks võimalik tarbijaid motiveerida pakendivabasid oste soori- tama. Näiteks paljudes müügikohtades pakutakse tarbijatele võimalust osta kuuma jooki enda topsi ning seda tehes pakutakse ka hinnasoodustust. Müügipakendite osas on korduskasutuspakendid kõige pikemat aega kasutusel olnud klaas- pudelite näol, mis kogutakse tagatisrahasüsteemi kaudu kokku ning tootjad saavad pudeleid uuesti kasutada. Samas hetkel on klaaspudelite kokkukogumine ja uuesti kasutamine majan- duslikult otstarbekas üksnes suurematele tootjatele. 2021. aastal alustasid Eestis tegutsemist mitmed korduskasutuspakendite kasutamise lahendusi pakkuvad ettevõtted, kes pakuvad toit- lustusasutustest võimalust valmistoitu ja jooki kaasa osta korduskasutavas pakendis, mille tar- bija saab pärast kasutamist tagastada. Samuti on katsetamisel süsteemide laiendamine jaekaup- lustesse ja toidu eelpakendamiseks. Järjest rohkem korraldatakse avalikke üritusi selliselt, et ühekordselt kasutatavate nõude asemel kasutatakse korduskasutavaid alternatiive. Turule on tulnud ettevõtted, kes on suutelised ka suuremaid üritusi korduskasutavate nõudega teenindama ning selliselt hoitakse ära jäätmete teke ja üritusega ei kaasne prügistamise probleemid Pakendijäätmete eesmärgid 1. Vähendada pakendijäätmete teket inimese kohta 2028. aastaks vähemalt 5% võrreldes 2018. 91 Eelnõu aastaga. 2. Vähendada ühekordselt kasutavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aasta lõpuks 25% võrrelduna 2022. aastaga. Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete laiemalt ja kitsamalt biojäätmete tekke vähenemist saab eelkõige mõ- jutada toidujäätmete tekke vähendamise kaudu. Eri toidutarneahela sektorites on toidujäätmete tekke vähendamise võimalused erinevad. Tootmises ja toidutööstuses tähendab see näiteks suu- remat ressursitõhusust, lühemaid tarneahelaid ja jääkidest lisaväärtusega uute toodete tootmist. See mõjutab lisaks köögi- ja sööklajäätmete hulka kuuluvatele biojäätmetele ka muid biolagu- nevaid jäätmeid, mis tekivad näiteks esmatootmises ja toiduainetööstuses. Kaubanduses ja toit- lustuses tähendavad toidujäätmete tekke vähendamise võimalused näiteks müügi planeerimist ja prognoosimist, läheneva realiseerimistähtajaga kaubale allahindluste tegemist ning toiduan- netamise edendamist. Kodumajapidamiste toidujäätmete ja toiduraiskamise teket saab vähen- dada tarbimisharjumuste kujundamise kaudu, mis tähendab, et oluline roll on tarbija teadlikkuse tõstmisel. Tarbija valikud mõjutavad toidujäätmete teket ka väljaspool kodu. Eesmärgid: 1) Toidujäätmete teke väheneb kogu toidutarneahelas igal aastal (kg/in/a) Põlevkivitööstuse jäätmed Eesmärk – Põlevkivijäätmete tekke vähendamine 2017. a Riigikogu poolt heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050) strateegiadokumendiga on seatud Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside hei- det 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Samas on Eesti juba integree- rinud riikliku 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogu poolt vastu 12.05.2021. Ühtlasi seab „Eesti 2035“ eesmärgiks üle- mineku kliimaneutraalsele energiatootmisele. See kõik avaldab tugevat mõju põlevkivisekto- rile. Põlvkivi kasutamine väheneb. Kehtivaks põlevkivi energeetilise kasutamise ja õli tootmise PVT-järelduste nõudeks on jäät- mete tekke ja kõrvaldamisvajaduse vähendamine, rakendades prioriteetsuse järjekorras meet- meid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaa- dustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, kordus- ja taaskasutamist. Põlevkivi arengukava (PAK) on riigi jaoks olulise tähtsusega strateegiline dokument valdkonna arengu suunamiseks, milles määratakse põlevkivi kasutamise arengu strateegilised eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi. Seetõttu on riigi jäät- mekavas põlevkivijäätmete teemat käsitletud lühidalt, et vältida teemade kordamist. Põlevkivi- jäätmete tekke vähendamine sõltub paljuski kaevandamis- ja töötlemismahtudest, mis oma- korda on mõjutatud suurematest globaalsetest trendidest, nt energiajulgeolek ja EL kliimapo- liitika arengusuunad, mis pole selgelt ettenähtavad või siseriiklikult reguleeritavad. Tekstiilijäätmed 92 Eelnõu Tekstiilijäätmete ringlussevõtuks puudub praegu veel Eestis ja Euroopas piisav võimekus. See- tõttu tuleb igati ennetada tekstiiliesemete jäätmeteks muutumist. Esmalt on oluline kehtestada tekstiili ja tekstiilijäätmete edasise kogumise ja käitlemise korraldamise seaduslik raamistik ja majanduslikud meetmed. Selleks on peamiselt kolm võimalust – tootjavastutuse kehtesta- mine tekstiiltoodetele, riigikeskne lähenemine või kohalike omavalitsuste keskne lähenemine. Tootjavastutuse korral oleks toote ostmisel hinna sees juba selle kogumise ja käitlemise kulu, see tõstaks toote hinda, kuid tekstiilijäätmete äraandmine oleks tarbijale tasuta. Tootjatel (teks- tiili turule panijatel) oleks kohustus korralda ka tekstiilijäätmete ringlussevõtt vastavalt kehtes- tatavale sihtarvule, mis omakorda motiveeriks tootma ja turustama kestlikumaid tooteid. KOV keskse lähenemise korral kantaks tekstiilijäätmete kogumise ja käitlemise kulud kohaliku oma- valitsuse jäätmetasu (või -maksu) kaudu. Riigikeskse lähenemise korral koguks riik vastava maksu või tasu tekstiiltoodete turule panijatelt ning korraldaks keskselt tekstiilijäätmete kogu- mise ja ringlussevõtu. Vaid Eestis kehtiva tootjavastutuse skeemi välja töötamisega kaasneksid tõenäoliselt komplikatsioonid arvestades, et tekstiiltoodete ostmine ei ole Eesti-keskne, paljud tooted ostetakse ka e-kaubanduse kaudu. EL tasemel plaanitakse jäätmedirektiivi muudatusi muuhulgas seoses tekstiilijäätmetega ning Euroopa Komisjon on kaalumas ka EL ülese tootja- vastutuse kehtestamist. Jäätmeteket aitab vältida võimalikult kestlike tootete disainimine. Toodete tootmisel tuleb rohkem tähelepanu pöörata ühekomponentsele tekstiilile, mida on hiljem lihtsam ümber töö- delda ja materjalina uuesti kasutusele võtta. Oluline on siinjuures toodete vastavalt märgista- mine, mille alusel tarbija saab otsustada kestlikuma või keskkonnasäästlikuma tootmise teel loodud toote kasuks. Tuleb analüüsida jäätmete koguseid ja koostist, et selgitada välja olulisi- mad fraktsioonid, mille vältimise potentsiaal on kõige suurem. Samuti tuleb hinnata ja katsetada mitterõivastest tekstiilijäätmete (nt vaibad ja madratsid) kogumis- ja töötlemissüsteeme. Ringmajandusele üleminekul on oluline koht ringsetel ärimudelitel, näiteks tekstiili parandus- teenused, renditeenused, korduskasutus, jagamisplatvormid jms. Kasutatud tekstiiltoodete ja rõivaste puhul tuleb investeerida headesse puhastus- ja parandustöökodadesse, kogumis- ja sor- teerimissüsteemidesse, mille järgselt saab valida toote või rõiva korduskasutuse, taastootmise või ümbertöötlemise vahel. Samuti tuleks luua ja edendada koostöövorme kasutatud rõivaste ja tekstiili kogujate, omavalitsuste, sortijate, korduskasutajate, jäätmekäitlejate ja teiste osapoolte vahel, mis tagaksid kokku kogutud rõivaste võimalikult suure korduskasutuse ja ringlussevõtu taseme. Ringsete ärimudelite tekkimiseks ja laienemiseks on vaja neid toetada nii rahaliselt kui nõustamise kaudu. Kaaluda tuleks ka majandusmeetmeid nagu näiteks maksuleevendused. Tekstiiltooteid tuleb ulatuslikumalt sortida, korduskasutada ja ringlusse võtta, sealhulgas tuleb toetada innovatsiooni, teadusarendust ja tööstusrakendusi, mille läbi see võimalikuks osutub. Kuivõrd Eestisse imporditakse küllaltki suures mahus korduskasutuse eesmärgil tekstiile ja rõi- vaid, millest märkimisväärne kogus jääb halva kvaliteedi tõttu kasutusele võtmata ja satub jäät- mete hulka, siis tuleb ette näha meetmed, mille läbi saab vähendada ebakvaliteetse tekstiili Eestisse jõudmist. Selliseks meetmeks võib olla näiteks piiri sulgemine imporditava teise ringi tekstiili ja rõiva toomiseks või vastava sertifikaadi välja töötamine, mis annab garantii, et too- davad tooted on kasutuskõlblikud. Vältimaks kasutuskõlblike tekstiilesemete äraviskamist tuleb luua võimalikult kasutajasõbra- lik üleriigiline tekstiili kogumisvõrgustik. Selle võrgustiku arendamisel tuleks teha koostööd korduskasutusorganisatsioonidega, kellel on selles vallas juba pikaajaline kogemus ning tead- mised kasutuskõlblike rõivaste nõudluse ja turgude osas. Sageli antakse rõivad korduskautusse annetusena. Annetustena kogutud tekstiili edasine käitlus tuleks muuta läbipaistvamaks (kuhu tekstiilid liiguvad, kui palju teenitakse nende müügilt tulu), et suurendada tarbijate usaldusväär- sust kogumissüsteemi vastu. Kaaluda tuleks järelevalve tõhustamist ja lihtsa aruandluskohutuse 93 Eelnõu sisseviimist. Ka müümata jäänud tekstiili hävitamise keelamine vähendaks kasutuskõlblike tekstiilesemete jäätmeteks muutumist. Tekstiili ja tekstiilijäätmete valdkonna üleminekuks ringmajandusele tuleb erinevaid osapooli kaasates põhjalikult analüüsida olemasolevaid ringset tootmist ja majandamist takistavaid prob- leemikohti, kaardistada võimalikud lahendused, nende rakendamiseks vajaminev ressurss jms. Seda kõike on asjakohane koondada riiklikkusse tekstiilistrateegiasse ning selle elluviimiseks taastada vastav koostööplatvorm. Strateegia koostamisel tuleks arvesse võtta juba tekstiilivald- konnas läbi viidud uuringuid.90 Kahtlemata on vajalik ka teadlikkuse tõstmine nii tarbijate, kohalike omavalituste kui jäätme- käitlejate tasemel. Teadlikkust saab suurendada vastavate hariduslike programmide abil las- teaedades ja (üli)koolides ning läbi üldsusele või konkreetsele sihtgrupile mõeldud teavitus- kampaaniate. Tarbijate teadlikkust on vaja tõsta nii kestlike tekstiilitoodete eelistamiseks, pa- randusoskuste suurendamiseks, korduskasutuseks sobiva ja mitte sobiva tekstiili eristamiseks ning üldisel tekstiili ringlusevõtu teemal. Ringse tekstiilisüsteemi arendamiseks on vaja aren- dada ja toetada ka ringdisainiga seotud haridust, et Eestis oleks olemas spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused ringsete toodete ja lahenduste arendamiseks. Eesmärgid: 1) Tekstiilesemete tootmisel arvestatakse nende kestlikkusega (kestlik ja teadlik tootmine) 2) Tekstiilijäätmete teke väheneb ja tekstiili korduskasutus suureneb igal aastal (kg/in/a) Plastijäätmete jäätmetekke vähendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete eesmärkidega. Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3. 3.2. Ohutu materjaliringluse suurendamine Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid konkreet- sed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2022-2028 rakenduskava“. Jäätmeteks muutunud tooted või nende osad/materjalid on väärtuslik toore uue toote valmista- miseks, st jäätmete ringlussevõttu tuleb vaadata laiemalt ehk see on eelkõige materjaliringlus. Toodete lihtsaks ringlussevõtuks peavad need olema vastavalt disainitud. Jäätmeid tuleb vää- rindada ja piiratud ressursside tingimuses võimalikult palju uuesti ringlusse suunata. Selleks tuleb toetada ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu, luua täienda- vad võimalused ringmajanduse koostööprojektideks - ettevõtete vahelise koostöö ressursside tõhusamaks kasutamiseks, näiteks tööstussümbioos - ühe ettevõtte jäätmed on teise toore. Ees- tis on selleks potentsiaali eriti biomajanduse kontekstis, et toota kõrge väärtusega kemikaale, disainida uudseid puittooteid, arendada tervist toetavaid toite ja jäätmed tervikuna ära kasutada energia, sh biogaasi tootmiseks. Lisaks on oluline ka jäätmete käitluslahenduste ja valdkonna innovatsiooni toetamine. Näiteks plast on väga hea materjal, kuid hetkel jäätmetena problee- miks kogu ELis käitlusvõimekuste puudumise tõttu. Biojäätmed omavad samuti suurt ringlus- 90 2023. aasta algul valmis EKA uuring „Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahen- dused“. 94 Eelnõu sevõtu potentsiaali. Suur ringlussevõtu potentsiaal on ka ehitus- ja lammutusjäätmetel ning põ- levkivitööstuse jäätmetel (eelkõige aherainel), mida on võimalik kasutada näiteks tee-ehitusob- jektidel täitematerjalina (kui toote nõuetele vastav materjal). Ringlussevõtu eelduseks on vas- tavate kogumisvõimekuste loomise toetamine ja lisaks on vajalik parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu materjaliringlus. Tead- likkuse tõstmine selles valdkonnas on väga oluline tagamaks meile kõigile ohutum keskkond. Selle saavutamiseks on suurima mõjuga tegevuseks tootearenduse soodustamine ja toetamine ohtlike ainete kasutuse vähendamiseks, mistõttu on oluline riigil välja töötada meetmed ja suu- nata sellesse valdkonda ka investeeringud. See tähendab, et tuleb edendada tootearendust oht- like ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Lisaks tuleb toetada tootmisettevõt- teid, kes vähendavad oma tootmises ohtlike kemikaalide kasutust asendades need vähem ohtli- kega. Selleks, et vältida jäätmetöötlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele ast- metele, ning edendada jäätmete ringlussevõttu, on oluline jäätmed liigiti koguda. Jäätmete lii- giti kogumine tuleb viia mugavale tasemele iga isiku jaoks, olenemata, kas isik paikneb tihe- või hajaasustusalal. Liigiti kogumise edendamisel on kandev roll kohalikel omavalitsustel, kel- lel tuleb rohkem panustada jäätmete kogumislahenduste loomisesse. Liigiti kogutud materjali on võimalik ringlusse suunata, mille läbi väheneb jäätmete ladestamine või põletamine. Ohutul materjaliringlusel on oma roll ka kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Jäät- mete ringlussevõtt on üheks oluliseks komponendiks KHG-de heite vähendamisel. Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal kohalike ressursside jätkusuutliku ja kliimamõjusid ning elurikkuse mõjusid arves- tava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Ringlussevõtuks sobimatute jäätmete kasutamine energiamajanduses aitab vähendada survet esmasele taastumatule ressursile ja luua jäätmetest väärtust ka siis, kui need enam toor- meks ei sobi. Jäätmete ringlussevõtule on sihtarvud kehtestatud enamasti EL regulatsiooni kaudu (vt tabel 13). Tabel 13. Euroopa Liidu tasemel kehtestatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvud (protsent jäätmete tekkest vastaval aastal kaalu järgi). Selgitus Hetkel kehtiv Sihtarv Sihtarv Sihtarv Jäätmeliik sihtarv 2025 2030 2035 Olmejäätmed kodumajapidamisest pärinevate 50% 55% 60% 65% paberi-, metalli-, plasti- ja klaasi- jäätmete ja võimaluse korral muu- dest allikatest pärinevate sama- laadsete jäätmete korduskasutu- seks ettevalmistamine ja ringlus- sevõtt Pakendijäätmed kõik pakendijäätmed 55% 65% 70% plastpakend 22,5% 50% 55% puitpakend 15% 25% 30% mustmetallist pakend 50% 70% 80% alumiiniumist pakend 50% 60% klaaspakend 60% 70% 75% paber- ja kartongpakend 60% 75% 85% Patareid ja akud Pb-patareid ja -akud 65% 75% 80% 95 Eelnõu Ni-Cd patareid ja akud 75% 80% Li-patareid ja akud 65% 70% muud patareid ja akud 50% 50% Elektri- ja EEE kategooria 1 ja 4 80% elektroonika- EEE kategooria 2 70% seadmed EEE kategooria 5 ja 6 55% EEE kategooria 3 80% Ehitus- ja lammutusjäätmetele (v.a kivid ja pinnas) kehtib ka praegu jäätmete raamdirektiivist tulenev sihtarv 70%, kuid selles ulatuses tuleb jäätmeid kas korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või taaskasutada muul moel. See sihtarv on Eestis täidetud valdavalt muu taas- kasutuse (tagasitäide) kaudu. Vaid ringlussevõttu puudutav eesmärk seatakse aastaks 2028 nii ehitus- ja lammutusjäätmetele kui teistele olulistele jäätmeliikidele jäätmekava raames (vt tabel 14). Tabel 14. Jäätmekavas seatavad jäätmete ringlussevõtu eesmärgid aastaks 2028. Ringlussevõtu osakaalu arvuta- misel võetakse arvesse nii liigiti kogutud kui ka teiste jäätmeliikidega koos kogutud jäätmeid võttes aluseks sorti- misuuringuid (olmejäätmete osas vastavalt IV arvutusmetoodikale). Jäätme- Jäätmeteke Ringlussevõtt Tegelik ring- Ringlussevõtu Jäätmeliik kood 2020.a, tonni 2020.a, tonni lussevõtu määr eesmärk 2028.a 2020.a Olmejäätmed IV arvu- 509 497 147 056 29% 58% tusmetoo- dika alu- sel Pakendijäätmed Euroopa 71% 70% 205 724 146 848 Komis- joni me- toodika alusel Paber ja kartong (sh 20 01 01, 125 779 70 276 56% 90% olmes tekkiv pa- 15 01 01 kend) Metallid (sh olmes 20 01 40, 19 502 16 564 85% 97% tekkiv pakend) 15 01 04 Plastid (sh olmes 20 01 39, 77 378 16 801 22% 55% tekkiv pakend) 15 01 02 Klaas (sh olmes tek- 20 01 02, 41 616 21 575 52% 75% kiv pakend) 15 01 07 Biojäätmed 20 01 08, 135 269 28 724 21% 70% 20 02 01 Puit (sh olmes tek- 20 01 38, 7 435 1 636 22% 30% kiv pakend) 15 01 03 Tekstiil (sh olmes 20 01 10, 20 665 0 0% 25% tekkiv pakend) 20 01 11, 15 01 09 Tavajäätmete hulka 17 01, 17 865 109 41 751 5% 40% kuuluvad ehitus- ja 02, 17 03, lammutusjäätmed 17 04, 17 (va kivid ja pinnas, 05, 17 06, süvenduspinnas) 17 08, 17 09, 19 12 96 Eelnõu 05, 19 12 07 ja 19 12 09 Põllumajandusplast 02 01 04 1501 470 31% 50% (sihtarv on seatud 2013.a määrusega91 ja kehtib kokku ko- gutud põllumajan- dusplasti jäätme- tele) Olmejäätmed Olmejäätmetes sisalduva materjali ringlusse suunamise eelduseks on nende liigiti kogumine ja teiseseks toormeks töötlemine. See eeldab kasutajasõbralike ja võimalusel ühtlustatud liigiti kogumise lahenduste olemasolu. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist arvutatakse edaspidi metoodika järgi, mis vastab kõige enam praegusele IV metoodikale. Selle metoodika kohaselt võetakse arvesse ol- mes tekkiva paberi ja kartongi, metallide, plastide, klaasi, biojäätmete, tekstiili, puidu (sh osa- liselt ka samadest materjalidest pakendijäätmed), ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete, se- gaolmejäätmete, toiduõli ja rasva, suurjäätmete, segapakendite ja veel mõningate jäätmeliikide teke ja ringlussevõtt. 2020. aastal võeti ringlusse ligikaudu 147 tuhat tonni olmejäätmeid. Jäät- mekavas püstitatud eesmärgi (58% olmejäätmete ringlussevõtt 2028.a) saavutamiseks tuleb ringlusse võtta ligikaudu 300 tuhat tonni olmejäätmeid aastas, st ringlussevõttu tuleb kahekor- distada. Ligikaudu kolmandiku ulatuses on võimalik ringlussevõtt saavutada paberi- ja kartongijäätmete arvelt, teine kolmandik biojäätmete arvelt ja kolmas kolmandik me- talli-, plasti- ja klaasijäätmete arvelt. Seega tuleb eriti panna rõhku nende jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu võimekuse arendamisele. Arvestades aga järgnevate aastate sihtarve ja eesmärki suurendada ringleva materjali määra, tuleb panustada kõigi olmejäätmete liikide liigiti kogumise ja ringlussevõtu edendamisse. Olmejäätmete kogumise ja käitluse korraldamise kohustus on peaasjalikult kohalikel omavalit- sustel, kes planeerivad jäätmehooldust oma haldusterritooriumil ning korraldavad hangete kaudu vastavaid teenuseid. KOV peaks korraldama jäätme liigiti kogumise ning kogutud jäät- mete omanikuna määrama, kuidas neid jäätmeid edasi tuleb käidelda: millised jäätmeliigid ja millises ulatuses tuleb ringlusse võtta, millise osa jäätmetest võib põletada energiasaamise ees- märgil ning millise osa võib prügilasse ladestada. Seeläbi saavad kõik kohalikud omavalitsused panustada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamisse. Lihtsustamaks omavalitsuste tööd on vaja välja töötada ühtsed metoodikad KOVi jäätmete liigiti kogumise taseme arvuta- miseks ja KOVi sortimisuuringute tegemiseks. Nende abil on omavalitsustel võimalik ise hin- nata oma jäätmeteenuste tulemuslikkust ja planeerida edasisi samme. Olmes tekkivate pakendijäätmete kogumisega tegelevad paiguti nii taaskasutusorganisatsioo- 91 Vabariigi Valitsuse 15.02.2013.a määrus nr 30 „Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähta- jad“ 97 Eelnõu nid kui ka kohalikud omavalitsused, kusjuures sageli ei ole omavalitsused pakendijäätmete eda- sise käitluse ja kulude kandmise osas taaskasutusorganisatsioonidega eelnevalt kokku leppinud. Korraldatud jäätmeveo raames kogutud pakendite kogumise ja käitluse kulud maksatakse sageli kinni jäätmevaldaja poolt, kuigi ta on pakendatud kaupa ostes selle käitluskulu juba tasunud. Senised õiguslikud meetmed ei ole soovitud tulemusi andnud. Olmejäätmete liigiti kogumise tase on madal ja sellega seoses ka jäätmete ringlussevõtu tase. Kohalikud omavalitsused on korraldanud küll olmejäätmete veo, kuid on sageli jätnud korraldamata nende edasise käitluse. KOVid ei vastuta otseselt jäätmehoolduse korraldamise tulemuslikkuse eest. Maailmapanga analüüsis ja Euroopa Komisjoni 2018.a varajase hoiatuse aruandes92 on soovitatud panna ko- halikele omavalitsustele vastutus ringlussevõtu eesmärkide saavutamise eest koos trahvidega nendele omavalitsustele, kes eesmärki ei täida. Olmes tekkivate pakendijäätmete tulemusli- kuma kokku kogumise saavutamiseks on Maailmapanga eksperdid soovitanud kaaluda ka pa- kendijäätmete kliiringusüsteemi rakendamist. Sellise süsteemi puhul oleks olmes tekkivate pa- kendijäätmete kokku kogumine KOVi ülesanne (korraldatud jäätmeveo raames). Kokku kogu- tud pakendijäätmed antakse seejärel taaskasutusorganisatsioonidele üle või korraldatakse ise ka nende edasine käitlus ning sellega seotud kulud tasaarveldatakse TKOdega. Valitsuse juurde moodustatud rohepoliitika juhtkomisjoni toetava eksperdirühma raportis93 on seostatud jäätmekäitlussüsteemi arengu pidurdumist pikaajalise olmejäätmete korraldusliku süsteemi toimimise (kohalike omavalitsuste rolli ja tootjavastutuse süsteemi) nõrkusega. Ra- portis viidatakse, et suurem osa EL liikmesriike on olmejäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteemi rajanud omavalitsuskesksele mudelile. Omavalitsuskeskne jäätmemajandusmudel seisneb selles, et KOV peab arvestust jäätmevaldajate üle, arveldab nendega ja nõustab neid. Seda võib KOV teha iseseisvalt või läbi KOVide koostööorganisatsiooni. Eesti seadusandluses on järk-järgult piiratud kohalike omavalitsuste õigusi jäätmehoolduse korraldamisel, mistõttu on vähenenud KOVide motivatsioon ja võimalused jäätmehooldust arendada. Sellest tulenevalt teeb ka eksperdirühm ettepaneku määrata jäätmete ringlussevõtu parandamiseks kindlaks oma- valitsuste vastutus ja õigused selliselt, et omavalitsustel oleks võimalik neile õigusaktidega pan- dud jäätmealaseid kohustusi täita. Samuti tuleks riigi poolt soodustada ja motiveerida omava- litsuse omavahelist koostööd jäätmekäitluse korraldamisel. KOVide koostöö võimaldaks ära kasutada mastaabiefekti teenuste paremal korraldamisel (nt jäätmeveopiirkonnad). Kohalikele omavalitsustele olmejäätmete ringlussevõtu eest vastutuse määramisega peab kaa- sas käima kohalike omavalitsuse õiguste laiendamine. Eelkõige on see oluline jäätmehooldus- süsteemi rahastamiseks. Ringlussevõtu saavutamine eeldab mahukat jäätmevaldajate teavita- mist, kasutajasõbralike jäätmete liigiti kogumise lahenduste loomist, jäätmejaama teenuse aren- damist, jäätmevaldajate üle järelevalve tõhustamist, uuenduslike digilahenduste kasutusele- võttu ning uuringute läbiviimist, millega selgitatakse välja olemasolev jäätmete liigiti kogumise tse ja liigiti kogumist takistavad asjaolud. Üks võimalus jäätmehooldussüsteemi rahastada on anda kohalikele omavalitsustele õigus jäätmetasu või -maksu küsimiseks jäätmevaldajatelt. Lisaks kohalike omavalitsuste motiveerimisele tuleb läbi keskkonnatasude motiveerida jäät- mete ringlussevõtu eelistamist jäätmete ladestamisele ja põletamisele. Eestis ei ole seni kehtes- tatud jäätmepõletustasu ja jäätmete ladestustasu ei ole tõstetud aastast 2015. Jäätmete ladesta- mine ja energiakasutus on seni üldjuhul majanduslikult soodsamad käitlusviisid kui ringlusse- 92 Euroopa Komisjoni aruanne jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta ja varajase hoiatuse aruanne Eesti kohta 2018. 93 Rohepoliitika eksperdirühma raport 2022. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/media/4870/download 98 Eelnõu võtt. Paraku makstakse täna endiselt Iru soojuselektrijaamale ka taastuvenergia toetust segaol- mejäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi põletamise eest ning vastav toetusskeem lõpeb 2025. aastal. See on vastuolus jäätmehierarhiaga, mille kohaselt energiakasutusele tuleb eelis- tada ringlussevõttu. Seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete põletamise eest taastuvenergia toe- tuse maksmine esimesel võimalusel lõpetada. Selle asemel on vaja tekitada nõudlus biolagune- vatest jäätmetest toodetud ressursi (teisese toorme) järele. Kaaluda tuleks ka KOVidele taluvustasu rakendamist uute käitlusrajatiste püstitamisel KOVi territooriumile. Seni on uute rajatiste tekkimine takerdunud sageli kohalike elanike suure vas- tuseisu taha ning sellega seoses pikenevead lubade menetlusajad. Ka ettevõtted on välja toonud murekoha, et loa saamine uue tehase rajamiseks venib väga pikaks ning seda teades võib ette- võte plaani elluviimisest üldse loobuda. Probleemi võib aidata lahendada taluvustasu kehtesta- mine, aga ka parem kohaliku kogukonna kaasamine ning selgitustöö, lube menetlevate amet- nike töökoormuse leevendamine ja taotluste kvaliteedi parandamine. Jäätmete liigiti kogumise edendamiseks tuleb kaaluda ka selliseid meetmeid nagu materjalipõ- hise kogumis edendamine, jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine, korraldatud jäät- meveo teenuse hinnastamise reguleerimine ning järelevalve tõhustamine. Materjalipõhist ko- gumist tuleks kaaluda eelkõige paberi ja kartongi puhul. Praegu kogutakse eraldi paber- ja kar- tongpakendit TKOde poolt ning paberit ja kartongi (vanapaberit) kohalike omavalitsuste kor- raldatud kogumise kaudu. Praktikas on need konteinerid ristkasutuses, st pakendeid pannakse vanapaberi konteinerisse ja vanapaberit pakendikonteinerisse. Vale kasutus põhjustab nii TKO- dele kui KOVidele (avalike vanapaberi konteinerite puhul) või jäätmevaldajatele (vanapaberi tekkekohalt äraandmisel) täiendavaid kulusid. Segasemaks teeb nende eristamise ka asjaolu, et mõlema jäätmeliigi konteineri soovituslik värv on sinine. Seetõttu tuleks kaaluda paberi ja kar- tongi puhul materjalipõhisele kogumisel üleminekut. Alternatiiviks on näiteks perioodikale tootjavastutuse kehtestamine, mis juhul perioodika tootja (trükiettevõte) kannaks perioodika kokku kogumise ja käitlusega kaasnevad kulud. Jäätmete liigiti kogumise korraldus on kohalikes omavalitsuste lõikes üsnagi erinev. Korralda- tud jäätmeveo raames on mõnes KOVis võimalik ära anda vaid ühte liiki jäätmeid, mõnes aga kuni kümme liiki jäätmeid. Jäätmejaama teenused on samuti KOVides erinevad nii hinnasta- mise, lahtiolekuaegade kui vastuvõetavate jäätmeliikide osas. Ka muude jäätmete kogumine (pakendid, tekstiil, ohtlikud jäätmed, suurjäätmed) on KOVide lõikes erinevad. Ka konteineritel olevad märgistused on väga erinevad. Kõik see tekitab jäätmevaldajates segadust, mis oma- korda takistab jäätmete liigiti kogumise edenemist. Olukorra lahendaks kolme või nelja jäät- mete liigiti kogumise lahenduste paketi välja töötamine. Paketid kujutaksid endast kasutajasõb- raliku ja kuluefektiivse liigiti kogumise taristu terviklahendust arvestades vastava KOVi eripä- rasid. Vastavate pakettide rakendamiseks tuleb välja töötada toetusmeede kohalikele omavalit- sustele. Kohalikud omavalitsused saavad jäätmete liigiti kogumist otseselt mõjutada läbi jäätmeteenuste hinnastamise. Kulude ristsubsideerimine on juba üsna tavapärane, kuid pole kaasa toonud mär- kimisväärset tõusu liigiti kogumises. KOVide praktika selles osas on üsna erinev, ning sageli on endiselt kõige mugavam just segaolmejäätmete äraandmine (teenust võimaldatakse auto- maatselt ja kõige sagedamini). Kui sellise mugava teenuse hind on biojäätmete, pakendijäät- 99 Eelnõu mete või vanapaberi äraveo teenustasust vaid paari euro võrra kallim, siis ei motiveeri see pal- jusid elanikke või ettevõtteid oma harjumusi muutma. Siinjuures on oluline ka vastutuse tekki- mine. Jäätmevaldaja peaks mõistma, et jäätmete liigiti kogumine on tema kohustus ja vale käi- tumise puhul tuleb tal vastutada (näiteks maksta kordades kõrgemat teenustasu). Selle juuruta- miseks on vaja tugevdada järelevalvet. Jäätmehoolduse osas järelevalve tegemiseks puudub täna paljudel KOVidel nii ajaline kui rahaline ressurss, mõnel juhul ka pädevus. Vajalik on omavalitsuste üldise jäätmehooldusalase pädevuse suurendamine koolituste ja juhendamise kaudu, KOVide omavahelise ja Keskkonnaameti suunalise koostöö edendamine, heade prakti- kate jagamine ning erinevate järelevalve tööriistade (nagu PrügiBinGO) väljapakkumine. Efektiivse jäätmete liigiti kogumise korralduse kõrval on väga oluline jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamine. Eestis võetakse seni ringlusse vaid 29% olmejäätmetest, 43% olme- jäätmetest põletatakse energia saamise eesmärgil. Arvestades, et olmejäätmetest suur osa on biojäätmed ja plastid, tuleks edendada ja toetada nende käitluslahenduste tekkimist. Ringlusse- võtu võimekuse suurendamiseks on välja töötamisel struktuurifondide toetusmeede. Biojäätmed on väärtuslik ressurss, mille kogused lähiaastatel suurenevad, kuid ringlussevõtu võimekus pole selleks täna veel piisav. Maailmapank on jäätmevaldkonna tervikanalüüsis soo- vitanud kogumisüsteemidesse ja taristusse investeerimise ning teadlikkuse tõstmisega tõsta bio- jäätmete liigiti kogumist Euroopa parimate süsteemide tasemeni ehk vähemalt 65%-ni. Sellele lisandub alates 2025. aastast kohtkompostitav biojäätmete kogus94. Oluline on edendada tead- likkust korrektsest kohtkompostimisest ja sellest, milliseid tingimusi vajavad lagunemiseks toi- dujäätmed ning milliseid aia- ja haljastujäätmed. Saavutades liigiti kogumise taseme vähemalt 65% biojäätmete kogutekkest, suunates liigiti kogutud jäätmed maksimaalselt ringlusesse ning arvestades biojäätmete tekke ja ringlussevõtu hulka ka kohtkompostitavaid koguseid, on või- malik saavutada hiljemalt aastaks 2028 vähemalt 68% biojäätmete ringlussevõtu tase. Ringlussevõtt võib toimuda koos teiste biolagunevate jäätmetega (käsitletud biolagunevate jäät- mete peatükis). Biojäätmete ringlussevõtuga tegelevad sellised suured jäätmekäitlejad nagu Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus Harjumaal, Väätsa prügila Järvamaal, Paikuse prügila Pärnumaal, Eesti Keskkonnateenused Aardlapalus Tartumaal. 2022.a alustas tööd biojäätmetest biogaasi tootev tehas Harjumaal Maardus, mille käitlusmaht on 20 000 t/a. KAURi andmetel puudub biojäätmete ringlussevõtu võimekus praegu seitsmes maakonnas, mistõttu jäätmete lii- giti kogumise suurenemisel tekib vajadus biojäätmeid pikema vahemaa taha transportida (vt tabel 15). Tabelis toodud potentsiaalne ringlussevõtu võimekus tähistab väljastatud keskkonna- kaitselube ja olemasolevat infrastruktuuri biojäätmete eeltöötlemiseks, kuid biojäätmete käitlus on sertifitseerimata, mille alusel saaks käideldavad jäätmed lugeda ringlusse võetuks. Tabel 15. Biojäätmete koguteke 2020-2021, olemasolev ringlussevõtu võimekus ja potentsiaalne ringlussevõtu võimekus maakondade lõikes. Biojäätmete koguteke on arvutatud riigi keskmise biojäätmete osakaalu järgi se- gaolmejäätmetes, millest on maha arvestatud võõriste osakaal. Võimalikud maakondade vahelised dubleerimised ei ole maha lahutatud, kodukompostimisega ei ole arvestatud. Allikas: Keskkonnaagentuur. Maakond Biojäätmete Biojäätmete Olemasolev biojäätmete Potentsiaalne koguteke koguteke ringlussevõtu võimekus ringlussevõtu 2020.a 2021.a 2022.a (2023.a. korrigee- võimekus 2022.a ritud) 94 Tekkekohal liigiti kogutud ja ringlusse võetud biojäätmete koguste arvutamise metoodika on toodud Euroopa Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/1004. 100 Eelnõu (2023.a. korri- geeritud) Harjumaa 71 510 86 718 70 000 18 365 Tartumaa 17 837 16 439 9 000 15 310 Ida-Virumaa 9 744 7 155 1 150 1 231 Pärnumaa 8 293 7 920 3 000 2 530 Lääne-Virumaa 6 411 6 852 3 500 10 097 Viljandimaa 3 692 3 716 0 115 Võrumaa 3 012 2 676 0 1050 Järvamaa 2 581 2 220 11 500 650 Saaremaa 2 328 2 094 0 1 100 Valgamaa 2 291 2 246 0 150 Raplamaa 2 120 1 997 500 5 000 Jõgevamaa 1 844 2 136 5 000 8 040 Läänemaa 1 704 1 649 0 300 Põlvamaa 1 455 1 437 0 91 Hiiumaa 472 233 0 200 Uute biojäätmete ringlussevõtu võimekusega käitluskohtade rajamisel tuleks lähtuda läheduse põhimõttest ning rajada neid eelkõige piirkonda, kus olemasolev ringlussevõtu võimekus ei ole seal tekkivate jäätmete käitlemiseks piisav. Eesmärk 1. Kohalikud omavalitsused on motiveeritud korraldama jäätmete liigiti kogumist ning liigiti kogutud jäätmete materjalina ringlusse suunamist. 2. Eestis on olemas piisav olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus ja seda toetav majanduslik raamistik, mis võimaldab täita 2025. ja 2030. a olme- jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve ning väärindada jäät- metes sisalduvat ressurssi toormena 101 Eelnõu Ehitus- ja lammutusjäätmed Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär, kuid väga suure osa taaskasutu- sest moodustab kasutamine tagasitäiteks. 2020. aastal kasutati tagasitäiteks ca 38% tavajäät- mete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest, samas ringlussevõtu osakaal oli ainult 5%. Oluline on suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu (sh kordus- kasutuseks ettevalmistamise) osakaalu. Ehitusvaldkonnas on ohutu materjaliringluse suurendamiseks oluline uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel vältida ohtlikke aineid sisaldavate ehitusmaterjalide kasutamist. Juba tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete puhul on nii ohutu materjaliringluse kui jäätmete ringlussevõtu vaatest väga oluline materjali kvaliteet - mida puhtam ja kvaliteetsem on materjal, seda rohkem on võimalusi selle uuesti ringlusse suunamiseks. Materjali kvaliteeti aitab parandada jäätmete liigiti kogumine nende tekkekohal, st ehitus- ja lammutusobjektidel, ning ehitiste valikuline lammutamine, mille puhul eraldatakse juba hoone lammutamise käigus esemed ja materjalid, mis sobivad uuesti kasutusele võtmiseks ning ohtlikke aineid sisaldavad materjalid, mida ei ole võimalik ringlusse suunata. Näiteks ei ole lubatud asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide (nt asbesti sisaldav eterniit) taaskasutamine ning samuti tuleb tähelepanu pöö- rata püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele materjalidele. Püsivaid orgaanilisi saasteai- neid võivad sisaldada näiteks ehitustegevuses kasutatud plastid, liimid, vuugisegud, kattema- terjalid, ehitusvahud, hermeetikud, töödeldud puit jms. Vajadusel tuleb enne jäätmete ringlusse suunamist teha analüüsid veendumaks materjali ohutuses. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel koguda võimalikult suures ulatuses liigiti ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid ma- terjale. Täpsemad nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele on sätestatud kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades, kuid täpsed nõuded võivad omavalitsuste lõikes eri- neda. Erinevat lähenemist aitaks vältida ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise nõuete sätestamine riiklikul tasandil. Ehitus- ja lammutusjäätmed on oma olemuselt väga heterogeense koostisega, kuid samas on lammutatavad hooned suuresti samatüübilised ning lammutamisel saadavad materjalid erine- vate hoonetüüpide lõikes sarnased. Selleks, et saada infot tüüpsete hoonete lammutamisel tek- kivate materjalide omaduste ja edasiste kasutusvõimaluste kohta on oluline hoonetes olevad materjalid kaardistada ning teostada analüüsid ja läbi viia katsetused materjalide reaalsete oma- duste hindamiseks. Oluline on ka hoonete lammutamise ja jäätmete liigiti kogumise juhiste väljatöötamine. Samuti on vajalik leida lahendused, mis aitavad viia kokku ehitus- ja lammu- tustegevuses tekkinud materjalide tekitajad ja võimalikud kasutajad (nt materjalipanga loo- mine). Hoonete valikulise lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumise suurendamisel on suur roll järelevalvel, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu järelevalve tõ- hustamisele. Riiklikku järelevalvet ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejate üle on võimalik tõ- hustada eelkõige läbi riskipõhise kontrolli ja digilahenduste kasutuselevõtu. Jäätmete tekkeko- has liigiti kogumise ja nõuetekohaseks käitluseks üle andmise osas järelevalve teostamisel on suur roll kohalikel omavalitsustel. Kohalike omavalitsuste poolse järelevalve tõhustamisele ai- tab kaasa erinevate digilahenduste kasutuselevõtt nagu näiteks ehitamise ja sellega seonduvate protsesside digitaliseerimine (sh ehitusprojektis jäätmekoguste info väljatoomine) ning hoonete 102 Eelnõu BIM-mudelite kasutamine järelevalveks vajaliku info saamisel. Järelevalve tõhustamise vaatest on oluline kohalike omavalitsuste ehitusspetsialistide koolitamine jäätmekäitluse ja laiemalt ringmajanduse teemadel. Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud materjalide kvaliteedi ja koguste varieeruvuse ning tekke hajutatuse tõttu on esmase toorme kasutamine tellijate jaoks sageli odavam ja riskivabam. Selleks, et edendada teisese toorme kasutamist on oluline välja töötada ringlussevõetud mater- jalide kasutamist edendavad majanduslikud stiimulid ja riigihangete tingimused. Oluline on ka EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetused ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Poliitilise prioriteedi olemasolul on võimalik suurendada jäätmete ringlussevõttu läbi teisese toorme kasutamise kohustuslikuks muutmise, kuid samas on vajalik arvestada asjaoluga, et tei- sese toorme kasutamine on sageli klassikaliste ehitusmaterjalide kasutamisest kallim, selle omadused võivad varieeruda ning ei pruugi vastata kvaliteedinõuetele ning suuremate objektide korral võib osutuda probleemiks samatüübilise materjali koguste tagamine. Lisaks kaasnevad teisese toorme kasutamisega erinevad kaudsed mõjud (transpordi täiendav läbisõit jne). Tule- nevalt eelnevast vajab teisese toormega seonduv veel täiendavaid uuringuid, mistõttu ei ole hetkel otstarbekas teisese toorme kasutamise kohustuslikuks muuta. Lähiaastatel saab teisese toorme kasutamist taristuehituses suurendada eelkõige läbi Transpordiameti kui suurima tee- ehitusprojektide hankija ning Rail Baltica raudtee ehituse. Eesmärgid:  Suurendada ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõttu (sh korduskasutu- seks ettevalmistamist) selliselt, et 2028. aastaks võetakse ringlusse 40% tekkinud tava- jäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas).  Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põ- levkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete ohutut materjali ringlust suurendab korrektne jäätmehooldus. KeM edastas 2020. aastal kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soovituskirja, mis käsit- les jäätmete liigiti kogumist.KeM soovitas jäätmete liigiti kogumise visuaali lihtsustamiseks võimalusel kasutada värvilahendusi. Värvilahendused on soovituslikud lisada kohalike omava- litsuste jäätmehoolduseeskirjadesse. Tulevikus peaks olema eesmärgiks kasutada toote tootmi- sel selliseid materjale, mis ei sisalda ohtlikke aineid, näiteks tuleb vähendada/eelistada pinna- katete valmistamisel ja kasutamise selliseid tooteid, mis ei sisalda ohtlikke aineid või vähen- dada ohtlike ainete kasutamist toodetes. Enne jäätmete taaskasutamist või selle ajal tuleb eemaldada tekkinud jäätmetest ohtlikud ained, segud ja komponendid, et hõlbustada jäätmete edasist töötlemist. Jäätmehoolduses on vaja ka- sutada tõhusaid meetmeid, mis soodustavad jäätmete hilisemat ringlussevõttu. Kui tooted, ma- terjalid ja ained muutuvad jäätmeteks, võib ohtlike ainete olemasolu muuta need jäätmed ring- lussevõtuks või kvaliteetsete teiseste toorainete tootmiseks sobimatuks ja sellega võivad res- sursid sattuda jäätmehierarhia madalamatele astmetele. 103 Eelnõu Oluline suurendada riigipoolset initsiatiivi ja rakendada regulatiivseid meetmeid ohtlike jäät- mete taaskasutuspotentsiaali realiseerimiseks. Ohtlike jäätmete käitlusel on oluline lähtuda jäätmehierarhiast. Ohtlikke jäätmete taaskasutamisele tuleb eelistada ringlussevõttu, nt õli si- saldavate jäätmete, lakkide ja värvide osas tuleb võimalusel teostada regenereerimist energia- kasutuse või kütusekomponendi asemel. Põlevsegusid peaks valmistama vaid nendest jäätme- test, mille liigiti ringlussevõtt ei ole võimalik. Keskkonnaamet on alates 2017. aastast kaardistanud ohtlike jäätmete laoseise ning keskkonna- järelevalve on teostanud Keskkonnaameti andmete alusel laoseisudele kontrollimist. Suurte laoseisudega ettevõtted on lisatud keskkonnajärelevalve tööplaani. Selline tegevus on olnud tõhus ning seetõttu on oluline jätkata laoseisude kaardistamisega ning laoseisude järelevalvega. Liksaks on oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis on vajalikud oluliste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis kipuvad la- dudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud. Keskkon- naametilt saadava info alusel on võimalik suunata toetusi ohtlike jäätmete käitlusvõimekuse loomiseks, hoida valmidust erakorralistele olukordadele reageerimiseks ning sõlmida koostöö- lepped liikmesriikidega ohtlike jäätmete käitluseks. Ohtlike jäätmete ladestamise keskkonnatasu peab tagama ohtlike jäätmete ladestamise vähen- damise ning taaskasutuse osakaalu suurenemise. Jäätmete ladestamise eest makstav tasu kui majanduslik instrument peab koostöös teiste asjakohaste regulatsioonide ja meetmetega moti- veerima tekkivaid jäätmeid keskkonna seisukohast kõige otstarbekamalt käitlema. Ohtlike jäätmete käitlusel tuleb lähtuda, et jäätmeid taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkon- nanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2021.a novembris tehtud jäätmesaadetiste määruse 1013/2006 muutmise ettepanekut, keelata jäätmete kõrvalda- mine teistes liikmesriikides, on oluline tagada Eestis ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning sellega maandada risk, et ohtlikud jäätmed hakkavad kuhjuma. Vaivara OJKK-ga on või- malik tagada ohtlike jäätmete kõrvaldamine ehitades välja neli uut kärge. Vaivara OJKK peaks tagama valmiduse erakorralistele olukordadele reageerida, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põhjusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või ladestamist. Lisaks tuleb välja töötada konkreetsed tingimused erakorraliste juhtude lahenda- mise korraldamiseks. Eesmärgid: 1. Suurendatakse ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1). Ohtlike jäätmete ringlussevõtt toimub taustauuringu alusel 2. Ohtlike jäätmete kõrvaldamisel lähtutakse jäätmehierarhiast, ladestamise teel kõrvalda- takse ainult neid ohtlikke jäätmeid, mida taaskasutada ei ole võimalik. Vaivara OJKK- s tagatakse ohtlike jäätmete kõrvaldamise võimekus. 104 Eelnõu 3. Tõhustada järelevalvet ohtlike jäätmete käitlemise üle, sh tõhus jäätmete käitlus vasta- valt jäätmehierarhiale ning vaheladustamise vähendamine. 4. POSe jms sisadavate ohtlike ainete ringlussevõttu välditakse (täiendada seda eesmärki) 5. Riigil on valmidus vajadusel erakorralistele olukordadele reageerida. Sõlmitud on koostöölepped liikmesriikidega. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete ohutu materjaliringluse suurendamine Ohtut materjaliringlust toetab tarbija teadlikkuse tõstmine, mille abil väheneb elektroonikaro- mude viskamine olmejäätmete hulka ning väheneb kodudes hoiustatava elektri- ja elektrooni- kaseadmete kogus. Liigiti kogumine on elektroonikaromude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. Tarbijad peavad niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada elektroo- nikaromusid tagastama. Hetkel saab tarbija tasuta e-jäätmeid üle anda kohaliku omavalitsuse jäätmejaama või turustajatele 1:1 põhimõtte alusel. Elektroonikaromude kogumise analüüsist95 selgub, et tarbija jaoks on ebamugav viia väikeseid seadmeid jäätmejaamade ning võimalusel eelistatakse neid tagastada läheduses asuvasse kauplusesse. Tulevikus võiks toimuda väikeste elektroonikaseadmete tagastamine kõikidesse müügikohtadesse sarnaselt patareide ja akude ning lambipirnidega, mis vähendaks väikeste e-jäätmete sattumist olmejäätmetesse. Elektroonikaromud sisaldavad väärtuslikku materjali (väärismetalle ja plasti), mida saab kasu- tada uutes toodetes teisese toorainena. Toorainete säästmise eesmärgiga on vaja võtta ringlusse elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvaid väärtuslikke ressursse. Tulevikus peaks elektroo- nikaromude töötlemine, sealhulgas taaskasutamise, ringlussevõtt ja korduskasutamiseks ette- valmistamise toimuma vastavalt Euroopa standarditele. Kõnealused standardid kajastavad teh- nika taset. Elektroonikaromude kõrvaldamist tuleb vältida, va seadmete osade osas, mis sisal- davad püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetu- sed ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab elektroonikaromude tõhusat ring- lussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise. Eesmärgid: 1. Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab, elektroonikaromude osakaal segaolmejäätmetes väheneb võrreldes 2020. aastal teostatud uuringuga. 2. Elektroonikaromude kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavutatakse 2022-2028 95 Identifying the impact of the circular economy on the Fast-Moving Consumer Goods Industry: opportunities and challenges for businesses, workers and consumers – mobile phones as an example“ 105 Eelnõu 3. Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-riderite kogus väheneb 2025. aas- taga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleem 4. Järelevalve tõhustamine, Illegaalne ja ebatõhus jäätmekäitlus väheneb Patarei- ja akujäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine Kogumise sihtarvu saavutamist mõjutab tarbija teadlikkus, teabekampaaniate tõhusus, kogu- miskoha nähtavus, kogumisvõrgustiku tihedus, tugevam järelevalve andmete kvaliteedi üle ning riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Kantavate patareide ja akude liigiti kogumist on võimalik tõhustada tootele lisatavate selgete märgiste ja sümbolite, müügikohas nähtaval oleva teabe ja internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu ning tõhusa teabekampaaniga. Tootjad ja turustajad peaksid aktiivselt osalema lõppka- sutajate teavitamises sellest, et patareisid ja akusid tuleks koguda eraldi, et kogumissüsteemid on kättesaadavad ja et lõppkasutajatel on oluline roll patarei- ja akujäätmete keskkonna seisu- kohast optimaalse käitlemise tagamisel. Teabe avaldamisel kõikidele lõppkasutajatele tuleks kasutada nüüdisaegset infotehnoloogiat. Teave tuleks esitada kas klassikaliste vahendite, näi- teks väli-, plakati- ja sotsiaalmeediakampaaniate kaudu või uuenduslikumate vahendite abil, näiteks patareile või akule kantud ruutkoodiga elektrooniline juurdepääs veebisaitidele. Tootjad peaksid tegema turustajatele ja ettevõtjatele ning muudele jäätmekäitlejatele, kes tegelevad re- mondi, taastamise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, töötlemise ja ringlussevõtuga, kätte- saadavaks teabe patarei- ja akujäätmete ladustamise ja kogumise suhtes kohaldatavate ohutus- ja kaitsemeetmete, sealhulgas tööohutuse kohta. Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, kõikidel tootjatel peaks olema laiendatud tootja- vastutus oma patareide ja akude käitlemise eest nende olelusringi lõpus. Laiendatud tootjavas- tutusega seotud kohustusi tuleks kohaldada kõikide tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes. Selleks tuleks välja selgitada free-riderite osakaal ning kaasata senisest paremini tootjavas- tutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid. Patareide- ja akujäätmete käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale akude taastamine, akude korduskasutuseks ettevalmistamine, kasutusotstarbe muutmine ja ringlussevõtt. Patareide- ja akujäätmete kasutusotstarbe muutmise, taastamise, ringlussevõtu osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Tööstuslikke patareisid ja akusid ning elektrisõidukiakusid, mis ei sobi enam algseks otstar- beks, milleks need toodeti, võib kasutada muul otstarbel paiksete energiasalvestusakudena. Tekkimas on kasutatud tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude taaskasutusturg ning seega tuleks jäätmehierarhia praktilise kohaldamise huvides määratleda erieeskirjad, et võimaldada vastutustundlikku kasutatud patareide ja akude kasutusotstarbe muutmist, võttes samal ajal arvesse ettevaatuspõhimõtet ja tagades lõppkasutajatele kasutamise ohutuse. Iga ka- sutatud patarei ja aku puhul tuleks hinnata selle seisukorda ja olemasolevat mahutavust, et teha kindlaks, kas see sobib kasutamiseks algsest erineval otstarbel. Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetu- sed ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab parandada patareide ja akude ring- lussevõtu võimalusi ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamine. Eesmärgid: 1. Tarbija keskkonnateadlikkus kasvab. Kantavate patareide- ja akujäätmete osakaal se- gaolmejäätmetes väheneb, 2028. aastal on patarei- ja akujäätmete kogus olmejäätmetes 106 Eelnõu väikesem võrreldes 2024. aastaga 2. Patarei- ja akujäätmete kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud saavuta- takse 2022-2028 3. Akujäätmete töötlus lähtub jäätmehierarhiast ning vaheladustamine väheneb. Tööstus- like, kergtranspordivahendite ja elektrisõidukite akude osas suureneb kasutusotstarbe muutmine ja akude taastamine võrreldes 4. Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-riderite kogus väheneb 2025. aas- taga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleem Romusõidukite ohutu materjaliringluse suurendamine Eesti Liiklusregistris on 30.09.2020 seisuga mitteaktiivses osas 180 946 sõidukit, mis on üle 10 aasta vanad, kuid ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Romusõi- dukite direktiivi hindamisel leiti, et üle tuleks vaadata liikmesriikide registreerimissüsteemid, mis võimaldavad sõiduki omanikul tasuta ajutiselt või määramata ajaks deklareerida, et sõiduk pole mõeldud avalikel teedel kasutamiseks. Lisameetmete kehtestamine määramata ajaks kus- tutamise eest vähendab sõiduki omaniku soovi sõiduk määramata ajaks liiklusregistrist kustu- tada ning nende sisseseadmine motiveerib sõiduki omanikke langetama oma sõidukite suhtes kiireid ja konkreetseid otsuseid. Sõiduki omanikule, kes annab sõiduki üle keskkonnaluba oma- vale jäätmekäitlejale, väljastatakse lammutustõend. Lammutustõendiga kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk liiklusregistrist tasuta ning sellisel juhul sõiduki omanikule lisameetmed ei rakendu. Sõiduki omanikule, kes annab oma kasutuselt kõrvaldatud sõiduki keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, sellisel juhul mõju ei avalduks. Näiteks tasu või muu meetme kehtes- tamisel peab kasutuselt kõrvaldatud sõiduki omanik kiiremini otsustama, kas ta plaanib sõidu- kit tulevikus veel kasutada või mitte. Kadunud sõidukite hulka suurendab ka kasutuselt kõrvaldatud sõidukite töötlemine tegevus- loata töötlemiskohtades, kus sõiduki lammutamisel lammutustõendit ei väljastata. Illegaalsed romusõidukite käitluskohad on koormavaks avalikule sektorile ning keskkonnale (õhk, vesi) ja inimese tervisele, kui õnnetused juhtuvad asustatud kohas, mistõttu on oluline tõsta sõiduki omaniku motivatsiooni viia kasutuselt kõrvaldatud sõiduk ametlikku käitluskohta. Hetkel on olukord, kus illegaalsed käitluskohad on võimelised rohkem maksma romusõiduki eest, kui keskkonnaluba omav jäätmekäitleja. Keskkonnaluba omav jäätmekäitleja käitleb ro- musõidukeid vastavalt kehtestatud nõuetele, mis on kulukam, ajamahukam ja nõuab investee- ringuid, mistõttu on keskkonnaluba omaval jäätmekäitlejal raskem konkureerida illegaalse jäät- mekäitlejaga, kes ei käitle jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Täieulatusliku laiendatud tootjavastutuse süsteemi korral peaksid tootjad looma tootjate ühenduse ja kandma jäätmekäit- luse kulud. Teatavate romusõidukite materjalide (näiteks plasti, klaasi, elektrooniliste kompo- nentide) kvaliteetne ringlussevõtt on sageli tehniliselt teostatav ning keskkonnasäästlik, kuid see jäetakse vähese kasumlikkuse tõttu enamasti tegemata, materjalide hind ei kompenseeri selle eemaldamise kulusid. Kuna mootorsõidukites olev kõikide materjalide hind ei kompen- seeri selle eemaldamise kulusid, siis on oluline, et eemaldamise kulusid kataksid tootjad. Ku- lude katmine võimaldaks efektiivsemat ringlussevõttu ja mootorsõidukite osade korduskasuta- mist. Kavandatav meede tagaks võrdsed tingimused tootjatele, jäätmekäitlejatele ning võimal- daks efektiivsemat ringlussevõttu ja korduskasutamist. Eesmärgid: 1. Saavutatakse toimiv mootorsõidukite tootjavastus 107 Eelnõu 2. Vähendada mitteaktiivses osas olevate sõidukite hulka, mis on illegaalselt lammutatud või vastab romusõiduki definitsioonile 3. Romusõidukite käitlus toimub efektiivselt, mida tõendab nõuetekohaselt läbiviidud kat- sepurustamine 4. Tuvastatakse free-riderite osakaal 2025. aastal, free-riderite kogus väheneb 2025. aas- taga võrreldes, lahendatakse e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleem 5. Järelevalve tõhustamine Põllumajandusplasti ohutu materjaliringluse suurendamine Tarbijaid tuleks muu hulgas hariduse ja teadlikkuse tõstmise kaudu motiveerida muutma oma käitumist. Oluline on teostada tõhusaid teavituskampaaniaid, millega suurendada teadlikkust ohutust materjali ringlusest. Tulevikus peaks põllumajandusplasti jäätmete teadlikkuse tõst- mise, kogumise ja ringlussevõtu nõuded olema paremini reguleeritud. Tarbijal peab olema mugav ja alati võimalik põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäät- meid üle anda. Selleks, et võimaldada põllumajandusplasti kogumist jäätmejaamadest on vaja parandada põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete kogumisharjumisi. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete ilmastikukindel ja lahuskogumine muudest jäätmetest võimaldab jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu. Võõristest vabad põllumajan- dusplastist tekkinud jäätmed omavad suuremat ringlussevõtu potentsiaali. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkinud jäätmete käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine. Ringlussevõtu osas on vaja analüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Toetav regulatsioon ja investeeringud kogumise tõhustamiseks ja ringlussevõtuks võimaldavad ära hoida ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetu- sed ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab jäätmete tõhusat ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise. Eesmärgid: 1. Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed lahus muudest jäätmetest ja väldib nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega. 2. Põllumajandusplasti kasutaja kogub põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmed ilmastikukindlas konteineris või ilmastikukindlas varjualuses. 3. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivaid jäätmete kogumiseks on rajatud vähemalt üks kogumiskoht maakonnas. Põllumajandusplasti kogumisvõrgustik on toimiv ja rii- giülene 4. Põllumajandusplasti kasutamisel tekkivate jäätmete käitlus toimub vastavalt jäätmehie- rarhiale Vanarehvide ohutu materjaliringluse suurendamine Tootjavastutuse meetmeid on vaja tõhustada, sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustami- sega, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i im- porditavaid tooteid tagades sellega võrdsetel alustel konkurentsi. Vanarehvide käitlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ring- 108 Eelnõu lussevõtt ning seejärel taaskasutamine ning maapinna täitmine. Ringlussevõtu osas on vaja ana- lüüsida käitluse võimaluste loomise ja toetamise vajadust. Toetav regulatsioon ringlussevõtuks võimaldavad ära hoida ringlussevõetavate materjalide sattumist jäätmehierarhia madalamatele astmetele. Oluline on EL struktuurivahenditest ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine, sh toetu- sed ettevõtete ressursitõhususse ja jäätmekäitlusse nii tehnoloogia kui taristu arendamiseks. Ringmajandusse suunatavate toetuste jätkamine võimaldab jäätmete tõhusat ringlussevõttu ning tagada väärtuslike materjalide taaskasutamise. Eesmärgid: 1. Tuvastada free-riderite osakaal 2025. a, free-riderite kogus väheneb 2025. aastaga võr- reldes. 2. Free-riderite ja e-kaubanduses tegutsevate free-riderite probleemi lahendamine. 3. Rehvide käitlusel lähtutakse jäätmehiearhiast, eelistatakse ringlussevõttu taaskasutami- sele ja täitmisele. Rehvide käitluse tehnoloogia lähtub PVTst 4. Järelevalve tõhustamine Pakendijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamine 1. 2030. aastaks on kõik Eesti turule lastavad pakendid kas korduskasutatavad või ring- lussevõetavad. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks on oluline, et juba pakendite disainimisel ja tootmisel on arvestatud ka sellega, et kui lihtsalt on konkreetne pakend ringlussevõetav või korduvalt kasutatav kui pakend pärast kasutamist on jäätmeteks muutunud. Tihti puuduvad ettevõtetel, kes valivad enda kauba pakendamiseks pakkematerjale, piisavad teadmised millega valiku te- gemisel arvestama peaks, et aidata kaasa pakendijäätmete ringlussevõtule. Vaja on töötada välja disainijuhend, mis annaks seotud osapooltele vajaliku informatsiooni, milles on arvesse võetud Eesti tingimusi ja võimalusi. Pakendite ohutu ringlussevõtu suurendamisele aitab kaasa mono- materjalidele üleminek. Biolagunevate pakenditega seonduv vajab detailsemat analüüsi ning selgust, millise jäätmevoo osana peaks toimuma nende edasine käitlemine. Samuti on oluline paika panna nõuded, millele biolagunevast plastist tooted Eesti tingimustes vastama peaks, et sellisest materjalist tooteid Eesti turule lasta tohiks. 2. Suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu selliselt, et täidetud oleksid 2025. ja 2030. aasta olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Ohutu materjaliringluse suurendamiseks pakendivaldkonnas on vaja senisest suuremal määral pakendijäätmeid kokku koguda. 2020. aasta andmete kohaselt96 moodustavad pakendijäätmed umbes 32% segaolmejäätmete koostisest ning see protsent ei ole muutunud võrreldes 2013. aas- tal tehtud sarnase uuringuga97. Pakendijäätmete kogumissüsteem on Eestis rakendatud juba üle 15 aasta, kuid tagatisrahata pakendite liigiti kogumises suuri arenguid ei ole olnud. Pakendisea- 96 „Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguse uuring“; SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; 2020. Kättesaadav internetist: https://www.en- vir.ee/sites/default/files/sortimisuuringu_lopparuanne.pdf. 97 „Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring; SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; 2013. Kättesaadav internetist: https://www.en- vir.ee/sites/default/files/sortimisuuring_2013loplik.pdf. 109 Eelnõu duse kohaselt ei ole taaskasutusorganisatsioonidel hetkel kohustust pakendijäätmete kohtkogu- mise teenust pakkuda. Seetõttu ei ole antud teenus kogu Eestis kättesaadav ning teenuse kasu- tamine on vabatahtlik98. Valdavalt toimub pakendijäätmete kokkukogumine avalike kogumis- konteinerite kaudu, mis võivad teatud juhtudel tarbijate jaoks asuda liiga kaugel, on ebamuga- vad kasutada või ületäitunud. Samuti on avalike kogumiskonteinerite puhul laialdaseks prob- leemiks muude jäätmete kui pakendijäätmete äraviskamiseks kasutamine, mis halvendab pa- kendijäätmete ohutut ringlussevõttu. Eesti taaskasutusorganisatsioonid on küll viimastel aasta- tel koostöös kohalike omavalitustega täiendanud avalikke pakendijäätmete kogumiskohti ning vahetanud amortiseerunud kogumisvahendid uute vastu ning teatud piirkondades läinud üle kolme erineva liiki pakendijäätmete kogumisele (plast- ja metallpakend, klaaspakend ning pa- ber- ja kartongpakend), kuid Maailmapanga poolt teostatud Eesti jäätmekäitluse tervikanalüüs99 näitas, et selleks, et Eesti riik suudaks täita järjest ambitsioonikamad ringlussevõtu sihtarvud on vaja suurendada pakendijäätmete kohtkogumist. Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks kehtestada ka tehnilised miinimumnõuded ja indikaatorid pakendijäätmete liigiti kogumise ja sortimise süsteemile ning luua ühtne kogumissüsteem kogu riigis. Samuti soovitati tulevikus ühildada kohalike omavalitsuste korraldatav vanapaberi ja taaskasutusorganisatsioonide korral- datav paber- ja kartongpakendi kogumine. Eraldada tuleks kodumajapidamiste ja rühma- ja veopakendite kulustruktuurid, et tõsta süsteemi läbipaistvust ja vähendada ristsubsideerimist erinevate kogumisviiside ja materjalide vahel. Analüüs tõi välja vajaduse ka määrata selgelt vastutus turul tegutsevate taaskasutusorganisatsioonide vahel. Selleks tõi Maailmapank välja järgmised võimalused: 1) nõuda kehtivate kogumissüsteemide nõuete ja tehniliste miinimumnõuete täitmist, mis jõustamise tulemuseks võib kaasa tuua tegevuste ühendamise ja ühe taaskasutusorgani- satsiooni alla koondumise; 2) jagada riigi territoorium geograafiliselt taaskasutusorganisatsioonide vahel turuosa ja teenindatavate elanike arvu järgi; 3) rakendada kliiringut ehk kulude proportsionaalset jagamist või muud võrdväärset struk- tuuri; 4) luua jagatud vastutuse mudel, kus kohalikud omavalitsused vastutavad pakendijäätmete kogumise eest. Süsteemi muutmisel tuleks Maailmapanga hinnangul vaadata üle taaskasutusorganisatsioonide tegevusloa andmise ja tegutsemise nõuded. Muudatustega tuleks kehtestada täpsed nõuded te- gevusloa taotlemise ulatusele ja sisule, sealhulgas üksikasjaliku tegevuskava ja finantsprognoo- side esitamisele, teabevahetusele ja üldsuse teadlikkuse tõstmise programmile. Taaskasutusor- ganisatsiooni tegevusloa kehtivusaeg peaks Maailmapanga soovituste kohaselt olema piiratud aja ja viieaastase perioodiga. Üle tuleks vaadata ka tegevusloa uuendamise tingimused. Ees- märkide saavutamiseks tuleks suurendada oluliselt teadlikkuse tõstmisele suunatud kulusid. Taaskasutusorganisatsioonide poolt rahastatava teavitustegevuse kulu ühe elaniku kohta peaks soovituslikult olema 1 euro aastas. Maailmapank leidis, et taaskasutusorganisatsioonid peaksid 98 Eesti Pakendiringlus OÜ 2021. aasta tegevusaasta aruande kohaselt on korteriühistute kasutuses üle 800 paken- dikonteineri (need ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud ning tegemist on kohtkogumise lahendusega). 2022. aastal arendati edasi kohtkogumist – planeeritud on Tartu ja Tallinna korteriühistute juures toimivat klaaspakendi eraldi kogumist laiendada ka väljapoole: näiteks Kiili, Raasiku, Jüri, Jõelähtme, Aruküla, Tabasalu ja Elva. Toot- javastutusorganisatsioon OÜ 2021. aasta tegevusaasta aruande kohaselt 34 omavalitsusega sõlmitud leping korte- riühistu teenuse osutamiseks ning 31 omavalitsusega pakendikoti teenuse leping. 99 Jäätmevaldkonna tervikanalüüs. Maailmapank. 2021. Kättesaadav: https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaat- mevaldkonna-tervikanaluus 110 Eelnõu esitama detailsed kommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmise kavad tegevusloa saamise osana. Maailmapanga soovituste kohaselt tuleks pakendiettevõtetele kehtestada moduleeritud tasud, võttes arvesse pakendite ringlussevõetavust, üksikute pakendiliikide saavutatud ringlussevõtu määra ja ringlussevõetud materjali sisaldust. Maailmapank leidis, et moduleeritud tasusid tuleks käsitleda tuluallikana Eesti osamakse maksmisel ELi eelarvesse ringlussevõtmata plastpaken- dite eest. Eelnevalt kirjeldatud reformide elluviimiseks soovitas Maailmapank luua eraldi huvirühma- dega konsulteerimise platvorm, sest laiendatud tootjavastutuse süsteemi muutmine pakendi- valdkonnas nõuab ulatuslikke ja regulaarseid arutelusid huvirühmadega. Selleks, et kokkukogutud pakendijäätmed jõuaksid suuremal määral ka ringlusse, on oluline suurendada pakendijäätmete tööstuslikku sorteerimise võimekust. Hetkel toimub pakendijäät- mete järelsorteerimine valdavalt käsitsi ning visuaalsel vaatluse põhjal ei ole reeglina võimalik erinevaid plastiliike üksteisest eristada. Samuti võetakse ELis suure tõenäosega pakendite mär- gistamisel suund, mis võimaldaks pakendite märgistust lasertehnoloogiat kasutades eristada. Selliselt on jäätmekäitlejatel võimalik kiirelt saada pakendimaterjali kohta andmeid ning suu- nata pakend sobivaimasse käitlussesse. Muudatuste elluviimine vajab investeeringuid. Paken- dijäätmete, ennekõike plastpakendijäätmete jäätmekäitlusvõimekuse suurendamiseks on vaja uurida võimalikke alternatiive hetkel turul tegutsevatele ringlussevõtu võimalustele. Üheks al- ternatiiviks mehaanilisele ringlussevõtule on keemiline ringlussevõtt. Eesti ringmajanduse tu- levikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuringu lisa 2 – plastitööstus“100 andmetel on arvukad uuringud näidanud, et keemilise ümbertöötlemise peamiseks kitsaskohaks on energiaintensiiv- sus ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju, mida on kulukas või isegi võimatu juhtida. Samuti tõi uuring välja, et tänaseks ei ole veel laboriväliselt suudetud tõestada meetodi toimi- mist ja tõhustust tööstuses ega ohutust (nt ringlussevõetud plastis sisalduvate arvukate kemi- kaalide koostoime ümbertöötlemisel). Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt on reguleeritud kolme määrusega, mis käsitlevad biolagunevate jäätmete lakkamist. Ringlussevõtu edendamiseks on vajalik olemasoleva regu- latsiooni üle vaatamine ja lakkamise kriteeriumite rakendamiseks stiimulite loomine. Tuleks kaaluda reoveesette ringlussevõtu tingimuste ümbervaatamist, et vähendada reoveesette jäät- mestaatuses põllule viimist. Jäätmekäitlejate seas tuleks paremini turundada loodud sertifitsee- rimissüsteeme, kuna need toimivad kui lakkamise kriteeriumide rakendamise ja toodete toot- mise kontrollimehhanism. Mõningate jäätmeliikide puhul tuleks kaaluda lakkamise kohustus- likuks muutmist Biojäätmete liigiti kogumise edenedes ning ringlussevõtu eesmärkide suurenedes kasvab vaja- dus käitlusvõimsuste järele. Täiendav vajadus uute käitlusvõimsuste järele on köögi- ja söök- lajäätmete ja aia- ja haljastujäätmete peale kokku vähemalt 42 000 t. Uute käitlusvõimsuste rajamisel on vaja arvestada olemasolevate käitluskohtade asukohtadega ning tagada biojäät- mete käitlemine eri Eesti piirkondades. Näiteks on hetkel käitlusvõimsustes olulised puudujää- gid Lõuna-Eestis. Suure biogaasipotentsiaaliga biolagunevad jäätmed tuleks kompostimise ase- mel suunata kääritisse, väiksema biogaasipotentsiaaliga jäätmed kompostimisrajatisse. Tallin- nas oleks Maailmapanga poolt läbi viidud analüüsi kohaselt asjakohane laiendada Tallinna Jäät- mete Taaskasutuskeskuse kompostimisrajatist asendades membraankompostimine kinniste tun- nelreaktoritega. Arvestada tuleb aga ka vajadusega tagada näiteks saartel ja Ida-Eestis tekkivate 100 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 111 Eelnõu biojäätmete käitlemine. Eestis on hulk biogaasijaamasid, mis käitlevad põllumajanduses tekki- nud jääke ja jäätmeid, kuid mitte köögi- ja sööklajäätmeid. Neid jaamasid oleks võimalik ko- hendada ka biojäätmete käitlemiseks ning samades kääritites või rajatavates lisakääritites võtta vastu ka biojäätmeid. See eeldab eeltöötlemiseks vajalike seadmete olemasolu, et eemaldada biojäätmetest võõrised (nt plast, metall jm), samuti loomseteks kõrvalsaadusteks klassifitseeri- tud sisendmaterjali või valminud kääritusjäägi hügieniseerimist/pastöriseerimist. Samuti on oluline olemasolevate käitluskohtade (kompostimisrajatised ja biogaasijaamad) käitlusprotses- side tõhustamine, et edendada jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavust ja neis kohtades ringlussevõttu ehk tootestaatuses komposti ja kääritusjäägi tootmist (R12o asemel on asjako- hane käitlustoiming R3o). Ringlussevõtu edendamine ei ole oluline mitte ainult biojäätmete, vaid ka teiste biolagunevate jäätmete puhul, eelkõige reoveesette puhul, mida seni pole ringlusesse võetud. Reoveesete si- saldab kriitilise tähtsusega toorainet fosforit, mistõttu on äärmiselt oluline edendada reoveesette ringlussevõttu ning tagada seeläbi ka fosfori ringlusesse suunamine. Üha rohkem vaadatakse Euroopa suuremates reoveepuhastites fosfori reoveesettest eraldamise poole, kuid toitainete taaskasutamine või ekstraheerimine tähendab suuri investeeringuid ja kõrgeid opereerimisku- lusid, mis Eesti väikeste puhastite juures veel kõne alla ei tule. Seetõttu on Eestis veel suur vajadus töödeldud reoveesette otsekasutuse järele. Reoveesette tootena kasutamise osas on val- minud uuring, mille tulemused annavad olukorrast parema ülevaate.101 Oluline on aga arvestada, et reoveesete on reovee puhastamise käigus tekkiv jääde, mille pea- mine eesmärk on puhastusprotsessi käigus siduda endasse võimalikult palju saasteaineid. Mida rohkem saasteaineid puhastusprotsessi käigus settega suudetakse reoveest väljutada, seda puh- tam on loodusesse suunatud heitvesi. Seega, et looduskeskkonda satuks nii heitvee kui ka reo- veesette kasutuse kaudu vähem ohtlikke aineid, tuleb nendega tegeleda juba tekkekohas. Näi- teks tööstuses tootmisprotsessides ohtlike ainete käitlemisel kasutada eelpuhasteid või asendada ohtlikud ained keskkonnasõbralikumatega. Varasemalt on Eesti riigi jäätmekava, aga ka erinevad analüüsid käsitlenud regionaalsete olme- reoveesette käitluskeskuste rajamist ja selleks vajalike investeeringute tegemist. KeM2017. aas- tal koostatud analüüs102 on toonud välja, et suuremate keskuste puhul on võimalik tagada üht- lasemad tingimused, suuremate koguste töötlemine ja seeläbi parem kvaliteet ning jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavus. Suuremate komplekside rajamisega muutub tasuvaks moodsamate tehnoloogiate kasutamine ning sellega koos on võimalik vähendada seni piirkon- niti esinevaid haisuprobleeme. Samuti on võimalik suuremate komplekside loomisega saavu- tada väiksem mõju veeteenuste hinnale võrreldes väiksemate kompleksidega. Suuremate komp- lekside positiivseks küljeks on oskusteave ja kogemused, mis on saavutatud keerukamate teh- noloogiate kasutamisel. Suurematel kompleksidel on suuremad finantsvõimalused nii investee- ringute kui ka kvalifitseeritud töötajate osas. Riigi jäätmekava 2022–2028 perioodil on oluline koostada teekaart reoveesette käitlemise edendamiseks Eestis ning alustada selle raken- damisega. Sarnaselt Eestile on reoveesette teekaardi koostamine plaanis ka Soome jäätmeka- vas. Teekaardi koostamisel on oluline arvestada ka ELi suundasid ja eesmärke reoveesette käitlemi- sel ning vajadusel teha teekaardis jäätmekava kehtivuse perioodil kohendusi, kuna jäätmekava 101 Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool, 2020. Reoveesette tootestamise uuring. Lõpparuanne. Kättesaadav: https://evel.ee/wp-content/uploads/2020/12/KIK-lopuraport-v5-Reoveesette-tootestamise-uuring-lopparuanne- TU-ja-EMU.pdf 102 Reoveesette käitlemine - peamised probleemid ja võimalikud lahendused. https://envir.ee/media/797/download 112 Eelnõu koostamise ajal on Euroopa Komisjon reoveesetete direktiivi 86/278/EMÜ üle vaatamas ja uusi meetmeid kaalumas. Jäätmekava kehtivuse perioodil pole välistatud ELi tasandil täiendavad ohutus- ja kvaliteedinõuded reoveesettele või hoopis teatud juhtudel piirangud reoveesette ring- lussevõtuks. Seadusandlikku ettepanekut Euroopa Komisjonilt direktiivi muutmiseks on eelda- tavalt oodata 2023. aastal. Uute biolagunevate jäätmete käitlusrajatiste ehitamiseks ja olemasolevate rajatiste täiustami- seks on vaja pakkuda jäätmekäitlejatele ja kohalikele omavalitsustele rahalisi toetusi, tehnilist tuge ja koolitusi. Toetada tuleks ka selliseid jäätmekäitlusrajatiste lisainvesteeringuid, mis või- maldavad käitluskohas segada komposti kasvupinnasega, et saada koheselt ehitus- või haljas- tusobjektil kasutatav kompostmuld. Koolitusi tuleb teha nii käitluslahenduste kui lakkamise kriteeriumite rakendamiseks. Biolagunevates jäätmetest valmistatud toodete kasutamiseks mi- neraalväetiste asemel põllumajanduses on vaja toetada vastavaid uuringuid ning teha teavitus- tööd. Laiemalt on vaja suurendada teadlikkust ja nõudlust biolagunevatest jäätmetest toodetud teisese toorme järele. Saadud ressursil on mitmeid kasutusalasid (näiteks väetis, haljastuses kasutatav muld). Nõudluse suurendamiseks tuleks koostada hankejuhised lähtudes Civitta Eesti AS-i ja Alkranel OÜ 2019. aastal läbi viidud uuringus „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel“ esitatud soovitustest hankekriteeriumideks. Eesmärgid 1) Eestis on olemas piisav biolagunevate jäätmete ringlussevõtu võimekus, mis võimaldab väärindada biolagunevates jäätmetes sisalduvat ressurssi toormena. 2) Esmasest toormest väetise kasutamine on järk-järgult asendunud biolagunevatest jäät- metest valmistatud toodete kasutamisega. 3) Biolagunevate jäätmete ringlussevõtt suureneb igal aastal. Põlevkivitööstuse jäätmed Eesmärgid:  Võtta põlevkivitööstuse jäätmeid võimalikult suures ulatuses ringlusse;  Kasutada taristuehituses 5% ringlussevõetud materjali (ehitus- ja lammutusjäätmed, põ- levkivitööstuse jäätmed, kaevandamisjäätmed jms). Tekstiilijäätmed Rõiva ja tekstiilijäätmete liigiti kogumise suurendamiseks tuleb liigiti kogumist rakendada lisaks kodumajapidamistele ka avaliku sektori organisatsioonides (nt haiglad, kaitsevägi, hool- dekodud) ja eraettevõtetes. Liigiti kogutud tekstiilijäätmete kokku kogumiseks tuleb luua kasu- tajasõbralik kogu Eestit kattev ühtne kogumisvõrgustik. Kaaluda tuleks ka tekstiilijäätmete ko- gumise ja ringlussevõtu sihtarvu kehtestamist, mis motiveeriks ülejäänud tekstiili ja tekstiiljäät- mete kogumise ja käitlussüsteemi toimimist. Korduskasutuseks kokku kogutud tekstiili sorteerimise võimekus on Eestis juba üsna suur, sor- teeritakse nii Eestist kogutud kui ka imporditud tarbijajärgset tekstiili. Tarbijajärgsete tekstiili- jäätmete ringlussevõttu aga Eestis ei toimu. Ringlussevõtu edendamiseks tuleb jätkata toetuste võimaldamist nii teadus-arendustegevusele kui ka konkreetsete käitluslahenduste rajamisele. 113 Eelnõu Eelkõige on vaja panustada tekstiilijäätmete esmatöötluse võimekuse tekitamisele (sorteeri- mine, purustamine ja kiustamine). Tekstiilijäätmete kogumine ja esmatöötlemine võib toimuda kohaliku omavalitsuse vastava infrastruktuuri põhiselt (sellist lähenemist on rakendatud näiteks Soomes). Eestis tekkivad tekstiilijäätmete kogused on küll väikesed ja see seab küsimuse alla ringlussevõtutehaste kuluefektiivsuse, kuid siiski tuleb sobivate tehniliste lahenduste olema- solul toetada ka tekstiilijäätmetest toodetava materjali arendamist (laus- ja komposiitmaterjalid, lõngad). Valdkonna arenguks tuleb tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete omavahelist kostööd, mis võimaldab ringsete tekstiilitoodete väljatöötamist. Riiklikult on vaja toetada nii üleriigilise kogumisvõrgustiku loomist, kui tekstiilijäätmete ringlussevõtuga seotud teadus-arendustööd kui ka konkreetseid käitlusrajatisi tekstiili sorteeri- mise, kiustamise ja ringlussevõtu tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Ringlussevõtu arendamiseks tuleb algatada ja edendada piirkondlikku ja regionaalset koostööd. Ringlusse võetud materjalile on vaja tekitada nõudlus. Ei piisa sellest, kui Eestis toodetakse küll tekstiilijäätmetest kiudu, kuid sellel kiul puudub tellija. Nõudlust saab tekitada seadusand- luse tasandil näiteks läbi keskkonnahoidlike riigihangete või maksusoodustuse kehtestamisega ringsest materjalist toodete osas. Tekstiilihangetes võib seada nõuded näiteks ökodisaini, too- dete vastupidavuse, parandatavuse või tootes sisalduva ringlusse võetud materjali osakaalu kohta. Eesmärk 1) Eestis on olemas piisav kokku kogutud tekstiilijäätmete esmatöötlemisvõimekus ning tekstiilijäätmete ringlussevõtu määr suureneb igal aastal Plastijäätmete ohutu materjaliringluse suurendamise eesmärgid on seotud pakendijäätmete eesmärkidega. Prügilate ja jääkreostuse teemat kajastatakse peatükis 3.3. 3.3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Käesolevas peatükis on toodud ära olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid, kuid konkreet- sed meetmed, koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas jäätmekava juurde kuuluvas rakenduskavas. Peatükis on kajastatud jäätmevood, mis omavad suurimat mõju käesoleva eesmärgi täitmisele Vaivara OJKK Vaivara OJKK üheks eesmärgiks peaks olema tagada riigipoolne kriisi- või eriolukorras ohtlike jäätmete suunamise võimalus. Oluline on tagada ohtlike jäätmete ladestamise võimekus ning maandada risk, et ohtlikud jäät- med hakkavad kuhjuma. Ohtlike jäätmete vedu reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud kord. Euroopa Komisjon on tegi 2021.a novembris et- tepaneku muuta jäätmesaadetiste määrust 1013/2006, üheks ettepanekuks on keelata jäätmete kõrvaldamine teistes liikmesriikides, välja arvatud teatud tingimustel. See ettepanek võib tule- vikus teha keerulisemaks ohtlike jäätmete väljaveo teistesse liikmesriikidesse kõrvaldamiseks. Oluline on töötada välja konkreetsed tingimused ja erakorraliste juhtude lahendamise korraldus 114 Eelnõu ohtlike jäätmete ladustamiseks ning kõrvaldamiseks, kui ohtlike jäätmete eraturg mingil põh- jusel ei toimi ning tekib vajadus korraldada ohtlike jäätmete erakorralist ladustamist või lades- tamist. Põlevkivitööstuse jäätmed Hetkel on problemaatilisem põlevkivijäätmetest poolkoks. Poolkoksiga on seotud mitmed nõu- kogudeaegse tööstusega tekkinud jääkreostusobjektid, mis tekitavad täna riigile nii ühekordseid kui püsivaid järelhoolduskulusid. Lisaks pärandkuludele tuleb arvestada ka võimalike tulevi- kukuludega jääkreostusallikate likvideerimisel ja seiramisel. Poolkoksi taaskasutusvõimalused on praegusel hetkel väga piiratud. Poolkoksi pole viimasel neljal aastal taaskasutusse suunatud, kogu tekkinud pookoks on ladestatud prügilatesse. Teo- reetiliselt on poolkoksi puhul taaskasutusvõimalusi küll olemas, kuid majanduslikult tasuvaid ja reaalselt rakendatavaid võimalusi, peale prügilate korrastamise, on hetkel väga vähe. Eesmärk: Vähendada põlevkivijäätmetest tulenevat ohtu inimesele ja looduskeskkonnale ter- vikuna. Jääkreostus Eesmärk - saastunud pinnase sh jääkreostusobjektide korrastamist/ohutustamist tuleb jätkata. Pikemas perspektiivis tuleb likvideerida kõik saastunud alad. ELi mullastrateegia seab eesmär- giks saastunud alade likvideerimise aastaks 2050. Prügilad Jäätmete ladestamist prügilatesse on vaja järk-järgult vähendada, et vältida kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning tagada majanduslikult väärtuslike jäätmematerjalide järk- järguline ja tõhus taaskasutusse võtmine jäätmete nõuetekohase käitlemise kaudu ja kooskõlas jäätmehierarhiaga. Kuna ladestamine on üheks oluliseks KHG-de heite allikaks, siis on oluline ladestamist vähendada. Jäätmete ladestamise suurem piiramine, alustades jäätmevoogudest, mille suhtes kohaldatakse liigiti kogumist, nagu plasti-, metalli-, klaasi-, paberi- ja biojäätmed, annab selget keskkonnaalast (sh KHG-de heite vähendamine), majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Suure osa olmejäätmeist moodustavad biolagunevad olmejäätmed. Töötlemata biolagu- nevate jäätmete prügilatesse ladestamisega kaasneb märkimisväärne kahjulik keskkonnamõju kasvuhoonegaaside heite ning pinna- ja põhjavee, pinnase ja õhu reostuse tõttu. On oluline ko- guda ja käidelda biolagunevad jäätmed teistest jäätmevoogudest eraldi, vältida nende ladesta- mist ning teha ladestatavate jäätmetega ladestamiseelseid töötlemistoiminguid, sh stabiliseerida jäätmete orgaanilist osa, et vähendada nii palju kui võimalik selliste jäätmete prügilasse lades- tamise kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Prügilasse on keelatud ladestada jäätmeid, mis ei ole läbinud töötlemist ja olmejäätmeid, mis on kogutud liigiti korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäät- med, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise käigus ja mille puhul prügilas la- destamine on keskkonnale ohutuim lahendus. Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti tekitatud olmejäätmete üldkogusest samal aastal. 115 Eelnõu Tagatud peab olema, et jäätmeid võetakse ringlusse või taaskasutatakse muul viisil ning vähe- nema peab ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete ladestamine prügi- lasse. Prügilate igapäevasel käitamisel tuleb järgida kõiki prügilate käitamisnõudeid, jälgida ja elimi- neerida isesüttimise võimalused jms teha regulaarset seiret ennetamaks võimalikud keskkon- naohtlikud olukorrad. Samuti tuleb prügilaomanikel järgida, et oleks tagatud tagatisnõue, st ajaks kui on vajadus prügilad korrektselt sulgeda nende täitumise korral. Kuigi jäätmete liigiti kogumine peab alguse saama tekkekohalt ja prügilatesse peavad jõudma jäätmed, mis vajaks minimaalselt sortimist ei ole käesoleval hetkel liigiti kogumise tase piisav. Esile võib kerkida probleem, et olemasolev prügilate töötlemisvõimekus ei pruugi tagada piisavas mahus ladestu- seelset käitlust. Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (edaspidi Prügiladirektiiv), seab muu- hulgas eesmärgiks, et prügila sulgemisel ja järelhoolde perioodil välditakse nii palju kui või- malik ladestatud jäätmetest tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Prügila käitaja peaks rahalise tagatise või muu samaväärse tagatise abil tagama, et kõik prügila käitamisest tulenevad kohustused on täidetud, sealhulgas kohustused, mis on seotud sulgemise ja prügila järelhooldusega. EL ühtekuuluvusfondi rahadega on suletud tööstusjäätmete prügilad, samas on oluline jätkata nende (Kohtla-Järve kui ka Kiviõli) tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja –hool- dust. Järelseire eesmärgiks on jälgida suletud tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila ja selle mõ- juala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi ning hinnata elluviidud sulge- mistööde efektiivsust. Järelehoolduse eesmärgiks on prügila sulgemisel ehitatud rajatiste hool- damine nende korrashoiuks ja funktsionaalsuse tagamiseks. Eesmärgid: 1. Kõikides aktiivselt kasutusel olevates prügilates toimuv tegevus vastab õigusaktides ja kesk- konnalubades sätestatud tingimustele. Vanad nõuetele mittevastanud prügilad on nõuetekoha- selt suletud ja teostatakse järelhooldust vastavalt seirekavadele. 2. 2028. aastaks väheneb ladestatavate jäätmete osakaal jäätmetekkest võrreldes 2020. aastaga, sealhulgas ladestatud olmejäätmete kogus jääb alla 10 % olmejäätmete tekkekogusest. POSe sisaldavad jäätmed Eesmärgid:  vältida POS-ide sattumist ringlusesse ja seeläbi keskkonda (panustab ka esimesse ja teise strateegilisse eesmärki).  Vältida POS-ide sattumist tavajäätmete prügilasse ning suunata need üksnes lubatud viisil põletusse. Riikidevaheline jäätmevedu Jäätmete riikidevahelisel veol tuleb tagada: 1. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu või Eestist väljavedu, mis võivad seada ohtu Eestis tekkinud jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärkide saavutamise; 116 Eelnõu 2. Eestisse ei toimu selliste jäätmete sissevedu, mille tagajärjel tuleb Eestis tekkinud jäät- med kõrvaldada või töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmehierarhia ja jäätmekava eesmärkidega; 3. Eesti ei muutuks ringussevõetamatute või raskesti ringlussevõetavate (sega)jäätmete sihtkohaks. Näiteks ehitus- ja lammutussegaprahi jm segajäätmete Eestisse sisseveol muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutuseks ettevalmis- tamine, tuleb arvestada riikidevaheliste jäätmeveo lubade andmisel geograafilise lähe- duse ja jäätmehierarhia põhimõtetega. Kui lähemal on keskkonnanõuetele vastav käit- luskoht olemas, siis selliste jäätmesaadetiste vedu mitte lubada. Eeltoodud põhimõtteid arvestavad: 1. Keskkonnaamet riikidevaheliste jäätmesaadetiste veolubade menetlemisel; 2. KeM, kes vajadusel piirab siseriikliku seadusandluse muutmisega teatud jäätmesaade- tiste Eestisse sisseveo; 3. Keskkonnaamet koostöös Maksu- ja Tolliametiga, kes vajadusel tõhustavad järelevalvet riikidevaheliste ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamiseks ja tõhusama kontrolli ta- gamiseks. 117 4. Jäätmevaldkonna digitaliseerimine Jäätmeandmete haldamise süsteem ei vasta enam riigi vajadustele. Andmete kogumine ei ole oma hõlmatuse, detailsuse, kiiruse ja kvaliteedi poolest piisavalt usaldusväärne ning puudub piisav järelevalve ja jõustamine. Andmed nii juhtimisotsusteks kui järelevalvetoiminguteks on rohkem kui 1,5 a (kohati kuni 2,5 a) vanused. Andmete kasutamine sisuliste eesmärkide (nt jäätmetekke vähendamine, jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt) saavutamiseks on alara- kendatud, sest andmete töötlemine on aeglane ja liialt käsitööd nõudev nii ettevõtetele kui rii- gile. Jäätmeandmete haldamise probleemide lahendamiseks on kavas võtta kasutusele digitaalsed saatekirjad, mis on integreeritud e-veoselehega ja reaalajamajanduse103 (RTE) andmepõhine aruandlus koos töölaudadega, mis eeldatavalt võimaldab lahendada andmekvaliteedi ja -detail- suse, andmete töötlemisele kuluva ajamahu, andmete värskuse ning usaldusväärsuse probleemi. Väiksemate ettevõtete tarbeks jäävad andmete edastamiseks kasutusse iseteeninduskeskkonnad (nt KOTKAS, PAKIS vms). Jäätmevaldkonna digitaliseerimise tulemusel:  Ettevõtted saavad mugava ja automaatse aruandluse. Nad ei pea riigiasutustele eraldi ja dubleerivaid aruandeid esitama, vaid info liigub riigile jooksvalt.  Kasvab võimekust valdkonna juhtimisel (andmepõhine juhtimine). Riik saab andmed kiire- mini (nt kuupõhiselt või reaalajas) ja saab kasutada neid kasutada nii operatiivselt järeleval- ves kui muude sisuliste probleemide lahendamiseks (nt jäätmete ringlussevõtt).  Riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdkonda paremini planeerida ja suunata ressurss nendesse valdkondadesse, kus on tegelikult probleeme.  Kogu jäätmete liikumise ahel muutub jälgitavaks ja samas on kaitstud ettevõtete ärisaladus.  Avalikkuse jaoks muutuvad jäätmekäitluse andmed usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks, kuna need liiguvad kiiremini ning kogutud andmed tehakse suuremas mahus avalikuks.  Inimeste motivatsioon jäätmeid liigiti koguda kasvab, kui nad näevad, et nende liigiti ko- gutud jäätmetest tehakse uusi tooteid või kasutatakse neid muul kasulikul eesmärgil. Eesmärgid: 1) Andmeid kogutakse reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel, mis lihtsustatult tähendab võimalikult automaatset masin-masin andmevahetust, kus inimese osa on minimaalne; 2) Rakendatakse andmepõhist juhtimist, mis tähendab, et kvaliteetsete ja ajakohaste andmete alusel tehakse paremaid otsuseid ja valikuid kasutades nt ärianalüütika töölaudasid, auto- maatseid hoiatusi/ teavitusi, masinõpet jms; 3) Avaandmete alusel loovad ettevõtted uusi ringmajanduse ärimudeleid; 4) Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad tervikliku ülevaate jäätme- käitluse ahelast (võimalusel rahvusvaheliselt); 5) Riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmeid peetakse usaldusväärseteks. 103 Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Vt. täpsemalt: https://realtimeeconomy.ee/ Eelnõu Andmehalduse probleemide kirjeldamisel ning eesmärkide ja meetmete kavandamisel on muu- hulgas lähtutud Maailmapanga104 ettepanekutest andmehalduse korrastamiseks. 104 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaatmevaldkonna-tervikanaluus 119 Eelnõu 5. Keskkonnahoidlik ja ringne hankimine Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuvõimas tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse, klii- mamuutuste, ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud keskkonnapoliitili- sed eesmärgid, arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused kaupadele ja tee- nustele. Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad umbes 14 % ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Keskkonnahoidlik riigihange (KHRH, inglise keeles Green Public Procurement) on tavapä- rane riigihange, mille käigus hangitav kaup, teenus või ehitustöö on keskkonnahoidlik ning väikseima võimaliku negatiivse keskkonnamõjuga. (https://envir.ee/ringmajandus/ringmajan- dus/keskkonnahoidlikud-riigihanked). Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankija hangib kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul (ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel) väik- sem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kau- pade, teenuste ja ehitustöödega. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks alates lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joones- tuspaber. Nelja valdkonda reguleerib keskkonnaministri määrus nr 35 "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdo- kumentides kehtestavad tingimused". 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva maanteesõi- duki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tin- gimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veo- keid ja busse. Ringhange ehk ringne riigihange (inglise keeles Circular Procurement) on hange, mis kes- kendub ringsetele toodetele, teenustele ja töödele, millel on pikem eluiga, pikaajaline väärtus ja/või mis panustavad ringsete energia- ja materjalivoogude kujundamisse tarneahelas, selle kaudu vähendades ja parematel juhtudel ka vältides negatiivset keskkonnamõju ning jäätmete- ket kogu toote olelusringi jooksul (https://ringhanked.ee/). Kasutades oma ostujõudu selleks, et valida väiksema negatiivse keskkonnamõjuga asju, teenu- seid ja ehitustöid, saavad nad anda suure panuse kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvahe- liste kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Keskkonnahoidlikel riigihangetel võib olla suur innovatsiooni tagant tõukav jõud, sest need tekitavad tööstuses tõelise huvi arendada välja kesk- konnahoidlikke tooteid ja teenuseid. Läbi keskkonnahoidlike ja ringsete hangete: • Elanike tervis ja heaolu on kaitstud keskkonnasaastega seotud ohtude ja mõjude eest. • Saavutame ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse. • Soodustame hangitavat jäätmekäitlusteenust ja jäätmekäitlusprotsesse (vähem jäätmeid tekitavate protsesside või materjalide korduskasutamise ja ringlussevõtu edendamise kaudu). • Toetame otseselt ja kaudselt aastaks 2050 saavutamaks kliimaneutraalsust. • Väldime ja piirame õhu-, vee- ja pinnasereostust (ohtlike kemikaalide kontrollimise ja kasutamise piiramise kaudu). 120 Eelnõu • Edendame kestlikku põllumajandust. • Soodustame ELi looduskapitali säilimist ja järjepidevat kaitset. Hanke koostamisel määratle suurimad keskkonnamõjud ja keskendu kriteeriumite koostamisel nende mõjude vähendamisele. 121 6. Tegevuste rahastamine Riigi jäätmekava 2014-2020 elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toeta- tud struktuurivahenditest, muudest toetusvahenditest ja ka riigieelarvest. Ka uue Riigi jäätme- kava 2022-2028 eesmärkide elluviimiseks tuleb planeerida rahalisi vahendeid. Rakenduskava failis, mis eraldi lisana jäätmekava eelnõu juures, on strateegiliste eesmärkide juures toodud ka nende eesmärkide rakendamiseks hinnatud maksumused iga strateegilise ees- märgi lõikes. Maksumus sisaldab nii erinevaid toetusmeetmeid (riiklikke, EL vahendeid ja muid rahastusvahendeid) kui ka toetuse saajate omafinantseeringut, riigieelarvelisi vahendeid kui ka ettevõtete enda panust kogu jäätmekava perioodi peale kokku. SA KIKi105 kaudu on rahastatud ja rahastatakse ka edaspidi nii riiklikest vahenditest (Keskkon- naprogramm) kui ka EL struktuurivahenditest ja muudest välisvahenditest mitmeid olulisi jäät- mevaldkonna ja laiemalt ringmajanduse valdkonna tegevusi. Vajalik on edaspidi enam suunata keskkonnatasudest laekuvat tulu keskkonnaprobleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, ka riigi kohustusse jäänud pärandmõjude ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks (Kukruse ahe- rainepuistangu seire, poolkoksimägede järelhooldus ja seire). Jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja sellega seoses ka ringlussevõtu edendamiseks on planeeritud jätkata mitmete toetusmeetmetega, kuid luua ka mitmeid uusi võimalusi jäätme- käitluse ja laiemalt ringmajanduse edendamiseks. 2021. aastast algas uus ELi rahastusperiood, mille raames on Eestil samuti võimalik saada va- hendeid erinevate projektide toetamiseks. Eesti majanduse arenguga seoses eraldatavate vahen- dite hulk järgmisel eelarveperioodil küll väheneb, kuid Eesti saab ka edaspidi ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna maksab. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldataks Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ca 3 miljardit eurot. Kuna üheks märk- sõnaks on Rohelisem Euroopa106, siis on vahendeid planeeritud ka ringmajanduse ja sh jäätme- valdkonna arendamiseks, kokku ca 111 miljonit eurot.107 Täpsemalt vt tabelit nr 16. Lisaks on iga-aastaselt võimalik toetust küsida KIK keskkonnaprogrammist, kus saavad toetust nii KOVid kui ka ettevõtjad, ülikoolid ja MTÜ-d. Keskkonnaprogrammi ringmajanduse prog- rammist on muude tegevuste hulgas võimalik saada toetust nii jäätmete liigiti kogumise taristu arendamiseks, ohtlike jäätmete kogumisringideks, jäätmetekke vältimiseks ja korduskasutuse soodustamiseks, uuenduslike keskkonnakorralduslike lahenduste väljatöötamiseks. Lisaks on sealt võimalik toetust saada ka erinevate uuringute jaoks. KOV-idele ja muudele avalik-õigus- likele juriidilistele isikutele on maksimaalne toetusmäär 80%, ettevõtetele 50%. Viimastel aas- tatel on ringmajanduse valdkonnas jagatud ca 2 miljonit eurot aastas, 2020. aastal oli see koguni ca 4 miljonit, kuid seda ressursitõhususe valdkonna lisandumise tõttu. Euroopa Majanduspiirkonna toetuse raames (1,8 miljonit eurot) on kavas edaspidi suurendada keskkonnahoidlike riigihangete kasutamist, edendada erinevate sihtrühmade (sh ettevõtted, ko- halikud omavalitsused, koolid) ringmajandusele suunatud tegevusi, tõsta avaliku sektori tööta- jate pädevust ringmajanduse valdkonnas ning avalikkuse teadlikkust ringmajandusest. 105 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid, viide 22. 106 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikast rahastavad valdkonnad ja Eesti lähteseisukohad rahastamisprioriteetideks. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/de- fault/files/Valistoetused/ukp-2021-2027.pdf 107 Struktuurivahendid 2021. https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/struktuurvahendid-2021 Eelnõu 2020. aasta lõpuks valmis ka jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonist- rateegia ja tegevuskava, mis aitab seada konkreetsemaid eesmärke ja finantseerimisvajadusi just selles valdkonnas. Lisaks on võimalik planeerida ka riigieelarve strateegia raames erinevaid teavitustegevusi, uuringuid jms. Riigipoolsetele meetmetele ja tegevustele lisaks panustavad iga-aastaselt jäätmekäitluse aren- gusse ka ettevõtjad. Tootjavastutusorganisatsioonid ja taaskasutusorganisatsioonid peavad iga- aastaselt läbi viima avalikkuse teavitamise kampaaniaid108. Lisaks on mitmed ettevõtted saanud aru, et rohelisem maailmavaade tuleb kasuks ka ettevõtte majandustulemustele, mistõttu on vii- mastel aastatel suurenenud investeeringud selles valdkonnas. Näiteks seoses investeeringutega ressursitõhususse, on mitmedki ettevõtjad teinud eelduseks oleva ressursiauditi omavahendi- test. Võrreldes käesoleva perioodi meetmega keskendutakse rohkem jäätmehierarhia esimestele etappidele. Toodete korduskasutus, jäätmetekke vältimine ja ringmajanduse tootmis- ja tarbi- mismudelid eelnevad jäätmete seotud tegevustele. Lisaks laiendatakse ressursitõhususe meedet teenindussektoriga ja jäätmete ringlussevõtu meedet ohutu materjaliringluse edendamisega. Väljakutseid ja sekkumisi raamib eesmärk minna aastaks 2050 üle kliimaneutraalsele ressursi- tõhusale ringmajandusele ning uus EL ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. See tä- hendab, et vaja on edendada üleminekut lineaarmajanduselt ringmajandusele ning vähendada oluliselt kliimamuutuste mõju. Täpsemalt on antud meetmete kontekstis väljakutseteks ressurs- side väärindamata jätmine ja vähene jäätmetest väärtusliku ressursi saamine. Meetmed on osa Eesti rohepöördest ettevõtluses ja panustab eelkõige strateegia „Eesti 2035“109 strateegilisse sihti: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Lisaks on sel sidusus järgmiste strateegiliste sihtidega: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad ini- mesed; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ringmajandusele üleminek on konkurentsivõime kasvu eeldus ja vältimatu valik globaalsete trendide vaates. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020.a aruandega Eesti kohta110: i) vajadus investeerida ringmajandusse on endiselt märkimisväärne, ii) madal ressursitootlikkus ja iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet EE35 sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ näitaja ressursitootlik- kus, mis näitab riigis saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali kohta. EE 35 reformi „Majandus ja kliima“ näitaja ringleva materjali määr, mis näitab palju Eestis kasutatud materjalist ringselt kasutatakse. 108 Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord1 § 17-4 lg 1 p 11 ja § 17-4 lg 5. 109 Strateegia „Eesti 2035“. Kättesaadav: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/stra- teegia 110 Rohelisem Eesti teemaleht. Ringmajandus ja ressursitõhusus. 123 Tabel 16. Planeeritavate tegevuste jaotus rahastusallika alusel Tegevus Vastutaja Finantsallikas Toetuse Sihtgrupp Strateegiline eesmärk summa/OF Ringmajanduspõhiste KeM SF/omafinantseering 6 mln €/ Ettevõtted, ring- 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- tootmis- ja tarbimismu- 4,76 mln € majandus-eks- mine ning jäätmetekke vältimine ja delite kasutuselevõtu perdid, KOVid, korduskasutuse edendamine edendamine KOVide ühen- 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- dused mine Tööstuse ja teenindus- KeM SF/omafinantseering 34,5 mln €/ Ettevõtted 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- sektori, sh VKE-de, mine ning jäätmetekke vältimine ja 69 mln € energia- ja ressursitõhu- korduskasutuse edendamine suse tõstmine ja auditite toetamine Ettevõtete ressursitõhu- KeM RRF/ omafinantsee- 13,8 mln €/ Tööstusettevõt- 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- sus ring 27,6 mln € ted mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine Jäätmetekke ja paken- KeM SF/omafinantseering 10 mln €/ Ettevõtted, 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- damise vältimine ja vä- 10 mln € MTÜd, KOV, mine ning jäätmetekke vältimine ja hendamine, toodete KOVide ühen- korduskasutuse edendamine korduskasutus dused Jäätmete liigiti kogu- KeM SF/omafinantseering 35,5 mln €/ KOV, KOVide 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mise taristu toetamine ühendused mine 16 mln € 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna 124 Ringlussevõtu või- KeM SF/omafinantseering 25 mln €/ Ettevõtted, 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mekuse tõstmine ja KOV, KOVide mine 21 mln € ohutu materjaliringluse ühendused 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- tagamine dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Ringmajanduse pi- KeM EMP/omafinantsee- 0,9 mln €/ KOV, KOVide 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- lootprojektid ring 0,16 mln € ühendused, rii- mine ning jäätmetekke vältimine ja giasutused korduskasutuse edendamine Ringmajanduse või- KAUR EMP/omafinantsee- 0,9 mln €/ Riik, KOV 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- mekuse tõstmine ring 0,16 mln € mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Ringmajandusvald- KeM Keskkonnaprog- 0,9 mln €/ Ettevõtted, tea- 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- konna teadusuuringud ramm/omafinantsee- 0,16 mln € dusasutused mine ning jäätmetekke vältimine ja (jäätmed, keskkonna- ring korduskasutuse edendamine korraldus, maapõu, ke- 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mikaalid), uuendusli- mine kud keskkonnakorral- duslikud lahendused, 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- ohtlike jäätmete ja eter- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- niidijäätmete ringid, duskeskkonnale tervikuna jäätmetekke vältimine 125 ning toodete või toote- komponentide kordus- kasutus, keskkonna- juhtimissüsteemid ja mitteformaalsed kesk- konna-juhtimissüstee- mid, ökomärgised Uuringud KeM RE 1 mln € Riik 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 3. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Teavitustegevus KeM RE 0,5 mln € Riik 1. Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbi- mine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna Karjääride korrasta- KeM ÕÜF/RE 9,1 mln €/ Riik 2. Ohutu materjaliringluse suurenda- mine, altkaevandatud 3,9 mln € mine alade korrastamine, 3. Jäätmekäitlusest tulenevate mõju- ohtlike jäätmete käitlus 126 dega arvestamine nii inim- kui ka loo- duskeskkonnale tervikuna 127 7. Mõõdikud Eesmärkide saavutamise hindamiseks tuleb seada mõõdikud, mis näitavad erinevate tegevuse mõju ning hindavad, kas tehtud meetmed on piisavad või oleks vaja täiendavalt meetmeid juurde rakendada. Iga eesmärgi kohta on riigi jäätmekavas kolm mõõdikut, mis iseloomustavad kõige paremini vastavaid eesmärke. Samas võivad ühe eesmärgi meetmed panustada ka teise eesmärgi mõõdikutesse. Andmeid nende näitajate kohta koguvad regulaarselt nii KAUR, Kesk- konnaamet kui Statistikaamet. Riigi jäätmekava eesmärgi „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ja jäätmetekke välti- mise ja korduskasutuse edendamine“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju meil jäätmeid inimese kohta tekib, mis on meie ringmaterjali osakaal ning kui suur osa pakenditest on korduskasutatavad. 1. Jäätmeteke inimese kohta (va põlevkivijäätmed) –algtase 4151 kg/in (2020), sihttase 4000 kg/in(2028), allikas KAUR 2. Ringleva materjali määr – algtase 17% (2020), sihttase 25% (2028), allikas Statistikaamet 3. Korduskasutatava pakendi osakaal turule lastud pakenditest –algtase 0% (2020), sihttase 10% (2028), allikas KAUR Riigi jäätmekava eesmärgi „ohutu materjaliringluse suurendamine“ saavutamist iseloomus- tavad kolm näitajat – palju olmejäätmeid ringlusse võeti, palju pakendijäätmeid ringlusse võeti ja palju ehitus-lammutusjäätmeid ringlusse võeti. 1. Olmejäätmete ringlussevõtt – algtase 29% (2020), sihttase 58% (2028), allikas KAUR 2. Pakendijäätmete ringlussevõtt–algtase 66% (2019), sihttase 70% (2028), allikas KAUR 3. Tavajäätmete hulka kuuluvate ehitus- ja lammutusjäätmete (välja arvatud kivid ja pinnas ning süvenduspinnas) ringlussevõtt - algtase 5% (2020), sihttase 40% (2028), allikas KAUR Riigi jäätmekava eesmärgi „jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna“ saavutamist iseloomustavad kolm näitajat – palju ohtlike jäätmeid taaskasutame, palju patarei- ja akujäätmeid kokku ko- gume ning palju elektri- ja elektroonikajäätmeid kokku kogume. 1. Ohtlike jäätmete taaskasutus – algtase 48% (2020), sihttase 55% (2028), allikas KAUR 2. Elektri ja elektroonikajäätmete kogumise määr - algtase 64% (2019), sihttase 85% (2028), allikas KAUR 3. Patarei- ja akujäätmete kogumise määr - algtase 29% (2019), sihttase 65% (2025), sihttase 65% (2028) allikas KAUR. 128 8. Jäätmete kommunikatsioon Jäätmetekke vältimine peab olema iga riikliku strateegia üks olulisemaid osi. See on jäätmehie- rarhias enne uuesti ringlusse võtmist ja taas materjaliks muutumist. Jäätmekava rakendamise lahutamatuks osaks on tugev kommunikatsioonikava, et seatud eesmärgid oleks võimalik prog- noositud ajaks täita. Esimene kommunikatsioonialane eesmärk on jäätmeteket vältida, aga tahest tahtmata liigiti jäätmeid tekib ja neid tuleb korduskasutuseks ettevalmistada või korduskasutada. Eesmärk on vältida maavarade nullist ammutamist, mis lokaalselt kui ka globaalselt põhjustab suurt nega- tiivset keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõju. Ringlusse võtmise protsendi suurendamiseks on hädavajalik parandada märgatavalt teadlikkuse tõstmise kampaaniate rahastamist ja koordineerimist. Vajalik on kodanike toetus ja aktiivne osalus, et nad jäätmeid liigiti koguks ning mõistaks uusi tootmis- ja tarbimismudeleid. Kom- munikatsioonimeetmed peavad olema korralikult läbi mõeldud, piisava rahalise kattega ja hästi koordineeritud. Nõue eraldada selleks 1% TVOde aastasest tulust ei ole viimastel aastatel liigiti kogumist suurendanud. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks ettenähtud ressursse on vaja märkimis- väärselt suurendada. TVOdel peaks olema kohustus esitada tegevusloa saamise taotlusega koos kommunikatsiooni ja teabekampaaniate kavad (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava). Kohalike omavalitsuste roll on olla elanikele jäätmealase teadlikkuse suurendamisel infoga toeks, nõustada elanikke, kuidas õigesti jäätmeid liigiti koguda ja hoida elanikke kursis õigu- saktidest, regulatsioonidest. Selleks jagavad omavalitsuste esindajad näiteks artikleid ja infot kohalikes ajalehtedes, annavad kohalikele raadiokanalitele intervjuusid, kasutavad sotsiaalmee- dia ja kodulehe võimalusi, jagavad infomaterjalidena välja juhendeid ning suhtlevad otse oma elanikega kas siis e-kirjade, otsepostituste kaudu või infotundide raames. Samuti on eakama sihtgrupiga vahetut otsesuhtlust nii telefoni teel kui ka omavalitsuses koha peal. Võimalusel kasutatakse info jagamiseks ka välireklaami pindasid (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurenda- mise kommunikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). KeM tellib iga kahe aasta tagant „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu“, mis on näida- nud, et inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud, aga samas ikkagi jõuab liiga palju väärtuslikku ressurssi segaolme prügikasti, kus jäätmed omavahel määrduvad ja neid ei ole enam võimalik hilisemas etapis eraldada või keskkonda. Eri liiki jäätmete teket (kui ei ole olnud võimalik jäätmeteket vältida) tuleks kommunikeerida vajaduspõhiselt:  Olmejäätmed- üheks kommunikatsiooni sihtrühmaks on laiem avalikkus, sest jäätme- kava teadlikkuse suurendamisel on oluline kogu ühiskonna mõtteviisi ja käitumismust- rite muutus. Selleks on oluline kommunikeerida laiemale avalikkusele nii jäätmesüs- teemi toimimist kui ka konkreetseid võimalusi, kuidas igaüks saab teadlikult panustada jäätmetekke vähendamisse ja vältimisse (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). Elanikkonna tead- likkusest ja tarbimisharjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, biojäätmete kui ka muude olmejäätmete tekkekoguse vähendamine. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on elanikele liigiti kogumine tehtud. Olmejäät- mete tekke vältimisel saab kõige rohkem ära teha Eesti elanikkond, mis väljendub ka 129  koheselt näitajates. Saades kodanikud jäätmeliigi põhiselt koguma - väheneb segaol- mejäätmete osakaal märgatavalt. Eesti elanike teadlikkusest, tarbimisharjumustest ja käitumisest sõltub, kas pakendi-, bio-, tekstiilijäätmed ja vanapaber kogutakse liigiti eraldi või visatakse segaolmesse kokku. Iga aastased üle-eestilised jäätmetekke välti- mise ja liigiti kogumise teadlikkuse tõstmise kampaaniad on näidanud, et info jõuab elanikeni ja harjumused on muutunud või muutumas, mis väljendub liigiti kogumise taseme näitajas. Endiselt tuleb aktiivsemalt ja poole suurema mahuga (sh eelarvega) läbi viia teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, kus on kasutusse võetud ka nügimise tehni- kaid.  Ehitus- ja lammutusjäätmed - teadlikkus peab tõusma, et võimalikult palju endiselt kvaliteetset ehitus- ja lammutusmaterjali jõuaks uuesti korduskasutusse või ringlusse. Taaskasutamine tagasitäite näol ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Kui tavatar- bijad ikkagi üritavad materjale korduskasutada, siis kõige suurem probleem leiab aset ehitus- ja lammutusobjektidel. Suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest kogutakse se- gaprahina, kuid ehitus- ja lammutusobjektidel oleks vajalik rakendada materjalipõhist liigiti kogumist, mis tähendab, et eri liiki materjalid ei määrduks ja ringlussevõtt oleks lihtsustatud ja kordades ressursitõhusam. Teadlikkuse tõstmise kampaania peab olema suunatud arendajatele, ehitajatele, hankijatele. Tuleb tugevalt rõhutada, et eri liiki ma- terjalid tuleb juba nende tekkekohas eraldi konteineritesse panna. Teise asjana on ääre- tult oluline, et hankijad juba kirjutaksid hangetesse sisse liigiti kogumise. Ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik kommunikatsioon on olnud aastakümneid puudulik.  Ohtlikud jäätmed – teavituskampaaniad, et ohtlikke jäätmeid on võimalik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kogumispunktidesse peavad jätkuma. Kohalike omavalitsuste toetamine ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringidega vähendab oht- like jäätmete sisaldust tavajäätmetes. Kogumisringide tugev kommunikatsioon langeb KOVi haldusalasse. Tarbijad peavad olema teadlikud, et ohtlikke jäätmeid (nt vanaõli, pestitsiidide jäägid, värvijäätmeid, eterniit, rehvid patareid jt) tuleb ettenähtud kohta üle anda. Jäätmed, mis sisaldavad koheselt või käitlemisel või on puutunud kokku ohtlike ainetega, asbest ja eterniit jm tuleb viia jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kommunikat- siooni peab tegema KeM koostöös KOV-dega ja tootjad ning TVOd.  Probleemtoodetest tekkinud jäätmed on tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäi- ringuid või keskkonna ülemäärast risustamist tekitavad jäätmed - mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, patareid ja akud, rehvid ning põllumajandusplast. Teadlikkuse kampaaniad peavad olema suunatud tarbijatele, et probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tuleb liigiti koguda, et need ei satuks segaolme- jäätmete hulka ega keskkonda ja ei ohustaks inimeste tervist. Kasvava majanduse ja sellega kaasneva suurenenud tarbimisega ühiskonna väljakutseks on tegeleda üha suu- remate jäätmete kogustega. Need tekivad loodusressursside arvelt, samas, kui nendest jäätmekogustest vabanemiseks tuleb ohverdada nii keskkonda kui tervist. Tarbija peab läbi teavituskampaania aru saama, et ohtlike jäätmete kodus hoiustamine on keskkon- nale kordades suurema koormusega, kui see, et viies need jäätmejaama – lähevad ma- terjalid uuesti ringlusesse ja ei pea nullist maavarasid/ ressursse ammutama (tootes nen- dest materjalidest samaväärset või muud toodet). Liigiti kogumine on elektroonikaro- mude eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. TVOdel on kohustus panustada tarbijate teadlikkuse tõstmisesse, kokku kogumisse ja ringlusse võttu. Samamoodi on ka tootjal kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäät- mete tagastamiskohtadest ning korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnatead- likkuse tõstmiseks.  Pakendijäätmed – suurendada märgatavalt avalikkuse teavitamise kulusid, et toetada 130  kodumajapidamiste osalust jäätmete liigiti kogumises ja saavutada suurem kodumaja- pidamiste pakendijäätmete uuesti ringlusse võtmise protsent. Soovitatav minimaalne avalikkuse teavitamise kulu, mille peavad kandma TKO-d, peaks olema aastas üks euro inimese kohta. Avalikkuse teavitamise miinimumkulude läviväärtus tuleb sõnastada TKOde aastase tulu protsendina, eeldades, et koondtulemus on aastas üle 1,3 miljoni euro. TKOdel peab olema kohustus esitada tegevusloa saamise taotlusega koos kom- munikatsiooni ja teabekampaaniate kavad (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava).  Biolagunevad jäätmed - töötada välja ja võtta kasutusele kaasamisprogramm, millega ärgitada kodumajapidamisi oma käitumist muutma. See peaks hõlmama: a) üleriigilist väga silmatorkavat käitumise muutmise kampaaniat mitmes meediakana- lis; b) riiklikke standardseid kommunikatsioonimaterjale, mida omavalitsused ja teenu- seosutajad saavad oma tarbeks kohandada; c) järelevalve- ja hindamisraamistikku, mille abil jälgitakse biojäätmete rohkema kogu- mise edenemist. Viimati nimetatu peaks sisaldama põhjalikku jäätmete koostise ana- lüüsi programmi alguses, et saada teada lähteolukord ja toidujäätmete laad (nt koguda andmeid söödava ja mittesöödava toidu osakaalu kohta ning teha tarbijate käitumise uuring, et teada saada, mis on peamised toidujäätmete tekke mõjurid) (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tege- vuskava).  Põlevkivitööstusejäätmed on kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivi lend- ja koldetuhk ning põlevkiviõli tootmisel poolkoks, tahke soojuskandja seadmel must tuhk (lendtuhk), koldetuhk ja fenoolvesi. Teadlikkuse meetmed jagune- vad siin kaheks: põlevkivi kaevandavate ettevõtete teadlikkuse tõstmine, et võimalikult vähe oma tegevusega tekitataks negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja kindlasti on ettevõtete kohustus otsida lahendusi kaevandamise/töötlemise käigus tekkivate põlev- kivijäätmete korduskasutuseks. Teine teadlikkuse pool on tavatarbijad, et tarbija teeks oma valiku roheenergia plokist (tuule-, päikese-, hüdro –või vesinikuenergia), mitte fossiilsete kütuste omast. Teadlikkuse tõstmise kampaaniates saab välja tuua taastuvate – ja taastumatute energiaallikate olelusringi.  Plastijäätmed teha plastidest jäätmete vähendamise ja ringlusse võtmise teemalise riik- likult koordineeritava kommunikatsiooni üheks põhiteemaks, juhtida seda tegevust ti- hedas koostöös TKOdega (kelle ülesanne on pakendimaterjalidega seotud kommunikat- sioon) (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud polii- tikasoovitused ja tegevuskava).  Tekstiilijäätmete puhul on kõige olulisem nende tekke vältimine! Tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades. Toodete või- malikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, kasutusotstarbe muutmine. Kolm prioriteetset põhisõnumit: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) korduskasutus. Tekstiiljäätmete ringlusse võt- mise suurendamiseks on kõige olulisem muuta tarbijate käitumist ja ärgitada inimesi, kes praegu tekstiiltooteid segaolmejäätmetesse viskavad neid eraldi koguma. Et raken- dada laiema kommunikatsiooni ja käitumise muutmise kampaaniate raames sihitatud meetmeid käitumise muutmiseks, on vaja välja selgitada asjaomased elanikkonnarüh- mad (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliiti- kasoovitused ja tegevuskava). Tekstiilid - kui üks üleriigilise käitumise muutmise ja teavituskampaania olulisimatest teemadest.  Muud jäätmeliigid on prügilad (ohtlike jäätmete prügilad, tavajäätmeprügilad, püsi- 131  jäätmeprügilad) ja jääkreostus (inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekesk- konna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum). Kom- munikatsiooni tulemusena peab iga tarbija panustama sellesse, et kogudes liigiti, jõuab lõpuks prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Jäätmetekke vältimine aitab ressursse pa- remini kasutada ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Selleks saab igaüks väl- tida jäätmeteket nii palju kui võimalik, eelistada korduskasutust, suunata jäätmeid ring- lusse või muul viisil taaskasutusse, tooteid parandada, laenutada/rentida, jäätmeid liigiti koguda ja anda oma panuse, et prügilasse jõuaks lõpuks võimalikult vähe tema jäätmeid. Jääkreostus võrdub „saastaja maksab“ printsiibiga, ettevõte/isik kes on keskkonnale te- kitanud kahju, peab täies ulatuses tagajärgede eest vastutama. Antireklaam kommuni- katsioonina toimiks just prügilate ja jääkreostuse valdkonnas. Eesti peab astuma konkreetseid samme elanike jäätmealase teadlikkuse tõstmiseks saavutamaks valdkonnas seatud eesmärke. Jäätmealane kommunikatsioon peab aitama kaasa jäätmekavas seatud eesmärkide saavutamisele ning suurendama seeläbi erinevate vanuserühmade, nii eesti, vene kui ka inglise keelt kõnelevate inimeste teadlikkust ringmajandusest ja eelkõige jäätme- valdkonnast – sh teadlikust tarbimisest, jäätmetekke vältimisest, jäätmete liigiti kogumisest ning osapoolte tegevustest ja ülesannetest (Jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kom- munikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). Jäätmevaldkonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik osapooled - nii avalik sektor, erasek- tor kui ka üksikisikud - mõistaksid valdkonna toimimist sarnaselt ja sooviksid teha teadlikke valikuid meie kõigi elukeskkonna parandamiseks. Arvestades asjaolu, et jäätmealase tead- likkuse suurendamisega on seotud paljud erinevad siht- ja sidusrühmad, on oluline pöörata tähelepanu nii sihtrühmadele ja neile suunatud fookusele ning sõnumitele kui ka sidusrühma- dele ja võimalustele, kuidas saavutada sõnumite tõhusam edastamine sihtrühmadele (Jäätme- valdkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia 2021-2022. (2020) Callisto Group OÜ). Kommunikatsiooni nõrkused: 1) Alarahastus; 2) Puudulik koordinatsioon; 3) Siht- ja sidusrühmade kaasamine; 4) KOVid ei täida nõudeid ja ei suhtle piisavalt elanikega; 5) TKOd ei tee piisavalt teavitustööd (Maailmapank, 2021. Eesti tahkete jäätmete käitlemise süsteemiga seotud poliitikasoovitused ja tegevuskava); 6) Puudulikud kolmkeelsed õppematerjalid, juhendid. Eesmärgid:  Tarbijate, tootjate, erasektori ettevõtete ja avaliku sektori asutuste teadlikkus ja pädevus on suurenenud võrreldes 2022. aasta sügisega. Tulem väljendub erinevate jäätmeliikide kokku kogumise näitajates ja ringlussevõtu näitajates.  Segaolmejäätmete kogus on 2028. aastaks vähenenud võrreldes 2022. aasta seisuga, mis näitab, et käitumismuster on muutunud ja Eesti elanikkonna seas on tõusnud liigiti ko- gumise teadlikkus. 132 Meetmed:  Kommunikatsioonikava. Aeg: alates 2024  Üle-Eestilised teadlikkuse tõstmise kampaaniad jäätmetekke vältimiseks ja kordus- kasutuse, ringlussevõtu edendamiseks. Aeg: 2023  Samade sõnumite järjepidevus. Mis tähendab, et kasutatakse teadlikkuse tõstmiseks ja käitumisharjumuste muutmiseks järjepidevalt sama terminoloogiat ja selgeid ning toimivaid sõnumeid. Aeg: 2022-2028  Siht- ja sidusrühmade kaasamine. Siht- ja sidusrühmade selge väljatoomine käesole- vas jäätmekavas on oluline selleks, et iga kommunikatsioonistrateegia kasutaja mõis- taks neid ühtviisi ning lähtuks strateegia elluviimisel just nendest rühmadest. Sealjuures on sihtrühmade defineerimise kõrval strateegias oluline määratleda täpselt ka sidusrüh- mad, et luua kõigis kommunikatsioonitegevuste elluviimisega seotud osapooltes mõist- mine, et lisaks otsestele sihtrühmadele suunatud kommunikatsioonitegevustele luuakse jäätmevaldkonnaalase teadlikkuse suurendamiseks kommunikatsioonimaterjale ja sõ- numeid ka sidusrühmadele, kellel on seos või mõju otseste sihtrühmadega. Üheks pea- miseks kommunikatsiooni sihtrühmaks on laiem avalikkus, sest jäätmekava tead- likkuse suurendamisel on oluline kogu ühiskonna mõtteviisi ja käitumismustrite muu- tus. Selleks on oluline kommunikeerida laiemale avalikkusele nii jäätmesüsteemi toi- mimist kui ka konkreetseid võimalusi, kuidas igaüks saab teadlikult panustada jäätme- tekke vähendamisesse ja vältimisse. Lisaks laiemate masside kõnetamisele eristuvad selles sihtrühmas erinevad vanuserühmad - noored, täiskasvanud ja eakad. Erinevad keelerühmad - tuleb pidada silmas ka Eesti demograafilist jaotust, kus kolmandik ela- nikest ei juhindu eesti keelsest infost. Sidusrühmadesks on avalik sektor, erasektor, kol- mas sektor ehk kuhu kuuluvad kodanikualgatused ja mittetulundusorganisatsioonid. Aeg: alates 2022  Ühtsed kolmkeelsed teadlikkuse tõstmise materjalid sh õppematerjalid. Aeg: alates 2022  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete antireklaam – teha kampaania ja näidata palju halba mõju ühiskonnale tekib. Aeg: 2023 Jäätmevaldkonna kommunikatsioon toetab jäätmekava eesmärkide saavutamist (2023-2028), milleks on: ● kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse eden- damine; ● ohutu materjaliringluse suurendamine; ● jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. 133 9. Lisad 9.1. Toidujäätmete tekke vältimise kava Kava eesmärk Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärk on vähendada toidujäätmete 111 ja toidukao 112 teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumaja- pidamistes. See tagab kokkuhoiu loodusressurssidelt, majanduslikelt ressurssidelt ja sotsiaal- süsteemi koormamiselt. Seeläbi aitab Eesti saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki 12.3, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50% ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. Oluline on, et kogu ühiskond integreeriks oma mõtteviisi ja tegevusse toidujäätmete tekke väl- timise eesmärgi ning kasvaks teadlikkus toidujäätmete tekke vältimisest. Riigi jäätmekava lisana esitatud toidujäätmete tekke vältimise kava on 2023 aasta esimesel poolaastal ajakohastatud. Taust ja hetkeolukord Toidujäätmete tekkekogused Seniste uuringute andmetel tekib kõige suurem osa Eesti toidujäätmetest eri sektorite võrdluses kodumajapidamistes. 2020. aastal moodustas kodudes tekkinud toidujäätmete kogus üle 48% kogu tekkivast toidujäätmete kogusest (vt joonis 27). Kodumajapidamistele järgnevad toidu- jäätmete tekkes toidutööstus, esmatootmine, seejärel kaubandus ning toitlustusasutused. Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas, ehk elaniku kohta 127 kg toidujäät- meid aastas Siiski tuleb arvestada, et nii kaubandusettevõtetes kui toidutööstuses tekib lisaks loomseid kõrvalsaaduseid, mis ei ole üldjuhul käsitletavad kui jäätmed ja seetõttu jäätmearves- tuses ei kajastu. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle ettevõtetele, millel on vastav tunnustus. Samuti tuleb arvestada, et toidujäätmete tekkes sisalduvad ka sellised toidujäätmed, mille teket ei ole võimalik tootmis- või tarbimisprotsessi olemusest tingituna vältida. Kui vaadata eraldi vaid toidukadude võrdlust eri sektorite lõikes, näeme, et ka see on Eestis suurim kodumajapidamistes (40% kogu Eesti toidukadudest). Kodumajapidamistele järgnevad toidukadude koguste poolest kaubandus (24%), esmatootmine (23%), toitlustusasutused (9%) ning toidutööstus (4%). Eesti toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodus- tab toidukadu ehk toiduna raisku läinud toit. Kogu toidutarneahela toidukao väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. 113 111 Toidujäätmed- toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides (sh lõpptarbimise etapis). 112 Toidukadu-ehk raisatud toit on mis tahes inimtarbimiseks mõeldud toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (nt riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära. 113 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J, 2021. Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn. (https://envir.ee/media/1164/download) 134 Joonis 27. Ülevaade Eesti toidujäätmete ja toidukao (raisatud toidu) tekkest kogu toidutarneahelas 2020. aastal (allikas: SEI Tallinn, Eesti Maaülikool). Toidujäätmete tekke vähendamise tegevused Toidujäätmetega seotud poliitikakujundamisel ja meetmete kavandmisel tuleks lähtuda toidu- jäätmete hierarhiast, mis põhineb jäätmehierarhial (joonis 28). Joonis 28. Toidujäätmete hierarhia. Ühe toidujäätmete tekke vähendamise tegevusena on seni Eestis nii avalik kui erasektor korral- 135 danud eelkõige kodumajapidamistele suunatud kampaaniaid. KeM on alates 2020. aastast kor- raldanud iga-aastaselt kampaaniat „Austa toitu jäägitult!“ 114. Maaeluministeeriumi teavituste- gevustega, sh sotsiaalmeediakampaaniatega on selgitatud toidu säilimisaja märgete „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähendusi ning võimalusi seeläbi vähendada toidukadusid. Üks laiemat kõlapinda leidnud teavituskampaania oli Eesti Toidupanga ja Stockholmi Kesk- konnainstituudi Tallinna Keskuse koostöös korraldatud kampaania „Tarbi toitu targalt.“ Pro- jekti raames töötati välja kaubandus- ja toitlustusettevõtetele ning eraisikutele välja juhendma- terjalid 115, mis käsitlevad toidujäätmete ja toidukao vähendamise võimalusi. Samuti on tähe- lepanu pööratud toidujäätmete tekke vähendamisele näiteks Eesti Korteriühistute Liidu kam- paanias „Väärtustades toitu“ 116 ning keskendutud koolitoitlustamisele KeMi tellitud ja Stock- holmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse läbiviidud kampaanias „Kokkame koos!“117. Ala- tes 2022. aastast viib Maaelumuuseum läbi II ja III kooliastmele õppeprogrammi „Toidu elu- ring“ 118, milles lapsed õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toi- duraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Õpilaste tead- likkuse tõstmisele pühendatud tegevusi viiakse läbi ka koolitoitlustajate poolt. Rimi Eesti Food AS teemat käsitlenud kampaanias „Tarbime targalt“119 ning Rohetiiger aastal 2021 kümneid organisatsioone ja ettevõtteid hõlmanud kampaanias „Hoiame head toitu“ 120. Toidujäätmete tekke vältimise teemal teabe jagamisega oma kanalites on tegelenud ka Vastutustundliku Ette- võtluse Foorum. Lisaks teadlikkuse tõstmisele otsivad ettevõtted muidki võimalusi toidurais- kamise vähendamiseks. Näiteks on Rimi Eesti Food AS töötanud Põllumajandus- ja Toidua- meti juhistel välja meetodi värskete toiduainete külmutamiseks, et pikendada nende säili- misaega ja annetamisvõimalusi 121 ning Prisma paigaldanud enda külmikutele toidukao alast infot ja viib läbi smuutikastide projekti, kus päeva lõpus järele jäänud puuviljad komplekteeri- takse kasti ning müüakse tarbijatele väga soodsa hinnaga. 122 Toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise tegevused on liikunud üha rohkem kogukonna- põhiseks. Kogukonnad on koostöös Rohevalla algatusega paigaldanud toidujagamiskappe näi- teks Lääne-Harju valda, Laulasmaale, Paldiskisse, Vasalemma, Leholasse, Raplasse, Keilasse, Põltsamaale, Põlvasse ja Haapsallu. 123. Lisaks toidujagamise kappide ehitamisele jagab Rohe- vald kogukonnale teadmisi, aitab leida toetajaid ja täita vajalik dokumentatsioon. Foodsharing Eesti liikumine on paigaldanud kogukonna toidujagamiskappe Tartusse, Viljandisse ja Elvasse. 124 Esimese ettevõttena avas FudLoop OÜ Tallinnas 2022. aastal toidujagamiskapi 125. Lisaks sellele toimub toidujagamine vastavate gruppide kaudu sotsiaalmeedias. On ka nii-öelda prügi- sukeldumise harrastajaid, kes tegelevad prügikastidest ärvisatud toidu päästmisega. Toiduohu- tuse, inimeste tervise kaitsmise ning ressursside säästmise nimel tuleb seada eesmärgiks, et 114 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/toidujaatmed 115 https://tarbitoitutargalt.ee 116 https://ekyl.ee/projektid/vaartustadestoitu 117 https://www.sei.org/featured/kokkamekoos/ 118 Toidu eluring - Eesti Maaelumuuseumid 119 https://www.rimi.ee/projektid/tarbimetargalt 120 https://rohetiiger.ee/hoiatoitu/ 121 https://www.rimi.ee/uudised/uus-lahendus-toidu-annetamises-nuud-saab-annetada-rohkem-varskeid-toiduai- neid 122 https://www.prismamarket.ee/news/prisma-smuutikastide-projekt-vahendab-markimisvaarselt-rikneva-toidu- kogust 123 https://rohevald.ee/ 124 https://www.foodsharing.ee/ 125 https://fudloop.ee/ 136 toidu prügikasti viskamise asemel oleks võimalik müümata jäänud toit kohe abivajajatele ja- gada. Toidu ohutu ümberjaotamise tegevustes on seni aktiivseim organisatsioon Eesti Toidupank. Eesti Toidupank asutati 2010. aastal ning sellele järgnes Tallinna Toidupanga ja teiste regio- naalsete toidupankade asutamine.126 Hetkel toimetab Toidupank 15 Eesti linnas koos enam kui 200 partneriga. Toidupank on sõlminud hea tahte lepingud püsiannetamiseks paljude toidu käit- lemisega tegelevate ettevõtetega. Toidupanga käsutuses on külmikautod ja nõuetele vastavad toidulaod. Toidupank on Sotsiaalministeeriumi partnerorganisatsioon ELi toiduabi jagamisel ning toiduannetuste kogumisel ja jagamisel. Lisaks on Toidupank Sotsiaalministeeriumi stra- teegiline partner aastatel 2020-2023, et vähendada annetatud toidu jagamisega enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. Sotsiaalministeerium toe- tab Eesti Toidupanga tegevust märkimisväärsete summadega nii strateegilise partnerluse raa- mes kui ka ESF rahalistest vahenditest. Laiem partnerluse eesmärk on toidu annetamise abil vähendada toidu raiskamist. Lisaks Toidupangale on mitmeid teisi heategevusorganisatsioone, kes samuti tegelevad anne- tuste kogumisega ja nende jaotamisega puudust kannatavatele inimestele (näiteks Eesti Laste- rikaste Perede Liit). Päästetud ja annetatud toidu mahud on viimastel aastatel kordades kasva- nud. Eesti riik toetab Sotsiaalministeeriumi kaudu toidupäästmise ja annetustegevuse korralda- mist rahaliste EL vahendite ja Eesti riigieelarve vahenditega. Toidu annetamise edendamiseks ja valdkonnas tegutsevate heategevusorganisatsioonide tegevuse tutvustamiseks lõi Sotsiaalmi- nisteerium 2021. aastal veebilehe www.toiduannetamine.ee. Lisaks koostatakse puudust kan- natavatele inimestele teabe- ja retseptiraamatuid (koostöös Tervise Arengu Instituudiga), kui- das väheste vahenditega võimalikult tervislikku ja jäätmete tekkevaba toitu valmistada. Toiduannetamise edendamiseks koostas Põllumajandus- ja Toiduamet 2022. aastal juhendi “Toiduohutus annetamisel”127. Juhend on tõlgitud ka venekeelde ning toimub pidev toiduohu- tuse põhimõtete tutvustamine nii toidukäitlejatele kui heategevusorganisatsioonidele. SA Ro- hetiiger viis 2021. aastal läbi õigustalgud, et välja selgitada, kas esineb seadusest tulenevaid asjaolusid, mis takistavad toidu ümberjagamist 128. Üks järeldusest oli, et kehtivad toiduohutuse tagamise nõuded ei takista ohutu toidu ümberjagamist, küll aga on vaja selgeid juhiseid ning tõsta teadlikkust kehtivatest nõuetest. Maaeluministeerium hoiab jätkuvalt fookuses toidurais- kamise vähendamise teemat toidukäitlejate toiduohutuse alase teadmussiirde programmi tege- vustes. 2023. a on plaanis pakendamata toidu märgistamise nõuete ülevaatamine eesmärgiga lihtsustada toidu annetamist. Toidujäätmete tekke vältimisega seotud tegevusi on toetatud SA KIKi kaudu ringmajanduse programmist ja keskkonnateadlikkuse programmist. Lisaks on toidutööstuse ettevõtted saanud tootmise ressursitõhusamaks muutmiseks (sh tooraine väärindamiseks) toetust EL meetmest „Ettevõtete ressursitõhusus“. Samuti on Eesti Teadusagentuur toetanud ressursside väärinda- mise teadus- ja arendustegevust ResTA programmi raames, fookusteemade hulka kuulusid ka toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud129. Lisaks on Euroopa abifondi toiduabi vahendite juures ka annetatud toidu kogumise ja jagamise suund, 126 https://www.toidupank.ee/toidupank-tallinnas/ 127 Põllumajandus- ja Toiduamet, 2022. Toiduohutus annetamisel. Kättesaadav: https://pta.agri.ee/et- tevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine 128 SA Rohetiiger, 2021. Ettepanek õiguskantslerile seoses ”Hoiame head toitu” õigustalgutega. Kättesaadav: https://rohetiiger.ee/hoia-toitu-blogi/oigustalgute-kokkuvote/ 19 https://www.etag.ee/rahastamine/rakendusuuringute-toetused/ressursside-vaarindamise-ta-toetamine-resta/ 137 mis keskendub päästetud toidule. Jäätmetekke vältimise valdkonnas on atraktiivseks lahenduseks erinevad digilahendused, kuna operatiivne info aitab jäätmeteket vältida. 2020. aastal alustas tegevust Eestis arendatud toidu- päästmise platvorm Fudler 130. Samuti keskendub toidupäästmisele Food Angels Estonia 131 rakendus ning 2021. aastal naases Eesti turule toidupäästmise rakendus ResQ Club 132, samuti on Eestis kättesaadav rakendus Olio 133. Rimi Eesti Food AS on loonud kodumajapidamistes toiduäätmete tekke vältimiseks veebirakenduse „Tühjenda oma külmik“134. Toidupäästmisega tegeleb ka Sumena OÜ. Ettevõte ostab soodsa hinnaga hulgiladudest aeguma hakkava kauba ning paneb selle müüki enda e-poes 135 ja Balti jaama turu poes. Toidujäätmete tekke vältimiseks rahvusvahelistest kogemustest õppimiseks ja parimate prakti- kate Eestisse toomiseks on KeM ja Maaeluministeerium 2016. aastal loodud ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi liikmed 136. Tegevusvaldkonnad ja tegevused Toidujäätmete tekke vältimise kavas on seatud kuus tegevusvaldkonda toidujäätmete tekke väl- timiseks, vähendamiseks ja sotsiaalse vastutuse tõstmiseks kogu toidutarneahelas esmatootmi- sest lõpptarbijani. Tegevusvaldkonnad hõlmavad tegevusi, mille elluviimisesse panustavad eri- nevad osapooled. Tegevusvaldkonnad  Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine;  Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine;  Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks;  Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimiseks;  Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks;  Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks. Tegevused Andmekorje ja toidujäätmete tekkekoguste kaardistamine 1. Regulaarne toidujäätmete ja toidukao tekke seire ja hindamine. Sisu: Lähtuvalt Euroopa Komisjoni delegeeritud otsusest 2019/1597 mõõdetakse iga- aastaselt toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidutarneahelas, sealhulgas viies läbi vä- hemalt iga nelja aasta järel põhjalik uuring 137. Tuleks leida võimalusi, kuidas nii avaliku kui erasektori osalised saaksid kogu toidutarneahelas suurendada andmete kättesaada- vust, järjepidevust ja läbipaistvust, et saada usaldusväärseid andmeid toidujäätmete tekke kohta liigse halduskoormuseta. Lisaks tuleks parandada teavet kõrvalsaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste tekke kohta. Osapooled: KeM, KAUR, Statistikaamet, Maaeluministeerium. Aeg: Alates 2023 20 https://fudler.ee/home 21 https://et.foodangels.org/ 22 https://www.facebook.com/resqclubee/ 133 https://olioex.com/ 134 https://www.rimi.ee/tuhjenda-oma-kulmik 135 https://sumena.ee/ 136 European Food Loss and Waste Prevention Hub - Home (europa.eu) 137 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:32019D1597 138  2. Juhiste koostamine ettevõtetes ära visatava toidu koguste mõõtmiseks ja ettevõtte siseselt analüüsimiseks, juhiste rakendamine. Sisu: Suunatakse ettevõtteid rohkem eneseregulatsiooni raames vabatahtlikult mõõtma toidujäätmete ja toiduraiskamise teket ning leidma võimalusi tekke vähendamiseks. Leida võimalusi juurutada ettevõtetes vabatahtlikke n-ö toidujäätmete auditeid (toidu- jäätmete tekke mõõtmine, tekkepõhjuste analüüsimine ja lahenduste leidmine). SEI Tal- linn on teinud koostöös Wageningeni Ülikooliga sellise toidujäätmete vältimise ja vä- hendamise auditi metoodika. Osapooled: KeM, SEI Tallinn, ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Alates 2024 3. Toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärkide ja tegevuste elluviimise hindamine ja vahekokkuvõtete tegemine. Sisu: Hinnatakse toidujäätmete tekke vältimise kava eesmärgi täitmist ja kavas seatud tegevuste elluviimist. Selleks jälgitakse toidujäätmete ja toiduraiskamise tekkekoguste ning annetatud toidu koguste muutust. Seejuures uuendatakse edaspidi jäätmekava aja- kohastamise raames ka toidujäätmete tekke vältimise kava, sealhulgas tegevusi ja osa- poolte rollide jaotust. Osapooled: KeM, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium Aeg: Pidev Seadusandlik raamistik ja regulatiivsete eesmärkide kokkuleppimine 4. Toiduraiskamise vähendamise eesmärgis ja vaheetappides kokku leppimine liiku- maks kestliku arengu eesmärgi 12.3 saavutamise suunas. Sisu: Euroopa Komisjon teeb 2023. aastal seadusandliku ettepaneku kehtestada liikmes- riikidele kohustuslik siduv sihtarv toidujäätmete tekke vähendamiseks. Eesti osaleb ja esindab oma huve sihtarvu kehtestamisega seotud läbirääkimistel ning peab hiljem sih- tarvu ja seotud meetmed riigisisesesse õigusesse üle võtma. Kogu protsessis on oluline huvirühmade kaasamine ning toidujäätmete tekke vältimise kava elluviimise hindamise tulemuste, Eesti toidujäätmete tekkekoguste ja pakendimaterjalide vähendamisega seo- tud algatuste silmas pidamine. Osapooled: KeM, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium Aeg: Alates 2023 5. Stiimulite loomine ettevõtetele toidujäätmete tekke vältimiseks. Sisu: Analüüsida ja leida riigiasutuste ja ettevõtete koostöös stiimuleid, mis motiveerik- sid ettevõtteid võtma meetmeid toidujäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks, seal- hulgas toidu annetamise edendamiseks. Arvesse võetakse ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitusi toidujäätmete tekke vältimisega seotud meetmete kohta, kus muu hulgas tuuakse välja, et riigiasutused peaksid kaaluma, kuidas oleks kõige parem tagada, et toidujäätmete tekke vältimine oleks majanduslikult tasuvam kui tekkinud jäätmete käitlemine. Analüüsimist vajab toidujäätmete tekke vältimise kriteeriumite integreeri- mine riigihangete tingimustesse Eestis. Osapooled: KeM, Sotsiaalministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), Tervise Arengu Instituut, ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Alates 2024 139  6. Toidujäätmete tekke vältimiseks rahastusmeetmete kujundamine ja loomine. Sisu: Jäätmetekke vältimise tegevused, mis hõlmavad ka toidujäätmete tekke vältimist, kajastuvad EL struktuurivahendite perioodis 2021-2027. Uuel finantsperioodil jätkub Sotsiaalministeeriumis toiduannetustegevuse toetamine puudustkannatavate inimeste abistamiseks ja käivitatakse uus innovatsioonimeede annetustegevuse protsessi lühen- damiseks ja rohelise jalajälje vähendamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vähendamist adresseeritakse ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aas- tateks 2023–2027 sekkumistes – põllumajandustootjate ja toidutööstuse materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ning investeeringud bioressursside väärindamisse. Leida võimalusi pikemaajaliseks toidujäätmete tekke vältimise tegevuste toetamiseks eri sek- torites. Osapooled: KeM, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium Aeg: Alates 2023 Tõhusa koostöö rakendamine eesmärkide elluviimiseks 7. Toidujäätmete tekke vältimise teema erinevatesse asjakohastesse arengukava- desse, arengudokumentidesse ja juhenditesse integreerimine. Sisu: Järjepidevalt panustada sellesse, et erinevate valdkondade asjakohased arenguka- vad, arengudokumendid, juhendid ja ka esindusorganisatsioonide välja töötatud stratee- gilised dokumendid käsitleksid toidujäätmete tekke vältimise teemasid. Osapooled: KeM, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, ettevõtete esindusorga- nisatsioonid, kohalikud omavalitsused. Aeg: Pidev 8. Avaliku ja erasektori partnerluse arendamine, et vähendada toidujäätmete teket toidutarneahela erinevates etappides. Sisu: Pidada arutelusid kava tegevuses nr 18 nimetatud koostöövormi raames ja asjako- hasel juhul sõlmida kahepoolseid vaba tahte lepinguid või muus vormis kokkuleppeid eesmärgiga viia ellu kohustust vähendada toidujäätmete teket. Lisaks töötada välja laiem ühiste kavatsuste deklaratsioon või ühiskondlik kokkulepe toidujäätmete tekke vältimise ja vähendamise teemal. Edendada tuleks arutelusid ja arvamuste vahetust ka teadlaste ning toidukäitlejate vahel, et leida ühiseid lahendusi toidujäätmete tekke ja toiduraiskamise vähendamisega seotud takistustele. Osapooled: KeM, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, ettevõtete esindusorga- nisatsioonid, Eesti Maaülikool. Aeg: Pidev 9. Toitumisharjumuste muutmisesse ja toidujäätmete tekke vältimise teemadesse EL koolikava programmi rakendamise kaudu panustamine. Sisu: Maaeluministeerium rakendab EL koolikava programmi. Koolikavaga toetatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete jagamist lastele, millega aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisele. Samuti võimaldatakse koolikavas kaasne- vate haridusmeetmete toetuse kaudu tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusek- torist. 2023. a 1. augustist algab EL koolikava rakendamise uus strateegiline periood (2023-2029). Leida võimalused koolikava kaudu enam panustada toitumisharjumuste ja toidujäätmete tekke vältimise alase teadlikkuse tõstmisesse. Osapooled: Maaeluministeerium, KeM, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalmi- nisteerium, Tervise Arengu Instituut Aeg: Alates 2023 140 Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse rakendamine eesmärkide elluviimiseks 10. Toidujäätmete tekke vältimiseks tehnoloogiliste abivahendite ja IT lahenduste ra- kendamine. Sisu: Leida enam võimalusi kasutada tehnoloogilisi abivahendeid toidujäätmete tekke vältimiseks ja toiduannetamise edendamiseks. Selleks analüüsida ka olemasolevaid ko- halikke ja rahvusvahelisi IT platvormide näiteid ning edendada teadlikkust olemasole- vatest võimalustest. Loodud on platvorm toiduannetamine.ee, mis annab võimaluse an- netajal leida üles annetusi ootavad organisatsioonid ja muu asjakohane teave. Platvormi täiendatakse pidevalt ka edaspidi. Osapooled: KeM, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium, ettevõtete esindusorganisatsioonid, toidu ümberjaotamise vald- konnas tegutsejad (nt Toidupank). Aeg: Pidev 11. Esmatootmises ja toidutööstuses jääkidest uute lisaväärtusega toodete valmista- mise ning ressursitõhususe edendamine. Sisu: Edendada esmatootmises ja toidutööstuses ülejääkidest ja kõrvalsaadustest uute lisaväärtusega toodete valmistamist ning kaardistada turustamisvõimalused ebastan- dardsetele toiduainetele. Leida võimalusi suurendada ettevõtete ressursitõhusust ja vä- hendada toidukadu põllumajanduses ja toidu töötlemisel, edendades juurdepääsu inno- vatsioonile. Toetada lühikesi ja kestlikke tarneahelaid, et väheneks toidukadu ja toidu- jäätmed. Rakendada SEI Tallinna ja Eesti Maaülikooli antud soovitusi esmatootmises ja toidutööstuses toidujäätmete tekke vähendamiseks. 138 Osapooled: Maaeluministeerium, KeM, põllumajandustootjad, toidutööstuse ettevõtted, ettevõtete esindusorganisatsioonid Aeg: Alates 2023 12. Teadustöö, innovatsiooni ja rahastamisvahendite rakendamine ja neist tead- likkuse edendamine selleks, et toetada uuenduste väljatöötamist eesmärgiga vä- hendada toidujäätmete teket. Sisu: Lähtudes ELi toidukao ja toidujäätmete platvormi soovitustest, tuleks kasutada ära kogu asjakohane teadustöö ja innovatsioon ning rahastamisvahendid, et toetada uuen- duste väljatöötamist ja rakendamist toidutarneahelas eesmärgiga vältida toidukadu ja jäätmeid. Tuvastada ka, milliseid uusi oskuseid või teenuseid on vaja seoses ringmajan- dusele üleminekuga toidujäätmete tekke vältimiseks ja tõhusamaks bioressursi kasuta- miseks või kuidas olemasolevaid oskuseid selleks kasutada. Osapooled: KeM, Maaeluministeerium, Eesti Maaülikool, Haridus- ja Teadusministee- rium, põllumajandustootjad, toidutööstuse ettevõtted, erialaliidud Aeg: Pidev 138 Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. Toidujäätmed ja toidujäätmete tekke vältimine | Kesk- konnaministeerium (envir.ee) 141 Toidu ümberjaotamise edendamine eesmärkide elluviimiseks 13. Toidu annetamist käsitlevate ELi suuniste139 järgimise edendamine ning riigisisese annetamise juhendi levitamine ja rakendamine tõstmaks ettevõtete teadlikkust toidu ümberjaotamise võimalustest. Sisu: Tutvustada toidukäitlemisega tegelevatele ettevõtetele ja heategevusorganisat- sioonidele ELi suuniseid ja riigisiseseid juhendeid toidu annetamise ja toidu säilivusaja pikendamise teemal (www.toiduannetamine.ee, Põllumajandus- ja Toiduameti juhendid 140 , Maksu- ja Tolliameti juhend141, Euroopa Toiduohutusameti suunisdokumendid toi- dukäitlejatele säilimisaja määramiseks ja märgistamiseks142 ning Eesti Maaülikooli ju- hendmaterjal toidukäitlejatele säilimisaegade määramise kohta kolmes osas143). Viia teave annetamise võimalustest muu hulgas ka kindlustusseltsideni, et edendada kindlus- tuslepingutes toidujäätmete tekke vältimise teemadega arvestamist. Osapooled: Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, KeM, Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Pidev 14. Toidu ümberjaotamist reguleerivate õigusaktide muutmise vajaduse analüüsimine ja asjakohasel juhul regulatiivselt toidu annetamise edendamine. Sisu: Toidujäätmete tekke vältimise kava ja Sotsiaalministeeriumi koostatud toidupääst- mise tegevuskava elluviimise tulemuste hindamise ning toidujäätmete tekke ja anneta- tud toidu koguste muutuste põhjal analüüsitakse vajadust kehtestada või muuta toidu ümberjaotamist reguleerivaid õigusakte. Muudatused oleksid eesmärgiga regulatiivselt kehtestada täiendavaid meetmeid toidu annetamise edendamiseks ja seeläbi toidujäät- mete tekke vähendamiseks. Osapooled: Maaeluministeerium, KeM, Rahandusministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid. Aeg: Alates 2023 15. Toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate heategevusorganisatsioonide võrgustiku tugevdamine. Sisu: Tugevdada toidu ümberjaotamise ja päästmisega tegelevate heategevusorganisat- sioonide võrgustikku. Sotsiaalministeeriumil on kavas iga kolme aasta järel uurida näi- teks küsimustiku kaudu rahulolu võrgustiku tööga ja seotud muutusi abivajajate hakka- masaamisel ning selgitada välja parendamise kohti. Lisaks toimuvad iga-aastased koh- tumised ja parimate praktikate vahetamised. Osapooled: Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, toidu ümberjaotamise valdkon- nas tegutsejad (nt Toidupank, Eesti Lasterikaste Perede Liit, kogukondlikud algatused), ettevõtete esindusorganisatsioonid, sh Kaupmeeste Liit. Aeg: Pidev 139 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XC1025(01)&from=ES 140 https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine 141 https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/kingitused-annetused-ja-vastu- votukulud#toidu-annetamine 142 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/valjaanne-2020-efsa-suunised-sailimisaeg-margis- tus.pdf ja https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/valjaanne-2021-efsa-suunised-sailimisaeg- margistus-02.pdf 143 https://toiduteave.ee/valjaanded/bioloogiline-ohutus/ 142  16. Motivatsiooni- ja tunnustussüsteemide kasutamise edendamine. Sisu: Tõsta ettevõtete, heategevusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste tead- likkust tunnustusskeemidest ja suurendada olemasolevate tunnustussüsteemide kasuta- mist, et motiveerida ettevõtteid ja omavalitsusi toidu annetamise teemadel aktiivselt pa- nustama. Edendada ja tõsta esile kodanikuühenduste ja ettevõtete algatatud toidupääst- mise projekte. KeMi korraldatavatel aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte ja keskkonna- sõbraliku kohaliku omavalitsuse konkurssidel on võimalus osaleda kõigil ettevõtetel, asutustel ja omavalitsustel ning see on võimalus tunnustada neid, kes vähendavad nega- tiivset mõju keskkonnale, seeläbi motiveerides teisi organisatsioone. Pöörata üha roh- kem tähelepanu toidujäätmete tekke vältimise ja seejuures toidu annetamise teemade kajastamisele ka muudes motivatsiooni- ja tunnustussüsteemides (näiteks vastutustund- liku ettevõtluse indeks jm). Jätkata Eesti Toidupanga iga- aastase parimate annetajate tunnustusüritusega. Osapooled: KeM, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusor- ganisatsioonid, sh Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Aeg: Pidev Järjepidev teadlikkuse tõstmine, teavitamine ja koolitus eesmärkide elluviimiseks 17. Sihtrühmade kaupa toidujäätmete tekke vältimisest teadlikkuse edendamine. Sõ- numite ja eesmärkide integreerimine teiste valdkondade teavitusse (toiduohutus, toitumine, kliimamuutused jm). Järjepidev säilimisaegade „parim enne“ ja „kõlb- lik kuni“ teavitus. Rahvusvahelise toidujäätmete ja toidukao alase teadlikkuse tõstmise päeva tähistamine. Sisu: Siduda toidujäätmete tekke vältimise vajalikkust ja lahendusi teiste asjakohaste valdkondade teavitusse (näiteks kampaaniad toiduohutuse, toitumise, kliimamuutuste jm teemal). Koostöös teiste ministeeriumide, ametite, erialaliitude ja ettevõtjatega tõsta eri sihtrühmade teadlikkust. Kavandada sihtrühmade kaupa tegevused, mida on vajalik järjepidevalt või perioodiliselt teha teadlikkuse tõstmiseks toidujäätmete tekke vältimi- sest, arvestades juba ellu kutsutud algatusi (MEM teadmussiirde programm). Eri kam- paaniates järjepidevalt tutvustada nii eesti kui muukeelsele elanikkonnale „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähtajamärgistuste erinevust. Jätkata iga-aastaselt KeMi kampaaniaga „Austa toitu jäägitult!“ jõudmaks eri sihtrühmadeni eri vaatenurkade kaudu, samuti edendada ettevõtetelt tarbijatele suunatud teavitustegevusi. Koostöös ettevõtetega kaaluda teavituskampaaniate korraldamist, et muuta tarbijate ootuseid kodust väljas söömisel ja kauplustes (näiteks ootus kaubavaliku osas hilisõhtul) ning vähendada toidu anonüümsust. Toidu anonüümsuse vähendamise all on mõeldud toidu tootmisega seotud tegevuste tutvustamist tarbijatele, et teadvustada toidu tootmi- sega seotud kulusid (tööjõud, loodusressursid jm) ning seeläbi edendada toidu väärtus- tamist. Teavitamistegevuste käigus tähistada ka 29. septembril toimuvat iga-aastast rahvusva- helist toidujäätmete ja toidukao alase teadlikkuse tõstmise päeva. Avaldada temaatilisi artikleid ja arvamuslugusid, hoida toidujäätmete tekke vältimise teemat tähelepanu all avalikes debattides. Osapooled: KeM, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioo- nid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Korteriühistute Liit. 143  Aeg: Pidev 18. Toidujäätmete tekke vältimise teemalised koolitused, õpitoad ja ümarlauad pari- mate praktikate jagamiseks ja koostöö edendamiseks. Sisu: Koguda, levitada ja tunnustada häid algatusi, mis on suunatud toidujäätmete ja toidukao tekke vältimisele ja vähendamisele. Korraldada eri sektoritele suunatud kooli- tusi ja õpitubasid, sh „ettevõtjalt-ettevõtjale“ põhimõttel. Igal aastal korraldada ümar- laud vahekokkuvõtete esitamiseks ja parimate praktikate jagamiseks. Moodustada n-ö Eesti toidujäätmete tekke vältimise platvorm/foorum. SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool on toidujäätmete tekke uuringus 144 toonud välja, et oluline on see, et sellise platvormi ellu kutsumine toimuks toitlustus-, kaubandus- ja tootmisettevõtete ning nende alalii- tude eestvedamisel. Osapooled: KeM, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, toidu ümberjaotamise valdkonnas tegutsejad (nt Toidupank), ettevõtete esindusorganisatsioonid, KOV. Aeg: Pidev 19. Toitlustusasutuste seas teadlikkuse tõstmine toidujäätmete tekke vältimisest. Sisu: Koostada teabematerjale, kasutades KeMi tellitud uuringutes esitatud olemasole- vaid toidujäätmete tekke vältimise soovitusi toidu tellimise, säilitamise, valmistamise, serveerimise ja jäätmekäitluse teemal, ning levitada neid materjale. Koostöös tippkok- kadega ja arvestades seejuures toiduohutusega töötada välja säästliku toitlustamise koo- litused/juhendmaterjalid eri tüüpi toitlustusasutuste kokkadele. Innustada ettevõtteid ja- gama teavet oma toidujäätmete tekke vältimise meetmete kohta toote märgistusel või veebis. Jagada ettevõtetele infot toidu annetamise võimalikkusest. Jagades ettevõtetele parimaid praktikaid, teavitada ka turustusvõimalustest (nt ebastandardsetele puu- ja köögiviljadele muude kasutusvõimaluste leidmine jne). Osapooled: KeM, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Hotellide ja Resto- ranide Liit Aeg: Pidev 20. Haridusasutuste teadlikkuse ja haridusasutuste kaudu teadlikkuse tõstmine toidu- jäätmete tekke vältimisest. Sisu: Haridusasutustele ja haridusasutuste toitlustajatele levitada Stockholmi Keskkon- nainstituudi Tallinna Keskuse koostatud juhendit145. Koostöös Haridus- ja Teadusmi- nisteeriumiga leida viisid, kuidas koolides, sealhulgas kutsekoolides rohkem teemat avada ja õppetöösse integreerida, töötada välja materjalid koolidele, sealhulgas kutse- koolidele ja lasteaedadele. Innustada õpilasi läbi konkursside ja kampaaniate kaasa mõt- lema ja oma ettepanekuid esitama toidujäätmete tekke vähendamiseks. Osapooled: KeM, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, eraharidusasutuste pidajad, ülikoolid. Aeg: Pidev 21. Tarbijate teadlikkuse tõstmine jäätmete liigiti kogumisest ja seeläbi tähelepanu pööramine jäätmetekke vältimise vajadusele. 144 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas- 2021.pdf 145 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/9.10-toidu-raiskamine-9-okt.pdf 144  Sisu: Järjepidevalt jätkata liigiti kogumise edendamisega seotud teavitustegevust. Jäät- mete liigiti kogumine aitab jäätmevaldajal mõista tekkivate jäätmete koguseid ning va- jadust jäätmeteket, sealhulgas toidujäätmete teket vähendada. Jäätmetekke vältimisele pöörata tähelepanu üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädala raames. Osapooled: KeM, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalit- sused, Eesti Korteriühistute Liit Aeg: Pidev 22. Avalikus sektoris ringmajanduslike lahenduste edendamine, sealhulgas toidujäät- mete tekke vältimisest teadlikkuse tõstmine. Sisu: Ringmajanduse valdkonna edendamisega seotud koolituste raames avaliku sektori töötajate (sh kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistide ja sotsiaaltöötajate) kooli- tamine ja teavitamine toidujäätmete tekke vältimise teemadel. Keskkonnahoidlike riigi- hangete alane koolitamine ja juhendmaterjalide levitamine (nt haridus- ja hoolekandea- sutuste hangetega seoses). Avalikel üritustel toidujäätmete tekke vähendamine. Osapooled: KeM, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Aeg: Pidev 9.2. Prügistamise sh mereprügi vähendamise meetmed Mereprügi meetmed on eraldi välja toodud jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2022-2028 rakenduskava eelnõu“. 145 9.3. Kasutatud mõisted Antud lisas on põhiliselt kasutatud jäätmeseaduses antud mõisteid, kui pole viidatud teisiti, ja terminite inglisekeelseid vasteid EL õigusaktidest (näiteks direktiivist 2008/98/EÜ). Lisas on valdavalt piirdutud ühe legaaldefinitsiooniga. Eraldi on välja toodud muudest allikatest saadud mõisted. Biojäätmed (Biowaste) on järgmised biolagunevad jäätmed: 1) aia- ja haljastujäätmed; 2) kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tek- kinud köögi- ja sööklajäätmed; 3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 2 nimetatud jäätmetega Biolagunevad jäätmed (Biodegradable waste) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäät- med nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biomass (Biomass) on toode, mis koosneb põllumajandusest või metsandusest pärinevatest taimsetest ainetest, mida saab kasutada kütusena energia tootmiseks, ja järgmised jäätmed: 1) põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed; 2) toiduainetööstuse taimsed jäägid, kui tekkiv soojus taaskasutatakse; 3) tselluloosi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui need põle- tatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse; 4) korgijäätmed; 5) puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Ehitus- ja lammutusjäätmed (Construction and demolition waste) on ehitus- ja lammutus- tööde käigus tekkinud jäätmed. Heide (Emission) on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra (Keskkonnaseadustiku üldosa sea- dus RT I, 28.02.2011, 1). Jäätmehierarhia (Waste hierarchy) - Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete välja- töötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierar- hiast: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus; 5) kõrvaldamine. Jäätmehoidla (Extractive waste facility) on iga ehitis või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks: 146 1) määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja jäätmeseaduse §-s 421 nimetatud kaevan- damisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates; 2) rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates; 3) rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates; 4) rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidla- tes. Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks. Jäätmehooldus (Waste management) on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmeraja- tiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade raja- mine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus. Jäätmehoolduse arendamine (Development of waste management) - Jäätmehooldust arenda- takse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel. Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olu- korda kavaga hõlmatud territooriumil, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid. (Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe le- vitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille ees- märk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.) Jäätmehoolduseeskiri (Waste handling rules) on eeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks ko- haliku omavalitsuse üksuses ja see kehtestatakse volikogu määrusega. Jäätmejaam (Waste collection station) on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete ko- gumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid (Ol- mejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused RT I 2007, 9, 140). Jäätmekoospõletustehas (Waste Co-incineration plant) Koospõletustehas on jäätmekäitlus- koht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise ees- märgil (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Jäätmekäitlus (Waste handling) on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine. Jäätmekäitluskoha järelhooldus (Aftercare of waste management facility) on suletud jäätme- käitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonna- häiringu tõrje. Jäätmekäitluskoht (Waste management facility) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete ko- gumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle ka- sutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -kon- teinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esma- kogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud ma- hutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pa- kendijäätmete esmakogumiseks. 147 Jäätmepõletustehas (Waste incineration plant) on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Jäätmete energiakasutus (Energy recovery) on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletus- kõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Jäätmete kogumine (Waste collection) on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eel- sortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine (Preparing of waste for re-use) on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Jäätmete kõrvaldamine (Waste disposal) on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäät- mete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Jäätmete lakkamise staatus (End-of-waste status) -Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järg- mistele tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootes- tandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele; 5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit. Jäätmete liigiti kogumine (Separate collection of waste) on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaska- sutamise soodustamiseks. Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine (Material recovery) on taaskasutamistoiming, mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet. Jäät- mete materjalina taaskasutusse võtmiseks ei loeta jäätmete energiakasutust ja töötlemist mater- jalideks, mida kasutatakse kütusena või muul viisil energia tootmiseks. Jäätmete riikidevaheline vedu (Transboundary movement of waste) - Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras. Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või 148 Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel. Jäätmete sortimine (Sorting of waste) on tegevus, mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed. Jäätmete taaskasutamine (Recovery of waste) on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tule- mus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud ots- tarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete töötlemine (Treatment of waste) on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmete vedamine (Waste transport) on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähteko- hast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäät- meveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma jäätmete kogumist Jäätmetekitaja (Waste producer) on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille taga- järjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid. Jäätmetekke vältimine (Prevention of waste generation) on asja jäätmeteks muutumisele eel- nevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning tervi- seohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja (Waste holder) on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalit- suse asutus, kelle valduses on jäätmed. Kaevandamisjäätmed (Extractive waste) on jäätmeseaduse tähenduses jäätmed, mis on tekki- nud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevan- damise töö tulemusena. Keskkonnahäiring (Environmental nuisance) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (Keskkon- naseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Keskkonnakaitseluba (Environmental protection permit) jäätmeseaduse tähenduses on jäät- meluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering. Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks § 73 lõikes 2 nimetatud jäät- mekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Keskkonnaoht (Environmental threat) on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäo- sus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Keskkonnarisk (Environmental risk) on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (Local government waste management plan) on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. 149 Korduskasutus (Re-use) on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. Korraldatud jäätmevedu (Organised waste transport) on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse ük- suse valitud ettevõtja poolt. Kõrvalsaadus (By-product): Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, ei peeta jäätmeteks, vaid asi loetakse kõrvalsaa- duseks, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) asja edasine kasutamine on kindel; 2) asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane; 3) asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana; 4) asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Käitis (Installation) on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, mil- lega kaasneb saastamine või saastatus (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus RT I, 28.02.2011, 1). Laiendatud tootjavastutuse põhimõte (Principle of extended producer responsibility) - tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses (Principle of proximity in waste handling) - jäätmed kõr- valdatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohu- tus. Nõrgvesi (leachate) on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded RTL 2004, 56, 938). Ohtlike jäätmete saatekiri (Consignment note for hazardous waste) on dokument, mis sisal- dab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta. Ohtlikud jäätmed (Hazardous waste) on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, va- rale või keskkonnale. Olmejäätmed (Municipal waste) on: 1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madrat- sid ja mööbel; 2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. 150 Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega ka- nalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed. Pakend (Packaging) on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba ma- hutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba ole- lusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Paken- diks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendi märgistamine (Marking of packaging) - Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakenda- tud kaupa, kannab pakendile, millele on kehtestatud tagatisraha, või pakendi etiketile tagatis- raha märgi (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendiaktsiis on tarbimismaks (Packaging excise duty) (edaspidi aktsiis), millega maksusta- takse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest ELi liikmesriigist (edaspidi teine liikmesriik) soetatud ja imporditud pakend (Pakendiaktsiisi seadus RT I 1997, 5, 31). Pakend maksustatakse aktsiisiga, kui pakendatud kaup müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse Eestis omatarbeks kasutusse. Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige tegelikust taaska- sutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest (Maksu-ja Tolliamet) Pakendiettevõtja (Packaging undertaking) on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Pakendiregister (Packaging register) on andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töö- deldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite, õhukese ja eriti õhukese plastkan- dekoti tarbimise, tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaska- sutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise ja taaskasutamise tõendite kohta käesolevast seadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Euroopa Komisjonile pakendijäätmete alase teabe esitamiseks ning järelevalve teostamiseks (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Parim võimalik tehnika PVT (Best available techniques) on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim võimalik tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Probleemtoode (Product of concern) on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjus- tada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1) patareid ja akud; 2) mootorsõidukid ja nende osad; 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) rehvid; 5) põllumajandusplast. Probleemtooteregister (Register of products of concern) on riigi infosüsteemi kuuluv andme- kogu, mille eesmärk on andmete koondamine probleemtoodete tootjate ja tootjate ühenduste kohta, arvestuse pidamine turule lastud probleemtoodete, Eestis probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta jäätmeseadusest tule- nevate ülesannete täitmiseks ning järelevalve tegemiseks ja registrisse kantud andmete alusel 151 Euroopa Komisjonile jäätmealase teabe esitamine. Prügila (Landfill) on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prü- gila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel. Prügila ei ole: 1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis- , taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; 2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paiguta- tud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates; 3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõr- valdatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates. Püsijäätmed (Inert waste) on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või kee- miliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sat- tuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäät- mete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Püsivad orgaanilised saasteained (POSid) (persistent organic pollutants) on orgaanilised ai- ned, mis on keskkonnas püsivad, mis akumuleeruvad elusorganismides ning on ohtlikud meie tervisele ja keskkonnale. Ained võivad levida õhu, vee või rändliikidega üle riigipiiride, jõudes piirkondadesse, kus neid ei ole kunagi toodetud või kasutatud. Rahvusvaheline riskijuhtimine on vajalik, sest ükski piirkond ei suuda üksi hallata nende ainetega kaasnevaid ohte. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid reguleeritakse kogu maailmas Stockholmi konventsiooni ja Aarhusi protokolliga. Neid õigusakte rakendatakse ELis püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega. POSid on näiteks pestitsiidid (nt DDT), tööstuskemikaalid (nt polüklooritud bifenüülid, mida kasutati laialdaselt elektriseadmetes) või tahtmatud kõrvalsaadused, mis tekivad tööstusprot- sesside käigus, lagunemisel või põletamisel (nt dioksiinid ja furaanid). (Euroopa Kemikaa- liamet) Ringlussevõtt (Recycling) on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Saastamine (Pollution) on inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine välisõhku, vette või pinnasesse, mis võib kaasa tuua vähendamist va- java mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile (Tööstusheite seadus RT I, 16.05.2013, 1). Taaskasutusorganisatsioon (Recovery organisation) on juriidiline isik, mille asutajad ja liik- med on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Tagasitäide (Backfilling) on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima käesolevas lõikes nimetatud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. 152 Tagatisraha (Deposit), mis on pakendile määratud on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest (Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278). Tavajäätmed (Non-hazardous waste) on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Teisene toore (Secondary raw material) on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ring- lussevõetud aine või materjal. Toidujäätmed (Food waste) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Eu- roopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks. Toidujäätmed hõlmavad nii toiduraiskamist (toidukadu) kui ka söögiks kõlbmatuid toidu osasid. Toidukadu - mis tahes algselt inimestele tarbimiseks mõeldud toit, mis on toidutarneahelast või kodumajapidamistes majanduslikel või esteetilistel põhjustel või säilimistähtaja ületamise tõttu eemaldatud. Toidukadu on kõik toidu koostisosad, mida oleks saanud varem tarvitades või teistmoodi säilitades või käideldes veel süüa. Tootja (Producer) jäätmeseaduse tähenduses on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid. Tootjate ühendus (Producers' responsibility organisation) on jäätmeseaduse mõistes mittetu- lundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üks- nes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoode- test tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. Turul kättesaadavaks tegemine (Making available on the market) toote tasu eest või tasuta pakkumine ELi turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; Turule laskmine (Placing on the market) jäätmeseaduse tähenduses on majandus- või kutsete- gevuse käigus toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Turustaja (Distributor) jäätmeseaduse tähenduses on tarneahelas osalev füüsiline või juriidi- line isik, kes teeb probleemtoote turul kättesaadavaks. Turustaja võib olla samal ajal ka tootja jäätmeseaduse paragrahvi § 23 lõigete 11–17 tähenduses. Vanaõli (Waste oil) jäätmeseaduse tähenduses on mineraalne või sünteetiline määrdeaine või tööstusõli, eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ning hüdraulikaõli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks. Äraviskamine (Discarding) tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasu- tusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võima- lik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 153 9.4. Seosed teiste strateegiliste dokumentidega Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 Strateegia “Eesti 2035” Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ÜRO säästva arengu eesmärgid EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa rohelepe Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm Ringmajanduse tegevuskava Olulisemad EL-i õigusaktid Lisaks eelpool toodud strateegiatele ja poliitikatele koostatakse riigi jäätmekava kooskõlas all- pool toodud olulisemate ELi õigusaktidega: - Jäätmete raamdirektiiv 154 - Pakendidirektiiv - Prügiladirektiiv - Elektroonikaromude direktiiv - Patareidirektiiv - SUP direktiiv - Autoromude direktiiv - Tööstusheite direktiiv - 155 9.5. Jäätmevaldkonna õigusloome ning nõuded jäätmekäitlusele Tabel 17. Peamised jäätmevaldkonna teemad ja neid reguleerivad õigusaktid Teemad ELi ja muud õigusaktid Eesti Vabariigi õigusaktid Keskkonnakaitse üldnõuded, *Keskkonnaseadustiku ül- põhimõtted ja põhikohustu- dosa seadus. RT I, sed. Keskkonnaalased õigu- 28.02.2011, 1. sed. Loamenetlus, riiklik ja haldusjärelevalve, vastutus Jäätmekäitluse üldised põhi- Baseli (1989) konventsioon *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, mõtted, jäätmedefinitsioon, ohtlike jäätmete ja nende 52. ohtlike jäätmete mõiste ja kõrvaldamise kohta. R,D koodid. *Euroopa Parlamendi ja nõu- jäätmekäitluse hierarhia. kogu direktiiv 2008/98/EÜ, Ohtlike jäätmete 19. november 2008 , mis kä- sitleb jäätmeid ja millega käitlemise üldised tunnistatakse kehtetuks tea- põhimõtted, tootjavastutuse tud direktiivid üldised põhimõtted *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, mil- lega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid Prügilate rajamine, *Nõukogu direktiiv *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, asukohavalik. tingimused la- 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, 52. destatavate jäätmete kohta, prügilate kohta *Prügila rajamise, kasuta- seire jne. *Euroopa Parlamendi ja nõu- mise ja sulgemise nõuded. kogu direktiiv (EL) RTL 2004, 56, 938. 2018/850, 30. mai 2018, mil- lega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta Pakendite käitlemise üldnõu- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Pakendiseadus. RT I 2004, ded, pakendite taaskasuta- kogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. 41, 278. mine ja ringlussevõtt. Majan- detsember 1994, pakendite ja *Pakendiaktsiisi seadus. RT I duslikud pakendijäätmete kohta 1997, 5, 31. hoovad ja abinõud *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiiv (EL) pakendijäätmete 2018/852, 30. mai 2018, mil- taaskasutamiseks. lega muudetakse direktiivi 156  94/62/EÜ pakendite ja pa- kendijäätmete kohta Jäätmekategooriad *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, ja jäätmeliigid, ohtlike jäät- kogu direktiiv 2008/98/EÜ, 52. 19. november 2008 , mis kä- mete liigitamine *Jäätmete liigitamise kord ja sitleb jäätmeid ja millega jäätmenimistu. RT I, tunnistatakse kehtetuks tea- 18.12.2015, 14. tud direktiivid *Probleemtoodetest tekkinud *Komisjoni otsus, jäätmete täpsustatud nimistu. (2000/532/EÜ) RTL 2007, 57, 1017. 3. mai 2000, * Ohtlike jäätmete ja nende millega asendatakse otsus pakendite märgistamise 94/3/EÜ (millega kehtesta- kord. RTL 2004, 56, 939 takse jäätmeid käsitleva nõu- kogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäät- meid käsitleva nõukogu di- rektiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu). *Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014, 18. detsember 2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu di- rektiivi 2008/98/EÜ (mis kä- sitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehte- tuks teatud direktiivid) III lisa Jäätmete Baseli (1989) konventsioon * Jäätmete taaskasutamis- ja ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamistoimingute ni- kõrvaldamis- ja kõrvaldamise kohta. mistud. RT I, 14.12.2011, 4. taaskasutamistoimingud (D- kood ja R-kood) * Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid 157  ja millega tunnistatakse keh- tetuks teatud direktiivid Keskkonnakaitseluba (kesk- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Keskkonnaseadustiku ül- konnaluba ja kompleksluba) kogu direktiiv 2008/98/EÜ, dosa seadus. RT I, vajavad ettevõtted ja tegevu- 19. november 2008 , mis kä- 28.02.2011, 1. sed. Tegevuste nimistu ja sitleb jäätmeid ja millega *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, tunnistatakse kehtetuks tea- tootmismahud. Keskkon- 52. naotsused, taotlemise kord, tud direktiivid *Keskkonnaotsuste infosüs- teemi asutamine ja andme- kogu pidamise põhimäärus. RT I, 01.07.2017, 31. *Teatud liiki ja teatud kogu- ses tavajäätmete, mille vas- tava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohus- tuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded. RTL 2004, 49, 847. *Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsu- sed, mille korral on käitise te- gevuse jaoks nõutav komp- leksluba. RT I, 11.06.2013, 19 Probleemtooted *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Probleemtooteregistri põhi- kogu direktiiv 2008/98/EÜ, määrus. RT I, 05.03.2019, 19. november 2008 , mis kä- 15. sitleb jäätmeid ja millega *Probleemtoodete kohta keh- tunnistatakse kehtetuks tea- testatud keeldude ja piiran- tud direktiivid gute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes oht- like ainete sisalduse piirnor- mid. RT I, 01.11.2016, 3 *Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord. RT I, 25.07.2013, 4 Romusõidukid Euroopa Parlamendi ja nõu- *Romusõidukite käitlusnõu- kogu direktiiv 2000/53/EÜ, ded. RT I, 22.06.2011, 8. *Mootorsõidukitest ja nende 158  18. september 2000, kasutu- osadest tekkinud jäätmete selt kõrvaldatud sõidukite kogumise, tootjale tagasta- kohta mise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad. RT I 2010, 42, 248. Vanarehvid *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Rehvidest tekkinud jäät- kogu direktiiv 2000/53/EÜ, mete kogumise, tootjale ta- 18. september 2000, kasutu- gastamise ning taaskasuta- selt kõrvaldatud sõidukite mise või kõrvaldamise nõu- kohta. ded ja kord. RT I 2010, 42, *Euroopa Parlamendi ja nõu- 249. kogu direktiiv (EL) 2018/849, 30. mai 2018, mil- lega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõr- valdatud sõidukite kohta, di- rektiivi 2006/66/EÜ, mis kä- sitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta Patarei- ja akujäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Patareidest ja akudest tekki- kogu direktiiv 2006/66/EÜ, nud jäätmete kogumise, toot- 6. september 2006 , mis kä- jale tagastamise ning taaska- sitleb patareisid ja akusid sutamise või kõrvaldamise ning patarei- ja akujäätmeid nõuded ja kord ning sihtar- ning millega tunnistatakse vud ja sihtarvude saavuta- kehtetuks direktiiv mise tähtajad. RT I 2008, 37, 91/157/EMÜ. 221. *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Patareide ja akude märgis- kogu direktiiv (EL) tamise viis ja kord. RTL 2018/849, 30. mai 2018, mil- 2008, 3, 29. lega muudetakse direktiivi *Kasutatud patareide ja 2000/53/EÜ kasutuselt kõr- akude käitlusnõuded. RTL valdatud sõidukite kohta, di- 2008, 6, 63. rektiivi 2006/66/EÜ, mis kä- sitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL 159  elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta Elektri- ja elektroonikasead- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Elektri- ja elektroonika- metest tekkinud jäätmed kogu direktiiv 2012/19/EL, seadmetest tekkinud jäätmete 4. juuli 2012 , elektri- ja kogumise, tootjale tagasta- elektroonikaseadmetest tek- mise ning taaskasutamise või kinud jäätmete (elektrooni- kõrvaldamise nõuded ja kord karomude) kohta. ning sihtarvud ja sihtarvude *Euroopa Parlamendi ja nõu- saavutamise tähtajad. RT I kogu direktiiv (EL) 2009, 22, 137. 2018/849, 30. mai 2018, mil- *Elektroonikaromude kor- lega muudetakse direktiivi duskasutuseks üleandmise 2000/53/EÜ kasutuselt kõr- nõuded. RT I, 15.07.2014, 1. valdatud sõidukite kohta, di- *Elektri- ja elektroonika- rektiivi 2006/66/EÜ, mis kä- seadmete romude käitlusnõu- sitleb patareisid ja akusid ded. RTL 2005, 20, 245. ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikasead- metest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta Põllumajandusplast *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Põllumajandusplastist tek- kogu direktiiv 2008/98/EÜ, kinud jäätmete kogumise, 19. november 2008 , mis kä- tootjale tagastamise ning sitleb jäätmeid ja millega taaskasutamise või kõrvalda- tunnistatakse kehtetuks tea- mise nõuded ja kord ning sih- tud direktiivid tarvud ja sihtarvude saavuta- mise tähtajad. RT I, 19.02.2013, 13 Ohtlike kemikaalide klassi- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Kemikaaliseadus. RT I, fitseerimine, pakendamine kogu määrus (EÜ) nr 10.11.2015, 2. jms 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse di- rektiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muude- takse määrust (EÜ) nr 1907/2006 *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 160  2006, mis käsitleb kemikaa- lide registreerimist, hinda- mist, autoriseerimist ja piira- mist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemi- kaaliamet, muudetakse di- rektiivi 1999/45/EÜ ja tun- nistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõu- kogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ Jäätmete põletamine *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, kogu Liidu direktiiv 52. 2010/75/EL, 24. november *Tööstusheite seadus. RT I, 2010, tööstusheidete kohta. 16.05.2013, 1 https://eippcb.jrc.ec.eu- *Täpsemad nõuded jäätme- ropa.eu/reference põletus- ja koospõletustehase käitamisele. RT I, 26.06.2013, 18 Asbesti sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv, 19. *Asbesti sisaldavate jäätmete märts 1987, asbestist põhjus- käitlusnõuded. RTL 2004, tatud keskkonnareostuse väl- 49, 848. timise ja vähendamise kohta (87/217/EMÜ) Ühekordselt kasutatavad *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, plasttooted kogu direktiiv (EL) 52. 2019/904, 5. juuni 2019, tea- *Pakendiseadus. RT I 2004, tavate plasttoodete keskkon- 41, 278. namõju vähendamise kohta Keskkonnamõjude hinda- Espoo konventsioon *Keskkonnamõju hindamise mine *Euroopa Parlamendi ja nõu- ja keskkonnajuhtimissüs- kogu direktiiv 2001/42/EÜ, teemi seadus. RT I 2005, 15, 27. juuni 2001, teatavate ka- 87 vade ja programmide kesk- konnamõju hindamise kohta 161  *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011 , teata- vate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. *Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu direktiiv 2014/52/EL, 16. aprill 2014 , millega muu- detakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonna- mõju hindamise kohta Keskkonnatasud Keskkonnatasude seadus. RT I 2005, 67, 512 Biolagunevad jäätmed *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, kogu direktiiv 2008/98/EÜ, 52. 19. november 2008 , mis kä- *Biolagunevatest jäätmetest sitleb jäätmeid ja millega komposti tootmise nõuded. tunnistatakse kehtetuks tea- RT I, 10.04.2013, 1. tud direktiivid. *Nõuded biolagunevatest *Komisjoni määrus (EL) nr jäätmetest biogaasi tootmisel 142/2011, 25. veebruar 2011, tekkiva kääritusjäägi kohta. millega rakendatakse Eu- RT I, 19.05.2016, 9 roopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, *Reoveesettest toote valmis- milles sätestatakse muuks tamise nõuded. RT I, otstarbeks kui inimtoiduks 28.07.2017, 4 ettenähtud loomsete kõrval- *Haljastuses, rekultiveerimi- saaduste ja nendest saadud sel ja põllumajanduses kasu- toodete tervise-eeskirjad, ja tatava reoveesette kvaliteedi nõukogu direktiivi 97/78/EÜ piirväärtused ning kasuta- seoses teatavate selle direk- mise nõuded. RT I, tiivi alusel piiril toimuvast 06.08.2019, 7 veterinaarkontrollist vabasta- tud proovide ja näidistega. *Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutami- sel põllumajanduses Kaevandamisjäätmed Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, kogu direktiiv 2006/21/EÜ, 52. *Kaevandamisjäätmete käit- lemise kord. RT I, 162  15. märts 2006, kaevandus- 11.11.2010, 1 tööstuse jäätmete käitlemise *Maapõueseadus. RT I, ja direktiivi 2004/35/EÜ 10.11.2016, 1 muutmise kohta Olmejäätmete liigiti kogu- *Euroopa Parlamendi ja nõu- *Jäätmeseadus. RT I 2004, 9, mine kogu direktiiv 2008/98/EÜ, 52. 19. november 2008 , mis kä- * Olmejäätmete liigiti kogu- sitleb jäätmeid ja millega mise ja sortimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks tea- kord ning sorditud jäätmete tud direktiivid. liigitamise alused . 07.06.2022, 22 PCB-sid sisaldavad jäätmed *Nõukogu direktiiv * Polüklooritud bifenüüle ja 96/59/EÜ, 16. september polüklooritud terfenüüle si- 1996, polüklooritud bifenüü- saldavate jäätmete käitlus- lide ja polüklooritud terfe- nõuded. RTL 2004, 53, 899 nüülide (PCB/PCT) kõrval- damise kohta Püsivad orgaanilised saas- * Baseli (1989) konventsioon teained (POS-id) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. * Püsivate orgaaniliste saas- teainete Stockholmi konvent- sioon. *Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1021, 20. juuni 2019, püsivate orgaaniliste saas- teainete kohta 163 9.6. Jäätmevaldkonna organisatsioonilised aspektid, sh erinevate osapoolte roll ja üle- sanded Riigi tasand Vabariigi Valitsuse ja KeMi ülesanne on ühtse jäätmehoolduse poliitika elluviimise koordinee- rimine koostöös kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate (eraettevõtete), nende ühenduste ja kolmanda sektoriga. Jäätmealases korralduses on riigi tasandil oluline lüli täita ka Keskkon- naametil, kelle ülesanne on aidata ellu viia riigi jäätmepoliitikat ja kontrollida looduskesk- konna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Keskkonnaamet vastutab selle eest, et jäätmekäitlusega seotud mõjud on hinnatud, riskid tehnoloogiate valikul arvesse võetud, pari- mad praktikad juurutatud, järelevalve teostatud ning keskkonnale tekitatud kahjud kompensee- ritud. Jäätmete käitlemiseks on vajalik keskkonnakaitseluba, st keskkonnaluba, keskkonna- kompleksluba või jäätmekäitleja registreering. KAURi ülesanne on koondada, töödelda ja ana- lüüsida andmeid kogu riigis tekkivate ja käideldavate jäätmete kohta nii jäätmeliikide, -koguste kui ka tegevus- või tootmisvaldkondade lõikes. Ülesannete täitmisel on kõigil osapooltel olu- line silmas pidada, et nende tegevus aitaks vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnamõju ja suurendada jäätmete ringlusse võtmist ning materjali taaskasutamist, arvestades jäätmehie- rarhia põhimõtteid. Kohaliku omavalitsuse tasand Jäätmehoolduse (eelkõige olmejäätmete käitlemise) olukord sõltub suures osas kohaliku oma- valitsuse (KOV) tegevusest. Kohalikul omavalitsusel on juhtiv roll jäätmehoolduse arendamisel oma haldusterritooriumil. Jäätmehoolduse teenuste osutamine (sh liigiti kogumise korralda- mine) on kohaliku omavalitsuse olemuslikuks ülesandeks. See puudutab omavalitsuse neid üle- sandeid avaliku ruumi, heakorra, territoriaalplaneerimise ja keskkonnakaitse korraldamisel, mida osutatakse tema haldusterritooriumil, arvestades ainult kohalikku spetsiifikat, olles elani- kule võimalikult lähedal. Õigusaktidega on KOVile pandud mitmeid kohustusi. Kohaliku oma- valitsuse täpsemad ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel määrab kindlaks jäätmeseadus. Li- saks jäätmeseadusele reguleerib omavalitsuste kohustusi ka pakendiseadus. Kohaliku omava- litsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete, kodumaja- pidamises tekkinud ohtlike jäätmete liigiti kogumise. Hiljemalt alates 31.12.2023 biojäätmete tekkekohalt eraldi kogumise ning hiljemalt alates 1. jaanuarist 2025 tekstiilijäätmete liigiti ko- gumise. Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende kordus- kasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ula- tuses. Lisaks jäätmete liigiti kogumise korraldamisele tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel määrata korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele ka jäätmekäitluskoht või -kohad, Kohalikule omavalitsusele on loodud iseseisev tulubaas (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud ja tasandusfond), mida omavalitsused võivad kasutada mistahes ülesande täitmiseks. Seega tu- lubaas on tervik ja sellest ei saa mingit valdkonda lahutada. Lisaks tulubaasile on KOVidel võimalik taotleda toetust KIK. KIKi vahendusel on KOVide jäätmehoolduse projektidesse suu- natud ka EL struktuurivahendite raha. Ettevõtte/tööstuse tasand, sh jäätmekäitlejad Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmekäitlust lisaks õigusaktidele ka keskkonnakaitseluba (kompleksluba ja keskkonnaluba) ja laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamine. Alates 2020. aastast ohtlike jäätmete käitluslitsentsi enam ei väljastata. Edaspidi väljastatakse ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS ning 164 ohtlike jäätmete vedaja registreeritakse. Enne 2020. aasta 1. jaanuari väljastatud ja kehtiv oht- like jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. Ettevõtted sh jäätmekäitlejad täidavad järgmisi funktsioone:  tavajäätmete (sh olmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete jm) kogumine ja edasisele käitlemisele (taaskasutamisele) suunamine;  korraldatud jäätmevedu vastavalt hanketingimustele;  ohtlike jäätmete (v.a põlevkivisektoris tekkivate ohtlike jäätmete) kogumine ja edasine käitlemine;  iseseisvaid jäätmekäitlussüsteeme omavates ettevõtetes (Enefit Power AS, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jm) tekkivate jäätmete käitlemine;  jäätmete taaskasutamise protsessis (ka jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamises) osalemine ja oma positiivse panuse andmine;  tehnoloogia parendamine ja sellega seoses jäätmetekke vähendamine (nt kasutavad toot- mises tekkivaid jääke uuesti tootmisprotsessis ja vältides seeläbi jäätmeteke) ja uute võimaluste loomine ringlussevõtuks Taaskasutusorganisatsioonid ja tootjate ühendused Eestis on rakendatud laiendatud tootjavastutust probleemtoodetele ja pakenditele. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud probleemtoodete tootjatele nõuded jäätmeseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte rakendamiseks on kehtestatud paken- diettevõtjatele nõuded pakendiseaduses. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse kohaselt keskkonnaministri akrediteeringuga ju- riidiline isik, kelle asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, kus pakendiettevõtjad on liikmed, osanikud või aktsionärid. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt pakendiseadusega sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. 2021. aasta seisuga on Eestis neli taaskasutusorganisatsiooni. Neist kolm, Eesti Taaskasutusorgani- satsioon (ETO) MTÜ, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon tegele- vad tagatisrahata pakendite ning üks, Eesti Pandipakend OÜ, tagatisrahaga- ehk pandipakendite kogumise ja taaskasutamise korraldamisega. Probleemtoodete tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele. Alates 01.01.2022 on rehvidest, kantavatest pata- reidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Tootjate ühendus ehk tootjavastutusorganisatsioon on mittetulundusühing või muu majandus- likku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendu- sed ning mille üks eesmärke on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. 2021. aasta seisuga on Eestis neli tootjate ühendust. Eestis tegutseb kaks patareide ja akude ja 165 elektri- ja elektroonikaseadmete valdkonna tootjate ühendust, nendeks on Eesti Elektroonika- romu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ. Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja EES-Ringlus MTÜ kogu- vad kantavatest patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid vastavalt määruses kehtestatud nõuetele. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise nõu- ded on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega. Patareidest ja akudest ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumine toi- mub kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades või jäätmepunktides, turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja müügipinnast ning vabatahtlike kogumispunktide kaudu. Ekogaisma Eesti OÜ on tootjate ühendus, mis korraldab lambijäätmete kogumist ja taaskasu- tamist või kõrvaldamist. Lambid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete alla. Lambijäätmete kogumine toimub kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades või jäätmepunktides ning turustajate müügikohtades sõltuvalt turustaja müügipinnast. Rehvid on jäätmeseaduse mõistes probleemtooted ning neile kehtib tootjavastutus. MTÜ Reh- viringlus on rehvide maaletoojate, edasimüüjate loodud tootjavastutusorganisatsioonid, mille põhitegevus on vanarehvide kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine. Toot- jad on kohustatud vanarehvid tasuta tagasi võtma piiramata koguses rehvide kasutajalt, moo- torsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt (v.a. hooldustöökojalt, mis tegeleb ka romusõidukite töötlemisega), kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt. Elanikud ja laiemalt jäätmetekitajad Jäätmeid tekib tahes tahtmata igas eluvaldkonnas ja see teema puudutab laiemalt pea igaüht. Seetõttu on oluline, et jäätmekäitluse ja eelkõige jäätmetekke vähendamise ja liigiti kogumise alased teadmised peaksid olema kõigile kättesaadavad. Oluline on tagada elanikele piisavalt mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja samuti tõsta nende teadlikkust jäätmetekke vähendamise võimalustest. Jäätmealase info esmaseks jagajaks on elanike elukohajärgne KOV, kuid samuti ka riik laiemalt ja ka jäätmekäitlusettevõtted. Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu146 kohaselt on keskkonnasäästlikest tegevustest elanikud kõige enam omaks võtnud jäätmete liigiti kogumisega seotud tegevused. Samuti pla- neerib suurem osa inimestest toidu ostmist hoolikalt, et vältida ülejääkide äraviskamist. Ligi- kaudu 2/3 elanikest väldivad sageli kilekottide või plastist ühekordsete nõude või joogikõrte kasutamist, 59% kaalub sageli iga ostu sooritamist hoolikalt. Ametiasutustes on keskkonna- säästlikest praktikatest kõige enam levinud samuti jäätmete liigiti kogumine (märkis 72% töö- tavatest või õppivatest vastajatest). Samas uuringus märgiti ka seda, et jäätmete käitlemine on üks olulisemaid teemasid, mille osas sooviti lisainfot juurde saada. 9.7. Riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärkide täitmine Peatükk tugineb Riigi jäätmekava 2014-2020 täitmise aruandele.147 Samuti on olemasolevat olukorda ja senist jäätmevaldkonna arengut kirjeldatud hetkeolukorra peatükis (ptk 2). 146 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. 2020. file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/Eesti%20elanike%20keskkonnateadlikkuse%20uuring%202020%20(1).pdf 147 Riigi jäätmekava 2014-2020 täitmise aruanne. Tallinn 2020. Kättesaadav: file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/Riigi%20j%C3%A4%C3%A4tmekava%202014-2020%20t%C3%A4it- mise%20aruanne%20(11).pdf 166 Riigi jäätmekava 2014–2020148 peamine eesmärk oli jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Jäätmekava strateegilised eesmärgid on püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat sil- mas pidades. Strateegilised eesmärgid perioodil 2014-2020, lisaks pikendatud perioodil olid järgmised: I strateegiline eesmärk - Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete oht- likkust; II strateegiline eesmärk - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada mak- simaalsel tasemel; III strateegiline eesmärk - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Iga strateegilise eesmärgi elluviimiseks oli planeeritud meetmed koos kirjelduste ning mõõdi- kutega. Jäätmekava viidi ellu rakendusplaani alusel, milles on esitatud vajalikud tegevused, selle eelarve liik, vastutaja(d) ning prognoositud maksumus. Olmejäätmete osakaal moodustab ca 3% kogu jäätmetekkest (joonis 29), kuid sellele osale on pööratud kõige rohkem tähelepanu. ELi jäätmevaldkonna direktiivid on seadnud olmejäätmete valdkonnas mitmeid eesmärke, millest kõigiga pole Eesti seni väga hästi toime tulnud. 29% 3% 30% 28% 8% 2% ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed aheraine lend- ja koldetuhk olmejäätmed muud tavajäätmed Joonis 29. Jäätmeteke 2020 aastal, (allikas: Keskkonnaagentuur). Jäätmetekke vältimise programm oli käesolevas riigi jäätmekavas esimest korda kohustuslik osa. Vastav nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (2008/98/EÜ).149 Jäätmetekke vältimise programmi raames seati eesmärgiks luua raamistik jäätmetekke vältimise laiaulatuslikuks ja koordineeritud rakendamiseks. Kavandatavad tegevused pidid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekke vahelise otsese seose ning sellega kaasneva keskkonnamõju kõrvaldamisele. 148 Riigi jäätmekava 2014-2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-jaatme- kava-2014-2020 149 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-con- tent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0098 167 Kuna jäätmetekke vähendamiseks on 2014-2020 jäätmekavas seatud kvalitatiivsed meetmed, st meetmeid ei saa arvuliselt mõõta, on seetõttu jäätmetekke vähenemist võrreldes konkreetsete mõõdetavate näitajatega palju raskem konkreetselt välja tuua. Eelkõige saab jäätmetekke vähe- nemist hinnata selle põhjal, kui palju antud teemale tähelepanu pööratakse (nii inimeste vahe- lises suhtluses kui ka meediakajastuses). 2020. aastal alustati eraldi regulaarse kampaaniaga ka toidujäätmete tekke vähendamiseks150. Samuti näitab selle valdkonna edenemist ettevõtete te- gevus (ressursisäästlikumad tehnoloogiad, uued tooted jms) ning mitmed toimunud kampaa- niad ja püsivad tegevused (nt Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidunõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). Lisaks leiab teema aktuaalsus kinnitust tudengite lõputöö- des. Arvestades jäätmetekke statistikat ja viimaste aastate trende, võib väita, et jäätmete teema on aktuaalne ja inimestele oluline (keskkonnateadlikkuse uuring151). Hinnang jäätmetekke vältimise kavale Hinnangu andmine on jäätmetekke vältimise programmide asjakohasuse, efektiivsuse ja mõju- suse hindamise võtmeosa. Samuti on oluline hinnata iga programmi kooskõla asjakohaste po- liitikasuundumuste ja õigusaktidega. 152 Riigi jäätmekava 2014-2020 raames koostati esimest korda eraldi jäätmetekke vältimise prog- ramm.153 Jäätmetekke vältimine on Euroopa ressursitõhusale ja kliimaneutraalsele ringmajan- dusele ülemineku strateegia oluline osa. Jäätmetekke vältimise programmi hindamisel on aluseks võetud erinevad asjaolud, mida on soovitatud Euroopa Keskkonnaagantuuri poolt välja töötatud juhises. 154 Jäätmevood Jäätmeteke, selle maht ja koostis erineb piirkonniti, kuid sõltub peamiselt piirkonna tavadest, kliimast, elutingimustest ja majanduslikust tasemest. Peamised jäätmeteket mõjutavad tegurid on aga üldine majanduslik olukord ning rahvaarvu muutus, samuti tarbimisharjumused. Praeguses jäätmetekke vältimise kavas pole eraldi jäätmeliike välja toodud, st meetmeid erine- vatele jäätmeliikidele, mis tähendab, et meetmed kehtivad kõigile jäätmeliikidele võrdselt. Kõige rohkem tekib Eestis põlevkivijäätmeid. Suuruselt teine kategooria on ehitus- ja lam- mutusjäätmed. Olmejäätmete teke on eelnevatega võrreldes väike, samas on olmejäätmed aga kõrgendatud tähelepanu all. Roheleppe valguses on oluline edendada jätkusuutlike toodete po- liitikat ning jäätmete vähendamise ja korduskasutamise tähtsustamist. EL-i poolt on suunised, et keskenduma peaks eelkõige ressursimahukatele valdkondadele nagu tekstiil, ehitus, elekt- roonika ja plast. Seetõttu on oluline teha võrreldes praeguse kavaga uues kavas muudatused ja välja tuua meetmed mitte ainult kõigile jäätmeliikidele võrdselt, vaid tuleb silmas pidada, mis 150 Austa toitu jäägitult. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/toidujäätmed 151 Keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. https://www.envir.ee/et/keskkonnahariduse-uuringud 152 Guidance for evaluating waste prevention programmes. Guidelines by the EEA and Eionet. European Envi- ronment Agency, 2021. Kättesaadav: https://www.eea.europa.eu/themes/waste/waste-prevention/guidance-for- evaluating-waste-prevention-programmes/view 153 Viide 65 154 viide 65 168 on eesmärgid Euroopas ja mis on oluline meie enda jäätmevoogusid arvestades. Vältimise meetmed Jäätmetekke vältimise programmis olid jäätmetekke vältimise meetmed jagatud kolmeks - toe- tavad, regulatiivsed ning teadlikkuse tõstmise meetmed. Toetavad meetmed Toetavate meetmete osas on jäätmekava perioodil, st 2014-2020 ja ka pikendatud perioodil teh- tud päris mitmeid tegevusi. SA KIKi kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL struk- tuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi.155 Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014-2018 ca 7,25 mil- jonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse. See- tõttu, nt 2018.-2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Muude jäätmevaldkon- dade hulgas on viimastel aastatel üha rohkem programmist toetatud ka jäätmetekke vähenda- mise projekte. Perioodil 2014-2020 on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe pa- randamisse. See tähendab, et toetusvahendeid on ressursside kokkuhoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele sellel perioodil kõvasti suunatud. Regulatiivsed meetmed Jäätmetekke vältimine on oluline, mistõttu lisati jäätmeseadusesse 2021156 aastal mitu uut jäät- metekke vältimise üldnõuet. Nt lisati põhimõte, et vältida tuleb kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist; vähendada toidujäätmete teket ning eelistada toidu annetamist ja muul viisil ümberjaotamist inimestele tarbimiseks, vältida mereprügi teket, too- dete parandamise ja korduskasutuse edendamiseks teha intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks toodete vajalikud varuosad, kasutusjuhendid, tehniline teave ning muud vahen- did, seadmed ja tarkvara. Jäätmetekke vältimist stimuleeritakse keskkonnalubade süsteemi kaudu – keskkonnalubadega sätestatud parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamise nõue on üks võimalusi eden- dada ettevõtetes ressursitõhusust ja jäätmetekke vähendamist. PVT-d rakendatakse näiteks keskkonnalubades ja keskkonnakomplekslubades, mida väljastab Keskkonnaamet. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustava majandusmeetmena on välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevusi reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Kasutades oma tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud tooteid, on võimalik vähendada kaud- selt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Alates 01.01.2022 on riigihangetes kohustuslik kasutada keskkonnahoidlikke kriteeriume nel- jas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joo- 155 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://kik.ee/et/rahastatud-projek- tid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field-rahastusallikas-tid- i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit-field-toetuse-saaja- nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n-1%3D1%26edit- field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC 156 Jäätmeseadus (redaktsioon jõustunud 15.05.2021) Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021003 169 nestuspaber). 2020. aastal SEI Tallinn poolt läbi viidud keskkonnahoidlike riigihangete analüü- sis157 toodi välja, et pakkumus on olemas sellistes tooterühmades, kus erasektori nõudlus kesk- konnahoidlike, sh ressursisäästlike toodete vastu on suurem: maanteesõidukid, teevalgustus ja foorid, kujutise reprodutseerimise seadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-potid ja pis- suaarid. Turuanalüüsist lähtuvalt soovitati kehtestada antud tooterühmades keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Need on viis tooterühma, millega on plaan veel 2022 aastal õigusakti täiendada. Lisaks sellele on EMP ringmajanduse projekti raames kaasatud keskkonnahoidlike riigihangete ekspertgrupp, kes viib 2022. aasta jooksul läbi koolitusi, seminare ning koostab keskkonna- hoidlike hangete rakendamise juhendmaterjali. Eelkõige keskendub ekspertgrupp 1. jaanuarist 2022 jõustunud kohustuslikele tootegruppidele. Teadlikkuse tõstmise meetmed Läbi on viidud erinevaid teavituskampaaniaid läbi meediakanalite. Meediakanalitena on kasu- tatud televisiooni, raadiot, sotsiaalmeediakanaleid ning trükiväljaandeid. KeMi poolt läbiviida- vate kampaania materjale on jagatud kohalike omavalitsustega, kes seejärel samu kampaaniaid oma meediakanalites (nii sotsiaalmeedias kui ka trükimeedias) on jaganud. Kampaaniateks on näiteks iga-aastane romukampaania, mille käigus on koostöös Kuusakoski AS-iga kokku kogu- tud romusõidukeid (ohtliku keskkonnamõju vähendamise eesmärk), toidujäätmete tekke vä- hendamise kampaania “Austa toitu jäägitult”. KeM on edastanud kohalikele omavalitsustele jäätmevaldkonna soovituskirju, milles on kes- kendutud uutele regulatsioonidele ja antud jäätmeliigi põhiseid soovitusi. Valdavalt on soovi- tuskirjad kirjutatud sellises stiilis, mis võimaldab neid hõlpsalt kohalike eripäradega mugan- dada ja kujundada neist artiklid, mida kohalikele elanikele trükimeedia vahendusel levitada, et nende teadlikkust nii jäätmetekke vältimisest kui jäätmete liigiti kogumise olulisusest tõsta. Koostöös Keskkonnaametiga on läbi viidud koolitusi kohalike omavalitsuste ametnike tead- likkuse tõstmiseks. Korduskasutuse tõstmiseks on edendatud koostööd MTÜ Uuskasutus- keskuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Käesolevaks hetkeks on pea kõigis omavalitsustes korduskasutuseks mõeldud tooteid (rõivad, mööbel, seadmed jms) võimalik üle anda MTÜ Uuskasutuskeskuse korraldatud kogumisringide kaudu. Näitajad ja eesmärgid Seni kehtinud jäätmekavas konkreetseid indikaatoreid ja sihtasemeid seatud ei ole. Seetõttu ei ole vastavaid indikaatoreid, millega konkreetselt hinnata, kas kavas olnud meetmed on mõju avaldanud. Võib eeldada, et toetusmeetmed ja teavitustegevus on teatavat positiivset mõju aval- danud, kuid kui palju konkreetselt pole võimalik hinnata. Kuna konkreetseid mõõdikuid ei olnud käesoleva kavaga seatud, vaid eesmärgiks oli üldiselt jäätmetekke vähendamine, siis ei saa hinnata, kas indikaatorid on olnud asjakohased. Samas oli eelmise perioodi jäätmekavas üldiste eesmärkide täitmise hindamiseks seatud mõõdikuks ol- mejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kas- vuprotsendist Eestis. See mõõdik on näidanud, et jäätmetekke kasv on teatud määral pidurdu- nud. Jäätmeteke inimese kohta on üheks indikaatoriks, mille trende tuleks järgida ka tulevikus. Lisaks on Euroopa Komisjon välja tulnud korduskasutuse indikaatoriga, mida liikmesriigid 157 Keskkonnahoidlike riigihangete analüüs . SEI Tallinn. 2020. Kättesaadav: file://sise.envir.ee/Kasuta- jad$/KeM/48406112221/Downloads/Keskkonnahoidlike%20riigihan- gete%20anal%C3%BC%C3%BCs%202020.pdf 170 peavad edaspidi hakkama mõõtma ja mis peaks edaspidi samuti aitama mõõta jäätmetekke vä- hendamist. Konsulteerimine huvirühmadega Toimunud on kohtumised erinevate huvigruppidega, kelleks on kohalikud omavalitsused, jäät- mekäitlejad, taaskasutusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsustega kohtumistel (nii kohapeal- sed visiidid kui ka veebis) on käsitletud jäätmetekke vähendamise meetmeid, ringlussevõtu sihttasemete saavutamist ja üldisi liigiti kogumise aspekte. Muude teemade hulgas on käsitletud ka jäätmehoolduseeskirja koostamist või uuendamist, korraldatud jäätmeveo hankedokumen- tide ettevalmistamist, avalike ürituste jäätmekäitlust. Konsultatsioonid ja kohtumised huvirühmadega toidujäätmete tekke vältimise teemadel on toi- munud toidujäätmete tekke vältimise kava koostamise käigus 2020.-2021. Andmete kättesaadavus ja jälgitavus Riiklik jäätmestatistika tugineb KAURi andmetele ning üldisemad andmed, nt majandusnäita- jad, rahvastiku näitajad annab Statistikaamet. Selles osas on kõik riiklikult reguleeritud. And- mete usaldusväärsus sõltub paljuski sellest, mis andmeid ettevõtted oma aruannetes KAURile esitavad, samuti kasutatavas metoodikas. Maailmapanga analüüsist on tulnud välja vajadus teha muudatusi riiklikus jäätmestatistika ko- gumises ja arvutusmeetodites. Need muudatused on kavandamisel. Kuivõrd edaspidi on vajalik mõõta korduskasutust, siis on vajalik välja töötada süsteem, kuidas neid andmeid kõige otstarbekam koguda on. Kommunikatsioonistrateegia KeM viib läbi Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringut, mille keskkonnateadliku käitumise jaotuses käsitletakse jäätmeid. Senised keskkonnateadlikkuse uuringud on näidanud, et Eesti inimeste keskkonnateadlikkus on heal tasemel, seal hulgas omatakse häid teadmisi jäätmete liigiti kogumisest. Kindlasti tuleb teadlikkuse tõstmise teemadega jätkata ka edaspidi. KeM on tellinud kommunikatsioonikava, mille järgi edaspidi toimub teavituste jagamine ja kampaaniate läbiviimine. Selleks, et avalikkusele kommunikeeritaks ühtseid sõnumeid nii KeMi, allasutuste kui ka kohalike omavalitsuste poolt, toimuvad ühised kohtumised, kus edastatavad kommuni- katsioonisõnumid eelnevalt läbi räägitakse. I strateegilise eesmärgi täitmine - vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäät- mete ohtlikkust Olmejäätmed (alamkood 20) moodustavad keskmiselt 3% kogu jäätmetekkest. 2019. aastal tekkis EL-is keskmiselt olmejäätmeid 501 kg inimese kohta158. Jäätmeteke oli 2020 a. alles kolmandat aastat väiksem ja osaliselt seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langu- sega. Jäätmetekke vältimise ja vähendamise koordineeritud edendamine tuleb hoida üha tuge- vamas fookuses, et tagada langustrendi jätkumine. Jäätmetekke vältimise programmi kohaselt oli olmejäätmete tekke vähendamise eesmärk stabiliseerida aastaks 2020 olmejäätmeteke, sõl- tumata seejuures prognoositud majanduskasvust. Seejuures pidi olmejäätmete tekke kasvuprot- sent jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist. Seniste andmete põhjal jõuti kõnealuse sihtmäära saavutamisele lähedale. 2020 aastal oli tase ½ SKP kasvuprotsendist (eesmärk alla ½ SKP kasvuprotsendist). SKP suhteline muutus olme- jäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, 158 Eurostat. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_pc031/default/table?lang=en 171  seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad. Osaliselt saab sihtmäärade saavutamata jää- mise põhjusi otsida üldisest majandusarengust. Tabel 18. Olmejäätmete ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprot- sendist Eestis. Indikaator Baastase 2014. a tege- 2016. a te- 2018. a tege- 2020. a tege- 2020. a sihttase 2011 lik tase gelik tase lik tase lik tase Olmejäätmete Alla ½ 5/9 SKP 3/4 SKP 5/6 SKP ½ SKP kas- Alla ½ SKP tekke iga-aastane SKP kasvu-prot- kasvu- kasvu-prot- vuprotsen- kasvu-protsen- kasvuprotsent si- kasvu- sendist protsendist sendist dist dist**159 semajanduse ko- protsen- guprodukti (SKP) dist kasvuprotsendist* Pakendijäätmete Ületab 7/3 SKP 7/6 SKP 1/6 SKP ¼ SKP kas- Alla 2/3 SKP tekke kasvuprot- SKP kasvu-prot- kasvu-prot- kasvu-prot- vuprotsen- kasvu-protsen- sent sisemajan- kasvu- sendist sendist sen- dist dist duse kogupro- protsenti dist***161 dukti (SKP) kas- vuprotsendist pe- rioodi jooksul*160 SKP suhteline muutus olmejäätmete tekkega võrreldes näitab, et jäätmetekke kasv on olnud majanduskasvust väiksem, seega on eestimaalased olnud mõistlikud tarbijad, sihttase on peaaegu saavutatud (olmejäätmete tekke kasvuprotsent on ½ SKP kasvuprotsendist, aga mitte veel alla selle). Samas, võttes arvesse viimaste aastate maailma ja eriti EL-i ambitsioonikaid eesmärke (ring- majanduspõhine ja kliimaneutraalne ühiskond), on ühes inimeste teadlikkuse suurenemisega lootust tulemuste paranemisele. Olulisem, mida tarbimise vähendamiseks teha, on jätkata jär- jepidevalt sellekohaste sõnumite edastamist sihtrühmadele. Erinevalt olmejäätmete tekkest on pakendijäätmete teke aastate lõikes järjest vähenenud (joonis ptk 2). Pakendijäätmete tekkekoguse vähenemine on tingitud 2018. aastal toimunud muudatus- test pakendijäätmete arvutamise metoodikas. 2020 aastal oli sihttase ¼ SKP kasvuprotsendist, ehk seatud eesmärk sai täidetud (2/3 SKP kasvuprotsendist). Samas on oluline siinkohal välja tuua, et tänu liigiti kogumise suurenemisele on võimalik rohkem pakendeid ringlusse suunata. Maailmapanga 2021. aastal valminud jäätmevaldkonna uuringus on ettepanekuid pakendivald- konna edasiseks suunamiseks. Lisaks on üle võetud n-ö ühekordse plasti direktiiv, millega ra- kendame meetmeid ühekordsete plastist toodete tarbimise vähendamiseks, sh jäätmetekke vä- hendamiseks. Pakendivaldkond on jäätmekäitluses väga oluline ja selle tõhusamaks muutmisel 159 ** Olmejäätmete tekke osas oli eesmärk vähendada jäätmetekke seost majanduskasvuga nii, et aastaks 2020 oleks võimalik olmejäätmete ühe aasta tekkekogus stabiliseerida prognoositud majanduskasvust sõltumata. 160 * Mõõdikut vaadeldakse kogu perioodi (7 aastat) kestel. Kuna nii jäätmeteke kui ka SKP tase on aastate kaupa hüplik, ei anna iga aasta taseme esile toomine tegelikku ülevaadet eesmärgi poole liikumisest 161 *** Suur muudatus võrreldes eelnevate aastatega seotud metoodika muudatusega. 172 tuleb ka edaspidi jätkata igakülgset tööd. Strateegilise eesmärgi täitmisele on oluliselt kaasa aidanud ressursitõhususe ja jäätmetekke vä- hendamise edenemine prioriteetsetes ettevõtlussektorites (ehituses, ehitusmaterjalide tootmi- ses, toiduainetööstuses ja kaubanduses). Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa uute tehnoloo- giate kasutuselevõtt, mis võimaldab teatud materjale, mida varem käideldi jäätmetena, käsitleda kõrvalsaadusena ja/või teisese toorena. See tähendab, et uued tehnoloogiad võimaldavad toot- misprotsessi suunata selliselt, et tootmise esmase eesmärgi kõrval saadakse ka muu materjal, mis ei vaja kasutusele võtmiseks täiendavat töötlust ja mille järele on nõudlus. Selline tootmise kõrvalsaadus on käsitletav tootena. EL rahastamisperioodil 2014-2020 töötati KeMi juhtimisel välja ressursitõhususe meede, mille eesmärgiks on suurendada ressursitootlikust ettevõtetes in- novaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Meetme tegevuse raames toetati ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid.162 Olmejäätmete teket mõjutab kõige enam majandusolukord ja tarbimise tase. Olmejäätmete tekke vältimise edendamisel on peamine roll täita elanikkonnal, kelle teadlikkusest ja tarbimis- harjumustest sõltub suuresti nii pakendijäätmete, toidujäätmete kui ka muude olmejäätmete tek- kekoguse vähendamine. Jäätmetekke vältimisele suunatud üldise teadlikkuse tõstmiseks on KeM läbi viinud iga-aastaseid jäätmetekke vältimise kampaaniaid. Viimastel aastatel on tead- likkuse tõstmise kampaaniad edukalt toimunud erinevate sotsiaalmeedia kanalite vahendusel, kaasates nii mõnelgi korral mitmeid Eesti tuntud inimesi, kelle eeskujul on jõutud ka nooremate tarbijateni. Olmes tekkivate jäätmete vältimisele aitab kaasa ka see, kuivõrd mugavaks on ela- nikele tehtud võimalus anda asjad korduskasutuseks teisele ringile. Korduskasutuskeskuste ja muude jäätmetekke vältimise algatuste (nt toidupankade, kasutatud rõivaste keskuste, elektroo- nika pisiparanduse jms) ühtlane jaotus üle Eesti annab hea võimaluse vähendada olmejäätmetes selliste jäätmete hulka, mis seni jõudsid ladestamiseks prügimäele või energiakasutusse. Jäät- mete liigiti kogumiseks on viimastel aastatel antud toetust nii keskkonnaprogrammist kui ka Struktuurivahenditest ja heitmekaubanduse kauplemissüsteemist (nn kliimarahadest). Olulisemad tulemused  Liigiti kogumise tase on tõusnud. 2015. aastal koguti liigiti vaid 22% olmejäätmetest. Järgnevatel aastatel on liigiti kogutud olmejäätmete osakaal tasapisi tõusnud ning 2020. aastal koguti liigiti juba 31% olmejäätmetest.  Inimeste teadlikkus jäätmevaldkonna teemadest on tõusnud163. Võrreldes eelnevate uuringuaastatega on inimesed enam omaks võtnud prügi ja jäätmete keskkonnasõbra- liku käitlemise ning jäätmete tekkimist püütakse ostude parema planeerimisega vältida. Kuna jäätmevaldkonnaga on elanikel isiklik kokkupuude ning seda peetakse oluliseks, siis ollakse ka selle valdkonna hea korralduse osas nõudlikumad. Samas tuleb arvestada, 162 Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõime- line ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete ressursi- tõhusus” tegevuste „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõ- husasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine" eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Toetust tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning meetme töötas välja Keskkonnaministee- rium. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/ettevotete-ressursitohusus 163 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020. Kättesaadav: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlik- kus/keskkonnateadlikkus/uuringud 173  et teadlikkuse kasv ei tähenda alati inimeste tegeliku käitumise muutumist. Liigiti ko- gutud jäätmete osakaal on tõusnud visalt (viimase viia aasta jooksul 9 protsendipunkti võrra). Selline tempo ei ole piisav 2025. aasta ringlussevõtu eesmärgi  Jagamismajandus ja asjade korduskasutamine on tõusuteel (Toidupanga ja teiste heategevusorganisatsioonide tegevus toidu ümberjaotamisel, korduskasutatavate toidu- nõude laenutus üritustel ja festivalidel, Topsiringi ja Eesti Pandipakendi tootevaliku laienemine ja selle kasutamine üha rohkematel üritustel, Uuskasutuskeskuse tegevus, JSI üle-eestiline nõude korjandus jms). II strateegilise eesmärgi täitmine - võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasu- tada maksimaalsel tasemel Tabel 19. Jäätmekava peamiste indikaatorite tasemed (II** ja IV arvutusmeetod) (allikas: Keskkonnaagentuur) Indikaator Baastase 2014. a te- 2018. 2019. a 2020. a te- 2020 a, 2020. a 2011 gelik tase a te- tegelik gelik tase tegelik sihttase gelik tase tase (IV tase arvutus- meetod) Olmejäät- 27 % 35 % 31 % 34 % 32 % 29 % 50 % mete ringlus- sevõtu osa- kaal olme- jäätmete ko- gumassist Pakendijäät- 56 % (2010) 60 % 60 % 66 % 71 % 60 % mete ringlus- sevõtu osa- kaal pakendi- jäätmete ko- gumassist Biolagune- 5% 5% 5% 3% 3% 3% 13 % vate jäätmete ringlussevõtu osakaal olme- jäätmete ko- gumassist* Biolagune- 57 % 48 % 35% 35% 37 % 20 % vate jäätmete osakaal lades- tatavates ol- mejäätmete kogumassis Ehitus- ja 72 % 85 % 84% 84% 84 % 75 % 174  lammutus- jäätmete taas- kasutuse osa- kaal nende jäätmete ko- gumassist Elektroonika- 50 % 69 % 63% 64% 62 % 65 % romude kogu- (2019) mise osakaal kolmel eelne- val aastal tu- rule lastud elektri- ja elektroonika- seadmete ko- gumassist Kantavate pa- 33 % 24 % 29% 29% 39 % 45 % tarei ja aku- (2016) jäätmete ko- gumise osa- kaal jäätmete kogumassist (kogumise osakaal kol- mel eelneval aastal turule lastud patarei ja akujäät- mete kogu- massist) Põlevkivi 40% 42% 57% 60% 100 % 60 % aheraine taas- kasutamine, % Taaskasuta- 2,8% 4,3% 2,4% 2,4% 1,8 % 4,5 % tud põlevkivi- tuha osakaal kogutekkest, % * Täpsustus: Indikaatoris „Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist“ on mõeldud jäätmekava 2014-2020 koostamisel ja esitatud aastati „Biojäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist“. Biolagunevate jäät- mete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete kogumassist oli 2020. aastal 17%. 2019. aasta ringlussevõtu taseme arvutamisel muu- deti metoodikat ning sellest tingituna biojäätmete ringlussevõtu tase langes. ** II arvutusmeetodi järgi on saadud ainult tabeli esimene ja kolmas rida (olmejäätmete ja biojäätmete ringlussevõtu osakaa- lud). 175 Euroopa Komisjon on võimaldanud olmejäätmete teket ja ringlussevõttu arvestada nelja eri- neva metoodika alusel164, siinkohal on kasutatud arvutusmeetodit nr 2 (mida on Eesti varem kasutanud Euroopa Komisjonile aruannete esitamisel) ja osaliselt ka nr 4. Teise strateegilise eesmärgi puhul on osa suuremate jäätmevoogude (olmejäätmed ja pakendijäätmed) indikaato- rid liikunud aastaks 2020 sätestatud sihttasemetest kaugemale. Olmejäätmete ringlussevõtt ja energiakasutus on aasta-aastalt vähenenud ning üha rohkem jäätmeid suunatakse prügilatesse ladestamisele. Kui 2013. aastal Iru jäätmepõletustehase tööle rakendumisel suunati ligikaudu pool tekkinud olmejäätmetest ladestamise asemel põletamise teel taaskasutusse, siis viimastel aastatel on turuolukorrast tingituna hakanud energiakasutus ladestamise arvelt vähenema. 2020. aastal põletati 43% ja ladestati 15% olmejäätmetest (IV meetod), 2014. aastal olid vastavad näitajad 48% ja 7%.165 2020. aastal oli olmejäätmete ringlussevõtu tase (II metoodika) vaid 32%, IV metoodika alusel 29% (joonis 29), samas I metoodika järgi oli see 60%. Võrdluseks: ELi keskmine näitaja oli 2018. aastal 47%.166 2019. aastal vahetas Eesti arvutusmetoodikat167, mille alusel Euroopa Komisjonile sihtarvu saavutamisest aruandeid esitatakse. Eesti võttis ka- sutusele I metoodika, mis võimaldas 2020. aastaks seatud olmejäätmete korduskasutuseks ette- valmistamise ja ringlussevõtu sihtarvu saavutada. Pikas perspektiivis tuleb sihtarvude saavuta- miseks jõuliselt tegutseda ning teha jäätmevaldkonnas struktuurseid muudatusi, et saavutada kokkulepitud sihtarvud. 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 29. Olmejäätmete ringlussevõtu määr, IV meetod (allikas: Keskkonnaagentuur) Riigikontroll tõi oma 2016. aasta auditis168 täiendavalt olmejäätmete ringlussevõttu pärssivate 164 2011/753/EL: Komisjoni otsus, 18. november 2011 , millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8165 all) Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-con- tent/ET/TXT/?qid=1586421481684&uri=CELEX:32011D0753 165 Keskkonnaagentuuri andmed. 166 Euroopa Liidu koondi tegemisel on kasutatud meetodit IV. Recycling rate of municipal waste (https://ec.eu- ropa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=t2020_rt120&tableSe- lection=1) 167 I metoodika alusel oli olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määr 2016. ja 2017. aastal 52%, 2018 aastal 49%. Peamine erinevus Eestis seni kasutatud II metoodika ja nüüd kasutatud 1. metoodika vahel on, et 1. metoodika puhul lähevad arvestusse vaid need liigiti kogutud olmejäätmed (sh pakendijäätmed) – paber ja kartong, plastid, klaas ja metall –, mis on tekkinud kodumajapidamistest. Arvesse ei ole võetud ettevõte- tes, tööstustes ja kontorites tekkivaid olmejäätmeid. Samuti pole arvestatud muid olmejäätmeid – biojäätmeid, tekstiili jms. 168 Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel (https://www.rii- gikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=13857&AuditId=2417) 176 teguritena välja jäätmeveoteenuse madala hinna, mis ei motiveeri inimesi jäätmeid liigiti ko- guma, puuduliku liigiti kogumise konteinerite paigutamise elamute lähedale ning nõrga järele- valve jäätmekäitlejate ja pakendi taaskasutusorganisatsioonide üle, mille tulemusel võib ring- lusse jõuda deklareeritust vähem jäätmeid. Seetõttu on planeeritud ka järgmistel aastatel ellu viia tegevusi, mis aitaksid sihttasemele võimalikult lähedale jõuda. Üheks selliseks tegevuseks on liigiti kogumise infrastruktuuri arendamine, et inimestel oleks võimalikult mugav jäätmeid tekkekohal liigiti koguda. Samuti on kohalikud omavalitsused juba läbi korraldatud jäätmeveo hangete jäätmeveoga üha enam jäätmeliike hõlmanud ning läbi hinnapoliitika kujundamise on saavutatud liigiti kogutud jäätmete tasuta või odavam äraandmise võimalus, kehtestades segaol- mejäätmete äraandmisel kõrgema tasu, mis omakorda motiveerib inimest jäätmeid liigiti ko- guma. Jäätmete ladestamise kasvu üheks põhjuseks võib pidada alates 2015. aastast muutumatuna pü- sinud jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu. Selleks, et vähendada ladestatavaid jäätmeko- guseid ning suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse, on KeM teinud jäätmekava 2014–2020 kehtivuse perioodil 2017. aastal ettepaneku tõsta jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu praeguselt 29,84 eurolt tonni kohta vähemalt 60 euroni tonni kohta.169 Viimaste aastate keeru- line olukord maailmas seoses koroonaga on saastetasude osa tõstmist pidurdanud, kuid KeM on siiski võtnud eesmärgiks tasude osas teha muudatusi, mis toetaksid jäätmehierarhia ülemiste astmete poole liikumist. Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu tase on püsinud 2011. aasta baastaseme lähedal ning jääb endiselt sihttasemest kaugele. Alates 2019. aasta andmetest on biolagunevate jäätmete ringlus- sevõtt isegi vähenenud, kuna vähenes biojäätmete ringlussevõtt metoodika täpsustamise ning väiksema aia- ja haljastujäätmete ringlussevõtu tulemusena. Üheks olulisemaks madala biojäät- mete ringlussevõtu määra põhjuseks võib pidada asjaolu, et jätkuvalt on arvukalt kohalikke omavalitsusi, kus biojäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga või on hõlmatud ebapii- savalt ning biojäätmete liigiti kogumise tase on veel väga madal. Ringlussevõetuks loetakse biolagunevaid jäätmeid vaid siis, kui on toimunud jäätmete lakkamine ning neist on toodetud või need vastavad toote nõuetele (nt kompost, kääritusjääk). Biolagunevate jäätmete osas lak- kamise nõuete täitmine on seni jäänud madalaks. Lisaks ei kajastu jäätmestatistikas tekke ja ringlussevõtu hulgas tekkekohal ringlusse suunatud ehk kodukompostitud biojäätmete kogu- sed. Perioodil 2014–2020 tõusis Eestis ehitus- ja lammutusjäätmete teke ametliku jäätmearuandluse statistika kohaselt päris kiirelt ,mis on põhjendatav majanduskasvuga kaasneva ehitustegevuse hoogustumisega. Tegelik ehitus- ja eriti lammutusjäätmete tekkekogus on veelgi suurem. Kesk- konnaamet tuvastab iga-aastaselt mitmeid jäätmeloast või registreeringust ja sellega kaasnevast aruandluskohustusest kõrvale hiilivaid jäätmetekitajaid ja -käitlejaid või illegaalselt ladestatud omanikuta lammutusjäätmete hunnikuid170. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusmäär on viimastel aastatel olnud stabiilne, kuid taaskasutusse suunatud ehitus- ja lammutusjäätmete osa- kaal ületab sellele vaatamata 2020. aastaks sätestatud sihttaset. KAURi andmetel on võrreldes 2014. aastaga suurenenud elektroonikaromude kogumise osa- kaal, ulatudes 2020. aastal 62%-ni (joonis ptk 2), põhjuseks võib pidada teadlikkuse suurene- mist ja aktiivset teavitustegevust. Varasemalt, enne aastat 2016 võeti arvesse üksnes koduma- japidamistes tekkinud elektri- ja elektroonikaseadmed ja elektroonikaromusid, kuid alates 169 Jäätmeseaduse 2017 aasta eelnõu 495 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7800d200-4c2a- 4f4b-a9d8-667c2a5cce9b/J%C3%A4%C3%A4tmeseadus 170 Keskkonnajärelevalve 2018 (https://www.kki.ee/sites/default/files/aastaraamat_2018.pdf) 177 2016. aastast arvestatakse kogumise sihtarvu arvutamisel kõiki elektri- ja elektroonikaseadmeid ja elektroonikaromusid171. Mõnevõrra on suurenenud ka kantavate patarei- ja akujäätmete kogumise osakaal (sihtarv), kuid nende puhul on sihtarv endiselt saavutamata. Kantavate patareide ja akude kogumise sihtarv on alates 2016. aastast 30 protsendi lähedal suhteliselt paigal püsinud. 2020 aastal on siiski märgata edasiminekut (39%) (tabel 8 ptk 2). Samas toimus 2020 aastal metoodika muudatus - pliiaku- dest on võetud 1% ja lisatud kantavate akude hulka, sest turule lastakse ka kantavaid pliiakusid. 2016. aastani piisas sellest veel vastava kogumise sihtarvu (25%) täitmiseks, kuid 45% saavu- tamine alates 2016. aastast vajab süstemaatilisi muudatusi. Jäätmearuandluse tulemustel tekib Eestis olmejäätmetest enim biojäätmeid (jäätmekoodid 20 01 08, 20 02 01; 2020. aastal ligi 135 tuhat tonni), kuid neid võeti 2020. aastal ringlusse vaid 21% biojäätmete kogumassist. Kõige efektiivsem on metallijäätmete ringlussevõtt – 2018. aas- tal 64%. Üle poole õnnestus 2018. aastal ringlusse võtta ka paberit ja kartongi, mis moodustas II arvutusmeetodi järgi koguseliselt 56% nende tekkekogusest. Joonis 30. Olmejäätmete ringlussevõtt jäätmeliikide lõikes 2018 (siltidel ringlussevõtu osakaal, jäätmeliik, tek- kekogus (t)) (allikas: Keskkonnaagentuur). KAURi andmetel172 sisaldab ettevõtete jäätmekäitluse aruandluse andmeid peegeldav pakendi- jäätmete statistika palju samade jäätmekoguste dubleerimist, sest nende taaskasutusse suuna- misele eelneb tihtipeale sorteerimine (R12s)173, mille tulemusena tekib jäätmearuannete alusel lisaks eraldatud fraktsioonidele uuesti ka sortimisse suunatud jäätmeliiki. Teisalt sisaldub väga 171 Alates 2016. aastast arvutatakse kogumismäära kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi jaga- misel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta. 172 Jäätmekäitluse trendid 2014-2018. Keskkonnaagentuur, viide 1. 173 Tegemist on jäätmete taaskasutamise toimingukoodiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrusele nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“. 178 suures osas pakendeid segaolmejäätmetes, kust need samuti taaskasutusse suunatakse. Kor- rektse ülevaate saamiseks teeb KAUR igal aastal vastavalt pakendidirektiivile174 ja selle raken- dusotsustele ümberarvutused, hindamaks pakendijäätmete tegelikku käitlust. Pakendijäätmete koguteke oli aastatel 2018-2020 Eestis suhteliselt stabiilne, mis on samaaegset sisemajanduse koguprodukti kasvu arvestades hea näitaja. 2020. aastal oli pakendijäätmete teke Eestis mõne- võrra väiksem kui 2019. aastal, täpsemalt 205 724 tonni, millest ringlusse võeti 71% (joonis ptk 2). See näitab keskkonnapoliitiliste otsuste mõju, sest ilma suunavaid meetmeid rakenda- mata oleks loogiline, et majanduse ja tarbimise kasvuga tõuseb samas rütmis ka pakendijäät- mete kui tarbimise jääkproduktide kogus. Koguseliselt kõige rohkem tekkis paber- ja kartong- pakendeid (vt joonis ptk 2). Pakendijäätmete ringlussevõtu määr on püsinud alates 2018. aastast kerges tõusutrendis ning on iga-aastaselt kasvanud 5 kuni 6 protsenti. 2018. aastal muudeti aga pakendijäätmete arvutamise metoodikat, arvestades niiskust ja segaolmejäätmete arvestust. Seetõttu vähenes ka pakendijäätmete kogus. Jäätmevaldkonnas lähtutakse jäätmehierarhiast, mille kohaselt on jäätmetekke vältimine, kor- duskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt eelistatumad kui muu taaskasutus, sh energia- kasutus ja jäätmete kõrvaldamine (näiteks ladestamine). Jäätmed, mille teket ei ole võimalik vältida ja mida ei saa korduskasutuseks ettevalmistamisse või ringlusse suunata, tuleks suunata energiakasutusse või muusse taaskasutusse vältimaks jäätmete ladestamist. Seejuures saab jäät- mete energiakasutus panustada ühtlasi taastuvenergia tootmisesse ja aitab vähendada taastuma- tute ressursside kasutamist energia saamiseks. Näiteks on võimalik toota biolagunevatest jäät- metest biogaasi. Juhul kui biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk on sertifitseeritud tooteks, toi- mub ühtlasi lisaks taastuvenergia tootmisele ka biolagunevate jäätmete ringlussevõtt. Olulisemad tulemused  Rakendatud on toetusmeetmed jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise edendami- seks, samuti ringlussevõtu edendamiseks175.  Rajatud on mitmeid uusi jäätmejaamu (perioodil 2014-2020 anti toetust ca 1,025 miljonit eurot jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks).  Kõik omavalitsused on rakendanud korraldatud jäätmeveo süsteemi ning valdav osa elanikest on liidetud korraldatud jäätmeveoga (v.a. väikesaared). Korraldatud jäät- mevedu hõlmab enamikes kohalikes omavalitsustes ka mõnda liigiti kogutud jäätmeliiki nagu biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed või pakendi- jäätmed.  III strateegilise eesmärgi täitmine - vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõ- hustades muuhulgas seiret ning järelevalvet Riigi jäätmekava kolmanda strateegilise eesmärgi täitmine kulges plaanipäraselt. Kõik suletud prügilad on korrastatud ning toimub korrastatud prügilate järelhooldus ja seire. Kukruse A- kategooria jäätmehoidla sulgemise ja korrastamise projekti osas on toimunud muudatused. 2020. aastal teostati täiendavad uuringud, et selgitada jäätmehoidla seisukord ja võimalik oht- likkus keskkonnale. Teostatud uuring176 tuvastas, et Komisjoni 20. aprill 2009 otsuse K(2009) 174 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1586357662749&uri=CELEX%3A31994L0062 175 Keskkonnainvesteeringute keskus. https://www.kik.ee/et/toetavad-tegevu- sed?area%5B%5D=464&search_terms=&search_terms=&search_terms=&search_terms=&keys= 176 Eksperthinnang A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuis-tangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseeri- mise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2020 179 2856 Artikkel 7 punkti 3 kohaselt ei pea jäätmehoidlat klassifitseerima A-kategooria alla, kui see on põhjendatud kohaspetsiifilise riskihindamisega. Ajavahemikul 2014-2020 läbiviidud uuringute käigus laekunud andmete ja keskkonnariski põhjustavate tegurite kohta olemasoleva teabe analüüsi järgi on Kukruse kaevandamisjäätmehoidlas vajalik asjakohane seire, mis ise- loomustab Kukruse aherainepuistangus toimuvaid protsesse keskkonnaohu vältimiseks ja vä- hendamiseks, võimaldab jooksvalt kontrollida ja ennetavalt vältida puistangu süttimist (vaja- dusel vastavate meetmete rakendamisega). Kukruse aherainepuistangu jälgimiseks on ettepa- nek mitmeteks seireteks ja meetmeteks. Uuringu kohaselt väljatoodud meetmete rakendamine vähendab oluliselt keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte ning võimaldab Kukruse kaevandamis- jäätmehoidla ka Komisjoni otsuse 20. aprill 2009 K(2009) 2856 Artikkel 7 punkt 3 järgi klas- sifitseerida B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks. Meetmete ja asjakohase seire rakenda- misel on põhjendatud Kukruse A-kategooria jäätmehoidla klassifitseerimine B-kategooria jäät- mehoidlaks. Kukruse aherainepuistangu jälgimiseks on kavandatud puistangu järelseire ja meetmed vastavalt 2021.a Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt koostatud eksperthin- nangule.177 Nimetatud meetmete rakendamine vähendab oluliselt sealseid keskkonnariske ja suurõnnetuse ohte. Tabel 20. Indikaatorid Indikaator Baastase 2012 2016. a 2020a Sihttase tegelik tase tegelik tase Korrastamata prü- 17 0 0 0 (2015) gilate arv korrastamata A-ka- 1 1 0** 0 (2023) tegooria jäätme- hoidlate arv* *Algselt oli „Suletud ja korrastatud A-kategooria jäätmehoidlate arv“** Kukruse kaevanda- misjäätmehoidla klassifitseeriti B-kategooria kaevandamisjäätmehoidlaks Vältimaks jäätmetest valmistatud toodetega ohtlike ainete ringlussevõttu, kontrollib Keskkon- naamet põhjalikult jäätmete ringlussevõtuks väljastatavate lubade taotluste dokumente. Vaja- dusel arutatakse loa taotlust ka keskkonnakaitseloa komisjonis, mille koosseisu kuuluvad lisaks Keskkonnaameti esindajatele ka KeMi, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastavad spet- sialistid. Samuti kaasatakse vajadusel teisi vastava valdkonna spetsialiste. Viimastel aastatel on KeM tellinud mitmeid uuringuid, nt raskmetallide ja halogeenitud orgaa- niliste ühendite leidumisest Eesti päritolu puidus, mille alusel saab pakkuda piirnorme halogee- nitud orgaaniliste ühendite ja raskmetallide sisaldusele puidujäätmetes. Lisaks viidi 2017. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga magistritöö raames läbi uuring teemal „Uute püsivate or- gaaniliste saasteainete analüüs Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetes“. Töö ülesanne oli analüüsida selliste jäätmevoogude osatähtsust ja käitlust Eestis ning tuua välja kitsaskohad. Töö osana valmis ka kaardistus jäätmenimistus olevatest jäätmekoodidest, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks on SA KIKi keskkonnaprogrammist või- malik taotleda toetust maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutuseta militaar-, tööstus- ja 177 „A-kategooria Kukruse põlenud aherainepuistangu kaevandamisjäätmehoidla klassifitseerimise täpsustamiseks ajavahemikul 2014–2020 tehtud uuringute põhjal“ (https://envir.ee/media/4260/download). 180 põllumajandusehitiste lammutamiseks ning hüljatud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Aastatel 2018-2020 rahastati keskkonnaprogrammist maastikupilti kahjustavate lagunenud ehitiste lam- mutamise projekte ca 950 000 euro ulatuses178. Lisaks on toetust saanud mõned projektid hül- jatud ohtlike jäätmete koristamiseks. Uute tegevustena on keskkonnaprogrammis lisandunud179 ohtlike kemikaalidega seotud uurin- gud terviseriskide ja keskkonnamõjude hindamiseks, sealhulgas biomonitooringu alased uurin- gud ja ringmajanduse põhimõtetega arvestavate materjalide, toodetes ohtlike kemikaalide asen- damist ohutumatega, ohtlike kemikaalide vabade toodete ja tootmisprotsesside väljatöötamine. Kõik suletud nõuetele mittevastavad prügilad, mis olid nimetatud “Riigi jäätmekava 2008- 2013“ lisas 4 korrastati 2015. aasta lõpuks. Hilisematel aastatel on toimunud korrastatud prügi- late järelhooldus ja seire. Mahukamad neist on Kiviõli ja Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja pool- koksiprügilate järelseire ja järelhooldus. Suletud prügilatele on prügila sulgemisotsustega mää- ratud käitaja järelhoolduse ajal, kes peab läbi viima seiret ja vajadusel teostama täiendavaid korrastustöid. Samuti on prügila sulgemisotsusega määratud järelhoolduse tingimused ja ligi- kaudne kestus. Prügila järelhoolduse periood võib sõltuvalt prügila asukohast, ladestatud jäät- metest ja seire andmetest kesta kuni 30 aastat. Korrastatud prügilate seireandmeid kogub ja analüüsib Keskkonnaamet. Samuti koondab Keskkonnaamet töötavate prügilate seireandmeid. Riigi jäätmekava koostamise ajal oli Eestis kolm riiklikku ohtlike jäätmete käitluskeskust – Tartu, Tallinn, Vaivara. Praeguseks on riik võõrandanud Tallinna ja Tartu keskused ning ain- sana kuulub riigile Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus. 2016. aastal sõlmis KAUR Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse käitamiseks aktsiaseltsiga EcoPro 6-aastase lepingu. 2017. aas- tal tellis KAUR ohtlike jäätmete käitluskeskuse reoveepuhasti ekspertiisi ja käitluskompleksi tervikauditi, mida rahastati SA KIK keskkonnaprogrammist summas 275 020 eurot. Lisaks ra- hastati 2017. aastal keskkonnaprogrammist 28 411 euroga projekti „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (Vaivara OJKK) reostunud nõrgvee puhastamine“, mille eesmärgiks oli likvi- deerida ja ära hoida Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses tekkinud keskkonnarisk ning viia keskus vastavusse riigihanke nr 159729 "Vaivara OJKK käitamise teenuse tellimine" tin- gimustega, puhastades basseinidesse kogunenud ja reostunud 1800 m3 nõrgvett. Vaivara OJKK käitamisega on tagatud kuni aastani 2022 riigi poolne operatiivne ohtlike jäätmete käitlemise võimekus ning maandatud risk, et juhul, kui ohtlikke jäätmeid ei saa mujal käidelda, saab need suunata Vaivarasse OJKK vähemalt vaheladustamisele. Edasise osas tuleb teha riiklikul tasan- dil otsus, kuidas jätkata Vaivara OJKK käitamisega, sh kuidas tagada rahastus vajalikeks täien- davateks investeeringuteks. Tõhustamaks järelevalvet jäätmekäitluse keskkonnanõuetest kinnipidamise osas, on Keskkon- naamet suunanud jäätmekäitluse valdkonda varasemast rohkem ressurssi. Keskkonnaameti jaoks on jäätmekäitlusega seotud kontrollid olnud prioriteediks mitme aasta jooksul, mida on näha ka jäätmekäitlusalaste kontrollide arvu kasvus. 2017. aastal teostati 1305, 2018. aastal 1491 ja 2019. aastal 1629 kontrolli, lisaks on läbi viidud ka maksukontrolle. Enim on suunatud ressurssi ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete ja metallijäätmete käitluskohtade, toot- 178 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/rahastatud-pro- jektid#edit-field-maakond-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-taotlusvoor-value%3D%26edit-field-rahastusallikas- tid-i18n%3Dnull%26edit-field-valdkonnagrupp-tid-i18n%3Dnull%26edit-title%3D%26edit-field-toetuse-saaja- nimi-value%3D%26edit-field-aasta-tid-i18n%3Dnull%26edit-field-with-research-value-i18n-1%3D1%26edit- field-with-research-value-i18n%3Don%26edit-sort-by%3Dtitle%26edit-sort-order%3DDESC 179 Keskkonnainvesteeringute keskus. Keskkonnaprogramm. Kättesaadav: https://www.kik.ee/et/toetatav-tege- vus/ringmajanduse-programm 181 javastutuse valdkonna ning autoremondi- ja lammutustöökodade kontrollimisele. Samuti teos- tatakse iga-aastaselt riikidevaheliste jäätmevedude kontrolle sadamates ja maismaa piiril koos- töös Maksu- ja Tolliametiga, eesmärgiga tuvastata illegaalseid jäätmesaadetisi (efektiivsed on sageli just ette teatamata kontrollreidid). Tootjavastutuse valdkonna osas on efektiivsuse saa- vutamiseks loodud töögrupp. Lisaks Keskkonnaametile (jäätmebüroo ja järelevalve osakond) panustab järelevalve tõhustamisse ka KAUR, andes teada jäätmearuannete kontrollimisel avas- tatud rikkumistest (nt pakendiaruannete auditeerimata jätmine jms) ning tehes Keskkonnaame- tile jäätmekäitlejate kohta vajaduspõhiseid riskianalüüse ning väljavõtteid. Olulisemad tulemused  Järelevalvele on pööratud rohkem tähelepanu. Loodud on spetsiaalsed töögrupid kind- late eesmärkidega ning loodud on peainspektorite ametikohad, kes koordineerivad ja vastutavad oma valdkondade tulemuste eest.  Põlevkivituhkade uuring, mille alusel suur osa neist ei liigitu ohtlikeks jäätmeteks.  Tagatise seadmine jäätmekäitlejatele. Tagatis on vaja esitada nendel ettevõtetel, kes soovivad jäätmeid ladustada. Garantii või finantstagatist tõendav dokument tuleb aas- tast 2020 esitada uue keskkonnaloa ja registreeringu taotlejatel, aga ka neil, kes tulevad olemasolevat luba muutma ja kehtiva loa alusel võivad jäätmeid ladustada. Neil, kellel on kehtiv jäätmeluba, aga 2020. a jooksul seda muuta ei kavatse, peab garantii või fi- nantstagatist tõendav dokument olemas olema hiljemalt 01.01.2021. Nõue hakkas keh- tima 01.01.2020  Loodud on uus keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS). Uus infosüsteem lihtsustab keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seiret, aruandlust ning muude loaga seotud kohustuste täitmist, samuti kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kät- tesaadavust. Muud tegevused 2014-2020 jäätmekava perioodil Riigi jäätmekava elluviimisel on toimunud mitmeid suuri arenguid, mida on toetatud struktuu- rivahenditest, muudest toetusvahendtest ja ka riigieelarvest. KIKi180 kaudu on rahastatud nii riiklikest vahenditest (Keskkonnaprogramm) kui ka EL struk- tuurivahenditest mitmeid olulisi jäätmevaldkonna tegevusi. Keskkonnaprogrammist on jäätmevaldkonnale antud toetust perioodil 2014-2018 ca 7,25 mil- jonit eurot. 2018. aastal liideti jäätmevaldkond ringmajanduse programmi alla, kuna teemad on väga seotud ja ringmajanduse projektid laiemalt panustavad igati ka jäätmekäitlusesse. See- tõttu, nt 2018.-2020. aastal on ringmajanduse programmist jagatud ringmajanduse valdkonnale üldiselt ning sh ka jäätmekäitlusele ca 9,4 miljoni euro ulatuses toetusi. Kui vaadata toetuste jagunemist spetsiifilisemate valdkondade vahel, on nt ohtlike jäätmete sh eterniidi käitluseks, sh kogumisringidele antud perioodil 2014-2020 toetust ca 2,055 miljonit. Vanade ehitiste lam- mutamiseks on keskkonnaprogrammist antud toetust ca 2,122 miljonit ja jäätmejaamade raja- miseks ca 481 000 eurot. Erinevateks uuringuteks ringmajanduse valdkonnas on keskkonnap- rogrammist toetust antud aastatel 2014-2020 ca 2,6 miljonit eurot. Silmas tuleb pidada, et te- gemist on vaid toetusega, mis tähendab, et lisaks sellele on valdkonda panustanud toetusesaajad ka omaosalusega, mis nt lammutusprojektide puhul on enamasti 50%. Oluliste valdkondadena, mis keskkonnaprogrammist on toetust saanud, võib välja tuua tööstusjäätmete ja poolkoksiprü- gilate järelseire ja –hooldus (sh sadeveesüsteemi rajamine), mida on kokku toetatud 5,8 miljoni 180 Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rahastatud projektid, viide 22. 182 euroga. Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamisse on struktuurivahendeid suunatud ca 12 miljonit, millest ca 1,025 miljonit jäätmejaamade rajamiseks, laiendamiseks (koos kesk- konnaprogrammiga kokku 1,506 miljonit). Lisaks jäätmejaamadele, mis panustavad üldiselt mitmete jäätmeliikide käitlusvõimekuse parandamisse, on selle 12 miljoni raames muuhulgas toetatud ka klaasvahtkillustiku tehase rajamist, mis annab olulise panuse Eesti klaasijäätmetega seotud probleemide lahendamisele ning biojäätmete käitlustehase rajamist Harjumaale ja mõ- ningaid teisi väiksemaid projekte, mis aitavad erinevate jäätmeliikide käitlusvõimekuse tõstmi- sele kaasa. Lõppeval perioodil on tehtud lisaks suuri investeeringuid ressursitõhususe parandamisse. Res- sursiauditeid on toetatud ca 693 500 euroga ja ressursialaseid koolitusi ja teavitustegevust 379 800 euroga. Ressursitõhususe valdkonna investeeringuteks on ettevõtetesse aga panusta- tud seni toetustega ca 68 miljonit eurot (koos keskkonnaprogrammi vahenditega ca 72 miljonit). Vähemalt sama palju on ettevõtted ise juurde panustanud, mis tähendab, et ressursside kokku- hoiule ja jäätmetekke (sh praagi) vähendamisele on sellel perioodil kõvasti panustatud. 183