Muudatusettepanekud 364 SE-le

Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Meie 15.07.2024 nr 1.2-5/1795-1 Muudatusettepanekud 364 SE-le Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees Esitame muudatusettepanekud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõule 364.1 Muudatusettepanekute sisuks on puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmine ja abivahendite tagamine seoses mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskirjas välja toodud Sotsiaalministeeriumi väljatöötatava ja 15.01.2024 kokku lepitud toetusmeetmetega puudega inimestele, et vähendada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Meetme kokkuleppimisel on arvesse võetud puudega inimeste vaesuse ja ilmajäetuse näitajaid. Lisaks tõstetakse muudatusettepanekute kohaselt puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Sellega on tagatud laste võrdsem kohtlemine ja nende õiguste parem kaitse, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kui ka töövõimetoetuse seaduse tähenduses laps alla 18-aastane isik. 1. Palume jätta eelnõust välja § 15 punkt 4 ning eelnõu § 20 punktis 6 esitatud liiklusseaduse § 19025 punkt 4. Selgitus: Vabariigi President jättis mootorsõidukimaksu seaduse välja kuulutamata, pidades nimetatud punkte põhiseadusega vastuolus olevaks. 2 Seetõttu palume nimetatud punktid eelnõust välja jätta. 2. Palume täiendada eelnõu uute §-dega 22–24, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „§ 22. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt tekstiosa „16-aastasele“ tekstiosaga „18-aastasele“. 1 Eelnõu - Riigikogu 2 VP otsus „Mootorsõidukimaksu seaduse“ väljakuulutamata jätmine–Riigi Teataja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 § 23. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 11 esimeses lauses, § 2 lõike 21 esimeses lauses, § 24 lõike 3 punktis 3, § 24 lõikes 5 ja § 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 23 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes: 1) sügava puudega lapsele – 270 eurot; 2) raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lapsele – 180 eurot; 3) keskmise puudega lapsele – 139 eurot.“; 5) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Puudega tööealise inimese toetust makstakse järgmistes suurustes: 1) sügava puudega tööealisele inimesele – 100 eurot; 2) raske puudega tööealisele inimesele – 50 eurot; 3) keskmise puudega tööealisele inimesele vastavalt valdkonnale, milles funktsiooni kaotus või kõrvalekalle esineb – 29–42 eurot.“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise täpsemad tingimused ja suurused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse järgmistes suurustes: 1) sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 41 eurot; 2) raske puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 27 eurot; 3) keskmise puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 13 eurot.“; 9) paragrahvis 9 asendatakse tekstiosa „75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast“ tekstiosaga „19,18 eurot“; 10) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „25 protsenti ega rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast“ tekstiosaga „6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus“; 11) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „24-kordses sotsiaaltoetuste määras“ tekstiosaga „613,68 eurot“; 12) paragrahvi 20 lõikest 21 ja lõike 23 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit“;  3 13) paragrahvi 20 lõige 22 ja §-d 241–243 tunnistatakse kehtetuks; 14) seadust täiendatakse §-ga 253 järgmises sõnastuses: „§ 253. Mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus (1) Mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamiseks makstakse ühekordset toetust: 1) sügava puudega lapsele – 142 eurot; 2) raske puudega lapsele – 95 eurot; 3) käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse diagnoosiga lapsele – 95 eurot; 4) sügava puudega tööealisele inimesele – 250 eurot; 5) raske puudega tööealisele inimesele – 60 eurot. (2) Toetuse saamise õigus on lastel ja tööealistel, kes vastavad 2025. aasta 1. jaanuaril ühele järgmistest tingimustest: 1) isikul on tuvastatud sügav puue; 2) isikul on tuvastatud raske puue; 3) lapsele on käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse diagnoosi tõttu määratud raske puudega lapse toetus. (3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. (4) Toetus määratakse isikutele Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. (5) Sotsiaalkindlustusamet teeb toetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud viisil. (6) Toetus makstakse välja hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, arvestades puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatut. Kui isiku vastavus toetuse saamise tingimustele tuvastatakse hiljem, makstakse toetus välja tagantjärele. (7) Toetuse kulud kaetakse riigieelarvest.“; 15) seadust täiendatakse §-ga 254 järgmises sõnastuses: „§ 254. Puudega lapse vanusepiiri muutmine (1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud puude raskusaste ja määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. (2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse puude raskusastme tuvastamisele: 1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust; 2) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja kelle tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse või töövõime vähenemise tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari; 3) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus.  4 (3) Kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. (4) Kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18-aastaseks saamist, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.“. § 24. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 44 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18- aastaste“; 2) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja § 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „16-aastase“ tekstiosaga „18-aastase“.“. Selgitus: Paragrahviga 22 muudetakse muuseumiseadust (MuuS). Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses esitatud puudega lapse vanusepiiri muudatuse kohaselt on edaspidi võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 18-aastaseks saamiseni. Seetõttu tehakse ka MuuS-is vastav muudatus, mille kohaselt on edaspidi riigimuuseumis tasuta külastus ette nähtud puudega kuni 18-aastasele isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 18-aastasele ja vanemale isikule ja tema saatjale. Paragrahviga 23 muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS). Punktiga 1 muudetakse kõikides PISTS-i asjakohastes sätetes puudega lapse vanuse ülempiir 16 aasta asemel 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi tuvastatakse puude raskusastet kuni 16-aastasel lapsel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest keskmises, raskes või sügavas puude raskusastmes. Vastavalt tuvastatud puude raskusastmele makstakse kuni 16-aastasele lapsele puudega lapse toetust (138,08–241,64 eurot kuus), mille eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulud. Raske puudega lapse toetust (161,09 eurot kuus) makstakse alates 01.05.2020 puude raskusastme tekkimise ennetamiseks ka sotsiaalministri määruses nr 49 välja toodud harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellel puude raskusastet tuvastatud ei ole. Puudega laste puhul on kehtiva õiguse järgi alates 16. eluaastast tegu nii PISTS-i kui ka töövõimetoetuse seaduse (TVTS) tähenduses tööealistega, kellel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest keskmises, raskes või sügavas puude raskusastmes. Puude raskusastme tuvastamise korral makstakse vastavalt tuvastatud puude raskusastmele ja funktsiooni kõrvalekaldele (puude liigile) alates 16. eluaastast puudega tööealise inimese toetust (28,64–53,70 eurot kuus), mille eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulud. Enamik neist lastest teeb 16- aastaseks saades Eesti töötukassale (edaspidi töötukassa) ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Kui lapsel tuvastatakse vähenenud töövõime, saab ta ka töövõimetoetust, mida makstakse asendussissetuleku eesmärgil osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (ca 351,75 eurot kuus) ja puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (ca 617,10 eurot kuus)3. Kehtiva seaduse järgi ei saa puude raskusastme tekkimise ennetamiseks toetust harvikhaiguse diagnoosiga lapsed alates 16. eluaastast, kellel tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute aste ei anna alust puude raskusastet tuvastada. 3 Töövõimetoetuse päevamäär alates 01.04.2024 on 20,57 eurot (01.04.2023–31.03.2024 oli päevamäär 18,60 eurot ehk puuduva töövõime korral oli toetuse suurus 558 eurot, st 100% kehtivast päevamäärast).  5 Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et praegu defineeritakse lapse vanust erinevates seadustes (PISTS ja TVTS vs. LasteKS) erinevalt, mistõttu on erivajadusega laste vanemate jaoks muus kontekstis lapsena käsitatava alaealise lapse liikumine 16-aastaseks saades töövõime hindamise süsteemi ebaselge, sest valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil ei ole seost tööturuga. Samuti läbis juunis 2024 Riigikogus esimese lugemise Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse muuta ka õppimiskohustuse iga kõigile 2026/2027 õppeaastal põhikooli lõpetajatele. Muudatuse kohaselt on laps õppimiskohustuslik 18-aastaseks saamiseni ja õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui isik on omandanud kesk- või kutsehariduse. Arvestades haridusseaduse muudatust, on mõistlik tagada ühetaoline lähenemine laste vanusele. Muudatuse tulemusel tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusastet kuni 18-aastaseks saamiseni ja makstakse puude tuvastamise korral ka keskmise, raske ja sügava puudega lapse toetust. Niisamuti muutub TVTS-i alusel töövõime hindamise vanus selliselt, et töövõime hindamine on võimalik alates 18-aastaseks saamisest. Punktiga 2 lühendatakse ja täpsustatakse PISTS § 23 lõikes 9 volitusnormi, sest §-s 23, mis käsitleb puude raskusastme tuvastamist, ei ole enam vajalik volitusnormis viidata puudega tööealise toetuse tingimustele nii, nagu see on kehtivas seaduses. Kehtiva volitusnormi järgi on puudega tööealise inimese toetus seotud lisaks puude raskusastmele ka funktsiooni kõrvalekaldega, kuid edaspidi jääb funktsiooni kõrvalekaldest sõltuma vaid keskmise puudega tööealise inimese toetus, milleks luuakse eraldi volitusnorm §-s 7. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 5, mis kehtivas seaduses sätestab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määra, mille alusel arvutatakse PISTS-is sätestatud toetuste suurused. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot ja see kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarvesaastaks riigieelarvega, seejuures ei või sotsiaaltoetuste määr olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud määrast. Praktikas on sotsiaaltoetuste määr püsinud samal tasemel PISTS-i jõustumisest 2000. aasta alguses. 2020. aastal tõusis küll puudega lapse toetus, kuid toetus tõusis sellel sihtrühmal sotsiaaltoetuse määrast protsendi tõstmise kaudu. Seega ei ole praktikas hakanud töötama toetuste tõstmine sotsiaaltoetuse määra kaudu. Kuna praegu on seaduses kõikide puudega inimeste toetuse suurus seotud protsendiga sotsiaaltoetuse määrast (nt keskmise puudega lapse toetus on 540% sotsiaaltoetuse määrast), ei anna selline sõnastus seadust lugedes selget ega lihtsat vastust toetuse suuruse kohta. Sellele lisaks kujunevad sotsiaaltoetuse määrast toetuse arvutamisel ebamõistlikud ja sihtrühma jaoks arusaamatud summad (nt keskmise puudega lapse toetus on 138,08 eurot kuus). Sotsiaaltoetuse määrast loobumisega sätestatakse puudega inimeste toetuste summad sõnaselgelt seaduses, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuste suurusest. Sarnaselt on ka peretoetuste suurused perehüvitiste seaduses välja toodud summana. Toetuste tõstmine on jätkuvalt võimalik koos riigieelarve seadusega, kuid edaspidi on vajalik toetuse tõstmiseks muuta ka PISTS-i, mis praktikas on selliselt siiani ka toiminud, sest korraga ei ole tõstetud kõiki puudega inimeste sotsiaaltoetusi sotsiaaltoetuse määra muutmise kaudu. Punktiga 4 muudetakse PISTS § 6 lõiget 5 ja tõstetakse raske ja sügava puudega lapse toetust ning sotsiaaltoetuse määrast loobumisega ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse toetuse suurus. Puudega lapse toetuse suurus arvutatakse kehtiva seaduse järgi protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja toetuse suurus sõltub puude raskusastmest: 1) keskmise puudega lapse toetus on 138,08 eurot kuus; 2) raske puudega lapse toetus on 161,09 eurot kuus; 3) sügava puudega lapse toetus on 241,64 eurot kuus.  6 Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam puudega lapse toetused arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Keskmise puudega lapse toetus ümardatakse 139 eurole kuus, raske puudega lapse toetus tõstetakse 180 eurole kuus ja sügava puudega lapse toetus tõstetakse 270 eurole kuus. Muudatuse tulemusel tõuseb raske puudega lapse toetus ühes kuus 18,91 eurot ja sügava puudega lapse toetus 28,36 eurot kuus, mis tähendab raske puudega laste peredele 226,92 lisaeurot aastas ja sügava puudega laste peredele 340,32 lisaeurot aastas. Raske ja sügava puudega laste toetust tõstetakse tulenevalt mootorsõidukimaksu seaduse jõustumisest 01.01.2025 ning muudatuse eesmärk on leevendada täiendavast maksust tulenevat mõju raske ja sügava puudega laste peredele. Punktiga 5 muudetakse PISTS § 7 lõiget 2 ja tõstetakse sügava puudega tööealise inimese toetus 100 eurole ja raske puudega tööealise inimese toetus 50 eurole ning sotsiaaltoetuse määrast loobumisega seoses ümardatakse ülespoole keskmise puudega tööealise inimese toetus. Kehtiva seaduse järgi sõltub tööealise inimese toetuse suurus puude raskusastmest ja funktsiooni kõrvalekaldest ning kõik puudega tööealise inimese sotsiaaltoetused on arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Sügava puudega tööealise inimese toetus jääb kehtiva seaduse järgi sõltuvalt funktsiooni kõrvalekaldest vahemikku 43,47–53,70 eurot kuus. Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam sügava puudega tööealise inimese toetus arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja toetuse suurus ei sõltu edaspidi enam funktsiooni kõrvalekaldest ning sügava puudega tööealise inimese toetus on edaspidi 100 eurot kuus. Muudatuse tulemusel tõuseb sügava puudega tööealise inimese toetus 46,3– 56,53 eurot kuus, mis tähendab sügava puudega tööealistele inimestele 555,6–678,36 lisaeurot aastas. Raske puudega tööealise inimese toetus jääb kehtiva seaduse järgi sõltuvalt funktsiooni kõrvalekaldest vahemikku 34,78–49,09 eurot kuus. Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam raske puudega tööealise inimese toetus arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja toetuse suurus ei sõltu edaspidi enam funktsiooni kõrvalekaldest ning raske puudega tööealise inimese toetus on edaspidi 50 eurot kuus. Muudatuse tulemusel tõuseb raske puudega tööealise inimese toetus 0,91–15,22 eurot kuus, mis tähendab raske puudega tööealistele inimestele 10,92–182,64 lisaeurot aastas. Tulenevalt funktsiooni kõrvalekaldest ja kehtivatest toetusesummadest tõuseb kõige vähem liikumispuude ja liitpuudega inimeste toetus ning kõige enam tõuseb keele- ja kõnepuudega, kuulmispuudega ja nägemispuudega inimeste toetus. Muudatus tagab raske puudega tööealiste inimeste võrdsema kohtlemise, sest praktikas lisakulusid toetuse määramisel arvesse ei võeta ja seetõttu ei ole toetuse suuruse eristamine funktsiooni kõrvalekalde järgi põhjendatud. Keskmise puudega tööealise inimese toetus jääb kehtiva seaduse järgi sõltuvalt funktsiooni kõrvalekaldest vahemikku 28,64–41,17 eurot kuus. Keskmise puudega tööealise inimese toetuse suurus jääb ka edaspidi sõltuma funktsiooni kõrvalekaldest, kuid sotsiaaltoetuse määrast loobumisega ümardatakse toetus ülespoole ja see jääb sõltuvalt funktsiooni kõrvalekaldest edaspidi vahemikku 29–42 eurot kuus. Muudatuse eesmärk on leevendada täiendavast maksukoormusest tulenevat mõju raske ja sügava puudega tööealistele, sest puudega inimeste suhtelise vaesuse näitajad on ülejäänud elanikkonnast märkimisväärselt kõrgemad. Kitsastes eelarvetingimustes on vajalik toetada just sügava puudega inimesi, sest nende abivajadus ja sellest tulenevad väljaminekud on enamasti kõige suuremad. Eesti sotsiaaluuringu (2022) andmetel elab 52,8% puudega inimestest vanuses 18–64 autot omavates leibkondades. Kõikidest sügava puudega inimestest elab 48,1% autot omavates leibkondades ja kõikidest raske puudega inimestest elab 41,1% autot omavates leibkondades. Punktiga 6 täiendatakse PISTS § 7 lõikega 21 ja luuakse uus volitusnorm, milles nähakse ette, et keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise täpsemad tingimused ja suurused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm on vajalik, sest keskmise  7 puudega tööealise inimese toetused jäävad ka edaspidi sõltuma sellest, millise funktsiooni kõrvalekalle inimesel esineb. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel oleks tegemist liiga detailse regulatsiooniga. Seaduses sätestatakse summade vahemik, mille piires saab minister otsustada toetuste suuruse. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 7 lõige 3, mis sätestas, et tööealise inimese toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ja funktsioonist, milles kõrvalekalle esineb, sest edaspidi sõltub funktsiooni kõrvalekaldest vaid keskmise puudega tööealise inimese toetus. Punktiga 8 muudetakse PISTS § 71 lõiget 2 ja ümardatakse seoses sotsiaaltoetuse määrast loobumisega ülespoole kõikide puudega vanaduspensioniealiste inimeste toetusi. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus arvutatakse kehtiva seaduse järgi protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja toetuse suurus sõltub puude raskusastmest: 1) keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 12,79 eurot kuus; 2) raske puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 26,85 eurot kuus; 3) sügava puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 40,91 eurot kuus. Muudatuse tulemusel ei ole seaduses enam puudega vanaduspensioniealise inimese toetused arvutatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast ja kõik toetused ümardatakse ülespoole: 1) keskmise puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 13 eurot kuus; 2) raske puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 27 eurot kuus; 3) sügava puudega vanaduspensioniealise inimese toetus on 41 eurot kuus. Muudatuse tulemusel on puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse summad seaduses selgelt sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuste suurusest. Toetuste ümardamisega ülespoole muutuvad toetuste summad inimestele selgemaks. Punktiga 9 muudetakse PISTS § 9 ja puudega vanema toetus esitatakse seaduses summana. Kehtivas seaduses on puudega vanema toetus sõnastatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast, kuid seoses § 5 kehtetuks tunnistamisega kasutatakse seaduses sõnastuse „75 protsenti sotsiaaltoetuse määrast“ asemel sõnastust „19,18 eurot“. Muudatuse tulemusel on puudega vanema toetuse summa seaduses selgelt sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuse suurusest. Puudega vanema toetuse saamise tingimused ega toetuse suurus muudatusega ei muutu. Puudega vanema toetust ei ümardata ülespoole, sest toetuse eesmärk on plaanis üle vaadata. Punktiga 10 muudetakse PISTS § 10 lõiget 2 ja õppetoetus esitatakse seaduses summana. Kehtivas seaduses on õppetoetus sõnastatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast, kuid seoses § 5 kehtetuks tunnistamisega kasutatakse seaduses sõnastuse „25–100 protsenti sotsiaaltoetuse määrast“ asemel sõnastust „6,39–25,57 eurot“. Muudatuse tulemusel on õppetoetuse summa seaduses selgelt sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuse suurusest. Õppetoetuse saamise tingimused ega toetuse suurus muudatusega ei muutu. Õppetoetust ei ümardata ülespoole, sest toetuse eesmärk on plaanis üle vaadata koos tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamisega ning see on seotud toetustega, mis võetakse Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööplaani 2025. aastal. Punktiga 11 muudetakse PISTS § 12 lõiget 2 ja täienduskoolitustoetus esitatakse seaduses summana. Kehtivas seaduses on täienduskoolitustoetus sõnastatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast, kuid seoses § 5 kehtetuks tunnistamisega kasutatakse seaduses sõnastuse „24-kordses sotsiaaltoetuste määras“ asemel sõnastust „613,68 eurot“. Muudatuse tulemusel on täienduskoolitustoetuse summa seaduses selgelt sõnastatud, mis lihtsustab inimeste arusaama toetuste suurusest. Täienduskoolituse saamise tingimused ega toetuse suurus muudatusega ei muutu. Täienduskoolituse summat ei ümardata ülespoole, sest toetuse eesmärk on plaanis üle vaadata koos tööealiste puude tuvastamise ja töövõime  8 hindamisega ning see on seotud toetustega, mis võetakse Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööplaani 2025. aastal. Punktiga 12 muudetakse PISTS § 20 lõikeid 21 ja 23 selliselt, et puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks ka siis, kui inimene vajab puude tõttu individuaalset abivahendit. Sotsiaaltoetus makstakse inimesele jätkuvalt välja tagantjärele peale kohtuotsuse jõustumist juhul, kui inimene mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmetel ei ole viimasel viiel aastal olnud praktikas juhtumeid, kus inimene, kellel on vanglas või arestimajas viibimise tõttu puudega inimese sotsiaaltoetuse maksmine peatatud ja kes on tulnud SKA-sse abivahendi tõendi ja kinnipidamisasutuse teatisega, mistõttu oleks olnud põhjendatud toetuse maksmist jätkata. Praktikas ei ole enam põhjendatud jätkata ka toetuse maksmist just individuaalse abivahendi vajaduse tõttu, sest isiklik abivahend on inimesele kinnipidamisasutuses viibimise ajal tagatud SKA korraldatava abivahendi teenuse kaudu, sealhulgas rakendub võimalus saada riigipoolset soodustust abivahendi soetamisel. Niisamuti on abivahenditeenuse puhul võimalik erimenetlusega vähendada omaosalust, kui inimene ei ole võimeline omaosaluse eest tasuma. Seetõttu on individuaalne abivahend inimesele vanglas või arestimajas viibimise ajal jätkuvalt tagatud, samuti on tagatud võimalus vähendada omaosalust, kui see peaks saama abivahendi soetamisel takistuseks. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks eelmise punktiga seotud säte PISTS § 20 lõikes 22, kui vanglas või arestimajas karistust kandev isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, lisab vangla või arestimaja isiku ekspertiisitaotlusele teatise, kus on märgitud abivahendi kasutamisega seotud kulud, nende finantseerimise allikad ja osakaal finantseerimisel. SKA ei ole viimase viie aasta jooksul sellist teatist saanud ja individuaalne abivahend on inimesele tagatud riigipoolse soodustusega SKA abivahenditeenuse kaudu. Lisaks tunnistatakse kehtetuks üleminekusätted §-des 241–243, mille alusel inimestele enam vastavat liiki toetust ei maksta. Üleminekusätetest tunnistatakse kehtetuks need, mille alusel on varem makstud puudega täiskasvanu toetust, puudega tööealise inimese toetust ja töötamistoetust. Selliseid toetuse saajaid enam ei ole, mistõttu ei ole ka üleminekusätted enam vajalikud. Punktiga 14 täiendatakse PISTS-i §-ga 253, millega luuakse ühekordne lisatoetus mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamiseks. Toetuse eesmärk on leevendada 01.01.2025 jõustuva mootorsõidukimaksu mõju puudega inimestele, kelle toetusi on plaanitud selle eelnõuga tõsta alates 01.06.2025. Kuna mootorsõidukimaks on plaanitud jõustuma varem kui osade puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõus, on vajalik täiendav ühekordne lisatoetus, et kompenseerida toimetulek perioodil jaanuar–mai 2025. Paragrahvi 253 lõikes 1 sätestatakse, kellele ja mis suuruses ühekordset toetust makstakse: 1) sügava puudega lapsele – 142 eurot. Sügava puudega lapse ühekordse toetuse summa on arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa vahena ning see on korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole (270 − 241,64 = 28,36; 28,36 × 5 = 141,8); 2) raske puudega lapsele – 95 eurot. Raske puudega lapse toetuse ühekordse toetuse summa on arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa vahena ning see on korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole (180 − 161,09 = 18,91; 18,91 × 5 = 94,55); 3) PISTS § 6 lõike 6 alusel harvikhaiguse diagnoosiga lapsele – 95 eurot. Harvikhaiguse diagnoosiga lapse toetuse arvutamise alused on samad, mis raske puudega lapse toetuse arvutamisel; 4) sügava puudega tööealisele inimesele – 250 eurot. Sügava puudega tööealise inimese toetus sõltub praegu funktsiooni kõrvalekaldest. Seetõttu on sügava puudega tööealise inimese ühekordse toetuse summa arvutatud kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmise järgi. Toetuse suurus on arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa keskmise järgi ning see on korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole  9 (kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmine on 50,2; 100 − 50,28 = 49,72; 50 × 5 = 250); 5) raske puudega tööealisele inimesele – 60 eurot. Raske puudega tööealise inimese toetus sõltub praegu funktsiooni kõrvalekaldest. Seetõttu on raske puudega tööealise inimese ühekordse toetuse summa arvutatud kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmise järgi. Toetuse suurus on arvutatud 01.06.2025 jõustuva toetuse ja praegu kehtiva toetuse summa keskmise järgi ning see on korrutatud viie kuuga ja ümardatud ülespoole (kõikide funktsiooni kõrvalekallete toetuse keskmine on 43,75; 50 − 43,75 = 6,25; 7 × 5 = 35). Kuna arvutuse järgi jääb sellisel juhul raske puudega tööealiste toetus väiksemaks kui keskmise aastamaksu mediaan (116 eurot) jagatuna viie kuu peale (48,3 eurot), on raske puudega inimeste ühekordset toetust tõstetud selliselt, et see kataks ära keskmise aastamaksu mediaani viie kuu summa. Paragrahvi 253 lõikes 2 sätestatakse, millistele tingimustele peavad lapsed ja tööealised 2025. aasta 1. jaanuaril vastama, et nad saaksid mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetust. Laste ja tööealiste puhul on kriteeriumiks see, et neil on 2025. aasta 1. jaanuaril tuvastatud raske või sügav puue või on lapsele PISTS § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse diagnoosi tõttu määratud raske puudega lapse toetus. Kuna PISTS- ile kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid ja selle toetuse puhul erisusi ei ole, kohalduvad toetuse väljamaksmisel täiendavalt SÜS § 3 lõike 1 tingimused. Nende järgi on õigus toetusele Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ja tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Paragrahvi 253 lõikes 3 sätestatakse, et SKA kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) andmete alusel, kas lapsel või tööealisel inimesel on tuvastatud raske või sügav puue või on lapsele PISTS § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse diagnoosi tõttu määratud raske puudega lapse toetus. SKAIS on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate SKA avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas puude raskusastme tuvastamiseks ja toetuste maksmiseks. Paragrahvi 253 lõikes 4 sätestatakse, et toetus määratakse toetust saama õigustatud inimestele SKA toiminguga. Kuna tegemist on proaktiivse toetusega, mis makstakse välja automaatmenetluse tulemusena, siis isikul ei ole vaja toetuse saamiseks SKAle ise midagi esitada. SKA määrab toetuse SKAIS-i andmete alusel ning lähtuvalt menetlusökonoomiast toiminguga ühekordse maksena. Paragrahvi 253 lõikes 5 sätestatakse, et SKA teeb toetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil või SÜS § 27 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud viisil. Seega annab SKA inimesele e-posti teel, elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil või muul seaduses sätestatud viisil teada, kui talle on määratud mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamiseks ühekordne toetus. Kuna SKA-l on iseteenindus, milles läheb inimesele saadetavate teadete kohta teade ka inimese e- posti aadressile, on lisatoetuse määramisel eelistatud kanal iseteenindus. Paragrahvi 253 lõikes 6 sätestatakse, et SKA maksab mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise ühekordse toetuse välja hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks SÜS §-s 28 sätestatud korras, arvestades PISTS-is sätestatut. Kui isiku vastavus toetuse saamise tingimustele tuvastatakse hiljem, makstakse toetus välja tagantjärele. Toetus makstakse välja hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks, sest sellisel juhul on inimesed saanud toetuse kätte selleks ajaks, kui on plaanitud mootorsõidukimaksu aastamaksu esimese osa tasumise aeg (15.06.2025). Teine osa mootorsõiduki aastamaksust tuleb tasuda aasta lõpus (15.12) ja selleks ajaks on jõustunud osade puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõus, mis on mõeldud kompenseerima mootorsõidukimaksust tulenevat mõju.  10 Paragrahvi 253 lõikes 7 sätestatakse, et toetuse kulud kaetakse riigieelarvest. Toetuse kulu on ühekordne kulu 2025. aasta eelarvest ja on hinnanguliselt 2,7 miljonit eurot. Punktiga 15 täiendatakse PISTS-i §-ga 254, millega luuakse üleminekusätted puudega lapse vanusepiiri muutmiseks 16 aastalt 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi on võimalik lapsel puude raskusaste tuvastada maksimaalselt 16-aastaseks saamiseni, kuid alates 2027. aasta 1. veebruarist on võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 18-aastaseks saamiseni. Üleminekusätted selgitavad, millised erisused on puudega lapse vanuse muudatuse jõustumisel nende laste jaoks, kellel juba on puude raskusaste tuvastatud ja kelle puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Üleminekusätetega luuakse ka loogika, et lapse taotluse esitamine ja vanus on need kriteeriumid, mille järgi liigub laps alates 1. veebruarist 2027 uude süsteemi. Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. veebruaril tuleneb infosüsteemide arenduse vajadusest ja asjaolust, et pikem aeg seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel võimaldab puudega laste peresid paremini muudatusest teavitada. Paragrahvi 254 lõikes 1 sätestatakse, et vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud puude raskusaste ja määratud puudega tööealise inimese toetus enne seaduse jõustumist (2027. a 1. veebruar), makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. Tegu on kehtiva haldusakti täitmisega, mis on selguse huvides sõnastatud ka üleminekusättena. See tähendab, et näiteks laps, kes on 2027. aasta 1. veebruaril 17 aasta ja kahe kuu vanune, tal on tuvastatud sügav puue ja talle on määratud puudega tööealise inimese toetus kuni tema 20-aastaseks saamiseni, saab ka seaduse jõustumise järel puudega tööealise inimese toetust 100 eurot kuus kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. Paragrahvi 254 lõikes 2 sätestatakse kõik olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsele kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni. See tähendab, et seaduses on sõnastatud olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsel tuleb taotleda ja on võimalik tuvastada ainult tööealise puude raskusastet ja määrata puudega tööealise inimese toetust, mitte lapse puude raskusastet ja puudega lapse toetust. Need olukorrad on järgmised: 1) laps, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust. See tähendab, et näiteks laps, kes on saanud 16-aastaseks 15.01.2027, peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik esitada SKA-le lapse puude raskusastme tuvastamise taotlust. Kui inimene esitab taotluse valele asutusele, edastatakse taotlus õigele asutusele; 2) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast 2027. aasta 1. veebruari, see tähendab, et laps, kes on küll saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja tema varasema tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, kuid kes on mingil põhjusel jäänud puude raskusastme tuvastamise korduvtaotlemisega hiljaks, peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Näiteks 17-aastane laps, kellel oli tööealise inimese raske puue tuvastatud kestusega kuni 05.12.2026, kuid tema vanemad avastasid 03.02.2027, et uus taotlus on jäänud tegemata, peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik esitada SKA-le lapse puude raskusastme tuvastamise taotlust; 3) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus. See tähendab, et tööealise puude raskusaste tuvastatakse peale seaduse jõustumist 01.02.2027 neil 16-aastastel lastel, kellel on seaduse jõustumise ajal (01.02.2027) kehtiv töövõime  11 hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus, kuid kes näiteks ei ole varem lisaks töövõimele tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist taotlenud või peavad terviseseisundi muutumise tõttu tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist korduvtaotlema. Näiteks laps, kes on 01.02.2027 16,5-aastane ja tal on hinnatud vähenenud töövõime, kuid ta ei ole tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist taotlenud, kuid kes 17.08.2027 leiab, et soovib ka puude raskusastme tuvastamist taotleda, peab esitama SKA-le tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse, mitte lapse puude raskusastme tuvastamise taotluse. Samamoodi peab laps, kes on 01.02.2027 17-aastane, kellel on hinnatud osaline töövõime ja tööealise inimese keskmine puude raskusaste, kuid kelle terviseseisund on halvenenud, esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale. Paragrahvi 254 lõikes 3 sätestatakse, et kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Näiteks 14-aastasel lapsel, kellel on 2027. aasta 1. veebruari seisuga kehtiv puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni (otsuse kehtivus sünnipäeva järgi kuni 15.07.2029), pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni 15.07.2029. Sellega on tagatud, et muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga lapsed ja lapsed, kellel on puude raskusaste tuvastatud maksimaalseks perioodiks (kolmeks aastaks), ei peaks puude raskusastme tuvastamist korduvtaotlema, sest puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemise ajal ei olnud neil võimalik tuvastada puude raskusastet kuni 18-aastaseks saamiseni. Paragrahvi 254 lõikes 4 sätestatakse, et kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18- aastaseks saamist, pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Automaatsed pikendamised on vajalikud, sest on neid 16–17-aastaseid lapsi, kelle puude raskusastme tuvastamise ja tööealise inimese toetuse maksmise otsus on tehtud kehtivusega üks või kaks aastat. Automaatsete pikendamiste eesmärk selles vanuserühmas on üleminekuajal vajalik, et vältida lapsevanemates asjatut segadust ja keerukust, kus lühikeses ajavahemikus on vajalik pöörduda kahe erineva asutuse poole. Näiteks 16-aastasel lapsel, kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste kehtivusega 01.10.2026 kuni 01.10.2027, tekiks ilma automaatse otsuse kehtivuse pikendamiseta olukord, kus lapsevanem peaks enne 01.10.2027 kuupäeva esitama SKA-le uue puude raskusastme tuvastamise taotluse, kuid SKA saaks puude tuvastada vaid kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, sest siis saab ta uue seaduse redaktsiooni kohaselt tööealiseks. Paragrahviga 24 muudetakse ravikindlustuse seadust (RaKS). Muudatused tulenevad puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale ja puudutavad laste ravimi soodustuse protsente ning puudega lapse hooldamise korral hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe sätteid. Muudatuse kohaselt on edaspidi Tervisekassa ravimite loetelus olevad ravimid 90%-lise soodustusega kõikidele 4–18-aastastele (k.a) lastele, sõltumata sellest, kas neil on või ei ole tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime. Kindlustatud isikule makstakse edaspidi ajutise töövõimetuse hüvitist alla 18-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi. 3. Palume täiendada eelnõu uute §-dega 26–28 (uus numeratsioon) järgmises sõnastuses: „§ 26. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:  12 1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on isikul, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus ja kes vajab abivahendit selleks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule.“; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tingimused, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi korral on abivahend vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) paragrahvi 47 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja sõltuvalt abivahendi keerukusest ja abivahenditõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5) paragrahvi 47 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 47 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Sotsiaalkindlustusamet võib tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel erandkorras otsustada: 1) omaosaluse vähendamise; 2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel; 3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu; 4) piirlimiidi suurendamise; 5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise; 6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise; 7) sellise abivahendi hüvitamise, mille kohta on abivahendite loetelus märge, et hüvitamine toimub erandkorras.“; 7) paragrahvi 47 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel abivahendi eest tasu maksmise kohustuse erandkorras ülevõtmise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 8) paragrahvi 47 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel sellise abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu, kaasab Sotsiaalkindlustusamet menetlusse eksperdi.“; 9) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abivahend käesoleva seaduse tähenduses on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut.“; 10) paragrahvi 48 lõike 3 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) tingimused, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi korral on abivahend vajalik;“; 11) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  13 „(6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud kasutusaeg alates selle esmakordsest kasutuselevõtust, mille lõppemisel loetakse abivahend tarbimisväärtuse kaotanuks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille kasutusaeg on lõppenud.“; 12) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Piirhind on abivahendite loetellu kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev abivahendite loetelus kehtestatud maksimaalne hind.“; 13) paragrahvi 50 lõike 7 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „puude“ sõnaga „funktsioonihäire“; 14) paragrahvi 50 lõike 8 punktid 1, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 50 lõike 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kuni 18-aastasel isikul, kes vastab § 47 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on väljastatud abivahendi tõend – piirmäär 90 protsenti;“; 16) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Isiku omaosaolus müügitehingu korral on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse summa vahe, kuid mitte väiksem kui 7 eurot.“; 17) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Sotsiaalkindlustusamet vähendab omaosaluse määra kuni viie protsendini, kuid mitte alla 7 euro ostutehingute puhul abivahendi kogumaksumusest, juhul kui isikule või tema perekonnale on abivahendi soetamise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust.“; 18) paragrahvi 50 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Abivahendi kasutamise nõustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 20) paragrahvi 56 lõikest 3 ja § 69 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud“; 21) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1 ja § 69 lõike 3 punktides 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes; 22) paragrahvi 61 lõikes 1 ja § 64 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2, 8 ja 9“ tekstiosaga „punktides 2 ja 9“; 23) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 2, 8 ja 9“ tekstiosaga „punktides 1, 2 ja 9“; 24) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15-aastaste“ tekstiosaga „17-aastaste“ ja tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18-aastaste“;  14 25) paragrahvi 67 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või osutada tegevuskava ja rehabilitatsiooniplaani või -programmi või tegevuskava alusel rehabiliteerivaid teenuseid sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;“; 26) paragrahvi 67 punktis 3 asendatakse sõna „arvega“ sõnadega „isikupõhise üksikaruandega“; 27) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.“; 28) paragrahvi 69 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ja puudega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja.“; 29) paragrahvi 76 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime“ tekstiosaga „, terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute“; 31) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed.“; 32) paragrahvi 1441 teises lauses asendatakse tekstiosa „elu- ja viibimiskoha andmed ning“ sõnadega „elukohaandmed ja“; 33) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1607 järgmises sõnastuses: „§ 1607. Puudega lapse vanusepiiri muutmine (1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellelt riik on võtnud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle enne 2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni §-s 63 nimetatud otsuse kehtivuse lõppemiseni. (2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele: 1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust; 2) lapse puhul, kes on vähemalt 16-aastane ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või osaline või puuduv töövõime.“. § 27. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16- aastasel“ tekstiosaga „18-aastasel“;  15 2) paragrahvi 8 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast,“; 3) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut kohaldatakse alla 18-aastasele isikule: 1) kes sai vähemalt 16-aastaseks ja esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust; 2) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari; 3) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari ja kes on esitanud uue töövõime hindamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari. (11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1. veebruari ja osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamiseni.“. § 28. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduse § 34 tekstis ja § 36 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „16- aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes.“. Selgitus: Paragrahviga 26 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS). Punktiga 1 muudetakse SHS § 47 lõikes 1 sätestatud abivahendi riigipoolsele tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele õigustatuse aluseid selliselt, et edaspidi ei ole üheski sihtrühmas abivahendi riigipoolse soodustuse saamise aluseks isikul eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime. Kehtiva õiguse järgi peab abivahendi riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks olema tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime tööealistel inimestel (v.a viis erandit, mis on välja toodud määruses nr 74). Abivahendi soetamisel soodustuse saamiseks ei pea puude raskusastet või vähenenud töövõimet olema tuvastatud vanaduspensioniealistel ja lastel, kuid puudega lastel on suurem riigipoolse abivahendi hüvitamise piirmäär võrreldes puudeta lastega (90% vs. 50%). Puude raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine pikendab inimese teekonda vajaliku abivahendi saamiseni, samas võib abivahendi vajadus olla kohene ja kiire (nt pärast ootamatut terviseriket või haiglast väljasaamist). Muudatuse tulemusel ei ole üheski sihtrühmas enam abivahendi riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa poolt hinnatud vähenenud töövõime. Riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks on inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes kinnitab abivahendi vajadust tõendiga. Sarnaselt on abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine juba reguleeritud vanaduspensioniealistel ja puudeta lastel. Muudatus on sotsiaal- ja tervisevaldkonna lõimimise eelduseks, sest ka meditsiiniseadmete saamise eelduseks ei ole eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime. Edaspidi on õigus saada tasu maksmise kohustuse ülevõtmist isikul, kes vajab abivahendit terviseseisundist tingitud funktsioonihäire kompenseerimiseks ja iseseisvale toimetulekule selle mõju vähendamiseks ning kellel on tuvastatud abivahendi vajadus. Laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA  16 abivahendi piirmääras 90%. Tööealiste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA vajaduspõhiselt abivahendi vastavalt abivahendite loetelule piirmääras 40–90%. Piirmäärad on kehtestatud määruses nr 74, kuid 15.01.2024 kokku lepitud toetusmeetmena tõstetakse ka osade abivahendite riigiosalust, nende hulgas on liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted ja jalatsid. Tegu on mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 SE seletuskirjas välja toodud Sotsiaalministeeriumi väljatöötatava ja 15.01.2024 kokku lepitud toetusmeetmega puudega inimestele, et vähendada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Punktiga 2 täiendatakse SHS § 47 lõikega 11, milles sätestatakse volitusnorm, et tingimused, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi korral on abivahend vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Õigus riigipoolsele tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele on edaspidi neil inimestel, kes vastavad määruses nr 74 sätestatud tingimustele, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral on abivahend vajalik. Tingimuste seadmine annab täpsema aluse, kellele abivahendi tõendit väljastada ja kellel on õigus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele. Ka praegu on abivahendite loetelus näidustuse lahtris välja toodud näidustused, mis on sõnastatud lähtuvalt rahvusvahelisest funktsioneerimisvõime klassifikatsioonist (RFK) ja mille eesmärk on abistada tõendi väljastajat. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks SHS § 47 lõiked 2 ja 21, millega on varem loodud võimalus saada riigipoolset soodustust tööealistel inimestel, kellel ei olnud tuvastatud puude raskusastet või vähenenud töövõimet, kuid kellel oli vajadus igapäevaelus toimetulekuks kasutada abivahendit, mis on vajalik enne puude raskusastme tuvastamist või töövõime hindamist või mille korral ei ole põhjendatud puude raskusastme või vähenenud töövõime tuvastamine. Nendeks abivahenditeks on rinnaproteesid, silmaproteesid, kuulmisabivahendid ja heli ülekandesüsteemid juhul, kui isikul on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, ala- ja ülajäsemeproteesid, juukseproteesid. Edaspidi ei ole vajalik määruses sellist erisust välja tuua, sest abivahendi riigipoolse tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks ei pea üheski sihtrühmas olema eelnevalt tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime. Nimetatud abivahendid jäävad ka edaspidi määruse lisas olevasse abivahendite loetelusse. Punktiga 4 laiendatakse SHS § 47 lõikes 5 sätestatud volitusnormi, sätestades abivahenditõendi andmekoosseisu, kuna kehtiv õigus on selles osas puudulik. Volitusnorm annab võimaluse kehtestada vajalik andmekoosseis määruse tasandil ja korrastada seeläbi praegu soovituslikel andmeväljadel põhinev abivahenditõend. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks SHS § 47 lõige 6. Erandkorras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise juhud sätestatakse § 47 lõikes 7. Punktiga 6 muudetakse SHS § 47 lõiget 7, et oleks üheselt arusaadav, millistel juhtudel võib SKA erandkorras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustada. SKA võib tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel erandkorras otsustada: 1) omaosaluse vähendamise; 2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel; 3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu; 4) piirlimiidi suurendamise; 5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise; 6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise; 7) sellise abivahendi hüvitamise, mille puhul on abivahendite loetelus märge selle kohta, et hüvitamine toimub erandkorras.  17 Punktiga 7 täpsustakse SHS § 47 lõiget 8 volitusnormiga valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega, millistel täpsematel tingimustel erandkorras tasu maksmise kohustus üle võetakse vastavalt sama paragrahvi lõikele 7. Kuivõrd erandkorras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise juhud on sätestatud seaduses, on põhjendatud volitada ministrit kehtestama määrusega nende juhtumite rakendamise täpsemad tingimused. Punktiga 8 muudetakse SHS § 47 lõiget 9, millega täpsustatakse, et SKA võib tasu maksmise kohustuse üle võtta abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu. Abivahendite loetellu mittekantud abivahendite eest on võimalik ka praegu taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist, abivahendi loetelus sisalduvat rühma ei ole vaja täpsustada. Punktiga 9 uuendatakse SHS § 48 lõikes 1 sätestatud abivahendi definitsiooni. Muudatuse eesmärk on siduda abivahendi definitsioon lahti puude tuvastamisest ja sõnastada see senisest selgemalt. Abivahend on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek. Mõiste sõnastamisel on lähtutud Tervise Arengu Instituudi juures tegutseva sotsiaalvaldkonna terminoloogia töörühma ettepanekutest. Abivahendid on vajalikud isiku igapäevatoimingutega (söömine, riietumine, WC-toimingud, pesemine, liikumine, siirdumine4) hakkamasaamiseks. Samuti on abivahendid vajalikud kõne, nägemise, kuulmise ja teiste sensoorsete puudujääkide kompenseerimiseks. Abivahendid on nt liikumisabivahendid (ala- ja ülajäseme proteesid, küünarkargud, ratastoolid, kohandatud autovarustus jm), enesehooldusvahendid (mähkmed, poti- ja dušitoolid, riietumisvahendid jt), suhtlusabivahendid (nt punktkirjakuvarid, lugemisabivahendid, tarkvaralahendused kuulmis- ja nägemispuudega inimestele). Punktiga 10 muudetakse SHS § 48 lõike 3 punkti 14 sõnastust. Muudatus on seotud § 47 täiendamisega uue lõikega 11, millega kehtestatakse uus volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile selliste tingimuste kehtestamiseks, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi korral on abivahend vajalik. Nimetatud tingimused kantakse määruse lisana kehtestatavasse abivahendite loetellu, mistõttu on vajalik vastavat punkti muuta. Kehtivasse abivahendite loetellu on märgitud abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib. Punktiga 11 täpsustatakse SHS § 48 lõikes 6 abivahendi kasutusaja arvestamise algust. Kasutusaeg hakkab kehtima sellest hetkest, kui abivahend on esimest korda kasutusse võetud. Täpsem sõnastus aitab ennetada olukordi, kui näiteks abivahend on ettevõtte poolt soetatud, kuid ei ole inimesele välja üüritud, aga kasutusaeg jookseb. Kasutusaeg hakkab seega kehtima hetkest, kui abivahend esmakordselt üürile antakse. Punktiga 12 täpsustatakse SHS § 50 lõike 1 sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, et riik võtab tasu maksmise kohustuse üle abivahendite loeteluga kehtestatud piirhinnast, mis ei ole samaväärne ettevõtte poolt kehtestatud maksimaalse jaemüügihinnaga. Punktiga 13 asendatakse SHS § 50 lõike 7 punktides 1 ja 2 sõna „puude“ sõnaga „funktsioonihäire“, mis tuleneb abivahendi definitsiooni uuendamisest. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks SHS § 50 lõike 8 punktid 1, 3 ja 4. 4 Sisuliselt lähtutakse siin ADL (Activities of Daily Living) igapäeva põhitegevustest nagu söömine, riietumine, WC-toimingud, pesemine ja liikumine/siirdumine (vahemaade läbimine/asendivahetus). https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2542/download.  18 Esimene muudatus tuleneb sellest, et kuna edaspidi ei ole ühelgi sihtrühmal vaja abivahendi soetamiseks tuvastada puuet, käsitletakse kõiki kuni 18-aastaseid isikuid võrdselt ja neile tagatakse abivahendid piirmääraga 90%. Teiseks, kehtiva SHS § 50 lõike 8 punkti 3 kohaselt kohaldatakse abivahendite loetelus kehtestatud piirmäärade suhtes erandina 90%-list piirmäära kuni 26-aastasele isikule, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel ja kes vastab SHS § 47 lõike 1 punktis 2 sätestatule (st on tuvastatud puude raskusaste või osaline või puuduv töövõime). Muudatusega võrdsustatakse edaspidi kõik 18–26-aastased õppivad noored ning lõpetatakse 90% piirmäära erisus, sest ei ole põhjendatud pakkuda suuremat abivahendi soodustust kuni 26-aastasele noorele õppimise korral. Õppimine ei ole hea indikaator selle kohta, et kuni 26- aastane noor vajab suuremat abivahendi soodustust kui teised samas vanuserühmas olevad noored, kes ei õpi. Siiani on olnud soodustuse eesmärk toetada õppureid, kellel on tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime, kuid edaspidi ei ole abivahendi riigipoolse soodustuse aluseks enam puude raskusaste või vähenenud töövõime. Kuna edaspidi pole riigipoolse soodustuse saamiseks puude raskusastet või vähenenud töövõimet vaja tuvastada, ei ole põhjendatud ka kõikidele 18–26-aastastele abivahendi vajajatele pakkuda õppimisest sõltuvat soodustust. Edaspidi kehtivad kõikidele 18-aastastele ja vanematele inimestele piirmäärad vastavalt abivahendite loetelus kehtestatule. Piirmäärade kehtestamisel lähtutakse funktsioonihäire või abivajaduse süvenemise võimalikkusest, nendega kaasnevate toimetulekuraskuste leevendamisest ja muudest kaalutlustest, mistõttu on ka juba praegu paljud abivahendid piirmääraga 90%. Abivahendite võimaldamisega riigipoolse soodustusega ilma eelneva puude raskusastme tuvastamiseta ühtlustatakse kõikide kuni 18-aastaste laste piirmäär samuti 90%-le (kehtiva õiguse järgi puudeta lastel 50%). Rahalised vahendid (ca 35 000 eurot aastas), mis jäävad 18–26-aastastele abivahendeid 90%-lise piirmääraga pakkumisest alles, suunatakse täiendavalt abivahendite piirmäärade tõstmisesse (lisaks nendele abivahendi piirmäärade tõstmisele, mis tehakse osana mootorsõidukimaksu mõju leevendamise kokkuleppest). See, millist abivahendite loetelus olevat piirmäära tõstetakse, selgub analüüsist, mis tehakse 2024. aasta lõpus enne 2025. aasta määruse loetelu muutmist. Analüüsi käigus tehakse eelmise aasta andmete alusel analüüs ja selgitatakse välja, milliste abivahendite piirmäära tõstmine oleks kõige vajalikum. Seega on peamine muudatuse eesmärk see, et alates 18. eluaastast kehtiksid kõikidele abivahendi vajajatele võrdsed tingimused ja muudatusest võidaksid piirmäära tõstmise kaudu kõik abivahendi vajajad, mitte ainult õppijad. Õppimisega seotud täiendavad soodustused, samuti puudepõhine õigustatus ei kanna muutuva seaduse eesmärki, milleks on vajaduspõhine ja staatusest vaba abivahendite võimaldamine. Vajalik on tagada võrdne kohtlemine vastavalt abivajadusele, mitte sotsiaalsele aktiivsusele. Kuigi erivajadusega õppija toetamine on oluline ja selleks on olemas haridusvaldkonnas vastavad meetmed, ei ole abivahendi täiendav soodustingimus peamine erivajadusega õppija toimetuleku tagamise meede. Lisaks lähtume tingimuste seadmisel teadmisest, et abivahendid liiguvad Tervisekassa teenuseks ning suund on selline, et teenused peavad olema vajaduspõhised, lihtsad ja inimestele elukaareüleselt kättesaadavad. Kokku tehti 2023. aastal piirmäära muutusest mõjutatud 18–26-aastaste õppurite poolt 1196 tehingut, millest enamik tehti inkontinentsustoodete soetamiseks. Lisasoodustusega abivahendite võimaldamise lõpetamine mõjutaks umbes 100 isikut, kes inkontinentsusabivahendite soetamisel on enamasti vanuses 18–20. Inkontinentsustoodete piirmäär ilma õppuri täiendava soodustuseta on praegu 40%. Inkontinentsustoodete piirmäär on plaanitud tõsta 2025. aastal 50%-le, mis on osa kokkuleppest mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks koos raske ja sügava puudega tööealiste toetuste tõusuga.  19 Jätkuvalt jääb alles võimalus vähendada abivahendite omaosalust 5%-ni, kui isikule või tema perele on taotlemise kuul või sellele eelneval 12 kuul makstud toimetulekutoetust. Samuti on abivajajal võimalus esitada abivahendi erandi taotlus abivahendi osaliseks hüvitamiseks, kui tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole tal võimalik oma abivahendite eest tasuda. Jätkuvalt saavad ka noored vanuses 18–26 aastat puude raskusastme tuvastamise korral puudega tööealise toetust (praegu 28,64–53,7 eurot kuus) ja vähenenud töövõime korral töövõimetoetust (osalise töövõime korral keskmiselt 351,75 eurot kuus, puuduva töövõime korral keskmiselt 617,10 eurot kuus). Samuti jätkub erivajadusega üliõpilaste stipendiumi maksmine (stipendiumi suurus vähemikus 60–510 eurot kuus). Sama punktiga tunnistatakse kehtetuks ka SHS § 50 lõike 8 punkt 4, mille kohaselt on 16–17- aastastel isikutel, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime TVTS-i alusel, piirmäär 90%. Muudatusega ei sätestata enam laste suhtes kohaldatavaid erandeid, kuna edaspidi võimaldatakse kõigil (ka puudeta) lastel saada riigipoolset soodustust piirmääraga 90%. Muudatus tuleneb abivahendite riigipoolse tagamise lahti sidumisest puude tuvastamisest või töövõime hindamisest. Punktiga 15 muudetakse SHS § 50 lõike 8 punkti 2. Kuni 18-aastaste isikute puhul, kes vajavad terviseseisundist tingitud funktsioonihäire ennetamiseks, sealhulgas selle süvenemise ennetamiseks, kompenseerimiseks ja selle mõju vähendamiseks abivahendit, ja kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, kehtestatakse abivahendi piirmääraks 90%. Punktiga 16 muudetakse SHS § 50 lõiget 9 ja täpsustatakse, et abivahendi omaosaluse miinimum kehtib vaid müügitehingu korral. Täpsustus on vajalik õigusselguse loomiseks, kuna omaosaluse miinimum kehtib vaid müügitehingute korral. Punktiga 17 täiendatakse SHS § 50 lõikega 91. Muudatusega täpsustatakse, et SKA vähendab omaosaluse määra kuni 5%-ni, kuid mitte alla 7 euro ostutehingute puhul abivahendi kogumaksumusest, juhul kui üksi elavale isikule või tema perekonnale on abivahendi soetamise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust. Punktiga 18 tunnistatakse SHS § 50 lõige 10 kehtetuks. Tegemist on tehnilise muudatusega, sest volitusnorm sõnastatakse edaspidi § 47 lõikes 8. Punktiga 19 täpsustatakse SHS § 55 lõiget 3. Muudatus tehakse õigusselguse loomiseks. Kehtivast sõnastusest võib ekslikult välja lugeda, et määrusega kehtestatakse abivahendi kasutamise koolituste korraldus. Tegelikult on mõeldud siiski teenuseosutajapoolset abivahendi kasutamise ja hooldusega seotud nõustamist. Punktiga 20 täpsustakse SHS § 56 lõiget 3 ja § 69 lõiget 6, mille sõnastusest eemaldatakse sõnad „teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud“, kuna SKA ei koosta teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja koostöös teenusesaajaga. Muudatus tehakse õigusselguse loomiseks. Punktiga 21 asendatakse SHS § 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1 ning § 69 lõike 3 punktides 6 ja 7 sõna „16-aastane“ sõnaga „18-aastane“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest PISTS-is ja TVTS-is. Kehtiva seaduse järgi on õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kuid edaspidi on õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 18-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Muudatuse tulemusena hüvitatakse vajaduse korral teenuse saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale ning edaspidi peavad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma psühhiaater ja tegevusterapeut juhul, kui hinnatakse 18- aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet või erihoolekandeteenuse vajadust.  20 Punktiga 22 täpsustatakse SHS § 61 lõike 1 ja § 64 lõike 3 sõnastust, jättes välja viite kehtetule punktile. Punktiga 23 täpsustatakse SHS 63 lõike 1 sõnastust, jättes välja viite kehtetule punktile. Punktiga 24 muudetakse SHS § 64 lõiget 2, kus asendatakse sõna „15-aastaste“ sõnaga „17- aastaste“ ja sõna „16-aastaste“ sõnaga „18-aastaste“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale. Kuna edaspidi on ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisel puudega laps kuni 18-aastane, on vajalik muuta ka rehabilitatsioonijärjekorraga seotud sätet. Punktiga 25 muudetakse SHS § 67 punkti 1. Muudatusega täpsustatakse, et SKA ei koosta teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja. Punktiga 26 täpsustatakse SHS § 67 punkti 3, mille kohaselt tuleb kirjalik hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta esitada SKA- le hiljemalt koos viimase isikupõhise üksikaruandega, mitte viimase arvega, kuna aruanne on arve esitamise eelduseks. Punktiga 27 täiendatakse SHS § 68 lõikega 8, mille kohaselt ei tohi rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist olla isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Sama nõue on olemas kehtivas SHS-is mitme kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) korraldatava teenuse (nt koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus) juures, aga ka riigi korraldatava erihoolekandeteenuse juures. Kuna rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist töötab erivajadusega laste ja täisealistega samuti otseselt, tihti üks ühele, on vajalik sama nõue seada ka rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Seejuures ei ole välistatud, et rehabilitatsioonimeeskonna liikmel on varasem karistus, kuid teenuseosutaja kohustus on iga kord hinnata karistatud isikut ja tema poolt toimepandud tegu. Silmas tuleb pidada seda, et kuna rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti ülesanne on toetada ja abistada erivajadusega lapsi ja täisealisi, ei tohi ta olla kliendi elule või tervisele ohtlik. Nii on see ka teiste sotsiaalteenuste puhul. Tulenevalt sotsiaalteenuse osutamise eesmärkidest ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmete vahetust kokkupuutest klientidega ei tohi riik lubada vahetult teenust osutama isikuid, keda on karistatud eelkõige raskete isikuvastaste süütegude (tapmine, mõrv, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jms) või ka varavastaste süütegude (vargus, röövimine, kelmus, omastamine jms) eest. Samas on ilmselgelt ebaproportsionaalne (eesmärgiga kaitsta kliendi elu ja tervist) piirata sotsiaalteenuse osutamist isikul, keda on karistatud näiteks intellektuaalse omandi vastase kuriteo, õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise või raamatupidamiskohustuse rikkumise eest. Rehabilitatsioonimeeskonda võib kaasata kogemusnõustaja. Seejuures võib kogemusnõustaja kogemus ja nõustamisala olla selline, mille puhul on kogemusnõustaja karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Ka sellisel juhul võib tööandja inimese tööle võtta, kuid peab hindama, kas see karistus võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara või on muu hulgas ka nõustamisalast tulenevalt põhjendatud, et inimene on karistatud. Punktiga 28 muudetakse SHS § 69 lõiget 8, milles on sätestatud, kes kuulub rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni. Tegu on peamiselt tehnilise muudatusega, sest ekslikult asendati sättes 19.06.2023 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse liikumisega Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ühes kohas liigselt Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täiendavalt lisatakse rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub töövaldkond.  21 Punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. Säte tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa töövõime hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime hindamise otsus vajalik ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks. Seoses PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses, mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene õige teenuse järjekorda panna. Tagamaks ka tulevikus selle, et lapsel, kes teenust vajab, oleks 18-aastaseks saades õigus saada erihoolekandeteenuse vajadus hinnatud (võimaluse korral ka suunamisotsus tehtud või kui kohe teenusekohta pakkuda ei ole, siis lisatud toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda), võtab töötukassa töövõime hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Töötukassa keskmine menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt 40 tööpäeva jooksul. Erihoolekandeteenust on võimalik saada nii kehtiva seaduse kohaselt kui ka tulevikus alates 18. eluaastast. Seetõttu ei ole tagatud võimalus panna 16 aasta vanuses last järjekorda varem ega saada kiiremini teenust. Sellele lisaks on SKA toonud välja, et praktikas ei ole olnud 16- aastaselt järjekorda panemine tõhus meede, sest kahe aasta jooksul võib lapse teenusevajadus muutuda ja laps ei pruugi olla õige teenuse järjekorras. Jätkuvalt paneb SKA sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ alusel erihoolekandeteenuse eelisjärjekorda isikud, kes saavad asendushooldusteenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse saamise lõppemist erihoolekandeteenust. 01.01.2024 seisuga on erihoolekandeteenuse järjekorras 89 alla 18-aastast isikut kokku 111 teenusekoha ootel (üks isik võib samal ajal taotleda mitut teenust, mistõttu on unikaalseid inimesi vähem kui soovitud teenusekohti). Need inimesed on edasi järjekorras kuni teenusekoha saamiseni, kuid uusi 16-aastaseid lapsi enam teenusejärjekorda ei panda. Punktiga 30 täiendatakse SHS § 1421 lõike 1 punktis 2 sätestatud, STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangutega. Isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on vajalik STAR-is töödelda tulevikus ka isiku terviseseisundiga kaasneva tegutsemise- ja osalemise piirangu andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude raskusastme määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise- ja osalemise piirangute määratlusega. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (International Classification of Functioning, Disability and Health) (edaspidi RFK) on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 21. mail 2001 vastu võetud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot. RFK tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile ja käsitleb inimese igapäevast toimetulekut ja olukorda kui tervikut, võttes arvesse tema terviseolukorda, organismi funktsioone ja struktuure, inimese tegutsemis- ja osalusvõimet, teda ümbritsevat keskkonda ja personaalseid tegureid. Nimetatud andmestik on vajalik isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuks, milleks luuakase STAR-i elektroonne hindamiskeskkond. Sama instrumenti kasutatakse tulevikus ka SHS § 62 lõikes 1 sätestatud sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja SHS § 70 lõikes 2 sätestatud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel.  22 Punktiga 31 täiendatakse SHS § 144 lõiget 6 punktiga 7, millest lähtuvalt kannab SKA tulevikus isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SHS § 62 lg 1) ja erihoolekandeteenuse (SHS § 70 lg 2) vajaduse hindamise andmed STAR-i. Säte võimaldab tulevikus võtta ka nimetatud teenuste vajaduse hindamisel aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi. Punktiga 32 muudetakse SHS § 1441, millest lähtuvalt loetakse edaspidi SKA poolt STAR-i kantud isiku viibimiskoha andmed sellisteks andmeteks, mida on Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel õigus poliitika kujundamise eesmärgil töödelda. Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajavad poliitikakujundamise eesmärgil SKA poolt STAR-i kantud isiku viibimiskoha andmeid KOV-ide, teenust osutavate asutuste jt tunnuste (nt sugu, vanus, puude raskusaste jm) järgi. SHS § 1441 viitab aga praegu, et viibimiskoha andmed on üks osa andmetest, mille töötlemise õigust nimetatud ministeeriumite ametnikel ei ole. Muudatusega tagatakse isiku viibimiskoha andmete STAR-ist saamise ja töötlemise võimalus, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Punktiga 33 täiendatakse SHS uue §-ga 1607, millega luuakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust puudutavad üleminekusätted seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 aastalt 18 aastale. Paragrahvi 1607 lõikega 1 sätestatakse, et juhul kui vähemalt 16-aastase lapse puhul on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus tehtud enne 2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik selle sama otsuse alusel tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni otsuse kehtivuse lõppemiseni. Paragrahvi 1607 lõikes 2 reguleeritakse kõik need olukorrad, kui peale seaduse jõustumist 01.02.2027 kohaldatakse veel seaduse kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni. Punktis 1 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastane laps on esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse enne 01.02.2027, käsitatakse teda kui tööealist, kuid kui 16– 18-aastane laps on esitanud taotluse peale 01.02.2027, käsitatakse teda kui last, välja arvatud juhul, kui 16–18-aastasel lapsel on PISTS-i ja TVTS-i üleminekusätetest tulenevalt tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või vähenenud töövõime. Punktis 2 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse ka nende laste puhul, kes on vähemalt 16-aastased ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastasel on vastavalt PISTS-is ja TVTS-is välja toodud üleminekusätetele peale 01.02.2027 tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või vähenenud töövõime, on tal õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni või tööalase rehabilitatsiooni teenust. Paragrahviga 27 muudetakse töövõimetoetuse seadust (TVTS). Punktiga 1 muudetakse TVTS § 2 lõikeid 1 ja 3, mis sätestavad, kellel on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. Kehtiva seaduse järgi on õigustatud isik 16-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kuid tulenevalt PISTS-i muudatustest, millega tõstetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 aastalt 18 aastale, on vajadus tõsta ka töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanust. Muudatuse tulemusena hakkab töötukassa töövõimet hindama ja töövõimetoetust maksma 18-aastastele kuni vanaduspensioniealistele isikutele. Punktiga 2 täiendatakse TVTS § 8 lõikeid 1 ja 2 pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast“. Täiendus on  23 vajalik, et töötukassal oleks võimalik menetleda nende isikute taotlusi, kes taotluse esitamise hetkel ei vasta TVTS § 2 tingimustele, näiteks kui alla 16-aastane või alla 18-aastane esitab taotluse enne 16-aastaseks või 18-aastaseks saamist või kui isiku elamisluba või selle pikendamine hakkab kehtima pärast taotluse esitamist. Punktiga 3 täiendatakse TVTS § 27 lõigetega 10 ja 11 (üleminekusätted). Selleks, et muudatused oleksid hästi mõistetavad ja arusaadavad, sätestatakse seaduses konkreetne kuupäev (1. veebruar 2027), mis määrab, millise asutuse poole alla 18-aastased terviseprobleemidega isikud enne ja pärast seda kuupäeva peavad pöörduma. Alla 18- aastased isikud (ka need, kes said 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari), kellel on terviseprobleemid, kuid kellel ei ole varem töövõime vähenemist või tööealise inimese puude raskusastet tuvastatud, pöörduvad alates 2027. aasta 1. veebruarist lapseea puude tuvastamiseks SKA-sse. Kõik alla 18-aastased isikud, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud vähenenud töövõime või tööealise inimese puude raskusaste, pöörduvad ka edaspidi töötukassasse. Paragrahvi 27 lõikes 10 on reguleeritud erinevad olukorrad, mis puudutavad alla 18-aastaseid vähenenud töövõimega isikuid. Punktis 1 reguleeritakse uusi juhtumeid ja sätestatakse, et vähemalt 16-aastasele isikule, kes on esitanud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse ning taotluse kohta ei ole tehtud otsust enne 2027. aasta 1. veebruari, kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni. Punktis 2 sätestatakse, et alla 18-aastasele isikule, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osaline või puuduv töövõime, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, makstakse töövõimetoetust osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse lõpuni. Seejuures on alla 18-aastasel isikul, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osaline või puuduv töövõime, õigus esitada tuvastatud osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse ajal uus töövõime hindamise taotlus töövõime ümberhindamiseks, kui tema terviseseisund on vahepeal halvenenud ja seda kinnitavad andmed tervise infosüsteemis. See punkt reguleerib ka seda, et alla 18-aastane isik, kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste enne 2027. aasta 1. veebruari, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, võib esitada töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse pärast seadusemuudatust ning talle kohaldub kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud TVTS-i redaktsioon. Punktis 3 sätestatakse, et kui alla 18-aastasel isikul on varem tuvastatud vähenenud töövõime või tööealise inimese puude raskusaste, kuid osalise või puuduva töövõime või puude raskusastme otsuse kehtivus lõppes enne 2027. aasta 1. veebruari ja isik ei esitanud kordushindamise taotlust TVTS § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib ta esitada töövõime hindamise taotluse ka pärast 2027. aasta 1. veebruari. Selle eesmärk on vähendada isikute ja asutuste halduskoormust, et alla 18-aastane isik, kes on juba olnud töötukassa klient, ei peaks pöörduma SKA-sse lapse puude raskusastme tuvastamiseks vaid väga lühikeseks perioodiks (kuni 18-aastaseks saamiseni). Paragrahvi 27 lõikega 11 võimaldatakse töötukassal korduvat töövõime hindamist taotlemata pikendada alla 18-aastaste isikute osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi, kui isikul tuvastati osaline või puuduv töövõime enne 1. veebruari 2027 ja osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist. Sellisel juhul muudab töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise otsuseid ning pikendab isiku osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse perioodi ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18- aastaseks saamise päevani. Töötukassa andmetel on aastas keskmiselt 100 osalise või puuduva töövõimega 16–17-aastast isikut, kelle osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Otsuste muutmise eesmärk on vähendada kahe asutuse vahel liikumist ja segadust, millise asutuse poole peab alla 18-aastane isik korduvhindamisele pöörduma. Näiteks kui alla 16-aastasel isikul tuvastati osaline töövõime 2026. aasta  24 detsembris üheks aastaks, peab ta korduvhindamisele pöörduma 17-aastasena 2027. aasta detsembris. Sel ajal kehtivad aga juba uued sätted, mille järgi alla 18-aastased terviseprobleemidega isikud peavad pöörduma SKA poole lapse puude raskusastme tuvastamiseks. Segaduse vältimiseks, kas isik peaks korduvhindamisele pöörduma töötukassa või SKA poole, pikendatakse alla 18-aastaste isikute osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivust kuni 18-aastaseks saamiseni. Paragrahviga 28 muudetakse ühistranspordiseadust (ÜTS). ÜTS § 34 tekstis ja § 36 lõikes 1 asendatakse sõna „16-aastane“ sõnaga „18-aastane“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest, mille kohaselt on edaspidi võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 18-aastaseks saamiseni. Sellega seoses on edaspidi riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama kuni 18-aastast puudega isikut ning sügava puudega 18-aastast ja vanemat isikut ning andma puudega kuni 18-aastase isiku saatjale sõidusoodustust kuni 100 protsenti pileti hinnast. 4. Palume täiendada eelnõu §-s 29 (varasemalt § 23) esitatud seaduse jõustumissätteid järgmiselt: „(a) Käesoleva seaduse § 23 punkt 14 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril ja kehtib kuni 2025. aasta 31. detsembrini. (b) Käesoleva seaduse § 23 punktid 2–11 ja § 27 punkt 2 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil. (c) Käesoleva seaduse § 26 punktid 1–3, 10, 14 ja 15 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril. (d) Käesoleva seaduse § 22, § 23 punktid 1 ja 15, § 24, § 26 punktid 21, 24 ja 33, § 27 punktid 1 ja 3 ja § 28 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril.“. Selgitus: Seaduse § 23 punkt 14 (ühekordne toetus mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks) jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril ja kehtib kuni 2025. aasta 31. detsembrini, kuna tegu on ühekordse toetusega mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks peale mootorsõidukimaksu seaduse jõustumist 01.01.2025 ja enne puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusu 01.06.2025. Seaduse § 23 punktid 2–11 ja § 27 punkt 2 (puudega inimeste toetuste tõstmine) jõustuvad 2025. aasta 1. juunil, kuna osade puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmiseks on vajalikud IT-arendused, mis on kavandatud valmima 01.06.2025. Seaduse § 26 punktid 1–3, 10, 14 ja 15 (abivahendite tagamise puudest lahti sidumine) jõustuvad 2025. aasta 1. septembril, kuna abivahendite võimaldamiseks ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta on vajalikud nii IT-arendused kui ka aeg mõjutatud sihtrühmade teavitamiseks ja ette valmistamiseks. Seaduse § 22, § 23 punktid 1 ja 15, § 24, § 26 punktid 21, 24 ja 33, § 27 punktid 1 ja 3 ja § 28 (puudega lapse vanusepiiri muutmine) jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril, kuna puudega lapse vanusepiiri ja sellega seotud teiste muudatuste tegemiseks on vajalikud nii IT-arendused kui ka aeg muudatusest mõjutatud inimeste teavitamiseks ja ette valmistamiseks. Ülejäänud muudatuste rakendamiseks ei ole täiendav ettevalmistusaeg vajalik. 5. Lisaks eespool esitatud muudatusettepanekutele on 2025. aastaks kavas muuta sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ eesmärgiga leevendada mootorsõiduki maksu eelnõuga tehtavate muudatuste mõju erivajadustega inimestele. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus paraneb riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu ajakohastamisega, on seeläbi paremini toetatud ka abivahendeid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused, et osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus.  25 Täpsem ülevaade määruse muudatusettepanekutest on välja toodud seletuskirja punktis 6.2.2.2.2. 6. Seaduse mõjud 6.1. PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud muudatused Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt sihtrühmade majanduslikku toimetulekut, soodustavad abi kiiremat kättesaadavust ja ühtlustavad puudega inimeste sotsiaaltoetused. Kavandatavad muudatused hõlmavad kõiki puudega inimesi. Kuna puudega inimeste sotsiaaltoetused on diferentseeritud raskusastmete järgi ja kavandatavad muudatused mõjutavad toetusi ja teenuseid erinevalt, kirjeldatakse muudatusest mõjutatud sihtrühmi, mõju avaldumist ja ulatust eraldi. 6.1.1. Puudetoetuste tõstmine ja puudega laste vanuse ülempiiri tõstmine 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Sihtrühm 1: raske ja sügava puudega lapsed ja tööealised (samuti kõik puudega inimeste sotsiaaltoetuse saajad) Aastal 2023 oli Eestis 120 066 puudega inimest, neist 0–15-aastaseid 9 117 (sh harvikhaigusega), 16–17-aastaseid 1028 ja 18–65-aastaseid 46 838 inimest (tabel 1). Muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on peamiselt kõik raske ja sügava puudega inimesed vanuses 0–65 (lapsed ja tööealised) ehk 26 348 inimest. Muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on ka keskmise puudega lapse toetuse saajad (4 286 last), puudega tööealise inimese toetuse saajad (26 349 inimest) ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse saajad (63 083 inimest), kuna kõik ülejäänud toetused ümardatakse ülespoole. Tabel 1. Kõik puudega inimesed vanuserühma ja puude raskusastmete järgi 2023. aastal Vanuserühm Puude raskusaste Inimeste arv 0-15 Keskmine puue 4 286 Raske puue 4 331 Sügav puue 500 0-15 kokku 9 117 16-17 Keskmine puue 646 Raske puue 302 Sügav puue 80 16-17 kokku 1 028 18-65 Keskmine puue 25 703 Raske puue 16 500 Sügav puue 4 635 18-65 kokku 46 838 66+ Keskmine puue 15 281 Raske puue 40 574  26 Sügav puue 7 228 66+ kokku 63 083 Üldkokkuvõte 120 066 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Sihtrühm 2: 16–17-aastased puudega noored PISTS-i ja TVTS-i muudatusega laiendatakse puudega lapse vanusepiiri 0–15 aastalt 0–17 aastani, võimaldades puude raskusastme tuvastamist kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamise alustamist alates 18. eluaastast. Selle tulemusena väheneb bürokraatia ja ühtlustub laste vanus erinevate seaduste tähenduses, samuti jõuab abi kiiremini puudega (sh harvikhaigusega) noorteni. 2023. aastal oli Eestis 1 028 puudega 16–17-aastast noort (keskmise puudega 646, raske puudega 302, sügava puudega 80). Töövõimetoetust taotles 2023. aastal 80% puudega lastest, kes said 16-aastaseks, neist 70%-l tuvastati osaline või puuduv töövõime. Töötukassa andmetel maksti aastatel 2023. aastal töövõimetoetust 1446-le 16–17-aastasele puuduva või osalise töövõimega noorele. Keskmine töövõimetoetus osalise töövõime puhul oli 302,53 eurot ja puuduva töövõime puhul 531,66 eurot, kogukulu 6,9 mln eurot. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal hinnanguliselt 1596 16–17-aastast noort puuduva või osalise töövõimega ehk 5,1%5, mis hakkab järk-järgult vähenema pärast 2027. aasta muudatusi. Tabel 2. 16–17-aastased töövõimetoetuse saajad 2026 2027 2028 2029 Osaline töövõime 960 748 259 23 Puuduv töövõime 636 502 186 29 Kokku 1 596 1 250 445 52 Allikas: Eesti Töötukassa Sotsiaalne mõju Puudega inimeste sotsiaaltoetust makstakse igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale (toetus ei sõltu enam funktsiooni kõrvalekaldest). Sellega tagatakse puudega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves seoses erinevate maksutõusudega. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Lisaks tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusaste kuni 18-aastaseks saamiseni (praegu kuni 16-aastaseks saamiseni) ning puude tuvastamisel makstakse toetust ka keskmise, raske ja sügava puudega lapse eest (praegu saab 16-aastane puude tuvastamisel tööealise puudega inimese sotsiaaltoetust). Samamoodi muutub töövõime hindamise vanus nii, et töövõime hindamist alustatakse alates 18. eluaastast. Sihtrühma jaoks on muudatus eeldatavasti positiivne, kuna selles vanuses lapsed on enamasti alles haridussüsteemis ega ole veel suundunud tööturule, mis kehtib ka puudega laste kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud hindamiste ja taotlemiste muudatuste tegemine just 16-aastastele, mis võib koormata nii puudega lapsi kui ka nende peresid. 5 Statistikaameti prognoosi järgi on 2026. aastal hinnanguliselt 31 192 noort vanuses 16–17.  27 Samuti makstakse ühekordset toetust perioodi jaanuar–mai 2025 eest raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele inimestele ning harvikhaiguse diagnoosiga lapsele PISTS § 6 lõike 11 tähenduses eesmärgiga toetada puudega inimesi mootorsõidukimaksust tuleneva täiendava maksukoormusega toimetulemisel enne osade puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusu jõustumist 01.06.2025, sest suhtelise vaesuse näitajad on puudega inimestel oluliselt kõrgemad kui ülejäänud elanikkonnal. Suhtelise vaesuse määr oli Eestis 2022. aastal 22,5%, samas oli see puudega inimeste puhul 45,4% ja trend on pigem tõusev, kuigi suhteline vaesus on võrreldes 2021. aastaga vähenenud (joonis 1). Erinevus puudeta ja puudega inimeste heaolu vahel on suurenenud – puudega inimestel on suhtelise vaesuse määra kasv 1,1 protsendipunkti6 suurem (2018. aasta vs. 2022. aasta). 60 y = 1,48x + 40,28 51,7 R² = 0,3013 50 43,5 45,4 40,7 42,3 40 y = 0,37x + 20,55 R² = 0,3379 30 21,7 20,7 22,8 22,5 20,6 20 10 0 2018 2019 2020 2021 2022 Puudega ja puudeta inimesed Puudega inimesed Linear (Puudega ja puudeta inimesed) Linear (Puudega inimesed) Joonis 1. Puudega ja puudeta inimeste suhtelise vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet Puudega inimeste ilmajäetuse määr7 on üle poole kõrgem (puudega inimestel 15,1%, kogu elanikkonnal 6,2%). Vanuserühmades on ilmajäetuse määr vanaduspensioniealistel madalaim (tabel 3). Seega on muudatusel oluline mõju, tagades et puudega inimeste toimetulek seoses täiendava maksukoormusega (mootorsõidukimaksu kehtestamisega) ei halvene. Tabel 3. Ilmajäetuse määr vanuserühmade järgi 2019–2023 Puudega ja puudeta inimesed Puudega inimesed Vanuserühm 2019 2020 2021 2022 2023 2019 2020 2021 2022 2023 0 kuni 17 aastat 7,6 6,4 3,0 5,4 6,0 17,5 . . . . 18 kuni 64 aastat 6,7 6,1 4,6 6,7 5,5 23,0 17,7 19,4 23,7 15,7 Vähemalt 65 aastat 10,4 7,8 7,8 10,6 8,4 15,8 9,3 12,0 13,1 15,2 Kokku 7,6 6,5 4,9 7,2 6,2 19,1 13,1 14,7 17,5 15,1 6 (45,4 − 43,5) − (22,5 − 21,7) = 1,1 7 Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13- st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajaduse korral isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist.  28 Allikas: Statistikaamet Mõju majandusele Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi, parandades sellega sihtrühma majanduslikku toimetulekut. Seadusemuudatuse kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot (vt tabel 4). Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus. Muudatusega loobutakse senisest riigieelarvega seatavast puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määrast, mille alusel arvutatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuse summad, ja see asendatakse toetuste summadega, mis muudab seaduse ja toetuste summad selgemaks ning loob ühtsus teiste sotsiaalvaldkonna seadustega. Tabel 4. Puudetoetused raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud aastas Kulud Puudetoetuse Puudetoetu Puudetoetu Kulud Lisakulu Isikute aastas raskusaste ja s kuus, s kuus, aastas, aastas, arv1 2023, vanuserühm eurot eurot eurot eurot eurot Keskmise puudega lapse (0–15) toetus 4 286 138,08 7 102 421 139 7 149 743 47 322 Raske puudega lapse (0–15) toetus 4 331 161,09 8 372 169 180 9 354 960 982 791 Sügava puudega lapse (0–15) toetus 500 241,64 1 452 740 270 1 623 240 170 500 Keskmise puudega tööealise (16–65) toetus 26 349 28,64–41,17 11 889 694 29–42 12 161 076 271 382 Raske puudega tööealise (16–65) toetus 16 802 34,78–49,09 9 140 741 50 10 082 400 941 659 Sügava puudega tööealise (16–65) toetus 4 715 43,47–53,7 2 937 245 100 5 661 600 2 724 355 Keskmise puudega vanaduspensioniealis e (66+) toetus 15 281 12,79 2 345 481 13 2 383 992 38 511 Raske puudega vanaduspensioniealis e (66+) toetus 40 574 26,85 13 072 943 27 13 145 976 73 033 Sügava puudega vanaduspensioniealis e (66+) toetus 7 228 40,91 3 548 861 41 3 556 668 7 807 Kokku 120 066 59 862 294 65 119 655 5 257 361 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Märkus: isikud on tabelis esitatud ühekordselt (kui isik sai aasta jooksul raske ja sügava puude toetust ehk mitut liiki puudetoetust, on ta tabelis esitatud üks kord). Lisaks makstakse ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid. Ühekordse puudetoetuse jaotus on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Ühekordse toetuse saajad raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud Ühekordne Puudetoetuse raskusaste ja Isikute arv puudetoetus, Lisakulu, eurot vanuserühm eurot  29 Raske puudega või harvikhaiguse diagnoosiga lapsed (0–15) 4 331 95,00 411 445 Sügava puudega lapsed (0–15) 500 142,00 71 000 Raske puudega tööealised (16–65) 16 802 60,00 1 008 120 Sügava puudega tööealised (16–65) 4 715 250,00 1 178 750 Kokku 26 348 2 669 315 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Muudatus mõjutab positiivselt ka sihtrühma 2 toimetulekut, tagades laste võrdsema kohtlemise. Muudatuse tulemusena viiakse 16–17-aastaste puudetoetused samadele alustele 0–15-aastaste toetustega. Sellest tulenevalt alaealiste töövõimet8 enam ei hinnata, töövõime hindamist alustatakse alates 18. eluaastast (mitte 16. eluaastast). 16–17-aastaste puudetoetused tõusevad märgatavalt sõltuvalt puude raskusastmest 97–170 eurot, küll aga kaovad 16–17-aastastel töövõimetoetused. Tabel 6. 16–17-aastased puudetoetuse saajad raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud aastas Puudetoetus Kulu Isikute kuus alates aastas Puudetoetus Puudetoetuse raskusaste ja vanuserühm arv 01.06.2025, 2026, kuus, eurot eurot eurot Keskmise puudega tööealise (16–17) toetus 646 29–42 282 276 139 Raske puudega tööealise (16–17) toetus 302 50 183 000 180 Sügava puudega tööealise (16–17) toetus 80 100 98 400 270 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Kavandatavad muudatused mõjutavad kõiki puudega inimesi. 2023. aastal oli SKA andmetel Eestis 120 066 puudega (sh harvikhaigusega) inimest. Muudatustel on positiivne mõju sihtrühmade majanduslikule toimetulekule. Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühmadele 1 ja 2 mõju avaldumise sagedus keskmine. Puudetoetuste tõusu ja ümardamisega seoses on vaja teha muudatusi SKA infosüsteemides ja puudega lapse ea muudatusega seoses ka töötukassa infosüsteemides ja mõlema asutuse protseduurides ja töökorralduses. Muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ühekordse toetuse maksmisega kaasnevad SKA-le lisakulud – muudatuse tulemusena on vaja teha muudatusi nii tööprotsessides kui infosüsteemis. Muudatustega ei kaasne ühekordse toetuse saajatele aga kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju, kuna väljamakse tehakse automaatselt SKAIS-is nimetatud arvelduskontole (inimene ei pea selleks eraldi avaldust tegema). Toetuse väljamakse tehakse 2025. aasta esimese kvartali jooksul ja seega jõuab mootorsõidukimaksu mõju kompenseerimiseks mõeldud toetus inimesteni enne esimese makse tegemist juunis 2025. Muudatus mõjutab seetõttu ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK). Mõju TEHIKule ilmneb infosüsteemi vajalike andmepäringute lisamises, kuid selle mõju on väike ning mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Seetõttu ei ole mõju hindamise kriteeriumide alusel tegemist muudatustega, mis vajaksid põhjalikumat mõjuanalüüsi. Riigivalitsemine (riigieelarve ja KOV-i kulud) Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigiasutustele ja riigieelarve kuludele. 8 Seejuures peab alla 18-aastasel noorel olema töölepingu sõlmimiseks Eestis vanema(te) nõusolek.  30 Raske ja sügava puudega laste (0–15) toetuse kulud olid 2023. aastal 9 824 909 eurot ja raske ja sügava puudega tööealiste (16–65) kulud olid 12 077 986 eurot, st aastas kokku 21 902 895 eurot. Pärast muudatusettepaneku rakendumist oleksid kulud 26 722 200 eurot aastas ehk lisakulu aastas oleks hinnanguliselt 4,8 mln eurot. Puudetoetuse ümardamisega seotud lisakulud aastas oleksid 0,4 mln eurot. Neile kuludele lisandub 2025. aasta poolaasta kulu 3,1 mln eurot. Raske ja sügava puudega laste ja tööealiste ühekordse puudetoetuse kulu oleks 2,7 mln eurot (tabel 7). Tabel 7. Puudega isikute arvud ja kulud 2023. aastal ning seadusemuudatusega lisanduvad kulud aastas (2026. aasta) ja ühekordsed kulud 2025. aastal Lisakulud Puudetoetuste Kulu pärast Kulud pärast aastas kulud aastas muudatust Isikute muudatust (2023. aasta enne (2025. arv¹ (2026. aasta), võrreldes (2023. aasta), aasta), eurot 2026. aastaga), eurot eurot eurot Raske ja sügava puudega laste ja tööealiste puudetoetuse tõus 26 348 21 902 895 26 722 200 4 819 305 Keskmise puudega lapse (0–15), tööealise (16–65) ja vanaduspensioniealise puudetoetuse ümardamine ülespoole 93 718 37 959 400 3 066 794 38 397 455 438 055 Ühekordne puudetoetus raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele 26 348 2 669 315 Kokku 59 862 295 5 736 109 65 119 655 5 257 360 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Märkused: 1 Isikute arv on tabelis esitatud ühekordselt (kui isik sai aasta jooksul raske ja sügava puude toetust, st mitut liiki puudetoetust, on ta tabelis esitatud üks kord). 2 Kõik puudetoetuse ja töövõimetoetuse saajad 2023. aastal (isikud vanuses 16–17). Töötukassa prognoosi järgi oleksid 2026. aastal töövõimetoetuse hinnangulised kulud (16–17- aastased) osalise töövõime puhul 4 438 789 eurot aastas ja puuduva töövõime puhul 5 119 283 eurot aastas, st kulud kokku oleksid 9 558 072 eurot9 (tabel 8). 2026. aastal, enne kavandatavat puudega lapse vanusepiiri tõstmist oleksid puudetoetuste kulud 16–17- aastastele 2026. aastal 563 676 eurot. Puudetoetuse ja töövõimetoetuse kulud kokku oleksid 10 121 748 eurot ja aastased kulud peale muudatust oleksid 2027. aastal 8 979 728 eurot, 2028. aastal 5 071 987 eurot ja 2029. aastal 2 785 502 eurot (lisatulu 2027. aastal 1 528 940 eurot; 2028. aastal 5 827 571 eurot; 2029. aastal 8 589 507 eurot). Tabel 8. Puudega lapse vanuse tõstmine 18. eluaastani 2026 2027 2028 2029 Peale muudatust Puudetoetus 16–17-aastastele (keskmise, raske, sügava puudega) 563 676 1 176 912 2 158 090 2 771 327 Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 7 802 816 2 913 898 14 175 Kokku 10 121 748 8 979 728 5 071 987 2 785 502 Kui jääks samaks 9 Töövõimetoetuse määra indekseeritakse igal aastal (riikliku pensioni indeksiga), seega muutub toetus igal aastal.  31 Puudetoetus 16–17-aastastele 563 676 563 676 563 676 563 676 Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 9 944 991 10 335 882 10 811 333 Kokku 10 121 748 10 508 667 10 899 558 11 375 009 Lisatulu aastas, eurot 0 1 528 940 5 827 571 8 589 507 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi koostatud Muudatusega ei kaasne eeldatavalt inimestele halduskoormuse suurenemist, 16–17-aastastel see pigem väheneb, kuna kavandatava muudatuse tulemusena ei tule neil edaspidi taotleda tööealise puude raskusastet enne 18. eluaastat. Riigiasutustest mõjutavad muudatused SKA-d, töötukassat ja TEHIKut, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. SKA töökorraldus ajutiselt kasvab, kuid selle eeldatav mõju on väike, sest ka praegu kontrollitakse/selgitatakse puudetoetuse saamise tingimusi ning puudetoetuste tõus ja ühekordne puudetoetus ei avalda olulist mõju, mistõttu võib mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust hinnata väikeseks. Töövõimetoetuse vanusepiiri tõstmine 18. eluaastani vähendab töötukassa töökoormust, mille mõju on küll regulaarne, kuid jääb hinnanguliselt pigem väikeseks.10 Mõju TEHIKule on väike, kuna mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Kokkuvõttes võib mõju riigiasustustele hinnata pigem väikeseks. Muudatusega kaasneb ka IT-arenduste kulu. Kogu riigieelarvet arvestades on lisanduva kulu mõju väike (alla 1%). Täpsem eelarve prognoos on välja toodud 7. peatükis, mis käsitleb seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavaid kulusid ja tulusid, sealhulgas IT-arenduste kulu. Puudega lapse ea muutmisega seoses on vajalik muuta ka majandustegevuse registrit (MTR), kuid tegu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul väikese muudatusega, mis ei eelda arendust ega sellega kaasnevaid lisakulusid. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Infosüsteemide arendamisega võib tekkida väike risk – kui arendused ei saa õigeks ajaks valmis, suureneb SKA või töötukassa töökoormus (töötajad peavad selgitama toetuste muutumise ja väljamaksmise hilinemise põhjuseid). PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud riigieelarve kulusid ja tulusid (sh infosüsteemide arendamisega seotud kulud) on koondina kirjeldatud allpool punktis 7. 6.2. SHS-i muudatused Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-i ja TVTS-i muudatustega ning puudutavad abivahendeid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust. 6.2.1. Puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamine abivahendite riigipoolse soodustuse alusena Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab. Lahendus on sotsiaal- ja tervisevaldkonna lõimimise eelduseks, sest ka meditsiiniseadmete saamise eelduseks ei ole puude raskusaste või vähenenud töövõime. Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA abivahendi piirmääras 90%. Kõikidele tööealistele, kellel on 10 Töötukassa maksis 2023. aastal töövõimetoetust 105 279 isikule, kellest 2309 olid 16–17-aastased, mis on 2,2% kõigist toetuse saajatest.  32 tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA muudatuse tulemusel abivahendi vajaduspõhiselt piirmääras 40–90% vastavalt abivahendite loetelule. 6.2.1.1. Mõju sihtrühm – abivahendit riigipoolse soodustusega vajavad inimesed (lapsed ja tööealised) Muudatuse sihtrühmaks on kõik lapsed ja tööealised inimesed, kes vajavad abivahendit riigipoolse soodustusega. Kuna vanaduspensioniealistel on ka praegu võimalik eelneva puude raskusastme tuvastamiseta abivahendeid riigipoolse soodustusega saada, siis muudatused vanaduspensioniealiste sihtrühma ei mõjuta. Alla 18-aastased lapsed Praegu on alla 18-aastastel abivahendeid võimalik saada riigipoolse hüvitamisega ka ilma eelneva puude raskusastme tuvastamise või töövõime hindamiseta, kuid puude tuvastamisest või vähenenud töövõimest sõltub abivahendi soodustuse protsent (50% vs. 90%). SKA andmetel oli ajavahemikul 2019–2023 aastas keskmiselt 1638 last, kellele hüvitati abivahendeid piirmääras 90%, ja 2227 last, kellele hüvitati abivahendeid alla 90% piirmäära. Piirmääras alla 90% hüvitatud abivahenditest peamise osa moodustasid ortoosid ja tallatoed (nt tallatugesid sai riigipoolse hüvitamisega aastas ca 2000 puudeta / vähenenud töövõimeta last), mis ei ole alates 2022. aastast enam abivahendite loetelus, vaid on meditsiiniseadmete loetelus ning sellest tulenevalt vähenes 2022. aastal SKA kaudu abivahendeid saanud laste arv (eelkõige alla 90% piirmäära saanud). Aastal 2023 hüvitati abivahendeid alla 90% soodustusmäära 423 puudeta ja vähenenud töövõimega lapsele, mis moodustab 44% kõigist 0–18-aastastest lastest11. Tööealised alates 18. eluaastast kuni vanaduspensionieani Tööealistel on praegu võimalik abivahendeid saada riigipoolse hüvitamisega vaid eelneva puude tuvastamise või vähenenud töövõime korral (v.a igapäevaelus toimetulekut toetava abivahendi vajaja). SKA andmetel oli ajavahemikul 2019–2023 aastas keskmiselt 8916 tööealist, kellele hüvitati abivahendeid riigipoolse soodustusega. Tabel 9. Riigipoolse hüvitamisega abivahendite saajate arv, 2019–2023 2019 2020 2021 2022 2023 Lapsed (alla 18-a) Puudega ja puudeta lapsed, sh vähenenud töövõimega 16–17-aastased, kes on saanud abivahendeid piirmääras 90% 1 994 1 761 1 693 1500 1516 Puudeta ja vähenenud töövõimega lapsed (16– 17a), kes on saanud abivahendeid alla 90% soodustusmäära (vastavalt loetelus esitatud piirmääradele) 2 327 2 104 2 358 500 423 Tööealised (18–63-a) Puudega / vähenenud töövõimega 8 680 8 297 9 733 4830 5417 Puudega või vähenenud töövõimega kuni 26- aastased, kes on saanud abivahendeid piirmääras 90% 114 114 136 85 104 Puudega või vähenenud töövõimega, kes on erimenetlusena taotlenud abivahendit 442 458 473 353 531 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 11 Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 0–18-aastaseid lapsi 283 066. Statistikaamet, 2024. Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi, 1. jaanuar. Kättesaadav: RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas (08.03.2024).  33 Lisaks soodustingimustel abivahendeid saavatele tööealistele on oluliseks mõjutatud sihtrühmaks need, kellel praegu abivahendi soodustingimustel saamise õigus puudub. SKA poolt 01.01.2021–30.06.2021 (6 kuud) ellu viidud katseprojektis „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“ osales 0,4% Eesti 18–63-aastastest elanikest12. Projekt näitas, et abivahendit vajasid kõige sagedamini 39–58-aastased inimesed. Katseprojekti tehingud moodustasid kõikidest abivahendite tehingutest 2% ning peamiselt kasutati võimalust soetada üks abivahend. SKA prognoosi järgi lisanduks praegustele tööealistele, kes saavad soodustingimustel abivahendeid, puude ja töövõime nõudest lahtisidumisel keskmiselt ca 1125 inimest. Kogu elanikkonnaga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 0,2%. Tuleb arvestada, et katseprojekt toimus enne, kui Tervisekassa hakkas meditsiiniseadmetena hüvitama tallatugesid ja ortoose, mis olid aga 2021. aasta katseprojektis enim soetatud abivahendid (katseprojektis moodustasid ca 70% kuludest tooted, mis on alates 2022. a jaanuarist meditsiiniseadmete loetelus). Sotsiaalne mõju Praegu on vajaduspõhine soodustingimustel abivahendi võimaldamine puude raskusastmeta või vähenenud töövõimeta lastele ja tööealistele piiratud, kuigi neil võib olla sama suur abivahendi vajadus nagu puude raskusastmega või vähenenud töövõimega lastel või tööealistel. Muudatuse tulemusel koheldakse kõiki inimesi võrdselt ehk üheski vanuserühmas ei ole enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Abivahendi soodustuse saamise aluseks on inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab. Muudatus mõjutab seega abivahendit soodustingimustel vajavate laste (sh perede) ja tööealiste igapäevaeluga toimetulekut ning seeläbi ka tervist ja heaolu. Muudatuse tulemusel muutub abivahendi taotlejate teekond ühetaolisemaks ja lihtsamaks, kuna enne taotlemist ei ole vajalik puude tuvastamine või töövõime hindamine. Samuti on muudatusel mõju tööealise sihtrühma võrdsele kohtlemisele, kuna varem ei ole puudeta või vähenenud töövõimeta tööealistel olnud võimalust soodustingimustel abivahendit taotleda, seades nad seetõttu ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste sihtrühmadega. Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi taotlemine võib olla regulaarne, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on lapsi arvestades suur ja tööealisi arvestades väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. Mõju majandusele Muudatus mõjutab abivahendit soodustingimustel vajavate laste (sh perede) ja tööealiste majanduslikku olukorda, toimetulekut ja abivahendite kättesaadavust. Praegu on vajaduspõhine soodustingimustel abivahendi võimaldamine puude raskusastmeta või vähenenud töövõimeta lastele ja tööealistele piiratud. See võib soodustuseta abivahendite ostul kaasa tuua majanduslikud raskused või piirata ligipääsu igapäevaelus toimetulekuks vajalikele abivahenditele. Muudatuse tulemusel ühtlustatakse senisega võrreldes abivahendite soodustingimusi ning selle tulemusena on abivahendid eeldatavalt paremini kättesaadavad. 12 Statistikaameti andmetel oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga 18–63-aastaseid elanikke 784 635. Statistikaamet, 2024. Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi, 1. jaanuar. Kättesaadav: RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas (08.03.2024).  34 Kuigi Sotsiaalministeeriumi 2021. aastal tehtud tervishoiuteenuste omaosaluse analüüsi13 järgi moodustasid kogu elanikkonna vaates tervishoiule kulutatud omaosaluse liikidest meditsiiniseadmed väiksema osa, võib see saada majanduslikuks raskuseks tööealistele, olukordades, mis tingivad ootamatu abivahendi vajaduse ja abivahendi eest tuleb tasuda 100% omadest vahenditest. SKA katseprojektist „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“ nähtusid seisundid (nt insult, hulgitraumad, traumad, endoproteesimine, palliatiivsed seisundid, onkoloogilised seisundid), millest mõjutatud inimestel on abivahendi vajadus kohene ning kellel on muudatuse tulemusel abivahendid soodustingimustel praegusest märkimisväärselt lihtsamini kättesaadavad. Ebasoovitava mõjuna võib teenuseosutaja tõsta abivahendite hinda juhul, kui abivajajaid tuleb juurde ja nõudlus abivahendite järele suureneb. See mõjutab omakorda inimeste võimalust abivahendit soetada. Riski aitab maandada inimeste teadlikkuse suurendamine abivahendite turust, st võimalus valida soodsama pakkuja abivahend. Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühmade käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi taotlemine võib olla regulaarne, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on lapsi arvestades suur ja tööealisi arvestades väike. Muudatusega võib, aga ei pruugi kaasneda ebasoovitav mõju abivahendite hinnatõusu näol, kuna ettevõtted on oma teenuste ja toodete hinnakujunduses vabad. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline. 6.2.1.2. Mõju sihtrühm – abivahendi vajaduse hindajad Muudatuse sihtrühmaks on sõltuvalt abivahendist abivahendi vajaduse hindajad ja abivahendi tõendi väljastajad (arstid, õed, tegevusterapeudid, füsioterapeudid, ämmaemandad, logopeedid ja rehabilitatsioonimeeskonnad). Täpset vajaduse hindajate ja tõendi väljastajate arvu on keeruline välja tuua, aga kõigi sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajatega võrreldes võib sihtrühma hinnata keskmiseks. Mõju majandusele (mittetulundussektor) ja riigivalitsemisele (avalik-õiguslikud isikud) Kuna tööealiste sihtrühm muudatuse tulemusel laieneb, st tööealistel on abivahendeid võimalik edaspidi saada riigipoolse hüvitamisega ka eelneva puude tuvastamiseta või vähenenud töövõime hindamiseta, võib abivahendi vajadust hindavate ja tõendit väljastavate osapoolte töökoormus kasvada. Teisalt aga võib töökoormus väheneda, kuna soodustingimustel abivahendi saamine on ühetaolisem ja edaspidi ei ole vaja selgitada erisusi, mis tulenevad puude või töövõime hindamisest. Muudatus puudutab kõiki abivahendi vajaduse hindajaid ja tõendi väljastajaid. Kõigi sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajatega võrreldes on mõjutatud sihtrühma suurus hinnanguliselt keskmine. Muudatusega võib kaasneda ebasoovitavate mõjude risk vajadust hindavatele spetsialistidele seeläbi, et veel ei ole olemas sobivat digitaalset infovahetust vajaduspõhise hindamise toetamiseks, mis aitaks abivahendi hüvitamise süsteemi tõhusamalt korraldada ja paremini analüüsida. Abivahendi riigipoolse soodustuse taotlemise puude tuvastamisest ja töövõime hindamisest lahtisidumise tulemusel määratakse abivahendit vajaduspõhisemalt, mis tähendab, et võtmeroll ja vastutus on jätkuvalt abivahendi vajaduse tuvastajal, kes väljastab abivahenditõendi. Mõjude riski vähendamiseks plaanitakse abivahendi vajaduse hindajate ja tõendi väljastajate teadlikkust suurendada. 13 Esnar, K., Lapp, E. (2021). Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende sissetulekut ja omaosaluskoormust? Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/uudised/analuus-pensionaridel- kulub-ravimitele-ja-arstiabile-ligi-kahe-kuu-pensioniraha.  35 Muudatuse majandusliku ja riigivalitsemisega seotud mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi taotlemine vastava spetsialisti juures võib olla regulaarne, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on hinnanguliselt keskmine. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik ja riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 6.2.1.3. Mõju sihtrühm – abivahendite müüjad Muudatuse sihtrühmaks on SKA lepingupartneritest abivahendeid müüvad ettevõtted, mida oli 2023. aasta seisuga 170. Kõigist Eesti statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest (2023. aasta seisuga 153 883)14 moodustavad need 0,1%. Mõju majandusele Muudatus mõjutab kaudselt ka abivahendeid müüvaid SKA lepingupartneritest ettevõtteid. Vajaduspõhine abivahendite riigipoolne hüvitamine kasvatab eeldatavalt abivahendite kasutajate arvu, mis toob ettevõtetele juurde kliente ja kasvatab ettevõtete kasumit, kasvatades nii nõudlust abivahendite järele kui ka mõjutades abivahendeid pakkuvate ettevõtete turgu. Samuti võib tulla surve hinnatõusudeks, kuna ettevõte taotleb kasumit ja abivahendite valdkonnas ei ole hinnakokkuleppeid. See tähendab, et ettevõte võib tõsta hinda nii palju ja nii tihti, kui soovib. Muudatuse majandusliku mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi ostmine võib olla regulaarne, kuid mitte igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.1.4. Mõju sihtrühm – SKA ja riigieelarve Muudatuse sihtrühmaks on SKA nii töökorralduse kui eelarvekulude mõttes. Kõigist riigiasutustest puudutab muudatus vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata väikseks. Riigivalitsemine Muudatus mõjutab SKA töökorraldust ja tööprotsesse, mis puudutavad abivahendite hüvitamist. Muudatus võib esialgu töökoormust suurendada, kuid pikemas perspektiivis vähendada, kuna abivahendite määramisel on edaspidi vähem erisusi. Muudatusega ei lisandu SKA-le uusi ülesandeid. Muudatus toob riigieelarvele kaasa täiendavaid kulusid, mis on tingitud kahest asjaolust: 1) ilma puude raskusastme või vähenenud töövõimeta laste abivahendite riigipoolse soodustusega protsent tõuseb 50%-lt 90%-le; 2) abivahendeid riigipoolse soodustusega saavate tööealiste arv kasvab, kuna enam ei ole aluseks puue või töövõime hindamine. Hinnanguliselt on täiendav kulu laste puhul 2026. aastal 31 930 eurot aastas ja tööealiste puhul 475 951 eurot aastas. Arvestades, et muudatus jõustub 2025. aasta septembrikuu alguses, on kulu 2025. aastal hinnanguliselt laste puhul veidi alla 11 000 euro ja tööealiste puhul veidi alla 160 000 euro. Muudatusega kaasneb ka IT-arenduste kulu. Kogu riigieelarvet arvestades on lisanduva kulu mõju väike (alla 1%). Täpsem eelarve prognoos on välja toodud 7. peatükis, mis käsitleb seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavaid kulusid ja tulusid, sealhulgas IT- arenduste kulu. 14 Statistikaamet, 2024. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (08.03.2024).  36 Muudatus mõjutab ka puude tuvastamise protsessi, kuna võib eeldada, et see osa inimestest, kes varem taotlesid puuet vaid abivahendi soodustingimusel saamiseks, ei läbi enam puude tuvastamise protsessi. Sama kehtib töövõime hindamise kohta. Eelduslikult moodustavad mittetaotlejad väikese osa kõigist puude ja töövõime hindamistest. Ebasoovitavate mõjudena võib muudatusega kaasneda erimenetluste suurem hulk, mis võib tuua kaasa töökoormuse kasvu, samuti võivad menetlusajad pikeneda. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muudatusega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna abivahendi taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel võib olla väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 6.2.2. Rakendusaktide muutmine 6.2.2.1 90%-lise piirmäära erisuse lõpetamine 18–26-aastastel õppuritel 6.2.2.1.1. Mõju sihtrühm – 18–26-aastased õppurid 2023/2024. õppeaastal osales tasemehariduses Haridussilma andmetel 46 566 18–26-aastast inimest15. Siia lisanduvad muudatusest mõjutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel osalejad, kelle täpset arvu on keeruline hinnata. Lisasoodustusega abivahendite võimaldamise lõpetamine mõjutaks SKA andmetel umbes 100 praegu abivahendit saavat inimest, kes enamasti on vanuses 18–20. Kõigist õppuritest ja täienduskoolituse kursusel osalejatest moodustab mõjutatud sihtrühm hinnanguliselt alla 1%. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele Praegu saavad kuni 26-aastased isikud, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel ja kes on puudega või osalise või puuduva töövõimega, taotleda abivahendeid piirmääraga 90%. Muudatuse tulemusel võrdsustatakse edaspidi kõik 18–26-aastased õppivad noored ning lõpetatakse 90% piirmäära erisus. Kokku tehti 2023. aastal piirmäära muutusest mõjutatud 18–26-aastaste õppurite poolt SKA andmetel 1196 tehingut, millest enamik tehti inkontinentsustoodete, eelkõige pidamatusega seotud toodete soetamiseks. Inkontinentsustoodete piirmäär ilma õppuri täiendava soodustuseta on praegu 40%. Pidamatustoodete soodustust on plaanis 2025. aastal 50%-le, mis vähendab majanduslikku ebasoodsat mõju nende 18–26-aastaste õppurite jaoks, kes varem said pidamatustooteid osta 90%-lise piirmääraga. 2023. aasta abivahendite kasutust ja hindu arvestades tõuseks isiku keskmine omaosalus ühes kuus piirmääraga 50% umbes 15,5 euro võrra. Sellele lisaks suunatakse kuni 26-aastastele õppuritele soodustuse pakkumiseks kuluv eelarve (tabelis 9 SKA osalus) ca 35 000 eurot abivahendite loetelus olevate piirmäärade tõstmiseks. Seeläbi on võimalik vähendada abivahendite omaosalust kõikide abivahendi vajajate, mitte ainult õppurite jaoks. 15 Haridus- ja Teadusministeerium, 2024. Tasemehariduses (alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, muu kutse- ja kõrgharidus) osalenud vanusegruppide kaupa. Kättesaadav: Haridusandmete portaal | haridussilm.ee (17.05.2024).  37 Tabel 9. Piirmäära muutusest mõjutatud isikute arv (18–26-aastased õppurid) ja omaosaluse suurenemine, 2023 2023 Unikaalsed isikud 84 SKA osalus (summa) 35 139 € Isiku keskmine omaosalus ühes kuus piirmääraga 90% 3,87 € Uus isiku keskmine omaosalus ühes kuus piirmääraga 50% 19,37 € Sotsiaalkindlustusameti arvutused Muudatusega kaasnevat mõju aitab leevendada ka 2025. aastal planeeritud raske ja sügava puudega inimeste toetuse tõus ning jätkuvalt jääb alles võimalus vähendada abivahendite omaosalust 5%-ni, kui isikule või tema perele on taotlemise kuul või sellele eelneval 12 kuul makstud toimetulekutoetust. Samuti on abivajajal võimalus esitada erimenetluse taotlus, kui tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole tal võimalik oma abivahendite eest tasuda. Kuna muudatuse sihtrühmaks on tööealised, on neil võimalik saada töövõimetoetust osalise töövõime korral keskmiselt 351,75 eurot ja puuduva töövõime korral keskmiselt 617,10 eurot kuus. Lisaks makstakse erivajadusega üliõpilastele stipendiumit, mille eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel (stipendiumi suurus vahemikus 60−510 eurot kuus). Soodustuse eesmärk on seni olnud erivajadusega inimeste toetamine õppimisel, kuid soodustus ei ole laienenud erivajadusega noortele, kellel on suur abivajadus ja kellel puudub võimalus õppes osaleda (tuleb arvestada, et eelduslikult on nende terviseseisund keerulisem ja kulutused abivahenditele suuremad). Seni vaid puudega või osalise või puuduva töövõimega kuni 26-aastastele õppuritele ette nähtud raha saab edaspidi kasutada suurema abivajadusega lastele abivahendite võimaldamiseks. Muudatuse mõju ulatus on suur, kuna sihtrühma senine toimimine võib võrreldes varasemaga märkimisväärselt muutuda ning see eeldab sihiteadlikku kohanemist, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abivahendi taotlemine on ebaregulaarne või harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel võib olla ebasoovitav mõju, mis on maandatav kirjeldatud meetmetega. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju sihtrühmale oluline. 6.2.2.1.2. Mõju sihtrühm – SKA ja riigieelarve Muudatusest on mõjutatud kõigist riigiasutustest SKA ning mõju kaasneb riigieelarve kuludele. Riigivalitsemine 2023. aastal kulus SKA-l 18–26-aastaste õppurite abivahenditele veidi üle 35 000 euro, mis on võimalik suunata teiste sihtrühmade abivahendite vajaduse toetamiseks. 90% piirmäära erisuse lõpetamine 18–26-aastastel õppuritel tähendab ka IT-arendusi, mille täpsem kulude hinnang on esitatud 7. peatükis. Muudatus mõjutab vähesel määral ka SKA töökoormust ja -protsesse. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna SKA puutub abivahendite taotlemisega kokku regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline.  38 6.2.2.2. Abivahendite riigiosaluse suurendamine ja piirhindade muudatused (määrus nr 74) Muudatuse eesmärgiks on leevendada mootorsõidukimaksu eelnõuga tehtavate muudatuste mõju erivajadustega inimestele. Riigiosaluse tõstmine vähendab abivahendite omaosalust inimesele ning seeläbi saavad abivahendid taskukohasemaks ja kättesaadavamaks. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus paraneb, on paremini toetatud ka abivahendeid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Abivahendite piirmäärad on kehtestatud määruses nr 74. Mootorsõidukimaksust tuleneva täiendava maksukoormusega toimetulekuks tõstetakse osade abivahendite, samuti osaliselt inkontinentsustoodete ja jalatsite riigiosalust. SKA arvutuste kohaselt on abivahendite riigiosaluse tõstmise prognoositud kulu 1,7 miljonit eurot. Täpsemalt hinnatakse eri osapooltele kaasnevat mõju määruse muutmise käigus. Lisaks eespool toodud muudatustele kasutatakse mootorsõidukimaksu põhiseadusega kooskõlla viimisega vabanev täiendav ressurss allpool loetletud täiendavateks muudatusteks, mis toetavad enim mootorsõidukimaksust puudutatud saavate abivajajate ehk liikumis- ja nägemispuudega inimeste toimetulekut ja heaolu. Nende muudatuste prognoositav täiendav kulu riigile aastas on kokku ca 1 miljon eurot. Täiendavad planeeritavad muudatused on järgmised ja puudutavad ca 33 500 inimest:  Liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite piirmäära ühtlustamine 90%-ni (praegu piirmäär ehk riigi osalus 50%-80%). Muudatus tagab kõigile abivahenditele ühtse soodustuse piirmäära ja toetab seega liikumistakistusega inimeste toimetulekut võrdsetel alustel sõltumata sellest, millist abivahendit vajatakse. Sisuliselt vähendab see muudatus inimese omaosalust. Piirmäära tõstetakse nt erinevatel karkudel, käimiskeppidel ja -raamidel, rulaatoritel ja invarolleritel ning nende varuosadel, suurendusklaasidel, valgusfiltritel jms. Samuti tõstetakse piirmäära autokohandustel nt mootori, käsipiduri või roolisüsteemi käsitlemiseks või ratastoolis istuva inimese sõidukisse või sealt välja tõstmiseks. Lisaks võimaldatakse 90%-lise piirmääraga erinevate liikumisabivahendite, nt ratastoolide ja laste kärude väljaostmise võimalust pikaajalistele kasutajatele. Prognoositav täiendav kulu riigile aastas ca 725 000 eurot.  Liikumisabivahendite piirhindade osas riigi osaluse suurendamine. Piirhind on abivahendile kehtestatud maksimaalne maksumus, millest riik omakorda piirmäära alusel osa maksumusest kompenseerib. Muudatus vähendab sarnaselt piirmäärale inimese omaosalust ja soodustab uue abivahendi soetamise asemel vajalike varuosade vahetamist. Piirhinda tõstetakse nt elektriliste ratastoolide akudel ja akulaadijatel, ratastooli varuosadel, rehvidel, ratastel ja rihmadel. Prognoositav täiendav kulu riigile aastas ca 265 000 eurot.  Loeteluväliste liikumisabivahendite (nt elektriliste käiturseadmete) võimaldamisel rakendatakse erandite menetluses teistele liikumisabivahenditele sarnaselt piirmäära suurendamist 90%-ni. Muudatus tagab sarnase omaosaluse ja kättesaadavuse ka neile liikumisabivahenditele, mis ei kuulu määruses kehtestatud abivahendite loetellu ning mida kompenseeritakse inimestele nn erimenetluse kaudu. Prognoositav täiendav kulu riigile aastas ca 10 000 eurot. 6.2.2.2.1. Mõju sihtrühm – abivahendi taotlejad Kokku sai 2023. aastal SKA kaudu finantseeritavaid abivahendeid 63 984 inimest. Määrusega tehtavad muudatused mõjutavad neist enamikku, kuid kogu Eesti rahvastikust16 moodustab see väikse osa ( 4,7%). 16 Statistikaamet, 2024. RV0211: AASTAKESKMINE RAHVASTIK SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI. Statistika andmebaas (05.05.2024)  39 Sotsiaalne mõju ja majanduslik mõju Abivahendi kasutamine on vajalik juhul, kui inimese toimetulek on osaliselt või täielikult ilma abivahendit kasutamata häiritud või takistatud. Muudatused parandavad abivahendite kättesaadavust. Inimesed, kes varem said vajaliku abivahendi erimenetluse kaudu, saavad seda nüüd tavakorras ehk palju kiiremini. Muudatused avaldavad mõju inimeste tervisele ja tervishoiukorraldusele. Muudatused avaldavad mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele, tööturul osalemise võimalustele ning majanduslikule toimetulekule. Riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelus tehtavad muudatused parandavad abivahendite kättesaadavust ja inimeste elukvaliteeti, ühtlasi tagavad muudatused sihtrühmale võrdsemad võimalused, et osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Positiivne mõju avaldub inimese heaolule, misläbi võib väheneda ka sotsiaalne tõrjutus. Paremad võimalused tööturul osalemiseks võivad vähendada vaesuse riski. Sihtrühmad, kelle eest riik abivahendite eest tasu maksmise kohustuse üle võtab, on üldiste sotsiaalmajanduslike andmete alusel Eestis nõrgemas seisus. Vanuserühmadest on kõige nõrgemas seisus Eesti ühiskonnas üle 65-aastased, kes moodustavad abivahendite kasutajatest rohkem kui 80%, samuti puudega inimesed. Kui 2022. aastal elas suhtelises vaesuses 22,5% Eesti elanikest, siis 65-aastastest ja vanematest inimestest elas suhtelises vaesuses 46,8%17, puudega inimestest 45,4%18. Seega võib abivahendite piirhinna tõstmine parandada abivahendisaajate majanduslikku olukorda. Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd sihtrühmale on abivahendid küll kättesaadavamad, kuid suuri muutusi sihtrühma käitumises siiski ei kaasne, mistõttu ei kaasne eeldatavalt ka kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, kuivõrd abivahendi vajadus võib olla igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogurahvaarvuga väike ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju sihtrühmale oluline. 6.2.2.2.2. Mõju sihtrühm – abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted (SKA lepingupartnerid) Sihtrühm: abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted (SKA lepingupartnerid) oli 2023. a 170. Kõigist Eesti statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest (2023. aasta seisuga 153 883)19 moodustavad need 0,1%. Mõju majandusele Mõju majandusele puudutab eelkõige eespool nimetatud ettevõtete haldus- ja töökoormust. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete haldus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes ettevõtete koguarvuga väike. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatustega võib kaasneda vähene töökoormuse vähenemine ning halduskoormuse suurenemist ega muudatustega seonduvaid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju sagedus on keskmine, kuivõrd abivahendite müüjate/laenutajate kokkupuude muudatustega on regulaarne. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.2.2.3. Mõju sihtrühm – SKA ja riigieelarve Muudatused puudutavad kõigist riigiasutustest SKAd ja riigieelarvet. 17 Statistikaamet, 2024. LES01: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA JA SOO JÄRGI. Statistika andmebaas (05.07.2024) 18 Statistikaamet, 2024. THV41: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA, SOO JA PUUDELISUSE JÄRGI. Statistika andmebaas (05.07.2024) 19 Statistikaamet, 2024. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI. Statistika andmebaas (08.03.2024).  40 Riigivalitsemine Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele. Väike positiivne mõju on seotud erimenetluste arvu vähenemisega, kuna kaasajastatud piirhind suurendab võimalust soetada abivahend piirhinnasisese hinnaga ehk erimenetluseta. See omakorda vähendab survet SKA töökoormusele. Praegu tegeleb SKA-s abivahendite erimenetlusega kolm täiskohaga spetsialisti, kes moodustavad kogu asutuse töötajaskonnast küll väga väikse osa, kuid seoses erimenetluste arvu üha kiirema kasvuga suureneb pidevalt nende töökoormus. Erimenetluste arvu kasv tähendaks riigile senisest suuremat abivahenditeenuse kulu (st riigi kulu on abivahendi ostmise või üürimise korral erimenetluse kaudu suurem, kui see oleks ilma erimenetluseta), mistõttu leevendab erimenetluste arvu kahanemine SKA töötajate töökoormust. Muudatustega seotud täiendavad kulud aastas kokku on 872 729 eurot, mis võrreldes riigieelarve kogusuurusega on väike. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatustega võib kaasneda vaid vähene töökoormuse vähenemine. Mõju sagedus on keskmine, kuivõrd SKA puutub abivahendite taotlemise ja erimenetlustega kokku regulaarselt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemise mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.2.2.4. Mõju sihtrühm – KOVid Muudatused võivad puudutada kõiki kohalikke omavalitsusi, kes tasuvad isiku abivahendi omaosaluse eest täiendavalt toetust. Riigivalitsemine Muudatuste tulemusel muutuvad abivahendid abivajajatele taskukohasemaks ja kättesaadavamaks, mistõttu võib eeldada, et abi ja toe küsimine KOV-ist väheneb. Seega võib eeldada KOV-ide kulude vähenemist abivahendite toetustele ja kaasneva menetlemisega seotud koormuse vähenemist. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on kokkuvõttes väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemise mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.4. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus Praegu on õigus taotleda puudega laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Edaspidi on seda õigus taotleda kuni 18-aastasel isikul, välja arvatud juhul, kui alla 18- aastasele isikule on juba väljastatud töövõime hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, mille põhjal käsitatakse teda endiselt tööealisena. Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse ka õigust majutuskulude hüvitamisele. Kui kehtiva seaduse järgi hüvitati teenuse saamise ajal majutuskulud õigustatud isikule ning vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, siis muudatuse tulemusel hüvitatakse vajaduse korral teenuse saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest PISTS-is ja TVTS-is. Muudatuse tulemusel käsitatakse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel puudega lapsi kuni 18- aastaste isikutena nii, nagu seda tehakse edaspidi PISTS-is ja TVTS-is. 6.2.4.1. Mõju sihtrühm – puudega 16–17-aastased lapsed ja nende vanemad Muudatusest on mõjutatud kõik puudega 16–17-aastased lapsed. 2023. aastal oli Eestis SKA andmetel 120 066 puudega inimest, neist 16–17-aastaseid 1028. 2023. aastal sai SKA andmetel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 633 ja töötukassa andmetel tööalase  41 rehabilitatsiooni teenust 106 16–17-aastast inimest20. See moodustab 72% kõigist 16–17- aastastest puudega lastest. Sotsiaalne mõju Kuna TVTS-i muudatuse kohaselt ei ole 16–17-aastastel enam õigust töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele ega seetõttu ka tööealasele rehabilitatsioonile, võib eeldada, et suur osa neist lastest liigub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama. Puudega laste ja nende vanemate jaoks on eeldatavasti tegemist positiivse muudatusega, kuna varem on erivajadusega laste vanemad välja toonud, et muus kontekstis lastena käsitatavate alaealiste liikumine 16-aastaseks saades töövõime hindamise süsteemi on ebaselge. Valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil ei ole seost tööturuga. Samuti võib eeldada, et puudega lastele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist jätkab muudatuse tulemusena osa nendest lastest, kes ei liigu olemasolevas süsteemis 16- aastaseks saades tööalase rehabilitatsiooni teenust saama, ja osa nendest lastest, kes liigub 16-aastastele ja vanematele või psüühikahäirega tööealistele inimestele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama. Puude raskusastmega laste ja tööealisusena käsitatava vanuse muutmise eesmärk on tagada laste võrdne kohtlemine erinevate seaduste tähenduses, mis omakorda lihtsustab lapse vanema jaoks abi saamist, sest edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi erinevatest süsteemidest abi saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18- aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Ebasoovitavate mõjude risk võib tekkida neil rehabilitatsiooniteenuse saajatel, kes saavad 16- aastaseks ja taotlevad teenust muudatuste jõustumise aja lähedal. Teenusevajajatel võib tekkida ootus kindla sihtrühma all teenuse saamiseks. Puudega laste vanuse ülempiir ning töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanus muutub alates 2027. aasta 1. veebruarist. Kui alla 18-aastasele isikule on juba selleks ajaks väljastatud töövõime hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, käsitatakse teda endiselt tööealisena ning ta liigub saama töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenust või saab SKA tööealisele inimesele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Enne 31.01.2027 (k.a) väljastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsused kehtivad oma kehtivusperioodi lõpuni, näiteks kui 16-aastasele on 20.01.2027 väljastatud psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsus, saab ta vastavas limiidis teenust otsuse kehtivuse lõppemiseni ega liigu laste sihtrühma. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlus on esitatud enne 01.02.2027, menetletakse see lõpuni praegustel tingimustel ehk tööealine on alates 16. eluaastast. Näiteks 16-aastane psüühikahäirega inimene, kellele on tehtud töövõime hindamine 15.01.2027, esitab 20.01.2027 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse. Talle väljastatakse 05.02.2027 psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühma limiitidega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamise otsus. Sama kehtib ka puudega 16- aastaste ja vanemate sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma puhul. Pikem rakendumise aeg annab võimaluse teavitada muudatusest mõjutatud puudega laste peresid ette ning annab võimaluse peredel muudatustega kohaneda ja neid arvesse võtta. Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki puudega lapsi arvestades suur. Muudatustega võib kaasneda ebasoovitav mõju, mis on maandatav pikema rakendumise ajaga. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. 6.2.4.2 Mõju sihtrühm – töötukassa, SKA ja riigieelarve 20 Vanus aasta lõpu seisuga.  42 Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest töötukassat ja SKA-d ning riigieelarvet. Riigivalitsemine Muudatus võib mõjutada pisut SKA ja töötukassa töökoormust ja -protsesse, kuna edaspidi liiguvad 16–17-aastased teenust saama SKA-sse. Mõlema asutuse töökoormus võib eelkõige muudatuse jõustumise perioodi läheduses kasvada, kuna sihtrühma tuleb muudatusest teavitada ja teenuse taotlemise protsessis erisusi arvesse võtta. Täiendav eelarvevajadus on SKA ja Sotsiaalministeeriumi arvestuste põhjal 2027. aastal hinnanguliselt 1,1 ning 2028. aastal 1,25 ja 2029. aastal 1,3 miljonit eurot. Arvestatud on, et osad 16–17-aastased inimesed, kellel on ülemineku hetkeks töövõime hinnatud või tööealise puude raskusaste tuvastatud, jätkavad töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamist ning osad SKA tööealistele psüühikahäirega inimestele ja 16-aastastele ja vanematele puudega inimestele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist. Osad teenusesaajad liiguvad 2027. aastal laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama või jätkavad selle saamist. Arvesse on võetud ka iga-aastast 16–17-aastaste rehabilitatsiooniteenuse saajate arvu kasvu. Samuti kaasnevad SKA-le ja töötukassale muudatustega seotud infosüsteemide arendamise kulud. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda riigieelarve kui terviku kulude kasvu mõttes väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.5. Erihoolekandeteenuse järjekord Muudatusega ei ole SKA-l enam võimalik erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastast teenust saama õigustatud isikut, kuna seoses puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses, mistõttu ei ole ka SKA-l võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene õige teenuse järjekorda panna. Erihoolekandeteenust on võimalik nii kehtiva õiguse kohaselt kui ka tulevikus saada alates 18. eluaastast. 6.2.5.1. Mõjutatud sihtrühm – erihoolekandeteenuse vajajad 2023. aastal oli Tervisekassa raviarvete andmetel 937 põhi- ja või kaasuva F84, F20–F29 ja F70–F79 diagnoosiga inimest, kes võiks olla potentsiaalne erihoolekandeteenuse sihtrühm. Erihoolekandeteenuse järjekorras oli SKA andmetel 75 16–17-aastast last, mis moodustab 8% kõigist potentsiaalsetest teenusevajajatest. Sotsiaalne mõju Teenusesaaja jaoks ei muutu teenuse saamise aeg. Ka praegu, kui teenuse järjekorda saab last panna 16-aastaselt, ei taga see varasemat või kiiremat teenuse saamist. Lisaks on varajane järjekorda panek tekitanud olukorra, kus inimese teenusevajadus enne teenuse saamist muutub ning ta on vale teenuse järjekorras. Edaspidi on võimalik selliseid olukordi vältida.  43 Tagamaks, et lapsel, kes teenust vajab, oleks järjekorda paneku ea muudatuse tulemusel 18. eluaastaks erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsus tehtud, võtab töötukassa töövõime hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Töötukassa keskmine menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt 40 päeva jooksul. See aitab maandada riski, et teenusesaaja ei jõua 18. eluaastaks teenust saama. Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on väike, kuna erihoolekandeteenuse taotlemine on harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki potentsiaalseid 16–17-aastaseid erihoolekandeteenuse vajajaid arvestades keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks on võetud kasutusele maandamismeetmed. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. 6.2.5.2. Mõjutatud sihtrühm – SKA Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest SKA-d. Riigivalitsemine Muudatus võib mõjutada SKA töökorraldust ja tööprotsesse järjekordade haldamisel. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna erihoolekandeteenuse järjekorra haldamine on regulaarne tegevus. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.6. STAR-i kantavad andmed Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on vajalik STAR-is töödelda tulevikus ka isiku terviseseisundiga kaasneva tegutsemis- ja osaluspiirangu andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude raskusastme määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Muudatustega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemis- ja osaluspiirangutega. Muudatuse tulemusel kantakse STAR-i ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed, et võtta nimetatud teenuste vajaduse hindamisel kasutusele ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument. Abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumenti on võimalik vabatahtlikult kasutada ka kõigil KOV-idel KOV-i teenuste vajaduse hindamiseks. 6.2.6.1. Mõju sihtrühm – teenusevajajad/teenusesaajad Muudatus mõjutab tulevikus kõiki KOV-i teenuste vajajaid, kelle abivajadust uue instrumendi abil hinnatakse. Kuna instrumendi kasutuselevõtt on vabatahtlik, on mõjutatud sihtrühma suurust keeruline hinnata. Kõiki sotsiaalteenuste vajajaid arvestades on sihtrühm eeldatavasti keskmise suurusega. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajajaid muudatus ei mõjuta, kuna ka praegu kasutatakse nende teenuste vajaduse hindamisel sama instrumenti, kuid Exceli vormis. Sotsiaalne mõju  44 KOV-i teenuse saaja vaatest paraneb teenusevajaduse hindamise kvaliteet, mis mõjutab inimeste jõudmist õiget teenust saama ja selle kiirust. Ühise hindamisinstrumendi kasutuselevõtuga muutuvad hindamise alused sarnasemaks. Kuna muudatustega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemis- ja osaluspiirangutega, on võimalik need andmed tulevikus saada STAR-ist ja inimese jaoks väheneb halduskoormus andmete taasesitamisel, kui inimene vajab näiteks nii riigi kui KOV-i teenuseid. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine võib toimuda regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. 6.2.6.2. Mõju sihtrühm – SKA Muudatuse sihtrühmaks on SKA nii töökorralduslikus kui eelarve kulude mõttes. Kõigist riigiasutustest puudutab muudatus vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata väikseks. Riigivalitsemine Muudatuse tulemusel ei pea SKA töötajad enam Excelis ebamugavas vormingus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust vajava inimese hindamist täitma, vaid saavad teha seda registris, kasutades samast allikast ka isiku terviseseisundiga kaasnevaid tegutsemis- ja osaluspiirangu andmeid. See muudab SKA sisemist tööprotsessi ja teeb töö efektiivsemaks. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 6.2.6.3. Mõju sihtrühm – riigieelarve Muudatus mõjutab riigieelarvet. Riigivalitsemine Arendusportfelli järgi on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi STAR arenduse rahaline maksumus ca 600 000 eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“). Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes kogu riigieelarvet. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.6.4. Mõju sihtrühm – KOV-id Muudatus puudutab kõiki Eesti KOV-e (79).  45 Riigivalitsemine Muudatus võimaldab inimese teenusevajadust hinnata eeldatavalt kiiremini ja efektiivsemalt ning teiste KOV-idega ühetaolisemalt. Samuti mõjutab hindamisvahendi kasutuselevõtt hindamise kvaliteeti, kuna KOV-id on varem väljendanud soovi saada juba läbitestitud instrument. Hindamisvahendi arendusele eelnes analüüs, mille käigus testiti selle sobivust nii teenusevajaja kui ka hindamisvahendi kasutaja (valdavalt sotsiaaltöötajad) vaatest.21 Praegu on KOV-idel kasutuses erinevad hindamisvahendid, millel valdavalt tehniline lahendus puudub (v.a Tallinn). Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 6.2.7. Viibimiskoha andmed 6.2.7.1 Mõju sihtrühm – riigiasutused Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA-d. Riigivalitsemine Muudatus aitab kaasa Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tõenduspõhise poliitika kujundamisele, sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas eelarve ja mõõdikute planeerimisele ning seadusemuudatuste ja alusanalüüside tegemise võimalusele. Muudatusel puudub mõju Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA töökoormusele, kuna erinevate STAR-i kantud andmete edastamine ja andmete alusel analüüside tegemine toimub ka praegu. Viibimiskoha andmete kasutamine sõltub poliitikakujundamise vajadustest. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda sihiteadlikku kohanemist, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna andmeid vajatakse regulaarselt, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on sihtrühma jaoks väheolulise muudatusega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Mootorsõidukimaksu mõju leevendamisega seotud kulud alates 2025. aastast (puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmine ja abivahendeid puudutavad muudatused PISTS-is ja SHS-is) Riigikogu poolt 12.06.2027 vastu võetud mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirja kohaselt on lisaks puudega inimestele kohandatud sõidukite maksuvabastusele plaanis ka täiendavad toetusmeetmed puudega inimestele, mille töötab välja Sotsiaalministeerium. Täpsemalt on seaduse seletuskirja mõjude osas (punktis 6.3.4) välja toodud, et maksul võib olla kõige 21 Purge P., Kurmiste A., Paat-Ahi G., Tsuiman K., Nuiamäe M. Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis; 2023 Kättesaadav: https://www.praxis.ee/tood/abi-ja-toetusvajaduse-hindamisinstrumendi- analuus-hoolduskoormuse-hindamise-metoodika-ja-hindamisvahendi-valjatootamine/ (26.03.2024).  46 suurem negatiivne mõju puudega inimestele ja selleks, et maandada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale, analüüsis Sotsiaalministeerium erivajadusega inimestele täiendavaid vajaduspõhiseid tugimeetmeid ja neid soovitakse rakendada 2025. aastal. Mootorsõidukimaksu eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et plaanis on tõsta raske ja sügava puudega laste toetust ning sügava puudega tööealiste toetust, samuti ühtlustada raske puudega tööealiste toetus selliselt, et toetuse suurus ei sõltuks puude liigist. Lisaks on kavas võimaldada abivahendeid riigipoolse soodustusega sõltumata puude raskusastme ja vähenenud töövõime olemasolust ning tõsta valitud abivahendite riigiosalust. Tulenevalt mootorsõidukimaksu seaduse seletuskirjas välja toodust ja 15.01.2024 kokku lepitust on sätestatud järgmiste puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõus (alates 01.06.2025): 1) sügava puudega laste toetuse tõus 241,64 eurolt 270 eurole; 2) raske puudega laste toetuse tõus 161,09 eurolt 180 eurole; 3) keskmise puudega laste toetuse ümardamine 138,08 eurolt 139 eurole seoses puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määrast loobumisega; 4) sügava puudega tööealiste toetuste tõus 43,47–53,70 eurolt 100 eurole; 5) raske puudega tööealise toetuse tõus 34,78–49,09 eurolt 50 eurole; 6) keskmise puudega tööealiste toetuse ümardamine 28,64–41,17 eurolt 29–42 eurole; 7) keskmise, raske ja sügava puudega vanaduspensioniealiste toetuste ümardamine (vastavalt 12,79 eurolt 13 eurole, 26,85 eurolt 27 eurole ja 40,91 eurolt 41 eurole) seoses puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määrast loobumisega. Kuna puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusu on võimalik rakendada alates 01.06.2025, kuid mootorsõidukimaks jõustub seaduse järgi 01.01.2025, on kavandatud mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus. Ühekordne toetus on mõeldud kompenseerima mootorsõidukimaksust tulenevat mõju puudega inimestele perioodil, mil mootorsõidukimaksu seadus on jõustunud, kuid puudega inimeste sotsiaaltoetused ei ole veel tõusnud. Seda makstakse: 1) sügava puudega lapsele – 142 eurot; 2) raske puudega lapsele ja harvikhaiguse diagnoosiga lapsele – 95 eurot; 3) sügava puudega tööealisele inimesele – 250 eurot; 4) raske puudega tööealisele inimesele – 60 eurot. Puudega inimeste sotsiaaltoetused on riigieelarves arvestuslik kulu, mille prognoos ilma planeeritud muudatusteta on 2025. aastal kokku 59 621 484 eurot (lapsed 16 904 837 eurot; tööealised 21 842 023 eurot; vanaduspensioniealised 20 642 087; puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus 232 583 eurot). Arvestades, et puudega inimeste sotsiaaltoetused tõusevad 01.06.2025, kasvab planeeritud muudatusega riigieelarve kulu 2025. aastal puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusuks hinnanguliselt 3 100 000 eurot ja ühekordse lisatoetusega hinnanguliselt 2 700 000 eurot. 2026. aastal ja järgnevatel aastatel, kui enam ühekordset mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetust ei maksta, on toetuste tõusuga seoses riigieelarve täiendav kulu hinnanguliselt 5 300 000 eurot. Lisaks eeltoodule on tulenevalt 15.01.2024 kokku lepitust muudatusettepanekutes esitatud järgmised eelarvega seotud abivahenditeenuse muudatused: 1) abivahendite võimaldamine 90%-lise soodustusega kõikidele lastele ilma eelneva puude tuvastamiseta; 2) abivahendite võimaldamine tööealistele ilma eelneva puude või vähenenud töövõime tuvastamiseta. Samuti mõjutavad eelarvet määruse nr 74 muudatused seoses osade abivahendite riigiosaluse tõstmisega (nt inkontinentsustooted ja jalatsid). Seoses nende punktide väljajätmisega, mida Vabariigi President pidas põhiseadusega vastuolus olevaks, on täiendav lisaraha (1 miljon eurot aastas) ette nähtud erinevate, ennekõike liikumis- ja nägemisabivahendite piirhinna ja -määra tõstmiseks.  47 Abivahendid on riigieelarves arvestuslik kulu, mille prognoos ilma planeeritud muudatusteta on 2025. aastal kokku 21 325 152 eurot (lapsed 2 622 103 eurot, tööealised 6 901 517 eurot, vanaduspensioniealised 11 801 533 eurot). Ilma puude raskusastme või vähenenud töövõimeta laste abivahendite riigipoolse soodustuse protsendi tõstmisega 50%-lt 90%-le kaasnev kulu on SKA hinnangul 2026. aastal 32 000 eurot ja abivahendeid riigipoolse soodustusega saavate tööealiste arvu kasvuga seotud kulu (enam ei ole aluseks puue või töövõime hindamine) on 2026. aastal 488 000 eurot. Arvestades, et muudatus jõustub 2025. aasta septembrikuu alguses, on kulu 2025. aastal hinnanguliselt laste puhul 15 000 eurot ja tööealiste puhul 165 000 eurot. Neile lisandub 1 miljon eurot täiendavaks abivahendite piirhinna ja -määra tõusuks 90%-ni. 2026. aastast alates lisanduvad abivahenditeenusega seotud eesti viipekeele kaug- ja kirjutustõlke kulud, mida kuni 2025. aasta lõpuni on võimalik rahastada ESF-vahenditest. Seletuskirjas esitatud muudatused on kokku lepitust lähtuvalt lisaeelarve vajadusega 9,1 miljonit eurot aastas alates 2025. aastast. 2025. ja 2026. aastal ei olnud võimalik 9,1 miljonit eurot suunata vaid puudega inimeste toetuste tõusu ja abivahenditeenusesse nii, nagu see oli algselt plaanitud, sest nimetatud muudatused eeldasid ka IT-arendusi. Nii puudega inimeste sotsiaaltoetuste tõusuks kui ka abivahenditega seotud muudatusteks on vajalikud IT-arendused (TEHIK-u kulu), mille kogukulu 2025. aastal on 420 000 eurot ja 2026. aastal 180 000 eurot koos käibemaksuga. TEHIK-ul endal eelarvelised vahendid arenduseks puuduvad. Peale 2026. aastat ei ole IT-arendusteks enam vaja raha eraldada, sest muudatusega seotud IT-arendused valmivad 2026. aasta lõpuks. Mootorsõidukimaksu mõju leevendamisega seotud kuludele lisaks on muudatusettepanekutes abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi digitaliseerimisega seotud täiendused. Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend arendatakse STAR-i ja arendusportfelli järgi on arenduse rahaline maksumus ca 600 000 eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“). Täpsem kulude jaotus on välja toodud allolevas tabelis. Kuna mõjudes esitatud summad on hinnangulised, on allolevas tabelis välja toodud summad arvutatud täisarvudeni. Tabel 10. Lisanduvad riigieelarve kulud 2025 2026 2027 2028 Raske ja sügava puudega laste ja tööealiste puudetoetuse tõus ja keskmise puudetoetuste ümardamine ülespoole (SKA) 3 100 000 5 300 000 5 300 000 5 300 000 Ühekordne puudetoetus raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele (SKA) 2 700 000 0 0 0 Abivahendite võimaldamine ilma puude raskusastmeta või vähenenud töövõimeta (SKA) 180 000 520 000 520 000 520 000 Loetelujärgsete abivahendite riigiosaluse tõstmine (SKA) 1 700 000 1 700 000 1 700 000 1 700 000 Täiendav abivahendite piirhinna ja - määra tõus 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 Eesti viipekeele kaug- ja kirjutustõlketeenus (SKA-s) alates 2026. a 0 400 000 580 000 580 000 Muudatusega seotud IT-arendused (TEHIK) 420 000 180 000 0 0 Kokku 9 100 000 9 100 000 9 100 000 9 100 000  48 9,1 miljonit eurot aastast alates 2025. aastast ei too riigieelarvele kokkuvõttes täiendavat kulu, kuna mootorisõidumaksust laekuv tulu katab lisanduvad kulud. Kuna tehniliselt on halduskulukas mootorisõidumaksust laekuvat tulu iga-aastaselt laiali jagada erinevate asutuste vahel, siis maksutulu jääb Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, kes makse kogub. Riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisatakse 9,1 miljonit Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. 7.2. Puudega lapse vanusepiiri muutmisega seotud kulud ja tulud alates 2027. aastast (PISTS-i ja TVTS-i, SHS-is sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, RaKS-i, MuuS-i ja ÜTS-i muutmine) Muudetakse puudega lapse vanusepiiri, mille tulemusena tuvastatakse alates 01.02.2027 lastel puuet kuni 18. eluaastani (praegu 16. eluaastani) ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast (praegu 16. eluaastast). Kuna edaspidi ei maksta 16–17-aastastele töövõimetoetust (osalise töövõime korral ca 351,75 eurot kuus, puuduva töövõime korral ca 617,10 eurot kuus) ega tööealise inimese puude toetust (29–100 eurot kuus), vähenevad muudatusega riigieelarve kulud 16–17-aastaste laste töövõimetoetusest, mida selles vanuserühmas enam ei maksta ja mille asendab samas vanuserühmas puudega laste toetus (139–270 eurot kuus). Kuna puudega lapse vanusepiiri muudatuses on planeeritud üleminekusätted, siis viimastele 17-aastastele makstakse töövõimetoetus 2029. aasta alguses. Töövõimetoetus on riigieelarves arvestuslik kulu, mille kuluprognoos 16–17-aastaste osas oleks ilma planeeritud muutuseta 2027. aastal 9 944 991 eurot. Plaanitud muudatuse kohaselt jääb 16–17-aastaseid, kellele makstakse töövõimetoetust, järjest vähemaks, mistõttu on töövõimetoetusest tulev kulu vähenemine 2027. aastal ca 2,1 miljonit, 2028. aastal ca 7,5 miljonit ja 2029. aastal ca 11 miljonit. Töövõimetoetuse kulu vähenemine tekitab riigile vabad vahendid (tulu), millega saab katta täiendavad kulud, mis on seotud teistes seadustes puudega lapse vanusepiiri muutmisega: 1) 16–17-aastastele töövõimetoetuse (töötukassa) ja puudega tööealise inimese toetuse (SKA) asemel puudega laste toetuse maksmisega seotud kulud (SKA); 2) 16–17-aastaste puude tuvastamiseks vajalikud lisakulud (SKA); 3) 16–17-aastastele tööalase rehabilitatsiooni teenuse (töötukassa) ja tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SKA) asemel laste rehabilitatsiooniteenuse osutamine (SKA); 4) hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe võtmine kuni 18-aastase (praegu kuni 16-aastase) puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi (Tervisekassa); 5) ravimite soodustus 90% 4–18-aastastele (k.a) (praegu 16-aastastele) lastele ja vähenenud töövõimega inimestele (Tervisekassa); 6) ühistranspordis sõidusoodustus kuni 18-aastasele (praegu 16-aastasele) puudega lapsele (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); 7) muudatusteks vajalikud IT-arendused SKAIS-is ja MISP-is (TEHIK). Riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisatakse töövõimetoetuse kulu vähenemise arvelt lisavahendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vanusepiiri muutmisega seotud teiste seaduste täiendavate kulude katteks. Riigieelarvele on tegemist null mõjuga muudatusega. Arvestades maha kulud, mis tulenevad puudega lapse vanusepiiri muutmisest teistes seadustes, jääb 2027. aastal vabasid vahendeid ca 200 000 eurot, 2028. aastal ca 4,5 miljonit eurot ja 2029. aastal ca 7,4 miljonit eurot, mis suunatakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarve puudujäägi katmiseks, mis SKA prognooside kohaselt on 2027. aastal 5,5 miljonit ja 2028. aastal 8,4 miljonit (prognoosis on arvestatud hinnatõusuga ja ei ole võetud arvesse eelarveaastate jääke). Kui riigieelarves ei ole piisavalt vahendeid, paneb SKA  49 rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isiku järjekorda, mis halvendaks märkimisväärselt puudega laste ja täisealiste olukorda. Täpsem kulude jaotus on välja toodud allolevas tabelis. Kuna mõjudes esitatud summad on hinnangulised, on allolevas tabelis välja toodud summad arvutatud täisarvudeni. Tabel 11. Lisanduvad riigieelarve vabad vahendid ja kulud 2027 2028 2029 Töövõimetoetusest tulev tulu ehk kulu vähenemine (Töötukassa) 2 150 000 7 500 000 11 000 000 Kulud 16–17-aastaste laste puudetoetus (SKA) 614 000 1 600 000 2 210 000 16–17-aastaste rehabilitatsiooniteenus (SKA) 1 200 000 1 250 000 1 300 000 Ravikindlustuse seaduse muudatused (Tervisekassa) 43 000 43 000 43 000 Ühistranspordiseaduse muudatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 4 850 4 850 4 850 IT-arendused (TEHIK) 12 000 0 0 SKA ekspertiisi lisakulu (SKA) 73 000 73 000 73 000 Kulud kokku 1 946 850 2 970 850 3 630 850 Vabad vahendid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarve puudujäägi katteks 203 150 4 529 150 7 369 150 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Kadri Mets [email protected] Alice Sündema [email protected]