Taotlus

OTSUS EELNÕU nr 1-4/2025/35 24. märtsi 2026 seisuga eelnõu algataja: vallavalitsus Rapla . . . 2026 nr Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Atla küla, Kooli maaüksuse detailplaneering) Rapla vallale esitati 4. novembril 2024 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga kavandada Atla külas Kooli maaüksusele (katastritunnus 24005:003:0640) terviklik elamuala. Taotluse kohaselt on kavas maaüksuse jagamine elamu- ja neid teenindava taristu kruntideks, mis võimaldaksid kavandada kuus üksikelamut kruntidele pindalaga u 3000 m² ning ühe ridaelamu krundile pindalaga u 7400 m². Koostatud on eskiis (autor planeerija-maastikuarhitekt Piret Pallase, Vertland OÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (keskkonnaekspertide Piret Toonpere ja Liis Promvaldsi töö, LEMMA OÜ). Planeeringust on huvitatud eraisik. Sõlmitud on haldusleping detailplaneeringu koostamiseks. Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses suund ühepereelamute ehitamiseks. Ridaelamute ehitamist nähakse ette muu hulgas ka Juuru aleviku lähiümbruses. Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik hajaasustuses elamu ehitamisel kui lähima elamuni on alla 200 m. Väljapakutud asukoht on riigimaanteelt hõlpsasti ligipääsetav ning paikneb Juuru aleviku vahetus läheduses. Kavandatav planeeringuala jääb rohelise võrgustiku või väärtusliku maastiku alast välja, kuid põllumaa on hinnatud väärtuslikuks. Väärtuslik põllumaa tuleb Juuru valla üldplaneeringu kohaselt hoida kasutuses põllumajandusliku maana, keelatud on väärtusliku põllumaa metsastamine. Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb vältida elamualade, välja arvatud üksikelamute rajamist väärtuslikule põllumaale ja vältida põllumassiivide tükeldamist. Detailplaneeringuga kavandatakse peaasjalikult üksikelamuid ja vaid üks ridaelamu, mis mahult ja otstarbelt on väga sarnane üksikelamule. Planeeringuala paikneb põllumassiivi serva-alal ning arendus on võimalik KSH eelhinnangus ja detailplaneeringu lähteseisukohtades antud põhimõtteid rakendades ilma et planeerimishierarhias kõrgema tasandi planeeringutega kaitstud väärtused saaksid kahjustada. Juuru aleviku läheduse ja piirkonna ruumilise arengu suundumuste põhjal on elamuarendus piirkonnas perspektiivikas ning kooskõlas kvaliteetse ja kestliku ruumi kavandamise aluspõhimõtetega. Kuna endise Juuru valla üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud põllumajandusmaa, mitte elamumaa juhtotstarve, sisaldab detailplaneeringuga kavandatav endas üldplaneeringu muutmisettepanekut. Menetlusliigi valikut kinnitas ka algatamisettepaneku menetlemisel tehtud koostöö asjaomaste asutustega. Detailplaneering võib planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise korral on kohustuslik anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist. Elamu kavandamine, püstitamine ja kasutamine kavandatud mahus ei kujuta endast eelhinnangu põhjal keskkonnamõjuga tegevust. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. KHS läbiviimine ei ole seega KSH eelhinnangu järeldustel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 loodusalasid ja väärtuslikke kooslusi; 2) detailplaneeringu elluviimisega ei ole eeldada keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele, veerežiimile või muudele looduslikele teguritele; 3) pole ette näha liikluskoormuse, müra, valgusreostuse ega muude häiringute olulist kasvu, kuna tegemist on väikesemahulise elamuarendusega; 4) väärtusliku põllumaa kadu on väga väike (alla 0,1% Rapla valla väärtuslikust põllumajandusmaast, mistõttu mõju jääb ebaolulisele tasemele). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 3–5 sätestatud kriteeriumide põhjal ei ole KSH algatamine seetõttu vajalik. KSH eelhinnangus on antud soovitused võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks tegevuste kavandamisel detailplaneeringuga. Enne detailplaneeringu algatamist kaasati kaasamise heale tavale ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ tuginedes piirkonna maaomanikud, puudutatud võrguvaldajad ning asjaomased asutused. (Eelnõu täiendatakse vastavalt laekuvatele tingimustele, arvamustele või ettepanekutele.) Planeeringuala pindalaga u 0,4 ha hõlmab Atla külas Kooli maaüksust (katastritunnus 24005:003:0640, maatulundusmaa 100%, pindala 38 140 m²) ja piirneb 14 Kose-Purila tee, Eero, Plevna, Kõrtsu, Tamme, Tutupõllu ja Vana-Mardi maaüksustega. Vajalik on läbi viia topo-geodeetiline uuring. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud eraisik, planeerija on maastikuarhitekt Piret Pallase, Vertland OÜ (registrikood 12513331). Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb endise Juuru valla üldplaneeringust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Võttes aluseks Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepaneku, endise Juuru valla üldplaneeringu, planeerimisseaduse § 124 lõiked 1 ja 10, § 125 lõike 1 punkti 1, § 128 lõike 1, § 142 lõike 1 punktid 1 ja 3 ning lõike 2, KSH eelhinnangu järeldused ja asjaomaste asutuste seisukohad, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Atla külas Kooli maaüksuse detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused ridaelamust ja kuni kuuest üksikelamust koosneva tervikliku asumi kavandamiseks. 2. Jätta Kooli maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine detailplaneeringu algatamise kohta väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid. 5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Hannes Vald volikogu esimees  Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Atla küla, Kooli maaüksuse detailplaneering)“ SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisu kokkuvõte Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses detailplaneeringu koostamine kohustuslik kui vahemaa lähima elamuni on alla 200 m. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana, kuna elamuid kavandatakse üldplaneeringuga määratud põllumaale. Ruumiliselt on Juuru aleviku vahetusse lähedusse asustuse laienemine põhjendatud, kuna kompaktsemad elamualad on odavamad pidada ja saavad osa Juuru aleviku teenustest. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb eskiislahenduse avalik väljapanek ja avalik arutelu, seejärel detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb sobiva lahenduse leidmise korral kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse kavandatava vajalikkust ja põhjendatust ning hinnatakse kavandatava kooskõla kehtiva õiguse ja valla ruumilise arengu eesmärkidega. Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused ühe ridaelamu ja kuni kuue üksikelamu kavandamiseks Juuru aleviku vahetus naabruses. Planeeringu koostamise käigus on vaja mõelda piirkonnas olevatele objektidele, heitveekäitlusele, sademevee ärajuhtimisele, kaitsehaljastusele, elamuala elamistingimusi tagavatele tingimustele, jäätmekäitlusele ja säästvale ressursikasutusele laiemalt, tuletõrje veevarustusele ja paljudele muudele asjaoludele, mistõttu detailplaneeringu põhilahendus võib planeeringu koostamise käigus muutuda võrreldes algatamisele esitatud lahendusega. Detailplaneeringu koostamine on vajalik demokraatliku ruumiloome põhimõtete tagamiseks. Allpoololeval skeemil on aktuaalne menetlusetapp oranźil foonil. Volikogu otsustuspädevuses olevad menetlusküsimused on märgitud rasvases kirjas. algatamine koostamine kooskõlastamine vastuvõtmine avalik väljapanek kehtestamine Detailplaneeringu materjal on kättesaadav valla kodulehe vahendusel. Eelnõu on otsustamiseks planeeritud esitatama aprillikuu volikogule. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis peajurist Virge Kuningas-Turu (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on eelnõu otsusena vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Otsuse sisu on detailplaneeringu algatamine. Algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse läbimõeldud otsust alustada detailplaneeringu koostamist kindla maa-ala jaoks. See on esimene samm detailplaneeringu menetluses, mille käigus määratakse, millised tingimused peavad planeeringu koostamisel olema täidetud. Detailplaneeringuga määratakse, kuidas konkreetset maa-ala kasutada võib, pannakse paika hoonete lubatud kõrgus, ehitisealune pind, arhitektuuri- ja ehituslikud tingimused, taristu rajamise põhimõtted, keskkonnatingimused ja muu antud piirkonna ruumilise arengu seisukohalt oluline. Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja puudutatud kogukonna, asjaomaste asutuste ja võrguvaldajate seisukohad ning integreeritakse need planeeringulahendusse. Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutiivosast ja seletuskirjast. Sissejuhatavas osas antakse detailplaneeringu eesmärgi, ruumilise ulatuse ja menetluskäigu ülevaade, samuti põhjendatakse planeeringulahenduse sobivust piirkonda. Resolutiivosa koosneb kolmest otsustuse punktist, ühest haldustegevust korraldavast sättest ja viitest menetlustoimingu kohta. Menetlustoiming ei ole üldjuhul iseseisvalt vaidlustatav, vaid vaidlustada saab menetluse lõppotsust, milleks on kas detailplaneeringu kehtestamise või planeeringumenetluse lõpetamise otsus. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb planeeritava korterelamu igale korterile kavandada vähemalt 2 parkimiskohta. Eskiislahenduses pakutud lähenemine parkimiskohtade osas erineb kehtiva üldplaneeringu nõudest - 1-2-toalisele korterile 1,3 parkimiskohta ja enamate tubade arvuga korteritele 1,5 parkimiskohta. Muudatuse alusena on parkimiskohtade vajaduse arvutamisel lähtutud linnatänavate standardist EVS 843:2016 (edaspidi standard). Standardi puhul on tegemist laia ringi erialaspetsialistide ja erialaliitude koostöös Eesti Standardikeskuse poolt koostatud dokumendiga, mille alusel suur hulk omavalitsusi liikluskorralduse küsimusi lahendab ning parkimiskohtade vajadust arvutab, nii võetakse mh arvesse hoone asukohta, hoone tüüpi, korterelamu korterite suurust jmt asjaolusid. Tavapärane on linnatänavate standardit rakendada linnades, alevites ja alevikes nii neis asuvatel riigiteedel kui ka munitsipaal- ja erateedel. Tänapäeval eelistatakse hoonete ümber lisaks autodele ka haljastust, mänguväljakuid, istepinke, lilleklumpe ja muid linnaruumi elemente, samuti on individuaaltranspordi valik täienenud sõidukijagamisteenuste ja erinevate kergliiklusvahenditega, samuti eelistatakse tervist edendavaid liikumisviise nagu jalgsi liikumine, mistõttu parkimiskohtade arvu vähendamine on kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna kavandamisel sobiv strateegia. Kaalutlusotsusena on korterile kavandatavat parkimiskohtade arvu juhtumipõhiselt vähendatud, kuid vallavolikogu majanduskomisjon on koostatava üldplaneeringu kontekstis leidnud, et Rapla linna sobiv parkimiskohtade arvu miinimumhulk on 1,5 kohta korterile. Seega on planeeringu koostamise käigus tarvis vajalik parkimiskohtade arv uuesti leida ning kavandada vajaminev hulk parkimiskohti, lähtudes vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni antud kaalutletud parkimiskohtade normatiivist. Täiendavalt on eelnõu ettevalmistamise käigus selgitatud kinnistul asuva hoone asjaolusid. Viljandi mnt 92a maaüksusel paikneb ehitisregistri andmetel 1983. aastal kasutusele võetud puidutöökoja rajatis (ehitisregistri kood 220317144) ehitisealuse pinnaga 82 m², mahuga 290 m³. 2008. aastal koostatud XX sajandi arhitektuuripärandi maakondlikus ülevaates on kirjeldatud madala kaldkatusega ekspressiivsete vormidega hoonet, mille kaguseina iseloomustavad kõrged nišid piklike kaarakendega esimese korruse kõrgusel ning teise korruse kõrgusel väikeste illuminaatorakendega. Hoone väärtusena on välja toodud väga huvitavat vormi ja erakordsust ning selgusetuks jäävat otstarvet ning on tehtud ettepanek hoone kultuurimälestisena arvele võtta. 17 aasta jooksul alates ettepaneku esitamisest hoone kultuurimälestisena arvele võtta ei ole hoonet kultuurimälestisena arvele võetud. Eelkonsultatsiooni põhjal Muinsuskaitseametiga on alust arvata, et riikliku kaitse alla võtmiseks puuduvad riigil vahendid ning lammutamise korral on kõige olulisem korraldada hoone dokumenteerimine. Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu menetlusse kaasatud ning annab lähteseisukohad tegevuste kavandamiseks. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, planeerimisseaduse, endise Rapla valla üldplaneeringu ja valla strateegiliste arengudokumentidega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Otsusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Õigusakti rakendamisega kaasnevad mõjud Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisega kinnitab kohalik omavalitsus, et kavandataval on eeldused olla valla ruumilise arengu eesmärkidega kooskõlas ja seetõttu detailplaneering algatatakse. Detailplaneeringu algatamine võimaldab kohalikul omavalitsusel ja huvitatud isikul asuda planeeringu koostamisele. Detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse esimene olulisem menetlustoiming, mis annab tõuke planeeringu koostamisele. Planeeringu koostamise esimene etapp on eskiislahenduse koostamine ja avalikustamine, millele järgneb avalik arutelu. Seejärel koostatakse planeeringu põhilahendus, millele järgneb kooskõlastamine, pärast seda vastuvõtmine ja avalikustamine. Kuigi ka planeeringu koostamisel tehakse menetlusosalistega koostööd ja kutsutakse asjast huvitatud või puudutatud isikuid kaasa mõtlema, seisneb avalikustamises planeeringu kui demokraatliku ruumiloome töövahendi oluline eesmärk. Detailplaneeringu algatamise otsusel puuduvad avalikkusele avalduvad otsesed mõjud ning neid ei ole seepärast ka hinnatud. Küll aga on mõjud planeerimisprotsessi tulemusel jõutud lahendusel. Neid mõjusid hinnatakse kehtestamise otsuse juures. Seega on toimingu iseseisev mõju pigem vähene, kuid selle olulisus võimendub planeerimismenetluse kontekstis ja planeeringu elluviimisel. Planeeringu algatamata jätmise korral ei saa toimuda edasised planeeringu menetluse käigus asetleidvad menetlustoimingud ja tegevused, seega on konkreetse planeeringuala ruumiloome käivitamiseks detailplaneeringu algatamine määrava tähendusega. Algatamise üle otsustamine sisaldab endas otsust lõpetada põllumajanduslik tootmine Kooli maaüksusel ja laiendada sinna teadlikult elamupiirkond. Kuigi maaüksus ei oma määravat rolli valla põllumajandusvõimekuses ega osale ka praegu kaasaegsel tasemel põllumajanduslikus tootmises, on muld viljakas. Muutusega vähendatakse teadlikult põllumajanduslikus tootmises osalevat pinda. 5. Õigusakti rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Õigusakti rakendamise tulemusel detailplaneering algatatakse, mille kohta ilmub teade valla veebilehel, maakonnalehes ja „Ametlikes Teadaannetes“. Algatamisega ei kaasne vallaeelarvele otsest täiendavat kulu ega tulu. Menetlustoimingute läbiviimisega seotud kulutustele (lehekuulutuste avaldamine, ametnike tööpanus jms) on eelarves vahendid kavandatud. Kui algatamine käivitab avaliku diskussiooni ruumiloome küsimustes, võib see osutuda kaudselt kasulikuks ja tõsta piirkonna ruumiloome kvaliteeti. Heatasemelise diskussiooni pidamisel planeeringumenetluses võib olla ruumiloome taset parandav mõju ja see võib tuua kasu omavalitsuse mainele. Avatud ruumiloome ideede rakendamine teenib demokraatlikku ühiskonnakorraldust ja vastab hästi haldusmenetluse põhimõtetele. 6. Õigusakti jõustumine Detailplaneeringu algatamise otsus on kavandatud jõustuma teatavakstegemisest, kuna otsuse rakendamiseks on erahuvi ja otsuse rakendamisega viivitamiseks avalik huvi puudub. Detailplaneeringu algatamise otsuse rakendamine ei vaja täiendavat aega otsusega tutvumiseks või sellega kohanemiseks, kuna huvitatud isik on planeeringu eskiisi tellimise ja läbimõtlemisega juba seisukoha kujundanud. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvigruppide kaasamine, avalik konsultatsioon Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel on kohustuslik välja selgitada asjaomaste riigiametite seisukohad ja hea tava on kaasata ka huvigrupid ja korraldada avalik konsultatsioon. Vastavalt kaasamise heale tavale ja ruumiloome parimale praktikale tehti enne algatamist koostööd asjaomaste asutuste, piirkonna maaomanike ja puudutatud võrguvaldajatega. Koostöötegijate ja kaasatud isikute ettepanekud kuuluvad detailplaneeringu koostamisel käsitlemisele ja arvestamisele. Kui seisukohti ei arvestata, põhjendatakse arvestamata jätmist. Antud juhul ei olnud algatamisettepaneku esitamisel selge, kas tegemist on üldplaneeringut muutva või üldplaneeringut järgiva juhtumiga, mistõttu esmalt kaasati maaomanikud ja asjaomased asutused üldplaneeringut järgiva menetluspõhimõtte alusel. Koostöö alusel ilmnes vajadus detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana, mistõttu anti KSH eelhinnang ning koostöötegijad ja arvamuse andjad kaasati uuesti. Seeläbi on planeeringu koostamise algatamisel tehtud tavapärasest pikema aja jooksul eeltööd. 8. Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;  3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. (3) Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. (4) Maa- ja Ruumiametil on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering 24. märts 2026 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD ALUSED: Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) DETAILPLANEERINGU NIMETUS: Kooli maaüksuse detailplaneering DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED Detailplaneeringu eesmärk on ühe kuni nelja boksiga ridaelamu ja kuni 6 üksikelamust koosneva tervikliku asumi kavandamine Atla külas Kooli maaüksusel (katastritunnus 24005:003:0640, maatulundusmaa 100%, pindala 38 140 m²). Detailplaneeringuga lahendada vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126: ▪ planeeringuala kruntideks jaotamine; ▪ krundi hoonestusala määramine; ▪ krundi ehitusõiguse määramine; ▪ juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; ▪ ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; ▪ haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; ▪ puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; ▪ kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; ▪ servituutide vajadusega alade määratlemine; ▪ avalikult kasutatavate alade määratlemine. Planeeringulahendusega on lubatud teha endise Juuru valla üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmisettepanek ja kavandada Juuru aleviku lähedusse hajaasustuse üldreegist suurem asustustihedus. Olulisemad planeerimispõhimõtted on järgmised: ▪ arvestada planeeringuala paiknemisega põllumajanduspiirkonnas ja kavandada meetmed võimaliku häiringu leevendamiseks (tolm, põllutöömasinate müra, põllumajanduslikud kemikaalid jms); ▪ arvestada planeerimisel lähedalasuvate maaüksuste olemasoleva ehitusõigusega (mille kohta saab infot planeeringute andmekogust, ehitisregistrist ja omavalitsuselt); ▪ kavandada leevendavad meetmed lähtudes KSH eelhinnangust; ▪ reserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad; ▪ kavandada planeeringuala perimeetris kaitsehaljastust ümbritsevatelt aladelt lähtuda võiva häiringu leevendamiseks ja planeeringualalt lähtuda võiva visuaalse häiringu leevendamiseks; ▪ parkimisvajadused lahendada planeeringuala kinnistutel, nähes ette vajaliku hulga parkimiskohti; ▪ elamualal on kuni 20% ulatuses lubatud kõrvalfunktsioon; ▪ kavandada koostöös Transpordiametiga riigimaanteelt mahasõit; ▪ näha ette planeeringuga kavandatu elluviimine huvitatud isiku vahenditega. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering Detailplaneeringuga määratleda hoonetele arhitektuurinõuded, mis looksid eelduse tervikliku väljanägemisega piirkonna tekkeks. Sätestada piirdeaedade rajamistingimused ja näha ette ühtne piirdeaia lahendus. Käsitleda vaba ehitustegevuse ehitisi hoonestusalas ja väljaspool seda. Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE KAALUTLUSED Endise Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses suund üheperelamute ehitamiseks. Detailplaneeringu koostamine on hajaasustuses elamu kavandamisel kohustuslik siis, kui lähima elamuni on alla 200 m. Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses suund ühepereelamute ehitamiseks. Ridaelamute ehitamist nähakse ette muu hulgas ka Juuru aleviku lähiümbruses. Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik hajaasustuses elamu ehitamisel kui lähima elamuni on alla 200 m. Väljapakutud asukoht on riigimaanteelt hõlpsasti ligipääsetav ning paikneb Juuru aleviku vahetus läheduses. Kavandatav planeeringuala jääb rohelise võrgustiku või väärtusliku maastiku alast välja, kuid põllumaa on hinnatud väärtuslikuks. Väärtuslik põllumaa tuleb Juuru valla üldplaneeringu kohaselt hoida kasutuses põllumajandusliku maana, keelatud on väärtusliku põllumaa metsastamine. Tänapäevane põllumajandustehnika on suuregabariidiline ja väikeste põllulappide konkurentsivõimeline harimine on väga keeruline. Vaatamata asjaolule, et 2011. aastal kehtestatud üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala põllumaa hinnatud väärtuslikuks, ei ole väikesel iseseisval maatükil põllumaana arvestatavat majanduslikku potentsiaali, mida kinnitab ka asjaolu, et põllumaana harimiseks ei ole maaüksus toetust saanud. Veidral kombel ei kohaldu väärtusliku põllumaa kitsendus vahetus naabruses olevale riigimaale - Tutupõllu maaüksusele, kuigi Tutupõllu maaüksus on aktiivses põllumajanduslikus kasutuses ja ka maaharimiseks toetust saanud. Asjaolu võib aga viidata registrites valitsevale segadusele väärtusliku põllumaa määramisel. Üldplaneeringu kohaselt nähakse perspektiivseid arendusalasid ette eelkõige suuremate keskuste ümbruses. Juuru aleviku läheduse tõttu on maaüksus perspektiivne elamuehituspiirkonnana. Ka vahetusse naabrusesse on ehitusõigust antud ning Atla külas ja Juuru alevikus on teisigi elamuarendusi. Asustuse laienemiseks on endise Juuru valla maadel võimalusi üldiselt vähe, kuid kavandatav planeeringuala sobib teenuste ja taristu läheduse tõttu arendamiseks hästi. Lähim bussipeatus on planeeringualast u 300 m kaugusel, kauplus ja lasteaed u 1 km ja kultuurimaja ning kool u 1,2 km kaugusel. Planeeringualast u 500 m kaugusele on kehtestatud Sepa ja Uue-Jaagu katastriüksuste detailplaneering, millega on kavandatud uusasum vähemalt 600 inimesele ja alustatud taristu ehitamisega. See näitab, et Juuru on arenev piirkond, kuhu noored pered tõenäoliselt heameelega koliksid. Asustuse kompaktne laienemine tuleb ühiskonnale soodsam kui valglinnastumine ja kaugemate põldude ning metsatukkade ohvrikstoomine. Alevikulähedane eluase on nii konkreetsele kasutajale kui ka omavalitsusele säästlikum pidada kui ulatusliku taristu väljaehitamine ning haldamine metsade ja rabade taga. Seega toetab väheperspektiivika põllumaa Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering asemele elujõulise elamuala kavandamine piirkonna arengut ega kahjusta ebaproportsionaalselt põllumajanduslikku tootmist. Juuru valla üldplaneeringu kohaselt on üldine asustusmuster ja kultuurmaastikud olulised väärtused. Üldplaneeringu kohaselt on ka põllumajandusmaa oluline väärtus ja ressurss, kuid üldplaneering ei keela põllumaad elamumaaks muuta kui selleks on põhjendatud vajadus. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JA PLANEERINGUKOHASTE EHITISTE VÄLJAEHITAMISE KOOSTÖÖLEPING: Detailplaneeringu koostamiseks sõlmib planeerimisalase tegevuse korraldaja planeeringust huvitatud isiku ja planeerijaga halduslepingu. Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamiseks sõlmib planeeringu koostamise korraldaja halduslepingu arendajaga PlanS § 131 nimetatud tingimustel. KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD: Koostöötegijad: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet Kaasatavad võrguettevõtted: aktsiaselts Rapla Vesi, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS Kaasatavad maaomanikud: Eero, Koka tn 2, Kooli, Kõrtsu, Maanteeristi, Plevna, Tallinna mnt 1, Tamme, Tutupõllu, Vana‑Mardi KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED Detailplaneeringu koostamisel juhinduda kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõtetest. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll. Palun arvestada asjaoluga, et järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded võivad elu edenedes muutuda. Järgida esitamise ajal kehtivaid nõudeid. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kooli maaüksuse detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut (dp) menetletakse üldplaneeringut muutvana. aeg tegevus 04.11.2024 taotluse esitamine taotluse täiendamine, algatamisele eelnev koostöö ja kaasamine 13.02.2026 KSH eelhinnangu laekumine 06.04.2026 dp algatamise eelnõu vallavalitsuse istungil 30.04.2026 dp algatamise üle otsustamine volikogus 06.05.2026 dp algatamise teade „Raplamaa Sõnumites“ 26.05.2026 dp eelnõu (eskiisi) esitamine vastuvõtmiseks 01.06.2026 dp eelnõu (eskiis) vallavalitsuse istungil 03.06.2026 dp eelnõu (eskiisi) avalikustamise teade „Raplamaa Sõnumites“ 19.06.2026 ... 19.07.2026 dp eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek 21.07.2026 algusega 16.00 dp eelnõu (eskiisi) avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu dp põhilahenduse koostamine ja kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 01.09.2026 dp esitamine vastuvõtmiseks (dp kaust on valmis) 07.09.2026 dp vastuvõtmise eelnõu valitsuses 24.09.2026 dp vastuvõtmine volikogus 30.09.2026 teade „Raplamaa Sõnumites“ 16.10.2026 ... 15.11.2026 detailplaneeringu avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega) detsember 2026 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva - PlanS § 138 lg 3) (kui heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine) veebruar 2027 elluviimise halduslepingu sõlmimine 06.04.2027 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid) 12.04.2027 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses 29.04.2027 kehtestamine volikogus 05.04.2027 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“ + 30 päeva vaidlustusaeg NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud. Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 vastavalt nimekirjale 25. märts 2025 nr 6-2/74-13 Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu algatamisel Kaasamise heale tavale1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ tuginedes esitan seisukohavõtuks Atla külas Kooli maaüksuse detailplaneeringu algatamise kavatsuse. Umbes aasta eest pöördusin sama küsimusega, kuid vahepealse aja jooksul on antud KSH eelhinnang ning ette valmistatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine. Kooli maaüksusele (katastritunnus 24005:003:0640) kavandatakse tervikliku elamuala rajamist. Taotluse kohaselt on kavas maaüksuse jagamine elamu- ja neid teenindava taristu kruntideks, mis võimaldaksid kavandada kuus üksikelamut kruntidele suurusega u 3000 m² ning ühe ridaelamu krundile suurusega u 7400 m². Materjaliega saab tutvuda valla veebilehel. Planeeringust on huvitatud eraisik. Tingimusi, arvamusi ja ettepanekuid vastavalt koostöötegija või kaasatud isiku pädevusele oodatakse kuni 25. aprillini 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt adressaadid: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Terviseamet, Transpordiamet, aktsiaselts Rapla Vesi, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, kaasatud maaomanikud 8 Eero, Koka tn 2, Kooli, Kõrtsu, Maanteeristi, Plevna, Tallinna mnt 1, Tamme, Tutupõllu, Vana‑Mardi) tel 506 1360 [email protected] 1 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava ____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132 79513 Rapla Registrikood 77000312