Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 16.06.2022, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20221000017 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 300 lg 2 Kahtlustatava nimi: XXXXX XXXXXXX(xxxxxxxxxx) Kriminaalasja nr 20221000017 menetlus alustati 16.03.2020. Menetluse käigus esitati kahtlustused XXXX XXXXXXXX le, XXXXXX XXXXXXXX le, AS-le XXXXXX, XXXXX XXXXXXX ning XXXXX XXXXXle. Käesoleval hetkel on alust kahtlustada XXXXX XXXXXXX KarS § 300 lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk riigihangete teostamise nõuete rikkumises. Täpsemalt seisneb etteheidetav kuriteosündmus alljärgnevas. 27.02.2020 kuulutas SA Tartu Ülikooli Kliinikum välja riigihanke nimetusega Hambaravikabinettide sisutus ja seadmed (viitenumber xxxxxx). Hanke eesmärgiks oli osta SA Tartu Ülikooli Kliinikum Stomatoloogia kliinikule 30 hambaravikabineti jaoks sisustus (mööbel ja seadmed) koos paigalduse ja kommunikatsioonide ühendamisega aadressil L. Puusepa 1a, Tartu. Hanke eeldatavaks maksumuseks ehk soetuse kogumaksumuseks planeeriti 1 517 000 eurot. 30.04.2019 moodustati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse otsusega riigihanke läbiviimiseks konkursikomisjon, kuhu kuulusid liikmetena ka Stomatoloogia kliiniku töötaja XXXXX XXXXX ning Stomatoloogia kliiniku töötaja XXXXX XXXXXXX . XXXXX XXXXXl ja XXXXX XXXXXXX oli konkursikomisjoni liikmetena pädevus koostada ja kujundada hankeobjekti kirjeldus, sh hanke objektiks olevate hambaraviseadmete tehnilised nõuded ja kirjeldused. XXXXX XXXXX Stomatoloogia kliiniku töötajana ja riigihanke (viitenumber xxxxx) konkursikomisjoni liikmena ning XXXXX XXXXXXX Stomatoloogia kliiniku töötajana ja riigihanke konkursikomisjoni liikmena olid ametiisikuteks KVS § 2 lõike 1 kui ka KarS § 288 lõike 1 tähenduses nii oma põhiametikohal töötamise ajal kui ka hankekomisjonis olles, sest nad täitsid avalikku ülesannet. XXXX XXXXXXXX oli kuriteosündmuse ajal AS Xxxxx juhatuse liige ning aktsionär. XXXXXX XXXXXXXX oli AS Xxxxx juhtivtöötaja, kuna tal oli pädevus teha AS Xxxxxxx igapäevase majandustegevuse raames juhtimisotsuseid, suunata juriidilise isiku tahet ning võtta tema nimel kohustusi. Lisaks oli XXXXXX XXXXXXXX AS Xxxxx aktsionär. AS Xxxxx tegeleb eriotstarbeliste tööruumide sisustusprojektide juhtimise ja teostamisega (ruumide kavandamine, sisustuse kujundamine, toote ja teenuste kavandamine, tootmise projektijuhtimine, kommunikatsioonide rajamine, tehnika installeerimine ja hooldus, teenindamine ja tehniline tugi) ning hambaravitoolide importimisega. AS Xxxxx osales 27.02.2020 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt välja kuulutatud riigihankel viitenumbriga xxxxxx. Tuvastamist on leidnud, et AS Xxxxx kaasati XXXXX XXXXX juhtimisel juba enne hanke väljakuulutamist 2017. aasta esimesel poolel L. Puusepa 1a, Tartu, kuhu hakati planeerima Stomatoloogia kliiniku uusi ruume, asuva hoone projekteerimisse. Projekteerimisfaasis määratleti muuhulgas ära, kus hakkavad asetsema seadmed, sh hambaravitoolid, mööbel ja muud vahendid, mis on vajalikud hambaravitööks ning hambaravikabinettides. Uued Stomatoloogia kliiniku ruumid projekteeriti selliselt, et ruumidesse sobituksid AS Xxxxx poolt pakutavad A-dec hambaravitoolid ning muud AS Xxxxx poolt pakutavad hambaravitööks ning hambaravikabinettides vajaminevad seadmed. AS Xxxxx omab ainukesena Eesti Vabariigis A-dec hambaravitoolide edasimüügiõigust. Samuti arvestati projekteerimisel sellega, et kabinettidesse sobituks AS Xxxxx poolt pakutav mööbel ning mööbliga seonduv. Andmeid ja informatsiooni hambaravitoolide, muude seadmete ning mööbli kohta esitas projekteerijatele alates 2017. aasta juulikuust XXXXX XXXXX teadmisel ja nõusolekul XXXXX XXXXXXXning XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx teadmisel ja nõusolekul ka AS Xxxxx juhtivtöötaja XXXXXX XXXXXXXX ning juhatuse liige XXXX XXXXXXXX . Lisaks osales XXXXXX XXXXXXXX AS Xxxxx esindajana projekteerimiskoosolekutel. XXXXX XXXXX, XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx, AS Xxxxxxx, XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX eesmärgiks oli tagada, et AS Xxxxx võidaks tulevikus väljakuulutatava riigihanke, millega ostetakse L. Puusepa 1a, Tartu rajatava uue Stomatoloogia kliiniku ruumidesse seadmed ja sisustus. Lisaks on selgunud, et AS Xxxxx osales läbi XXXXXX XXXXXXXX ja XXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx teadmisel ja nõusolekul ka uute Stomatoloogia kliiniku ruumide ehitusfaasis, et tagada AS Xxxxx poolt pakutavate seadmete ja mööbli sobivus ruumidesse. Lisaks on tuvastatud, et alates 2017. aasta juunikuust kuni hanketingimuste lõpliku formuleerimiseni, edastasid AS Xxxxx esindajad XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXXle ja XXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXX andmeid ja dokumente ning andsid teavet, mil moel koostada hanketingimused. XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX, kes olid vastutavad hanketingimuste koostamise eest, koostasid riigihanke viitenumbriga xxxxxx tingimused selliselt, et eelise saaks AS Xxxxx. XXXXX XXXXX, XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx, XXXX XXXXXXXX , XXXXXX XXXXXXXX ja AS Xxxxxxx eesmärgiks oli, et menetluses osalev AS Xxxxx võidaks riigihanke viitenumbriga xxxxxx. Kõnealuse riigihanke dokumentide lisas 1 määratletud tehnilised nõuded ja kirjeldused hambaraviseadmetele formuleeriti XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx poolt ning XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX kaasabil nii, et valituks osutuks AS Xxxxx poolt tehtav pakkumine. Peamiseks eesmärgiks oli see, et formuleeritud nõuded ja kirjeldused annaksid aluse eelistada AS Xxxxx poolt pakutavaid A-dec hambaravitoole ning nendega seonduvaid seadmeid. Tehnilises ettepanekus sõnastati ka järgmine nõue. Pakkuja peab teostama seadmete paigalduse ja häälestamise hankija töökohal L. Puusepa 1a Tartus ning kommunikatsioonide ühendamise olemasolevate väljunditega asukohta. Kui tekib vajadus pakutava hambaravitooli kommunikatsiooni punkti muuta, kannab kõik kulud pakkuja. Eelnimetatud nõude lisamisega sai AS Xxxxx riigihankes viitenumbriga xxxxxx veel täiendava eelise, kuivõrd Stomatoloogia kliiniku kabinetid projekteeriti selliselt, et ruumidesse sobituksid eelkõige AS Xxxxx poolt pakutavad A-dec hambaravitoolid ning muud nende poolt pakutavad hambaravitööks ning hambaravikabinettides vajaminevad seadmed ja mööbel. Lisaks ei jaotatud hanketingimuste kohaselt hanget osadeks. Hankedokumentides määratleti, et hankeobjektiks on nii seadmed kui ka mööbel. Hankedokumentide lisas 2 (tehniline ettepanek) määratleti, millistele tingimustele peab hambaravikabinettide mööbel vastama. XXXXX XXXXX, XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx, XXXX XXXXXXXX , XXXXXX XXXXXXXX ja AS Xxxxxxx eesmärk oli, et AS Xxxxx võidaks hanke läbi loodud eeliste, mistõttu tekiks neil õigus müüa SA Tartu Ülikooli Kliinikumile uute Stomatoloogia kliiniku ruumide tarbeks ka vajaminevat mööblit. 20.03.2020 ehk pärast SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt hanke viitenumbriga xxxxxx väljakuulutamist, esitati kaebaja XXXXX Eesti OÜ poolt Riigihanke vaidlustuskomisjonile vaidlustus, millele järgnes XXXXXX Eesti OÜ ja vastustaja ning hankija SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vaheline vaidlus ka kolmes kohtuastmes kuni 05.11.2020. Hankija ja vastustaja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt tegelesid hankevaidlusega hankekomisjoniliikmed XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX . XXXXX XXXXX soovil ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx teadmisel kaasati Riigihangete vaidlustuskomisjonile ja kohtutele koostatavate seisukohtade väljakujundamisse ka AS Xxxxx ning XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX . Nimetatud isikute eesmärk oli, et väljakuulutatud hanketingimused, mis olid koostatud eesmärgiga tekitada eelis AS-le Xxxxx, jääksid püsima. Isikute soov oli, et hanketingimusi ei tuleks kujundada või muuta selliseks, mis võiks anda võimaluse osaleda edukalt mõnel teisel pakkujal. AS Xxxxx esindajad XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX osutasid XXXXX XXXXXle ja XXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXX abi, mille tulemusena formuleeriti Riigihangete vaidlustuskomisjonile ning kohtutele hankijapoolsed seisukohad. SA TÜ Kliinikumi 13. oktoobri 2020. aasta juhatuse otsusega nr x-x-x/xxx taandati riigihanke viitenumbriga xxxxxx konkursikomisjoni liikme kohalt XXXXX XXXXX ja riigihanke eest vastutava isiku kohalt XXXXX XXXXXXX. 01.02.2021 tunnistas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi konkursikomisjon otsusega AS Xxxxx pakkumise vastavaks ning edukaks. Nimetatud otsuse vaidlustasid ühispakkujad XXXXXX OÜ, OÜ XXXXXX, XXXXXXXXXXXXX OÜ ja XXXXXXXX. Riigihangete vaidlustuskomisjon tunnistas 16.03.2021 tehtud otsusega nr /xxxxxx SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjoni 01.02.2021 otsuse kehtetuks. 2 5. aprilli 2021. aasta otsusega tunnistas SA TÜ Kliinikumi konkursikomisjon aga uuesti AS Xxxxx pakkumise vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 12.04.2021 sõlmisid SA TÜ Kliinikum, mida esindas XXXX XXXX ja AS Xxxxx, mida esindas XXXX XXXXXXXX , hankelepingu nr xxxxxxxx, millega SA TÜ Kliinikum ostis AS Xxxxxxxlt 30 hambaravikabineti sisustuse – mööbli koos seadmetega maksumusega 1 733 886 eurot. XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX , olles SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kui hankija esindajad hankes viitenumbriga xxxxxx, rikkusid AS Xxxxxxx esindajate XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX kaasabil järgmiseid riigihanke menetluse nõudeid. RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt, ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Eelkirjeldatud normist tuleneb kohustus järgida nii hankemenetluses kui ka sellele eelneval perioodil võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi on keelatud hankijal eelistada soosikuid või tegutseda meelevaldselt. Hankijal tuleb anda ettevõtjatele võrdsed võimalused hankes osalemiseks. Ülalkirjeldatud XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx tegevust, millele aitasid kaasa AS Xxxxx esindajad XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX , ei saa pidada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks. Olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx poolt kaasati hilisem pakkuja AS Xxxxx XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX kaudu hankega seonduvate Stomatoloogia kliiniku ruumide projekteerimisse, ehitamisse, hanketingimuste koostamisse ning hilisemasse vaidlustusmenetlusse, rikub RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustust. RHS § 3 punkti 3 järgi on hankija kohustatud tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Konkurentsi efektiivne ärakasutamine ei ole tagatud olukorras, kus konkurents ei ole aus, õiglane või tegelik. Ausast, õiglasest ja tegelikust konkurentsist hankemenetluses ei saa rääkida olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx poolt kaasati hilisem pakkuja AS Xxxxx XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX kaudu hankega seonduvate Stomatoloogia kliiniku ruumide projekteerimisse, ehitamisse, hanketingimuste koostamisse ning hilisemasse vaidlustusmenetlusse. Olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx eesmärgiks XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX kaasabil oli tagada, et hankes osutuks loodud eeliste alusel valituks AS Xxxxx, rikuti RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise järgimise kohustust. RHS § 3 punkti 4 kohaselt on kohustatud hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. RHS § 4 punkti 8 kohaselt on huvide konflikt olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. XXXXX XXXXX kui hankija SA Tartu Ülikooli Kliinikumi esindaja riigihankes viitenumbriga xxxxxx, omab märkimisväärseid seoseid AS-ga Xxxxx ning samuti ka AS Xxxxx esindajate XXXX XXXXXXXX ga ning XXXXXX XXXXXXXX ga. XXXX XXXXXXXX ja XXXXX XXXXX on pikaajalised sõbrad ning AS Xxxxx kaasasutajad. Kriminaalmenetluse käigus tuvastatud isikutevaheline suhtlus ja majanduslikud suhted annavad aluse järeldada, et XXXXX XXXXX ei saanud olla hanke ettevalmistamise ning läbiviimise perioodil AS Xxxxx ning nende esindajate XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX suhtes objektiivne ning erapoolik, mistõttu on rikutud RHS § 3 punktis 4 sätestatud huvide konflikti vältimise järgimise kohustust. RHS § 88 lõike 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Olukorras, kus XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXXformuleerisid XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX kaasabil hambaravikabinettide hambaraviseadmete tehnilise ettepaneku tingimused eesmärgiga tekitada eelis AS-le Xxxxx, ehk nimetatud isikute tahe 3 oli suunatud sellele, et tehnilise ettepaneku tingimuste alusel osutuks valituks AS Xxxxx ning nende poolt pakutavad A-dec 500 hambaravitoolid, rikuti RHS § 88 lõikes 7 sätestatud kohustust. XXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXXXXpanid riigihanke menetluse nõuete rikkumise toime tahtlikult. Nende eesmärk oli luua AS-le Xxxxx eeliseid. Nad teadsid või pidasid vähemalt võimalikuks ja möönsid, et eeliste loomisega rikuvad nad riigihanke menetluse nõudeid. Ka XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX tegutsesid riigihanke menetluse nõuete rikkumisele kaasa aidates tahtlikult. Nende eesmärgiks oli samuti see, et AS Xxxxx saaks hankes viitenumbriga xxxxxx eeliseid. XXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXXXXX teadsid või pidasid vähemalt võimalikuks ja möönsid, et nende tegevus toetab ja soodustab riigihanke menetluse nõuete rikkumist. Lisaks oli nende tegevus suunatud põhiteo lõpuleviimisele. XXXX XXXXXXXX kui AS-i Xxxxx juhatuse liige ja XXXXXX XXXXXXXX kui AS-i Xxxxx juhtivtöötaja, tegutsesid riigihanke menetluse nõuete rikkumisele kaasa aidates ka juriidilise isiku ehk AS Xxxxx huvides. AS Xxxxx huvides oli hankemenetluses eeliste loomine ja saamine, kuivõrd seeläbi suurenes oluliselt tõenäosus osutuda riigihankes viitenumbriga xxxxxx parimaks pakkujaks, mis omakorda toonuks kaasa majanduslikku kasu. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et XXXXX XXXXXXXon toime pannud KarS § 300 lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokurör leiab, et XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx suhtes esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KarS § 300 lõikes 2 sätestatud tegu on teise astme kuritegu, mille eest seadusandja ei ole näinud ette vangistuse alammäära, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata kahtlustatava XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx süü suurust. Prokurör on seisukohal, et XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx süü suurus on selline, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Esmalt on prokuröri hinnangul oluline, et eelkirjeldatud süüteo põhiraskus ei lasu XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxxl. XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx tegevus on käsitletav küll grupiviisilise kuriteo toimepanemisena koos XXXXX XXXXX ga, kuid teo eest põhiliselt vastutavaks isikuks saab prokuröri hinnangul pidada XXXXX XXXXXt. Nagu ülalpool märgitud, oli XXXXX XXXXX Stomatoloogia kliiniku juhataja. Lisaks oli ta riigihanke konkursikomisjoni liige. Olgugi, et XXXXX XXXXXXXoli samuti hankekomisjoni liikmeks, saab XXXXX XXXXX rolli hankekomisjonis pidada reaalselt olulisemaks. Prokuröri hinnangul pidi XXXXX XXXXX eelkõige kliiniku juhatajana, aga ka konkursikomisjoni liikmena tagama, et läbiviidav riigihange oleks aus. Seda aga XXXXX XXXXX ei teinud, mis tõigi kaasa lõppkokkuvõttes riigihanke menetluse nõuete rikkumise. Ehk võib öelda, et juhul, kui XXXXX XXXXX ei oleks soovinud riigihanke menetluse nõudeid rikkuda, poleks tekkinud vastutust teo eest ka XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxxl. On tuvastatud, et XXXXX XXXXXXXei tegutsenud riigihanke menetluse nõudeid rikkudes omal algatusel. XXXXX XXXXXXXtegi seda, mida oodati ning millised ülesanded talle anti. Pole tuvastatud, et teoinitsiatiiv oleks tulnud XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxxlt. Olgugi, et riigihanke tarbeks moodustatud konkursikomisjonis oli veel teisigi liikmeid peale XXXXX XXXXX ning XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx, siis nagu mainitud, oli XXXXX XXXXX siiski paralleelselt ka Stomatoloogia kliiniku juhataja, kes reaalselt ka uute Stomatoloogia kliiniku ruumide valmimise ning sisustamisega seonduvat juhtis. XXXXX XXXXXl oli pädevus tagada, et riigihange ei oleks kallutatud ega kellegi suhtes eelistatud. Selgunud on, et XXXXX XXXXX eesmärgiks oli saada TÜ Kliinikumi Stomatoloogia kliinikule riigihanke kaudu kindlasti AS-i Xxxxx poolt pakutavad A-dec hambaravitoolid, mis tõigi kaasa lõppastmes riigihanke menetluse nõuete rikkumise. Kui XXXXX XXXXX poleks Stomatoloogia kliiniku juhatajana ning riigihanke konkursikomisjoni liikmena soovinud AS-i Xxxxx ning selle esindajate kaasamist ja 4 osalemist L. Puusepa 1a, Tartu, kuhu rajati Stomatoloogia kliiniku uued ruumid, asuva hoone projekteerimises, riigihanketingimuste koostamises ning hankevaidlusega seotud vastuste koostamises, poleks toime pandud riigihanke menetluse nõuete rikkumist, mis omakorda välistanuks ka XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx vastutuse. Eelnimetatud asjaolud vähendavad prokuröri hinnangul XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx süü suurust. Nagu korduvalt mainitud, peab prokurör teo eest põhivastutajaks XXXXX XXXXXt, kellel oli kohustus tagada ausa riigihanke läbiviimine. XXXXX XXXXXXX pani koos XXXXX XXXXXga küll toime grupiviisilise teo, kuid ta tegi seda üksnes seetõttu, et XXXXX XXXXX seda soovis ning võimaldas. Seega leiab prokurör kokkuvõtvalt, et XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx puhul on täidetud ka kriminaalmenetluse lõpetamise teine eeldus – tema süü ei ole sedavõrd suur, et see peaks kaasa tooma kriminaalasja kohtusse saatmise ning kahtlustatava kriminaalkorras karistamise. Järgnevalt tuleb hinnata ka avalikku menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamine on seotud preventsiooniga, mistõttu tuleb arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. XXXXX XXXXXXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Prokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamisega määratav kohustus sellise ulatusega, mis peaks tagama, et XXXXX XXXXXXX edaspidi enam analoogset tegu toime ei pane. Enamgi veel, prokurör on veendunud, et XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx puhul on olnud tegemist episoodilist laadi süüteoga, mis osaliselt on tingitud tema poolsest usaldusest teiste isikute, sh XXXXX XXXXX vastu. Eeltoodu tõttu pole otstarbekas teda kriminaalkorras karistada, kuivõrd võib eeldada, et juba läbiviidud kriminaalmenetlus ning kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus on piisav tema mõjutamiseks. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi eripreventiivsest aspektist ka asjaolu, et kahtlustatava puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine XXXXX XXXXXXX suhtes oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Olgugi, et varasemalt sai leitud, et XXXXX XXXXXXXon nii ülemõena kui ka hankekomisjoni liikmena käsitletav ametiisikuna, pole prokuröri hinnangul XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxxl teo toimepanemise ajal olnud ametiisikustaatus vaadeldav sellisena, mis annaks aluse rääkida temast, kui isikust, kelle vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus. Prokurör on veendunud, et ametiisikud peavad küll olema ausad, kuid kõiki ametiisikupositsioone ei saa pidada selliseks, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus riigi peaprokuröri oportuniteedijuhise mõttes, mistõttu saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul puudub XXXXX XXXXXXX Xxxxxxxxx kohtu alla andmiseks ning tema võimalikuks karistamiseks ka avalik menetlushuvi. Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et on põhjendatud kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-s 202 sätestatud alustel. KrMS § 202 lõike 2 punkti 3 alusel tuleb XXXXX XXXXXXX teha 115 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks määratakse 6 (kuus) kuud, kuid XXXXX XXXXXXX võib üldkasuliku töö tunnid sooritada ka kiiremini. Lisaks on XXXXX XXXXXXX kohustatud hüvitama kaitsjatasud summas 322 eurot ja 80 senti. Kohustuse täitmise tähtajaks määratakse samuti 6 (kuus) kuud. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, p 3, lg 3, lg 6 ja lg 7 ning KrMS § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20221000017 XXXXX XXXXXXX suhtes menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXXX XXXXXXX on kohustatud tegema 115 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 322 eurot ja 80 senti. Tähtajaks määrata 16.12.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kriminaalasjas ei ole kohaldatud KrMS 4. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad. 5 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu summas 322 eurot ja 80 senti tuleb hüvitada XXXXX XXXXXXX . 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata XXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXX ja tema kaitsjale. /Allkirjastatud digitaalselt/ Allar Nisu, prokurör Margo Normann, kaitsja Olen kohustusega ja kriminaalmenetluse lõpetamise nõus: /Allkirjastatud digitaalselt/ XXXXX XXXXXXX 6