Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.06.2022, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20221000017 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 300 lg 2 – KarS § 22 lg 3 KarS § 300 lg 3 – KarS § 22 lg 3 Kahtlustatavate nimed: XXXX XXXXXX (xxxxxxxxxxx) XXXXXXX XXXXXX (xxxxxxxxxxx) AS XXXXXX (xxxxxxxxx) Kriminaalasja nr 20221000017 menetlus alustati 16.03.2020. Menetluse käigus esitati kahtlustused XXXX XXXXXXle, XXXXXXX XXXXXXle, AS-le XXXXXX, XXXXXX XXXXXXXXX ning XXXXX XXXXXle. Käesoleval hetkel on alust kahtlustada XXXX XXXXXXd ja XXXXXXX XXXXXXd KarS § 300 lg 2 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk riigihangete teostamise nõuete rikkumisele kaasaaitamises. AS XXXXXXi on alust kahtlustada samuti riigihangete teostamise nõuete rikkumisele kaasaaitamises läbi XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX tegevuse. Täpsemalt seisneb eelnimetatud isikutele etteheidetav kuriteosündmus alljärgnevas. 27.02.2020 kuulutas SA Tartu Ülikooli Kliinikum välja riigihanke nimetusega Hambaravikabinettide sisutus ja seadmed (viitenumber xxxxxx). Hanke eesmärgiks oli osta SA Tartu Ülikooli Kliinikum Stomatoloogia kliinikule 30 hambaravikabineti jaoks sisustus (mööbel ja seadmed) koos paigalduse ja kommunikatsioonide ühendamisega aadressil L. Puusepa 1a, Tartu. Hanke eeldatavaks maksumuseks ehk soetuse kogumaksumuseks planeeriti 1 517 000 eurot. 30.04.2019 moodustati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse otsusega riigihanke läbiviimiseks konkursikomisjon, kuhu kuulusid liikmetena ka Stomatoloogia kliiniku töötaja XXXXX XXXXX ning Stomatoloogia kliiniku töötaja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX. XXXXX XXXXXl ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXil oli konkursikomisjoni liikmetena pädevus koostada ja kujundada hankeobjekti kirjeldus, sh hanke objektiks olevate hambaraviseadmete tehnilised nõuded ja kirjeldused. XXXXX XXXXX Stomatoloogia kliiniku töötajana ja riigihanke (viitenumber xxxxxx) konkursikomisjoni liikmena ning XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX Stomatoloogia kliiniku ülemõena ja riigihanke (viitenumber xxxxxx) konkursikomisjoni liikmena olid ametiisikuteks KVS § 2 lõike 1 kui ka KarS § 288 lõike 1 tähenduses nii oma põhiametikohal töötamise ajal kui ka hankekomisjonis olles, sest nad täitsid avalikku ülesannet. XXXX XXXXXX oli kuriteosündmuse ajal AS XXXXXX juhatuse liige ning aktsionär. XXXXXXX XXXXXX oli AS XXXXXX juhtivtöötaja, kuna tal oli pädevus teha AS XXXXXXX igapäevase majandustegevuse raames juhtimisotsuseid, suunata juriidilise isiku tahet ning võtta tema nimel kohustusi. Lisaks oli XXXXXXX XXXXXX AS XXXXXX aktsionär. AS XXXXXX tegeleb eriotstarbeliste tööruumide sisustusprojektide juhtimise ja teostamisega (ruumide kavandamine, sisustuse kujundamine, toote ja teenuste kavandamine, tootmise projektijuhtimine, kommunikatsioonide rajamine, tehnika installeerimine ja hooldus, teenindamine ja tehniline tugi) ning hambaravitoolide importimisega. AS XXXXXX osales 27.02.2020 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt välja kuulutatud riigihankel viitenumbriga xxxxxx. Tuvastamist on leidnud, et AS XXXXXX kaasati XXXXX XXXXX juhtimisel juba enne hanke väljakuulutamist 2017. aasta esimesel poolel L. Puusepa 1a, Tartu, kuhu hakati planeerima Stomatoloogia kliiniku uusi ruume, asuva hoone projekteerimisse. Projekteerimisfaasis määratleti muuhulgas ära, kus hakkavad asetsema seadmed, sh hambaravitoolid, mööbel ja muud vahendid, mis on vajalikud hambaravitööks ning hambaravikabinettides. Uued Stomatoloogia kliiniku ruumid projekteeriti selliselt, et ruumidesse sobituksid kindlasti ka AS XXXXXX poolt pakutavad A-dec hambaravitoolid ning muud AS XXXXXX poolt pakutavad hambaravitööks ning hambaravikabinettides vajaminevad seadmed. AS XXXXXX omab Eesti Vabariigis A-dec hambaravitoolide edasimüügiõigust. Samuti arvestati projekteerimisel sellega, et kabinettidesse sobituks AS XXXXXX poolt pakutav mööbel ning mööbliga seonduv. Andmeid ja informatsiooni hambaravitoolide, muude seadmete ning mööbli kohta esitas projekteerijatele alates 2017. aasta juulikuust XXXXX XXXXX teadmisel ja nõusolekul XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX ning XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi teadmisel ja nõusolekul ka AS XXXXXX juhtivtöötaja XXXXXXX XXXXXX ning juhatuse liige XXXX XXXXXX. Lisaks osales XXXXXXX XXXXXX AS XXXXXX esindajana projekteerimiskoosolekutel. XXXXX XXXXX, XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi, AS XXXXXXX, XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX eesmärgiks oli tagada, et AS XXXXXX võidaks tulevikus väljakuulutatava riigihanke, millega ostetakse L. Puusepa 1a, Tartu rajatava uue Stomatoloogia kliiniku ruumidesse seadmed ja sisustus. Lisaks on selgunud, et AS XXXXXX osales läbi XXXXXXX XXXXXX ja XXXX XXXXXX XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi teadmisel ja nõusolekul ka uute Stomatoloogia kliiniku ruumide ehitusfaasis, et tagada muuhulgas ka AS XXXXXX poolt pakutavate seadmete ja mööbli sobivus ruumidesse. Lisaks on tuvastatud, et alates 2017. aasta juunikuust kuni hanketingimuste lõpliku formuleerimiseni, edastasid AS XXXXXX esindajad XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX XXXXX XXXXXle ja XXXXXX XXXXXXXXX andmeid ja dokumente ning andsid teavet, mil moel koostada hanketingimused. XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX, kes olid vastutavad hanketingimuste koostamise eest, koostasid riigihanke viitenumbriga xxxxxx tingimused selliselt, et eelise saaks AS XXXXXX. XXXXX XXXXX, XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi, XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ja AS XXXXXXX eesmärgiks oli, et menetluses osalev AS XXXXXX võidaks riigihanke viitenumbriga xxxxxx. Kõnealuse riigihanke dokumentide lisas 1 määratletud tehnilised nõuded ja kirjeldused hambaraviseadmetele formuleeriti XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi poolt ning XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX kaasabil nii, et valituks osutuks AS XXXXXX poolt tehtav pakkumine. Peamiseks eesmärgiks oli see, et formuleeritud nõuded ja kirjeldused annaksid aluse eelistada AS XXXXXX poolt pakutavaid A-dec hambaravitoole ning nendega seonduvaid seadmeid. Tehnilises ettepanekus sõnastati ka järgmine nõue. Pakkuja peab teostama seadmete paigalduse ja häälestamise hankija töökohal L. Puusepa 1a Tartus ning kommunikatsioonide ühendamise olemasolevate väljunditega asukohta. Kui tekib vajadus pakutava hambaravitooli kommunikatsiooni punkti muuta, kannab kõik kulud pakkuja. Eelnimetatud nõude lisamisega sai AS XXXXXX riigihankes viitenumbriga xxxxxx veel hankes osalenud pakkujate ees eelise, kuivõrd Stomatoloogia kliiniku kabinetid projekteeriti selliselt, et ruumidesse sobituksid AS XXXXXX poolt pakutavad A-dec hambaravitoolid. Lisaks ei jaotatud hanketingimuste kohaselt hanget osadeks. Hankedokumentides määratleti, et hankeobjektiks on nii seadmed kui ka mööbel. Hankedokumentide lisas 2 (tehniline ettepanek) määratleti, millistele tingimustele peab hambaravikabinettide mööbel vastama. XXXXX XXXXX, XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi, XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ja AS XXXXXXX eesmärk oli, et AS XXXXXX võidaks hanke läbi loodud eeliste, mistõttu tekiks neil õigus müüa SA Tartu Ülikooli Kliinikumile uute Stomatoloogia kliiniku ruumide tarbeks ka vajaminevat mööblit. 20.03.2020 ehk pärast SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt hanke viitenumbriga xxxxxx väljakuulutamist, esitati kaebaja XXXXXX Eesti OÜ poolt Riigihanke vaidlustuskomisjonile vaidlustus, millele järgnes XXXXXX Eesti OÜ ja vastustaja ning hankija SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vaheline vaidlus ka kolmes kohtuastmes kuni 05.11.2020. Hankija ja vastustaja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt tegelesid hankevaidlusega hankekomisjoniliikmed XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX. XXXXX XXXXX soovil ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi teadmisel kaasati Riigihangete vaidlustuskomisjonile ja kohtutele koostatavate seisukohtade väljakujundamisse ka AS XXXXXX ning XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX. Nimetatud isikute eesmärk oli, et väljakuulutatud hanketingimused, mis olid koostatud eesmärgiga tekitada eelis AS- le XXXXXX, jääksid püsima. Isikute soov oli, et hanketingimusi ei tuleks kujundada või muuta selliseks, mis võiks anda võimaluse osaleda edukalt mõnel teisel pakkujal. AS XXXXXX esindajad XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX osutasid XXXXX XXXXXle ja XXXXXX XXXXXXXXX abi, mille tulemusena formuleeriti Riigihangete vaidlustuskomisjonile ning kohtutele hankijapoolsed seisukohad. 2 SA TÜ Kliinikumi 13. oktoobri 2020. aasta juhatuse otsusega nr xxxxxxx taandati riigihanke viitenumbriga xxxxxx konkursikomisjoni liikme kohalt XXXXX XXXXX ja riigihanke eest vastutava isiku kohalt XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX. 01.02.2021 tunnistas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi konkursikomisjon otsusega AS XXXXXX pakkumise vastavaks ning edukaks. Nimetatud otsuse vaidlustasid ühispakkujad AltexMed OÜ, OÜ Getama, Projektimööbel OÜ ja Altex SIA. Riigihangete vaidlustuskomisjon tunnistas 16.03.2021 tehtud otsusega nr 30-21/xxxxxx SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjoni 01.02.2021 otsuse kehtetuks. 5. aprilli 2021. aasta otsusega tunnistas SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjon aga uuesti AS XXXXXX pakkumise vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 12.04.2021 sõlmisid SA TÜ Kliinikum, mida esindas XXXXX XXXXX ja AS XXXXXX, mida esindas XXXX XXXXXX, hankelepingu nr 6.3-3/1359, millega SA TÜ Kliinikum ostis AS XXXXXXXlt 30 hambaravikabineti sisustuse – mööbli koos seadmetega maksumusega 1 733 886 eurot. XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX, olles SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kui hankija esindajad hankes viitenumbriga xxxxxx, rikkusid AS XXXXXXX esindajate XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX kaasabil järgmiseid riigihanke menetluse nõudeid. RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt, ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Eelkirjeldatud normist tuleneb kohustus järgida nii hankemenetluses kui ka sellele eelneval perioodil võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi on keelatud hankijal eelistada soosikuid või tegutseda meelevaldselt. Hankijal tuleb anda ettevõtjatele võrdsed võimalused hankes osalemiseks. Ülalkirjeldatud XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi tegevust, millele aitasid kaasa AS XXXXXX esindajad XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX, ei saa pidada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks. Olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi poolt kaasati hilisem pakkuja AS XXXXXX XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX kaudu hankega seonduvate Stomatoloogia kliiniku ruumide projekteerimisse, ehitamisse, hanketingimuste koostamisse ning hilisemasse vaidlustusmenetlusse, rikub RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustust. RHS § 3 punkti 3 järgi on hankija kohustatud tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Konkurentsi efektiivne ärakasutamine ei ole tagatud olukorras, kus konkurents ei ole aus, õiglane või tegelik. Ausast, õiglasest ja tegelikust konkurentsist hankemenetluses ei saa rääkida olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi poolt kaasati hilisem pakkuja AS XXXXXX XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX kaudu hankega seonduvate Stomatoloogia kliiniku ruumide projekteerimisse, ehitamisse, hanketingimuste koostamisse ning hilisemasse vaidlustusmenetlusse. Olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXi eesmärgiks XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX kaasabil oli tagada, et hankes osutuks loodud eeliste alusel valituks AS XXXXXX, rikuti RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise järgimise kohustust. RHS § 3 punkti 4 kohaselt on kohustatud hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. RHS § 4 punkti 8 kohaselt on huvide konflikt olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. XXXXX XXXXX kui hankija SA Tartu Ülikooli Kliinikumi esindaja riigihankes viitenumbriga xxxxxx, omab märkimisväärseid seoseid AS-ga XXXXXX ning samuti ka AS XXXXXX esindajate XXXX XXXXXXga ning XXXXXXX XXXXXXga. XXXX XXXXXX ja XXXXX XXXXX on pikaajalised sõbrad ning AS XXXXXX kaasasutajad. Kriminaalmenetluse käigus tuvastatud isikutevaheline suhtlus ja majanduslikud suhted annavad aluse järeldada, et XXXXX XXXXX ei saanud olla hanke ettevalmistamise ning läbiviimise perioodil 3 AS XXXXXX ning nende esindajate XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX suhtes objektiivne ning erapoolik, mistõttu on rikutud RHS § 3 punktis 4 sätestatud huvide konflikti vältimise järgimise kohustust. RHS § 88 lõike 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX formuleerisid XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX kaasabil hambaravikabinettide hambaraviseadmete tehnilise ettepaneku tingimused eesmärgiga tekitada eelis AS-le XXXXXX, ehk nimetatud isikute tahe oli suunatud sellele, et tehnilise ettepaneku tingimuste alusel osutuks valituks AS XXXXXX ning nende poolt pakutavad A-dec 500 hambaravitoolid, rikuti RHS § 88 lõikes 7 sätestatud kohustust. XXXXX XXXXX ja XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX panid riigihanke menetluse nõuete rikkumise toime tahtlikult. Nende eesmärk oli luua AS-le XXXXXX eeliseid. Nad teadsid või pidasid vähemalt võimalikuks ja möönsid, et eeliste loomisega rikuvad nad riigihanke menetluse nõudeid. Ka XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX tegutsesid riigihanke menetluse nõuete rikkumisele kaasa aidates tahtlikult. Nende eesmärgiks oli samuti see, et hankes viitenumbriga xxxxxx koostatakse tingimused nii, et need võimaldaksid AS-il XXXXXX hankel edukalt osaleda. XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX teadsid või pidasid vähemalt võimalikuks ja möönsid, et nende tegevus toetab ja soodustab riigihanke menetluse nõuete rikkumist. Lisaks oli nende tegevus suunatud põhiteo lõpuleviimisele. XXXX XXXXXX kui AS-i XXXXXX juhatuse liige ja XXXXXXX XXXXXX kui AS-i XXXXXX juhtivtöötaja, tegutsesid riigihanke menetluse nõuete rikkumisele kaasa aidates ka juriidilise isiku ehk AS XXXXXX huvides. AS XXXXXX huvides oli hankemenetluses eeliste loomine ja saamine, kuivõrd seeläbi suurenes oluliselt tõenäosus osutuda riigihankes viitenumbriga xxxxxx parimaks pakkujaks, mis omakorda toonuks kaasa majanduslikku kasu. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX on toime pannud KarS § 300 lg 2 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning AS XXXXXX on toime pannud KarS § 300 lg 3 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör leiab, et XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ning AS XXXXXX suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KarS § 300 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegu on teise astme kuritegu, mille eest seadusandja ei ole näinud ette vangistuse alammäära. Juriidilise isiku puhul on ette nähtud üksnes rahaline karistus, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata kahtlustatavate XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ning AS XXXXXXX süü suurust. Prokurör on seisukohal, et kahtlustatavate süü aste on selline, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Esmalt on prokuröri hinnangul oluline, et eelkirjeldatud süüteo põhiraskus ei lasu XXXX XXXXXXl, XXXXXXX XXXXXXl ning AS-il XXXXXX. Eelnimetatud isikud aitasid küll kaasa süüteo toimepanemisele, kuid teo eest põhiliselt vastutavaks isikuks saab prokuröri hinnangul pidada XXXXX XXXXXt. Nagu ülalpool märgitud, oli XXXXX XXXXX Stomatoloogia kliiniku töötaja ja riigihanke konkursikomisjoni liige, millest tulenes tema ametiisikustaatus, pädevus ning samuti ka vastutus. Prokuröri hinnangul pidi XXXXX XXXXX tagama, et läbiviidav riigihange oleks aus. Seda aga XXXXX XXXXX ei teinud, mis tõigi kaasa lõppkokkuvõttes riigihanke menetluse nõuete rikkumise. Ehk võib öelda, et juhul, kui XXXXX XXXXX ei oleks soovinud riigihanke menetluse nõudeid rikkuda, poleks tekkinud vastutust teo eest ka XXXX XXXXXXl, XXXXXXX XXXXXXl ja 4 AS-il XXXXXX. Seda kinnitab ka asjaolu, et nimetatud isikutele on esitatud kahtlustus kuriteole kaasaaitamises. Riigihanke menetluse nõuete rikkumine nõuab eritunnust, subjekti ehk ametiisikut, kellel lasub kohustus tagada riigihanke läbiviimise ausus. Olgugi, et riigihanke tarbeks moodustatud konkursikomisjonis oli veel teisigi liikmeid peale XXXXX XXXXX, oli XXXXX XXXXX siiski paralleelselt ka Stomatoloogia kliiniku töötaja, kes reaalselt ka uute Stomatoloogia kliiniku ruumide valmimise ning sisustamisega seonduvat juhtis. XXXXX XXXXXl oli pädevus tagada, et riigihange ei oleks kallutatud ega kellegi suhtes eelistatud. Selgunud on, et XXXXX XXXXX eesmärgiks oli saada TÜ Kliinikumi Stomatoloogia kliinikule riigihanke kaudu kindlasti AS-i XXXXXX poolt pakutavad A-dec hambaravitoolid, mis tõigi kaasa lõppastmes riigihanke menetluse nõuete rikkumise. Kui XXXXX XXXXX poleks Stomatoloogia kliiniku töötajana ning riigihanke konkursikomisjoni liikmena soovinud AS-i XXXXXX ning selle esindajate kaasamist ja osalemist L. Puusepa 1a, Tartu, kuhu rajati Stomatoloogia kliiniku uued ruumid, asuva hoone projekteerimises, riigihanketingimuste koostamises ning hankevaidlusega seotud vastuste koostamises, poleks toime pandud riigihanke menetluse nõuete rikkumist ning samuti ka sellele kaasaaitamist. Eelnimetatud asjaolud vähendavad prokuröri hinnangul XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ning AS-i XXXXXX süü suurust. Nagu korduvalt mainitud, peab prokurör teo eest põhivastutajaks XXXXX XXXXXt, kellel oli kohustus tagada ausa riigihanke läbiviimine. XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ning AS XXXXXX osutasid küll kuriteole kaasabi, kuid nad tegid seda üksnes seetõttu, et XXXXX XXXXX seda soovis ning võimaldas. Seega leiab prokurör kokkuvõtvalt, et XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ning AS-i XXXXXX puhul on täidetud ka kriminaalmenetluse lõpetamise teine eeldus – nende süü ei ole suur. Järgnevalt tuleb hinnata ka avalikku menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamine on seotud preventsiooniga, mistõttu tuleb arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ja AS XXXXXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Prokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamisega määratavad kohustused sellise ulatusega, mis peaksid tagama, et kahtlustatavad edaspidi enam analoogseid kuritegusid toime ei pane. Eeltoodu tõttu pole otstarbekas XXXX XXXXXXd, XXXXXXX XXXXXXd ja AS-i XXXXXX kriminaalkorras karistada, kuivõrd võib eeldada, et juba läbiviidud kriminaalmenetlus ning kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevad rahalised kohustused on piisavad nende mõjutamiseks. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi ka asjaolu, et kahtlustatavate puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ning AS-i XXXXXX suhtes oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et on põhjendatud kahtlustatavate suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KrMS § 202 lõike 2 punkti 2 alusel tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise korral maksta XXXX XXXXXXl riigituludesse 25 000 eurot, XXXXXXX XXXXXXl samuti 25 000 eurot ning AS-il XXXXXX 50 000 eurot. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, lg 6 ja lg 7 ning KrMS § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20221000017 XXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXXX ning AS-i XXXXXX suhtes menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXX XXXXXX on kohustatud maksma riigituludesse 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot, XXXXXXX XXXXXX on kohustatud maksma riigituludesse 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot, AS XXXXXX on kohustatud maksma riigituludesse 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot. XXXX XXXXXX ja XXXXXXX XXXXXX võivad kohustuse täita 6 (kuue) kuu jooksul, s.o hiljemalt 27.12.2022. AS XXXXXX võib kohustuse täita 3 (kolme) kuu jooksul, s.o hiljemalt 27.09.2022. 5 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kriminaalasjas ei ole kohaldatud KrMS 4. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata XXXX XXXXXXle, XXXXXXX XXXXXXle, AS-le XXXXXX ja nende kaitsjatele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Allar Nisu, prokurör Marko Kairjak, kaitsja Birgit Sisask, kaitsja Tauno Tark, kaitsja Olen kohustusega ja kriminaalmenetluse lõpetamise nõus: /Allkirjastatud digitaalselt/ XXXX XXXXXX XXXXXXX XXXXXX AS XXXXXX (seaduslik esindaja: XXXX XXXXXX) 6