Jaanika Laht
Keskkonnaministeerium Teie 18.09.2020
[email protected]
Narva mnt 7a Meie 25.09.2020 nr 1-9/2020/1911
15172, Tallinn
2030 kliimaeesmärgi tõstmise ettepanekule
sisendi andmine
Austatud Jaanika Laht
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et keskkonnaeesmärkide saavutamine läbi
energiatõhususe nii hoonetes, ettevõtluses kui ka transpordisektoris oleks kindlasti reaalne,
meetmed selleks on olemas juba täna. Eesmärkide saavutamise põhiliseks eelduseks on siiski
rahastamine, sest need üldjuhul nõuavad olulisi investeeringuid. Mitmed tegevused saavad olema
kaetud uute erinevate arengukavadega ja strateegiatega, nt. transpordi arengukavaga 2021-2035,
hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga, aga seal ei käsitleta rahastusallikaid. Seetõttu
on ambitsioonikamate eesmärkide saavutamise aluseks kindlasti täiendav projektide rahastus.
Transport:
Raudtee elektrifitseerimisega on ettevalmistuse tasandil juba alustatud. Samas ei tähenda raudtee
enese elektrifitseerimine seda, et seal sisalduksid ka investeeringud veeremisse. Eesti raudtee
kaubavedude turg on keerulises olukorras ning vedajal(tel) puudub võimekus teha investeeringuid
uue veeremi soetamiseks. Üheks täiendavaks meetmeks lisaks linnatranspordis väiksema
süsinikuheitmega ühissõidukite kasutuselevõtu toetuseks võiks olla ka meede elektritoitel
kaubarongide soetamiseks. Selle meetme tegevused peaks muidugi olema seotud avaliku raudtee
elektrifitseerimise valmimise ajakavaga.
Lisaks võiks keskkonnavaldkonnast toetada eesmärki tuua siseriiklik kaubavedu maksimaalselt
ära maanteelt raudteele. Selleks on vajalik luua toetusmeetmeid uute multimodaalsete terminalide
loomiseks ning sellega ühenduses ka raudtee haruteede rajamist tootva tööstuse üksuste juurde, et
vähendada kauba liigutamiseks vaja minevate operatsioonide arvu. Sama põhimõte kehtib ka
rajatava Rail Balticu liini osas. Tänasel hetkel on Euroopa Komisjon eraldanud ja eraldamas raha
konkreetselt raudteeliini kui sellise rajamiseks. Kohaliku tähtsusega kaubaterminalide jm
raudteeliini kasutamist (ning modal shift’i) täiendavalt toetavate rajatiste planeerimiseks ja
ehitamiseks on tänase seisuga vajalik leida alternatiivsed rahastusmeetmed. Peamine raskeveokite
liiklus maanteel liigub täna põhi-lõuna suunal, seega oleks teretulnud meetmed Rail Balticu
täiendavate kasutusvõimaluste loomiseks.
Endla 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Hooned:
Hoonete puhul on lisaks finantseerimisele oluline ka uute meetodite ja tehnoloogiate juurutamine,
nt tehases toodetud moodulid hoonete renoveerimiseks. Selle jaoks on pilootprojekt juba MKM-
is koostamisel. See annab hea võimaluse ühendada keskkonnaprojektid ka teadus- ja
arendusprojektiga (innovatsioon, digitaliseerimine).
Energeetika:
Soodustada taastuvenergia kasutusele võttu, sh teadlikkust, nt kuidas tuulepargid ja päikesefarmid
aitavad jõuda kliimaeesmärkidele ning miks nende arendamine on oluline (nn. „NIMBY“ efekt).
Oluline on ka energiasalvestuse võimaluste loomine, võrgukindluse ja -paindlikkuse tagamine.
Ettevõtlus:
Soodustada ja arendada ettevõtetes energiaaudite tegemist ja energiatarbimise monitoorimist,
mille alusel saavad ettevõtted teha paremaid ja energiasäästlikke investeerimisotsuseid.
Soodustada ringmajandust, innovatsiooni, digitaliseerimist, jäätmete/toorme vahetust (ühe jääde
on teise toore, eelistatud on raudteetransport), aga ka energiavahetust (heitsoojus) ja analüüsida,
kas sellega on seotud takistavad keskkonnatasud.
Kokkuvõte:
Üldiselt on erinevates sektorites (transport, hooned, ettevõtlus, energeetika, ringmajandus)
kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikud põhimõtted arengukavades kirjeldatud. Eeldusel, et
võimalik on kombineerida transpordi-, teadus- ja arendus, hoonete ning keskkonnasektori
rahastusvahendeid, peaks piisava rahastuse korral ka ambitsioonikamad eesmärgid olema
saavutatavad. Oluline on ka erasektori jaoks kliimaeesmärkidesse investeerimine teha vajalikuks
ja kasulikuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor
Riina Tamm
667 2180
[email protected]
Jaak Simon
667 2043
[email protected]
2 (2)