Vastus

19.05.2023 Tagasiside eelnõule “Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine” Täname võimaluse eest anda tagasisidet kultuuriministri määrusele „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Soovime samas juhtida tähelepanu ebakõladele protsessis: määruse tekst laekus reede, 12.05, õhtul ning esimene koosolek tagasiside andmiseks oli teisipäeva, 16.05, hommikul, mis jättis juriidilise teksti läbitöötamiseks ning esmaste seisukohtade organisatsioonis kooskõlastamiseks ühe tööpäeva. Tegemist on olulise etenduskunstide valdkonna käekäiku puudutava dokumendiga, mille kiirustades menetlemine võib põhjustada soovimatuid põhjapanevaid muudatusi. Pöörame ka tähelepanu laiemalt protsessi kohatisele läbipaistmatusele: protokollid hilinevad pööraselt, määruse töörühmas osalejate ettepanekuid arvestatakse valikuliselt ning ilma põhjendamata, protsessid osalejad saavad erineva valiku määrusega seotud dokumente, mida hinnata ning vastuolulisi juhiseid. Tutvudes määruse eelnõuga teeme järgnevad ettepanekud: 1. Jätta välja eelnõu punkt 3, millega muudetakse määruse § 7 lõiget 2. Esitajate arvu vähendamine kümnelt seitsmele ei arvesta reaalset etendustegevuseks vajalikku inimeste arvu. Valem on välja töötatud etenduste andmiseks vajalike ametite järgi ning esitajate arvu vähendamine toob kaasa kogu trupi suuruse põhjendamatu muutmise (10x3,5=35 asemel 7x3,5 on 24,5 töötajat). Selliseks vähendamiseks puudub statistiline alus. Vastupidi, on lisandunud ameteid, nt videoala, mida algses valemis ei ole arvestatud. Juhul, kui vähendada esitajate arvu kümnelt seitsmele, siis tuleb tõsta muude ametite kordajat. Vastasel juhul ei saa valemit kasutada trupi alusvalemina. Põhjenduses, et tegelikud trupisuurused ei vasta valemile, võetakse aluseks periood, mis ei vasta tavaolukorra majandustingimustele ning kajastab olukorda ebaadekvaatselt. Teiseks on valem loodud arvestades viie aasta keskmist, mida praegune muudatusettepanek ei arvesta seades seega lähtealuse vigaselt. Laiemalt saab selles näha varjatud ettepanekut või võimalust vähendada kõigi Eesti etendusasutuste tegevustoetust 30%. Tegemist on põhimõttelise muudatusega, millel on kaugeleulatuvad mõjud. MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit ∙ Kreutzwaldi 2, 44314 Rakvere ∙ [email protected] 1 2. Jätta välja eelnõu punkt 5, millega asendatakse määruse § 7 lõikes 3 arv 20 arvuga 5. Riigi eelarvelised võimalused, millega muudatust põhjendatakse, ei ole eelnõu väljatöötamise ajaks täpselt määratletud. 3. Ei ole põhjendatud, miks seatakse eelnõu punktiga 6 (muutes määruse § 7 lg 81) tegevustoetuse eraldamisele piirang kuni 30% võrreldes samale taotlejale eelmisel kalendriaastal eraldatud tegevustoetusega. Põhjendus, et eelarve maht on piiratud, ei selgita konkreetset määra. 4. Ei ole selge, kas eelnõu punkt 8, millega muudetakse määruse § 7 lõike 10 sõnastust ja antakse toetuse andjale õigus jagada munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotlusvooru eelarvest kuni 10% nende taotlejate vahel, kellel võrreldes eelmiseks kalendriaastaks määratud toetusega tegevustoetus väheneb, vähendab ka üldist taotlusvoorus jagatavat summat 10% võrra. 5. Määruse § 7 muudatused lähevad vastuollu määruse mõttega eraldada toetust vastavalt tegevusmahule. Määruses on fikseeritud teatri tegevusmaht, millele saab lisaks taotleda kuni 20% tõusu ning maksimaalne toetusmäär, mis põhineb aga eelneva aasta toetussummal. Käesolev ettepanek muudab 2023. aasta toetussummad teatrite rahastamise baasiks ning välistab suuremad muudatused, mis tuginevad reaalsele tegevusmahule. Otsus langetada erateatrite toetuse ülempiiri 900 000lt 630 000le jättes aga samaks munitsipaalteatrite oma, eeldab, et aluseks on teistsugune arvutamise mudel, mida ei ole aga selgitatud või põhjendatud. 6. Eelnõu punktiga 11 täpsustatakse määruse § 13 lõiget 2 võimaldades korraldada era- ja munitsipaalteatrite voorud eraldi. Selgusetu on, kuidas ning mille alusel jaguneb senine ühine taotlusvoorude maht. Lisaks teeme ettepaneku, et kui kaalutakse viia era- ja munitsipaalteatrite voorud eraldi, siis oleks mõistlik juba teha eraldi voor ka teatritele, mis on tegutsenud enam kui 10 aastat ning millel on trupp ja statsionaarne mängupaik. 7. Eelnõu punktiga 13 antakse komisjonile volitus teha ettepanek määrata toetus kaheks aastaks. Teeme ettepaneku, et teater otsustab ise, kas ta taotleb üheks või kaheks aastaks, vastasel juhul peab ühe-aastast toetust vajav teater esitama asjatult kahe aasta materjalid. Täpsustamist vajab, kas taotlejal on õigus 2-aastasest toetusest loobuda ja võtta vastu eraldatud toetus vaid üheks aastaks. 8. Eelnõu punktiga 16 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Hindamismetoodikas jääb ebaselgeks, milliste kriteeriumite järgi on võimalik välja selgitada „olulise lisandväärtuseta algupärandid” ning hinnata algupärandite kategoorias maailmaklassikasse kuuluvate materjalide osakaalu repertuaaris. Viimane on vastuolus erisuste hindamisega. Sama punktiga (16) tuuakse välja soov hinnata planeeritava etendustegevuse kunstilise taseme asemel loominguliste plaanide ja visiooni kunstilist huvitavust, veenvust ja realistlikkust. Plaanide realistlikkus sõltub eraldatavast toetusummast, seega peaks plaanide realiseerimise võimalikkust kaaluma arvestades mitte ainult taotletavat, vaid ka eraldatavat summat. MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit ∙ Kreutzwaldi 2, 44314 Rakvere ∙ [email protected] 2 Arvestades, et toetust on võimalik eraldada ka kaheks aastaks, peaks hindamismetoodika hinnete kirjeldused olema sõnastatud mitmuses. On ebaselge, milliste kriteeriumite alusel tagatakse teatrite hindamise objektiivsus ja läbipaistvus komisjonis, eeskätt hinnete põhinemine taotletavate teatrite etenduste vaatamisel, kursisolek teatrite individuaalse tehnilise, administratiivse ja loomingulise toimimisprotsessiga. 9. Tõsta § 9 lg 4 sätestatud etendusasutuse tegutsemisaeg kahelt aastalt vähemalt viiele. Seeläbi arvestatakse teatri sotsiaalset kapitali, teater on saanud võimaluse tõestada oma vajalikkust teatrimaastikul ning -turul. Samuti lähtuks see selgemalt põhimõtetest, mille järgi jagunevad toetused Eesti Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi vahel. 10. Jätta välja § 13 lg 3 tingimus, et hindamismetoodika 2. või 3. kriteeriumi alusel alla 3 saanud teatritele tegevustoetust ei eraldata. Vastav kriteerium moodustab koondhindest eraldi 15%, mistõttu on selle alusel toetusest loobumine ebaproportsionaalne. Kuna hinnatavad kriteeriumid on kunstilised ja seetõttu subjektiivsed, siis tuleb selgemalt tagada komisjoni töö läbipaistvus nende hindamisel: vaadatud etenduste arv teatriti, kursisolek teatri sisulise tööga jt. 11. Hindamismetoodika kriteerium 7.1 vajab täpsustamist, milliste tunnuste alusel määratletakse vastava teatri hindamisel valdkonna enamus. 12. Juhime tähelepanu, et hindamismetoodika kriteerium 5 ei arvesta võrdselt kõiki etendusasutusi lähtudes nende spetsiifikast, sh etenduskunstide keskuste, truppide ja „trupp+maja“ tüüpi teatrite erinevusi. Kui teater annab aastas 200 etendust, siis 15% täitmiseks tuleks anda 30 etendust välismaal, mis mõjutab võimekust anda etendusi Eestis. Kriteerium ei arvesta realistlikult teatrite spetsiifikast lähtuvate tingimustega (trupi ja tehnilise personali suurus, mängukava ülesehitus, lavastuste tehniline keerukus jt). 13. Taotluse hindamise korra punktis 3.6. on ebaselge, millised on „ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud”, kuidas ja mil määral mõjutavad need hindamist ning kuidas saavad neist teadlikuks taotlevad teatrid. On tänuväärt, et Kultuuriministeerium näeb eelmises taotlusvoorus tehtud vigu ning on asunud neid parandama. Rõhutame, et ei ole õiglane lähtuda koroonapandeemiast tingitud töötakistusest tekkinud vähenenud mahtudest, mille põhjalt ei ole võimalik luua mahupõhisel arvestusel püsivat uut rahastamisskeemi. Vigaste algandmete alusel loodud mudel ei kajasta tegelikkust, samas kui uuele rahastamisskeemile üleminekut põhjendatakse just sellega, et teatrite rahastamine vastaks paremini tegelikkusele, oleks ausam ja läbipaistvam. Juhime tähelepanu, et määruses on potentsiaalne vastuolu koalitsioonileppega, milles seisab „Lõpetame kultuuri ja loomeettevõtluse teineteisest lahutamise riigiametite ja agentuuride silmis, mis takistab kultuurivaldkonna arengut. Kaasame teadlikumalt erasektorit kultuuripoliitikasse ja -strateegiatesse”. Eesti teatrimaastikku tuleb vaadelda ühtse tervikuna, sest erateatrid, munitsipaalteatrid ja riigi sihtasutused teevad omandivormist sõltumata olulist ja võrdse MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit ∙ Kreutzwaldi 2, 44314 Rakvere ∙ [email protected] 3 tähendusega tööd tagamaks eesti kultuuri areng ja säilimine läbi aegade. Selleks, et läbi viia kultuuripoliitilisi reforme, on vaja mitmekülgset arutelu ühiskonnas ja valdkonna organisatsioonide kokkuleppeid. Hoolimata parendustest on jäänud käesolevas määruses mitmed probleemid lahendamata ning pakutud välja uusi selge põhjenduseta samme, mis ei ole valdkonnaga läbi räägitud. Teeme ettepaneku mitte rakendada määrust sellisel moel ning jätkata läbirääkimisi läbipaistva rahastusmudeli väljatöötamiseks. Lugupidamisega Kristiina Alliksaar Eesti Etendusasutuste Liit Juhatuse esimees Vastuse koostas: Liina Unt Eesti Etendusasutuste Liit Tegevjuht MTÜ Eesti Etendusasutuste Liit ∙ Kreutzwaldi 2, 44314 Rakvere ∙ [email protected] 4