Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“

Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Kaidy Aljama, telefon 59137973, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: kuni 29 999 eurot Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine: - Keskkonnahoidlik hankimine: jah - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikehange dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: a) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; b) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; c) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; d) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. 2.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. 2.4. Hanke objekt on „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“. 2.2.1 Hankel on järgmised eesmärgid: 2.2.1.1 analüüsida perioodil 2021-2023 vaimse tervise teenuse toetuse korraldust ja andmekogumist neid kasutanud kohalikes omavalitsustes; 2.2.1.2 luua poliitikakujundajale mõõdikud vaimse tervise teenuse edasiseks hindamiseks, sh alused baastasemete seadmiseks ning väljund- ja tulemusindikaatorite kavandamiseks ja kasutamiseks. 2.2.2 Hankeobjekti olulisemad tingimused on toodud Lisas 1 (tehniline kirjeldus). 2.5. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on kuus kuud lepingu sõlmimisest. Tegevuste indikatiivsed tähtajad on: Juuli 2024 – pakkumiste esitamine August – pakkumuste hindamine, lepingu sõlmimine August kuni november 2024 – regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised suunised andmekogumise ja analüüsi täpsema sisu ja suuna osas Detsember I pool 2024 – töö esmase versiooni esitamine, tagasisidestamine tellija poolt Detsember II pool 2024 – lõppraporti valmimine 1 Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1  Jaanuar 2025 – avalik tutvustamine kuni kahel korral. 2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/lepingute-uldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikehanke lisas 5. 3. Pakkuja meeskonnale esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt neli liiget (projektijuht, küsitlusjuht, kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik), kelle täpsemad nõuded on toodud lisa 1 punktis 4 „Uuringu meeskond“. 3.1.1. Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu teiste uurimismeeskonna liikmete kohta. 3.2 Pakkuja peab esitama meeskonnaliikmete allkirjastatud CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõendavad nõutud pädevuste ja kogemuste olemasolu. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1.Täidetud pakkumuse vormi (lisa 3). 4.2.2.Vabas sõnastuses selgituse pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele juhul kui pakkuja kaasab alltöövõtja(d) (vt punkti 3. „Pakkujale meeskonnale esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu. 4.2.3. Analüüsi eesmärk ja sisukirjeldus, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest. 4.2.4. Analüüsi metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt hõlmatakse. 4.2.5. Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega koos peamiste vastutajatega ja iga olulisema tegevuse eelarvega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. 4.2.6. Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus. 4.2.7. Meeskonnaliikmete rollide jaotus vabas sõnastuses ja nende CVd. 4.2.8. Koostöö ja ootused hankijale, võimalusel kajastatuna nädala täpsusega ka tegevuskavas. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 31.07.2024 kell 23.59. 4.6. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.7. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused nende esitamise tähtpäeva järgsel tööpäeval ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Maksimumpunktide arv on 100. Hindamiskriteeriumid on esitatud väikehanke dokumendi lisas 4. 5.5. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.6. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate 2  ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.7. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.8. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes Lisas 4 esitatud hindamiskriteeriumitest. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikehanke dokumendi lisad: Lisa 1. Hanke objekti tehniline kirjeldus Lisa 2. Toetusmeetmete taotlejate aruandevormi näidis Lisa 3. Pakkumuse vorm Lisa 4. Hindamiskriteeriumid Lisa 5. Töövõtulepingu eritingimused 3  Lisa 1 väikehankele Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“ Tehniline kirjeldus 1. Olukorra kirjeldus Aprillis 2021 valitsuse poolt vastu võetud „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes2“ nägi kriisist väljumise meetmena ette esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste mahu suurendamist. Vaimset tervist puudutavate teenuste kättesaadavuse parandamise vajadus kohalikes omavalitsustes (KOV) ilmnes kevadel Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise staabi läbiviidud küsitlusuuringust3, kust selgus, et 72% omavalitsuste hinnangul on vaimse tervise abi vajadus koroonakriisis kasvanud. Vajalikuks peeti psühholoogilise abi pakkumist omavalitsuse korraldamisel, kuid murekohaks spetsialistide nappust. Kõige enam vajasid küsitluse tulemuste põhjal abi lapsed, pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid olid seotud peretülide ja -vägivallaga. 2021. aasta sügisel käivitati esmakordselt KOV-idele suunatud taotlusmeede vaimse tervise teenuse4 ning KOV-idele ning esmatasandi tervisekeskustele suunatud psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse rahastamiseks5, et toetada mittekliinilise abi pakkumist paikkonnas. Toetusmeetmete toetuse andmise määruseid uuendatakse igal aastal, sest eelarve sõltub riigieelarvelistest vahenditest ning annab ruumi tingimuste parendamiseks. Väikehankega tellitav analüüs keskendub vaid kohalikele omavalitsustele suunatud vaimse tervise teenuse toetusele. Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Lisaks on meetme eesmärk täita tühimikku teenustele ligipääsus, pakkuda teenuseid inimesele võimalikult kiirelt ja kodu lähedal. See lähenemine aitab vähendada vaimse tervise teenuste ravijärjekordi tervishoiusüsteemis. Praktikas on toetusmeetme toimimise perioodil KOV-id kõige enam pakkunud psühholoogilist nõustamist, lisaks on pakutud ka näiteks pereteraapiat, perenõustamist, vaimse tervise kriisinõustamist, hingehoidlikku nõustamist, tugigruppe, kogemusnõustamist, leinanõustamist, loovteraapiat ja mänguteraapiat. 2021.aastal (september-detsember) rahastati vaimse tervise teenuse toetuse meetmest 22 (28%), 2022. aastal 38 (48%) ja 2023. aastal 45 (57%) kohaliku omavalituse taotluseid. Toetusmeetmed on KOV-ide poolt hästi vastu võetud ning huvi ning vajadus nende järgi kasvab. Samas oli taotluste põhjal näha, et KOV taotleb sageli neid teenuseid, mille osas on teenusepakkujad teinud eel- või müügitööd, mis näitab seda, et KOVidel puudus võimekus lähtuda teenuste planeerimisel ja pakkumisel eelkõige oma elanikkonna vajadustest. Siiski on veel arenguruumi – kõikidel KOV-idel ei ole veel piisavalt kogemusi iseseisvalt oma elanike vaimset tervist toetavaid psühhosotsiaalseid teenuseid terviklikult kavandada ja pakkuda. 2022. a lõpus viis Sotsiaalministeerium läbi küsitluse KOV-ide seas, kust ilmnes, et selliste teenuste planeerimisel ei osata lähtuda tegelikust vajadusest ning keeruline on saada kätte teenusepakkujatelt vajalikke dokumente, et tõendada piisava kvalifikatsiooni ja kogemuse olemasolu teenuse pakkumiseks. Kohalikud omavalitsused tõid välja, et vajavad vaimse tervise teenuste planeerimiseks, korraldamiseks ja elluviimiseks täiendavaid ressursse - raha, spetsialiste, koolitusi, supervisioone, kovisioone ja võrgustikukohtumisi. Ehk KOV-ide vajaduste ampluaa kvaliteetseks teenusepakkumiseks on lai ning teenuste korraldamisel on vaja senisest paremat selgust ja süsteemsust. 2 Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes (2021) 3 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Küsitlustulemuste ülevaade (2021) 4 Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal (2023) 5 Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal (2023) 4  2. Analüüsi eesmärgid Oleme ehitamas jätkusuutlikku vaimse tervise teenuste süsteemi lähtuvalt rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustest, mis mh näevad ette kogukondlike teenuste määra olulise suurendamise eriarstiabi ehk kliiniliste teenuste kõrval 6. Tegemist on optimaalse lahendusega, kuidas madala lävendiga ja ravieelsed teenused teha inimestele nende elukoha lähedal kättesaadavaks ning sellega ennetada vaimse tervise probleemide süvenemist ja vähendada survet tervishoiusüsteemis pakutavatele spetsialiseeritud teenustele. Ka Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023- 20267 näeb ette KOV-idele mõeldud toetusmeetmete edasiarendamist elanikele vaimse tervise toe ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks, mille teostamiseks vajame täiendavat informatsiooni. Kogukondlike teenuste riikliku toe laiendamisel kavandame esimese sammuna vaimse tervise teenuse kättesaadavamaks muutmist kohalikele omavalitsustele ja nende elanikele. Väljatöötamisel on seadusemuudatus, mis vabastaks KOV-id edaspidi toetuse taotlemisest ning asendaks 2021-2024 toiminud süsteemi riiklikult rahastatud üleriigilise, kõiki KOV-e kaasava süsteemiga. Et vaimse tervise teenuse rakendamist ja mõju paremini hinnata, soovime teenuse seniste tegevuste, aruandluse ja muu dokumentatsiooni baasil välja arendada teenuse võimalikke baastasemeid arvestavad väljund- ja tulemusindikaatorid. Ehk uuringu tulemusena peab valmima mõõdikute süsteem, mis võimaldaks edaspidi kõige paremini seirata kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse osutamise trende ja tulemuslikkust. Selleks tuleb eeltööna analüüsida vaimse tervise teenuse toetuse senist korraldust neis kohalikes omavalitsustes, kus vaimse tervise teenust rakendati (vt täpsemalt TK p 3.1), analüüsida taotlemise tingimusi, teenuse rakendamist ja aruandlust puudutavat dokumentatsiooni, s.h vaimse tervise teenuse osutamisel kogutud andmeid ja selleks valitud tunnuseid ning teha ettepanekud lõplikuks mõõdikute süsteemiks koos vastava andmekoosseisuga. Uuringu eesmärgiks ei ole mõõta näiteks teenusega rahulolu ega uurida probleemkohti süvitsi eraldiseisvate teemadena (ehk mõõta teenuse seniseid tulemusi), vaid neid tuleb analüüsida mõõdikute süsteemi vajaduste vaates, et kaardistada teenuse rakendamiseks, väljundite ja tulemuslikkuse mõõtmiseks olulisi aspekte vastavate indikaatorite alusena. Uuringu tulemused aitavad Sotsiaalministeeriumil seirata vaimse tervise teenuse toimimist ja tulemuslikkust senisest täpsemalt, osana eesmärgist tagada jätkusuutlik ja süsteemne vaimse tervise teenustega kaetus kohalikul tasandil. 2.1 Mõõdikute süsteemi raamistik: näide Vaimse tervise teenuse väljund- ja tulemusindikaatorite määramiseks, sealhulgas baastasemete seadmiseks, võiks kaaluda järgmisest raamistikust lähtumist: 1. Teenuse eesmärkide ja tulemuste defineerimine • Selgitada välja teenuse põhieesmärgid: Mis on vaimse tervise teenuse lõppeesmärk? Milliseid muutusi loodetakse saavutada? • Määrata oodatud tulemused: Millised on konkreetsed tulemused, mis ütlevad, et teenus on edukalt rakendatud? 2. Teenuse protsessi kaardistamine • Kirjeldada teenuse protsessi etapid: Detailne kirjeldus kõigist etappidest ja tegevustest, mis on seotud vaimse tervise teenuse pakkumisega. • Identifitseerida peamised tegevused: Tuvastada tegevused, mis on kriitilised teenuse eesmärkide saavutamiseks 6 World mental health report: Transforming mental health for all (WHO, 2022) 7 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026 (2022) 5  • Senised mõõdikud: Millised vaimse tervise teenuse pakkumise osad/tegevused on praeguste mõõdikutega kaetud (s.h tegevuste finantsmõõdikud)? Millised osad/tegevused on kõige olulisemad, mis on veel katmata ning mille kohta on võimalik ja vajalik andmeid edaspidi koguda? 3. Baastaseme(te) määramine • Baastaseme(te) andmete analüüsimine: Koguda andmeid sihtrühma praeguse vaimse tervise seisundi kohta enne teenuse rakendamist. Kui see ei ole otstarbekas või võimalik, siis põhjendada, miks. • Baastaseme(te) kinnitamine: Lõplikult kokku leppida algne baastase (või vajadusel mitu), mida kasutatakse edasiste tulemuste ja muutuste hindamiseks; kui see ei ole otstarbekas või võimalik, siis põhjendada, miks. 4. Väljundindikaatorite määramine • Kaardistada peamised osapooled ja nende mõõdetavad tegevused: Millised on tegevused, mida on võimalik ja otstarbekas regulaarselt mõõta, mis võimaldaksid nn teenuseosutamise statistikat? • Kujundada lõplikud mõõdikud (näiteks kui üks alategevus on teraapia seansid, siis väljundindikaatoriks võib olla seansside arv, osalejate arv või jagatud teraapiamaterjalide hulk jms). 5. Tulemusindikaatorite määramine • Kaardistada peamised osapooled ja nende mõjutatavus: Mis on need tulemused, mida loodetakse saavutada teenuse pakkumise järel? Kuidas need tulemused seostuvad teenuse eesmärkidega? (vt ka punkt 1) • Kujundada lõplikud mõõdikud (näiteks, kui üks alategevus on teraapia seansid, siis tulemusindikaatoriteks võivad olla osalejate elukvaliteedi muutumine kindla ajaperioodi jooksul s.h positiivse tulemusena nt haiguspäevade arvu vähenemine, aga ka enesehinnanguline emotsionaalse enesetunde paranemine jms). 6. Metoodika ja regulaarsuse kavandamine • Andmekogumise meetodite kirjeldamine: Kuidas ja kuhu kogutakse teenuse osutamise käigus arvandmed (aruanded vm sarnane esitamine)? Kas täiendavalt tuleks kasutada ankeetküsitlusi, intervjuusid või teisi andmekogumise meetodeid? • Andmekoosseis: Arvestades lõplikke väljund- ja tulemusindikaatoreid, milline on nende koostamiseks vajalik andmekoosseis? • Andmekogumise sagedus: Millise regulaarsusega milliseid andmeid koguda? • Andmekvaliteedi teemad: Kuidas tagada, et andmed on usaldusväärsed ja laekuvad turvalisse andmekeskkonda õigeaegselt? • Tagasiside ja hindamine: Kuidas kavandada välja töötatud mõõdikute süsteemi (vähemalt ühekordne) ülevaatamine ja täiendamine? Millise perioodi tagant seda tuleks teha ja mida arvesse võtta? Kirjeldatud raamistik on üheks võimalikuks näiteks, kuidas mõõdikute süsteem koos eelneva analüüsiga võiks teostuda. Pakkuja ülesandeks on seda kas täiendada (kas tegevuste või uurimisteemadega vm) või esitada endapoolne raamistik sarnases detailsuses koos kõigi vajalike tegevustega, et Tellija saaks ülevaate kogu kavandatud terviku sisust, loogilisusest ja piisavusest. Aluseks tuleb võtta nii olemasolevad andmed kui kavandada täiendavalt vajalike andmete kogumine. 3. Andmed Tellija edastab edukale pakkujale 2021.–2023. aasta vaimse tervise teenuse osutajate aruande(d) (aruande näidisvorm 2021-2022.a kohta lisa 2) ning Sotsiaalministeeriumi poolt 2022. aastal läbiviidud 6 kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete küsitlustulemuste kokkuvõtte peale lepingu sõlmimist. Samuti muu tema käsutuses oleva dokumentatsiooni, mis on vajalik vaimse tervise teenuse toetuse kogu tervikprotsessi (kavandamine, tingimuste seadmine, rakendamine, aruandlus ja hindamine jm) mõistmiseks. Esialgsed lähtekohad ja kaardistused on võimalik teha seega juba olemasolevate andmete põhjal, mille käigus ühtlasi selguvad nn valged laigud ehk andmed, mida edukas pakkuja vajab eesmärgi lõplikuks saavutamiseks. Teenust on toetust saanud KOV-ides rakendatud vastavalt KOV visioonile ja võimekusele sellist teenust pakkuda, mistõttu täiendavat dokumentatsiooni (erinevad teenuse osutamise korrad jms) on võimalik saada ka KOV-idelt. Tellija hinnangul eeldab uuring seega eelkõige kvalitatiivsete andmete kogumist, kuid me ei välista vajadusel ka küsitluse vm kvantitatiivmeetodiga täiendava andmekogumise vajadust; lõpliku valiku ja tegevuskava koostab uuringu eesmärgist lähtuvalt pakkuja. Igal juhul tuleb arvestada mõlemat laadi andmete analüüsimise ja sünteesimise pädevuste olemasolu ja vajadusega, kuna mõõdikute süsteemi lõplik ülesehitamine vajab nii vastava kogemusega kvantitatiiv- kui kvalitatiivanalüütiku panust. 3.1 Kvalitatiivandmete kogumine ja analüüs Kvalitatiivanalüüsi andmete kogumisel ja analüüsis tuleb lähtuda peatükis 2 toodud eesmärkidest, raamistikust ja teemadest, mida pakkuja võib täiendada, põhjendades täienduste lisaväärtust pakkumuses. Kvalitatiivandmed tuleb koguda eelkõige süvaintervjuude kaudu (keskmine kestus 90 minutit) TK 3.3 toodud sihtrühmadelt. Soovitav on kavandada ka täiendavaid intervjuusid väiksemates gruppides (nt 2–4 osalejat) või fookusgruppe (5–9 osalejat) jt, kui need pakkuja arvates aitavad oluliselt kaasa uuringu eesmärkide saavutamisele. Pakkumuses tuleb siis selgelt välja tuua, millist lisaväärtust need pakkuja arvates annavad ja kuidas need läbi viiakse. Näiteks vaimse tervise teenuse osapooli, s.h eksperte kaasavad aruteluseminarid või fookusgrupid mõõdikute süsteemi aruteludeks, valideerimiseks jms. Pakkuja pakub oma visiooni välja lisaks Tellija ette antud kohustuslikele süvaintervjuudele. Täiendavaid grupiintervjuusid ei ole lubatud teha tellija poolt kavandatud süvaintervjuude arvelt (ehk nende ette nähtud minimaalset arvu vähendades) ning nende läbiviimine ei tohi pikendada uuringu teostamise perioodi. Uurimiseesmärkidest lähtuvalt tuleb vastavalt koostada poolstruktureeritud intervjuude kavad. Valmis tuleb olla ka variatsioonideks poolstruktureeritud intervjuude küsimustikes vastavalt iga sihtrühma alagrupi eripäradele (nt töökohustused vaimse tervise teenuste osutamisel), samuti venekeelsete süvaintervjuude läbiviimiseks, kui selgub, et mõnes piirkonnas ei ole võimalik eestikeelset valimi kriteeriumile vastavat osalejat värvata, kuid venekeelset on. Poolstruktureeritud küsimustike ja analüüsi detailsus peab välja tooma kõigi sihtrühmade vaatenurgast olulised nüansid vastavalt uurimisteemadele ja -küsimustele, samuti osapoolte ettepanekud süsteemi täiendamiseks. Nii intervjuudes kui analüüsides on seetõttu oluline märgata ja kajastada, millised on vastaja seosed meetmetega ning tema teenuse piirkonnast, kohustustest (sh töökohast ja ametipositsioonist) jt tunnusest tulenevad erinevused vastajate kogemustes ja hinnangutes. Lisaks, kui intervjueerija märkab intervjuu käigus vastaja pakutavaid olulisi teemasid, mida poolstruktureeritud intervjuu küsimustik (või uurimisteemad) ei kajasta, siis tuleb ka need teemad salvestada ning analüüsis kajastada (vajadusel lülitada need teemad tellijaga kooskõlastatuna ka järgmiste, veel läbi viimata süvaintervjuude küsimustikesse). Pool-struktureeritud intervjuude kavad koos pöördumiskirjaga intervjueeritava(te) poole tuleb enne intervjuude läbiviimist kooskõlastada hankijaga. Eeltoodust tulenevalt soovib tellija, et töövõtja kasutaks analüüsi alusena mitte üldiseid märkmeid või kokkuvõtteid intervjuudest, vaid olulisi detaile märgata võimaldavaid salvestusi. Intervjuud võib läbi viia kas telefoni/videokõne teel või silmast-silma, nii nagu vastajale on mugavam. Anonümiseeritud transkriptsioonide ega salvestuste üleandmine tellijale ei ole kohustuslik. Küll jääb tellijale töö teostamise ja kvaliteedi järelevalve aspektist õigus veenduda vähemalt salvestiste olemasolus ning 7 vajadusel ka nende tegeliku kestuse, sisu jm vastavuses tellija lähteülesandele või töövõtja poolt teostatud analüüsile. Ehk juhul kui tellijal on töö kvalitatiivosa analüüsi väikehanke nõuetele vastavuses pretensioone, mis on töövõtjale ka kirjalikult esitatud, on tellijal õigus töövõtja tööruumides vastastikku kokkulepitud ajal tutvuda kas salvestuste või transkriptsioonide olemasoluga, vajadusel ka nende sisuga määral, mis on vajalik, et anda hinnang, kas teostatud analüüsi puudused võivad tuleneda ebapiisavast või ebaõigest kvalitatiivandmestikust. Seejärel on tellijal õigus otsustada, kas hindamise osana kogutud kvalitatiivandmestiku põhjal on sama töövõtja suuteline teostama väikehanke nõuetele vastava analüüsi või mitte. Viimasel juhul on tellijal vajadusel õigus tellida juba kogutud andmete põhjal uus analüüs kolmandalt osapoolelt, kuna spetsiaalselt hindamise eesmärgi saavutamiseks kogutud andmete varalised õigused kuuluvad tellijale. Lisaks sätestab leping täpsemalt kõigi hindamise käigus loodud andmestike, sh kvalitatiivosa salvestiste hävitamise tingimused töövõtja poolt pärast seda, kui tellija on tööd aktiga vastu võtnud. 3.2 Kvantitatiivandmete analüüs Kvantitatiivandmete analüüsis tuleb samuti lähtuda peatükis 2 toodud eesmärkidest ja raamistikust, mida pakkuja võib täiendada, põhjendades täienduste lisaväärtust pakkumuses. Välja tuleb valida ja täiendavalt pakkuda küsimused kujul, mis võimaldavad hiljem nende statistilist analüüsi. Osaliselt on kvantitatiivandmed osutatud teenuste kohta olemas vastavalt aruandlusvormidele. Täiendava(te) küsitlus(t)e kavandamisel ja andmete kogumisel tuleb pakkujal arvestada tulemuste üldistatavuse saavutamist vastavalt valitud sihtrühmale ning kirjeldada pakkumuses, kuidas seda tehakse (valimi disain, s.h vajalik valimialus ja kavandatav lõppvalimi suurus, värbamis- ja küsitlusmetoodika, vastajate kaalumine, selle põhjendus ja metoodika, jms). Valmis tuleb vajadusel olla küsimustike tõlkimiseks vene keelde. Küsimustikud koos pöördumiskirjaga vastaja(te) poole tuleb enne küsitlustöid kooskõlastada hankijaga. 3.3 Analüüsi sihtrühmad ja valimid Käesolev analüüs ei näe ette teenusesaajate poole pöördumist. Teenuste olulisteks osapoolteks ja uuringu sihtrühmadeks seekord on teenuseosutajad, kes esitavad ka oma tegevusest kokkulepitud aruandluse KOV-idele, samuti KOV esindajad, kes selle protsessi eest vastutavad ning Riigi Tugiteenuste Keskuse koordinaatorid, kes koguvad teenuste aruandluse kokku KOV-idelt. Oluline osapool on poliitikakujundajana Sotsiaalministeerium. Uuringu valimid tuleb koostada vastavalt valitud metoodikatele ja peamistele sihtrühmadele, arvestades info kogumise vajadust üle-eestiliselt. Rasvases kirjas on allpool toodud süvaintervjuude peamised sihtrühmad ning sulgudes tellija poolt soovitav minimaalne intervjueeritavate arv. Intervjueeritavate alagruppe ja intervjuude osakaale võib pakkuja pakkumuses muuta, põhjendades tehtud muudatuste vajalikkust ning säilitades peamised sihtrühmad ja neis ette nähtud minimaalse intervjuude üldarvu. Lubatud on kavandada ja pakkuda ka suuremat intervjuude arvu, põhjendades nende vajalikkust ja/või lisaväärtust oma pakkumuses ning näidates vastavalt, keda lisaks kaasata soovitatakse või millist alagruppi võiks alltoodust rohkem intervjueerida. Tellija huvi on teenust pakkunud KOV-ide varieeruvus nii süvaintervjuudes kui suuremates gruppides (sh osalenud KOV suurus, regioon, jm). 1. Poliitikakujundajad, valdkonna eksperdid jt osapooled (kokku vähemalt 4) - Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna spetsialist(id) - Riigi Tugiteenuste Keskuse vaimse tervise teenuse toetuse koordinaatorid 2. Vaimse tervise teenuse toetus (kokku vähemalt 36) - kohalikud omavalitsused (20) - teenuseosutajad (16) 3. Mõõdikute süsteemi valideerimiseks vajalikud intervjuud ja/või fookusgrupid ja/või aruteluseminar jm (pakkuja visioon koos potentsiaalsete osalejate ja põhjendusega) peaks osalema vähemalt üks tellija poolne esindaja. 8 Lubatud on grupiintervjuud (fookusgrupid) kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega, sh virtuaalselt, tingimusel, et neist vähemalt pooli (vastavalt 10 KOV-i ja 8 teenusepakkujat) intervjueeritakse süvaintervjuude kaudu. 3.4. Uuringuinstrumentaarium Kogu uuringuks vajaliku instrumentaariumi valmistab ette töövõtja (s.h nii lõplikud küsitlusankeedid kui pool-struktureeritud küsimustikud intervjuude läbiviimiseks). Intervjuud poliitikakujundajatega, samuti tellija poolt mõlema meetme kohta tehtud ja üleantavad 2022. a uuringutulemused koos siinse lähteülesande uurimisküsimustega annavad töövõtjale selleks põhjaliku alusmaterjali. Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundajate intervjuude küsimustikud eelnevat tellijaga kooskõlastamist ei vaja, kuid tuleks saata vastajatele ette tutvumiseks vähemalt 5 tööpäeva, et nad saaksid põhjalikumalt intervjuuks valmistuda. Samuti tuleb töövõtjal ette valmistada ja tellijat eelnevalt piisavalt detailselt teavitada mõõdikute süsteemi valideerivatest küsimustikest-teemadest. Ülejäänud sihtrühmade küsimustikud, samuti küsitlusankeedid tuleb enne intervjuudega alustamist tellijaga kooskõlastada, et tellija saaks veenduda kõigi vajalike teemade kaasamises, nähes tellija tagasisideks ette samuti vähemalt 5 tööpäeva. Valmis tuleb olla ka selleks, et süvaintervjuudele vastajad lisavad intervjuu käigus mõne uue teema, kui nende arvates esitatavad küsimused nimetatud kahe toetusmeetme korraldamise kogu probleemide spektrit ei kata, ning tellijaga kooskõlastatult tuleb töövõtjal siis vajadusel neist lähtuvalt intervjuu küsimustikke ka täiendada. 4. Uuringumeeskond Pakkuja peab koostama analüüsi läbiviimiseks meeskonna, kuhu tööde mahtu, erinevaid metoodikaid ja ajakava arvestades peab kuuluma minimaalselt 4 inimest: projektijuht, küsitlusjuht, kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik. Lisaks tuleb vajadusel kaasata eelnevate vastavate pädevuste ja kogemustega intervjueerijaid ja/või moderaatoreid (nt kui on vaja kas täiendavaid vene keele oskuse pädevusi, kui analüütik keskendub andmete analüüsile, mitte nende kogumisele jms). Kõik uuringumeeskonna liikmed peavad omama terviklikku sisulist ülevaadet projekti eesmärkidest, metoodikatest ja soovitud tulemustest. Projektijuht koordineerib uuringumeeskonna tööd, suhtleb hankija ja projekti juhtrühmaga ning vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja analüütiku vahel informatsiooni, korraldades mh nii esmakohtumise kui kõik järgnevad vajalikud vahekohtumised uuringumeeskonna ja tellija vahel ning osaledes neis ise aktiivselt. Projektijuht korraldab ka kõigi kohtumiste protokollide või memode koostamise uuringumeeskonna mõne liikme poolt ning selle, et neis kajastatud info jõuaks kõigi vajalike osapoolteni. Projektijuht jälgib, et ette nähtud tööde tulemuseks oleks kõigi meeskonnaliikmete panusena loodud ühtne ja loogiline tervik. Nõuded: Projektijuhilt nõutakse vähemalt kahe tellitava analüüsiga samaväärse uuringu juhtimiskogemust (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid, mis korraga või eraldi sisaldavad vähemalt ühte kvalitatiivuuringu ja ühte kvantitatiivuuringu juhtimise kogemust) viimase viie aasta jooksul. Küsitlusjuht vastutab andmete kogumise korraldamise, sh valimite ettevalmistamine ning valimi isikutega kontakteerumise, nende värbamise ning muud küsitlustööde kvaliteetseks läbiviimiseks vajalike tegevuste eest. Küsitlusjuht korraldab või aitab korraldada ka valideerimisega seotud intervjuusid, fookusgruppe või aruteluseminare, värvates neisse vajalikke osalejaid. Vajadusel osaleb küsitlusjuht tellija ja eduka pakkuja esma- ja vahekohtumistel, samuti annab küsitlusjuht vastavalt küsitlustööde käigule olulise sisendi vahearuandesse ning vastavasse metoodika peatükki lõpparuandesse (või koostab need ise). 9 Nõuded: Küsitlusjuhil peab olema vähemalt kahe tellitava analüüsiga samaväärse uuringu juhtimiskogemust (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid, mis korraga või eraldi sisaldavad vähemalt ühte kvalitatiivuuringu ja ühte kvantitatiivuuringu juhtimise kogemust) viimase viie aasta jooksul. Kvantitatiivanalüütik vastutab uuringus hõlmatud teenuste kohta olemasolevate ja vajadusel täiendavalt kogutavate kvantitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning esitlemise eest. Koostöös küsitlusjuhiga kavandab ta vajadusel küsitluste metoodika ja valimi disaini vastavalt uuringu sihtrühmadele. Juhul, kui otsustatakse täiendavalt andmeid koguda, siis on kvantitatiivanalüütiku ülesandeks sel juhul ka lõplike küsimustike koostamine eesti ja vene keeles ning nende kooskõlastamine tellijaga. Kvantitatiivanalüütik pakub kõigi kvantitatiivandmete põhjal välja ka vaimse tervise teenuse edasiseks seireks sobiva peamiste mõõdikute süsteemi, mis võimaldaks edaspidi jälgida vaimse tervise teenuse peamisi trende ja tulemuslikkust. Selleks tuleb analüüsi käigus välja selgitada ja pakkuda mõõdikute baastasemed, väljundid ja ka võimalikud tulemusindikaatorid. Analüütik osaleb mõõdikute süsteemi valideerimisel (sh selle üritusel) enne lõpliku versiooni esitamist, täiendades süsteemi vajadusel endapoolselt valideerimisest saadud tagasisidega. Kokkuleppel esitleb kvantitatiivanalüütik eesti keeles uuringu peamisi tulemusi. Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja vahekohtumistel tellijaga. Nõuded: Kvantitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna kvantitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase viie aasta jooksul. Kvalitatiivanalüütik vastutab uuringu kvalitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning esitlemise eest. Koostöös küsitlusjuhiga kavandab ta intervjuude läbiviimiseks vajaliku metoodika ja valimi disaini vastavalt uuringu sihtrühmadele. Kvalitatiivanalüütiku üheks oluliseks ülesandeks on esmalt lõplike pool-struktureeritud küsimustike koostamine eesti ja vajadusel ka vene keeles ning nende kooskõlastamine tellijaga. Ta viib ise või (venekeelse) intervjueerija/moderaatori abil läbi (süva- )intervjuud ja jälgib, et need salvestatakse ja säilitatakse nõuetekohaselt. Kui analüütik ei intervjueeri vene keeles ise, koostab ta siiski analüüsi ka venekeelsete intervjuude põhjal (lastes need vajadusel tõlkida eelnevalt eesti keelde), osana terviklikust intervjuude analüüsist. Kvalitatiivanalüütik osaleb ka mõõdikute süsteemi koostamises, andes sellesse sisendit kvalitatiivselt kogutud info põhjal, s.h aidates valideerida mõõdikute süsteemi koostöös vaimse tervise teenuse ekspertidega (nt viies projekti viimases etapis läbi vastava aruteluseminari, fookusgrupid vms, analüüsides saadud tagasisidet ning panustades mõõdikute süsteemi lõpliku versiooni valmimisse). Kokkuleppel esitleb analüütik eesti keeles uuringu peamisi tulemusi. Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja vahekohtumistel tellijaga. Nõuded: Kvalitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna kvalitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase viie aasta jooksul. Pakkuja esitab pakkumuses uuringumeeskonna täieliku nimekirja koos rollidega. Iga uuringumeeskonna liikme kohta on pakkumusse lisatud isiku poolt allkirjastatud CV. Täiendavate liikmete (intervjueerijad, moderaatorid, assistendid jt) korral tuleb CV-s välja tuua kõik nende tegevusteks vajalikud pädevused (s.h venekeelsete tegevuste puhul vene keele oskus vähemalt suhtlustasandil) vähemalt kahes uuringus viimase viie aasta jooksul, kus nad on vastavat rolli täitnud. Pakkumuses esitatud uuringumeeskonna liikmetel tuleb väikehanke võitmise korral arvestada uuringu ajakava jooksul vajaduse korral kohtumistega Sotsiaalministeeriumi kontaktisiku ja ekspertidega. Ehk tellijal on õigus sisuliste küsimustega pöörduda otse tegevus- ja ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole või nõuda nende osalemist kohtumistel, kui vaatamata tellija suhtlemisele projektijuhiga tekib projektiga ajalisi tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteediprobleeme tegevustes, milles nad on peamisteks vastutajateks või läbiviijateks. 10  5. Ootused pakkumusele Hindamisel annab lisapunkte, kui pakkujal on hankija arvates asjakohane visioon mõõdikute väljatöötamisest tulenevalt võimalikest aluseks olevatest andmetest ning see visioon on pakkumuses kirjeldatud tellijale arusaadava tervikuna. Uuringu eesmärk peab pakkumuses olema lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult (sh pakkuja poolne hindamisaluste defineerimine). Pakkuja võib välja pakkuda täiendusi metoodikates ja/või sihtrühmades tingimusel, et kõik tellija poolt minimaalselt vajalikuks peetud sihtrühmad on tehnilises kirjelduses ette nähtud ulatuses kaasatud. Pakkuja esitab pakkumuse selliselt, et see võimaldab tellijal hinnata, et pakkumuse esitamiseks on pakkuja läbi mõelnud kõik olulised etapid, nende teostamiseks vajalikud metoodilised ja organisatoorsed meetmed ning pakkujal on võimekus alustada pärast lepingu sõlmimist tellitud töödega. Kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb eraldi välja tuua uuringu võimalikud riskid ja uuringu käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad. 11  Lisa 2 väikehankele Toetusmeetmete taotlejate aruandevormi näidis (2021-2022a kohta) Periood Teenuseosutaja Kohtumisi Nõustatud Teenusekulu Täpsustus inimesi (vajaduse korral) Toetuse taotleja esindaja nimi, seos taotlejaga: Allkiri (allkirjastatakse digitaalselt) Kuupäev 12  Lisa 3 väikehankele Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. 5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid. 6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 13  Lisa 4 väikehankele Hindamiskriteeriumid Väikehange „Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine“ hindamiskriteeriumite kirjeldus. Pakkumuste hindamine 1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja tehnilise lahenduse eest 70 punkti. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 1.1. Maksumus (km-ta) (30 punkti): 1.2. Tehniline lahendus (70 punkti): i. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 15 punkti ii. Analüüsi metoodikate kirjeldus – 25 punkti iii. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 15 punkti iv. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan – 15 punkti 2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt kollektiivselt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese kirjaliku põhjenduse. 3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda. 4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtuspunktid). 5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „ii. analüüsi metodoloogia kirjeldus“ eest suurim arv väärtuspunkte. Kui hindamiskriteeriumi ii.. punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi i. („pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: 1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30); 2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: "osakaal (30)" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal (30)". Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 14 2. Tehniline lahendus – 70 punkti Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga. Maksimaalne punktide arv on 70. 2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max. 10 punkti + 5 lisapunkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks 10 punkti pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab hankija ootusi. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning 7 punkti vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija 3 punkti ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud 1 punkt uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega. LISAPUNKTID: Hindamisel annab pakkumusele lisapunkte, kui pakkujal on hankija 5 punkti arvates asjakohane visioon mõõdikute väljatöötamisest tulenevalt võimalikest aluseks olevatest andmetest ning see visioon on pakkumuses kirjeldatud tellijale arusaadava tervikuna. Kui pakkumus hankija hinnangul asjakohast mõõdikute väljatöötamise visiooni ei sisaldanud, pakkumusele lisapunkte ei anta. 2.2. Analüüsi metoodika kirjeldus – max. 25 punkti Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. 25 punkti Sealhulgas on: a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada; b) kirjeldatud andmekogumise meetodid; c) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted; d) kirjeldatud mõõdikute väljatöötamise esmane visioon Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)- 18 punkti c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) 10 punkti tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas hankija ootustele. Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või 1 punkt küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning 15  annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata. 2.3. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava8 – max. 15 punkti Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 15 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d) koos detailse tegevuste eelarvega. Suuremate tegevuste juures on välja toodud hinnad koos ja ilma käibemaksuta. Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab hankijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 7 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised. Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankijal pole seetõttu võimalik veenduda 1 punkt kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. 2.4. Projektiga seotud riskide (k.a. elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan9 – max. 15 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis 15 punkti võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud). Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti 7 punkti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt 1 punkt pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. 8 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ toodust. 9 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimismeeskonna liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest. 16  Lisa 5 väikehankele Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR … ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine ” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd vastavalt väikehanke dokumendis toodud indikatiivsele ajakavale hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.2. Pooled lepivad kokku punktis 7.1 viidatud Töövõtulepingute üldtingimuste kohaldamises järgmiste erisustega: 4.2.1. leppetrahvi määraks üldtingimuste punktis 9.1.3. on 0,05% päevas; 4.2.2. üldtingimuste punkt 12.1. sõnastatakse järgmiselt: 12.1 Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel) või mille konfidentsiaalsusest on tellija teavitanud suuliselt, kui see teabe avaldamise asjaolusid silmas pidades on asjakohane. 5. Volitatud esindajad 17 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kaidy Aljama, tel 59137973, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 18