Käskkiri

KÄSKKIRI 10.10.2020 nr 1-2/20-039 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhendi kinnitamine Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 31 lg 8 ja 9 ning majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lg 3 punkti 1 alusel: kinnitan 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhendi (Lisa 1); tunnistan kehtetuks 2. 01.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19-074 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhendi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Margit Tammistu  2 Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 10.10.2020 käskkirjaga nr 1-2/20-039 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI KOOLITUSJUHEND ULDSÄTTED 1. Käesoleva koolitusjuhendi eesmärgiks on ühtlustada koolitustegevuse korraldust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis (edaspidi Amet) ning anda terviklik ülevaade ja vajalikud juhtnöörid koolitussüsteemi arendamiseks Ameti tasandil. Käesolev dokument annab mudeli koolitustegevuse korraldamiseks ja on aluseks koolitussüsteemi hindamisele. 2. Koolitusjuhendi koostamisel on võetud aluseks koolitust reguleerivad õigusaktid ja organisatsioonilised dokumendid. KOOLITUSE KORRALDUSE PÕHIMÕTTED 3. Personali koolitamisel arvestatakse avaliku teenistuse kui terviku, Ameti ja teenistujate individuaalseid vajadusi ning avaliku teenistuse koolituse prioriteete. 4. Iga teenistuja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete (ametijuhendis kehtestatud nõuded) ulatuses. 5. Teenistuja esitab oma täiendkoolituse soovid vahetule juhile, mis edastatakse vahetu juhi poolt koolituste korraldamise eest vastutavale töötajale. 6. Teenistuja on kohustatud osalema talle koolitusplaanis või vahetu juhi poolt määratud koolitustel. Koolitusest mitte osalemisest tuleb teavitada oma vahetut juhti ja koolitustegevuse eest vastutavat töötajat. 7. Koolitusteenuste pakkuja valimisel peab üldjuhul jälgima, et täiendkoolituse läbiviijal oleks tegevusluba või ta on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. 8. Koolitusvormide valikul eelistatakse grupikoolitusi, majasiseseid koolitusi ja iseseisvat õpet, kui paindlikumaid vorme võrreldes avalikult väljapakutud koolitustega. 9. Koolituselt puudumise erakorraliste tööülesannete tõttu või asendaja määramise otsustab vahetu juht. Koolituselt puudumise puhul peab teenistuja sellest teavitama nii vahetut juhti kui ka koolitustegevuse eest vastutavat töötajat. 10. Koolituselt puudumise mõjuvaks põhjuseks loetakse edasilükkamatuid tööülesandeid ja neid põhjuseid, mis lubavad puududa teenistuskohalt. Koolituselt puudumise korral esitab teenistuja koolitustegevuse eest vastutavale isikule kirjaliku selgituse. 11. Vajadusel täidab teenistuja pärast koolituse läbimist tagasisidelehe. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDAMINE 12. Koolitustegevuse korraldamises osalejate ülesanded ja vastutus: 12.1. juhtkond: tagab võimalused Ameti teenistujate koolituseks, kinnitab koolitustegevuseks vajalikud dokumendid ja eelarve, toetab õpitu rakendamist töösituatsioonis. 12.2. osakonna juhatajad: osalevad koolitusplaani väljatöötamisel, selgitavad oma alluvate koolitusvajadused, edastavad koolitusplaani koostamiseks koolitusvajadused koolitustegevuse  3 eest vastutavale töötajale ja toetavad õpitu rakendamist töösituatsioonis. 12.3. teenistujad: vastutavad enesetäiendamise, pädevuse ja koolitusel osalemise eest. Teevad ettepanekuid koolituse paremaks korraldamiseks. 12.4. koolitustegevuse eest vastutav töötaja vastutab Ameti eesmärke toetava süsteemse ja tulemusliku teenistujate koolituste korraldamise ning andmete õiguslikkuse eest Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). KOOLITUSTEGEVUSE PROTSESS 13. Koolitusvajaduste analüüs. 13.1. Koolitusvajaduste analüüsi eesmärk on välja selgitada keda, mis teemal ja millist koolitusvormi kasutades koolitada, et toetada Ameti eesmärkide saavutamist. 13.2. Koolitusvajaduste analüüsimine põhineb: 13.2.1 Ameti tegevuse ja arenguvajaduste analüüsil; 13.2.2 Teenistujate arenguvestluste tulemustel (iga-aastaste vestluste tulemusena täidetud tagasiside lehtedel). 13.3. Koolitusvajaduse analüüsi tarbeks vajaliku info kogumise eest vastutab personalijuht, kes koostöös juhtkonna ja struktuuriüksuste juhtidega kogub ning täpsustab koolitustegevusega seotud Ameti strateegilised ja lühiajalised eesmärgid, tegevusprioriteedid ja ülesanded ning edastab koondi juhtkonnale hiljemalt jaanuari teiseks nädalaks. 14. Koolituste korraldamine ja koolitusplaan 14.1. Koolitusplaani projekti koostab koolitustegevuse eest vastutav töötaja hiljemalt veebruari esimeseks nädalaks. 14.2. Koolitusplaani kooskõlastab personalijuht ja kinnitab peadirektor. 14.3. Koolitustegevuse eest vastutav töötaja sisestab eelnevalt vahetu juhiga kooskõlastatud koolitusplaani muudatused RTIP-i. 14.4. Kõik Ametisse ja teenistujatele laekuvad siseriiklikud koolituspakkumised edastatakse koolitustegevuse eest vastutavale töötajale, kes koondab ja süstematiseerib saadud info. 14.5. Koolitusplaanis fikseerimata koolitusest osa võtta soovija edastab vahetu juhiga kooskõlastatud koolitussoovi personalijuhile. 14.6. Koolitustegevuse eest vastutav töötaja teavitab teenistujat tehtud otsusest ja registreerib osaleda soovija koolitusele v.a ministeeriumi või mõne muu riigiasutuse poolt keskselt korraldatavate koolituste korral. 14.7. Koolitusteenuse pakkujate ja/või lektorite valikul tehakse otsus hinna ja kvaliteedi suhtest lähtuvalt. 14.8. Võõrkeelte õppimist loetakse tööalaseks koolituseks, kui teenistuja ametijuhendis on kindlaks määratud tasemenõue õpitava keele osas või erandjuhtudel vahetu juhi põhjendatud taotluse alusel. 15. Koolituste aruandlus ja koolituste tulemuslikkuse hindamine. 15.1. Koolitusaruande, statistika ja tagasiside kokkuvõtte koostab koolitustegevuste eest  4 vastutav töötaja jaanuarikuu jooksul. KOOLITUSE RAHASTAMINE 16. Koolituskuludeks vajalikud summad kinnitatakse Ameti eelarves ja koolitusplaanis. 16.1. Koolituse kulude hulka arvatakse: 16.1.1 otsesed koolituskulud (kursuse tasu, lektoritasu, õppematerjalide maksumus); 16.1.2 kaudsed kulud (ruumide üür, teenistuslähetuse kulud, transpordi kulud jne). 16.2. Kaudsete koolituskulude hüvitamise (sh. osalise hüvitamise ulatuse) otsustab peadirektor, kui hüvitamise ulatus ei ole kindlaks määratud õigusaktide või käesolevate põhimõtetega. Kui väliskoolitusel on tagatud tasuta toitlustamine võib proportsionaalselt vähendada teenistuslähetuse kulude hüvitamist. 16.3. Koolitused, mis toimuvad vähemalt 50 km kaugusel alalisest teenistuskohast vormistatakse koolituslähetusena. 17. Koolituskulude hüvitamine. 17.1. Kokkuleppel Ametiga võib teenistuja osaleda koolitusplaani välisel koolitusel, millele kohaldub omaosalus vastavalt ATS § 31 lõikele 9. Selleks esitab teenistuja vastavasisulise avalduse, milles märgib omaosaluse protsendi koolituse kogumaksumusest. Koolituskulud hüvitatakse peadirektori otsuse alusel, milles nähakse ette teenistuja omaosaluse määr. 17.2. Koolitusarvete õigsust kontrollivad koolitustegevuse eest vastutav töötaja ja finantsnõunik. 18. Ressursimahuka koolituse leping ja kulud. 18.1. Tööalasel ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse töötajaga kirjalik koolituskulude hüvitamise kokkulepe või ametnikuga haldusleping, kellele võimaldatakse Ameti koolituskuludest osalemine ressursimahukal koolitusel. Vastav leping sõlmitakse juhul, kui koolituse maksumus ületab viiekordse töötasu alammäära ja kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ning selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast. Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on nii otsesed kui kaudsed kulud. AMETNIKE KOOLITAJANA TEGUTSEMINE 19. Ametniku tegutsemist koolitajana käsitletakse koolituse sisust ja ametnike tööülesannetest lähtuvalt kas ametikoha ametijuhendi järgse, lisaülesannete täitmise raames toimuva või töövälise koolitustegevusena. 20. Ametikohajärgsete koolituste läbiviimise põhimõtted 20.1. Juhul kui nõustamise teavitus- või koolitustegevus sh sisekoolitus on ametijuhendis toodud ülesanne, mis kuulub ametniku põhiülesannete hulka, siis toimub tegevus üldjuhul ametikohajärgse põhipalga eest (ametikohad, kus ilmneb pidev nõustamise, teavitamis- või koolitamisvajadus). 20.1.1 Juhul kui nõustamise, teavitus- või koolitustegevus sh sisekoolitus on täiendav ülesanne, mis ei kuulu ametniku põhiülesannete hulka ning tegevus ei kajastu ametikohajärgses põhipalgas (ametikohad, kus nõustamise, teavitus- või koolitamisvajadus ilmneb harva või ebaregulaarselt), siis otsustatakse, kuidas olulise ja mahuka lisaülesande või lisakoormuse korral konkreetseid ametnikke motiveeritakse (nt teiste teenistusülesannete mahu vähendamine, paindliku tööaja rakendamine, lisatasu täiendava teenistusülesande täitmise eest vms).  5 20.1.2 Mõlemal juhul peab ametniku vahetu juht olema teadlik ametniku koolitustegevusest ja sellega kaasnevast koormusest. 20.1.3 Juhul kui otsustatakse, et täiendava ülesandena toimuva nõustamise, koolitus- või teavitustegevuse tellija või korraldaja poolset tasustamist põhjendatuks, tuleb vältida topelt tasustamist ning vormistada ametnik koolituse toimumise ajaks puhkusele. Juhul kui ametniku töö eripära ja koolitusega kaasneva koormuse tõttu ei ole võimalik rakendada palgata puhkusele vormistamist, tuleks koolituse tõttu edasi lükkunud tööülesanded täita paindliku tööaja alusel. 20.1.4 Juhul kui ametikohajärgne koolitus toimub töövälisel ajal (nt pärast tööpäeva lõppu), võib vahetu juhiga kokkuleppel ning koolituse ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevat koormust arvestades rakendada paindlikku tööaega või käsitleda seda ületunnitööna. 20.1.5 Ametikohajärgsete koolituse läbiviimise põhimõtted kehtivad sõltumata koolituse korraldajast või tellijast. 21. Ametikohaväliste koolituste läbiviimise põhimõtted 21.1. Ametikohavälises koolitustegevuses osalemine on teenistusväline tegevus, mille suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduse piirangud: 21.1.1 ametnikul ei tohi tekkida huvide konflikti; 21.1.2 täiendav tegevus ei tohi kahjustada teenistusülesannete täitmist ja Ameti mainet; 21.1.3 koolitus peab toimuma töövälisel ajal (nt puhkuse vormistamine koolitustegevuses osalemise ajaks, osalise tööaja rakendamine kokkulepitud perioodiks, paindliku tööaja rakendamine, koolituste läbiviimine õhtusel ajal vms). 22. Ametikohavälise koolitustegevusena käsitletakse ka teenistusülesannetega otseselt mitteseonduvas täienduskoolituses ja tasemeõppes lektorina osalemist.