Sotsiaalministeerium Teie 19.06.2024 nr 1.2-2/66-1/
[email protected] Meie 15.07.2024 nr 5.2-2/19152-2
Eelnõu tagasiside
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toitjakaotustoetus). SKA tutvus eelnõuga ja esitab
selle kohta järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punkt 3 (PHS § 4 lõige 4). Täpsustatakse samal eesmärgil makstavate
hüvitiste samaaegse maksmise vältimise sätet, millega tekib õigus saada Eestist hüvitist
selles ulatuses, mis Eestis makstav hüvitis on teises riigis saada olevast hüvitisest
suurem. Leiame, et nimetatud säte peaks kohalduma ainult EL määruse või välislepingu
alusel, kus on kokku lepitud ka tingimused ning andmevahetus, millistel hüvitiste
võrdlemine käib.
2. Eelnõu § 1 punkt 4 (PHS 71). Sättega nähakse toitjakaotustoetuse suurusena seaduse
jõustumise aasta 1. oktoobrist kuni 2027. aasta 30. aprillini ette 343 eurot. Teeme
ettepaneku muutuv summa eelnõust välja jätta ning kajastada ainult baasosa,
indekseerimise reeglid ning kus ja kuidas iga-aastane määr avaldatakse.
3. Eelnõu § 1 punkt 6 (PHS § 12 lõige 7). Sõnastus on ebatäpne ja ei lähe kokku
seletuskirjaga. Eelnõu sõnastuse kohaselt peatatakse perehüvitise maksmine kõigile
akadeemilisel puhkusel viibijatele, kuid peatama peaks ainult vähemalt 19-aastastele
õppivatele – nii nagu ka seletuskirjas on õigesti. Alla 19-aastaste puhul makstakse
perehüvitisi ka siis, kui laps ei õpi.
4. Eelnõu § 1 punkt 7 (PHS § 14 lõige 5). Teeme ettepaneku kaaluda säte täiendamist
lausega: „Nimetatud eesmärgil on Sotsiaalkindlustusametil õigus saada liikluskindlustuse
registrist andmeid liiklusõnnetuse tagajärjel toitja kaotanud isikule kahju hüvitamise
kohustuse olemasolu ja asjakohase kindlustusandja kohta.”. RPKS senisest sõnastusest
saab tuletada üksnes, et liiklusregressi esitamiseks on SKA-l õigus isikuandmeid
töödelda, kuid liikluskindlustuse registri vastutaval töötlejal ei ole otsest kohustust
andmeid väljastada. Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadele ei saa avaliku
võimu esindaja avalikku ülesannet täites toetuda õigustatud huvile. LKindlS § 77 sätestab
kindlustusandja ja teiste isikute ligipääsu registriandmetele ning selle alusel on täna SKA-
l õigus saada üksnes § 77 lõikes 3 nimetatud sõiduki andmeid, mitte aga isiku surmaga
seotud nõuete andmeid. IKÜMi ja IKS-iga kooskõlla viimiseks on vajalik täpsustada
andmete saamise viis ja ulatus. Antud juhul on töödeldavateks isikuandmeteks toitja
kaotanud isiku rahalise nõude olemasolu (s.o finantsandmed) kindlustusandja vastu.
Muuhulgas saab selle andmetöötluse käigus SKA-le teatavaks, et isik on surnud
liiklusõnnetuse tagajärjel ning kas ta oli ise liiklusõnnetuses süüdi või mitte
(toitjakaotustoetuse saamiseks ei ole surma põhjus oluline). Surnud isiku andmete
töötlemine on reguleeritud IKS §-s 9 ning on ilma eluajal antud või pärija nõusolekuta
lubatud muul õiguslikul alusel.
5. Eelnõu § 1 punkt 9 (PHS § 19 lg 4 p 3). Viiakse üksikvanema lapse toetuse saamise
õiguse lõpetamise säte asjaoluga, et toitja surma korral makstakse lapsele
toitjakaotustoetust ning eelnõuga eemaldatakse sättest viide toitjakaotuspensionile.
Leiame, et viide toitjakaotuspenisonile peab alles jääma, kuna säilivad varasemalt
määratud toitjakaotuspension ja pensioni eriliikide või välislepingu alusel määratud
toitjakaotuspension.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
6. Eelnõu § 1 punkt 10 (PHS § 191). Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et 18-aastaseks
saamiseni makstakse toetus lapse vanema, eestkoste puhul lapse arvelduskontole.
Täisealiseks saamisel on lapsel õigus esitada taotlus toitjakaotustoetuse maksmiseks
tema enda pangakontole. Teeme ettepaneku, et mitte ei teki täisealiseks saamisel õigust
saada toitjakaotustoetust enda pangakontole, vaid sarnaselt teiste perehüvitistega on
võimalus täisealiseks saades taotleda toitjakaotust endale. Nimelt
Sotsiaalkindlustusametil on ühe pangakonto poliitika, mille kohaselt kõik inimesele
määratud hüvitised makstakse ühte maksekanalisse. Juhul kui soovitakse luua erand, et
vanemale määratud ühe perehüvitise osas peaks väljamaksed toimima teistest erinevalt
on tegemist erandiga ning nõuab infosüsteemis täiendava funktsionaalsuse
väljaarendamist.
7. Eelnõu § 1 punkt 10 (PHS § 191 lg 2). Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selliselt,
et tuleks üheselt mõistetavalt välja, et õigus hüvitisele on kuus kuud tagasiulatuvalt, kuid
mitte rohkem kui õigustatuse tekkimisest.
8. Eelnõu § 1 punkt 12 (PHS § 35 lõige 2 punkt 2). Teeme ettepaneku asendada lauseosa
„ei tööta” lauseosaga „tal ei ole õigust saada ajutise töövõimetoetuse hüvitist
ravikindlustuse seaduse alusel”. Selliselt vastandub sõnastus punktile 1. Lisaks teeme
ettepaneku täpsustada, milline kinnitus tuleks esitada isaduse kohta. Ei saa nõustuda, et
ema võib esitada vabas vormis kirjaliku kinnituse lapse isa kohta. Selliselt ei ole võimalik
isadust tuvastada ning tekib oht, et teadlikult üksikvanema tee valinud naised muutuvad
toitjakaotustoetuse saajateks, sh sealt edasi tekib ka lapsel toitjakaotustoetuse õigus
pärast sündi, mitte aga elatise nõue, mille eest peab lapsevanem ise seisma. Seetõttu
teeme ettepaneku kaaluda punkti 2 sõnastuste täpsustamist järgmiselt: „2) ta ei tööta ja
tema lapse teine vanem on surnud ja isaduse on tuvastanud kohus või on isa enne surma
isaduse notariaalse või elektrooniliselt allkirjastatud avaldusega omaks võtnud või
vastavalt seadusele loetakse laps põlvnevaks surnud isikust.”. Ka surnud isiku isadust on
võimalik tuvastada, sh ei ole kohtulikuks isaduse tuvastamise viisiks ainult DNA-test, vaid
isadust on võimalik tuvastada ka muude tõenditega. SKA ei saa isadust tuvastada ega
seda eeldada „muu kirjaliku tõendi alusel”, kui ei ole täpsel määratletud, millised need
tõendid on. Praktikas tähendaks see kindlasti kohtuvaidlusi. Seejuures võib sellisel juhul
tekkida ka küsimus vanemahüvitise tagasinõude vaates. Ehk kui PHS § 35 lg 2 p 2
sõnastus jääb nii nagu eelnõus on pakutud, siis võiks kaaluda PHS § 464 lõike 1
täiendamist punktiga 3 järgmiselt: „3) käesoleva seaduse paragrahv 35 lõike 2 punktis 2
nimetatud isik nimetatud lapse teist vanemat ei ole ... aja jooksul peale lapse sündi kantud
rahvastikuregistrisse lapse vanemana.”.
9. Teeme ettepaneku selguse huvides täpsustada akadeemilisel puhkusel viibimise ajal
perehüvitiste, sh toitjakaotushüvitise ning välja arvatud vanemahüvitise maksmise
peatamist (PHS § 12 lg 7, § 639 lg 3) selliselt, et Sotsiaalkindlustusamet vaatab sätte
jõustumisel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal hüvitiste saajate andmed üle ning
peatab maksmise. Selliselt ei ole teki sätte üle vaidlust, kus leitakse, et õppeaasta kestel
ei saa hüvitise maksmist peatada.
10. Teeme ettepaneku täiendada PHS § 14 lõiget 3 ning lisada, et ka toitjakaotustoetuse
saamisel nõutakse üksikvanema toetuse tagasivõi tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub
toitjakaotustoetusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Andrus Jürgens, 5783 3628,
[email protected]
Marge Mägi, 5472 0389,
[email protected]
Pirjo Künnapuu, 525 5218,
[email protected]
2